1
MAK 2030 algatamise majandusvaldkonna
alamtöörühma probleemide kaardistus
I TÖÖRÜHMAS KONSENSUSLIKULT SÕNASTATUD PROBLEEMID ...................................................................... 4
LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 1 ............................................................................................................................ 4 Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga
tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust ................................................................................................. 4 LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 4 ............................................................................................................................ 5
Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu väärtust. ........................ 5 LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 5 ............................................................................................................................ 6
Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad ...................................................................... 6 RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 1 ............................................................................................................................. 7
Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest ....................... 7 RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 4 ............................................................................................................................. 8
Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest ..................................................................... 8 TÖÖGRUPI POOLT LISATUD PROBLEEM NR. 1 ................................................................................................................. 8
Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas
puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus ................................................................................................ 8 TÖÖGRUPI POOLT LISATUD PROBLEEM NR. 2 ................................................................................................................. 9
Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda ............................. 9 MKM PROBLEEM NR 1........................................................................................................................................... 10
Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa
ressurssi kasutamata ................................................................................................................................... 10 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 3 ........................................................................................................................ 10
Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust ........................................................................ 10 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 4 ........................................................................................................................ 11
Kraavivõrk erametsas hooldamata ............................................................................................................. 11 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 7 ........................................................................................................................ 13
Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali ............................................................... 13 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 8 ........................................................................................................................ 13
Erametsad ei uuene okaspuuga................................................................................................................... 13 BERT RÄHNI PROBLEEM NR 1 ................................................................................................................................... 15
Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe kolmandate isikute majanduslikuks
metsa kõrvalkasutuseks. .............................................................................................................................. 15 BERT RÄHNI PROBLEEM NR 2 ................................................................................................................................... 16
Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest............................ 16 BERT RÄHNI PROBLEEM NR 5 ................................................................................................................................... 17
Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning
rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi. ..................................................................................................... 17 EMPL PROBLEEM NR 1 .......................................................................................................................................... 18
Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega ......... 18 EMPL PROBLEEM NR 2 .......................................................................................................................................... 19
Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu ........ 19 EMPL PROBLEEM NR 3 .......................................................................................................................................... 20
Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest ... 20 EMPL PROBLEEM NR 4 .......................................................................................................................................... 21
Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest. ......................................... 21 EMPL PROBLEEM NR 5 .......................................................................................................................................... 22
Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus ............................................................................... 22
2
EMPL PROBLEEM NR 8 ............................................................................................. 23 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud ............... 23
EMPL PROBLEEM NR 9 .......................................................................................................................................... 24 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis....................................................... 24
JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 2 ................................................................................................................... 25 Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu väheneb metsamajandamise aktiivsus ............. 25
JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 3 ................................................................................................................... 26 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule,
eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega
kaasnev majanduskahju) ............................................................................................................................. 26 RENE TAMMISTU LISANDUNUD PROBLEEM 1 ............................................................................................................... 27
Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele .......................... 27 TÖÖRÜHMA POOLT LISATUD PROBLEEM 3 .................................................................................................................. 28
Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes Põhjamaadega. ............................................................ 28 LINDA-MARI VÄLI LISANDUNUD PROBLEEM NR 1 ......................................................................................................... 29
Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja kasutusvalduste seadmisel, mis on väga aktiivsed
ja pealetükkivad. Tagajärjeks see et metsaomanikud ei saa õiglast hinda. ................................................ 29
II PROBLEEMID, MIS EI SAAVUTANUD TÖÖRÜHMAS KONSENSUST................................................................ 30
EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 1 ........................................................................................................................ 30 Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist ................................................... 30
EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 2 ........................................................................................................................ 31 Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist. ................................................ 31
EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 5 ........................................................................................................................ 32 Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali ............ 32
EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 6 ........................................................................................................................ 33 Metsade väetamine on keelatud. ................................................................................................................ 33
BERT RÄHNI PROBLEEM NR 3 ................................................................................................................................... 33 Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie. .............................................. 33
III PROBLEEMID, MIS ON TÖÖRÜHMA ESITATUD, KUID KÄSITLETUD TEISE PROBLEEMI ALL VÕI ÜHENDATUD
TEISE PROBLEEMIGA ...................................................................................................................................... 35
LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 2 .......................................................................................................................... 35 Puidutooraine väljamüümise piirangu vajadus ........................................................................................... 35
LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 3 .......................................................................................................................... 35 Loodusturismi sihttoetuste vajadus ............................................................................................................. 35
LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 6 .......................................................................................................................... 35 Statistikat moonutab madalaboniteediliste ja kõrgeboniteediliste männikute koosesitamine .................. 35
JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 1 ................................................................................................................................ 35 Metsaomandi koondumine kaotab maaomandi järjepidevuse ................................................................... 35
JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 2 ................................................................................................................................ 37 Amortiseerunud maaparandussüsteemid erametsamaal vähendavad metsade tootlikkust ...................... 37
JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 3 ................................................................................................................................ 37 Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas raiesmike
vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese teostamise tõttu.............................................. 37 JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 4 ................................................................................................................................ 38
Okaspuu ressurss on erametsas pikas perspektiivis ebapiisav .................................................................... 38 JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 5 ................................................................................................................................ 39
Energeetikas kasutatava puidu kasvav nõudlus .......................................................................................... 39 JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 6 ................................................................................................................................ 39
Hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika on puudulik ................................................................................. 39 RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 2 ........................................................................................................................... 40
Raiepiirangute seadmisest........................................................................................................................... 40
3
RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 3 .............................................................................. 40 Puudulik hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika ...................................................................................... 40
BERT RÄHNI PROBLEEM NR 4 ................................................................................................................................... 41 Metsa kaitsealade piiranguvööndid ei kaitse piisavalt metsa, uuendusraie on kaitsealadel lubatud ja
kaitsealadel puudub täielik kevadine raierahu. ........................................................................................... 41 EMPL PROBLEEM NR 6 .......................................................................................................................................... 41
Metsamaa tootlikus on madal ..................................................................................................................... 41 EMPL PROBLEEM NR 7 .......................................................................................................................................... 41
Riigimetsast on tehtud keskkonnakaitse doonor ......................................................................................... 41 JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 1 ................................................................................................................... 41
Amortiseerunud teedevõrgustik erametsamaal .......................................................................................... 41
4
I Töörühmas konsensuslikult sõnastatud probleemid
Linda-Mari Väli probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus
Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust
2. Probleemi kirjeldus
Praegusel hetkel on Eesti metsa- ja puidutööstusel kaks
tulevikustsenaariumit: (1) intensiivse kasutuse jätkumine
kuni ressursi kokku kuivamiseni umbes 30 aasta pärast,
mille tulemuseks on kohaliku tööstuse järsk kokku
tõmbumine või (2) jätkusuutliku puidukasutuse
planeerimine, mis omakorda tähendab praeguste
raiemahtude kahandamist. Nii Põhiseaduse kui
Metsaseaduse järgi peab Eesti riik majandama oma
loodusvarusid jätkusuutlikult, seepärast on EMA
hinnangul meie riigi otseste eesmärkidega kooskõlas just
jätkusuutliku puidukasutuse planeerimine. Männi hea
seismise tõttu on otstarbekas tõsta männi raiekriteeriume,
samuti on seoses kuusikute üleraiega mõistlik tõsta kuuse
raiekriteeriume. Optimaalse puidukasutuse saavutamiseks
tuleb luua majanduslikke meetmeid, mis võimaldavad hall-
lepikute senisest ulatuslikumat kasutuselevõttu.
Raiemahtude alandamine teenib samaaegu ka ökoloogilisi,
sotsiaalseid ja kliimaeesmärke.
3. Miks see on tähtis? Majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast oluline.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riigi ja ühiskonna jaoks, ka metsa- ja puidutööstuse jaoks.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Tegu on metsandusliku probleemiga. Probleemi juuri võib
otsida süsteemi nihkumisest metsapõhiselt majandamiselt
turupõhisele majandamisele.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
K. Kama: https://heureka.postimees.ee/4478717/kaido-
kama-keskkonnakulg-kuidas-tekib-
metsastatistika?_ga=2.186202030.667255070.1526285927-
859618718.1516200628
R. Kuuba: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/miks-
ministeerium-keeldub-diskussioonist-ja-rundab-praeguse-
metsapoliitika-kriitikuid/
Peeter Raidla:
https://maaelu.postimees.ee/3871143/raiepindala-kahaneb-
raiemaht-kasvab
Jaanus Auni probleemi nr 3 kirjeldus viitab samuti
kõnealusele probleemile: 25 aastastes erametsades okaspuu
enamusega puistud tööstuse vajaduse ning seonduva
puitkütuste tootmise ressursi (2015 kasutati energeetilistel
eesmärkidel kokku 7,1 mln tm) katmiseks pikas
perspektiivis sisuliselt puuduvad.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
5
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Kohaliku metsa- ja puidutööstuse kokkutõmbumise
mõnekümne aasta perspektiivis. Kuna tegu on Eesti
kontekstis oluliste sektoritega, siis tuleks kindlasti eelistada
pigem tööstuse kontrollitud kahandamist ja stabiilset,
pidevat olemasolu suurte majanduslike tõusude ja languste
asemel.
9. Ümbersõnastamine
Algselt oli: Tööstuse seisukohast stabiilse puidukasutuse
tagamise vajadus
10. Otsus Probleemina sõnastatud.
11. Sotsiaali kommentaar EMPL jäi eriarvamusele probleemi sõnastuse "praeguse
arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja
puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast
puidukasutust" osas. Põhjendusega: Tööstuse jaoks oluline
pikaajaline ressursi saadavus.
Linda-Mari Väli probleem nr. 4 1. Probleemi sõnastus Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik,
mis langetab puidu väärtust. 2. Probleemi kirjeldus
Puudub selge ülevaade palju kasutatakse juurepessu
tõrjevõtteid erametsades. Probleemi võivad võimendada
Valed töövõtted.
3. Miks see on tähtis? See on oluline, tagamaks metsade tootlikkust, mitmekesist
puidukasutust ja kestvustoodete valmistamist.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riigi majanduse, metsa- ja puidutööstuse ning
metsaomanike jaoks. Probleemiga vajalik tegeleda.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Tegu on metsandusliku probleemiga ning probleemi juuri
võib otsida sellest, et majandamisvõtete muutmisel ei ole
pikaajalisi mõjusid arvesse võetud.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
RMK V. Uri kändude juurimise uuring
https://www.rmk.ee/files/Aruande%20vorm%20K%C3%A
4ndude%20juurimine,%20V.%20Uri.pdf
M. Hanso:
https://www.researchgate.net/publication/237810881_Juure
pessu_levimisest_Eesti_metsades
http://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/FSMU/1999/
mets_31-
16.pdf?kmi=TkKWraY%2BqX%2FbgH6oGzbXVfnYIs0
%3D
http://www.vooremaa.ee/saastlik-metsamajandus-muut-
voi-tegelikkus
7. Kas probleem on
lahendatav
Probleem on leevendatav ning pikas perspektiivis ka
lahendatav, aga ainult siis, kui sellega teadlikult tegeletakse.
Kuna Eesti metsamajandust ohustavad üha enam
intensiivmetsanduse tagajärjel vohava juurepessu
kahjustused kuusikutes ning ikka rohkem ka männikutes,
siis tuleb (1) keelata juurepessust nakatunud
kuuseraiesmikule uute kuusekultuuride istutamine, (2)
teostada kuusikutes ja pohlamännikutes raiet
6
õhutemperatuuri juures alla 0 kraadi celsiust, (3) hoiduda
monokultuursete puistute rajamisest ja (4) eelistada
hõredamat istutust ning hilisemat harvendust.1 Vastasel
juhul jätame järeltulevale põlvkonnale pessust tugevasti
kahjustatud majandusmetsad.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Kuuse- ja männipuidu kasutusvõimalused vähenevad,
peamiselt on mädanikust kahjustatud puitu võimalik
kasutada lühiealiste toodete valmistamiseks, mis ei aita
saavutada süsiniku sidumise eesmärke. Väheneb ka
varutava puidu kogus.
9. Ümbersõnastamine Oli: Juurepessi levikut tõkestavate meetmete vajadus.
10. Otsus Probleemina sõnastatud. Täiendatud L-M Väli ja M. Luiga
poolt
Linda-Mari Väli probleem nr. 5 1. Probleemi sõnastus
Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad
2. Probleemi kirjeldus
Nn maadevahetus oleks lihtne kompenseeriv meede
eraomanikele, aidates vahetada sotsiaalselt või
ökoloogiliselt kõrgema väärtusega erametsatüki
majanduslikult samaväärse ning samas piirkonnas asuva
riigimetsa vastu, mis on sotsiaalses või ökoloogilises mõttes
vähem huvipakkuv. Süsteem vajaks kontrollmehhanismi,
välistamaks selle abil petturliku tulu teenimist, missuguse
võimaluse ärahoidmiseks saame kasutada meie mineviku
metsanduspoliitikast saadud korruptsioonimehhanismi
õppetundi.
3. Miks see on tähtis?
4. Kelle jaoks on see
probleem?
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
7. Kas probleem on
lahendatav
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
7
9. Ümbersõnastamine
Oli: Maadevahetuse programmi taaselustamise vajadus
10. Otsus Probleemina sõnastatud. Martin Luiga kirjeldab kodutööna
uuesti uuendatud probleemi valguses
11. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas „Piirangutest tulenevate
saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele pole
sageli piisav või puudub üldse“. Võimalusel ühendada.
Rene Tammistu probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus
Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest
2. Probleemi kirjeldus
ENMAK 2030 taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on
MAK seisukohalt oluline analüüsida energiapuidu ressursi
kättesaadavust ning kaardistada lahendused. ENMAK 2030
seab eesmärgiks 50%-lise taastuvenergia osakaalu a-ks
2030 sh. soojusmajanduses 80%, elektrimajanduses 50% ja
transpordis 10%. Selles kontekstis tuleks hinnata EL
regulatsioonide, ennekõike LULUCF mõju puiduressursi
kättesaadavusele ning selgitada kuidas hakatakse
rakendama LULUCFst tulenevaid piiranguid ja millised on
sellest piirangust tulenevad mõjud. Oluline oleks
kavandada abinõude väljatöötamist energeetikas kasutatava
puidu allikate osas. Näiteks elektriliinide alune võsa,
hooldusraiel metsa jääv ressurss, omanikuta veekogude
kallastel ressurss, kraavi- ja põlluääred. Teisalt aga on
oluline, et ressursi kasutus oleks maksimaalselt efektiivne,
mistõttu tuleks välistada ebatõhusat ressursikasutust nagu
näiteks puidu masspõletamine Narva elektrijaamades.
3. Miks see on tähtis?
Energeetikasektor on suurimaid madalakvaliteedilise
ressursi kasutajaid Eestis ning selle roll kasvab. Pikemas
perspektiivis oleks oluline ressursi pikaajaline
kättesaadavus, luues väärtust kogu tarneahelas.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riigile, kes peab tagama taastuvenergia ja kliimaeesmärkide
täitmise. Energiatootjatele. Ressursi omanikele.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Jah. ENMAK 2030+ püstitab ambitsioonikad eesmärgid
taastuvenergeetikas. Oluline on analüüsida energiapuidu
ressursi kättesaadavust oleks, kavandada abinõude
väljatöötamist energeetikas kasutatava puidu allikate osas ja
tagada ressursi kasutus oleks maksimaalselt efektiivne
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Võib sattuda ohtu riigi kliima- ja taastuvenergia eesmärkide
täitmine. Tehakse ebaoptimaalseid investeeringuid,
pärsitakse vajalikke investeeringuid, mis võtaks ressursi
8
kasutusele, alandaks tarbijale toasooja hinda, asendaks
tarbimises vene gaasi, looks väärtust ressursiomanikele.
9. Ümbersõnastamine Oli: Energiamajanduses kasutatava puiduressursi nõudlus
10. Otsus Probleem sõnastatud. LULUCF kohta koostatakse eraldi
teema
Rene Tammistu probleem nr. 4 1. Probleemi sõnastus
Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest
2. Probleemi kirjeldus
Käesoleval hetkel puudub ülevaade, millisel määral
panustab puiduenergia Eesti tööhõivesse, millist mõju
avaldab sektor Eesti väliskaubanduse bilansile, milline on
mõju riigi maksutuludele, millist rolli mängib puiduenergia
energiajulgeolekus jms. Vastavad hinnangud Eestis on
tehtud kaudsetele meetoditele tuginedes ega ole täpsed.
3. Miks see on tähtis? Analüüs oleks aluseks poliitiliste otsuste tegemiseks
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Tööstusele ja otsustajatele
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Tooraine kaudu seotud metsandusega.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
Käesoleval hetkel ongi faktilise info puudumine suurimaks
probleemiks.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Mõjude hindamisel tehakse valearvestusi ning piiratud
infoväljas otsustamisega võivad kaasneda ka valed otsused.
9. Ümbersõnastamine
Oli: Puiduenergia positiivsete mõjude hindamine
arengukava raames
10. Otsus Probleem sõnastatud
Töögrupi poolt lisatud probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning
puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus
2. Probleemi kirjeldus KAURil puudub aeg ja ressurss, puidubilansi koostamine on
projektipõhine. Puidubilansi koostamine peaks olema
riiklikult koordineeritud.
3. Miks see on tähtis? Puudub piisavalt hea ülevaade puidu kasutamisest,
teadmispõhisus, riigi võimekuse suurendamine
võimaldamaks andma täpsemaid hinnanguid.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Turuosalised (investeeringute tegemiseks)
9
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Osaliselt metsanduslik probleem, seotud statistikaga.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
Projektipõhine puidubilansi koostamine, põhineb
hinnangutel.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Ebaselgus puidu kasutamise ning puidu kasutamise
tulevikuprognooside osas
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud
Töögrupi poolt lisatud probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta
metsade pindala võib muutuda 2. Probleemi kirjeldus Olemasolevas MAKis seatud kaitsealade miiniumumpiir
mitte maksimum. Samuti võib metsamaa minna kasutusest
välja raadamise tõttu. Tulenevalt puistute ebaühtlasest
jagunemisest ja vanemate puistute vähenemisest lageraiete
mahud vähenevad tulevikus. Mahtude vähenemine on
sots/maj mõjuga.
3. Miks see on tähtis? Tähtis metsatööstuse jaoks, et kavandada arenguid.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsatööstuse ja ühiskonna jaoks.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Jah.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
Kaitsealuste piirangutega metsade pindala on suurenenud.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Ei kasuta võimalusi optimaalselt
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud.
11. Ökoloogia kommentaar Rangelt kaitstavate alade osakaal on seotud raieringi
pikkusega.
12. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas „Puudub riigi pikaajaline
plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega
metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta“.
Võimalusel ühendada.
10
MKM probleem nr 1 1. Probleemi sõnastus Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt
paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata 2. Probleemi kirjeldus Kui kehtestatakse iga aastane raielimiit, siis see võib pärssida
metsa ressursi ratsionaalset kasutamist. Võimalik, et mõnedel
aastate ei ole võimalik raiuda limiidi ulatuses metsa kuna
ilmastikuolud, maailmaturuhinnad vms ei võimalda seda.
3. Miks see on tähtis? Pärsib ressursi optimaalset kasutust
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riigitulude jaoks, metsaomanike jaoks, metsatööstuse jaoks.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Probleemi juured on metsamaterjali võimalikult efektiivse
kasutuse tagamises.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
2017 kehv ilm pärssis metsaraiet ja väljavedu. Samuti on
eelnevatel aastatel jäänud raiemaht alla lubatud limiidi
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah. Lahenduseks oleks raielimiidi kehtestamine näiteks viie
aasta libiseva keskmisena. See aitab raiemahtusid suurendada
aastatel kui on head hinnad ja vähendada kui turg või ilmaolud
on kehvemad
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Jätkub senine ebaefektiivne lähenemine ning osa ressurssi
läheb ühiskonna jaoks kaotsi
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raielimiidi ülempiir ei
paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa
ressurssi kasutamata.
10. Otsus Probleem sõnastatud
11. Ökoloogia
kommentaar
Seos ökoloogia valdkonna probleemiga „Rasketehnika
piirangute kehtestamise vajadus mullastiku ja alusmetsa
kaitseks“
12. Sotsiaali kommentaar Seotud esimese majandusvaldkonna teemaga „Praeguse
arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja
puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast
puidukasutust“.
Eesti Erametsaliit probleem nr 3 1. Probleemi sõnastus Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust 2. Probleemi
kirjeldus
Nii era-, metsa-, valla- kui riigi kõrvalmaanteede olukord takistab
aastaringset metsakasutust.. Teed on tihti amortiseerunud või
raskevedusid mittevõimaldavad olukorras. Teed äärmiselt
olulised majandustegevuseks metsas, kuid samas loovad ka
teistele metsa kasutusvõimalustele taristu – loodusturism, korilus,
rekreatsioon, metsakaitse. Probleemne on teede hooldamine ja
parandamine seoses nimetatud tööde kulukuse ning teede aluse
maaomandi killustatusega. Teede rekonstrueerimine/hooldamine
nõuab hästitoimivat omanikevahelist ühistegevust.
11
3. Miks see on tähtis? Kvaliteetse teedevõrgustiku vähesus: 1) piirab metsa kasutamise
võimalusi (metsaressursile mitteligipääsemine ja/või
ülestöötamiskulude kasv pikeneva veodistantsi tõttu, metsale
piiratud ligipääs kõrvalkasutuseks); 2) võib soodustada
pinnasekahjustuste tekitamist (hoolimata tee puudumisest
metsamaterjali vedu nö jõuga).
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanike jaoks, kellel puudub piisav juurdepääs
metsakinnistule. Metsa potentsiaali kasutamata jätmisel
metsatööstuse, aga laiemalt kogu Eesti majanduse probleem.
Samuti on probleemiks metsas igaüheõiguse hüvesid kasutada
soovijate jaoks.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Erametsade infrastruktuuri uuringu (Mikk Link, 2014.
Kättesaadav: http://www.eramets.ee/wp-
content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf)
järgi on kolmandik metsi teede mõjutsoonist väljas.
Era ja vallateede tihedus on ühiselt 11,6 m/ha metsamaa kohta.
Lõuna-Soomes on metsateede tihedus 10,5 m/ha. Optimaalne
võiks olla 12,9 m/ha veoautole sobilikku metsateed ning lisaks 3,2
m/ha tavalist teed.
Teede ehitamine, rekonstrueerimine ning uuendamine on kulukas
(2014.a. koostatud infrastruktuuri uuringu kohaselt maksab teede
rekonstrueerimine keskeltläbi 30 000 eur/km ning uuendamine 14
000 eur/km).
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah (toetusmeetmed, metsaühistute tegevus)
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Piisava juurdepääsu tõttu jääb mittemajandavatel metsaomanditel
puistute tootlikkuse potentsiaal saavutamata ning seonduv
majanduslik tulu ühiskonnal saamata.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Teede halb seisund takistab
metsamaterjali vedu
10. Otsus Probleem sõnastatud. Täiendatud M. Link ja J. Aun poolt
11. Ökoloogia
kommentaar
Seotud ökoloogia probleemidega „Metsakuivendusel on tugev
negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele,
veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab
kliimamuutusi“, „Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund
on halb“ ja „Taristu olem ja efektiivsem haldus ning planeerimine
(teed, veed, raied)“. Arvestada ökoloogia aspekte.
12. Sotsiaali
kommentaar
Käsitletud ka sotsiaali töörühmas taristut laiemalt
Eesti Erametsaliit probleem nr 4 1. Probleemi sõnastus Kraavivõrk erametsas hooldamata
12
2. Probleemi
kirjeldus
Puudulik kuivendus märgades kasvukohtades takistab metsa
kasvu. Eriti oluline on kraavide roll lageraiejärgselt kui põhjavee
tase võib tõusta kuni 38 cm, mis omakorda takistab uue
metsapõlve rajamist. Suur osa kraave on Maaparandussüsteemide
Registris registreerimata ja enamus registreeritud kraave on
rajatud 1965-1985 ehk amortiseerunud, tagasihoidlik on
ühistegevus kraavide uuendamisel ja korrashoiul2.
Metsamaaparanduse süsteemne toetamine erametsamaal
võimaldaks oluliselt tõsta majandusmetsade tootlikkust.
3. Miks see on tähtis? Puistute tootlikkus väheneb
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud ja riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah. Metsanduslik probleem kui puistute tootlikkus madal. Eestis
ületab sademete hulk summaarse aurustumise3.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Eestis on sooviku- (ehk soostunud), soo-, kõdusoo- ja rabastuvaid
metsi kokku 814 700 ha ehk 35,5% metsadest4. Suur osa
kuivenduskraave on Maaparandussüsteemide Registris
registreerimata ja enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-
1985 ehk amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus kraavide
uuendamisel ja korrashoiul5.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah (ühistegevuse arendamine, olemasoleva kraavivõrgu
korrastamise toetamine jms.)
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Puistute tootlikkus väheneb.
9. Ümbersõnastamine Ei.
10. Otsus Probleemina sõnastatud. M. Link ja J. Aun ühendasid punkti alla
J. Auni probleemi nr 2
11. Ökoloogia
kommentaar
Seotud ökoloogia probleemidega „Metsakuivendusel on tugev
negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele,
veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab
kliimamuutusi“, „Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund
on halb“ ja „Taristu olem ja efektiivsem haldus ning planeerimine
(teed, veed, raied)“. Arvestada ökoloogia aspekte.
12. Sotsiaali
kommentaar
Käsitletud ka sotsiaali töörühmas taristut laiemalt
2 Erametsade infrastruktuuri uuring 2014 http://www.eramets.ee/wp-
content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf 3 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima 4 Tabel 1.2.8 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2016_08.09.pdf 5 Erametsade infrastruktuuri uuring 2014 http://www.eramets.ee/wp-
content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf
13
Eesti Erametsaliit probleem nr 7 1. Probleemi sõnastus Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali 2. Probleemi
kirjeldus
Istutamiseks ei jätku piisavalt taimi.
3. Miks see on tähtis? Erametsad jäävad uuendamata
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud ja riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Omakasvatatud taimi Eestis 2017 aastal erametsade
uuendamiseks nappis ning seetõttu toodi naaberriikidest lisaks 4,1
miljonit taime. Eestisse toodud taimede seas olid ka meilt
väljaviidud puuseemnetest teistes liikmesriikides kasvatatud
taimed. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim,
mis moodustas kõigist imporditud metsataimedest 66%.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Metsad uuenevad looduslikult majanduslikult vähemtähtsamate
liikidega.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastud. Algne sõnastus oli: Metsakultiveerimismaterjali
ei jätku
10. Otsus Probleem sõnastatud. Täiendatud M. Parve andmetega
metsauuendusest
11. Sotsiaali
kommentaar
Probleem on olemas ja vaja teemaga tegeleda.
Eesti Erametsaliit probleem nr 8 1. Probleemi sõnastus Erametsad ei uuene okaspuuga 2. Probleemi
kirjeldus Taasiseseisvunud vabariigi ajal on raiutud erametsamaadel
toimunud looduslik uuenemine peamiselt lehtpuudega,
okaspuu noorendikud moodustavad vaid 15,6%. Tagamaks
puidutööstuse konkurentsivõime pikaajaliselt tuleb
metsauuendusse investeerida teadlikult ja senisest oluliselt
rohkem. Metsa uuendamisel on vajalik samaväärne taastamine.
Aastal 2013 moodustas erametsamaa lageraie pindalast toetustega
istutatud metsamaa 4% ja kogu erametsamaal taastati istutusega
lageraiealadest 13%. Metsauuendamise teatamise kohustust alates
aastast 2014 enam pole ja seetõttu puuduvad hilisema perioodi
kohta planeeritud metsauuenduse andmed. Eestis kokku kasutati
2016. aastal metsade uuendamiseks ja metsastamiseks 28,9
miljonit metsataime, sellest 8,7 miljonit erametsas ja 20,2 miljonit
riigimetsas. Metsanduse arengukava näeb ette, et aastaks 2020
peavad erametsaomanikud uuendama 40% uuendusraie aladest
istutamise ja/või külviga. Istutamiseks on vaja 11,7 miljonit
metsataime aastas. Juhul, kui Eestisse sisse toodud metsataimede
14
kogus asendada Eestis toodetava koguste hulka, on vajalik juurde
kasvatada ligikaudu viis miljonit metsataime. Noorendike
hooldust tehti Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse abil
2007-2015 kokku 24 620 ha, mis moodustab 13% noorendike
pindalast välja pool riigimetsamaad. Nt Soomes leiti metsamajandamise 100 aasta stsenaariumide
modelleerimisel, et lähtudes tänasest metsaressursi struktuurist
peab metsamajandamise fookus olema uuendamisel ja noorte
puistute hooldusel kui eesmärgiks on pikaajaliselt tagada ja
suurendada metsade tootlikkust. Intensiivsetes
metsamajandamise stsenaariumides on võimalik raiemaht 40%
suurem kui tänane raiemaht.
3. Miks see on tähtis? Metsamaa tootlikkuse potentsiaal jääb piisavalt kasutamata
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud, metsatööstus ja riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
Probleemi juured:
1) Ühiskonna suhteline vaesus ning sellest tulenevalt
üheksakümnendatel ning käesoleva sajandi alguses
metsaomanike soov raietegevusest teenitud raha kasutada enda
elujärje parandamiseks. Investeeringud metsakasvatusse olid
tagasihoidlikud.
2) Riigi leige suhtumine metsauuenduskohustuse täitmisesse
(sanktsioone metsauuenduskohustuse süstemaatiliste rikkujate
suhtes rakendatud ei ole)
3) Metsauuendusmaterjali nappus (nö uuem probleem – tekkinud
viimastel aastatel, mil metsauuenduse mahud erametsades on
oluliselt kasvanud)
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Viimase 60 aastaga on üle nelja korra suurenenud haavikute,
neljakordistunud hall-lepikute ja 3,6 korda on suurenenud
sanglepikute pindala. Samal ajal on kasvanud kogu metsamaa
pindala 1,6 korda, kuuse pindala 1,3 ja männi pindala 1,2 korda
(Mets 2016 tabel 1.4.1). 25 aastastes erametsades okaspuu
enamusega puistud tööstuse vajaduse ning seonduva puitkütuste
tootmise ressursi (2015 kasutati energeetilistel eesmärkidel kokku
7,1 mln tm) katmiseks pikas perspektiivis sisuliselt puuduvad.
Kui männi ja kuuse enamuspuuliigiga küpse mets moodustab
riigimetsamaal 51,4% küpsest metsast ja noorendikud
moodustavad 54%, siis teistel valdajatel moodustab männi ja
kuuse enamuspuuliigiga küpse mets 26,6%, okaspuu noorendikud
moodustavad vaid 15,6% .
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Puidutööstuse varustatus kvaliteetse metsamaterjaliga kannatab,
riigi maksutulu ja inimeste heaolu langeb.
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud. Probleemi alla ühendatud J.Auna probleem
nr 3
15
11. Sotsiaali
kommentaar
Seostub kaudselt sotsiaalvaldkonna probleemiga „Metsanduse
potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole
efektiivselt kasutatud“ Selgitus: Metsakasvatuslike tööde
(metsaistutus, metsauuenduse hooldus ja valgustusraie) suurem
maht erametsades võimaldaks metsanduse potentsiaali
töökohtade loomises efektiivsemalt kasutada. Lisaks suuremale
tööhõivele paraneks metsade tootlikkus ja okaspuude osakaal
ning pikemas perspektiivis paraneks puidutööstuse varustatus
metsamaterjaliga.
Bert Rähni probleem nr 1
1. Probleemi sõnastus Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või
kokkulepe kolmandate isikute majanduslikuks metsa
kõrvalkasutuseks.
2. Probleemi kirjeldus Kaitsealusel metsal on ökoloogiline väärtus, kuid lisaks on see
kohalikele inimeste rekreatsiooni keskkond ja loodusturismi
ressurss. Ühelt poolt on Eesti puutumatu loodus valitud üheks
meie turismi kolmest alustalast. Me ei saa kasutada kaitsealasid
loodusturismi ja rekreatsiooni ressursina samal ajal arendades
seal intensiivset metsamajandust. Ökoloogiliselt võib see olla
põhjendatud, kuid turismielamus on terviklik ja koosneb lisaks
erinevate detailidele (nähtud liigid, majutus, toit, taristu jm) ka
keskkonnast.
On esinenud olukordi, kus seaduslik metsamajanduslik tegevus
on häirinud turismiettevõtjaid, kuna majandatud mets on
kahandanud piirkonna loodusturismialast väärtust. Samas ei ole
maaomanik olnud kaasatud loodusturismi korraldusse,
sealhulgas on puudunud turismiettevõtja valmisolek jagada
äritegevuse tulusid kohalike maaomanikega. Vajalik on metsa
rekreatiivse kasutamise kui metsa ühe ökosüsteemse teenuse
arendamine turustatavaks (so maaomanikele kasu toovaks)
teenuseks.
3. Miks see tähtis on? Peamiselt seetõttu, et metsanduse mõjud on väga pikaajalised.
Kord juba lagedaks raiutud mets on puhkuse keskkonnana uuesti
väärtuslik alles aastakümnete pärast. Loodusel põhinev turism
on maailmas kiiresti kasvav majandusharu ja Eestil on
potentsiaali olla Euroopa üks loodusel põhineva turismi tipp
sihtriike. Kaitsealadel veel olemas olevat puutumatut loodust
kaitstes ja samas arendades seal rekreatsiooni ja loodusturismi
saame lisaks looduskeskkonna säilitamisele teenida pikaajalist
majandustulu nn metsa kõrvalkasutusest.
4. Kelle jaoks on see
probleem
Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas
toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja
korilusel põhineva ettevõtluse jaoks.
Metsaomanike jaoks juhul kui organiseeritud äritegevuse korral
on jäetud nende huvidega arvestamata
16
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Lageraie lubamine Lahemaa Rahvuspargis, surve lubada
lageraiet Karula Rahvuspargis, lageraiele sarnanev raie
Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuse kõrval.
7. Kas probleem on
lahendatav?
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta
Kaotame võimaluse olla atraktiivne loodusel põhineva turismi
sihtriik ja teenida selle pealt tulu.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Puudub selge ja kõigile
osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe metsa nn
kõrvalkasutuseks.
10. Otsus Probleem sõnastatud.
Täiendatud J. Aun ja M. Link poolt
11. Ökoloogia
kommentaar
Arutati töörühmas, kuid olulist seost ökoloogia valdkonnale ei
tuvastatud.
12. Sotsiaali
kommentaar
Metsandusvaldkonnas on palju regulatsioone, seega ei toeta
täiendava regulatsiooni kehtestamist. Pigem kokkuleppe teema.
Juhendmaterjali vajadus. Poliitika = näidismaterjal/juhised
kuidas saavutada maaomanikuga kokkulepe
Bert Rähni probleem nr 2
1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse
majandusmõjudest ja selle võimalustest.
2. Probleemi kirjeldus Ei ole piisavalt andmeid kui suur on metsa nn kõrvalkasutuse
(loodusturism, jahindus, korilus jne) mõju. Seetõttu käsitletakse
diskussioonides täna küpse raiumata metsa kaitset kui ainult
kulu ja metsandust kui puidu tööstust. Kuid loodusel põhineva
turismi seisukohast on küpse kasvava metsa puhul tegemist
ressurssiga, mille abil luuakse lisandväärtust ja majandustulu.
Mõju uuring peaks olema laiapõhjaline, sest näiteks turismi
puhul ei koosne majandusmõju ainult loodusturismi ettevõtete
käibest, vaid ka majutuse, toitlustuse ja transporditeenuste
käibest. Uuringute järgi teeb turist neile kolmele teenusele 60-
96% oma kulutustest.
3. Miks see tähtis on? On tehtud mitmeid uuringuid, mis teemat osaliselt puudutavad,
näiteks EAS Turismiagentuuri turismi uuringuid, kuid pole
ülevaadet. Seetõttu saame praegu kasutada ainult hinnanguid.
17
4. Kelle jaoks on see
probleem
Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas
toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja
korilusel põhineva ettevõtluse jaoks.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Ei
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Puudub loodusel põhineva turismi majandusmõju hinnang.
7. Kas probleem on
lahendatav?
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta
Arengukava diskussioonideks puuduvad head andmed.
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud.
Bert Rähni probleem nr 5
1. Probleemi sõnastus Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei
arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni
potentsiaali ning vajadusi.
2. Probleemi kirjeldus Praegused regulatsioonid näevad ette ranget looduskaitset ja
majandamisel peetakse silmas eelkõige traditsioonilist looduse
kasutust. Kuid maailm on muutnud ja algselt looduse kaitseks
loodud rahvusparkidest on paljudes riikides saanud suured
majandustuluallikad. Soomes tehtud uuringu järgi teenib iga
riigi poolt rahvusparki investeeritud euro tagasi kümne kordselt.
Eesti loodusel põhineva turismi kõrge potentsiaali täielikuks
rakendamiseks peame kaitsealade ja eelkõige rahvusparkide
kasutusreeglite kehtestamisel arvestama rohkem külastajate
huvidega.
3. Miks see tähtis on? Metsandusega seotud otsused on väga pikaajalise mõjuga.
Liikumispiirangute, jahinduse ja muude regulatsioonidega on
võimalik katsetada ja eksida. Metsanduses kord juba ellu viidud
otsuseid saab tagasi pöörata alles väga pika aja pärast.
4. Kelle jaoks on see
probleem
Looduse põhineva turismi sektori, kohalike inimeste,
rekreatsiooni jaoks.
18
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
7. Kas probleem on
lahendatav?
Jah. Näiteks: rahvusparkides peaks olema suured,
ligipääsetavad, kompaktsed ja loodusturismile kasutatavad
raievabad alad. Ülejäänud rahvuspargi piires peaks metsa
majandatama püsimetsana.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta
Rahvusparkides vana loodusväärtusliku metsa maha raiumisel
kaotame võimaluse praegu veel olemasoleva võimaluse
kasutamiseks.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Eesti rahvusparkides
peaks metsa majandamist reguleerides arvestama loodusel
põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi.
10. Otsus Probleem sõnastatud.
11. Ökoloogia
kommentaar
Ei tohi tuua looduskaitse eesmärke turismiohvriks.
EMPL probleem nr 1
1. Probleemi sõnastus Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes
teiste Euroopa metsarikaste riikidega
2. Probleemi kirjeldus Surnud ja mädanenud puidu osakaal meie metsades oluliselt
suurem kui Euroopa tõhusa metsamajandamisega riikides.
Palju passiivseid metsaomanike – maksusüsteem ei motiveeri
omandit majandama.
Metsakasvastuslikke võtteid ei kasutata piisavalt.
3. Miks see on tähtis? Jääb saamata puit, positiivne CO2 mõju, saamata jäänud
maksutulu ja töökohad
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud, metsatööstus, riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah.
19
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
KAUR andmetel ei ole viimase 10 aasta jooksul esitatud ühtegi
metsateatist ca 1/3 erametsamaale.
Halllepikute pindala ja vanuseline struktuur annavad
tunnistust, et seda ressurssi ei kasutata piisavalt
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Jätkub senine madala tõhususega metsakasutus
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud.
11. Ökoloogia
kommentaar
Vastuolu ökoloogia valdkonna probleemiga „Raiete käigus
vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus“.
EMPL probleem nr 2
1. Probleemi sõnastus Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse
konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu
2. Probleemi kirjeldus Paljude omanike metsamajandamine pole aktiivne. Seetõttu
jääb suures osas õigeaegseid ja kvaliteetsed hooldusraieid (sh
laasimine) tegemata ja uuendusraie puidu kvaliteet on seetõttu
madal.
3. Miks see on tähtis? Konkureerivad riigid saavad kasutada paremat toorainet
seetõttu on nende tooted konkurentsivõimelisema kvaliteediga.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud, tööstus, riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Sortimentatsiooni jagunemine Puidubilansi andmetel
(http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/01/Puidubilanss-
2016-ja-2019.pdf). Küttepuidu suur osakaal ja palgi väike
osakaal puidubilansis on hooldamata metsade tunnuseks.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah.
20
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Eesti tööstuse konkurentsivõime on jätkuvalt madal
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud.
Probleemi kirjeldus/faktid täiendatud T. Ehrpaisi poolt.
EMPL probleem nr 3
1. Probleemi sõnastus Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega,
mis tulenevad metsa sertifitseerimisest
2. Probleemi kirjeldus Lisaks riiklikele piirangutele, millest metsaomanikud on
teadlikud, kehtivad ka turupiirangud mis on põhjustatud
sertifitseerimisskeemidest jne, millest metsaomanikud ei ole
teadlikud ja mis kitsendavad puidu turustamise võimalusi ja
seeläbi omaniku õiguseid.
3. Miks see on tähtis? Omanike õiguste piiramine, ressursi kasutamise vähendamine
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
KAUR andmetel on ca 119 000 ha potentsiaalseid VEP alasid.
„Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika“
(potentsiaalsete VEPide valiku alused sõltuvalt vanusest)
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah. Läbi omanike teavitamise.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb
lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa
majandada langeb.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Metsaomanikud ei ole
kursis puidu turustamise piirangutega, omaniku õiguste
kaudsete kitsendamistega mis tulenevad pehmete väärtuste
kaitsenõuetest
10. Otsus Probleem sõnastatud.
21
11. Sotsiaali
kommentaar
Käsitletud ka sots töörühmas probleemi all „Metsas olevate
loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis
ja riiklikus statistikas“.
EMPL probleem nr 4
1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest
kuludest ja tuludest.
2. Probleemi kirjeldus Paljud Eesti parimad majandusmetsad asuvad riigimetsas.
Järjest suuremate keskkonnakaitseliste piirangute seadmiseks
puuduvad tegelikult riigil vahendid. Lahendus on leitud
piirangute seadmisega riigimaale, mille kaudu pole tegelik kulu
reaalselt läbipaistev ja nähtav ühiskonnale.
Riigieelarves puudub eraldi rida kulu osas metsa
mittemajandamisest.
Lisaks riiklikele piirangutele kehtivad ka turupiirangud, mis on
põhjustatud sertifitseerimisskeemidest jne (VEP, pühapaigad),
mis oluliselt suurendavad kaitsealuse metsa osakaalu
võrrelduna riikliku statistikaga.
Puudub kaasaegne teadmine metsa mittemajandamise
mõjudest (lisandväärtus, töökohad maapiirkondades,
biomajanduse ressursi mittekasutamine, ehitamine puidust,
CO2 bilanss, liikide säilimine, mõjud ökosüsteemile).
3. Miks see on tähtis? Ressursi kasutamise vähendamine, hüvede vähenemine
ühiskonnale
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah, metsandus üks reguleeritumaid valdkondi ja neid lisandub
pidevalt. Metsaomanikud peavad turupiirangute tõttu hakkama
väga täpselt jälgima raievanust. Raiuda tuleb esimesel
võimalusel, vastasel korral muutub see osa metsast
potentsiaalseks vääriselupaigaks ja omanikul ei ole sellest
metsast pärinevat puitu müüa Eesti tööstustele, kellel on FSC
standard.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
"Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika"
(Väljaandja: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond.
Suurem osa Eesti puidutööstustest kasutavad sertifitseeritud
toorainet ja ei saa seetõttu ka potentsiaalsete VEP-ide puitu
kasutada.
7. Kas probleem on
lahendatav
22
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb
lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa
majandada langeb
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algselt oli: pehmete väärtuste kaudne
kaitse ei kajastu riiklikus statistikas
10. Otsus Probleem sõnastatud. MO poolt lisatud vastavalt kokkuleppele
EMPL probleem nr 7 sisu.
11. Ökoloogia
kommentaar
Oluline on, et arvestataks kulusid ja tulusid kõigi
väärtusvaldkondade kohta.
12. Sotsiaali
kommentaar
Suur probleem.
EMPL probleem nr 5
1. Probleemi sõnastus Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus
2. Probleemi kirjeldus Eesti kehtivad piirangud ümarpuidu autotranspordi
massipiirangutele on liiga karmid ja ei võimalda kasutada
transpordiseadmeid efektiivselt. Konkurentriikides
suurendatakse massipiiranguid oluliselt, mis mõjutab Eesti
ettevõtete konkurentsivõimet
3. Miks see on tähtis? Ettevõtete konkurentsivõime, transpordi efektiivsus ja
keskkonnamõju (CO2 jne), turvalisus teedel
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanik, riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah, ümarpuidu madalast väärtusest tulenevalt on
transpordikomponent oluline kuluosa, mis mõjutab võimalusi
metsa kasumlikult majandada, seda eriti madalama
kvaliteediga puistutes
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Eestis lubatud autoveo täismass ümarpuidu puhul eritehnikaga
maksimaalselt 54t, Soomes 76t, Rootsis piirkonniti 90t.
Kasutatavad masinad on samad. Lähtudes uuringust
kannataksid Eesti teed kuni 60t täiskoormaid.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Konkurentsivõime langus, põhjendamatult suure
keskkonnamõjuga transporditegevus
23
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Ümarpuidu transpordi
madal efektiivsus
10. Otsus Probleem sõnastatud.
EMPL probleem nr 8
1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade
loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud
2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on
julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks
tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus
ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht
oluliselt alla MAK 2020 raames eesmärgiks pandu, mis pärsib
maaelu arengut.
3. Miks see on tähtis? Puidutööstuse suur roll maapiirkondade tööhõives
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riik, ühiskond,
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah, metsandusel kandev roll maaelus
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
MAK2020 koostamisel tehtud uuringu „Eesti metsasektori
makroökonoomiline analüüs“
(https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/e
my_makroanalyys_aruanne.pdf) kohaselt annab optimaalse
raiestsenaariumi puhul (ca 12 miljonit tihumeetrit) 1 miljon
tihumeetrit raie ligikaudu 2350 töökohta. Metsanduses ja
puidutööstuses on palk keskmisest suurem.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Maapiirkondadesse ei looda uusi tasuvaid töökohti
metsandussektori poolt.
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud.
11. Ökoloogia
kommentaar
Sama probleem ka sotsiaalis esitatud ja töörühm ei tuvastantud
olulist seost ökoloogia valdkonnaga. Tarmo Tüüri
kommentaar: raiemaht ja sektori tööhõive ei ole
korrelatsioonis.
24
12. Sotsiaali
kommentaar
Käsitletud ka sots töörühmas „Metsanduse potentsiaali
maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt
kasutatud“.
EMPL probleem nr 9
1. Probleemi sõnastus Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes
ministeeriumis.
2. Probleemi kirjeldus Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste
säilimise osas, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne.
mis tuleneb seadusemuudatustest ja kaitsealade loomistest, mis
ei ole piisavalt pikalt ette kommunikeeritud. Sektori osakaal
riigi majanduses on niivõrd olulise tähtsusega , et valdkonna
otsuste majanduslikku mõju peaks kaaluma ka laiemalt kui ühe
ministeeriumi piires (näiteks 2017 aastal kaitsealade
moodustamisel alade valimine riigimetsa ilma põhjaliku
majandusmõjude analüüsita ).
3. Miks see on tähtis?
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riik, ühiskond, tööstus
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah, metsandus üks reguleeritumaid valdkondi ja neid lisandub
pidevalt
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Paljud metsateemalise ühiskondliku debati käigus
üleskerkinud probleemid ja pseudoprobleemid võivad olla
seotud valitsemise struktuuriga, milles samad persoonid
vastutavad nii metsade majanduse kui kaitse eest.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Jätkub kirjeldatud olukord
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Riiklikult puudub
majandusharu pikaajaline visioon mis põhjustab sektoris
erimeelsusi ja volatiivset tegutsemiskeskkonda ettevõtetele
ning maaomanikele.
10. Otsus Probleem sõnastatud. T.Ehrpaisi poolt täiendatud kirjelduse ja
faktide osa
25
11. Ökoloogia
kommentaar
Tehti meili teel ettepanek arutada, kui töörühmas olulist seost
ökoloogia valdkonnale ei tuvastatud.
Jaanus Auni lisandunud probleem 2 1. Probleemi sõnastus Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu
väheneb metsamajandamise aktiivsus 2. Probleemi kirjeldus <10ha metsaomandite majandamise aktiivsus on madalam kui
>10ha metsaomandil ja püsisissetulekuna kasutataval
metsaomandil.
3. Miks see on tähtis? Puistute juurdekasvu tagamisel ja tootlikkuse tõstmisel on
oluline senisest aktiivsem metsamajandamine. Eestis moodustab
>50ha suurune metsamaa füüsilistel isikutel 5% ja juriidilistel
isikutel 9% kogu füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvast
metsamaast, samas kui Soomes oli aastal 2013 >50ha suuruseid
omandeid 56% kogupindalast ja aastal 2025 peab neid olema
70%, mis saavutatakse motivatsiooniskeemiga
põlvkonnavahetuseks ning metsaomanike vanuse jälgimisega.6
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Riigieelarves tulud vähenevad.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Metsaomandi killustumine pärandi kaudu ning maalt linna elama
asumine toob kaasa metsaomandi majandamise ja selle oskuse
vähenemise.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
2015 moodustas füüsilisest isikust metsaomanike arvust <5ha
metsaomanike arv 65% ja pindalast 16%. 2010-2015 suurenes
oluliselt <5ha füüsilisest isikust metsaomanike arv ja mingil
määral pindala (meil on aktiveerimiseks 70 000 <5ha
metsaomanikku 107 500 ha metsamaaga) ning füüsilisest isikust
metsaomanike üldarv 2010-2015, kuid füüsilisest isikust
omanike metsamaa üldpindala vähenes 9%7:
FÜS arvu kasv 2010-2015
13
899 13%
FÜS pindala vähenemine 2010-2015
- 59
581 -9%
0,1-5ha FÜS arvu kasv 2010-2015
18
089 26%
0,1-5ha FÜS pindala kasv 2010-2015
6
235 6%
Seejuures on metsaomandi müügiks altimad päranduseks
metsamaa saanud inimesed.
6
National Forest Strategy 2025 http://mmm.fi/en/nfs 7 lk 59 ja 61
https://www.envir.ee/sites/default/files/erametsaomandi_struktuur_ja_kasutamine_2015.pdf
26
7. Kas probleem on
lahendatav
Meede passiivsete füüsilisest isikust metsamaa omanikele ja
<5ha metsamaa omanikele maa müügi ennetamiseks, huvi
tekitamiseks metsamajandamise vastu ning metsamajandamise
tegevuste aktiveerimiseks nt metsaühistute, motiveeriva toetus-
või maksusüsteemi või piirinaabrite ostueesõigus jms kaudu..
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Killustunud metsaomandis jääb puistute tootlikkuse potentsiaal
saavutamata ning seonduv tulu saamata.
9. Ümbersõnastamine
10 Otsus Probleem sõnastatud.
11. Ökoloogia
kommentaar
Raskendab ka ruumiplaneerimist, samas metsamajandamise
vähene aktiivsus võib olla ökoloogiselt kasulik.
12. Kultuuri
kommentaar
Seos kultuurivaldkonna probleemiga „Füüsilisest isikust
erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende
omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest
isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) metsamaa
pindala intensiivne suurenemine“. Ühismetsad võiks ära hoida
metsaomandi killustumist. Metsaomandi killustumine vähendab
metsade kultuurilist funktsiooni.
Jaanus Auni lisandunud probleem 3 1. Probleemi sõnastus Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele
reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju)
2. Probleemi kirjeldus Loodusest ja teiste omandist hoolimatud inimesed viivad ja
jätavad prügi nii riigi-, era- kui reformimata maale kogustes,
mille tõttu peavad seda probleemiks nt Keskkonnainspektsioon
ning Riigimetsa Majandamise Keskus, maaomanikud ja
kohalikud omavalitsused, kes omal kulul metsa toodud jäätmed
kõrvaldavad.
3. Miks see on tähtis? Maaomanikule lisakulude teke, nt jäätmete kõrvaldamine maa
tarastamine, puistu taastamine.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
RMK, metsaomanikud, kohalik omavalitsus, teehooldus,
kogukonnad
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Metsandust puudutava probleemiga, kuna tekitab
metsaomanikule lisakulusid puistu arendamise arvelt.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Keskkonnainspektsiooni tuvastatud keskkonnakaitse
valdkonnas on üheks enamlevinud rikkumiseks jäätmete
ladestamine selleks mitteettenähtud kohta, enamasti metsa alla
või mujale loodusesse. Sagedamini esineb seda tiheasustusega
piirkondades, linnades ja nende ümbruses.
https://www.kki.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitse
RMK-le on metsade prügistamine probleem
https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised
-2016/article ja https://www.rmk.ee/metsa-
27
majandamine/loodusblogi/prugistamine-on-endiselt-suureks-
probleemiks
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/voitlus-prugiga-
maaomanikud-ahvardavad-tokkepuude-ja-
piirdetaradega?id=79736014
http://www.anna-teada.ee/
prugila-voi-mets-kuperjanovlased-koristasid-louna-eesti-
metsadest-ule-kumne-tonni-prugi
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/miks-prugi-metsa-
alla-jouab-reformimata-riigimaalt-koristati-260-tonni-
jaatmeid?id=76741528
http://www.eramets.ee/metsandusuudised/kaitsealad_kattuvad_
rampsuga/
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah. Meede metsade jäätmetega risustamise ennetamiseks või
siis eramaale piirded ja tarad. Nt metsamineku keeld tuleohtlikul
perioodil.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Metsaomanike kulud, sh metsapõlengute tõttu häviva puistuga
saamata jääv tulu.
9. Ümbersõnastamine Ei.
10 Otsus Probleem sõnastatud. Lahendused võiks tulla sotsiaal töörühmalt
Rene Tammistu lisandunud probleem 1 1. Probleemi sõnastus
Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele
2. Probleemi kirjeldus
20.07.2016 a. esitles Euroopa Komisjon määruse eelnõud
millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja
metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende
gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika
raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja
aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise
siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta. Määrus on käesolevaks
hetkeks heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ning
ootab avaldamist ja jõustumist. Määruse eesmärk on määrata
kindlaks, kuidas LULUCFi sektor kaasatakse alates 2021. aastast
ELi kliimapoliitika raamistikku. Määruse kohaselt LULUCF
sektoritest tekkinud CO2 emissioonid tuleb tasakaalustada
samades sektorites s.o. nn „no-debit rule“. Määrus sätestab
majandatava metsamaaga seotud arvestusreeglid sh
referentsaastad (2000-2009). ent määruse menetlemise käigus
eemaldati konkreetne viide „majandamise intensiivsusele“.
Selge pole intensiivsuse olemus. Preambula ütleb täiendavalt, et
spetsiifilised olukorrad liikmesriikides nagu metsade vanus
referentsperioodil või tavapärasest madalam raie
referentsperioodil, tuleb arvesse võtta. KeM esialgsetel
hinnangutel asub tasakaalupunkt tasemel ca 10 miljonit tm
aastas. Turuosalistel puudub ülevaade LULUCF määruse
mõjust muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele. Vajalik oleks
28
turuosalistele selgitada kuidas hakkab arvestus toimuma,
millised saavad olema piirangud, kuidas hakatakse rakendama
LULUCFst tulenevaid piiranguid, kas riik kavandab ka
kompensatsioonimehhanismide rakendamist ja millised on
sellest piirangust tulenevad mõjud jne. Tegu on hetkel suurima
regulatiivse riskiga kogu sektori jaoks.
3. Miks see on tähtis?
LULUCF määruse rakendamisest tulenevad ebaselgused on
kõige suuremaks regulatiivseks riskiks kogu sektorile.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Kogu metsandussektorile.
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus
on probleemi
juured?
Jah. LULUCF määruse rakendamine tekitab ebaselgust.
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Käesoleval hetkel on teave piiratud.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah. Vajalik oleks turuosalistele selgitada kuidas hakkab arvestus
toimuma, millised saavad olema piirangud, kuidas hakatakse
rakendama LULUCFst tulenevaid piiranguid, millised on sellest
piirangust tulenevad mõjud, kas riik kavandab ka
kompensatsioonimehhanismide rakendamist jne.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Jätkuv ebaselgus võib halvendada oluliselt
investeerimiskeskkonda.
9. Ümbersõnastamine Ei.
10. Otsus Probleem sõnastatud.
Töörühma poolt lisatud probleem 3 1. Probleemi sõnastus
Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes Põhjamaadega.
2. Probleemi kirjeldus
Eestis raiutava ja töödeldava puitu ei kasutata
maksimaalselt, kuna seda ei kasutata võimalikult suure
lisandväärtusega toodete tegemiseks. Puudub puidu
keemiline töötlemine. Eksporditakse töötlemata puitu.
Metsanduse lisandväärtus on madalam kui Põhjamaades
ning selles sektoris on kasvuruumi.
3. Miks see on tähtis?
Puidu maksimaalne väärindamine (enne eksporti) annab
metsa omanikele suuremat tulu, loob juurde paremini
tasustatud töökohti ja suurendab seeläbi riigi
maksulaekumist.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud, metsatööstus, riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
Jah. Vähene investeerimisvõimekus ja teadmised/
kogemused kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.
29
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
OÜ Finatsakadeemia 2017.a tehtud uuringust „Metsa- ja
puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja
infovajaduse uuring“. Kui metsamajandamise lisandväärtus
raiutud ümarpuidu tihumeetri kohta metsanduse ja
puidutööstuse tegevusaladel kokku võrdlusriikides oluliselt
ei erine (2013.a), siis paberitööstuse toodangu lisamisel oli
lisandväärtus Skandinaavia riikides oluliselt kõrgemaks.
Metsandussektor kokku hõlmab seejuures lisaks
metsamajandusele ja puidutööstusele ka paberitööstust.
Kogu metsamaterjali väärindamise oluline kasvupotentsiaal
Balti riikides võiks seega olla seotud paberi- ja puitmassi
tootmise arendamisega.
Lisandväärtus (eurot/tm) metsandussektoris oli 2013.a
järgmine: Eesti 84, Läti 75, Soome 126, Rootsi 136.
Lisandväärtus metsamajanduses ja puidutööstuses Eesti
77,8, Läti 72, Soome 78, Rootsi 85.
EUROSTATi andmed 2015:
Metsandussektori
lisandvaartus 2015.xlsx 7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Jätkub senine olukord, kus eksporditakse ümarmaterjali
ning lisandväärtus on Põhjamaadest oluliselt madalam,
mistõttu osa potentsiaalsest tulust jääb saamata.
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud. Täiendatud kirjeldust P. Kaimre ja T.
Porgandi poolt
Linda-Mari Väli lisandunud probleem nr 1 1. Probleemi sõnastus
Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja
kasutusvalduste seadmisel, mis on väga aktiivsed ja
pealetükkivad. Tagajärjeks see et metsaomanikud ei saa
õiglast hinda.
2. Probleemi kirjeldus
Väikemetsaomanikud kaebavad üha rohkem levinud viisi
pärast kaubelda telefoni kaudu metsaomanikega nende
kruntide või raieõiguse allapoole turuhinda ostmise
võimaluse üle. Helistajad ei taha tihtipeale täpsustada, kust
pärineb nende andmebaas ning sageli on tegemist lühikese
tsükliga äriettevõtetega, missuguste töös esineb tihtipeale
rikkumisi (ntks maksude tasumata jätmist, metsa
uuendamata jätmist, raiumist üle kinnistu piiride jms).
3. Miks see on tähtis?
Oma töömetoodikaga konkureerivad sellised ettevõtted
ebaausalt tõsisemate metsaettevõtjatega ja viivad alla kogu
metsaettevõtluse mainet.
30
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsatööstus, riik, metsaomanikud
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga? Kus on
probleemi juured?
Jah. Probleemi juured on liiga lõdvas seadusandluses.
6. Mis faktid toetavad/ei
toeta probleemi
olemasolu?
https://heureka.postimees.ee/4482259/eestis-pole-avalikku-
metsaturgu
https://heureka.postimees.ee/4482205/eluaegne-
metsamees-lembit-maamets-riik-on-lasknud-
metsatoosturitel-endale-pahe-istuda
https://arvamus.postimees.ee/3983239/nils-niitra-tean-kes-
sa-oled
7. Kas probleem on
lahendatav
Lahendatav. Vähendada stiimuleid mis võimendavad
ebaeetiliste võtete kasutamist. Piirinaabritele ostueesõiguse
andmine vähendaks probleemi. Metsaomanike teadlikkuse
tõstmine, turuinfo levitamine. Metsakorralduse spetsialist
Lembit Maamets on hinnanud, et kui raieõiguse või
metsamaa müügile kehtestataks mõõduka pikkusega
raiemoratoorium (pikem kui mõni kuu, lühem kui viis
aastat), siis muudaks see praegu väga levinud ebaausa
ärimudeli viljelemise võimatuks.
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei tegeleta?
Praegune halläri jätkub, olles pinnuks silmas nii ausatele
metsaettevõtjatele. Metsaomanikele kui ühiskonnale
tervikuna
9. Ümbersõnastamine
Algselt oli: Praegune metsaäri praktika võimaldab
õilmitseda ühiskonna silmis halvakspanu pälvinud
äripraktikatel
10. Otsus Sõnastatud. Käsitleda ka sots töörühmas.
11. Sotsiaali kommentaar Tegemist on ebaeetilise käitumisega ja surve olemas. 7.
punkt ei pea lahendusi pakkuma. Lahendusi peab leidma ja
kaaluma arengukava koostamise käigus
II Probleemid, mis ei saavutanud töörühmas konsensust
Eesti Erametsaliit probleem nr 1 1. Probleemi sõnastus Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade
majandamist 2. Probleemi
kirjeldus
Majandusmetsades (need metsad kus raied on lubatud sh
kaitsealade majandatavad metsad) majandatakse metsa tulu
saamise eesmärgil ning peamine tulu allikas on metsamaterjal.
Kasumiküpsus on tugevalt sõltuvuses metsamaterjali nõudlusest.
Seega ei ole mõistlik parima kasumi saamise eesmärgil lähtuda
muudest küpsuse kriteeriumidest ega tõlgendustest (näiteks
bioloogiline küpsus) / Raievanused tuleb kaotada ning jätta
majandusmetsade küpsuse definitsioon metsaomanike ning
metsaväärtuste nõudluse ja pakkumiste suhtele.
3. Miks see on tähtis? Kasumlikkus metsade majandamisest liialt madal, tasuvusperiood
väga pikk.
31
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomaniku ja riigi jaoks
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Kasumiküpsuse uuring. Soome otsus kaotada raievanused.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Metsade majandamine ebaefektiivne. Metsaomanike passiivsus
metsade uuendamise, hooldamisel ja taristusse investeerimisel.
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raievanused piiravad
efektiivset metsade majandamist
10. Otsus Probleem sõnastatud.
R.Kuuba jääb eriarvamusele. Tema hinnangul see ei ole
probleem.
11. Ökoloogia
kommentaar
Raievanuse kaotamine võib kahjustada metsa ökosüsteeme. Seos
ka ökoloogia probleemiga „Metsade majandamine on
lageraiepõhine“ (käsitletud probleemi „Lageraie keskne
metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist„ all).
Eesti Erametsaliit probleem nr 2 1. Probleemi sõnastus Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset
majandamist. 2. Probleemi
kirjeldus
Väikesed langid tähendavad kõrgemaid kulusid metsa
ülestöötamisele ning hilisemale metsauuendus ja –
hooldustöödele. Väheneb metsakasvatuse kasumlikkus ja
suureneb tasuvusperiood.
3. Miks see on tähtis? See pärsib metsade majandamise aktiivsust ja investeeringuid
metsauuendusse ja taristusse.
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud ja riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Erametsas on metsauuendamine ja hooldamine passiivne.
Lageraie lankidest vaid 20% uuendatakse. Investeeringud
taristusse puudulikud – vaid 50% erametsa kraavivõrgust võetud
arvele maaparandusregistris.
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
32
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Metsamaa puidukasvatamise ja süsiniku sidumise võime ajas
väheneb.
9. Ümbersõnastamine
10. Otsus Probleem sõnastatud.
R. Kuuba ja P. Kaimre jäävad eriarvamusele kuna langi piirang ei
takista metsade efektiivset majandamist.
11. Ökoloogia
kommentaar
Lageraie langi piirangu kaotamine võib kahjustada metsa
ökosüsteeme. Seos ka ökoloogia probleemiga „Metsade
majandamine on lageraiepõhine“ (käsitletud probleemi „Lageraie
keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist„ all).
Eesti Erametsaliit probleem nr 5 1. Probleemi sõnastus Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus)
tootmisvõime on alla oma potentsiaali 2. Probleemi
kirjeldus
Seoses metsa vanuselise struktuuri ja madala intensiivsusega
metsakasvatusvõtetega on metsamaa tootmisvõime alla oma
potentsiaali. Varasemate perioodide alaraie, metsade vähene
uuendamine ja tegemata hooldusraied on tekitanud olukorda, kus
metsamaa puidutootmisvõime on langemas.
3. Miks see on tähtis? Majandusmetsade tootmisvõime on alla oma potentsiaali
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud ja riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
o Toetada ülikoole tegelemaks intensiivselt metsataimede
selektsiooniga, et metsauuendamisel kasutatavad metsataimed
oleksid haiguskindlamad, kiire kasvuga ja heade tüveomadustega
o laiendada suure juurdekasvuga ja meie kliimasse sobivate
võõrpuuliikide kasutamist
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Majandusmetsade tootmisvõime ei ole maksimaalselt kasutatud
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Majandusmetsade
juurdekasv liialt madal
10. Otsus Probleem sõnastatud.
R. Kuuba jääb eriarvamusele. Tema hinnangul kaitsealade
majandatavates osades ei ole probleemi sellega, et metsa
tootmisvõime on alla oma potentsiaali.
P. Rooks jääb eriarvamusele.
Täiendatud lahenduste osas EMPL probleem 6 sõnastustega
33
11. Ökoloogia
kommentaar
Võõrliikide kasutamine metsas võib olla ökoloogiline probleem.
Eesti Erametsaliit probleem nr 6 1. Probleemi sõnastus Metsade väetamine on keelatud. 2. Probleemi
kirjeldus
Madalama viljakusega kasvukohtades oleks vajalik kasutada
väetist, mis on täna keelatud. Lisaks on tööstusettevõtetel ja
energiajaamadel on probleem puutuha utiliseerimisega. Samal
ajal on see hea väetis turvasmuldadel metsamaa tootmisvõime
suurendamiseks. Tuleb anda võimalused puutuha laialdasemaks
kasutuselevõtuks turvasmuldade väetamiseks.
3. Miks see on tähtis? Metsade tootlikkuse tõstmine suurenenud juurdekasvu arvel
4. Kelle jaoks on see
probleem?
Metsaomanikud ja riik
5. Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Kus on probleemi
juured?
Jah
6. Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Metsade väetamine on hetkel keelatud
7. Kas probleem on
lahendatav
Jah
o kaaluda väetiste kasutamise lubamist väheviljakatel
kasvukohatüüpidel, näiteks puidutuha kasutamine
8. Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta?
Metsade juurdekasv jääb tänasele tasemele
9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Turvasmuldade väetamine
puutuhaga on keelatud
10. Otsus Probleem sõnastatud. M. Link ja T.Anis täiendavad sisukirjeldust.
R.Kuuba jääb eriarvamusele. Metsade väetamine peab jääma
keelatuks. /Täiendatud MO poolt EMPL probleem 6 sõnastustega
11. Ökoloogia
kommentaar
Väetamine mõjutab metsa ökoloogiat.
Bert Rähni probleem nr 3
1 Probleemi sõnastus Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv
metsaraie.
2 Probleemi kirjeldus Raiutakse aina nooremaid metsi ja valdavaks on muutunud
lageraie. Kehtivate seaduste alusel teostatud mõned raied ei ole
(loodus)turistidele esteetiliselt vastuvõetavad. Vana mets kui
keskkond ja seal elavad liigid on oluline loodusel põhineva
turismi ressurss. Selle jätkuv vähenemine kahandab loodusel
põhineva turismi pakkumise võimalusi. Rohekoridorid ei suuda
34
intensiivse lageraide tingimustes oma funktsioone täita nii
looduslike liikide leviku kui ka loodusturismi mõttes.
Eesti metsades on vanu loodusmetsi vaid 2% metsamaast, millest
kõik ei ole kaitse all.
Aastaraamat Mets 2016 andmetel moodustas 2015 aasta
uuendusraiete kogupindalast 93% lageraied. Perioodi 2000-2015
SMI andmetel langes lageraiete osakaal aastatel 2003-2008 alla
80% kogu uuendusraiete pindalast, kuid peale langust on
lageraiete osakaal uuendusraietest taas tõusnud 2000. aasta
tasemele.
3 Miks see tähtis on? Kui see jätkub, siis turismisektori konkurentsivõime saab
kahjustada.
4 Kelle jaoks on see
probleem
Turismisektori ja kogu Eesti maine jaoks.
5 Kas tegu on
metsandusliku
probleemiga?
Jah
6 Mis faktid
toetavad/ei toeta
probleemi
olemasolu?
Viimastel aastatel saame aina rohkem Eestit külastanud
turistidelt just metsade majandamise aadressil negatiivset
tagasisidet. Ilmunud on ka sellekohaseid artikleid meedias.
7 Kas probleem on
lahendatav?
Jah
8 Mis juhtub kui
probleemiga ei
tegeleta
Eesti maine saab kahjustatud ja turismitulu väheneb.
9 Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Intensiivistuv metsaraie,
metsade noorenemine, lageraie kui valdav raievõte ja viis, kuidas
raiet tehakse vähendab Eesti loodusel põhineva turismi ressurssi
ja kahjustab Eesti mainet.
10 Otsus Probleem sõnastatud.
MO täiendab kirjeldust/MO poolt täiendatud SMI raieandmetega
ning vanade loodusmetsade protsendiga
R.Kuuba eriarvamus. Võiks jääda algselt pakutud sõnastus.
T.Anis jääb eriarvamusele, kuna tal puudub piisavalt
informatsiooni selle kohta.
35
III Probleemid, mis on töörühma esitatud, kuid
käsitletud teise probleemi all või ühendatud teise probleemiga
Linda-Mari Väli probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus Puidutooraine väljamüümise piirangu vajadus 2. Probleemi kirjeldus
Meede aitaks kaasa nii üleraie vähendamisele kui tooraine
suuremale väärindamisele, kuna meile jääv puit annab
kohalikele võimaluse midagi uut ja väärtuslikku (mööbel,
mänguasjad jms) toota ning sellega seonduvaid makse
koguda, töökohti tekitada jms.
10. Otsus Pakutud teemat ei pea töögrupp majanduslikuks
probleemiks.
Linda-Mari Väli probleem nr. 3 1. Probleemi sõnastus Loodusturismi sihttoetuste vajadus 2. Probleemi kirjeldus
Eesti on potentsiaalikas loodus- ja linnuturismimaa, millist
majanduslikku võimalust me tänini täielikult ära ei tarvita.
Suurem osa meil käivatest turistidest koonduvad linnadesse,
samas kui spetsiifiliselt loodusest huvitunud turistide
sihtrühm on vähemalt Eesti ala jaoks piisavalt suur ning
veedab riigis ka keskmiselt pikema aja, jättes siia seega
kruiisituristist märksa rohkem raha. Rahvusvaheline
kogemus näitab, et loodusturismis edu saavutamiseks on
tarvis riigi poolset otsust olla loodusturismimaa. Eesti
loodusturismi veteran Marika Mann on hinnanud, et kui viie
aasta jooksul loodusturismi sihtturundusse miljon eurot
suunata, siis võib selle tulemusel loodusturismi maksupanus
RMK tuluga võrreldavaks kasvada.
10. Otsus Ei ole MAK teema, teemaga tegeleb EAS ja turismi
arengukava
Linda-Mari Väli probleem nr. 6 1. Probleemi sõnastus
Statistikat moonutab madalaboniteediliste ja kõrgeboniteediliste männikute koosesitamine
2. Probleemi kirjeldus
Rabamännikuid kui majanduslikult vähetulusaid alasid tuleb
statistikas eraldi arvestada, et männikute tagavara riigi
poolsete majandusplaanide ette valmistamisel üle ei
hinnataks.
10. Otsus Ei ole MAK teema probleemina ja edaspidi kajastatakse
statistika probleemi (Linda-Mari probleem 1) all.
Jaanus Auni probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus
Metsaomandi koondumine kaotab maaomandi järjepidevuse
2. Probleemi kirjeldus
Aastal 2015 kuulus 35% erametsamaast juriidilistele
isikutele. Samas moodustasid juriidilised isikud 5%
metsaomanike arvust. Juriidilistele isikutele kuuluva
36
metsamaa keskmine suurus on 65,7 ha, kuid füüsilisele
isikule kuuluva metsamaa keskmine suurus on 6,4 ha.
Väärtuslikum erametsamaa on koondumas mõne tuhande
juriidilise isiku kätte tuues tulevikus eeldatavalt kaasa
senisest aktiivsema metsamajandamise. Metsaomandi
koondumine kaotab Esimese Vabariigi ajast jäänud
maaomandi järjepidevuse ning koos sellega eelkõige
metsaomanikust linnainimese senise sideme maa ja
loodusega. Mets on olnud eksistentsiaalne osa eestlusest ja
eestlase narratiivist, nagu sellest on kirjutanud oma
raamatutes näiteks Valdur Mikita8. Tekitades toetuste,
maksude vms-ga omandisuhete muutust toob see kaasa
lisaks metsamajandamisele ja sellest saadavale tulule
vaimset muutust, millega peame arvestama. Seetõttu ei
saa metsamajandamises eraldi eesmärgiks võtta
metsaomandi koondamist juriidiliste isikute kätte, vaid
pigem tuleks panustada füüsilisest isikust metsaomanike
aktiveerimisse. Viimasel kümnendil on juriidilistele
isikutele kuuluva metsamaa pindala rohkem kui
kahekordistunud, mis näitab juriidiliste isikute suuremat
võimekust investeerida metsamaasse ning toota seal tulu.
Metsaregistrisse kantud üle 50 ha metsamaaga kinnistud
moodustavad 9,4% juriidiliste isikute metsamaast (5%
füüsiliste isikute metsamaast).
Juriidilised isikud on aktiivsemad nii raiel kui metsa
uuendamisel. Juriidiliste isikute kavandatud raiemaht
moodustas 58% ja füüsilisest isikust metsaomanike
kavandatud raiemaht 42% aastal 20169. Toetustel on olnud
oluline roll metsamajandamisele kaasa aitamises,
juriidilised isikud on ka toetuste taotlemisel olnud pisut
aktiivsemad. Kui metsa uuendamise toetust maksti aastatel
2007-2015 kokku 33 503 hektarile kogusummas 6,6 mln
EUR, siis sh juriidilistele isikutele 47% ja füüsilistele
isikutele 42%. Tuleb siiski märkida, et füüsiliste isikute
aktiivsus on viimastel aastatel kasvanud nii toetuste
taotlemisel kui sellega seonduvalt ka metsade majandamisel
(nt metsa uuendusele makstud toetuses kolmekordistus
füüsiliste isikute osakaal 21%-lt aastal 2009 63%-ni aastaks
2014).
10. Otsus Irje Möldre sõnastab ringi majanduse teemaks.
Hetkesõnastuse alusel kultuuri/sots teema. Jaanus Auna/Irje
Möldre ettepanek käsitleda teemat sotsiaaltöörühmas. Ei
käsitleta majanduse töörühmas.
11. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka T. Lemmingu teema "Füüsilisest isikust
erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja
nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning
juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi
37
firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne
suurenemine"all. Sots töörühma ettepanek uurida, miks see
protsess toimub. Koondumine ühe suure omaniku kätte võib
tekitada teistele omanikele probleeme. Jahinduse näide, kus
suur maaomanik keelas jahi oma maal, mistõttu suurenes
ulukite arvukus (kuna väga suurel alal jahti pidada ei
saanud) ja surve metsakutluuridele.
12. Kultuuri kommentaar Seos kultuurivaldkonna probleemiga „Füüsilisest isikust
erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja
nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning
juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi
firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne
suurenemine“. Maaomandi koondumine põliskultuuri
kandjate käest kaotab põliskultuuri järjepidevuse.
Jaanus Auni probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus
Amortiseerunud maaparandussüsteemid erametsamaal vähendavad metsade tootlikkust
2. Probleemi kirjeldus
Riigimetsamaal vastutab teede ja kraavide inventuuri ja
hooldamise eest Riigimetsa Majandamise Keskus,
erametsamaadel sellist ühte pädevat asutust pole.
Erametsamaal majandusmetsade kuivendusseisund on
valdavalt mitterahuldav. Erametsade infrastruktuuri
korrashoid on metsaomanike kohustus. Probleemne on teede
hooldamine ja parandamine seoses nimetatud tööde
kulukuse ning tee omandi killustatusega. Suur osa kraave on
Maaparandussüsteemide Registris registreerimata ja
enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-1985 ehk
amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus teede ja
kraavide uuendamisel ja korrashoiul10. Metsamaaparanduse
ning taristu hooldamise süsteemne toetamine erametsamaal
võimaldaks oluliselt tõsta majandusmetsade tootlikkust.
10. Otsus Irje Möldre kodutöö. Sõnastatakse eraldi taristu ka teema –
Mikk Link, Tõnu Ehrpais, Irje Möldre ja Mart Raamat.
Käsitletud EEML probleemi nr 3 ja 4 all.
Jaanus Auni probleem nr. 3 1. Probleemi sõnastus
Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas raiesmike vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese teostamise tõttu.
2. Probleemi kirjeldus
Taasiseseisvunud vabariigi ajal on raiutud
erametsamaadel toimunud looduslik uuenemine
10 Erametsade infrastruktuuri uuring 2014 http://www.eramets.ee/wp-
content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf
38
peamiselt lehtpuudega, okaspuu noorendikud
moodustavad vaid 15,6%. Tagamaks puidutööstuse
konkurentsivõime pikaajaliselt tuleb metsauuendusse
investeerida teadlikult ja senisest oluliselt rohkem. Metsa
uuendamisel on vajalik samaväärne taastamine. Aastal 2013
moodustas erametsamaa lageraie pindalast toetustega
istutatud metsamaa 4% ja kogu erametsamaal taastati
istutusega lageraiealadest 13%.
Metsauuendamise teatamise kohustust alates aastast 2014
enam pole ja seetõttu puuduvad hilisema perioodi kohta
planeeritud metsauuenduse täpsed andmed. Erametsades
uuendatakse täna suurusjärgus 20% lageraielankidest.
Nendest uueneb okaspuuga veel vähem. Keskkonnaameti
lageraie alade inventuur näitab, et männikute puhul uueneb
erametsas männiga 7% lankidest (RMK 43%), kuusikutest
12 % (RMK 88%), kaasikutes 99% (RMK 27%). Eestis
kokku kasutati 2016. aastal metsade uuendamiseks ja
metsastamiseks 28,9 miljonit metsataime, sellest 8,7
miljonit erametsas ja 20,2 miljonit riigimetsas. Metsanduse
arengukava näeb ette, et aastaks 2020 peavad
erametsaomanikud uuendama 40% uuendusraie aladest
istutamise ja/või külviga. Istutamiseks on vaja 11,7 miljonit
metsataime aastas. Juhul, kui Eestisse sisse toodud
metsataimede kogus asendada Eestis toodetava koguste
hulka, on vajalik juurde kasvatada ligikaudu viis miljonit
metsataime. Noorendike hooldust tehti Euroopa Liidu
poolt rahastatava toetuse abil 2007-2015 kokku 24 620
ha, mis moodustab 13% noorendike pindalast välja pool
riigimetsamaad.
Nt Soomes leiti metsamajandamise 100 aasta
stsenaariumide modelleerimisel, et lähtudes tänasest
metsaressursi struktuurist peab metsamajandamise fookus
olema uuendamisel ja noorte puistute hooldusel kui
eesmärgiks on pikaajaliselt tagada ja suurendada metsade
tootlikkust. Intensiivsetes metsamajandamise
stsenaariumides on võimalik raiemaht 40% suurem kui
tänane raiemaht.
10. Otsus Irje Möldre kodutöö. Ühendatud EEML probleemi nr 8 alla.
Jaanus Auni probleem nr. 4 1. Probleemi sõnastus
Okaspuu ressurss on erametsas pikas perspektiivis ebapiisav
2. Probleemi kirjeldus
25 aastastes erametsades okaspuu enamusega puistud
tööstuse vajaduse ning seonduva puitkütuste tootmise
ressursi (2015 kasutati energeetilistel eesmärkidel kokku 7,1
mln tm) katmiseks pikas perspektiivis sisuliselt puuduvad.
Kui männi ja kuuse enamuspuuliigiga küps mets moodustab
riigimetsamaal 51,4% küpsest metsast ja noorendikud
moodustavad 54%, siis teistel valdajatel moodustab männi
ja kuuse enamuspuuliigiga küpse mets 26,6%, okaspuu
39
noorendikud moodustavad vaid 15,6% . Taasiseseisvunud
vabariigi ajal on raiutud erametsamaadel toimunud
looduslik uuenemine peamiselt lehtpuudega. Tagamaks
puidutööstuse konkurentsivõime pikaajaliselt tuleb
metsauuendusse investeerida teadlikult ja senisest oluliselt
rohkem.
Puidutööstuse installeeritud tootmisvõimsustele vajaliku
ressursi tagamiseks tuleks modelleerida erinevate
metsamajandamise võtete mõju puidu sortimentidele,
bioenergiale, maksutulule, süsinikuvarule ja elurikkusele
maakonniti majandusmetsas, eraldi riigi- ja erametsamaal.
Modelleerimise tulemuste alusel oleks võimalik kavandada
järgmist erametsanduse toetuste perioodi. Soome
Luonnonvarakeskus on avaldanud valmisolekut Soomes
metsamajandamise võtete mõju modelleerimisel ressursile
100 aasta perspektiivis kasutatud metoodikat rakendada
Eesti
metsamajandamise võtete mõju modelleerimiseks koostöös
nt Eesti Maaülikooli ja Erametsakeskusega.
10. Otsus Kaetud J. Auni probleemiga nr 3. Ühendatud EEML
probleemi nr 8 alla
Jaanus Auni probleem nr. 5 1. Probleemi sõnastus Energeetikas kasutatava puidu kasvav nõudlus 2. Probleemi kirjeldus
ENMAK 2030 soojusmajanduse taastuvenergia eesmärgi
täitmisel võib energeetilise ressursi kättesaadavus, eelkõige
LULUCF määrusest tuleneda võiva raiemahu piirangu tõttu
(10 mln tm/a?) osutuda problemaatiliseks. Seetõttu tuleks
kavandada lisaks energeetikas kasutatava puidu allikaid, nt
täna hooldusraiel metsa jääv ressurss, omanikuta veekogude
kallastel ressurss, kraavi- ja põlluääred võiks olla 15 aastase
raieringiga energiapuidu kasvamiseks, liinialused
energiavõsa kasvatamiseks, hakke energiatõhus kasutus.
Viimasele aitaks kaasa nt, kui laiendada logistika ja e-
veoselehe süsteem tarbijatele ehk soojatootjatele
kasutatavaks koostöös Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte
Ühinguga ning muuta see kohustuslikuks.
10. Otsus Läheb osaliselt LULUCF (R. Tammistu lisandunud
probleem ) ja Rene Tammistu 1. punkti alla
Jaanus Auni probleem nr. 6 1. Probleemi sõnastus Hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika on puudulik 2. Probleemi kirjeldus
Eraldi energeetikas kasutatava hakkpuidu koguste impordi
ja ekspordi statistika (vastav EMTAK kood) puudub. See on
aga vajalik, et hakke tootjate ja kasutajate abiga täpsustada
energeetikas kasutatava hakkpuidu kaubanduse maht ning
selle võimalik mõju soojusmajandusele ja soojuse hinnale.
40
Lätist imporditi 2016 nt 1,5 mln euro eest saepuru, jäätmeid,
briketti, kuid me ei tea, kas ja mis mahus on selles
energeetikas kasutatava hakke import. Ettevõtjate sõnul
hakke eksport kasvab senise impordi asemel Lõuna-Eestist,
kuna Läti taastuvenergia eesmärk on täna täitmata ning Lätis
on toetused koostootmisele suuremad. Läti kasvav nõudlus
mõjutab energeetikas kasutatava puidu hinda ja
kättesaadavust. Samas on Kirde-Eesti energeetilise
puiduressursi potentsiaal kasutamata, kuna hakketootjate
kogemusel nt Eesti Energia AS korraldab hakke hankeid
pigem hinna teada saamiseks, mitte hangete
realiseerimiseks.
10. Otsus Käsitletakse teemas: Puidubilansi aluseks olevad
andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi
koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik
kaardistus
Rene Tammistu probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus Raiepiirangute seadmisest 2. Probleemi kirjeldus
MAK saatvates diskussioonides on kõlanud ettepanekud
raiepiirangute seadmisest. Selles kontekstis on oluline
täpsustada, et juhul kui raiepiiranguid protsessi tulemusel
seatakse, siis missugustele raietele neid seatakse. See on
küsimus nii puu liikidest (lepp vs. mänd), raieliikidest
(lageraie vs. hooldusraie näiteks). Suures osas erametsas on
tegemata nii valgustus kui ka hooldusraie ja selle tooraine
võiks valdavalt olla bioenergeetika ressursiks. Teiseks
tagavad just harvendus ja hooldusraided metsa jätkusuutliku
ja võimalikult kõrge kvaliteediga toorme allikana. Seega
kindlasti ei tohiks neid piirata, pigem võiks kavandada
meetodid kuidas metsaomanikke motiveerida
metsakasvatusse investeerima. Oluline on silmas ka pidada
seda, et mittemetsamaal kasvav võsa ei peaks LULUCEF
määruse seisukohast olema mets.
10. Otsus Teemat käsitleme energeetika all (R. Tammistu probleem nr
4)
Rene Tammistu probleem nr. 3 1. Probleemi sõnastus Puudulik hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika 2. Probleemi kirjeldus
Energeetikas kasutatava hakkpuidu koguste impordi ja
ekspordi statistika puudub. See oleks aga vajalik, et hakke
tootjate ja kasutajate abiga täpsustada energeetikas
kasutatava hakkpuidu kaubanduse maht ning selle võimalik
mõju soojusmajandusele ja soojuse hinnale.
10. Otsus Käsitletakse teemas : Puidubilansi aluseks olevad
andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi
koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik
kaardistus
41
Bert Rähni probleem nr 4
1 Probleemi sõnastus Metsa kaitsealade piiranguvööndid ei kaitse piisavalt metsa,
uuendusraie on kaitsealadel lubatud ja kaitsealadel puudub
täielik kevadine raierahu.
2 Probleemi kirjeldus Esiteks ei taga metsa piiranguvööndid kaitseväärtuste
püsimist, mille tõttu kannatab loodusel põhineva turismi
ressurss. Teiseks on välismaa loodushuvilistele sügavalt
arusaamatu uuendusraied rahvusparkides ja teistel
kaitsealadel.
10 Otsus Ühendada ökoloogia TR piiranguvööndi probleemiga. MO
vaatab kas probleem on kaetud. Piiranguvööndite liiga
leebed normid ja ebaselged majandamisjuhised on
kirjeldatud ökoloogia TR probleemi nr 22 all
„Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja
majandamisjuhised on ebaselged“.
EMPL probleem nr 6
1. Probleemi sõnastus Metsamaa tootlikus on madal
2. Probleemi kirjeldus Metsamajanduslike võtete kasutamine ei ole piisavalt
levinud erametsaomanike seas, mis vähendab metsade
juurdekasvu. Madalama viljakusega kasvukohtades oleks
vajalik kasutada väetist, mis on täna keelatud. Oluline on
hoida töökorras ja taastada kuivendussüsteeme, mis aitavad
metsa juurdekasvu tõsta.
10. Otsus Ühendame varasemalt esitatud sarnaste
probleemidega./Tekst jagatud sarnaste probleemide alla.
EMPL probleem nr 7
1. Probleemi sõnastus Riigimetsast on tehtud keskkonnakaitse doonor
2. Probleemi kirjeldus Paljud Eesti parimad majandusmetsad asuvad riigimetsas.
Järjest suuremate keskkonnakaitseliste piirangute
seadmiseks puuduvad tegelikult riigil vahendid. Lahendus
on leitud piirangute seadmisega riigimaale mille kaudu pole
tegelik kulu reaalselt läbipaistev ja nähtav ühiskonnale.
Riigieelarvesse eraldi reaga kulu metsa mittemajandamisest.
10. Otsus MO ühendab EMPLi probleemiga nr 4/Ühendatud EMPL
probleemiga nr 4
Jaanus Auni lisandunud probleem 1 1. Probleemi sõnastus Amortiseerunud teedevõrgustik erametsamaal
42
2. Probleemi kirjeldus Riigimetsamaal vastutab teede inventuuri ja hooldamise eest
Riigimetsa Majandamise Keskus, erametsamaadel sellist
ühte pädevat asutust pole. Erametsade infrastruktuuri
korrashoid on metsaomanike kohustus. Probleemne on teede
hooldamine ja parandamine seoses nimetatud tööde
kulukuse ning tee omandi killustatusega. Suur osa kraave on
Maaparandussüsteemide Registris registreerimata ja
enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-1985 ehk
amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus teede ja
kraavide uuendamisel ja korrashoiul11. Metsamaaparanduse
ning taristu hooldamise süsteemne toetamine erametsamaal
võimaldaks oluliselt tõsta majandusmetsade tootlikkust.
10. Otsus Ühendatud EEML taristu teemaga (EEML probleem nr 3)
11. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sotsiaaltöörühmas taristut laiemalt
11 Erametsade infrastruktuuri uuring 2014 http://www.eramets.ee/wp-
content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf