1
Kõrveküla raamatukogu – Tartu maakonnaraamatukogu
2016. aasta aruanne
Kõrveküla 2017
2
Sisukord
1. Põhilised tegevussuunad………………………………………………………… . 3
2. Juhtimine ………………………………………………………………………… . 4
2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud ……………. …………………… 4
2.2 Eelarve…………………………………………………………………………… 5
2.3 Projektid …………………………………………………………………………. 6
2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng………………………………………… 7
2.4.1 Ülevaade täiendkoolitusest……………………………………………………. 8
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ……………………………. 9
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Lisa 2………………………….
2.4.4 Erialahariduse omandamine………………………………………………… 10
2.4.5 Töötajate tunnustamine……………………………………………………… 10
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus.
Raamatukogu ruumid ja asukoht ………………………………………………….. 10
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas………………….. 10
3. Kogud, kogude komplekteerimine ja töötlemine……………………………… 11
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused……………………………………… 13
3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat)…………………………… 15
3.1.2 Perioodika komplekteerimine………………………………………………….. 15
3.1.3 Auviste komplekteerimine…………………………………………………….. 16
3.2 Inventuurid ja mahakandmised ……………………………………………………..16
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused……………………………………… 17
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine …………………………………………. 17
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused…………………………………………… 17
4.3 RVL teenindus ........................................................................................................ 18
4.4 Laste- ja noorteteenindus………………………………………………………… 18
4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine……………………………….. 18
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine………………………………… 18
4.4.3 Laste- ja noorteteenindus…………………………………………………….. 19
4.4.4 Laste- ja noorteüritused……………………………………………………… 20
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused …………………………………………. 20
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja
vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond kultuurikeskusena …………………. 21
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele…………………………………… 22
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded ….. ………………………………. 23
4.9 Andmebaasid ……………………………………………………………………… 24
5. 2017. aasta tegevused ……………………………………………………………… 24
LISAD
Lisa 1 Personali koolitus
Lisa 2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud
Lisa 3 Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Lisa 4 Laste- ja noorteüritused
Lisa 5 Analüüs teeninduspiirkondade kohta
3
Üldkasutatavate raamatukogude arv Tartumaal: Tabel 1
Maakonna/linna
nimi
Elanike arv
(01.12.15)
KOV-de
arv
maakonnas
Üldkasutatavate
raamatukogude
arv
Harukogude
arv
Kokku
Tartu 52068 21 39 9 48
Võrdlusarvud aastad 2015 / 2016
Teenindatavate arv 51557 / 52068 +511
Raamatukogude arv kokku 49 / 48 - 1
Haruraamatukogude arv 8 / 9 + 1
Välisteeninduspunktide arv 10 / 9 - 1
Interaktiivsete teenuste arv 17 / 24 + 7
1.Põhilised tegevussuunad (rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse
analüüsimine, RaRS § 5(5) 3))
Rahvaraamatukogude statistilise aruande täitsid 39 raamatukogu, Kõrveküla raamatukogu poolt
need kontrolliti ja edastati Eesti Rahvusraamatukogule. Aastaaruanne on koostatud Tartumaa
rahvaraamatukogude poolt esitatud aruannete põhjal:
http://tmk.tartuvv.ee/files/2016_aasta_aruanded.pdf
Kõrveküla raamatukogu koostas esitluse maakonna raamatukogutöö tähtsamatest statistilistest
näitajatest, mida tutvustati raamatukogutöötajate teabepäeval. Tartumaa raamatukogud andsid
2016. aastal väärilise panuse maakonna kultuuri- ja hariduselu rikastamisse.
Esiletõstmist väärivaid ettevõtmisi Tartumaa raamatukogudes:
* Tartumaa XV lasteraamatupäev „Nali naljaks”.
* 4-ndate klasside ettelugemisvõistluse „Meri raamatulugudes” eelvooru korraldamine Kõrveküla
raamatukogus ja eelvooru võitja Säde Einasto kolme parima ettelugeja hulka jõudmine
vabariiklikul võistlusel.
* Lugemisprojekt Tartumaa lastele „Lugedes lossi” Alatskivi raamatukogu eestvõttel.
* Lugemistunni „Ramsik”, mänguplatsi avamine ja loovustoa korraldamine Lohkva raamatukogus
koostöös MTÜ Lohkva külaseltsiga.
* Ürituse Maarjamaa laulud Henrik Visnapuu luule ainetel - Järvselja raamatukogu korraldusel.
* Maletunnid lastele pühendatud Paul Kerese 100. sünniaastapäevale Koosa raamatukogus.
* Külastusmängus „Unustatud mõisad” osalemine Kuuste raamatukogu poolt.
* Tallinna Keskraamatukogu raamatubuss „Katariina Jee” külaskäik Tartumaale.
* Raamatu „Pisike puu” pidulikud üleandmisüritused koostöös omavalitsustega.
* Tartumaa omavalitsused tähistasid 25. aastapäevi ja raamatukogud andsid koostööüritustesse oma
panuse raamatu- ja fotonäituste ja esitluste näol. Raamatukogu aastapäevaürituste korraldamine:
Kuuste 90, Vedu 85, Äksi 30, Tartu maakonnaraamatukogu 65.
Positiivseks arenguks võib pidada 2016.aastal Vara valla väikese Välgi raamatukogu tegutsemise
jätkamist üleviimisega külamajja kuigi suur osa raamatufondist tuli ruumipuudusel kustutada.
Lähte Ühisraamatukogus lõppes renoveerimise I etapp, saadi uusi riiuleid ja lastele oma vaipkattega
raamatunurk. Puhja valla raamatukogude reorganiseerimist ja ühtsena tegevuse jätkamist.
2016. aasta oli omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste ja ühinemisotsuste tegemise aasta, näiteks
Meeksi, Vara, Alatskivi ja Rannu vallas olid aruteludesse ja komisjonidesse kutsutud ka
raamatukogutöötajad. Missugused muudatused toimuvad raamatukogudega pärast uute
omavalitsuste volikogude valimisi on momendil raske öelda, aga Tartumaa raamatukogud on
koostööks valmis ja võimelised kohanema uues olukorras parema lugejateeninduse nimel.
4
Raamatukogude tegevused merekultuuri aastal.
Korraldati kokku 85 üritust: näitusi, väljapanekuid, ekskursioone, ettelugemispäevi,
Meisterdamistunde. Näiteks merelaulude pooltund ja ekskursioon „Silmitsi merega” Melliste
raamatukogus. Kõrveküla raamatukogu algatas koostöös fotorühmitusega Hetkepüüdjad rändnäituse
„Mere kutse”, mida on eksponeeritud erinevates kultuuri. ja haridusasutustes üle Eestimaa.
Tartumaa raamatukoguhoidjad tähistasid merekultuuriaastat ühise koolitusreisiga
„Tervislikult näoga mere poole” koostöös Tartu Maavalitsuse tervisetoa ja Tervise Arengu
Instituudiga.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud:
Tartumaal teenindab kasutajaid kokku 48 raamatukogu, neist 9 haruraamatukogu ja üks
maakonnaraamatukogu.
Ühendatud rahva- ja kooliraamatukogud - 10
• Alatskivi
• Elva
• Ilmatsalu
• Kambja
• Kuuste
• Kõrveküla / Härma
• Lähte
• Meeksi
• Rannu
• Tõrvandi
Ühendatud ülesanded külakeskuste, postipunktide, muuseumide jne.
• Ilmatsalu/ postipunkt
• Kokora /sots.töö
• Konguta/ postipunkt
• Luunja/ postipunkt
• Piirissaare/ turism
• Rannu / muuseum
• Roiu /postipunkt
• Teedla /kultuur, muuseum
• Varnja/ külamaja
• Välgi/ külamaja
• Äksi/ muuseum
Rannu vallavalitsuse 2015.a. otsusega suleti 01.01.2016 Kureküla haruraamatukogu. Rannu
valla elanikke jäävad teenindama Rannu ja Sangla raamatukogud.
Puhja Vallavolikogu 29.02.2016. a. otsusega nr 11 „Puhja Vallavalitsuse hallatavate asutuste
tegevuse ümberkorraldamine” liideti alates 01.04.2016 Puhja raamatukoguga Ulila ja Uula
raamatukogud. Uuel raamatukogul on uus põhimäärus (kinnitatud Puhja Vallavolikogu määrusega
01.04.2016) ja kasutamise eeskiri (kinnitatud Puhja Vallavalitsuse määrusega 12.05.2016)
Vara vallavalitsuse otsusega ühendati Välgi raamatukogu külamajaga, raamatukogu fond viidi üle
külamaja II korrusele, kus on palju vähem ruumi, fondi suurust vähendati 6205 eksemplari võrra.
Tartu vallavalitsuse korraldusega 20.04.2016 nr 183 kinnitati Kõrveküla raamatukogu nõukogu
koosseisus Astrid Hallik- Tartu Maavalitsuse kultuurispetsialist, Merike Karolin – Tartu
Linnaraamatukogu teenindusjuht ja Jaana Puur – Tartu vallavalitsuse sotsiaalnõunik. Nõukogude
uus koosseis kinnitati ka Lähte, Vedu, Tammistu ja Äksi raamatukogudele. 22.06.2016 nr 324 Tartu
Vallavalitsuse korraldusega muudeti Härma haruraamatukogu avatud aegu seoses Kõrveküla
Põhikooli õpilaste arvu suurenemisega ja klassiruumide vähesusega. Raamatukogu teenindab
5
lugejaid vahetundide ajal ja pärast tundide lõppu.
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve Seisuga
31.12.15. €
Seisuga
31.12.16 €
Muutus %
Eelarve kokku 1116,071 1131,329 + 1,37
sh keskraamatukogu 67,750 79,738 + 17,70
Personalikulu 642,046 672,416 + 4,73
sh keskraamatukogu 48,703 60,313 + 23,84
Komplekteerimiskulu 243,199 267,118 + 9,84
sh KOV-lt 147,371 156,804 + 6,40
sh riigilt 89,708 93,37 + 4,08
sh keskraamatukogu 10,296 10,942 + 6,27
sh KOV-lt 4,990 5,018 + 0,56
sh riigilt 4,885 5,474 + 12,06
Infotehnoloogiakulu 27,837 27,487 -1,27
sh keskraamatukogu 1,450 0,717 -50,55
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Riik 113,81 113,21 124,321 118,482 128,571 129,758 146,721
Omavalitsus 741,31 775,69 789,926 843,556 894,94 978,428 960,934
Muud allikad 18,21 93,51 15,413 39,242 13,243 7,885 23,674
Eelarve tulud 2010-2016
6
2.3 Projektid
Tabel 3 (täielik loetelu)
Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud
summa
Projekti üldmaksumus
Kõrveküla
Riigikogu täiendav toetus /
Teavikud raamatukogudele
Järvselja
Meerapalu
Ulila
Välgi
Arvutikomplektid raamatukogudele
Nina
Kolkja
Piirissaare
Uula
Varnja
Raamatukoguhoidjate juubelitoetuste
taotlused Kultuurkapitalile
Raamatukogu 65 - Kultuurkapital
Raamatukogutöötajate infotehnoloogilise
pädevuse arendamine – Kultuurimin.
II-IV
kvartal
I-IV kv.
IV kvartal
III kvartal
5000,00
Jagunemine:
663.00
417,19
539,55
538,59
568,20
568,20
568,20
568,20
568,20
1800,00
198,00
400,00
5000,00
1800,00
399,39
570,00
Alatskivi
Lugedes lossi - Kultuurkapital II-IV kv. 250,00 650,00
Ilmatsalu
Kohtumine Ly Seppel- Ehiniga ja
Kristiina Ehiniga. Kultuurkapital
I kv. 200,00 400,00
Luunja valla keskraamatukogu
Kultuuriloolised paigad. Alatskivi loss.
Rahastajaks KOP
III kv. 95,00 150,00
Jooksevkulud
Tööjõukulud0
500
1000
1500
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Jooksevkulud 860,29 904,71 898,39 957,1951021,9671058,0151091,062
Investeeringud 13,04 78,13 30,516 43,895 14,787 58,056 40,267
Tööjõukulud 507,59 521,56 524,939 575,294 613,385 642,046 672,416
Komplekteerimiskulud 205,16 218,51 213,982 226,036 234,554 243,199 267,118
Kululiikide võrdlus 2010 - 2016
7
Lähte
Tartumaa XV lasteraamatupäeva
korraldamine – Kultuurkapital
I-II kv. 300,00 553,00
Meeksi
Kohtumine kirjanikuga –
Kultuurkapital
IV kv. 120,00 145,00
Melliste
Kodupaigapäev - Kultuurkapital II kv. 200,00 505,00
Loovuse vägi - Kohaliku Omaalgatuse
Programm
II kv. 2016-
I kv. 2017
795,00 900,00
Muinastulede öö - Kultuurkapital III kv. 2016 250,00 588,00
Vedu
Raamatukogu 85. juubeli tähistamine -
Kultuurkapital
IV kv. 300,00 588,00
Võõpste
Võõpste Pereklubi Noorus tegutseb
soojades ruumides - KOP
II-IV kv. 2000,00 2400,00
Kokku 11149 14648
Kõige suuremat mõju avaldas Riigikogu erakondade toetus (Peeter Ernitsa initsiatiivil) Tartumaa
väikestele raamatukogudele infotehnoloogia riistvara ja väljaannete ostmise toetuseks. Eesti
Kultuurkapitalilt said raamatukogud ja töötajad toetust 3618 euro väärtuses - raamatukogutöötajate
juubelitoetused ja raamatukogudes korraldatavad üritused. Kohaliku Omaalgatuse programmist
saadi toetust koostöös külaseltsidega kodukoha arendamiseks.
2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng
Tartumaa 2015 2016
Kesk-
rk Linna-
rk Küla-
rk Kokku Kesk-
rk Linna-
rk Küla-
rk Kokku
Raamatukoguhoidjad 5 11 52 68 5 9 48 62 sh. osalise tööajaga
raamatukoguhoidjad 1 1 23 25 1 1 17 19
Koosseis (raamatukoguhoidjad) 4,3 10,5 40,45 55,25 4,3 8,5 39,25 52,05
Teised 0 2 8 10 0 2 9 11
sh. osalise tööajaga teised 0 1 8 9 0 0 9 9
Koosseis (teised) 0 1,5 3,25 4,75 0 2 3,4 5,4
Töötajate arv kokku 5 13 60 78 5 11 57 73 sh. osalise tööajaga töötajate arv
kokku 1 2 31 34 1 1 26 28
Koosseis (töötajad kokku) 4,3 12 43,7 60 4,3 10,5 42,65 57,45 B. Raamatukoguhoidjate arv
hariduse järgi Ülikooliharidusega
raamatukoguhoidjad kokku 4 6 28 38 4 6 24 34
sh. raamatukogundusharidusega 2 4 13 19 2 5 12 19 Keskharidusega
raamatukoguhoidjad kokku 1 4 24 29 1 3 24 28
sh. raamatukogundusharidusega 1 0 7 8 1 0 8 9
8
C. Raamatukoguhoidjad, kes on
läbinud kutsekoolituse 1 1 19 21 1 2 19 22
Elva Linnaraamatukogust lahkus üks töötaja, lapsehoolduspuhkusele jäi üks ja asemele tuli üks
töötaja, ajutine koosseisu vähenemine 1 võrra. Valmis raamatukogu arengukava 2016-2020.
Luunja valla keskraamatukogus koostati ja kinnitati 03.03.16 Luunja valla raamatukogude
kasutamise eeskiri; Luunja valla keskraamatukogu nõukogu 16.03.16; Tasuliste teenuste hinnakiri;
Luunja valla raamatukogude dokumentide loetelu ja valla raamatukogude arengukava teine etapp.
Alates 01.04.2016 ühendati kolm Puhja valla raamatukogu. Ühiseks nimeks sai Puhja
Raamatukogu; Ulila ja Uula raamatukogud töötavad harukogudena ja töötajate ametinimetuseks on
juhatajad. Puhja Raamatukogu juhib direktor. Raamatukogude töötajatel on uued töölepingud ja
ametijuhendid. Lahtiolekuajad jäid endisteks. Raamatukogud omavad ühist eelarvet. Vallavalitsuse
otsuse põhjal on Ulila ja Uula harukogude juhatajate töökoormuseks 0,6 ametikohta ja Puhja
Raamatukogu direktoril on 1,0 ametikohta (Puhja Vallavalitsuse korraldus nr 108, 31.03.2016)
04.05.2016 kinnitatud uued Roiu raamatukogu töösisekorraeeskirjad.
Tõrvandi raamatukogu avatud aeg pikenes 2 tunni võrra nädalas.
Võnnu raamatukogu teine töötaja lahkus ametist 01.01.2016 ja 0,5 töökohta jäi aasta jooksul
täitmata.
Tööinspektsioon kontrollis raamatukogude tööohutust Elva Linnaraamatukogus, Lohkva ja Laeva
raamatukogudes. Tööinspektsiooni teavituskirja alusel täiendasid ja uuendasid mitmed
raamatukogud tööohutusalaseid eeskirju ja esmaabi vahendeid.
Tartumaa raamatukogude lahtiolekupäevade arv on vähenenud 472 päeva võrra seoses mitmete
raamatukogutöötajate haiguspuhkustega. Keskmine avatud päevade arv oli 201, kõige rohkem päevi
olid avatud Elva, Alatskivi ja Rõngu raamatukogud.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Ühendatud rahva- ja kooliraamatukogude töötajad osalesid kirjastuse Avita ja Koolibri
teabepäevadel ja kooliraamatukogude teabepäevadel. Raamatukogutöötajad osalesid veel
algupärase lastekirjanduse päeval, lasteraamatukogutöötajate päeval, maaraamatukoguhoidjate
teabepäevadel ja suvelaagrites, raamatukogupäevade avaüritusel ERM-s, Põlva Keskraamatukogu
kutsel osales neli Tartumaa raamatukoguhoidjat lastetööalasel koolituspäeval Põlvas, Tartu
Maavalitsuse noorsootööalasel õppereisil Brüsselisse oli võimalus osaleda kolmel
raamatukogutöötajal, sektsioonijuhtide õppereisil Osmussaarele osales üks töötaja; Lastekirjanduse
Keskuse algatatud projekti „Aitan lapsi raamatute juurde” stardikoolitusel osales viis
raamatukogutöötajat. Rahvaraamatukogude suveakadeemias osales kaks töötajat,
lasteraamatukogutöötajate suveakadeemias üks töötaja. Elva Linnaraamatukogu kaks
töötajat osalesid Kristiina Ehini loovkirjutamise kursusel.
Tartu Ülikooli Raamatukogu korraldatud infopädevuse e-kursuse läbis kaks töötajat; B.G.
Forseliuse Seltsi väärtuskasvatuse suvekoolis osales üks töötaja; Eesti Rahvapärimuse Kooli
rahvapärimusega seotud kuuel koolitusel osales kaks töötajat; töötervishoiu, tööohutusalasel ja
esmaabikoolitusel osales 3 töötajat; Võrumaa Kutsehariduskeskuse ökoturismi toodete ja teenuste
praktilise arendamise kursuse läbis üks töötaja; Tallinna Keskraamatukogus toimunud
vallaraamatukogutöötajate praktika läbisid kaks töötajat; Eesti Rahvusraamatukogu koolituse
„Raamat ja ajaleht- mitte ainult paberil” läbisid kaks töötajat.
Lisa 1 Koolituste arvulised näitajad
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:
9
Tabel 4
Koolitus
e aeg
Koolituse teema Koolitaja Koolitus
e
maht/ke
stus
Raamatukog
uhoidjate
arv/ KOV-de
arv
Eelarve/Ko
olituseks
kulutatud
summa
10.02. Pagulastemaatika,
Lisaks
raamatukogude
töötulemuste
võrdlus
Haldusreform
Mare Ainsaar
TÜ
Hele Ellermaa
Merle Aas
Aivar Soop
2
1
1
39 80,00
30.03. Motiveeritud
raamatukoguhoidja
kui kogukonna
alus
Jaanus Kangur +
ETKA Andras
6 34 0
12.-
13.05.
Koolitusreis
Harjumaale
“Tervislikult näoga
mere poole”
Koostöös Tervise
Arengu Instituudi,
Tallinna TÜ ja
Harjumaa
Keskraamatukogu
ga
18 33 2046,00
7.09. Infotehnoloogiliste
teadmiste
arendamine:
Samsung School
tarkvara,
nutiseadmed,
Foxcademy
õppeplatform
TTÜ Mektory:
Tea Varrak, Tiina
Kasuk jt.
8 24 400,00
23.09. Tutvumine Lähte
Ühisraamatukogu
ja Tallinna
Keskraamatukogu
raamatubussi
teenustega
Heili Tali, Üllar
Loks, Kaie Holm
4 31 0
9.11. Raamatute
parandamine,
praktikakogemused
kohtumine
Kirjanike tuuril
osalevate
kirjanikega
Imbi Härson,
Teele Tamm,
Anne Toome,
Viive Vink, Eeva
Park, Peeter
Helme, Toomas
Vint
4 34 0
7.12. Põhjamaade
raamatukogude
külastamise
kogemusi, Tartu
maakonna rk. 65
Ülle Siska,
Hele Ellermaa
4 49 240,00
10
2016. koolituste korraldamisel lähtuti nii aktuaalsetest teemadest nagu pagulaskriis, haldusreform,
merekultuuri aasta, kui ka raamatukogutöötajate erialase arendamise vajadustest: töötamise
motivatsioon kogukonnas, digioskuste arendamine, raamatute parandamine, teiste raamatukogude
töökogemused, kirjanikega kohtumised.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2
2.4.4 Erialahariduse omandamine Erialahariduse omandajaid 2016. aastal bakalaureuse- ja kraadiõppes ei olnud. Kaks töötajat
Kallaste ja Lohkva raamatukogudest läbisid kutseõppe kursuse.
2.4.5 Töötajate tunnustamine Tartu Maavanema tänukiri: Anne Toome, Maret Lukken, Anita Priks, Hele Ellermaa.
Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi tänupreemiad juubelite puhul: Elga Alberi, Virve
Tamm, Õilme Kasetalu, Sigrid Piiri, Tatjana Sosnovskaja, Anna Krivoglazova.
ERÜ tänukiri: Virve Tamm, Kairit Alver (Aasta maaraamatukoguhoidja nominent 2016), Hele
Ellermaa (Teenetepreemia 2015).
Vallavalitsuste tänukirjad: Virve Tamm (Laeva valla aukodanik), Võõpste raamatukogu/Tiina
Arike, Viive Vink, Karin Evik, Anita Priks, Hele Ellermaa.
Kaitseliidu eriklassi teenetemedal: Viive Vink (Rannu Vabadussõja mälestusmärgi taastamise eest)
Keskkoolide tänukirjad Aili Annast, Anne Toome, Laine Meos.
Valla kultuurijuhi tänukiri osalemise eest projektis ,,Lilleline Alatskivi,”- Aili Annast, Anne
Toome.
Teeme ära talgupäeva tänukiri: Viive Vink, Anita Priks, Hele Ellermaa.
Külaseltside tänukirjad: Laine Meos.
Raamatukogude direktoritelt: Maie Loot, Piret Terve.
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid
ja asukoht. Ruumide remondi- ja laienemisvajadused on märgitud Alatskivi, Konguta, Kuuste, Laeva, Luke,
Kavastu, Luunja, Lohkva, Nõgiaru, Ulila, Rannu, Koruste, Teedla, Vedu, Võnnu, Võõpste, Äksi
raamatukogude aruannetes. Piirissaare raamatukogu külastades oli nähtav vajadus ruumide
kaasajastamiseks.
LISA 3 – tehtud remondid 2016.
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.
Juurdepääs on tagatud 22 raamatukogus, ei ole tagatud 27, võrreldes eelmise aastaga muudatusi ei
toimunud.
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Riigikogu fraktsioonide toetuse eraldus võimaldas Tartumaa kõige väiksematele raamatukogudele
(Kolkja, Varnja, Nina, Piirissaare, Uula) soetada uued arvutikomplektid.
Uued arvutid soetasid veel Kõrveküla, Alatskivi, Elva, Ilmatsalu, Luunja, Lohkva, Lähte, Melliste,
Roiu, Vara, Äksi raamatukogud.
Printer-koopiamasinad Vedu, Kõrveküla ja Võõpste raamatukogud.
Dataprojektori Elva ja Tõrvandi raamatukogud.
Wifi leviala laienes Kallaste raamatukogule.
Wifi leviala on Tartumaal kokku 28 raamatukogus, ülikiire ühendus - interneti allalaadimiskiirus
11
100 Mbit/s ja rohkem on 6, kiire ühendus - interneti allalaadimiskiirus 30 kuni 99 Mbit/s on 8,
aeglane ühendus - interneti allalaadimiskiirus 1 kuni 29 Mbit/s on 34. Kaabelühendust ei ole 10 ja
võimalik ainult mobiil vms traadita ühendus 10 raamatukogus.
Enamikus valdades toimus e-arvetele üleminek.
3. Kogud
Kõrveküla raamatukogu komplekteeris 2016. a raamatuid 45 raamatukogule, see oli 1 raamatukogu
vähem kui 2015. aastal. Suleti Kureküla raamatukogu ja aasta lõpus ka Meerapalu.
Kõik tellitud raamatud võtsime arvele ja töötlesime, kirjutades teavikusse soovitusliku UDK-põhise
paigutusindeksi/kohaviida ja hinna, vajadusel kataloogisime, arveldasime, printisime saatelehed ja
pakkisime ning saatsime raamatukogudesse. Samuti pidasime rahalist arvestust ja esitasime
aruandeid.
Riigi poolt eraldati teavikute ostuks 93 371 eurot, millest 2 277 eurot oli lisaraha lastekirjanduse
ostmiseks. Omavalitsused eraldasid 109 001 eurot, mõnevõrra rohkem kui lepingute järgi.
Teavikute ostmiseks riigilt 93 371 € , omavalitsustelt 109 001 €
+ perioodika 47 803 € = kokku 250 174 €
93371; 35%
109001; 41%
47803; 18%
16944; 6%
Riik
OV
Perioodika
Muudallikad
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Teavikute ostuks raha riigilt ja OV
Riik
OV
12
Kultuuriperioodikat telliti ka riigi eraldatud rahast 2700 euro eest.
Riigidotatsiooni kasutamine Tartumaa raamatukogudes oli 51,1% ja ületas 30%
2015 2016
Kulutatud raamatutele 49 046,37 45 051,08
kultuuriperioodikale 1 923,09 2 700,00
30% riigitoetuse summa 26 066,40 27 984,30
Tartumaal elanike arv suureneb, seetõttu ka raha rohkem, eriti Tartu linna ümbruses.
Riigi toetus elaniku kohta 1,74 eurot (eelmisel aastal sama)
OV toetus elaniku kohta 3 eurot (aasta tagasi oli 2,9 eurot)
Meelelahutusvõimaluste pakkumisel on raamatukogude eeliseks asjaolu, et raamatukoguteenused
on tasuta – ainult kohaletulemise vaev, aga seegi võib olla probleemne.
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
Ala
tskiv
i
Haasla
va
Kam
bja
Kon
guta
Laeva
Luunja
Me
eksi
Mäksa
Nõo
Peipsiääre
Piir
issaare
Puh
ja
Rannu
Rõngu
Ta
rtu
Tähtvere
Vara
Võnnu
Ülenurm
e
Elv
a lin
n
Kalla
ste
lin
n
Teavikute ostuks raha OV lõikes
Riik
OV
13
Esmapilgul on kõik hästi, valdade keskraamatukogudel (vKR) ongi rohkem raha. Pole ka väga
probleeme, et väiksemad ei saaks menukeid kätte. Igal raamatukogul on oma konto Rahva
Raamatus ning valik tehakse ikka oma lugejate soove silmas pidades, mitte valla keskkogu
eelistades.
3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Püüame komplekteerida nii, et kogud oleksid universaalsed, elanike põhivajadusi arvestavad.
Lähtume põhimõttest, et igaühele midagi nii soove kui ka võimalusi arvestades. Küllalt palju
ostsime soodusmüükidelt ja kampaaniapakkumistelt ja pidevalt tegime järelkomplekteerimist.
Eelistame eesti algupärast ilukirjandust – nii lastele kui täiskasvanutele, tellime ka head-
(au)hinnatud tõlkekirjandust ja teabekirjandust ning perioodikat ning veidi venekeelseid raamatuid.
Tartumaal on valdavalt venekeelse lugejaskonnaga 5 raamatukogu: Kallaste, Kolkja, Varnja, Nina
ja Piirissaare.
Teavikute tellimisel eelistame neid tarnijaid, kes oma transpordiga meile kauba kohale toovad.
Samuti tellime kohalikelt kirjastustelt (nt. Ilmamaa, Petrone Print, Tea Kirjastus jne.) ja ka neile
meeldib meilt otse tagasisidet saada. Kõige rohkem tellime Rahva Raamatust, sest seal on loodud
tellimiskeskkond internetis, kus igal raamatukogul on oma konto, kuhu oma soovid sisestada ja
ühise koondtellimuse teeme läbi maakonnaraamatukogu.
Teavikuid tellime igal nädalal, raamatupakid teeme kolmenädalase intervalliga. Lepingute järgi
viiakse pakid raamatukogudesse omavalitsuste vahenditega ja nii, nagu neile sobib ning ressurssi
jagub - rahaliselt ja ajaliselt.
Uus oli lisaraha lastekirjanduse ostmiseks – 2277 eurot. Meie jaotasime selle vajaduspõhiselt 17
raamatukogule – väiksematele/vaesematele, kus on lapsi teeninduspiirkonnas – nii, et raamatukogud
said 100-200 eurot. Selle raha eest said raamatukogud osta 10-25 eksemplari lasteraamatuid
rohkem. Ostsime raamatukogudele Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt soovitatud ja teatmeteoseid.
0
10
00
20
00
30
00
40
00
50
00
60
00
70
00
80
00
90
00
10
000
11
000
12
000
13
000
14
000
15
000
16
000
17
000
18
000
19
000
20
000
21
000
22
000
23
000
Elva LRLuunja vKRRõngu vKR
Kõrveküla…Puhja vKR
TõrvandiÜlenurmeIlmatsalu
NõoLähte
KambjaAlatskivi
RoiuRannu vKR
KülitseMelliste
VaraKoosaLaeva
KongutaVõnnu
VõõpsteKuuste
LukeÄksi
VälgiKallaste LR
MeeksiVedu
NõgiaruJärvselja
TammistuKolkjaVarnja
NinaMeerapalu
Raamatukogude pingerida komplekteerimisraha järgi
Riik
OV
14
Keerulisem oli venekeelsete lasteraamatutega, sest valik on väike, samas olid need odavamad ja sai
rohkem. Lastekirjanduse paremat kättesaadavust panid lugejad tähele ja võtsid kenasti vastu.
Melliste raamatukogus on kõige suurem lastekirjanduse osakaal.
Uus oli ka tartumaalase Peeter Ernitsa initsiatiivil Riigikogust saadud täiendav toetus, millest pool
kasutati raamatukogude soovil arvutite ostuks ja teine pool raamatute ostuks. ~2200 euro eest said 4
väikest raamatukogu: Järvselja, Meerapalu, Ulila ja Välgi kokku 159 uut teavikut: 149 raamatut ja
10 DVD-d.
Komplekteerimiskulu raamatutele 214 584 eurot, mis teeb 80,3% kõikidest teavikutest
Uusi nimetusi 2803, millest raamatud 2692 (96,3%, mullu 98,9%), auviseid 108, muud 3
eesti keeles 1919 (71,3%), vene keeles 770 (28,7%), inglise keeles 3 raamatut
Järelkomplekteerimist oli rohkem, suurendati laste koolikirjanduse eksemplaarsust. Ka venekeelseid
raamatuid ostsime mõnevõrra rohkem, abiks oli riigi poolt eraldatud lastekirjanduse lisaraha.
Uute raamatute hulgas oli ilukirjandust 1752 (65%) ja liigikirjandust 940 (35%) Eelmisel aastal oli
liigikirjandusel veidi suurem osakaal.
Tartumaa raamatukogudes oli 2016. aasta lõpuks 767974 arvestusüksust eri laadi teavikuid
Juurdetulek 22 252 eksemplari-arvestusüksust, millest raamatuid 20 979 eksemplari (93%) (mullu
20 708 ja 93,5%).
Juurde osteti 0,4 eksemplari 1 elaniku kohta (kahel eelmisel aastal sama)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Eesti keeles
Vene keeles
Võõrkeeles
20979; 93%
1451; 6%
108; 1% 3; 0%
Juurdetulek - eksemplarid
Raamatud
Perioodika
Auvised
Muud (mäng)
15
Komplekteerimiskulu elaniku kohta 5,13 eurot. 1,4 raamatut 1 lugeja/laenaja kohta (mullu 1,1)
Raamatu keskmine hind 10,67 (eelmisel aastal 10,29) - koos Loomingu Raamatukoguga
Raamatukogud sooviksid rohkem infot, mida osta – raamatututvustusi ja kirjanduse ülevaateid,
mitte kaubanduslikku reklaami. Lugejad vaatavad raamatu paksust ja kirja suurust. Soovitakse
suurema kirjaga raamatuid. Vaja oleks ka rohkem infot lastekirjanduse kohta – isegi korraliku kirje
olemasolul ei ole rahvusbibliograafia kirjes vajalikku infot rahvaraamatukogudele – millisele laste
vanusegrupile raamat sobiks jms.
3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Raamatute ostuks oli raha 214 584 eurot, juurde osteti 18 449 eksemplari; muudest allikatest 16
944 eurot ja juurdetulek 2 530 eksemplari.
Annetusi saime peamiselt Hoiuraamatukogust ja pisut ka lugejatelt. Maakonna väikesed
raamatukogud ei soovi annetusi, sest ega midagi väga populaarset ei annetata, mida lugejad
sooviksid lugeda (uut ja huvitavat), on ka ruumipuudus.
E-raamatuid ei ostetud ega saadud juurde ka muul viisil.
Ka Kõrveküla raamatukogu ei laadinud e-lugerisse mitte ühtegi uut e-raamatut, 17 e-raamatut, mis
ei ole autorikaitse all, on meil lugeris. Oma e-lugerit koos sisuga oleme eelnevatel aastatel
laenutanud RVL-ina tutvumiseks teistele maakonna väiksematele raamatukogudele, kuid sellel
aastal soovijaid ei olnud. Kes lugeda armastab, see eelistab ikka paberraamatut.
3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodika ostmiseks kulus raha kokku 49 868 eurot; lisandus 1 289 aastakäiku ostudena + 162
annetatud aastakäiku. Graafik kultuuriperioodika leidumusest Tartumaa raamatukogudes:
Suureks probleemiks oli see, et Omniva muutis oma veebikeskkonda ning tellimistingimusi ja
raamatukogud ei saanud enam harjumuspäraselt sealt perioodikat tellida. Tellimist muudeti selliselt,
et raamatukogud ei olnud enam ärikliendid, nendeks olid ainult omavalitsused, need pidanuksid
14696; 70%
6283; 30%
Raamatud liigi järgi
Ilu- jalastekirjandus
Liigikirjandus
32
25
25
24
21
20
20
13
14
12
11
10
6
3
1
2
0
0 5 10 15 20 25 30 35
Täheke
Looming
Hea Laps
Loomingu RK
Sirp
Akadeemia
Raamatukogu
Keel ja Kirjandus
Vikerkaar
Teater.Muusika.Kino
Õpetajate Leht
Värske Rõhk
Tuna
Kultuuri KesKus
Kunst.ee
Muusika
Вышгород
2016
2015
16
raamatukogudele andma volitatud õigused tellimiseks, kuid õiguste omajal näiteks ei olnud õigusi
kedagi edasi volitada. Püüdsime siis leida muid võimalusi, uus partner oli meie jaoks KE
Ajakirjanduse AS. See oli ka ainus kodumaist perioodikat pakkuv keskkond, kus tellimissessioon ei
lõpe koheselt pangalingi ja maksmisega, nagu on ka Express Postis, kust tellimiseks ja
soodushinnaga kultuuriperioodika saamiseks peab tellimuse saatma e-kirjaga. Kurb, et selsamal
põhjusel sai erialaajakirja Raamatukogu vähem tellitud, sest raamatukogudele oli see liiga
keeruline ja tülikas – sai tellida vaid Omniva kaudu. Omniva saatis seejärel vallavalitsusse arve, kus
rea koodide all kõikvõimalikud Omniva teenused, mille hulgast ei olnud võimalik ära tunda oma
perioodika tellimusi – millisele raamatukogule, mis nimetus, milliseks perioodiks telliti.
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviseid lisandus kogudesse 108 eksemplari, 1 174 euro eest. Neist 107 osteti, millest omakorda
10 osteti riigikogu eraldatud lisaraha eest, ilma lisarahata ei oleks neid ilmselt ostetud. 1 annetati.
Auviseid oli rohkem aastal 2012, kui anti sarjadena välja eesti filmikunsti paremik ja aastal 2014
lastefilmide paremik, eriti oluline oli raamatukogude jaoks, et neist enamusel oli ka laenutusluba.
Viimastel aastatel ongi seetõttu auviste vastu huvi vähe.
Varasemast rohkem tuntakse huvi audioraamatute ostmise vastu, kuid neid on väga vähe saada.
3.2 Inventuurid, mahakandmised
Kustutati kogudest 48264 eksemplari (kustutati rohkem kui 2 korda enam, kui juurde tuli)
Inventuure tehti 2016. aastal Kõrveküla raamatukogu Härma haruraamatukogus, jätkus Lohkva
raamatukogus. Likvideeriti Kureküla raamatukogu ja Meerapalu raamatukogu (tehti ka inventuur),
8249 raamatut kanti maha, ülejäänud võeti uuesti arvele Järvselja ja Meeksi raamatukogudes,
valitud raamatud anti üle teistele raamatukogudele.
Kustutamisi on toimunud 28 raamatukogus, kusjuures väikeses Välgi raamatukogus 6205
eksemplari – see on suurem osa fondist, sest koliti oluliselt väiksematesse ruumidesse, Lähte
Ühisraamatukogus eemaldati fondist 7008 eksemplari.
Kustutatud raamatuid viidi pansionaatidesse-hooldekodusse, pandi ka tasuta vabalt võtmiseks
lugejatele, Kõrveküla ja Rannu raamatukogud viisid trükimuuseumisse taaskasutuseks.
Kataloogisime tublisti teavikuid – peamiselt venekeelseid, aga ka eestikeelseid, mille kirjet
Rahvusraamatukogus ei ole. Koostasime keskmise taseme kirje koos liikide-märksõnadega,
839
2114
733
1121
83
108
649
1272
643
892
73 107 0
500
1000
1500
2000
2500
2011 2012 2013 2014 2015 2016
auvised
s.h.ostud
17
parandasime andmebaasi, kaotasime-koondasime hulganisti dublettkirjeid., Urram ei võimalda
arvulist kirjestatistikat.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Muudatused teeninduskorralduses ja teenustes, sh e-teenused.
Raamatute tagastuskastide paigaldamine Elva Linnaraamatukogus leidis kasutajate heakskiidu ja
aktiivse kasutamise. 2017.a. jaanuarist on raamatute tagastuskast ka Kõrveküla raamatukogul.
Lugejate rahulolu-uuring toimus Elva Linnaraamatukogus 2016.a. veebruar/märts. Küsimustele sai
vastata Google Forms keskkonnas internetis ja paberkandjal. Vastas 169 lugejat.
Lugejauuringust selgus, et üldiselt ollakse raamatukoguga ja siin pakutavaga rahul. Peamine
külastuse eesmärk on raamatute laenutamine, kirjanduse otsimine vajalikul teemal ja perioodika
lugemine. Kirjanduse valik raamatukogus sai lugejatelt hindeks hea, väga heaks pidas 62 ja
rahuldavaks 14 vastanut. E-raamatuid pidas vajalikuks 53 vastajat, 101 ei pidanud vajalikuks
Küsimusele millistel raamatukogus toimuvatel üritustel sooviksite osaleda said enim punkte
näitused ja kohtumised kirjanikuga. Järgnesid loengud aktuaalsetel teemadel. Koolituste osas
sooviti enim arvutikoolitust, 44 vastajat kirjutas, et ei vaja koolitusi.
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIP-i kasutamine.
Arvutitöökohti kokku kasutajatele 75, AIP- kasutajate arv Urramis 6483, neist lapsi 2032, lisaks
Elva Linnaraamatukogu AIP-s registreeritud külastused 5611, kokku 12094. Kohalike omavalitsuste volikogude ja vallavalitsuste avalikud dokumendid on raamatukogudes kas
paberkandjatel või digitaalsel kujul kättesaadavad.
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.
Tabel 5
Raamatu-
kogu
Lugejad
2015
Lugejad
2016
Muutus
(+-)
Linna/maak.
rmtk
15936 15158 -778
Sh keskk 714 764 +50
Raamatu-
kogu
Külastused
2015
Külastused
2016
Muutus
(+-)
Virtuaal-
külast.
2015
Virtuaal-
külast.
2016
Muutus
(+-)
Linna/maak.
rmtk
259935 255247 -4688 130414 181287 +50873
Sh keskk 28412 30265 +1853 18780 18890 +110
Raamatu-
kogu
Laenut-d
2015
Laenut-d
2016
Muutus
(+-)
Päringud*
2015
Päringud*
2016
Muutus
(+-)
Linna/maak.
rmtk
491697 489891 -1806 8690 10029 +1339
Sh keskk 21865 22466 +601 2979 3219 +240
Kokkuvõttearvudes toimus kasutajate, külastuste ja laenutuste arvu langus, keskraamatukogus kõik
näitajad suurenesid. Kasutajate arv suurenes Kambja, Külitse, Nina, Nõo, Piirissaare, Roiu, Rõngu,
Teedla, Koruste, Valguta, Tõrvandi, Vedu, Võõpste, Välgi raamatukogudes. Laenutuste arv
suurenes Alatskivi, Ilmatsalu, Koosa, Laeva, Luke, Lohkva, Meeksi, Melliste, Nõo, Piirissaare,
18
Puhja, Ulila, Uula, Rannu, Teedla, Valguta, Tõrvandi, Vara, Varnja, Võnnu, Võõpste
raamatukogudes. Kasutajate arvu vähenemist mõjutas ühe põhjusena ka raamatukoguprogrammis
lugejate registreerimisel tehtud muudatused. Suurt mõju avaldab maaelanikkonna vananemine ja
vähenemine Tartu linnast kaugemal olevates omavalitsustes. Laenutuste koguarvust moodustas
56,7% ilu- ja lastekirjandus, 23,9 % perioodikaväljaanded, 3,7% võõrkeelse kirjandus ja 14,2%
laste laenutused. Ühe Tartumaa elaniku kohta laenutati keskmiselt 9,4 väljaannet,
laenamissagedus oli 32,3; raamatufondide ringlus 0,6 ja raamatukogude kasutajateks oli hõlvatud
29,1% Tartumaa elanikest.
Tartumaa rahvaraamatukogude 2016.a. laenutuste TOP10 täiskavanutele:
1. Mart Sander. Litsid : naiste sõda. Esimene raamat
2. Erik Tohvri. Äri ja armastus
3. Stig Rästa. Minu Kennedy
4. Kalle Muuli. Vilja teine elu
5. Katrin Pauts. Politseiniku tütar
6. Santa Montefiore. Tuletorni saladused
7. Sheila O’Flanagan. Minu ema saladus
8. Helju Pets. Meelespead
9. Erik Tohvri. Hingevõlg
10. Jojo Moyes. Pärast sind
*Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS §5(5)5)).
Intensiivistus töö infopäringute registreerimisel 10029, võrreldes eelmise aastaga 1339 võrra
rohkem. Suurenes ka virtuaalkülastuste arv 50873 võrra.
Koostöös ETKA Andrasega toimus täiskasvanud õppijatele raamatukogudes teavituskampaania
Kingi võimalus!
4.3 RVL teenindus
RVL teeninduse arvulised näitajad vähenesid võrreldes eelmise aastaga.
Saadi tellimusi 4091, – 1250, neist täideti 4073, telliti teistelt raamatukogudelt 3783, - 1583, neist
saadi 3758.
4.4 Laste- ja noorteteenindus
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Ühinenud kooli- ja rahvaraamatukogudes on komplekteerimisel prioriteetideks eesti kirjandus,
Lastekirjanduse Teabekeskuse poolt soovitatav, kohustuslik kirjandus ja uudiskirjandus. Püütakse
tagada lastele kohustusliku kirjanduse kättesaadavus, vajadusel tellitakse suuremas
eksemplaarsuses, eelistatakse nende valdkondade raamatuid, mis on lastele õppetööks vajalikud ja
arvestatakse ka väljaannete populaarsust.
Täiendavalt riigieelarvest eraldatud summa 2277 eurot laste- ja noorteväljaannete
komplekteerimiseks jagati võttes aluseks lastetöö näitajad ja konkreetsete raamatukogude vajadused
17-le raamatukogule summades 100-200 eurot raamatukogu kohta. Toetuse saanud raamatukogud
kasutasid saadud summat eelkõige eesti autorite lasteraamatute ja laste teatmekirjanduse
komplekteerimiseks. Raamatukogud märgivad, et tänu toetusele on nendes raamatukogudes nüüd
lasteraamatute valik avardunud ka tulevastele lugejatele mõeldes.
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine
Tabel 6
Rmtk Lug-d
2015
Lug-d
2016
Muutus
(+-)
Külast-d
2015
Külast-d
2016
Muutus
(+-)
Laenut
2015
Laenut
2016
Muutus
(+/-)
Linna/ma 4931 5064 +133 100914 101998 +1084 66380 64268 -2112
19
ak. rmtk
Sh keskk 353 401 +48 22433 23191 758 5370 5953 +583
Lastest raamatukogu kasutajate arv on suurenenud 133 võrra, külastusi 1084 rohkem, kahjuks
laenutuste arv on vähenenud 2112 võrra. Koolides asuvad raamatukogud mainivad, et lastele
meeldib raamatukogudes vahetundide ajal aega veeta, aga laenutamine ei ole intensiivne,
sirvitakse raamatuid ja ajakirju, kasutatakse isiklikke nutiseadmeid, suheldakse omavahel. Teatud
osa lastekirjanduse laenutusi teevad lapsevanemad registreerimata last lugejaks, seda peetakse
lihtsamaks võimaluseks, et kõik laenutused oleksid ühes kohas ja ülevaade lihtsam.
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Kõrveküla raamatukogul puudub eraldi lasteteeninduse osakond, lasteteeninduse analüüsil on
aluseks võetud suuremate lastest kasutajate arvuga raamatukogude hinnangud.
Alatskivi raamatukogu kirjutab aruandes, et valdava osa aastast tegeleti projektiga ,, Lugedes
lossi,” milles kasutati ära kodupaiga omapära kuni Juhan Liivi ,,Varjus” tegutsenud väikese Villuni,
kes sai tuge ja innustust kirjasõnast ja leidis tänu sellele tee kaunisse Murumäe mõisasse. Samuti
nenditakse, et tänapäeva lapsele on vaja pisut materiaalset innustust, võistluslikku momenti ja kodu
ning kooli tuge, et panna ennast proovile ja väljakutsega lõpuni minna
Elva Linnaraamatukogu lasteteeninduse aruande osas sisalduvad laste lugemisharjumuse
kujundamiseks ja arendamiseks kasutatud kaudsemad ja vahetumad viisid 2016.aastal, näiteks
näitused ja väljapanekud raamatutest, et tutvustada raamatuid, mida riiulis ei märgata; üritused, et
muuta raamatukogu laste jaoks atraktiivsemaks; üritused, et tutvustada kirjandust (viktoriinid,
mängud); raamatukogutunnid raamatukogu tutvustamiseks; spontaansed vestlused raamatutest siin
olevate lastega (mis neile meeldib, mis raamatuid meie soovitame, mis olid meie lapsepõlve
lemmikud jne); kohtumised kirjanikega; küsime lastelt, mis neid huvitab ja aitame sobivat
kirjandust leida; koostöö õpetajatega tundideks vajaliku lugemismaterjali leidmisel.
Kambja raamatukogu arvamus: Lugemisharjumusi on raske, et mitte öelda võimatu kujundada,
kui lapsed ja noored raamatukogusse ei tule ja vabatahtlikult raamatuid lugeda ei soovi.
Raamatukogu ei suuda katkestada ega väärata nutiseadmete meelelahutusliku kasutamise
võidukäiku, sest lugemine nõuab lapselt-noorelt paraku keskendumist ja vaimset pingutust.
Kui on teada, et lapsevanemad võitlevad juba õpetajatega selle nimel, et lastele vähem ja õhemaid
raamatuid lugeda antaks, siis raamatukoguhoidjal on veelgi keerulisem valitsevat mentaliteeti
muuta. Kui aus olla, siis lugemisaktiivsuse õhutamiseks korraldatavate ürituste ja tegevustega
suudetakse mõjutada ehk neid lapsi-noori, kes juba loevad, mitte neid, kes sellest eemale hoiavad.
Kuuste raamatukogus hinnatakse koostööd kooliga. Planeeritakse ja korraldatakse koos
raamatukogutunde ja üritusi. Laste lugemisharjumuste kujundamise peamist võimalust näeb
raamatukogutöötaja raamatukogu ja kooli, aga ka lasteaia ühistegevuses. Ka raamatute
eksemplarinappustki leevendab hästi sujuv koostöö õpetajatega: vaadatakse koos läbi vajaliku
autori või teema (loomalood, lastekriminullid, lasteluule, reisiraamatud, rahvaste muinasjutud jm)
raamatukogus leiduvad eakohased teosed, kontrollitakse, kas neid jagub kõigile, sobitatakse
individuaalselt laste lugemisoskusega. Aasta jooksul viidi läbi 33 raamatukogutundi. Tõhus koostöö
on ka lasteaiaga.
Tõrvandi raamatukogu nendib, et raamatukogu populariseerimine laste seas on neil igati
õnnestunud. 2016. aastal oli seda näha nii vahetundidel kui ka pärast tunde: tohutul hulgal kohal-,
aga ka kojulaenutajaid, WiFi kasutajaid, õppijaid, mängijaid. Varasemast tihedamalt tuli öelda, et
raamatukogu on täis, kõik 429 sama ruumipuuduses vaevleva maja õpilast korraga raamatukokku ei
mahu. Lapsed armastavad raamatuid, lugemist, uute teadmiste saamist. Eriti selgeks saab see siis,
kui saabuvad uued ajakirjad või kastiga uued raamatud. Seda õhinat, mis lapsi siis tabab, peab
hoidma. Selleks on vaja tagada rahastus, et raamatud, just uued raamatud, oleksid lastele
kättesaadavad. Ajal, mil rohkelt loeti, olid raamatud odavad ja kättesaadavad. Praegu jäävad paljud
uued raamatud küla- ja kooliraamatukogudesse saabumata mitte huvi-, vaid rahapuudusel. Seega ei
20
ole täiskasvanutel mitte mingisugust õigust öelda, et lapsed ei ole raamatutest huvitatud. Leian, et
haridus- ja kultuuriministeerium peaksid töötama selles suunas, et kõigil lastel oleks juurdepääs
uuele laste- ja noortekirjandusele.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad
üritused.
Traditsiooniline Tartumaa lasteraamatupäev „Nali naljaks”, seekord juba 15. sai teoks koostöös
Tartu valla raamatukogudega ja toimus Kõrvekülas, lastega kohtus lastekirjanik Ilmar Tomusk,
eelnevalt toimusid laste lugemishuvi äratamiseks erinevad konkursid kirjutamises, joonistamises ja
meisterdamises. Raamatukogud korraldasid lastele ja noortele palju erinevatel teemadel üritusi,
kohtumisi lastekirjanikega, raamatunäitusi, ettelugemisi, raamatutunde, kirjandus- ja teemaõhtuid,
väljasõite ja matku. Enamik raamatukogusid korraldas koostöös omavalitsustega või eraldi
beebiraamatute „Pisike puu” kätteandmisüritusi. Toredaks algatuseks on Lohkva raamatukogus
(Luunja vallaraamatukogu) lastele korraldatav loovustuba kord nädalas ja RAMSIK, mis on Luunja
valla lasteraamatukogutund, kus lastel on võimalik iga kuu viimasel laupäeval leida huvitavat
tegevust läbi raamatute, kunsti, meisterdamise, teatri jm. kaunite kunstide kaudu. Lisaks annetati
raamatukogule mänguväljak.
LISA 4 (Üritused ja teemad)
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Tabel 7
Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv
Järvselja 10 86 3
Kallaste 12 18 2
Koosa 7 42 1
Laeva 15 159 2
Luke 11 51 1
Nõgiaru 10 37 2
Tõrvandi 2 2 1
Vedu 2 8 1
Võõpste 11 55 1
Välgi 22 188 2
Tabel 8
Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv
Kodijärve Kodu/Kambja 12 20
Hooldekodu Härmalõng 12 184
Raamatukogud on pakkunud raamatulaenutust ja –tutvustust.
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja
võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.
4.6.1 kohalikul
Raamatukogude teeninduspiirkonnas tehakse koostööd õppeasutuste, seltside, muuseumide,
sihtasutuste, koguduste, külamajade, omavalitsustega erinevate ürituste korraldamisel nagu
kirjandusõhtud, luuleklubid, kirjanduskohvikud, rändnäitused, kohtumised tuntud inimestega jne.
4.6.2 riiklikul
Koostöö Kultuuriministeeriumi ja Riigikogu erakondade esindajatega (Riigikogu liikme Peeter
21
Ernitsa initsiatiivil koostati projekt Tartumaa väikeste raamatukogude toetamiseks).
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil.
Suheldakse sõprusomavalitsuste ja raamatukogudega Soomes, Leedus, Lätis.
Peamised koostööpartnerid 2016.aastal olid: Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu,
Tartu Maavalitsus, Tartu Linnaraamatukogu, Tervise Arengu Instituut, ETKA Andras, TÜ
Infoteaduste Instituut, TTÜ Mektory, Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Tartu maakonnas on raamatukogude tegevust toetavad isikud ja asutused Tartu Maavalitsusest
Reno Laidre, Annely Võsaste, Astrid Hallik, Riina Sepma, Lea Saul, Arved Sarapuu; Tartu
Linnaraamatukogust Asko Tamme, Linda Jahilo, Ewa Roots, Ädu Neemre; Tartu Linnamuuseum,
Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Väino Koorberg, kirjastus Grenader, SA Alatskivi
loss ja kõik Tartumaa omavalitsused eesotsas Tartumaa Omavalitsuste Liiduga.
Mäluasutused, kelleta raamatukogud ei kujutaks ette koostööd on Riigiarhiiv ( vajalike fotode ja
isikute leidmiseks, virtuaalnäituste külastamine), Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv, Eesti Teatri-
ja Muusikamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum.
Näiteks Luunja valla raamatukogudel on kohalikku elu puudutav digikogu (Eesti Filmiarhiiv,
ERR ja Jüri Kuiv). Lisaks kogutud ja osaliselt digitaliseeritud fotomaterjal Luunja valla ja siinse
paikkonnaga seotud inimestest. Digikogu korrastamine (sh pidev täiendamine) raamatukogude
arengukava rakenduskavas. Samuti püsinäitus “Kodukandi kirjarahvas”, kuhu kogutakse kõike
kohalikku elu ja inimesi puudutav kirjandus. Raamatukogud abistasid koostajaid Luunja valla
juubeliraamatu tegemisel, pakkudes raamatukogudes kogutut ja säilitatut ning töötuba raamatu
toimetusele. Lohkva raamatukogu osaleb igal aastal ka K. E. Söödi lasteluule preemia
väljaandmisel (žürii, nominentide seast laste lemmikute valimine ja kirjanduspäeval eeskavas
esinemine). Melliste raamatukogu selle aasta märksõnad olid Külapassid (kohapärimuse
talletamine ja jagamine, kodukohatunde süvendamine), „Mõttevärav“ (eri põlvkondi liitev,
kodukandi inimesi siduv ning inimeste loomingulisust õhutav projekt) ja Muinastulede öö
(pärimiskultuuri kestmine tänases päevas, traditsioonide edasikandumine ja kodupaiga
väärtustamine). Kuuste raamatukogu osales külastusmängus ”Ununenud mõisad”, mille eeltööna
koostati näitus mõisa ajaloost ning Vana-Kuuste kultuuriloost ning Kuuste kandiga seotud
kirjandusest. Raamatukoguhoidja töötas külastuspäevadel giidina. Külitse raamatukogu juhataja
kirjutas Ülenurme gümnaasiumi poolt koostatud raamatusse „Matsi talust lennuakadeemiani“ artikli
„Külitse raamatukogu – vaimutoidu varaait aastast 1944“. Puhja raamatukogud osalevad MTÜ
Puhja Aja Mälu tegemistes ja Ulila raamatukogu tegeles Puhja kihelkonna rahvapärimuse
kogumisega, Rannu raamatukogu initsiatiivil paigaldati Rannu parki kirjanik Mats Traadi pink,
lisaks toimus teemakohane ettekandetund. Tõrvandi raamatukogu oli seotud peamiselt kahe
suurema kohalikku pärandit jäädvustava ettevõtmisega: Ülenurme külapäeva näituse ja Ülenurme
valla hariduselu 250. aastapäevale pühendatud kogumiku artikli kirjutamisega.
Vedu raamatukogu suuremaks piirkondlikku pärandit tutvustavaks sündmuseks oli MTÜ Tartu
Rattamatkad 89 ratturi retk Vedule, mille kultuuriprogrammi raames pakuti Jaan Kaljuvee loomingu
näitust raamatukogus ja tema koduaias, aga ka ekskursiooni kohalike vaatamisväärsuste juurde (sh.
ohvripärn, kõrts, mõisahooned). Seoses Tartu valla 25.juubeliga sai teoks reis koduvalla kultuuri ja
ajaloolistesse paikadesse koos ajalooõpetaja Viivi Rohtlaga. Väisati Tammistu, Saadjärve ja
Kukulinna mõisaid, Mait Metsanurga, Jaan Koorti, Richard Antiku ning Herman Halliste
kodukohta, Soomepoiste lahingupaiku ning presidendi aumärgi saanud koduaedu. Võnnu
raamatukogus toimus koostöös Võnnu Keskkooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga Lemming ja Ilse
Rootsmäe raamatu „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ esitlus. Järvselja raamatukogus
tähistati kanneldaja August Tähnase 105. sünniaastapäeva külaskäiguga tema kodutallu. Üritusega
Maarjamaa laulud tähistati vabariigi taasiseseisvumispäeva, elustati Henrik Visnapuu luule- ning
Aksel Tähnase muusikapärandit, esinesid Katri Aaslav-Tepandi ning Carmen Tabor. Üritus oli
eriliselt ajaloohõnguline seetõttu, et toimus endises palvemajas, kus Henrik Visnapuu töötanud.
22
Kambja raamatukogu kodu- ja kultuurilooringis toimusid Endla Langeli loeng-ettekanded Karl
Rammi ja Gustav Wulffi, Fred Jüssi, Gunnar Aarma, Aili Paju ja Uno Naissoo elust ja tegevusest.
Mitmed raamatukogud kasutasid Soome Instituudi pakkumist ja laenutasid sealt rändnäitusi
erinevatel teemadel.
Raamatukogudes korraldati kokku 296 näitust, 587 väljapanekut, 433 üritust, millel oli 10902
osavõtjat. Raamatunäitusi ja -väljapanekuid korraldati põhiliselt kirjanduslike- ja ajalooliste
tähtpäevade teemadel. Lisaks korraldasid raamatukogud veel kunsti-, foto- ja käsitöönäitusi.
Merekultuuriaastale oli neist pühendatud 85. Kõrveküla raamatukogu algatusel koostati rändnäitus
”Mere kutse”, mida on eksponeeritud aasta jooksul Eestimaa raamatukogudes, kultuurikeskustes,
haridusasutustes. Kirjanikest, kunstnikest, kultuuri- ja avaliku elu tegelastest kohtusid
raamatukogudes lugejatega Aidi ja Ott Vallik, Ilmar Tomusk, Siiri Laidla, Peeter Ernits, Doris
Kareva, Livia Viitol, Kristina Ruder, Valdur Mikita, Malle Pärn, Mikk Sarv, Heli Künnapas, Väino
Laisaar, Ahto Kaasik, Nelli Abašina-Melts, Tiia Toomet, Roy Strider, Alar Sikk, Terje Puistaja,
Ilmar Särg, Juhani Pütsep, Kadri Ilves, Eeva Park, Toomas Vint, Peeter Helme, Vallo Ehasalu, Igor
Skalkin, Margus Rump, Kadri Novikov, Kaidi Kriisa, Uku Joassoon, Mikä Keranen, Heiki Vilep,
Anti Saar, Armin Kõomägi, Heie Treier, Olavi Ruitlane, Jürgen Rooste, Maarja Kangro, Julia
Mironova, Triin Soomets, Indrek Koff, Anti Sünter, Urmas Kalla.
Tõrvandi raamatukogu juhataja arvamus ürituste korraldamisest: Et üritusi korraldada, on vaja
rahalisi vahendeid, mida aga raamatukogudel ei ole piisavalt. Tõrvandi raamatukogu kogemus
ütleb, et üritus, mis pole ühekordne, vaid toimub sarjana kindlal ajal, ei pea pealtvaatajate
mittetuleku pärast kartma. See aga tähendab, et selleks on vaja raha. Aastane summa, mis kulub
üritustele, kus külas on ka kirjanikud, käib raamatukogudele üle jõu. Lahenduseks on projektid.
Projektid on aga ühekordsed, ajutised, mida sellised üritused olla ei tohiks. Üheks lahenduseks
võiks olla riiklik rahastus. Kui praegu eraldab riik raamatukogudele raha teavikute ostuks, siis eesti
kirjandus ja kultuur võidaksid, kui riik eraldaks raha ka üritustele, kus kirjanikud tutvustavad ennast
ja oma loomingut. Nii võidaksid nii kirjanikud kui ka lugejad.
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.
Kasutajakoolituste arv 2015/2016 301 / 540 +239
Koolitustel osalenute arv 2015/2016 2693 / 2696 +3
Näiteks Alatskivi raamatukogu mainib, et uudseks võib pidada erinevate käsitööalaste õpitubade
toimumist raamatukogus. Iga koolitusega kaasnes vastava teema raamatunäitus ja
tutvustus. Koolitajad olid enamasti leitud piirkonna lugejate hulgast. Vara raamatukogu korraldas
neli koolitust savikojas voolimisest ja glasuurimisest.
Elva Linnaraamatukogu peamisteks sihtrühmadeks on 1.-6. klassi õpilased ning lasteaialapsed.
Koostöös õpetajatega toimusid raamatukogutunnid 1.- 6. kl. õpilastele ning lasteaialastele
raamatukogu tutvustavad külaskäigud. Teemad : raamatukogu tutvustamine, kasutamise reeglid,
laenutamine, fondi koostis ja paigutus, teatmeteosed ja nende kasutamine, erineva žanriga raamatute
otsimine, loodusraamatute tutvustamine. Kuuste raamatukogu näitel raamatukogutundide teemad:
Uurime Nukitsa konkursi raamatuid
Mood ja õmblemine: lõigete otsimine ja kasutamine (Burda, Käsitöö)
Kirjandusrühmitus Siuru, Marie Under
Koomiksid ja karikatuurid
Kuldsed kuuekümnendad; kassetipõlvkonna luuletajad
Kriminaalkirjandus; teoste otsingud raamatukogus
Reklaami mõjutusvõtted (tööleht, otsingud ajakirjandusest)
Tahan teada. Nuputamisülesanded ja info otsimine
Teatmeteoste kasutamine
Minu lemmikraamat. Andmed raamatu tiitellehtedel
23
Tere, raamatukogu! Esmane tutvus raamatukoguga, lugejaks vormistamine
Muinasjututund. Kas tunned neid tegelasi? Pildiviktoriin
Vahva kirjanik Roald Dahl 100; info leidmine stendilt, ajakirjandusest ja raamatutest
Kuidas toimub töö raamatukogus: süsteem ja liigituspõhimõtted
Kuidas leida sobivat luuletust?
Maailma eeposed ja nende ümberjutustused
„Kalevipoeg“ – erinevad väljaanded, paroodiad, travestia, Kalevipoeg kunstis
Probleemid tänapäeva eesti noorsookirjanduses; annotatsioonid. Kokku 33 raamatutundi.
Enamike raamatukogude aruannetes on mainitud koolituste teemadena täiskasvanutele põhiliselt
arvuti-, ID kaardi ja nutitelefoni kasutamist, info otsimist erinevatest andmebaasidest, näiteks
teemad: DIGAR-i kasutamine, otsingud teiste raamatukogusüsteemide andmebaasidest,
raamatuvahetusgrupiga liitumine, digiallkirjastamine, e-posti konto loomine ja haldamine,
tuludeklaratsiooni täitmine, maksete tegemine, bussipileti ostmine, pensioniga seotu, tervisetõendite
täitmine ja arstijärjekorda registreerimine.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Peamisteks kanaliteks raamatukoguteenuste tutvustamisel on kodulehed, blogid, FB kontod,
omavalitsuste häälekandjad nii paberil kui internetis, infolehed, järjehoidjad, voldikud, ürituste
teadaanded kuulutustulpadel. Kambja raamatukogu märgib, et tagasiside alusel tundub, et üha
tõhusam infokanal on FB, sest nutitelefonist veebilehti eriti ei vaadata.
Kodulehti ja blogisid on raamatukogudel 28, neist ainult kohaliku omavalitsuse kodulehel 16,
interaktiivsete teenuste arv oli 24, raamatukogudepoolsete postituste arv 1027, suurenes võrreldes
eelmise aastaga 140 võrra, virtuaalkülastuste arv 181287, suurenes 50873 võrra.
Tartumaa raamatukogud on leitavad Kõrveküla raamatukogu kodulehel http://tmk.tartuvv.ee. Lisaks
on kodulehed ja blogid järgnevatel raamatukogudel: Elva Linnaraamatukogu
http://raamatukogu.elva.ee/, Laeva raamatukogu http://raamatukogu.onepagefree.com/, Lohkva
raamatukogu http://www.luunja.ee/lohkvark/, Tõrvandi raamatukogu
http://www.tõrvandiraamatukogu.ee, Ülenurme raamatukogu http://www.ylenurme.lib.ee/, Tartu
valla raamatukogud (Äksi, Vedu, Kõrveküla, Lähte) http://raamat.tartuvv.ee/ , Roiu raamatukogu
http://roiuraamatukogu.blogspot.com.ee/, Võõpste Raamatukogu
https://v66psteraamatukogu.wordpress.com
Facebooki kontode, nii raamatukogude kui isiklike kontode kaudu informeerivad kasutajaid ürituste
toimumistest, uute raamatute saabumisest, raamatukogude tööaja muudatustest, üldistest kirjandus-
ja kultuurisündmustest Alatskivi, Rannu, Kambja, Kavastu, Kõrveküla, Lohkva, Lähte, Melliste,
Roiu, Rõngu, Võõpste ja Ülenurme raamatukogud.
Kambja ja Rannu raamatukogude direktorid toimetasid omavalitsuste infolehti, kaastööd
omavalitsuste häälekandjatele tegid enamus raamatukogude töötajaid. Külitse, Tõrvandi ja
Ülenurme osalesid väljaande Ülenurme hariduselu 250 koostamisel.
4.9 Andmebaasid. Kodulehtede vahendusel pakutakse elektroonilise kataloogi Urram kasutamist ja viidatakse teistele
otsingusüsteemidele ja andmebaasidele.
Tartumaa kodulooandmebaasi U3-s täiendati 126 kirjega, kirjete arv aasta lõpul 1895. Kirjeid
lisasid Elva, Kõrveküla ja Laeva raamatukogud.
5. 2017. aasta tegevused Seoses omavalitsuste ühendamistega on reaalne, et toimuvad muutused ka raamatukogude
toimimistes. Raamatukogud peavad olema valmis muutusteks, oma olemasolu ja vajalikkuse
tõestamiseks. Omavalitsuste ühinemine viib Tartumaalt ära Meeksi valla ja Meeksi raamatukogu,
24
Tartumaa omavalitsustega liitub osa Palupera valda ja Hellenurme raamatukogu. Riik kavatseb liita
Jõgevamaa Pala valla Kodavere- Peipsiääre vallaga ja Tabivere valla Tartu vallaga, mõlemas vallas
on kaks raamatukogu, mis kasutavad raamatukoguprogrammi RIKS. 01.01.2018 lõpetavad tegevuse
maavalitsused, aasta jooksul peab selguma, milline institutsioon hakkab koordineerima
maakondlikke kultuuriüritusi ja töötajate tunnustamist.
Kokkuvõttes võib öelda, et järgnevad aastad kujunevad raamatukogudes lahenduste otsimise
aastateks, et uutes tingimustes lugejateeninduseks paremaid lahendusi leida.
2017. aastaks on planeeritud teabepäevade, kirjandusürituste ja õppereisi korraldamine järgnevalt:
15.02. Teabepäev raamatukogutöötajatele: haldusreform, rahvaraamatukogude statistika ja seadus
16.03. 3.-4. kl. kirjandusmängu eelvoor Tartu Linnaraamatukogus
30.03. ETKA Andrase piirkondlik koolituspäev Tartus
31.03. XVI Tartumaa lasteraamatupäev Mellistes
18.-20.05 .Õppeekskursioon ja ühine teabepäev Saaremaa raamatukogudega
07.06. Teabepäev - Rahvusarhiivi ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rk. külastused
06.09. Teabepäev - mälutreening raamatukoguhoidjatele Kõrveküla raamatukogus
13.12. Aastalõpu koolituspäev Kallastel - Kallaste ajalugu ja kultuur
Koostajad Merle Aas, Hele Ellermaa
Hele Ellermaa
Direktor
(Allkirjastatud digitaalselt )
25
LISA 1
Personali koolitus v.a. maakonnaraamatukogu poolt korraldatud koolitused
Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv
(koolituse maht )
Koolituseks kulutatud
Alatskivi 14 118 124
Elva Linnark. 8 96 373
Ilmatsalu 2 10 79
Kambja 3 30 100
Koosa 13 82 403
Kuuste 1 2 0
Külitse 2 10 5
Kõrveküla 2 16 90
Luke 3 42 206
Luunja valla rk.-d 8 674 924
Lähte 8 70 137
Melliste 5 48 178
Puhja valla rk-d 4 102 431
Rannu valla rk.-d 2 84 0
Roiu 1 2 0
Rõngu valla rk.-d 3 26 148
Tõrvandi 2 8 64
Vara 2 54 247
Vedu 1 54 120
Võnnu 2 8 13
Võõpste 8 50 0
Välgi 2 82 218
Äksi 1 22 180
Ülenurme 2 12 30
Kokku 99 1702 4070
LISA 2
Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused
Alatskivi
Piirkonna lugemisprojekti lõpupeo läbiviimine lossis 07.11
,,Pisike puu,, kinkeraamatu esitlus ja õnnitlemine 01.06. lossis
Merekultuuriaasta lõpupeol osalemine näidendis
Kinoprojektide tutvustused lossis, koolis
Tallinna praktikakogemuste ülevaade seminaril
Kännukuke raamatukogus esinemine kirjanduskohvikus
Elva Linnaraamatukogu
Imbi Härson, Teele Tamm – raamatuparandamise töötoa läbiviimine 07.11 toimunud Tartumaa
raamatukoguhoidjate seminaril
Imbi Härson – 13.10 Ülevaade Elva kirjanikest ümbruskonna valdade ajalooõpetajatele (Elva
kirjanike pingi juures)
Pille Rekker- koolitused „Mälutreening vanemaealistele“
26
Kambja
Raamatukogu direktor on esinenud IX klassi lastevanemate koosolekul
Kuuste
esinenud kõigil raamatukogu korraldatud üritustel ja viinud läbi 33 raamatukogutundi. Suvel
tutvustasin taas giidina külastusmängu „Unustatud mõisad“ huvilistele Vana-Kuustet, sellega seotud
kirjanikke ja kirjandust ning ka Kuuste raamatukogu.
Luunja
Aulike Lõõndre korraldas koolituse Luunja lasteaia töötajatele. Koolituse sisu Luunja raamatukogu
ja kohaliku paikkonna ajalugu, raamatukogu võimalused toetamaks lasteaia õppetööd, uus ja hea
lastekirjandus.
Lähte
23. jaanuaril Kõrveküla põhikooli aulas toimunud 2015.a. Tartu valla peredesse sündinud laste ja
lastevanemate pidulikul vastuvõtul sõnavõtt ja raamatu „Pisike puu“ kätteandmine. Tartumaa
Keskraamatukogu juubelil tervitussõnavõtt.
Tartu valla kuukirjas on Lähte Ühisraamatukogust juttu olnud 5-l korral. Pikem artikkel „Lähte
Ühisraamatukogu uus hingamine“ ilmus oktoobrikuu ajalehes, mis oli raamatukogude erinumber.
Ajalehe „Postimees“ ajakirjanikule andsin intervjuu, kus iseloomustasin Lähte inimest ja
raamatukogu lugejat Urve Kaasikut, kes sai presidendilt teenetemärgi.
Uuenenud raamatukoguga on tutvumas käinud Tartumaa raamatukogutöötajad ja Läti Aluksne
kultuuritöötajad, kellele olen tutvustanud raamatukogu ja rääkinud ühinenud raamatukogu eripärast.
Melliste
*Kodupaigapäeva läbiviimine
* Muinastulede öö korraldamine
* Ettekanded raamatu osatähtsusest lapse vaimse maailma arendamisel :
- beebiraamatupeo korraldamine
- 1. septembri koolialguse sõnavõtt + kinkeraamatud
- Melliste Algkooli VI kl. lõpuaktus + kinkeraamatud
* Kirjutised vallalehes
* Mõttevärava materjalidega eeltööd
* Vestluste juhtimine kohtumistel kirjarahvaga
* Koduvalla ekskursioon valla 25.aastapäeva tähistamiseks
Puhja
Sõnavõtt Puhja valla 25.aastapäeval.
Rannu
09.11. koolituspäeval tutvustus kolleegidele praktikast Tallinna Keskraamatukogus.
22.11. esinemine pensionäridele reisimuljetest Horvaatiasse.
Lisaks ekskursiooni läbiviimine Rannu vallas Läti maanaistele ning oma projekti tutvustus
ökoturismi koolituse lõpus.
Rõngu
Igakuistes infotundides antakse ülevaade jooksva kuu tegemistest vallavalitsuse liikmetele ja
teistele valla allasutuste juhtidele.
Vara
Läbi viidud info – ja kirjaoskuse päeva koolitus- sihtgrupp pensionärid (Facebook, Skype, ID –
kaardi võimalused)
Möödunud aastal alanud savikoja õpitoad jätkusid. Minu juhendamisel oli 4 õpituba (2 voolimist,
treimist ja 2 glasuurimist)
Äksi
esinemine 2 ettekandega: raamatukogu teemaõhtul “Euroopa Liit ja Brüssel” ja „Soomepoistest
kirjanikud” raamatukogu juubeli tähistamisel.
Kõrveküla
27
Koolituspäevade organiseerimine ja esinemine nendel: Hele Ellermaa, Merle Aas.
LISA 3
Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2016)
Kuuste Raamatukogu põrandate värvimine, laevalgustuse osaline
väljavahetamine
Luunja Keldrisaali torustiku remont
Valguta Õhksoojuspumba vahetus
Rõngu Sanitaartehnilised tööd
Teedla Õhksoojuspump, trepikoja akna vahetus
Vedu Sanitaarremont esimeses ruumis ja katlamajas ning WC-s
Võõpste Vee-ja kanalisatsioonitööd, imbväljaku rajamine,
puhastusseadmed, õhksoojuspumbad, elektritööd,
parkimisplatsi rajamine
LISA 4
Laste-ja noorteüritused
Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate
arv
Alatskivi Klaasimaali õpituba, keskkool
Paberi taaskasutus, kuuse valmistamine, 5. kl
Ajakirjanduse kasutamine, raamatututvustused
5. kl
Viivi Luik 70, kuidas teha näitust - 12. kl
Lugemispidu ,,Lugedes lossi,, - 1-7. kl
Vana-aja raamatukogu, õpituba
Lugemismängude valmistamine, õpituba
Minu pere ja kodu, raamatutund lasteaiale, 4
rühma
Ekskursioon raamatukokku, 1. klassid
Ettelugemisvõistlus mereteemal, 4. kl
Kohtumine Juhani Püttsepa ja kunstnik Kadri
Ilvesega, Liivi Muuseumis
„Lugedes lossi” - tutvustustunnid 1-4. kl ja
lasteaia vanem rühm
Keskkonnahoid raamatute abil. Tund ja
viktoriin 5. kl
Paberi taaskasutuse õpituba, paberist punumine
5. kl.
20
21
20
4
75
22
21
45
29
21
27
55
40
25
Elva
Linnaraamatukogu
Emakeelepäev Murumuna lasteaia lastega (2
korda)
30
28
Emakeelepäeva viktoriin 1.-3.kl lastele 40
Raamatukogubussi Katariina Jee külaskäik 15
Lauamängupäevad (2 korda) 34
Maakondlik õpioskuste olümpiaad 80
Raamatukogupäevade raames üritus „Näoga
mere poole” lasteaialastele - mereteemalise
muinasjutu etendamine, meisterdamine,
mereraamatute vaatamine (2 korda)
30
Põhjamaade raamatukogunädala raames jutu-ja
pildivõistlus „Kui ma oleksin võlur...” ning
näitus laste töödest
30
Kohtumine lastekirjaniku Ilmar Tomuskiga 80
Jõulukaunistuste meisterdamine ja
raamatukogu kaunistamine koos lastega
37
Ilmatsalu Kohtumine Mikä Keraneniga 186
Kallaste Tartu Rahuleping 17
Agnia Barto lasteluule 12
„Lõbusad pildid“ ajakirja 60 aasta juubeli
üritus
15
„Meremees Murka“ Juhan Smuul 12
„Kuldvõtmeke e.Buratino seiklused“ 80.a.
juubel
10
Üritus Kallaste kooli 1 klassi lastele
„Raamatukogu“
7
Üritus Kallaste kooli 3 ja 4 klassi lastele
„Raamatukogu“
15
Peipsiteemaline kirjandushommik lastele 8
Kambja Etlusvõistlus (I kuni VI kl) koos eelvooruga 115
„Meie vahva kirjanik Aidi Vallik“ (kohtumine
IV-VI kl ja VII-IX kl õpilastele)
130
Ettelugemisvõistluse eelvoor (IV kl) 15
Kolkja Viktoriin „Ood Peipsi kalale“ 12
„Imeline Peipsi järv“ – näitus koolis
Püsinäitus: „Lastekirjanduse uudised“
Konguta 4.klass. Küsimused raamatukogust ja
raamatust.
17
Lasteaed. Põnevat raamatukogus. 14
Koosa Kohtumine Tähekiire ja Marko Kalduriga
Merejutud (lugemishommikud) 4 korda
Jõuluvitsa õpituba
Jõulukombed ja jõulumängud
32
65
16
12
Kuuste Nukitsa konkurss 34
Emakeelepäev (lugemisvõistlus ja tõlkeraamatu
esitlus)
55
Tartumaa lasteraamatupäeva eelvõistlused:
Koomiksi- ja karikatuurivõistlus
Jutuvõistlus
Luulevõistlus
Osalemine lõpuüritusel
45
40
1
13
29
Pildiviktoriinid algklassidele: „Kas tunned neid
raamatutegelasi?“ (1.-2. klass)
„Kas tunned neid muinasjututegelasi? (3.-4.
klass)
32
Ettelugemispäev lasteaias ja algklassides 70
Ettelugemispäev ja kuulamisvõistlus (5.-9.
klass)
35
Kalju Kanguri etlusvõistlus 40
Lasteaed raamatukogu sünnipäeval 40
Parimate etlejate esinemine ja autasustamine
isadepäeva kontserdil (kogupereüritus)
40+30
Kuuste raamatukogu 90. sünnipäev 50+30
Laeva Kohtumine Heiki Vilepiga
Meri raamatulugudes
Kirjanduslik viktoriin
Infootsingu võistlus
Merekultuuriaasta omaloomingukonkurss
48
10
12
12
6
Lähte Nukitsa konkursist osavõtt, raamatute
väljapanek
34
Nalja nabani- 15.lasteraamatupäeva
korraldamine ja osavõtt
7
IV klassidele koolisisene ettelugemisvõistlus 8
Jõuluootuse hommikud algklassidele, 7 korda 142
3-ndatele klassidele ettelugemine 38
Luke Lugemistund merest. 15
Raamatukogu tutvustamine
vanematele lasteaia lastele
7
I advent Jõulumemm ( rmtk.
töötaja) lasteaias jõulujuttu lugemas.
14
II advent Jõulumemm lasteaias jõulujuttu
lugemas.
12
III advent Jõulumemm lasteaias
jõulujuttu lugemas.
14
Kavastu Emakeelepäev- Kavastu Algkooli õpilased 13
Nali naljaks-loeme anekdoote 12
Meri lasteraamatutes - Kavastu lasteaiale 17
Ettelugemispäev-Mutionu pidu - Kavastu
lasteaiale
15
Külas lastekirjanik Anti Saar 16
Jõululood – Kavastu lasteaia lastele 14
Lohkva Lugemistund Ramsik, üks kord kuus 8- 20
Loovustuba igal kolmapäeval Grupis 8 last
Julia Mironova-vene ja inglise keeles
muinasjuttude lugemine. Ingliskeelsed
keelemängud
10
Mänguväljaku avamine 25
Meeksi Emakeelepäev 6
Merekultuuri aastaks 14
Lasteraamatupäev Kõrvekülas 2
30
Külas lastekirjanik Reeli Reinaus 21
Rühmatund 4. kl 1
Rühmatund 5.+7. kl 4
Rühmatund 4. kl 4
Melliste Nukits ütleb: „Tere! Ja vali“
Nukitsa konkursiga seotud raamatutunnid (6
korda)
62
Eesti kirjanduse mastimänd – Heljo Mänd
(näitus)
Raamatukogutund Heljo Männist (3.-6. klass) 39
Lasteraamatupäev (lasteaed, 4 rühma) 58
Kohaliku lasteaialaste luulelugemise võistlus
(osalemine ettevalmistamisel, osalemine žürii
töös)
Emakeelepäev (3 klassi) 36
Sinasõbraks raamatuga – 1. klassi kinkeraamat 110
Lugemistunnid 20
Autogrammitund Tiia Kõnnussaarega 36
Raamatutunnid Ira Lember 90 20
Esimese klassi tutvustund raamatukoguga 10
Raamatutunnid Uno Leies 36
Raamatutunnid Kerttu Soans 26
Raamatutunnid Olivia Saar 34
Vutt-vutt raamatukokku (lasteaed) 52
Ettelugemistunnid 42
„Jõulud läbi aja“ 30
Päkapikupäev 51
Melliste kooli lõpetajatetele kinkeraamat 70
„Jõulurõõm“ (näitus)
Nina Lemmiktegelane raamatutest (piraat) 2
Nõgiaru Emakeelepäev 10
Teadmistepäev 10
Nõo “Tõrukesed“ raamatukoguga tutvumas
Hommikutund kirjanik Siiri Laidlaga
Kohtumine Julya Mironovaga
Kohtumine lastekirjanik Aidi Vallikuga
Rk.tund: Sipsikust Pokudeni
Rk.tund: Räägime ja loeme muinasjutte
Rk. Tund: Pildi lugu
Advendieelne hommik raamatukogus
Aidi ja Ott Valliku raamatu „Imelised
inimesed“ esitlus
19
18
34
24
26
20
18
11
46
Puhja
Uula
Heljo Männil on juubel. Lasteaia 3.-
5aastased
Esmatutvus raamatukoguga. 2.-3.
aastased
Raamatu „Suur laisk ja väike laisk” lugemine
3.-5 aastased.
Ettelugemispäev „Paula lood.” 2 klass
22
13
16
21
31
Muinasjutunädal. 3-aastased
Muinasjutunädal. 4-aastased
Ettelugemine-vestlus „Loeme ja räägime
„merest”
19
12
6
Rannu Kohtumine kirjanik Aidi Vallikuga 15
Jõulukaartide meisterdamine 4 korda (1.;2.; 3;
7.klass)
43
Roiu Meri lasteraamatutes 17
Mulle meeldib see raamat… 18
Teedla Ettelugemispäev „Väike Tjorven, Pootsman ja
Mooses“
8
Valguta Ettelugemispäev „Parimad muinaslood“ 14
Jutt, kus sõnad algavad sama tähega 10
Rõngu Räägime hümnidest 5
Naljakad meremehe jutud 8
Ookean ja vaalad 16
Salapärased lemmikloomad 16
Tõrvandi Ülenurme Gümnaasiumi 2. c kl
raamatukogutund: lemmikloomad
ilukirjanduses
21
Ülenurme Gümnaasiumi 2. b kl
raamatukogutund: Ilmar Trulli luuletused ja
Piret Raua "Tobias ja teine B"
17
Tõrvandi lasteaia Lepatriinude rühma
raamatukogutund: muinasjuturaamatud ja
illustraatorid
22
Loovusringid lastele: vastlapäev, sõbrapäev,
lilled naistepäevaks, kalad I - II, tuletornid I-
II, pungad ja õied, loovharjutused, muffinid,
emadepäev (12)
28
Loovusringi merekultuuriaastale pühendatud
tööde näitus
Avatud uste päev tulevastele Ülenurme
Gümnaasiumi 1. klasside õpilastele ja nende
vanematele
80
Ülenurme Gümnaasiumi viie esimese klassi
lugejaks võtmine, 5 tundi
115
Ülenurme Gümnaasiumi 3. b kl
raamatukogutund: Astrid Lindgreni elu ja
looming
16
Varnja 200.a. E.T.A. Hoffmann „Pähklipureja ja
hiirekuningas“
8
L. Tungal „Siil Felix“ raamatu esitlus ja
lugemine
6
50.a. E. Uspenski „Krokodill Gena ja tema
sõbrad“
7
Meistriklass - lumivalgekesed paberist 10
Vara Kohtumine noorsookirjanik Heli Künnapas´iga 28
32
Sõbrapäeva laulumängude õpituba Eesti
Rahvapärimuse kooli juhi Terje Puistaja
eestvedamisel (2015 sündinud beebidele +
Vara Lasteaia lapsed). Samas toimus
beebiraamatu „Pisike puu „ pidulik
üleandmine.
22
Väino Laisaare raamatu” 4x4 reisid-elu läbi
kolme silma” esitlus, kohtumine lugejatega
25
Ettelugemispäeval luges Vara lasteaia lastele
Säde Einasto (I koht Tartumaa
ettelugemisvõistlusel, II koht Vabariiklikus
voorus, endine Vara kooli õpilane)
30
1.-5 klasside laste suveväljakutse „Lugedes
lossi” lõpetamine
18
1-4 klassi raamatukogu tutvustavad tunnid+
Nukitsa konkurssi ülevaade+ Urrami
programmi võimalusi + Perioodika meie
raamatukogus jne (4korda)
54
Vedu Kohtumine Alar Sikuga 2
MTÜ Tartu Rattamatkad - Vedu matk 10
Võnnu Vaatame ja kuulame talvelinde.
Loeme lugu „Tädike ja sirel“ Mesimummi
rühm
10
Sõbrapäev lasteaias
T. Toometi lugu „Rebasepoju ja teised“
10
Kuidas Puhh külas käis ja kitsikusse sattus 10
Erinevad raamatud ja erinevad keeled 10
Eri maad ja rahvad- Soome Lugu
Loomamuinasjuttudest „Hiir kassile rätsepaks“
40
Mesimummidega jõuluraamatuid vaatamas
lugemas
8
Karupeg Puhhi sünnipäev (90) 80
8. klassi jõulukülaskäik raamatukogusse 18
Võõpste Vaheajaüritus: Meisterdame lihavõttekaarte
ning loeme juttu sametjänesest
Melliste koolilaste ekskursioon
Informiin 2016
Ettelugemispäev
Beebiraamatu Pisike puu kätteandmine
6
9
6
8
15
Välgi Kohtumine noorsookirjanik Heli Künnapas´iga 38
Sõbrapäev Eesti Rahvapärimuse kooli juhi
Terje Puistajaga 2015.a. sündinutele raamatu
„Pisike puu” jagamine
32
Äksi Raamatukogu XV Tartumaa lasteraamatupäev 80
Ülenurme Heljo Mänd 90 „Luuletusi lilledest“ 20
Ira Lember 90 ettelugemine „Laps
visiitkaardiga“
15
Kõrveküla/Härma Raamatutunnid: isamaalised luuletused;
3.kl. Heljo Mänd 90. Viktoriin elu ja looming +
18
18
33
sõnarägastiku lahendamine
2. kl Heljo Mänd 90 - tutvumine elu ja
loominguga + sõnamäng ja viktoriin
1a ja 2a kl. Nukitsa teema ja ankeet
vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud
lasteraamatute tutvustused 1a, 1b kl
5a kl. Eesti keel: autor, kunstnik, tõlkija
2. kl. Suvelugemise raamatute tutvustus
Jaan Rannapi elu ja looming
I klassile raamatutund sügisluuletustest
II kl. raamatutund vanasõnadest
III kl. raamatutund teatmeteostest
Põhjamaade lastekirjandus ja rk. 3. kl.
Raamatubingo ja viktoriin: 1.-3. kl, 4.-6. kl, 7.-
9.kl.
Beebiraamatute Pisike puu kätteandmine
Lasteraamatupäev lasteaias
XV Tartumaa lasteraamatupäev „Nali
Naljaks”
Ädu Neemre raamatututvustused
koolirahu nädala raames neljale klassile
Ettelugemispäev lasteaias
21
35
18
23
17
24
19
18
22
19
21
94
110
26
80
74
18
LISA 5
Hinnang seaduse täitmisele maakonnas/ linnas. Kuidas on maakonnas/linnas täidetud seadust
raamatukoguvõrgu korraldamisel? RaRS § 4(2)
Tartumaa keskmine hõlve on 29,1. Kõige kõrgem Vara vallas, kõige väiksem hõlve 13,7 on
Konguta vallas, kus elanikke 1415 ja lugejaid teenindab üks raamatukogu, Kongutas on algkool,
vanemad õpilased käivad kas Rannu koolis või Elva Gümnaasiumis, seega kasutavad sealseid
raamatukogusid. Ka rohke elanike arvuga (7455) Ülenurme vallas on üldine hõlve madal 17,9
kolme raamatukogu kohta, samas sealses Tõrvandi raamatukogus, mis asub Ülenurme
Gümnaasiumi algklassidega ühes majas on hõlve üle maakonna keskmise 32,3. Kahjuks Külitse
raamatukogule ei ole vald leidnud sobivamaid ruume ega suurendanud avatud aega, mis tingib
hõlveks ainult 8. Ülenurme piirkonnas oleks vajalik harukogu või laenutuspunkti asukoht Reola-
Uhti kanti, näiteks Reola kultuurimajja. Tähtvere vallas, elanikke 2621 teenindab lugejaid ainult
üks raamatukogu asukohaga Ilmatsalu Põhikoolis, kindlasti vajaks teeninduspunkti ka Rahinge-
Märja piirkond. Kolmes väikevallas Tartumaa ääremaal ja ainsal saarel on raamatukogude
teeninduspiirkond kuni 300 elanikku, kuid nendes peab arvestama piirkondlikku omapära:
venekeelseid kasutajaid ja hajaasustust. Näiteks Meeksi vallas suleti alates 01.01.2017 Meerapalu
raamatukogu, Järvselja raamatukogu teeninduspiirkonna külad ühinevad loodava Kastre vallaga,
Meeksi raamatukogu teeninduspiirkond ühineb Põlvamaa Räpina vallaga. Alatskivi vallas võiksid
Kokora ja Nina raamatukogud olla Alatskivi raamatukogu haruraamatukogud, samuti Võnnu vallas
Lääniste raamatukogu Võnnu raamatukogu haruraamatukogu või teeninduspunkt.
Töötaja töökoormus on liiga suur Tartu valla Lähte Ühisraamatukogus, oleks vajalik vähemalt 0,5
töökohta juurde.
34
Tartumaa Rk
arv Harukogud Välisteenindus- Teenindatavate Rk.-de
kohta Hõlve Töötajate
punktide arv arv 1.12.2016 koormus
Alatskivi vald 3 0 0 1319 440 44,7 3
Elva linn 1 0 0 5743 5743 41,7 6,5
Haaslava vald 1 0 0 2086 2086 22,5 1
Kallaste linn 1 0 0 845 845 26,9 2
Kambja vald 2 0 7 2584 1292 25,7 2,5
Konguta vald 1 0 0 1415 1415 13,7 1
Laeva vald 1 0 0 760 760 27,7 1
Luunja vald 1 2 0 4221 1407 30,6 4
Meeksi vald 2 0 0 590 295 47,1 1,5
Mäksa vald 2 0 2 1645 822 38,5 2
Nõo vald 3 0 0 4001 1333 27,5 3,5
Peipsiääre vald 2 0 0 662 331 41,9 1,6
Piirissaare vald 1 0 0 103 103 51,5 0,5
Puhja vald 1 2 0 2249 750 31,6 2,2
Rannu vald 1 1 0 1555 777 18,8 2
Rõngu vald 1 3 0 2745 686 23,4 2,25
Tartu vald 5 1 0 7295 1216 28,2 8,3
Tähtvere vald 1 0 0 2621 2621 19,7 1
Vara vald 3 0 0 1859 620 57,2 2,75
Võnnu vald 2 0 0 1130 565 28,5 1
Ülenurme vald 3 0 0 7455 2485 17,9 3
Kokku 38 9 9 52883