Download - Nõukogude Liit pärast II maailmasõda
Nõukogude Liit pärast Nõukogude Liit pärast II maailmasõdaII maailmasõda
Jossif Vissarionovitš Stalin (1922-1953)
Maailma suurim sõjavägi: 11,4 milj 2,9 milj
1945-48 Ida-Euroopa allutamine
1949 aatomipomm 1950-1953 Korea
sõda
Stalini aegne majandus USA abi 1945 tööstustoodang
91%, põllumajandus 60% sõjaeelsest (ületati 1950 ja 1952)
1947 kaotati kaardisüsteem
1949 VMN reparatsioonid vangide, repatreeritute ja
represseeritute tööjõud 1946-47 näljahäda varimajandus, defitsiit
Stalini sisepoliitika
terror, GULAG– 1950 kandis karistust
vähemalt 5,5 milj inimest
isikukultus massipropaganda võimuvõitlus
– Leningradi süüasi 1952 NLKP nimi
– Malenkov, Beria, Bulganin ja Hruštšov jõupositsioonile
Stalini surm
5. märts kell 21.50 Stalin suri.
Beria– suhete parandamiseks
läänega– loobumine sotsialismist
SDVs– liiduvabariikide etteotsa
kohalikud Beria arreteeriti 26.
juunil, hukati detsembris
Nikita Sergejevitš Hruštšov (1953-1964)
1955-57 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga
Sula– Rehabiliteerimine– koju said Saksa ja
Jaapani sõjavangid– liiduvabariikide õigusi
suurendati– isikukultuse
hukkamõistmine XX kongressil
– Stalini matmine
Hruštšovi välispoliitika
953 Ida-Berliini ülestõus
1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis
1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis
Hruštšovi majanduspoliitka Malenkov
– suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus
Kosmosetehnika areng– 1957 sputnik– 1961. 12. apr Gagarin
Hruštšov– kampaaniad: uudismaad,
maisi kasvatamine jne– 1959 parteikongress:
sotsialism on lõplikult võitnud, kommunism saabub 1980
Hruštšovi lõpp 1963 viljaikaldus, vilja
hakati sisse ostma kartus, et jätkub
varasema režiimi kuritegude paljastamine
nomenklatuurile ei meeldinud parteiametite tähtajalisteks muutmine
1964 okt võeti maha „tervisliku seisundi tõttu“
suri 1971
Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982)
Kossõgin ja Podgornõi
kaotati tähtajad parteiametitele
ideoloogiline surve dissidentlus
– Solženitsõn, Sahharov 1982. a Poliitbüroo
liikme keskmine vanus 68
Brežnevi majandus 1965 Kossõgini reform –
suurendati ettevõtete ja liiduvabariikide iseseisvust
1970 stagnatsioon, naftahinna tõus tõi ajutist leevendust
ekstensiivne areng – tööviljakus tööstuses 40% USA tasemest, põllumajanduses 15%, erandiks sõjatööstus
korruptsioon
Brežnevi välispoliitika
1968 Tšehhoslovakkia– Brežnevi doktriin,
SRP 1 ja SRP 2 Helsingi protsess 1979 sissetung
Afganistani
Juri Vladimirovitš Antropov (1982-1984)
1967-82 KGB ülem mõistis reformide
vajadust, kuid suri enne, kui midagi teha jõudi
Konstantin Ustinovitš Tšernenko (1984-1985)
Brežnevi poliitika pooldaja