Ainevaldkond “Loodusained” gümnaasiumi ainekava
I. Ainevaldkonna õppeained
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), füüsika ja keemia.
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.
Kohustuslike kursuste arv õppeaineti on järgmine:
bioloogia – 4 kursust;
loodusgeograafia - 2 kursust;
Keemia – 3 kursust;
Füüsika – 5 kursust;
II. Ainevaldkonna kirjeldus
Valdkonna õppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, seostades
järgmisi valdkondi:
1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja füüsikalis-keemilistest süsteemidest
(mõisted, seaduspärasused ning teooriad, mis määravad konkreetse õppeaine sisu ja
vastavad konkreetse aja teaduse saavutustele);
2) loodusteadusliku meetodi omandamine, mis sisaldab ka teaduslikku suhtumist, sh vigade
tunnistamist. Loodusteadusliku uurimismeetodi kaudu on seotud kõik loodusvaldkonna
õppeained, moodustades ühise aluse;
3) probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskuste arendamine, arvestades nii
loodusteaduslikke kui ka majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid, eetilisi ja moraalseid
aspekte;
4) õpilaste personaalsete võimete, sh loovuse, kommunikatsiooni- ja koostööoskuste
arendamine, hoiakute kujundamine loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna suhtes;
riskide teadvustamine ja karjääriteadlikkuse kujundamine.
Kohustuslike õppeainete sisu on kindlaks määratud nüüdisaegse loodusteaduse saavutuste põhjal.
Loodusteaduslike mõistete, seaduspärasuste ja teooriate õppimise alusel kujuneb õpilastel
loodusteaduslike teadmiste süsteem, mis toetab keskkonna-, sh sotsiaalteaduslike probleemide
lahendamist. Erilist tähelepanu pööratakse kõrgemat järku mõtlemisoperatsioone arendavatele
tegevustele, loova ja kriitilise mõtlemise arendamisele.
Oluline koht on uurimuslikul õppel, mis toimub nii praktiliste tööde kui ka teoreetilise iseloomuga
igapäevaeluprobleemide lahendamise kaudu. Õpilased omandavad oskuse tunda ära
loodusteaduslikke probleeme erinevates olukordades, esitada uurimisküsimusi, sõnastada hüpoteese,
planeerida uurimistegevusi ning korraldada tulemuste analüüsi ja tõlgendamist. Tähtsal kohal on
teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskuse
kujundamine. Omandatakse igapäevaeluga seotud probleemide lahendamise ja kompetentsete
otsuste tegemise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus, tehis- ja sotsiaalses
keskkonnas ning karjäärivalikul.
Oluline on ainevaldkonna sisemine lõiming, mis loob arusaama keskkonnast kui terviksüsteemist
nii mikro-, makro- kui ka mega- (globaalsel) tasandil, õpetab väärtustama jätkusuutlikku ja
vastutustundlikku eluviisi, mõistma loodusainete kohta kultuurikontekstis ning loob võimalused
elukutsevalikuks nii loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud erialadel kui ka toimetulekuks kõigis
teistes eluvaldkondades.
Bioloogia õppimise eesmärk on saada probleemide lahendamise kaudu tervikülevaade elu
mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning
keskkonnakaitse
ja rakendusbioloogia põhiprintsiipidest. Ühtlasi saavad õpilased ülevaate bioloogiateaduste
põhilistest seaduspärasustest, teooriatest, praktilistest väljunditest, tulevikusuundumustest ning
nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, mis abistab neid ka elukutsevalikus.
Geograafia kuulub integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafiat
õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui terviksüsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest
protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on keskkonna ja
inimtegevuse vastastikuste seoste tundmaõppimisel, õpilastel kujunevad säästlikku eluviisi,
loodulikku ja kultuurilist mitmekesisust ning kodanikuaktiivsust väärtustavad hoiakud.
Keemia õpetusega taotletakse õpilaste keemiaalaste teadmiste ja loodusteadusliikke maailmapildi
avardumist. Õpilased saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, seostest
erinevate nähtuste ja seaduspärasuste vahel, keemia tulevikusuundumustest ning nendega seotud
rakendustest ja elukutsetest, mis abistab neid ka elukutsevalikus.
Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku ettekujutust füüsikast kui
fundamentaalest teadusest. Füüsikat õppides kujuneb õpilastel nüüdisaegne terviklik maailmapilt
ning keskkonda säästev hoiak. Füüsika õppe on tihedalt seotud matemaatikaga, loob aluse tehnika ja
tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnikaga seotud elukutseid.
III. Lõiming
Lõiming läbivate teemadega ning teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Biloogia
Õppesisu
Elu
kes
tev õ
pe
ja
kar
jäär
i pla
ner
imin
e
Kes
kkond j
a
jätk
usu
utl
ik a
reng
K
adan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
Ter
vis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
Sots
iaal
ained
kunst
iain
ed
tehnolo
ogia
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(info
rmaa
tika)
I kursus 10. klass
„Rakud“
X X X X X X X X X X X X X X Bioloogia
uurimisvaldkonnad
X X X X X X X X X Organismide
koostis
X X X X X X X X Rakk
X X X X X X X X X X X Rakkude
mitmekesisus
II kursus 10.
klass
„Organismid“
X X X X X X X X X X Organismide
energiavajadus
X X X X X X X X X X Organismide areng
X X X X X X X X X X X X X Inimese talitluse
regulatsioon
III kursus 11.
klass
„Pärilikkus“
X X X X X X X X X
Molekulaar-
bioloogilised
põhiprotsessid
X X X X X X X X X Viirused ja
bakterid
X X X X X X X X X X X Pärilikkus ja
muutlikkus
IV kursus 11.
klass
„Evolutsioon ja ökoloogia“
X X X X X X X X X X X X X Bioevolutsioon
X X X X X X X X X X X Ökoloogia
X X X X X X X X X X X X Keskkonnakaitse
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
ner
imin
e
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
aren
g
Kad
anik
ual
gat
us
ja
ette
võ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inn
ov
atsi
oo
n
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Kee
l ja
kir
jan
du
s
Võ
õrk
eele
d
Mat
emaa
tik
a
So
tsia
alai
ned
ku
nst
iain
ed
teh
no
loog
i
Keh
alin
e k
asv
atu
s Keemia Õppesisu
X X X X X X X I kursus „Keemia alused“
Sissejuhatus
X X X Aine ehitu
X X X X X Miks ja kuidas toimuvad
keemilised reaktsioonid
X X X X Lahustumisprotsess,
keemreaktsioonid lahustes
X X X X X X X II kursus „Anorgaanilised
ained“
Metallid
X X X Mittemetallid
X X X X X X X X
III kursus „Orgaanilised
ained“
Süsivesinikud ja nende
derivaadid
X X X X X Orgaanilised ained meie ümber
Läbivad teemad Ainevaldkonnad Geograafia
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
nee
rim
ine
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
aren
g
Ko
dan
iku
alg
atu
s ja
ette
võ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inn
ov
atsi
oo
n
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Kee
l ja
kir
jan
du
s
Võ
õrk
eele
d
Mat
emaa
tik
a
So
tsia
alai
ned
Ku
nst
iain
ed
Teh
no
loo
gia
Keh
alin
e k
asv
atu
s
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
Õppesisu
X X X X X X X I kursus
Geograafia areng ja
uurimismeetodid
X X X X X X X X X X X X X Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Rahvastik
X X X X X X X X Asustus
X X X X X X X X X X Muutused
maailmamajanduses
X X X X X X II kursus
Sissejuhatus
X X X X X X X X Litosfäär
X X X X X X X Atmosfäär
X X X X X X X X X Hüdrosfäär
X X X X X X X X Biosfäär
X X X X X X X III kursus
Põllumajandus ja
keskkonnaprobleemid
X X X X X X X Metsamajandus ja –tööstus
ning keskkonnaprobleemid
X X X X X X X Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Elu
kes
tev õ
pe
ja k
arjä
äri
pla
nee
rim
ine
Kes
kkond j
a jä
tkusu
utl
ik a
reng
Kodan
ikual
gat
us
ja e
ttev
õtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
Ter
vis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
Sots
iaal
ained
Kunst
iain
ed
Teh
nolo
ogi
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
Füüsika
Õppesisu
10. klass
I kursus “Sissejuhatus
füüsikasse.
Kulgliikumise
kinemaatika” ( 35
tundi)
Sissejuhatus füüsikasse ( 3 tundi)
× × × × × × × × × × × Jõudmine füüsikasse,
tuginedes isiklikule
kogemusele. Inimene
kui vaatleja. Sündmus,
signal, aisting ja
kujutlus. Vaatleja
kujutlusedja füüsika.
Füüsika kui
loodusteadus. Füüsika
kui inimkonna nähtavus
horizonte edasi nihutav
teadus. Mikro -, makro -
, ja megamaailm
Füüsika uurimismeetod ( 8 tundi)
× × × × × × × × × × × Loodusteaduslik meetod
ning füüsikateaduse osa
selle väljarendamises.
Üldine ja sihipärane
vaatlus, eksperiment.
Vajadus muudelite
järele . mudeli
järelduste kontroll ja
mudeli areng.
Mõõtmine ja
mõõtetulemus.
Mõõtesuurus ja
mõõdetava suuruse
väärtus. Mõõtühikud ja
vastavate kokkulepete
areng. Rahvusvaheline
mõõtühikute süsteem.
Mõõteristad ja
mõõtevahendid.
Mõõteseadus.
Mõõtemääramatus ja
selle hindamine.
Katseandmete esitamine
tabelita ja grafikuna.
Mõõtetulemuste
töötlemine. Mudeli
loomine.
Füüsika üldmudelid (10 tundi)
× × × × × × × × × × × Füüsikalised objektid,
nähtused ja suurused.
Füüsikaline suurus kui
mudel. Füüsika keel,
selles kasutatavad
lühendid. Skalaarid ja
vektorid. Tehted
vektoritega. Füüsika
võrdlus matemaatikaga.
Kehad, nende mõõtmed
ja liikumine.
Füüsikaliste suuruste
pikkus, kiirus ja aeg
tulenevus vaatleja
kujutlustest. Aja
mõõtmine. Aja ja
pikkuse mõõtühikud
sekund ja meter.
Liikumise suhtelisus.
Liikumise üldmudelid –
kulgemine, pöörlemine,
kuju muutumine,
võnkumine ja laine.
Vastastikmõju kui
kehade liikumisoleku
muutumise põhjus.
Avatud ja suletud
süsteem. Füüsikaline
suurus jõud. Newtoni 3
seadus. Väli kui
vastastikmõju
vahendaja. Aine ja
välilooduse kaks
põhivormi. Esmane
tutvumine välja
mõistega
elektromagnetvälja
näitel. Liikumisoleku
muutumine. Kiirendus.
Newtoni 2 seadus. Keha
inertsus ja seda
kirjeldav suurus – mass.
Massi ja jõu
mõõtühikud kilogram ja
njuuton. Newtoni 1
seadus. Töö kui
protsess, mille korral
pingutusega kaasneb
olukorra muutumine.
Energia kui seisundit
kirjeldav suurus ja töö
varu. Kineetiline ja
potentsiaalne energia.
Võimsus kui töö
tegemise kiirus. Töö ja
energia mõõtühik dzaul
ning võimsuse
mõõtühik vatt.
Kasuteguri mõiste.
Füüsika üldprintsiibid ( 8 tundi)
× × × × × × × × × × × Põhjuslikkus ja
juhuslikkus. Füüsika kui
õpetus maailma kõige
üldisematest
põhjuslikest seostest.
Füüsika tunnetuslik ja
ennustuslik väärtus.
Füüsikakga seotud
ohud. Printsiibid
füüsikas (looduse kohta
kehtivad kõige
üldisemad tõdemused,
mille kehtivust tõestab
neist tulenevate
järelduste absoluutne
vastavus
eksperimendiga).
Võrdlus matemaatikaga.
Osa ja tervik.
Atomistlik printsiip
(loodus ei ole lõputult
ühel ja samal viisil
osadeks jagatav)
atomistika füüsikas ja
keemias. Energia
miinimumi printsiip
(kõik looduse objektid
püüavad minna vähema
energiaga seisundisse).
Tõrjutuse printsiip
(ainelisi objekte ei saa
panna teineteise sisse).
Väljade liitumine ehk
superpositsiooni
printsiip.
Absoluutkiiruse
printsiip (välja
liikumine aine suhtes
toimub alati suurima
võimaliku kiituse ehk
absoluutkiirusega,
aineliste objektide
omavaheline liikumine
on aga suhteline).
Relativistiku füüsika
olemus. Massi ja
energia samaväärsus.
Kulgliikumise kinemaatika ( 6tundi)
x x x x x x x x x x x Punktmass kui keha
mudel. Koordinaadid.
Tausrtsüsteem, liikumise
suhtelisus. Relatiivsus
printsiib. Teepikkus ja
nihe. Ühtlane sirgjooneline
liikumine ja ühtlaselt
muutuv sirgjooneline
liikumine: kiirus, kiirendus,
liikumisvõrand, kiiruse ja
läbitud teepikkusse
sõltuvus ajast, vastavad
graafikud. Nihe, kiirus ja
kiirendus kui vektoriaalsed
suurused. Vaba langemine
kui näide ühtlaselt
kiireneva liikumise kohta.
Vaba langemise kiirendus.
Kiiruse ja kõrguse sõltuvus
ajast vertikaalsel
liikumisel. Erisihiliste
liikumiste sõltumatus.
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Õppesisu
Füüsika
10. klass
II kursus
“Mehaanika”
( 35 tundi)
Elu
kes
tev õ
pe
ja k
arjä
äri
pla
nee
rim
ine
Kes
kkond j
a jä
tkusu
utl
ik a
reng
Kodan
ikual
gat
us
ja e
ttev
õtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
Ter
vis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
Sots
iaal
ained
Kunst
iain
ed
Teh
nolo
ogi
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
Dünaamika ( 15 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Kulgliikumise
dünaamika. Newtoni
seadused. Jõudude
vektoriaalne liitmine.
Resultantjõud. Näiteid
konstanse kiirusega
liikumise kohta jõudude
taasakaalustumisel.
Keha impulss kui
suurus, mis näitab keha
võimet muuta teiste
kehade kiirust. Impulse
jäävuse seadus. Jõud
kui keha impulse
muutumise põhjus.
Keskkonna takistusjõu
tekkemehhanism.
Raskusjõud, keha kaal,
toereaktsioon. Kaalutus.
Rõhumisjõud ja rõhk.
Elastsusjõud. Hooke’I
seadus. Jäikustegur.
Hõrdejõud ja
hõrdetegur. Keha
tiirlemine ja
pöörlemine. Ühtlase
ringjoonelise liikumise
kirjeldamine:
pöördenurk, periood,
sagedus, nurk- ja
joonkiirus,
kesktõmbekiirendus.
Gravitatsiooni seadus.
Raske ja inertse massi
võrdsustamine füüsikas.
Tiirlemine ja
pöörlemine looduses
ning tehnikas.
Orbitaalliikumise
tekkimine inertsi ja
kesktõmbejõu
koostoime tagajärjena.
Võnkumised ja lained (10 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Võnkumine kui
perioodiline liikumine.
Pendli võnkumise
kirjeldamine: halve,
amplituud, periood,
sagedus, faas. Energia
mundumine võnkumisel.
Hälbe sõltuvus ajast,
selle esitamine
grafiliselt ning sinus-
või
cosinusfunktsiooniga.
Võnkumised ja resonant
looduses ning tahnikas.
Lained. Piki- ja
ristlained. Lainet
iseloomustavad
suurused: lainepikkus,
kiirus, periood ja
sagedus. Lainetega
kaasnevat nähtused:
peegeldumine,
murdumine, interferents,
difraktsioon. Lained ja
nendega kaasnevad
nähtused looduses ning
tahnikas.
Jäärvusseadused mehaanikas ( 10 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Impulsi jäärvuse seadus
ja reaktiivliikumine,
nende ilmnemine
looduses ja rakendused
tahnikas. Menaaniline
energia. Mehaanilise
energia jäärvuse seadus.
Mehaanilise energia
mundumine teisteks
energia liikideks.
Energia jäärvuse seadus
looduses ja tehnikas
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Õppesisu
Füüsika
11. klass
III kursus
“Elektromagnetism”
( 35 tundi)
Elu
kes
tev õ
pe
ja k
arjä
äri
pla
nee
rim
ine
Kes
kkond j
a jä
tkusu
utl
ik
aren
g
Kodan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskk
ond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
T
ervis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
So
tsia
alai
ned
Kunst
iain
ed
Teh
nolo
ogi
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
Elektiväli ja magnetväli (10 tundi)
× × × × × × × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed
ja negatiivsed laengud.
Elementaarlaeng.
Laengu jäävuse seadus.
Elektrivool. Coulomb’I
seadus. Punktlaeng.
Ampere’I seadus.
Püsimagnet ja
voolugajuhe. Elekti ja
magnetvälja kirledavad
vektorsuurused
elektrivälja tugevus ja
magnetinduktsioon.
Punktlaengu
väljatugevus ja
sirgvoolumagnetinduktsi
oon. Elektrivälja
potentsiaal ja pinge.
Pinge ja väljatugevuse
seos. Välja
visualiseerimine: välja
jõujoon ja
ekvipotentsiaal pind.
Homogeenne elektriväli
kahe erinimeeliselt
laetud plaadi vahel,
homogeenne magnetväli
solenoidis.
Elektromagnetväli (8 tundi)
× × × × × × × × × × × Liikuvale laetud
osakesele mõjuv
magnetijõud.
Magnetväljas liikuva
juhtmelõigu otstele
indutseeritav pinge.
Faraday katsed.
Induktsiooni
elektromotoor jõud.
Magnetvoo mõiste.
Faraday induktsiooni
seadus. Lenzi reegel.
Kondentsaator ja
induktiivpool. Mahtuvus
ja induktiivsus.
Elektromagnetvälja
energia.
Elektromagnetlained (8 tundi)
× × × × × × × × × × × Elektromagnet lainete
skaala. Laine pikkus ja
sagedus. Optika –
õpetus valguse
tekkimisest, levimisest
ja kadumisest. Valguse
dualism ja dualism
printsiip looduses.
Footoni energia.
Nähtava valguse
värvuse seos valguse
lainepikkusega
vaakumis.
Elektromagnetlainete
amplituud ja
intevsiivsus.
Difraktsioon ja
interferents, nende
rakendusnäited.
Polariseeritud valgus,
selle saamine omadused
ja rakendused.
Valguse ja ainevastastikmõju (6 tundi)
× × × × × × × × × × × Valguse peegeldumine
ja murdumine.
Murdumisseadus.
Murdumisnäitaja seos
valguse kiirusega.
Kujutisi tekitamine
läätse abil ja läätse
valem. Valguse
dispersioon.
Spektroskoobi töö
põhimõte. Spektraal
analüüs. Valguse
kirgumine.
Soojuskiirgus ja
luminestsens.
Läbivad teemad Ainevaldkonnad Õppesisu
Elu
kes
tev õ
pe
ja
kar
jäär
i pla
nee
rim
ine
Kes
kkond j
a
jätk
usu
utl
ik a
reng
K
odan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
T
ervis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
Sots
iaal
ained
Kunst
iain
ed
Teh
nolo
ogi
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(info
rmaa
tika)
Füüsika
11. klass
IV kursus “Energia”
( 35 tundi)
Elektrivool (10 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Elektrivoolu
tekkemehhanism. Ohmi
seaduse olemus. Juhi
takistus ja aine
eritakistus. Metallkeha
takistuse sõltuvus
temperatuurist.
Ülijuhtivus. Ohmi
seadus kogu vooluringi
kohta. Vooluallika
elektromotoorjõud ja
sisetakistus. Vedelike,
gaaside ja poolijuhtide
elektrijuhtivus.
Pooljuhte elektroonika
alused. Valgusdiood ja
ventiil-fotoelement.
Vooltmeetri,
ampermeetri ja
multimeetri kasutamine.
Elektromagnetismi rakendused (10 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Vahelduvvool kui
laengukandjate
suundvõnkumine.
Vahenduvvoolu
saamine ja kasutamine.
Generator ja
elektrimootor.
Elektrienergia
ülekanne. Trafod ja
kõrgepigeliinid.
Vahelduvvooluvõrk.
Faas ja neutral.
Elektriohutus.
Vahelduvvoolu
võimsus
aktiivtakistusel.
Voolutugevuse ja pinge
eletriväärtused.
Electromagnet lainete
rakendused: raadioside,
television, radarid,
globaalne punktiseire.
Soojusnähtused (7 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Siseenergia ja
soojusenergia.
Temperatuur kui
soojusaste. Celsiuse
Kelvini ja Fahrenheiti
temperatuuri skalad.
Ideaalgaas ja realgaas.
Idealgaasi olekuvõrand.
Isoprotsessid.
Gaasiolekuvõrandiga
seletatavad nähtused
looduses ja tehnikas.
Mikro ja
makroparametris, nende
vahelised seosed.
Molekulaarkinetilise
teooria põhialused.
Temperatuuri seos
molekulide keskmise
kinetilise energiaga.
Termodüünaamika ja energeetika alused (8 tundi)
× × × × × × × × × × × × × Soojusenergia muutmise
viisid: mehaaniline töö
ja soojusülekanne.
Soojusülekande liigid:
otsene soojusvahetus,
soojuskiirgus ja
konvektsioon.
Soojushulk.
Termodünaamika 1
printsiip, selle
seostamine
isoprotsessidega.
Adiabaatiline protsess.
Soohjusmasina töö
põhimõte, soojusmasina
kasutegur,
soojusmasinad looduses
ja tehnikas.
Termodünaamika II
printsiip. Pööratavad ja
pöördumatud protsessid
looduses. Entropiia.
Elumaalenergia ja
entropia aspektist
lähtuvalt.
Termodünaamika
printsipide
teadvustamise ja
arvestamise vajalikkus.
Energia ülekanne
looduses ja tehnikas.
Soojus, valgus, elektri
menahiline ja tuuma
energia. Energetika
alused ning tööstuslikud
energiaallikad.
Energeetilised
globaalprobleemid ja
nende lahendamise
võimalused. Eesti
energy vajadus,
energeetikaprobleemid
ja nende lahendamise
võimalused.
Läbivad teemad Ainevaldkonnad Õppesisu
Elu
kes
tev õ
pe
ja k
arjä
äri
pla
nee
rim
ine
Kes
kkond j
a jä
tku
suutl
ik
aren
g
Kodan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
T
ervis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
Sots
iaal
ained
Kunst
iain
ed
Teh
nolo
ogi
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
Füüsika
12. klass
V kursus “Mikro- ja
megamaailma füüsika”
( 35 tundi)
Aine ehituse alused (9 tundi)
× × × × × × × × × × × Aine olekud, nende
sarnasused ja
erinevused. Aine olekud
mikrotasemel. Veeaur
õhus. Õhuniiskus.
Küllastunud ja
küllastumata aur.
Absoluutne ja suhteline
niiskus, kastepunkt.
Ilmastikunähtused.
Molekulaarjõud.
Vedelike omadused:
voolavus ja
pindpinevus.
Märgamine, kapillaarsus
ja nende ilmnemine
looduses. Faasisiirded ja
sirdesoojused.
Mikromaailma füüsika (15 tundi)
× × × × × × × × × × × Välis- ja sisefotoeffekt.
Aatomimudelid.
Osakeste leiulained.
Kvantmehanika.
Elektroonide
difraktsioon.
Määramatuseos.
Nüüdisaegne
aatomimudel. Aatomi
kvantarvud.
Aatomituuma ehitus.
Massidefekt.
Seoseenergia.
Eriseoseenergia.
Tuumareaktsioonid.
Tuumaenergetika ja
tuumarelv.
Radioaktiivsus.
Poolestusaeg.
Radioaktiivne
dateerimine.
Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed.
Kiirguskaitse.
Megamaailma füüsika (11 tundi)
× × × × × × × × × × × Vaatlusastronoomia.
Vaatlusvahendid ja
nende areng. Tähtkujud.
Taevakaardid.
Astraalmütoloogia ja
füüsika.maa ja kuu
periodiline liikumine aja
arvestuse alusena.
Kalender. Kuufaasid.
Varjutused.
Päikesesüsteemi koostis,
ehitus ja tekkimise
hüpootisid. Päike ja
teised tähed. Tähtede
evolutsioon. Galaktikad.
Meie kodu galaktika –
linnutee. Universumi
struktuur. Suur Pauk.
Universumi evolutsioon.
Eesti astroniomide
panus astrofüüsikasse ja
kosmoloogiasse.
1. Bioloogia
1.1.1.Õppe- ja kasvatuseesmärgid- üld- ja valdkonnapädevustest lähtuvad taotlused õpilaste
teadmistele ja oskustele, väärtushinnangutele, ja käitumisele gümnaasiumi lõpuks
Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset
mõtlemist;
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest
igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab
korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib
otsuste tagajärgi;
8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud
teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
1.1.2 Õppeaine kirjeldus
Bioloogial on tähtis koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises.
Gümnaasiumi bioloogia tugineb põhikooli bioloogias saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele
ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes
õpitavaga – selle kaudu kujunevad õpilastel mitmed olulised pädevused, omandatakse positiivne
hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes ning väärtustatakse vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes õppeainetes omandatuga on
alus sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele.
Gümnaasiumi bioloogias saadakse probleemide lahendamise kaudu tervikülevaade elu
mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni, ökoloogia ning
keskkonnakaitseja rakendusbioloogia alustest. Seejuures saavad õpilased ülevaate bioloogiateaduste
peamistest seaduspärasustest, teooriatest ja tulevikusuundumustest ning nendega seotud
rakendustest ja elukutsetest, mis aitab neid elukutsevalikus.
Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel määral loodusteaduslikule meetodile
tuginevate uurimuslike ülesannete kaudu, mille vältel õpilased saavad probleemide püstitamise,
hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste planeerimise ning nende tegemise, tulemuste
analüüsi ja tõlgendamise oskused. Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine,
kaasates otstarbekaid verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. Ühtlasi omandatakse igapäevaeluga
seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate otsuste langetamise oskused, mis
suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.
Õppimine on probleemipõhine ja õpilaskeskne ning lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest ja
ealistest iseärasustest ning tema võimete mitmekülgsest arendamisest. Aktiivõppe põhimõtteid
järgiva õppetegevuse rõhuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik käsitlus
ning looduslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset keskkonda siduvate probleemide lahendamine,
millega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.
Kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi. Ühtlasi
saavutatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ning neis leiduva teabe
tõepärasuse hindamise oskus. Gümnaasiumi bioloogias pööratakse suurt tähelepanu õpilaste
sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid
aktiivõppevorme:
probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid,
mõistekaartide koostamist, õuesõpet, õppekäike jne.
Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid
loodusnähtusi ning protsesse mõista, selgitada ja prognoosida. Seejuures kujundatakse bioloogia
kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes positiivset hoiakut, mis igapäevaelu probleemide
lahendamisel võtab arvesse teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, eetilis-moraalseid aspekte
ning õigusaktides sätestatut.
1.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks õppeks;
2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende
mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;
3) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning
organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning
analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses
vormis;
6) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajärgi;
7) kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja
protsesse selgitades ning probleeme lahendades;
8) kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.
1.1.4 Kursuste õpitulemused ja õppesisu
I kursus „Rakud“
Õpitulemused ja õppesisu
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
u
s Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
I. kursus
10. klass „Rakud“
X X X X X Bioloogia uurimisvaldkonnad (6)
X X X X X X Organismide koostis (9)
X X X Rakk (9)
X X X X Rakkude mitmekesisus (11)
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu tu
nneb
huvi
kes
kkonnas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g
loodust
eadust
e
ja t
ehnolo
ogia
are
ngu v
astu
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
kusu
utl
iku e
luvii
si t
avas
id
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja
tänap
äev
ases
konte
kst
is
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a
kas
uta
b l
oodusa
inet
es o
man
dat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loodust
eadusl
ikke,
teh
nolo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke
pro
ble
eme
lahen
dad
es
osk
ab s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku
ja
tehnolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võõ
rkee
lsei
d a
llik
aid
anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ähtu
si
I. kursus
10. klass „Rakud“
X X X X X X Bioloogia
uurimisvaldkonnad
(6)
X X X X X X Organismide
koostis (9)
X X Rakk (9)
X X X X Rakkude
mitmekesisus (11)
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
on o
man
dan
ud ü
levaa
te b
iolo
ogia
ga
seotu
d e
lukuts
etes
t kas
uta
b b
iolo
ogia
t õppid
es j
a uuri
nguid
teh
es o
tsta
rbek
alt
tehnolo
ogia
vah
endei
d, sh
IK
T
võim
alusi
i
anal
üü
sib, sü
nte
esib
ja
hin
dab
kri
itil
isel
t al
likat
es s
isal
duvat
tea
vet
nin
g r
aken
dab
sed
a tu
lem
usl
ikult
kas
uta
b e
rinev
aid b
iolo
ogia
alas
e, s
h e
lektr
oonil
ise
info
all
ikai
d,
osk
ab l
anget
ada
looduse
ja
sots
iaal
kes
kkonnag
a se
otu
d k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing
pro
gnoosi
da
ots
ust
e ta
gaj
ärgi;
raken
dab
loodust
eadusl
ikku
mee
todit
bio
loogia
pro
ble
eme
lahen
dad
es
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda,
vää
rtust
ab b
iolo
ogil
ist
mit
mek
esis
ust
nin
g
vas
tutu
stun
dli
kku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
on o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te e
lusl
ooduse
pea
mis
test
obje
kti
des
t ja
pro
tses
sides
t nin
g
org
anis
mid
e om
avah
elis
test
suhet
est
ja s
eost
est
eluta
kes
kkonnag
a
tead
vust
ab l
ooduse
, te
hn
olo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab a
ru n
ende
mõju
st e
lukes
kkonnal
e
vää
rtust
ab b
iolo
ogia
alas
eid t
eadm
isi,
osk
usi
nin
g h
oia
kuid
loodust
eadusl
iku j
a
tehnolo
ogia
alas
e kir
jaosk
use
olu
list
e kom
ponen
tiden
a
I. kursus
10. klass „Rakud“
X
X X X X X X X X X Bioloogia
uurimisvaldkonnad
(6)
X X X X X X Organismide
koostis (9)
X X X X Rakk (9)
X X X X X X Rakkude
mitmekesisus (11)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1)lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;
3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet
(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õppekäigud,
praktilised tööd,
töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide
ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtted jne;
7) toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet:
rollimängud,
arutelud,
väitlused,
projektõpe,
õpimapi ja uurimistöö koostamine,
praktilised ja uurimuslikud tööd
Õpitulemused
Õpilane oskab:
Võrrelda elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid tunnuseid;
seostada eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldada neid uurivaid
bioloogiateadusi ja elukutseid;
põhjendada teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaelu probleemide
lahendamisel;
kavandada ja viib läbi eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
analüüsida loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning anda neile
põhjendatud hinnanguid;
kasutada loodusteaduslikku meetodit usaldusväärsete järelduste tegemisel.
võrrelda elus- ja eluta looduse keemilist koostist;
seostada vee omadusi organismide talitlusega;
seostada süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;
võrrelda DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;
seostada inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning
eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
võrrelda ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;
seostadaloomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite,
lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende
talitlusega;
eristada loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;
koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte raku koostisosade
omavahelistest talitluslikest seostest
mikroskopeerimise peamisi võtteid;
analüüsida plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;
võrrelda looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel,
mikrofotodel ja joonistel;
võrrelda bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;
eristada bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;
tuua näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;
seostada inimesel levinuimaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende haiguste
vältimise võimalustega ning väärtustada tervislikke eluviise;
hinnata seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustada neid eluslooduse
oluliste osadena.
Õpilane teab:
peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;
vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises;
eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;
rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;
loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite, lüsosoomide,
Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust:
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1.Väikesemahulise uurimusliku töö tegemine, et saada ülevaadet loodusteaduslikust meetodist.
2.Eri organismide keemilise koostise võrdlemine, kasutades infoallikana internetimaterjale.
3. Uurimuslik töö temperatuuri mõjust ensüümreaktsioonile.
4. Praktiline töö DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks
5.Loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine arvutimudeli või praktilise tööga.
6. Epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning nendel esinevate
peamiste rakuosiste kirjeldamine.
7. Uurimuslik töö keskkonnategurite mõjust rakumembraani talitlusele.
8.Looma-, taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis ning nende peamiste rakuosiste
kirjeldamine.
9. Plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena.
10. Seente või bakterite kasvu mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab NVRK vajaduse korral õppe rühmades.
2. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning
IKT vahendid.
3. NVRK võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid.
4. NVRK võimaldab sobivad tingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning
vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. NVRK võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ja/või laboris).
6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid (nt
loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine, seente või bakterite kasvu mõjutavate
tegurite uurimine jne)
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse NVRK hindamisjuhendist.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning
praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid
hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei
arvestata.
Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid.
Gümnaasiumi bioloogias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda:
1) mõtlemistasandite arendamine bioloogia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise
oskused.
Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%.
Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on
1) probleemi kindlaksmääramine, 2) probleemi sisu avamine, 3)lahendusstrateegia leidmine, 4)
strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine.
Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse
tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks
kokkuvõttev hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja
jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
II kursus „Organismid“ Õpitulemused ja õppesisu
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
u
s Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
II kursus
10. klass
„Organismid“
X X X X Organismide energiavajadus (11)
X X X X X Organismide areng(12)
X X X X X X X Inimese talitluse regulatsioon (12)
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
tunneb
huvi
kes
kkonnas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g
loodust
eadust
e
ja t
ehnolo
ogia
are
ngu v
astu
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
kusu
utl
iku e
luvii
si t
avas
id
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja
tänap
äev
ases
konte
kst
is
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a
kas
uta
b l
oodusa
inet
es o
man
dat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loodust
eadusl
ikke,
teh
nolo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke
pro
ble
eme
lahen
dad
es
osk
ab s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku j
a te
hnolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võõ
rkee
lsei
d a
llik
aid
anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ähtu
si
II kursus
10. klass
„Organismid“
X X X X X X Organismide
energiavajadus
(11)
X X X Organismide
areng(12)
X X X Inimese talitluse
regulatsioon (12)
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
on o
man
dan
ud ü
levaa
te b
iolo
ogia
ga
seotu
d e
lukuts
etes
t kas
uta
b b
iolo
ogia
t õppid
es j
a uuri
nguid
teh
es o
tsta
rbek
alt
tehnolo
ogia
vah
endei
d, sh
IK
T
võim
alusi
i
anal
üüsi
b, sü
nte
esib
ja
hin
dab
kri
itil
isel
t al
lik
ates
sis
alduvat
tea
vet
nin
g r
aken
dab
sed
a tu
lem
usl
ikult
kas
uta
b e
rinev
aid b
iolo
ogia
alas
e, s
h e
lektr
oonil
ise
info
all
ikai
d,
osk
ab l
anget
ada
looduse
ja
sots
iaal
kes
kkonnag
a se
otu
d k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing
pro
gnoosi
da
ots
ust
e ta
gaj
ärgi;
raken
dab
loodust
ead
usl
ikku
mee
todit
bio
loogia
pro
ble
eme
lahen
dad
es
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda,
vää
rtust
ab b
iolo
ogil
ist
mit
mek
esis
ust
nin
g
vas
tutu
stun
dli
kku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
on o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te e
lusl
ooduse
pea
mis
test
obje
kti
des
t ja
pro
tses
sides
t nin
g
org
anis
mid
e om
avah
elis
test
suhet
est
ja s
eost
est
eluta
kes
kkonnag
a
tead
vust
ab l
ooduse
, te
hn
olo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab a
ru n
ende
mõju
st e
lukes
kkonnal
e
vää
rtust
ab b
iolo
ogia
alas
eid t
eadm
isi,
osk
usi
nin
g h
oia
kuid
loodust
eadusl
iku j
a
tehnolo
ogia
alas
e kir
jaosk
use
olu
list
e kom
ponen
tiden
a
II kursus
10. klass
„Organismid“
X X X X X X X Organismide
energiavajadus (11)
X X X X X Organismide
areng(12)
X X X X X Inimese talitluse
regulatsioon (12)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1)lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;
3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet
(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õppekäigud,
praktilised tööd,
töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide
ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtted jne;
7) toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet:
rollimängud,
arutelud,
väitlused,
projektõpe,
õpimapi ja uurimistöö koostamine,
praktilised ja uurimuslikud tööd
Õpitulemused
Õpilane oskab:
analüüsida energiavajadust ja -saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel;
selgitada ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes;
selgitada keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;
tuua käärimise rakendusbioloogilisi näiteid;
võrrelda inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust;
koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte fotosünteesi seostest
biosfääriga;
väärtustada fotosünteesi tähtsust taimedele, teistele organismidele ning kogu biosfäärile.
tuua näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;
hinnata sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust;
võrrelda inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsida erinevuste põhjusi;
lahendada dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides
ning prognoosib selle mõju;
väärtustada tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga;
seostada inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;
seostada närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega;
koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ja humoraalse
regulatsiooni osast inimorganismi talitluste kooskõlastamises;
Õpilane teab:
fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust;
mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi;
erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning väärtustab
pereplaneerimist;
inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab
pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale;
eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise negatiivseid tagajärgi;
inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust
vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;
inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning nendevahelisi seoseid.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1.Hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.
2. Fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.
3.Uurimuslik töö keskkonnategurite mõjust pärmseente kasvule.
4. Kanamuna ehituse vaatlus.
5.Närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.
6. Uurimuslik töö välisärritajate mõjust reaktsiooniajale.
7. Uurimuslik töö füüsilise koormuse mõjust organismi energiavajadusele (südame ja kopsude
talitlusele).
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab NVRK vajaduse korral õppe rühmades.
2. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning
IKT vahendid.
3. NVRK võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid.
4. NVRK võimaldab sobivad tingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning
vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. NVRK võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ja/või laboris).
6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid (nt
hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine, fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine,
närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine)
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse NVRK hindamisjuhendist.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning
praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid
hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei
arvestata.
Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid.
Gümnaasiumi bioloogias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite
arendamine bioloogia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe
hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%.
Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on
1) probleemi kindlaksmääramine, 2) probleemi sisu avamine, 3)lahendusstrateegia leidmine, 4)
strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine.
Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse
tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks
kokkuvõttev hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja
jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
III. kursus „Pärilikkus“ Õpitulemused ja õppesisu
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
u
s Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
III kursus
11. klass
„Pärilikkus“
X X X X Molekulaarbioloogilised
põhiprotsessid (10)
X X X Viirused ja bakterid (10)
X X X X X X X Pärilikkus ja muutlikkus (15)
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
tunneb
huvi
kes
kkonnas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g
loodust
eadust
e
ja t
ehnolo
ogia
are
ngu v
astu
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
kusu
utl
iku e
luvii
si t
avas
id
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja
tänap
äev
ases
ko
nte
kst
is
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a
kas
uta
b l
oodusa
inet
es o
man
dat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loodust
eadusl
ikke,
teh
nolo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke
pro
ble
eme
lahen
dad
es
osk
ab s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku j
a te
hnolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võõ
rkee
lsei
d a
llik
aid
anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ähtu
si
III. kursus
11. klass
„Pärilikkus“
X X X X X X X X X Molekulaar-
bioloogilised
põhiprotsessid
(10)
X X X X X X Viirused ja
bakterid (10)
X X X X X X Pärilikkus ja
muutlikkus
(15)
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu on o
man
dan
ud ü
levaa
te b
iolo
ogia
ga
seotu
d e
lukuts
etes
t kas
uta
b b
iolo
ogia
t õppid
es j
a uuri
nguid
teh
es o
tsta
rbek
alt
tehnolo
ogia
vah
endei
d, sh
IK
T
võim
alusi
i
anal
üüsi
b, sü
nte
esib
ja
hin
dab
kri
itil
isel
t al
likat
es s
isal
duvat
tea
vet
nin
g r
aken
dab
sed
a tu
lem
usl
ikult
kas
uta
b e
rinev
aid b
iolo
ogia
alas
e, s
h e
lektr
oonil
ise
info
all
ikai
d,
osk
ab l
anget
ada
looduse
ja
sots
iaal
kes
kkonnag
a se
otu
d k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing
pro
gnoosi
da
ots
ust
e ta
gaj
ärgi;
raken
dab
loodust
eadusl
ikku
mee
todit
bio
loogia
pro
ble
eme
lahen
dad
es
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda,
vää
rtust
ab b
iolo
ogil
ist
mit
mek
esis
ust
nin
g
vas
tutu
stun
dli
kku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
on o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te e
lusl
ooduse
pea
mis
test
obje
kti
des
t ja
pro
tses
sides
t nin
g
org
anis
mid
e om
avah
elis
test
suhet
est
ja s
eost
est
eluta
kes
kkonnag
a
tead
vust
ab l
ooduse
, te
hn
olo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab a
ru n
ende
mõju
st e
lukes
kkonnal
e
vää
rtust
ab b
iolo
ogia
alas
eid t
eadm
isi,
osk
usi
nin
g h
oia
kuid
loodust
eadusl
iku j
a
tehnolo
ogia
alas
e kir
jaosk
use
olu
list
e kom
ponen
tiden
a
III. kursus
11. klass „Pärilikkus“
X X X X X X Molekulaar-
bioloogilised
põhiprotsessid (10)
X X X X X X X X X Viirused ja bakterid (10)
X X X X X X Pärilikkus ja muutlikkus
(15)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1)lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;
3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet
(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õppekäigud,
praktilised tööd,
töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide
ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtted jne;
7) toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet:
rollimängud,
arutelud,
väitlused,
projektõpe,
õpimapi ja uurimistöö koostamine,
praktilised ja uurimuslikud tööd
Õpitulemused
Õpilane oskab:
hinnata pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;
analüüsida DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;
võrrelda DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;
hinnata geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustada
elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;
koostada eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside
universaalsust;
tuua näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;
analüüsida viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega;
võrrelda viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist;
seostada AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega;
võrrelda viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, organismisisest toimet ja ravivõimalusi ning
väärtustada tervislikke eluviise, et vältida nakatumist;
tuua näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta;
lahendada dilemmaprobleeme geenitehnoloogiliste rakenduste kohta, arvestades teaduslikke,
seadusandlikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti;
tuua näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;
võrrelda mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;
analüüsida modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;
hinnata pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;
seostada Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;
lahendada geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest
ning suguliitelisest pärandumisest;
suhtuda vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.
Õpilane teab:
geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;
valgusünteesi üldist kulgu.
viiruste ehitust ning toob näiteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta;
geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning elukutsetest.
inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga.
2. Geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga
3.Bakterite mitmekesisuse uurimine.
4. Bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga
5. Praktiline töö keskkonnategurite mõjust reaktsiooninormi avaldumisele.
6. Päriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine arvutimudeliga.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab NVRK vajaduse korral õppe rühmades.
2. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning
IKT vahendid.
3. NVRK võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid.
4. NVRK võimaldab sobivad tingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning
vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. NVRK võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ja/või laboris).
6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid
(Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine, geneetilise koodi rakenduste uurimine, päriliku
muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine)
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse NVRK hindamisjuhendist.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning
praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid
hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei
arvestata.
Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid.
Gümnaasiumi bioloogias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite
arendamine bioloogia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe
hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%.
Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on
1) probleemi kindlaksmääramine, 2) probleemi sisu avamine, 3)lahendusstrateegia leidmine, 4)
strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine.
Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse
tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks
kokkuvõttev hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja
jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
IV. kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“
Õpitulemused ja õppesisu
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
So
tsia
alne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
u
s Õpip
ädev
us
Su
htl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
IV kursus
11. klass „Evolutsioon ja ökoloogia“
X X X X X X Bioevolutsioon (14)
X X X X Ökoloogia (10)
X X X X X X Keskkonnakaitse (11)
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
tunneb
huvi
kes
kkonnas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g
loodust
eadust
e
ja t
ehnolo
ogia
are
ngu
vas
tu
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
ku
suutl
iku e
luvii
si t
avas
id
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja
tänap
äev
ases
konte
kst
is
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a
kas
uta
b l
oodusa
inet
es o
man
dat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loo
dust
eadusl
ikke,
teh
nolo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke
pro
ble
eme
lahen
dad
es
osk
ab s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku j
a te
hnolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võõ
rkee
lsei
d a
llik
aid
anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ähtu
si
IV kursus
11. klass „Evolutsioon ja ökoloogia“
X X X X X X Bioevolutsioon (14)
X X X X X X X Ökoloogia (10)
X X X X X X X X X Keskkonnakaitse (11)
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
on o
man
dan
ud ü
levaa
te b
iolo
ogia
ga
seotu
d e
lukuts
etes
t kas
uta
b b
iolo
ogia
t õ
ppid
es j
a uuri
nguid
teh
es o
tsta
rbek
alt
tehnolo
ogia
vah
endei
d, sh
IK
T
võim
alusi
i
anal
üüsi
b, sü
nte
esib
ja
hin
dab
kri
itil
isel
t al
likat
es s
isal
duvat
tea
vet
nin
g r
aken
dab
sed
a tu
lem
usl
ikult
kas
uta
b e
rinev
aid b
iolo
ogia
alas
e, s
h e
lektr
oonil
ise
info
all
ikai
d,
osk
ab l
anget
ada
looduse
ja
sots
iaal
kes
kkonnag
a se
otu
d k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing
pro
gnoosi
da
ots
ust
e ta
gaj
ärgi;
raken
dab
loodust
eadusl
ikku
mee
todit
bio
loogia
pro
ble
eme
lahen
dad
es
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda,
vää
rtust
ab b
iolo
ogil
ist
mit
mek
esis
ust
nin
g
vas
tutu
stun
dli
kku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
on o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te e
lusl
ooduse
pea
mis
test
obje
kti
des
t ja
pro
tses
sides
t nin
g
org
anis
mid
e om
avah
elis
test
suhet
est
ja s
eost
est
eluta
kes
kkonnag
a
tead
vust
ab l
ooduse
, te
hn
olo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab a
ru n
ende
mõju
st e
lukes
kkonnal
e
vää
rtust
ab b
iolo
ogia
alas
eid t
eadm
isi,
osk
usi
nin
g h
oia
kuid
loodust
eadusl
iku j
a
tehnolo
ogia
alas
e kir
jaosk
use
olu
list
e kom
ponen
tiden
a
IV kursus
11. klass „Evolutsioon ja ökoloogia“
X X X X X X X X Bioevolutsioon (14)
X X X X X X X X X Ökoloogia (10)
X X X X X X X X X X Keskkonnakaitse (11)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1)lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;
3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet
(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õppekäigud,
praktilised tööd,
töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide
ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtted jne;
7) toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet:
rollimängud,
arutelud,
väitlused,
projektõpe,
õpimapi ja uurimistöö koostamine,
praktilised ja uurimuslikud tööd
Õpitulemused
Õpilane oskab:
tuua näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni;
analüüsida ja hinnata erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal;
võrrelda loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi;
analüüsida ning hinnata eri tegurite osa uute liikide tekkes;
analüüsida evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise
tekkemehhanisme ning avaldumisvorme;
hinnata bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;
suhtuda kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse
seostada abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
analüüsida abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke
näiteid;
seostada ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega;
koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhetest
ökosüsteemis;
hinnata antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtuda
vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda;
lahendada ökoloogilise püramiidi reegli ülesandeid;
koostada ja analüüsida biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid.
väärtustada bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses;
väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinähtust;
lahendada kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme, arvestades
teaduslikke, seadusandlikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti;
analüüsida kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi
suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid.
Õpilane teab:
Darwini evolutsioonikäsitlust;
abiootiliste ja biootiliste tegurite toimet ja toob rakenduslikke näiteid;
iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ning seda ohustavaid tegureid;
inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse
looduskeskkonnas;
bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust;
looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu
tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob näiteid;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1.Olelusvõitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga.
2. Praktiline töö loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses.
3.Uuring abiootiliste tegurite mõjust populatsioonide arvule või arvukusele.
4. Ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine arvutimudeliga.
5.Väikesemahuline uuring säästva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil.
6. Isikliku igapäevase tegevuse analüüs seoses vastutustundliku ja säästva eluviisiga.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab NVRK vajaduse korral õppe rühmades.
2. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning
IKT vahendid.
3. NVRK võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid
ning demonstratsioonivahendid.
4. NVRK võimaldab sobivad tingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning
vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. NVRK võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ja/või laboris).
6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
(Olelusvõitluse tulemuste uurimine, ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine)
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse NVRK hindamisjuhendist.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning
praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid
hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei
arvestata.
Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid.
Gümnaasiumi bioloogias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite
arendamine bioloogia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe
hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%.
Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on
1) probleemi kindlaksmääramine, 2) probleemi sisu avamine, 3)lahendusstrateegia leidmine, 4)
strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine.
Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse
tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks
kokkuvõttev hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja
jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
2.Keemia
2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna
arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning
lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;
3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning
hindab seda kriitiliselt;
4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku
maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste
protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
5) rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult
keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
6) langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele
seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8) on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi
ja oskusi karjääri planeerides.
2.1.2Õppeaine kirjeldus
Keemial on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse
kujunemises.Gümnaasiumi keemia tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja
hoiakutele ning seostub gümnaasiumi füüsikas, bioloogias, matemaatikas jt õppeainetes õpitavaga,
toetades samaaegu teiste õppeainete õppimist ja õpetamist. Selle kaudu kujunevad õpilastel olulised
pädevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes, mõistetakse
loodusteaduste tähtsust inimühiskonna majanduslikus, tehnoloogilises ja kultuurilises arengus.
Õpilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonda ning õpitakse väärtustama tervislikku ja
säästvat eluviisi. Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on
aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele. Õpilastel kujuneb gümnaasiumitasemele
vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning terviklik loodusteaduslik maailmapilt,
nad saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, keemia
tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest, mis aitab neil elukutset valida.
Keemiateadmised omandatakse suurel määral uurimuslike ülesannete kaudu, mille vältel õpilased
saavad probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste planeerimise ning
nende tegemise, tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Keemia arvutusülesandeid lahendades
pööratakse gümnaasiumis tähelepanu eelkõige käsitletavate probleemide mõistmisele, tulemuste
analüüsile ning järelduste tegemisele, mitte rutiinsele tüüpülesannete matemaatiliste algoritmide
õppimisele ja treenimisele. Tähtsal kohal on teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva
teabe analüüsi ning kriitilise hindamise oskuse kujundamine, samuti uurimistulemuste suuline ja
kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid esitusvorme. Õppimise kõigis etappides rakendatakse
tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.
Keemiat õpetades rõhutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses (sh inimeses
endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid ümbritsevate looduslike ja tehismaterjalidega.
Õpitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapäevaelu probleeme lahendades,
kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse võimalikke tagajärgi hinnates.
Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt, õpilaskeskselt ja igapäevaeluga
seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ning võimete mitmekülgsest
arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle
saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet,
arutelu, ajurünnakuid, õppekäike jne. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppetegevusega kaasneb
õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.
Keemiaõpetus gümnaasiumis süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi.
Taotletakse õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemist ning üldise
loodusteadusliku maailmapildi avardumist. Võrreldes põhikooliga käsitletakse keemilisi objekte ja
nähtusi sügavamalt, täpsemalt ning süsteemsemalt, pöörates suuremat tähelepanu seoste loomisele
erinevate nähtuste ja seaduspärasuste vahel. Õppes lisandub induktiivsele käsitlusele deduktiivne
käsitlus. Õpitakse tegema järeldusi õpitu põhjal, seostama erinevaid nähtusi ning rakendama õpitud
seaduspärasusi uudsetes olukordades. Õppetegevus on suunatud õpilaste mõtlemisvõime
arendamisele. Suurt tähelepanu pööratakse õpilaste iseseisva töö oskuste arendamisele, oskusele
kasutada erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest. Keemia nagu teistegi
loodusteaduste õppimisel on oluline õpilase isiksuse väljakujunemine: iseseisvuse, mõtlemisvõime
ja koostööoskuse areng ning vastutustunde ja tööharjumuste kujunemine
2.1.3 Gümnaasiumi õpitulemused
1)tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna majanduse,
tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
2)rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit, arendab loogilise mõtlemise
võimet, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
3)hangib keemiainfot erinevaist, sh elektroonseist teabeallikaist, analüüsib ja hindab saadud teavet
kriitiliselt;
4)mõistab süsteemselt keemia põhimõisteid ja keemiliste protsesside seaduspärasusi ning kasutab
korrektselt keemiasõnavara;
5)rakendab omandatud eksperimentaaltöö oskusi keerukamaid ülesandeid lahendades ning kasutab
säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;
6)langetab igapäevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma tegevuse
võimalikke tagajärgi;
7)mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust
elukeskkonnale ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule; suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse
ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
8)on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi
ja oskusi karjääri plaanides.
2.1.4 Kursuste õpitulemused ja õppesisu
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtu
späd
evus
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
us-
päd
evus
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõ
tlik
kusp
ädev
us
Gümnaasiumis
+ + + + + + I kursus „Keemia alused“
Sissejuhatus
+ + Aine ehitus
+ + + + Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
+ + + + + Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes
Loodusteaduslik pädevus
Anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ii v
ahet
ult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atuid
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing m
õis
tab m
udel
ite
osa
rea
alse
te o
bje
kti
de
kir
jeld
amis
el;
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku j
a te
hnolo
ogia
alas
e in
fo h
ankim
isek
s ee
sti-
ja
võõrk
eels
eid a
llik
aid
, m
is o
n e
sita
tud s
õnal
isel
, num
bri
lise
l või
süm
boli
te t
asan
dil
, osk
ab h
innat
a n
eid
kri
itil
isel
t nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku k
ui
ka
ühis
konna
tasa
ndil
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eis
loodust
eadusl
ikku j
a so
tsia
alse
t
kom
ponen
ti, kas
uta
des
lood
ust
eadusl
ikku m
eeto
dit
koguda
info
t, s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega,
an
alü
üsi
da
ja i
nte
rpre
teer
ida
tule
musi
, te
ha
järe
ldusi
nin
g
koost
ada
juhen
dam
ise
ko
rral
uuri
mis
pro
jekti
;
kas
uta
b b
iolo
ogia
s, k
eem
ias,
füüsi
kas
ja
geo
gra
afia
s om
andat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loodust
eadusl
ikke,
tehnolo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke*
pro
ble
eme
lah
endad
es j
a põhje
ndat
ud o
tsuse
id t
ehes
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a nin
g u
ute
inte
rdis
tsip
linaa
rset
e t
eadusv
aldkond
ade
kohta
sel
les
süst
eem
is;
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja t
änap
äevas
es k
onte
kst
is,
osk
ab h
innat
a lo
ovu
se o
sa t
eadusa
vas
tust
es n
ing t
eaduse
pii
ranguid
rea
alse
maa
ilm
a su
hte
s;
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e, t
ugin
edes
lood
ust
eadusl
ikel
e,
sots
iaal
sete
le, m
ajan
dusl
ikel
e ja
eet
ilis
-mora
alse
tele
sei
suko
hta
del
e n
ing a
rves
tades
õig
usa
kte
;
tunneb
huvi
kes
kkon
nas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g l
oodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
aren
gu v
astu
, o
skab
teh
a põhje
ndat
ud o
tsuse
id k
arjä
äri
val
ides
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õpp
eks.
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
kusu
utl
iku e
luvii
si t
avas
id,
tugin
edes
tõen
dusm
ater
jali
del
e,
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
kes
kkonda;
Gümnaasiumis
Keemia
+ + + + I kursus „Keemia alused“
Sissejuhatus
+ + + + Aine ehitus
+ + + + + + Miks ja kuidas toimuvad
keemilised reaktsioonid
+ + + + + + Lahustumisprotsess,
keemilised reaktsioonid
lahustes
Gümnaasiumi õpitulemused
Õppesisu
tunneb
huvi
kee
mia
ja
teis
te l
oodust
eadust
e vas
tu,
mõis
tab k
eem
ia t
ähts
ust
ühis
konna
maj
andusl
ikus,
teh
nolo
ogil
ises
ja
kult
uuri
lise
s ar
engus
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õppek
s
raken
dab
kee
mia
pro
ble
eme
lah
endad
es l
ood
ust
eadusl
ikku m
eeto
dit
, ar
end
ab l
oogil
ise
mõtl
emis
e
võim
et, an
alüüsi
- ja
jär
eldust
e te
gem
ise
osk
ust
nin
g l
oovust
;
han
gib
kee
mia
info
t er
inev
aist
, sh
ele
ktr
oonse
ist
teab
eall
ikai
st, an
alüüsi
b j
a hin
dab
saa
dud t
eav
et
kri
itil
isel
t
mõis
tab s
üst
eem
selt
kee
mia
põhim
õis
teid
ja
kee
mil
iste
pro
tses
side
sead
usp
äras
usi
nin
g k
asuta
b
korr
ekts
elt
kee
mia
sõn
avar
a;
raken
dab
om
andat
ud e
ksp
erim
enta
alse
töö o
skusi
kee
rukam
aid ü
lesa
ndei
d l
ahen
dad
es n
ing k
asuta
b
sääs
tlik
ult
ja
ohutu
lt k
eem
ilis
i re
akti
ive
nii
kee
mia
labori
s kui
ka
argie
lus
langet
ab i
gap
äevae
lu p
roble
eme
lahen
dad
es k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing h
indab
om
a te
gev
use
võim
alik
ke
tagaj
ärgi;
m
õis
tab l
ooduse
, te
hnolo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab
aru
nen
de
mõju
st
elukes
kkonnal
e ja
ühis
ko
nna
jätk
usu
utl
ikule
are
ng
ule
; su
htu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda
nin
g
vää
rtust
ab t
ervis
likku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
on o
man
dan
ud ü
levaa
te k
eem
iaga
seotu
d e
lukuts
etes
t nin
g k
asuta
b k
eem
ias
om
andat
ud t
eadm
isi
ja
osk
usi
kar
jäär
i pla
nee
rid
es
Gümnaasiumis
Keemia
+ + + +
+
I kursus „Keemia alused“
Sissejuhatus
+ + + + Aine ehitus
+ + + + + Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid
+ + + + + Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes
Õpitulemused
Õpilane teab:
- valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust;
- selgitab A-rühmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist perioodilisustabelis
seoses aatomi ehituse muutumisega;
- hindab kovalentse sideme polaarsust, lähtudes sidet moodustavate elementide asukohast
perioodilisustabelis;
- seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste üleminekuga püsivamasse olekusse;
- määrab A-rühmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid oksüdatsiooniastmeid
elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis ning koostab elementide tüüpühendite valemeid;
analüüsib keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste
protsesside kiiruse muutmist argielus;
- mõistab, et pöörduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside vahel
tasakaal, ning toob sellekohaseid näiteid argielust ja tehnoloogiast. kirjeldab lahuste teket (iooniliste
ja kovalentsete ainete korral);
- eristab elektrolüüte ja mitteelektrolüüte ning tugevaid ja nõrku elektrolüüte;
- koostab ioonidevaheliste reaktsioonide võrrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul);
- hindab ning põhjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda.
Õpilane oskab:
- eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi ning füüsikalisi ja keemilisi uurimismeetodeid.
- kirjeldab elektronide paiknemist aatomi välises elektronkihis (üksikud elektronid, elektronipaarid)
sõltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-rühmade elementide korral);
- kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka vesiniksideme) mõju
ainete omadustel
- selgitab tüüpiliste näidete varal kovalentse, ioonilise, metallilise ja vesiniksideme olemust;
- selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte, lähtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja
lagunemisel esinevatest energiamuutustest; selgitab happe ja aluse mõistet protolüütilise teoora
põhjal; oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni;
Õppesisu Sissejuhatus Keemia kui teaduse kujunemine. Füüsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias.
Keemiaga seotud karjäärivalikud.
Aine ehitus Tänapäevane ettekujutus aatomi ehitusest. Informatsioon perioodilisustabelis ja selle
tõlgendamine. Keemilise sideme liigid. Vesinikside. Molekulidevahelised jõud. Ainete füüsikaliste
omaduste sõltuvus aine ehituses.
Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid. Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia,
aktiivsed põrked. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid. Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad
tegurid. Keemiline tasakaal ja selle nihkumine (Le Chatelier’ printsiibist tutvustavalt).
Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes. Ainete lahustumisprotsess. Elektrolüüdid
ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Hapete ja aluste protolüütiline teooria.
Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt). Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende kulgemise
tingimused. pH. Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Sissejuhatus:õppekäik keemiaga seotud ettevõttesse, õppeasutusse vms,
Aine ehitus: lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja võrdlemine molekulimudelite või
arvutiprogrammidega,
Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid: keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite
toime uurimine;keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine;auto heitgaaside katalüsaatori
tööpõhimõtte selgitamine internetimaterjalide põhjal;keemilise tasakaalu nihkumise uurimine, sh
arvutimudeli abil.
Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes: lahustumise soojusefektide
uurimine;erinevate lahuste elektrijuhtivuse võrdlemine (pirni heleduse või Vernier’ anduriga);
nõrkade ja tugevate hapete ning aluste pH ja elektrijuhtivuse võrdlemine;ioonidevaheliste
reaktsioonide toimumise uurimine; erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine;
lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel (nt vee mööduva kareduse määramine, leelise
kontsentratsiooni määramine puhastusvahendis või happe kontsentratsiooni määramine akuhappes
vms).
Füüsiline õpikeskkond
1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide korraldamiseks
vajalike reaktiivide jm materjalide hoidmiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, keemialaboris vm).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas nimetatud töid.
Keemia õpetamiseks on vajalikud:
erialased teatmeteosed;
õppeotstarbelised DVD-d, CD-d, videokassetid;
abimaterjalid ja tööjuhendid uurimuslike tööde tegemiseks;
kooli raamatukogu kasutamise võimalus;
uurimuslike tööde komplektid( testid vee kareduse määramiseks, keemilise analüüsi komplekt,
mikrokit-komplektid jne.);
mõõteriistad vastavalt kooli võimalustele
(pH-meetrid, elektrijuhtivuse mõõturid, hapnikumõõturid, datakollektorid jne.).
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse
õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste
tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida
hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning
vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid
kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Gümnaasiumi keemias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine
keemia kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende osatähtsus hinde
moodustumisel on ligikaudu 80% ja 20%. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite
osatähtsus õpitulemuste hindamisel põhikoolis on ligikaudu 50% ja 50%. Uurimisoskusi arendatakse
ja hinnatakse uurimuslikku käsitlust nõudvate praktiliste tööde ning ka terviklike uurimistöödega.
Peamised uurimisoskused, mida põhikoolis arendatakse, on probleemi sõnastamine, info kogumine,
uurimisküsimuste sõnastamine, töövahendite käsitsemine, katse hoolikas ja eesmärgipärane
tegemine, ohutusnõuete järgimine, katsetulemuste analüüs, järelduste tegemine ning tulemuste
esitamine.
Kujundav hindamine toimub gümnaasiumi järgmiste etappide järgi:
– iseseisvad tööd teksti kujul läbitud materjali põhjal (tunni lõppus) või eelmise tunni materjali
põhjal (tunni alguses),
– kodused miniuuringud või referatid (soovil),
– laboratoorsed tööd,
– suulised vastused tundides materjali kordamisel või uue teema läbimisel,
– kontrolltööd,
– testid,
– loomingulised tööd koondtabelite, klasterite ning presentatsioonide vormis.
Kokkuvõttev hindamine Kokkuvõttev hindamine toimud kord kursus kõik hinned põhjal.
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
us-
päd
evus
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
Gümnaasiumis
+ + + + + II kursus „Anorgaanilised ained“
Metallid
+ + + + + Mittemetallid
Loodusteaduslik pädevus
Anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ii v
ahet
ult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atuid
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing m
õis
tab m
udel
ite
osa
rea
alse
te o
bje
kti
de
kir
jeld
amis
el;
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku j
a te
hnolo
ogia
alas
e in
fo h
ankim
isek
s ee
sti-
ja
võõrk
eels
eid a
llik
aid,
mis
on e
sita
tud s
õnal
isel
, num
bri
lise
l või
süm
boli
te t
asan
dil
, osk
ab h
innat
a n
eid
kri
itil
isel
t nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku k
ui
ka
ühis
konna
tasa
ndil
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eis
loodust
eadusl
ikku j
a so
tsia
alse
t
kom
ponen
ti,
kas
uta
des
lood
ust
eadusl
ikku m
eeto
dit
koguda
info
t, s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega,
an
alü
üsi
da
ja i
nte
rpre
teer
ida
tule
musi
, te
ha
järe
ldusi
nin
g
koost
ada
juhen
dam
ise
ko
rral
uuri
mis
pro
jekti
; kas
uta
b b
iolo
ogia
s, k
eem
ias,
füüsi
kas
ja
geo
gra
afia
s om
andat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loodust
eadusl
ikke,
tehnolo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke*
pro
ble
eme
lah
endad
es j
a põhje
ndat
ud o
tsuse
id t
ehes
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a nin
g u
ute
inte
rdis
tsip
linaa
rset
e t
eadusv
aldkond
ade
kohta
sel
les
süst
eem
is;
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja t
änap
äevas
es k
onte
kst
is,
osk
ab h
innat
a lo
ovuse
osa
tea
dusa
vas
tust
es n
ing t
eaduse
pii
ranguid
rea
alse
maa
ilm
a su
hte
s;
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e, t
ugin
edes
lood
ust
eadusl
ikel
e,
sots
iaal
sete
le, m
ajan
dusl
ikel
e ja
eet
ilis
-mora
alse
tele
sei
suko
hta
del
e n
ing a
rves
tades
õig
usa
kte
;
tunneb
huvi
kes
kkonnas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g l
oodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
aren
gu v
astu
, o
skab
teh
a põhje
ndat
ud o
tsuse
id k
arjä
äri
val
ides
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õpp
eks.
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
kusu
utl
iku e
luvii
si t
avas
id, tu
gin
edes
tõen
dusm
ater
jali
del
e,
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
kes
kkonda;
Gümnaasiumis
Keemia
+ + + + + + II kursus „Anorgaanilised ained“
Metallid
+ + + + + + + Mittemetallid
Gümnaasiumi õpitulemused
Õppesisu
tunneb
huvi
kee
mia
ja
teis
te l
oodust
eadust
e vas
tu,
mõis
tab
kee
mia
täh
tsust
ühis
konna
maj
andusl
ikus,
teh
nolo
ogil
ises
ja
kult
uuri
lise
s ar
engus
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õppek
s
raken
dab
kee
mia
pro
ble
eme
lahen
dad
es l
ood
ust
eadusl
ikku m
eeto
dit
, ar
end
ab l
oogil
ise
mõtl
emis
e
võim
et, an
alüüsi
- ja
jär
eldust
e te
gem
ise
osk
ust
nin
g l
oovust
;
han
gib
kee
mia
info
t er
inev
aist
, sh
ele
ktr
oonse
ist
teab
eall
ikai
st, an
alüüsi
b j
a hin
dab
saa
dud t
eav
et
kri
itil
isel
t
mõis
tab s
üst
eem
selt
kee
mia
põhim
õis
teid
ja
kee
mil
iste
pro
tses
side
sead
usp
äras
usi
nin
g k
asuta
b
korr
ekts
elt
kee
mia
sõn
avar
a;
raken
dab
om
andat
ud e
ksp
erim
enta
alse
töö o
skusi
kee
rukam
aid ü
lesa
ndei
d l
ahen
dad
es n
ing k
asuta
b
sääs
tlik
ult
ja
ohutu
lt k
eem
ilis
i re
akti
ive
nii
kee
mia
labori
s kui
ka
argie
lus
langet
ab i
gap
äevae
lu p
roble
eme
lahen
dad
es k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing h
indab
om
a te
gev
use
võim
alik
ke
tagaj
ärgi;
m
õis
tab l
ooduse
, te
hnolo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab
aru
nen
de
mõju
st
elukes
kkonnal
e ja
ühis
ko
nna
jätk
usu
utl
ikule
are
ng
ule
; su
htu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda
nin
g
vää
rtust
ab t
ervis
likku j
a sä
ästv
at e
luv
iisi
on o
man
dan
ud ü
levaa
te k
eem
iaga
seotu
d e
lukuts
etes
t nin
g k
asuta
b k
eem
ias
om
andat
ud t
eadm
isi
ja
osk
usi
kar
jäär
i pla
nee
rid
es
Gümnaasiumis
Keemia
+ + + + + + + + II kursus „Anorgaanilised ained“
Metallid
+ + + + + + + + Mittemetallid
Õpitulemused Õpilane teab:
- seostab õpitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis ja
pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivõrrandeid (metalli reageerimine mittemetalliga,
veega, lahjendatud happe ja soolalahusega);
- teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;
- põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti, analüüsib
korrosioonitõrje võimalusi;
- analüüsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise üldisi põhimõtteid (nt elektrolüüsi,
korrosiooni ja keemilise vooluallika korral);
- seostab tuntumate mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi
asukohaga perioodilisustabelis;
Õpilane oskab:
- kirjeldab õpitud metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi praktikas;
- selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel ning korrosiooni metallide
oksüdeerumisel;
- lahendab arvutusülesandeid reaktsioonivõrrandite järgi, arvestades saagist ja lisandeid
- koostab õpitud mittemetallide ja nende ühendite iseloomulike reaktsioonide võrrandeid;
- kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi
praktikas.
Õppesisu Metallid. Ülevaade metallide iseloomulikest füüsikalistest ja keemilistest omadustest. Metallide
keemilise aktiivsuse võrdlus; metallide pingerida. Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ning
looduses. Metallidega seotud redoksprotsessid: metallide saamine maagist, elektrolüüs, korrosioon,
keemilised vooluallikad (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). Saagise ja lisandite arvestamine
moolarvutustes reaktsioonivõrrandi järgi.
Mittemetallid: Ülevaade mittemetallide füüsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi
asukohast perioodilisustabelis. Mittemetallide keemilise aktiivsuse võrdlus. Mõne mittemetalli ja
tema ühendite käsitlus (vabal valikul, looduses ja/või tööstuses kulgevate protsesside näitel).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Metallid: metallide füüsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse võrdlemine;
metallide korrosiooni mõjutavate tegurite ning korrosioonitõrje võimaluste uurimine ja võrdlemine;
metallide tootmise, elektrolüüsi ja keemilise vooluallika uurimine animatsioonidega;
ülevaate (referaadi) koostamine ühe metalli tootmisest ning selle sulamite
valmistamisest/kasutamisest.
Mittemetallid: mittemetallide ja/või nende iseloomulike ühendite saamine, omaduste uurimine ning
võrdlemine.
Füüsiline õpikeskkond
1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide korraldamiseks
vajalike reaktiivide jm materjalide hoidmiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, keemialaboris vm).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas nimetatud töid.
Keemia õpetamiseks on vajalikud:
erialased teatmeteosed;
õppeotstarbelised DVD-d, CD-d, videokassetid;
abimaterjalid ja tööjuhendid uurimuslike tööde tegemiseks;
kooli raamatukogu kasutamise võimalus;
uurimuslike tööde komplektid( testid vee kareduse määramiseks, keemilise analüüsi komplekt,
mikrokit-komplektid jne.);
mõõteriistad vastavalt kooli võimalustele
(pH-meetrid, elektrijuhtivuse mõõturid, hapnikumõõturid, datakollektorid jne.).
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse
õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste
tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida
hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning
vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid
kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Gümnaasiumi keemias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine
keemia kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende osatähtsus hinde
moodustumisel on ligikaudu 80% ja 20%. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite
osatähtsus õpitulemuste hindamisel põhikoolis on ligikaudu 50% ja 50%. Uurimisoskusi arendatakse
ja hinnatakse uurimuslikku käsitlust nõudvate praktiliste tööde ning ka terviklike uurimistöödega.
Peamised uurimisoskused, mida põhikoolis arendatakse, on probleemi sõnastamine, info kogumine,
uurimisküsimuste sõnastamine, töövahendite käsitsemine, katse hoolikas ja eesmärgipärane
tegemine, ohutusnõuete järgimine, katsetulemuste analüüs, järelduste tegemine ning tulemuste
esitamine.
Kujundav hindamine toimub gümnaasiumi järgmiste etappide järgi:
– iseseisvad tööd teksti kujul läbitud materjali põhjal (tunni lõppus) või eelmise tunni materjali
põhjal (tunni alguses),
– kodused miniuuringud või referatid (soovil),
– laboratoorsed tööd,
– suulised vastused tundides materjali kordamisel või uue teema läbimisel,
– kontrolltööd,
– testid,
– loomingulised tööd koondtabelite, klasterite ning presentatsioonide vormis.
Kokkuvõttev hindamine Kokkuvõttev hindamine toimud kord kursus kõik hinned põhjal.
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
us-
päd
evus
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
Gümnaasiumis
+ III kursus „Orgaanilised ained“
Süsivesinikud ja nende derivaadid
+ + + Orgaanilised ained meie ümber
Loodusteaduslik pädevus
Anal
üüsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kkonnas
toim
uvai
d n
ii v
ahet
ult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atuid
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing m
õis
tab m
udel
ite
osa
rea
alse
te o
bje
kti
de
kir
jeld
amis
el;
osk
ab i
sese
isval
t le
ida
nin
g k
asuta
da
loodust
eadusl
iku j
a te
hnolo
ogia
alas
e in
fo h
ankim
isek
s ee
sti-
ja
võõrk
eels
eid a
llik
aid, m
is o
n e
sita
tud s
õnal
isel
, num
bri
lise
l või
süm
boli
te t
asan
dil
, osk
ab h
innat
a n
eid
kri
itil
isel
t nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku k
ui
ka
ühis
konna
tasa
ndil
osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a kes
kkonn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eis
loodust
eadusl
ikku j
a so
tsia
alse
t
kom
ponen
ti, kas
uta
des
lood
ust
eadu
slik
ku m
eeto
dit
koguda
info
t, s
õnas
tada
uuri
mis
küsi
musi
või
hüpote
ese,
kontr
oll
ida
muutu
jaid
vaa
tluse
või
kat
sega,
an
alü
üsi
da
ja i
nte
rpre
teer
ida
tule
musi
, te
ha
järe
ldusi
nin
g
koost
ada
juhen
dam
ise
ko
rral
uuri
mis
pro
jekti
; kas
uta
b b
iolo
ogia
s, k
eem
ias,
füüsi
kas
ja
geo
gra
afia
s om
andat
ud s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loodust
eadusl
ikke,
tehn
olo
ogia
alas
eid n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikke*
pro
ble
eme
lah
endad
es j
a põhje
ndat
ud o
tsuse
id t
ehes
mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a nin
g u
ute
inte
rdis
tsip
linaa
rset
e t
eadusv
aldkond
ade
kohta
sel
les
süst
eem
is;
mõis
tab t
eadust
kui
tead
usl
ike
tead
mis
te h
ankim
ise
pro
tses
si s
elle
aja
looli
ses
ja t
änap
äevas
es k
onte
kst
is,
osk
ab h
innat
a lo
ovuse
osa
tea
dusa
vas
tust
es n
ing t
eaduse
pii
ranguid
rea
alse
maa
ilm
a su
hte
s;
hin
dab
ja
pro
gnoosi
b t
eaduse
ja
tehnolo
ogia
saa
vutu
ste
mõju
kes
kkonnal
e, t
ugin
edes
lood
ust
eadusl
ikel
e,
sots
iaal
sete
le, m
ajan
dusl
ikel
e ja
eet
ilis
-mora
alse
tele
sei
suko
hta
del
e n
ing a
rves
tades
õig
usa
kte
;
tunn
eb h
uvi
kes
kkonnas
toim
uvat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e näh
tust
e nin
g l
oodu
stea
dust
e ja
teh
nolo
ogia
aren
gu v
astu
, o
skab
teh
a põhje
ndat
ud o
tsuse
id k
arjä
äri
val
ides
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õpp
eks.
vää
rtust
ab k
eskkond
a kui
terv
ikut
ja j
ärgib
jät
kusu
utl
iku e
luvii
si t
avas
id, tu
gin
edes
tõen
dusm
ater
jali
del
e,
suhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
kes
kkonda;
Gümnaasiumis
Keemia
+ + III kursus „Orgaanilised ained“
Süsivesinikud ja nende derivaadid
+ + + + + + + Orgaanilised ained meie ümber
Gümnaasiumi õpitulemused
Õppesisu
tunneb
huvi
kee
mia
ja
teis
te l
oodust
eadust
e vas
tu,
mõis
tab k
eem
ia t
ähts
ust
ühis
konna
maj
andusl
ikus,
teh
nolo
ogil
ises
ja
kult
uuri
lise
s ar
engus
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õppek
s
raken
dab
kee
mia
pro
ble
eme
lahen
dad
es l
ood
ust
ead
usl
ikku m
eeto
dit
, ar
end
ab l
oogil
ise
mõtl
emis
e
võim
et, an
alüüsi
- ja
jär
eld
ust
e te
gem
ise
osk
ust
nin
g l
oovust
;
han
gib
kee
mia
info
t er
inev
aist
, sh
ele
ktr
oonse
ist
teab
eall
ikai
st, an
alüüsi
b j
a hin
dab
saa
dud t
eav
et
kri
itil
isel
t
mõis
tab s
üst
eem
selt
kee
mia
põhim
õis
teid
ja
kee
mil
iste
pro
tses
side
sead
usp
äras
usi
nin
g k
asuta
b
korr
ekts
elt
kee
mia
sõn
avar
a;
raken
dab
om
andat
ud e
ksp
erim
enta
alse
töö o
skusi
kee
rukam
aid ü
lesa
ndei
d l
ahen
dad
es n
ing k
asuta
b
sääs
tlik
ult
ja
ohutu
lt k
eem
ilis
i re
akti
ive
nii
kee
mia
labori
s kui
ka
argie
lus
langet
ab i
gap
äevae
lu p
roble
eme
lahen
dad
es k
om
pet
ents
eid o
tsuse
id n
ing h
indab
om
a te
gev
use
võim
alik
ke
tagaj
ärgi;
m
õis
tab l
ooduse
, te
hnolo
ogia
ja
ühis
konna
vas
tast
ikuse
id s
eose
id n
ing s
aab
aru
nen
de
mõju
st
elukes
kkonnal
e ja
ühis
ko
nna
jätk
usu
utl
ikule
are
ng
ule
; su
htu
b v
astu
tust
un
dli
kult
elu
kes
kkonda
nin
g
vää
rtust
ab t
ervis
likku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
on o
man
dan
ud ü
levaa
te k
eem
iaga
seotu
d e
lukuts
etes
t nin
g k
asuta
b k
eem
ias
om
andat
ud t
eadm
isi
ja
osk
usi
kar
jäär
i pla
nee
rid
es
Gümnaasiumis
Keemia
+ + III kursus „Orgaanilised ained“
Süsivesinikud ja nende derivaadid
+ + + + + Orgaanilised ained meie ümber
Õpitulemused
Õpilane teab:
- kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline ehk
klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis);
- kasutab süstemaatilise nomenklatuuri põhimõtteid alkaanide näitel; seostab süstemaatiliste
nimetuste ees- või lõppliiteid õpitud aineklassidega, määrab molekuli struktuuri või nimetuse põhjal
aineklassi;
- võrdleb küllastunud, küllastumata ja aromaatsete süsivesinike keemilisi omadusi, koostab
lihtsamaid reaktsioonivõrrandeid alkaanide, alkeenide ja areenide halogeenimise ning alkeenide
hüdrogeenimise ja katalüütilise hüdraatimise reaktsioonide kohta (ilma reaktsiooni
mehhanismideta);
- kujutab alkeenist tekkivat polümeeri lõiku.
- määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse aineklassi;
- kirjeldab olulisemate karboksüülhapete omadusi ja tähtsust argielus ning looduses;
- võrdleb karboksüülhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab vastavaid
reaktsioonivõrrandeid;
- võrdleb estrite tekke- ja hüdrolüüsireaktsioone ning koostab vastavaid võrrandeid;
- kujutab lähteühenditest tekkiva kondensatsioonipolümeeri lõiku;
Õpilane oskab:
- hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise võime) põhjal aine füüsikalisi omadusi
(lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri);
- kirjeldab olulisemate süsivesinike ja nende derivaatide omadusi, rakendusi argielus ning
kasutamisega kaasnevaid ohtusid;
- selgitab seost alkoholide, aldehüüdide ja karboksüülhapete vahel;
- selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest põhjustatud sotsiaalseid
probleeme;
- selgitab põhimõtteliselt biomolekulide (polüsahhariidide, valkude ja rasvade) ehitust.
Õppesisu
Süsivesinikud ja nende derivaadid:
Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid. Alkaanid, nomenklatuuri põhimõtted,
isomeeria. Asendatud alkaanide (halogeeniühendite, alkoholide, primaarsete amiinide) füüsikaliste
omaduste sõltuvus struktuurist. Küllastumata ja aromaatsete süsivesinike ning alkaanide keemiliste
omaduste võrdlus. Liitumispolümerisatsioon. Süsivesinikud ja nende derivaadid looduses ning
tööstuses (tutvustavalt)
Orgaanilised ained meie ümber: Aldehüüdid kui alkoholide oksüdeerumissaadused. Asendatud
karboksüülhapped (aminohapped, hüdroksühapped) ja karboksüülhapete funktsionaalderivaadid
(estrid, amiidid). Polükondensatsioon. Orgaanilised ühendid elusorganismides: rasvad, sahhariidid,
valgud.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Süsivesinikud ja nende derivaadid: süsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri
uurimine ning võrdlemine molekulimudelite ja/või arvutiprogrammiga; molekulidevaheliste jõudude
tugevuse uurimine aurustumissoojuse võrdlemise teel; hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete ainete
vastastiktoime veega;
Orgaanilised ained meie ümber: alkoholi ja aldehüüdi oksüdeeruvuse uurimine ning võrdlemine;
karboksüülhapete tugevuse uurimine ja võrdlemine teiste hapetega;estrite saamine ja hüdrolüüs;
sahhariidide (nt tärklise) hüdrolüüsi ja selle saaduste uurimine; valkude (nt munavalge vesilahuse)
käitumise uurimine hapete, aluste, soolalahuste ja kuumutamise suhtes; seebi ning sünteetiliste
pesemisvahendite käitumise uurimine ja võrdlemine erineva happelisusega vees ning soolade
lisandite korral.
Füüsiline õpikeskkond
1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide korraldamiseks
vajalike reaktiivide jm materjalide hoidmiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, keemialaboris vm).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas nimetatud töid.
Keemia õpetamiseks on vajalikud:
erialased teatmeteosed;
õppeotstarbelised DVD-d, CD-d, videokassetid;
abimaterjalid ja tööjuhendid uurimuslike tööde tegemiseks;
kooli raamatukogu kasutamise võimalus;
uurimuslike tööde komplektid( testid vee kareduse määramiseks, keemilise analüüsi komplekt,
mikrokit-komplektid jne.);
mõõteriistad vastavalt kooli võimalustele
(pH-meetrid, elektrijuhtivuse mõõturid, hapnikumõõturid, datakollektorid jne.).
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse
õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste
tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud
õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida
hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning
vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid
kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Gümnaasiumi keemias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine
keemia kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende osatähtsus hinde
moodustumisel on ligikaudu 80% ja 20%. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite
osatähtsus õpitulemuste hindamisel põhikoolis on ligikaudu 50% ja 50%. Uurimisoskusi arendatakse
ja hinnatakse uurimuslikku käsitlust nõudvate praktiliste tööde ning ka terviklike uurimistöödega.
Peamised uurimisoskused, mida põhikoolis arendatakse, on probleemi sõnastamine, info kogumine,
uurimisküsimuste sõnastamine, töövahendite käsitsemine, katse hoolikas ja eesmärgipärane
tegemine, ohutusnõuete järgimine, katsetulemuste analüüs, järelduste tegemine ning tulemuste
esitamine.
Kujundav hindamine toimub gümnaasiumi järgmiste etappide järgi:
– iseseisvad tööd teksti kujul läbitud materjali põhjal (tunni lõppus) või eelmise tunni materjali
põhjal (tunni alguses),
– kodused miniuuringud või referatid (soovil),
– laboratoorsed tööd,
– suulised vastused tundides materjali kordamisel või uue teema läbimisel,
– kontrolltööd,
– testid,
– loomingulised tööd koondtabelite, klasterite ning presentatsioonide vormis.
Kokkuvõttev hindamine Kokkuvõttev hindamine toimud kord kursus kõik hinned põhjal.
3.Füüsika
3.1.1Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
a. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivad
teadust ja olulist kultuurikomponenti;
b. Arendab loodusteaduste ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemsed
mõtlemist;
c. Mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite paratamatud
piiratust ja arengut;
d. Teab teaduskeele erinevusi tavakeelest ning kasutab teaduskeelt korrektselt
loodusnähtusi kirjeldades ja seletades;
e. Oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot
ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast;
f. Oskab kriitiliselt mõjelda ning eristab teaduslikke teadmisi ebateaduslikest;
g. Mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiga ning füüsika teadmiste vajalikkust
vastavate elukutsete esindajatel;
h. Oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsika ülesandeid,
kasutades loodusteaduslikku meetodit;
i. Tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates
loodusteaduslikes situatsioonides ning pakub võimalikke selgitusi neis esinevatele
mõtteseostele;
j. Aktsepteerib ühiskonnas tunnustatud väärtushinnanguid ning suhtub loodusesse ja
kaaskodanikesse vastutustundlikult;
3.1.2Õppeaine kirjeldus
Füüska kuulub loodusteaduste hulka, olles väga tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb
aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnilisi elukutseid. Füüsika õppes
arvestatakse loodusainete (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia) vertikaalse (kogu õpet läbiva)
ning horisontaalse (konkreetseid teemasid omavahel seostava) lõimimise vajalikkust. Vertikaalse
lõimimise korral on ühised teemad loodusteaduslik meetod, looduse tasemeline struktuure eritus;
vastastikmõju, liikumine (muutumine ja mundumine), energia, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane
kirjaoskus, tehnoloogia, elukeskkond ning ühiskond. Vertikaalset lõimimist toetab õppeainete
horisontaalne lõimumine.
Gümnaasiumi füüsikaõppe eesmärgiks on pakkuda vajalikke füüsikateadmisi tulevasele
kodaniokule, kujundada teemas keskkonnahoidlikke ja ühiskonnasõbralikke ning jätkusuutlikule
arengule orienteeritud hoiakuid. Gümnaasiumi tasemel käsitletakse nähtusi süsteemselt, arendades
terviklikku ettekujutust loodusest. Võrreldes põhikooliga tutvutakse sügavamalt erinevate
vastastikmõjude ja nende poolt põhjustatud liikunisvormidega ning otsitakse liikumisvormide
vahelisi seoseid. Gümnaasiumi füüsikaõpe on hoolistlik, pidades tähtsaks olemuslikke seoseid
tervikpildi osade vahel. Esimeses kursuses formuleeritakse nüüdisaegse füüsika üldprintsibid ning
konkreetsele loodusnähtuste hilisemal käsitlemisel juhitakse pidevalt õpilaste tähelepanu nimetatud
printsipide ilmnemisele. Õpilaste füüsikakeele oskused täienevad. Õpilaste kriitilise ja
süsteemmõistelise mõtlemise arendamiseks lahendatakse füüsikaliselt erinevates aine- ja
eluvaldkondades esinevaid probleeme, osatakse planeerida ja korraldada eksperimenti, kasutades
loodusteaduslikku uurimismeetodit. Kvantitatiivülesandeid lahendades ei ole nõutav valemite peast
tedmine. Kujundatakse oskust mõista valemite füüsikalist sisu ning valemeid õiges kontekstid
kasutada. Õpilastel kujunevad väärtushinnangud, mis määravad nende suhtumise füüsikasse kui
kultuurifenomeeni, avavad füüsika rolli tehnikas, tehnoloogias ja elukeskkonnas ning ühiskonna
jatkusuutlikus arengus. Gümnaasiumi füüsikaõpe taotleb koos teiste õppeainetega õpilastel
nüüdisaegse terviklikku maailmapildi ja keskkonda säästva hoiaku ning analüüsioskuse
kujunemist. Gümnaasiumi füüsikaõpes kujundatavad üldoskused erinevad hoiaku ning
analüüsioskuse kujunemist. Gümnaasiumi füüsikaõpes kujundatavad üldoskused erinevad
põhikooli füüsikaõppes saavutatavalest deduktiivse käsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning
tehtavate üldistuste laiemakehtivuse poolest. Füüsikaõpe muutub gümnaasiumis spetsiifilisemaks
kuid saamas seostatakse füüsikateadmised tihedalt ja kõrgemal tasemel ülejäänud õppeainete
teadmistega ning varasemates kooliastmetes õpituga.
Gümnaasiumi füüsikaõpe koosneb viiest kohustuslikust kursusest ning kahest soovituslikust
valikursustest. Esimese kohustuslikku kursuse “Füsikalise looduskäsitluse alused” põhifunktsioon
on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub füüsika teistest
loodusteadustest. Esimene kursus tekitab motivatsiooni ülejäänud kursuste tulemuslikuks
läbimiseks ning loob tausta nüüdisaegse terviklikku füüsikakäsitluse mõistmiseks.
Teine kursus “Mehaanika” avab mehaniliste mudelite keskse rolli loodusnähtuste kirjeldamisel ja
seletamisel. Kuna kogu nüüdisaegses füüsikas domineerib vajadus arvestada aine ja välja erisusi,
käsitleb kolmas kursus “Elektromagnetism” elektromagneetvälja näitel väljade kirjeldamise
põhivõtteid ning olulisemaid elektriviisi ja optilisi nähtusi. Neljas kursus “Energia” vaatleb
keskkonda energeetilisest aspektist. Käsitletakse alalis- ja vahenduvvoolu ning soojusnähtusi, ent
ka mehanilise energia, soojusenergia, elektrienergia, valgusenergia ja tuumaenergia omavahelisi
mundumisi. Viiendas kohustuslikus kursuses “Mikro- ja megamaailma füüsika” vaadeldakse
füüsikalisi seaduspärasusi ning protsesse mastapides, mis erinevad inimese karakteriistikust
mõõtmest (1 m ) rohkem kui milljon korda. Kahe viimase kohustusliku kursuse läübimise
järjestuse määrab õpetaja.
Kaks ainekavas kirjeldatud soovitatavat valikkursust pakuvad eelkõige võimalusi kahe viimase
kohustusliku kursuse õpesisu laiemaks ja sügavamaks omandamiseks. Kumbki kursus sisaldab 15
moodulit, igaüks mahuga 3-6 õpetundi. Nende hulgast valib õpetaja kuni 8 modulit. Kursus
“Füüsika ja tehnika” laiendab ning süvendab õpilaste teadmisi kohustusliku (energia) kursuse
tematikas, tuues esile füüsika tehnilised rakendused. Valikursus “Teistsugune füüsika” süvendab
kohustuslikku kursust “Nikro- ja megamaailma füüsika”.
3.1.3Õpitulemused
Gümnaasiumi füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. Kirjeldab, seletab ja ennustab loodusnähtusi ning nende tehnilisi rakendusi.
2. Väärtustab füüsikiateadmisi looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastasikuste seoaste
mõistmisel.
3. Sõnastab etteantud situatsiooni kirjelduse põhjal uurimusküsimusi, kavandab ja korraldab
eksperimente, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva
hüpoteesi kehtivuse kohta.
4. Lahendab situatsiooni-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid ning hindab kriitiliselt saadud
tulemuste tõepärasust.
5. Teisendab loodusnähtuse füüsikalise mudeli ühe kirjelduse teiseks
6. Kasutab erinevaid infoallikaid, hindab ja analüüsib neis sisalduvat infot ning leiab tavaelus
kerkivatele füüsikalistele probleemidele lahendusi.
7. Teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arenfusuundi
elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja ühiskonnasse vastutustundlikult
8. Omandanud ülevaate füüsikaga seotud ametites, erialadest ja edasi õppimisvõimalustest,
rakendab füüsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus.
3.1.4 Kursiste õpitulemused ja –sisu
I kursus “Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikik
usp
äädev
us
Füüsika
10. klass
I kursus “Sissejuhatus füüsikasse.
Kulgliikumise kinemaatika”
( 35 tundi)
Sissejuhatus füüsikasse ( 3 tundi)
× × × × × × Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule
kogemusele. Inimene kui vaatleja. Sündmus,
signal, aisting ja kujutlus. Vaatleja
kujutlusedja füüsika. Füüsika kui
loodusteadus. Füüsika kui inimkonna nähtavus
horizonte edasi nihutav teadus. Mikro -, makro
-, ja megamaailm
Füüsika uurimismeetod ( 8 tundi)
× × × × × × Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse
osa selle väljarendamises. Üldine ja sihipärane
vaatlus, eksperiment. Vajadus muudelite järele
. mudeli järelduste kontroll ja mudeli areng.
Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja
mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtühikud ja
vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline
mõõtühikute süsteem. Mõõteristad ja
mõõtevahendid. Mõõteseadus.
Mõõtemääramatus ja selle hindamine.
Katseandmete esitamine tabelita ja grafikuna.
Mõõtetulemuste töötlemine. Mudeli loomine.
Füüsika üldmudelid (10 tundi)
× × × × × × Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused.
Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel,
selles kasutatavad lühendid. Skalaarid ja
vektorid. Tehted vektoritega. Füüsika võrdlus
matemaatikaga. Kehad, nende mõõtmed ja
liikumine. Füüsikaliste suuruste pikkus, kiirus
ja aeg tulenevus vaatleja kujutlustest. Aja
mõõtmine. Aja ja pikkuse mõõtühikud sekund
ja meter. Liikumise suhtelisus. Liikumise
üldmudelid – kulgemine, pöörlemine, kuju
muutumine, võnkumine ja laine.
Vastastikmõju kui kehade liikumisoleku
muutumise põhjus. Avatud ja suletud süsteem.
Füüsikaline suurus jõud. Newtoni 3 seadus.
Väli kui vastastikmõju vahendaja. Aine ja
välilooduse kaks põhivormi. Esmane
tutvumine välja mõistega elektromagnetvälja
näitel. Liikumisoleku muutumine. Kiirendus.
Newtoni 2 seadus. Keha inertsus ja seda
kirjeldav suurus – mass. Massi ja jõu
mõõtühikud kilogram ja njuuton. Newtoni 1
seadus. Töö kui protsess, mille korral
pingutusega kaasneb olukorra muutumine.
Energia kui seisundit kirjeldav suurus ja töö
varu. Kineetiline ja potentsiaalne energia.
Võimsus kui töö tegemise kiirus. Töö ja
energia mõõtühik dzaul ning võimsuse
mõõtühik vatt. Kasuteguri mõiste.
Füüsika üldprintsiibid ( 8 tundi)
× × × × × × Põhjuslikkus ja juhuslikkus. Füüsika kui
õpetus maailma kõige üldisematest
põhjuslikest seostest. Füüsika tunnetuslik ja
ennustuslik väärtus. Füüsikakga seotud ohud.
Printsiibid füüsikas (looduse kohta kehtivad
kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust
tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne
vastavus eksperimendiga). Võrdlus
matemaatikaga. Osa ja tervik. Atomistlik
printsiip (loodus ei ole lõputult ühel ja samal
viisil osadeks jagatav) atomistika füüsikas ja
keemias. Energia miinimumi printsiip (kõik
looduse objektid püüavad minna vähema
energiaga seisundisse). Tõrjutuse printsiip
(ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse).
Väljade liitumine ehk superpositsiooni
printsiip. Absoluutkiiruse printsiip (välja
liikumine aine suhtes toimub alati suurima
võimaliku kiituse ehk absoluutkiirusega,
aineliste objektide omavaheline liikumine on
aga suhteline). Relativistiku füüsika olemus.
Massi ja energia samaväärsus.
Kulgliikumise kinemaatika ( 6tundi)
x x x x x x Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid.
Tausrtsüsteem, liikumise suhtelisus. Relatiivsus
printsiib. Teepikkus ja nihe. Ühtlane sirgjooneline
liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
kiirus, kiirendus, liikumisvõrand, kiiruse ja läbitud
teepikkusse sõltuvus ajast, vastavad graafikud.
Nihe, kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused.
Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva
liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse
ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel.
Erisihiliste liikumiste sõltumatus.
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu T
unneb
huvi
kes
kkonna,
sel
le u
uri
mis
e nin
g
loodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
val
dkonna
vas
tu
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õppek
s V
aatl
eb, an
alüü
sib n
ing s
elgit
ab k
eskkonna
obje
kte
ja
pro
tses
se, le
iab n
ende
vah
elis
i
seose
id n
ing t
eeb ü
ldis
tavai
d j
ärel
dusi
,
raken
dad
es l
ood
usa
inet
es o
man
dat
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
Osk
ab m
ärgat
a ja
lah
end
ada
loodust
eadusl
ikke
pro
ble
eme,
kas
uta
des
loo
dust
eadusl
ikku
mee
todid
, nin
g e
sita
da
saad
ud j
ärel
dusi
kir
jali
kult
ja
suuli
selt
O
skab
teh
a ig
apäe
vae
luli
si l
oodusk
eskkonnag
a
seotu
d p
ädev
aid o
tsuse
id, ar
ves
tad
es
loodust
eadusl
ikke,
maj
andusl
ikke
etil
is-
mora
lsei
d s
eisu
kohti
ja
õig
usa
kte
nin
g
pro
gnoosi
da
ots
ust
e m
õju
Kas
uta
b l
oodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s er
inev
aid, sh
ele
ktr
oonil
isi
alli
kai
d, an
alüüsi
b j
a hiu
ndab
kri
itil
elt
nei
s
sisa
lduva
info
õig
sust
nin
g r
aken
dab
sed
a
pro
ble
eme
lah
endad
es
On o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te
loodusk
eskkonnas
tyoim
uvat
est
pea
mis
test
pro
tses
sides
t nin
g m
õis
tab l
oodust
eadust
e
aren
gut
kui
pro
tses
si, m
is l
oob
uusi
tea
dm
isi
ja
annab
sel
git
usi
üm
bri
tsev
a kohta
nin
g m
ille
l on
pra
kti
lisi
väl
jundei
d
Mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a
eris
usi
, on o
man
dan
ud ü
levaa
te v
aldkonna
elukuts
etes
t nin
g r
aken
dab
loodusa
inet
es
saad
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
elu
kuts
eval
ikus
Vää
rtust
ab k
eskkonda
ku
i te
rvik
ut,
sel
lega
seotu
d v
astu
tust
un
dik
ku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
nin
g j
ärgib
ter
vis
likke
eluv
iise
Füüsika
10. klass
I kursus “Sissejuhatus
füüsikasse. Kulgliikumise
kinemaatika”
( 35 tundi)
Sissejuhatus füüsikasse ( 3 tundi)
× × × × × × × × Jõudmine füüsikasse,
tuginedes isiklikule
kogemusele. Inimene kui
vaatleja. Sündmus, signal,
aisting ja kujutlus. Vaatleja
kujutlusedja füüsika. Füüsika
kui loodusteadus. Füüsika kui
inimkonna nähtavus horizonte
edasi nihutav teadus. Mikro -,
makro -, ja megamaailm
Füüsika uurimismeetod ( 8 tundi)
× × × × × × × × Loodusteaduslik meetod ning
füüsikateaduse osa selle
väljarendamises. Üldine ja
sihipärane vaatlus,
eksperiment. Vajadus
muudelite järele . mudeli
järelduste kontroll ja mudeli
areng. Mõõtmine ja
mõõtetulemus. Mõõtesuurus
ja mõõdetava suuruse väärtus.
Mõõtühikud ja vastavate
kokkulepete areng.
Rahvusvaheline mõõtühikute
süsteem. Mõõteristad ja
mõõtevahendid. Mõõteseadus.
Mõõtemääramatus ja selle
hindamine. Katseandmete
esitamine tabelita ja
grafikuna. Mõõtetulemuste
töötlemine. Mudeli loomine.
Füüsika üldmudelid (10 tundi)
× × × × × × × × Füüsikalised objektid,
nähtused ja suurused.
Füüsikaline suurus kui mudel.
Füüsika keel, selles
kasutatavad lühendid.
Skalaarid ja vektorid. Tehted
vektoritega. Füüsika võrdlus
matemaatikaga. Kehad, nende
mõõtmed ja liikumine.
Füüsikaliste suuruste pikkus,
kiirus ja aeg tulenevus
vaatleja kujutlustest. Aja
mõõtmine. Aja ja pikkuse
mõõtühikud sekund ja meter.
Liikumise suhtelisus.
Liikumise üldmudelid –
kulgemine, pöörlemine, kuju
muutumine, võnkumine ja
laine. Vastastikmõju kui
kehade liikumisoleku
muutumise põhjus. Avatud ja
suletud süsteem. Füüsikaline
suurus jõud. Newtoni 3
seadus. Väli kui vastastikmõju
vahendaja. Aine ja
välilooduse kaks põhivormi.
Esmane tutvumine välja
mõistega elektromagnetvälja
näitel. Liikumisoleku
muutumine. Kiirendus.
Newtoni 2 seadus. Keha
inertsus ja seda kirjeldav
suurus – mass. Massi ja jõu
mõõtühikud kilogram ja
njuuton. Newtoni 1 seadus.
Töö kui protsess, mille korral
pingutusega kaasneb olukorra
muutumine. Energia kui
seisundit kirjeldav suurus ja
töö varu. Kineetiline ja
potentsiaalne energia.
Võimsus kui töö tegemise
kiirus. Töö ja energia
mõõtühik dzaul ning
võimsuse mõõtühik vatt.
Kasuteguri mõiste.
Füüsika üldprintsiibid ( 8 tundi)
× × × × × × × × Põhjuslikkus ja juhuslikkus.
Füüsika kui õpetus maailma
kõige üldisematest
põhjuslikest seostest. Füüsika
tunnetuslik ja ennustuslik
väärtus. Füüsikakga seotud
ohud. Printsiibid füüsikas
(looduse kohta kehtivad kõige
üldisemad tõdemused, mille
kehtivust tõestab neist
tulenevate järelduste
absoluutne vastavus
eksperimendiga). Võrdlus
matemaatikaga. Osa ja tervik.
Atomistlik printsiip (loodus ei
ole lõputult ühel ja samal
viisil osadeks jagatav)
atomistika füüsikas ja
keemias. Energia miinimumi
printsiip (kõik looduse
objektid püüavad minna
vähema energiaga
seisundisse). Tõrjutuse
printsiip (ainelisi objekte ei
saa panna teineteise sisse).
Väljade liitumine ehk
superpositsiooni printsiip.
Absoluutkiiruse printsiip
(välja liikumine aine suhtes
toimub alati suurima
võimaliku kiituse ehk
absoluutkiirusega, aineliste
objektide omavaheline
liikumine on aga suhteline).
Relativistiku füüsika olemus.
Massi ja energia samaväärsus.
Kulgliikumise kinemaatika ( 6tundi)
x x x x x x x Punktmass kui keha mudel.
Koordinaadid. Tausrtsüsteem,
liikumise suhtelisus. Relatiivsus
printsiib. Teepikkus ja nihe.
Ühtlane sirgjooneline liikumine ja
ühtlaselt muutuv sirgjooneline
liikumine: kiirus, kiirendus,
liikumisvõrand, kiiruse ja läbitud
teepikkusse sõltuvus ajast,
vastavad graafikud. Nihe, kiirus ja
kiirendus kui vektoriaalsed
suurused. Vaba langemine kui
näide ühtlaselt kiireneva liikumise
kohta. Vaba langemise kiirendus.
Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast
vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste
liikumiste sõltumatus.
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
Kas
uta
b f
üüsi
ka
mõis
teid
,
füüsi
kal
isi
suuru
si, se
ose
id n
ing
raken
dusi
loodus
ja t
ehnik
a näh
tust
e
kir
jeld
amis
el, se
lgit
amis
el j
a
pro
gnoosi
mis
el
Lah
endab
sit
uat
sioon, ar
vutu
s – j
a
gra
afil
isi
üle
sandei
d, m
ille
lahen
duse
üksi
kosa
sis
aldab
kuni
kak
s val
emig
a es
itat
ud s
eost
, n
ing
hin
dab
saa
dud t
ule
mu
se t
õep
äras
ust
Tei
sendab
mõõtü
hik
uid
, kas
uta
des
eesl
iite
id
Meg
a, K
ilo, det
si, se
nti
,
mil
i, m
ikro
ja n
ano
S
õnas
tab e
ttea
ntu
d s
ituat
siooni
kir
jeld
use
põhja
l uuri
mis
küsi
muse
või
küsi
musi
, k
avan
dab
ja
vii
b l
äbi
eksp
erim
endi,
töötl
eb k
atse
andm
eid
nin
g t
eeb j
ärel
dusi
uuri
musk
üsi
muse
s si
sald
uva
hüpote
esi
keh
tivuse
kohta
Lei
ab f
üüsi
kaa
last
info
t
käs
iraa
mat
ute
st j
a ta
bel
ites
t nin
g
kas
uta
b l
eitu
d t
eavet
üle
sannet
e
lahen
dam
isel
V
iisa
ndab
füüsi
kal
iste
ob
jekti
de,
näh
tust
e ja
rak
endust
e jo
onis
eid
Lah
endab
rak
endusl
iku s
isuga
osa
üle
sannet
eks
taan
dat
avai
d
kople
ksü
lesa
ndei
d
Tunneb
ära
füüsi
kaa
lase
id t
eem
asid
,
pro
ble
eme
ja k
üsi
musi
eri
nev
ates
olu
kord
ades
nin
g p
akub n
eile
võim
alik
ke
selg
itusi
V
äärt
ust
ab ü
his
konna
jätk
usu
utl
ikku
aren
gut
nin
g s
uhtu
b
vas
tutu
stun
dli
kult
looduse
sse
ja
ühis
konda
Füüsika
10. klass
I kursus “Sissejuhatus
füüsikasse. Kulgliikumise
kinemaatika”
( 35 tundi)
Sissejuhatus füüsikasse ( 3 tundi)
× × × × × × × × × Jõudmine füüsikasse,
tuginedes isiklikule
kogemusele. Inimene kui
vaatleja. Sündmus, signal,
aisting ja kujutlus. Vaatleja
kujutlusedja füüsika.
Füüsika kui loodusteadus.
Füüsika kui inimkonna
nähtavus horizonte edasi
nihutav teadus. Mikro -,
makro -, ja megamaailm
Füüsika uurimismeetod ( 8 tundi)
× × × × × × × × × Loodusteaduslik meetod
ning füüsikateaduse osa
selle väljarendamises.
Üldine ja sihipärane
vaatlus, eksperiment.
Vajadus muudelite järele .
mudeli järelduste kontroll
ja mudeli areng. Mõõtmine
ja mõõtetulemus.
Mõõtesuurus ja mõõdetava
suuruse väärtus.
Mõõtühikud ja vastavate
kokkulepete areng.
Rahvusvaheline
mõõtühikute süsteem.
Mõõteristad ja
mõõtevahendid.
Mõõteseadus.
Mõõtemääramatus ja selle
hindamine. Katseandmete
esitamine tabelita ja
grafikuna. Mõõtetulemuste
töötlemine. Mudeli
loomine.
Füüsika üldmudelid (10 tundi)
× × × × × × × × × Füüsikalised objektid,
nähtused ja suurused.
Füüsikaline suurus kui
mudel. Füüsika keel, selles
kasutatavad lühendid.
Skalaarid ja vektorid.
Tehted vektoritega.
Füüsika võrdlus
matemaatikaga. Kehad,
nende mõõtmed ja
liikumine. Füüsikaliste
suuruste pikkus, kiirus ja
aeg tulenevus vaatleja
kujutlustest. Aja mõõtmine.
Aja ja pikkuse mõõtühikud
sekund ja meter. Liikumise
suhtelisus. Liikumise
üldmudelid – kulgemine,
pöörlemine, kuju
muutumine, võnkumine ja
laine. Vastastikmõju kui
kehade liikumisoleku
muutumise põhjus. Avatud
ja suletud süsteem.
Füüsikaline suurus jõud.
Newtoni 3 seadus. Väli kui
vastastikmõju vahendaja.
Aine ja välilooduse kaks
põhivormi. Esmane
tutvumine välja mõistega
elektromagnetvälja näitel.
Liikumisoleku muutumine.
Kiirendus. Newtoni 2
seadus. Keha inertsus ja
seda kirjeldav suurus –
mass. Massi ja jõu
mõõtühikud kilogram ja
njuuton. Newtoni 1 seadus.
Töö kui protsess, mille
korral pingutusega kaasneb
olukorra muutumine.
Energia kui seisundit
kirjeldav suurus ja töö
varu. Kineetiline ja
potentsiaalne energia.
Võimsus kui töö tegemise
kiirus. Töö ja energia
mõõtühik dzaul ning
võimsuse mõõtühik vatt.
Kasuteguri mõiste.
Füüsika üldprintsiibid ( 8 tundi)
× × × × × × × × × Põhjuslikkus ja
juhuslikkus. Füüsika kui
õpetus maailma kõige
üldisematest põhjuslikest
seostest. Füüsika
tunnetuslik ja ennustuslik
väärtus. Füüsikakga seotud
ohud. Printsiibid füüsikas
(looduse kohta kehtivad
kõige üldisemad
tõdemused, mille kehtivust
tõestab neist tulenevate
järelduste absoluutne
vastavus eksperimendiga).
Võrdlus matemaatikaga.
Osa ja tervik. Atomistlik
printsiip (loodus ei ole
lõputult ühel ja samal viisil
osadeks jagatav) atomistika
füüsikas ja keemias.
Energia miinimumi
printsiip (kõik looduse
objektid püüavad minna
vähema energiaga
seisundisse). Tõrjutuse
printsiip (ainelisi objekte ei
saa panna teineteise sisse).
Väljade liitumine ehk
superpositsiooni printsiip.
Absoluutkiiruse printsiip
(välja liikumine aine suhtes
toimub alati suurima
võimaliku kiituse ehk
absoluutkiirusega, aineliste
objektide omavaheline
liikumine on aga
suhteline). Relativistiku
füüsika olemus. Massi ja
energia samaväärsus.
Kulgliikumise kinemaatika ( 6tundi)
x x x x x x x x x Punktmass kui keha mudel.
Koordinaadid. Tausrtsüsteem,
liikumise suhtelisus.
Relatiivsus printsiib.
Teepikkus ja nihe. Ühtlane
sirgjooneline liikumine ja
ühtlaselt muutuv sirgjooneline
liikumine: kiirus, kiirendus,
liikumisvõrand, kiiruse ja
läbitud teepikkusse sõltuvus
ajast, vastavad graafikud.
Nihe, kiirus ja kiirendus kui
vektoriaalsed suurused. Vaba
langemine kui näide ühtlaselt
kiireneva liikumise kohta.
Vaba langemise kiirendus.
Kiiruse ja kõrguse sõltuvus
ajast vertikaalsel liikumisel.
Erisihiliste liikumiste
sõltumatus.
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1. Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete
ja läbivate teemadega;
2. Taotletakse , et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses
ühtlaseslt ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.
3. Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi
materjalide ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja
iseseisvateks õpijateks;
4. Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad
individualseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5. Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;
6. Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtte jne
7. Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,
projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt
loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte
mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.
Õpitulemused
I kursuse lõpus õpilane teab:
1. loodusteaduste põhieesmärki – saavutada üha parem vastavus looduse ja seda pegeldavate
kujutluste vahel;
2. nähtavushorizondi mõisted ja suudab vastata kahele struktuursele põhiküsimusele – mis on
selle taga ning mis on selle sees.
3. füüsika põhierinevust teistest loodusteadustest – füüsika ja tema sidusteaduste kohustust
määratleda ja nihutada edasi nähtavushorisonte;
4. et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini
5. et mudeli järeldusi tuleb alatyi kontrollida ning mudeli järelduste erinevus katsetulemustest
tingib vajaduse uuteks eksperimentideks ja seeläbi uuteks mudeliteks
6. et üldaktsepteeritava mõõtmistulemuse saamiseks tuleb mõõtmisi teha mõõteseaduse järgi
7. rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid ning seda, et
teiste füüsikaliste suuruste ühikud on väljendatavad põhisuuruste ühikute kaudu;
8. standardihälbe mõisted ning oskab seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse
hindamisel
9. skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust;
10. et keha liikumisolekud iseloomustab kiirus;
11. liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine;
12. et looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormoi on aine ja väli, nimetab peamisi
erinevusi
13. mõisted kiirendus ja teab, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist;
14. milles seisneb kehade inertsuse omadus, teab et seda omadust iseloomustab mass;
15. mis on füüsika printsiibid;
16. milles seisneb väljade puhul kehtiv supepositsiooni printsib;
17. relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast;
18. valemist E = mc2 tulenevcad massi ja energia samavärsust;
I kursuse lõpus õpilane oskab:
1. määratleda looduse struktuuri tasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning
nimetab nende erinevusi;
2. seletada loodusteadusliku meetodi olemust (vaatlus- hüpotees- eksperiment-
andmetöötlusjäreldus);
3. kasutada standarthälbe mõiste mõõtmisega kaasneva mõtemääramatuse hindamisel;
4. mõõta õpetaja valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse;
5. esitada katseandmeid tabelina ja grafikuna;
6. luua mõtetulemuste töötlemisi tulemusena mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat;
7. esitada, kasutades mõõtesuurust, korrektselt mõõdetava suuruse väärtuse kui arvväärtuse ja
mõõtühiku korrutise;
8. rakendada skalaarsete suuruste algebralise liitmise/lahtuamise ning vektorsuuruste
vektroialase liitmise/lahutamise reegleid;
9. eristab füüsikat matematikast;
10. seletada Newtoni III seaduse olemust – mõjuga kaasneb alati vastumõju;
11. seletada ja rekendada Newtoni II seadust – liikumisoleku muutumise põhjustab jõud;
12. seletada ja rakendada Newtoni I seadust – liikumisolek saab olla püsiv vaid siis kui kehale
mõjuvad jõud on tasakaalus;
13. sõnastada mõõtühikute Newton, Dzaul ja Watt definitsioone ning oskab neid probleemide
lahendamisel rakendada;
14. tuua iga loodusteaduse uurimisvaldkonnast vähemasti ühe näite põhjuslikku seose kohta;
15. tuua vähevasti ühe näite füüsika pakutavate tunnetusliike ja ennustusliike võimalust, aga ka
füüsiak rakendustest tulenevate ohtude kohta;
16. seletada ruumi ja aja relativsust lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Füüsika, 10. klass
I kursus “Füüsikalise looduskäisitluse alused”
1. Õpetaja valitud keha joonmõtmete mõõtmine ja korrektse mõõtetulemuse esitamine
(kohustuslik praktiline töö);
2. Mõtmised ja andmetöötlus õpetaja valitud näitel, võrdelise sõltuvuse kui mudelini
jõudmine (kohustuslik praktiline töö);
3. Tutvumine Newtoni seaduste olemusega (jõu ja massi varieerimine kindla keha
korral) demokatse või arvutisimulatsiooni teel;
4. Tutvumine välja mõistega elektromagnetvälja näitel, kasutades elektripeendlit või
püsimagneeteid;
5. Tutvumine erinevate liikumise üldmudelitega demokatse või arvutisimulatsiooni teel;
6. Tutvumine relativiistliku füüsika olemusega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;
7. Soovitus õpetajale. Tutvustada kursuse lõpul omal valikul füüsika sirdeteadusi
(biofüüsika, füüsikaline keemia, tehniline füüsika, tugevusõpetus vms)
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni
tehnoloogilised demonstratsiooni vahendid õpetajale;
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja
materjalid ning demonstratsiooni vahendid;
4. Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide
läbiviimiseks vajalikke materjalide kogumiseks ja säilitamiseks;
5. Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);
6. Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia
ainekavas loetletud töid;
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õpekava üldosa ja teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste
ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste
hinnangute ja numriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,
kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise
vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal
hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Gümnaasiumi
füüsikas jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine füüsika
kontekstis, sealhulgas teadmiste rakendamise ja erinevate teadmiste kombineerimise oskused, 2)
uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70%
ja 30%. Madalamat ja kõrgemat jarku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemuste hindamisel
on liigikaudu 40% ja 60%. Probleemide lahendamisel hinnatavat üldised etapid on: 1) probleemi
kindlaks määramine, 2) probleemi sisu avamine, 3) lahendusstrateegia leidmine, 4) strateegia
rakendamine, 5) tulemuste hindamine. Mitme saamaväärste lahendiga probleemide puhul lisandub
neile otsuse tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on
suudeteud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikik
usp
äädev
us
Füüsika
10. klass
II kursus “Mehaanika”
( 35 tundi)
Dünaamika ( 15 tundi)
× × × × × × Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused.
Jõudude vektoriaalne liitmine. Reaultantjõud.
Näiteid konstanse kiirusega liikumise kohta
jõudude taasakaalustumisel. Keha impulss kui
suurus, mis näitab keha võimet muuta teiste
kehade kiirust. Impulse jäävuse seadus. Jõud
kui keha impulse muutumise põhjus.
Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism.
Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon.
Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud.
Hooke’I seadus. Jäikustegur. Hõrdejõud ja
hõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine.
Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine:
pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja
joonkiirus, kesktõmbekiirendus.
Gravitatsiooni seadus. Raske ja inertse massi
võrdsustamine füüsikas. Tiirlemine ja
pöörlemine looduses ning tehnikas.
Orbitaalliikumise tekkimine inertsi ja
kesktõmbejõu koostoime tagajärjena.
Võnkumised ja lained (10 tundi)
× × × × × × Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli
võnkumise kirjeldamine: halve, amplituud,
periood, sagedus, faas. Energia mundumine
võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle
esitamine grafiliselt ning sinus- või
cosinusfunktsiooniga. Võnkumised ja resonant
looduses ning tahnikas. Lained. Piki- ja
ristlained. Lainet iseloomustavad suurused:
lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus.
Lainetega kaasnevat nähtused: peegeldumine,
murdumine, interferents, difraktsioon. Lained
ja nendega kaasnevad nähtused looduses ning
tahnikas.
Jäärvusseadused mehaanikas ( 10 tundi)
× × × × × × Impulsi jäärvuse seadus ja reaktiivliikumine,
nende ilmnemine looduses ja rakendused
tahnikas. Menaaniline energia. Mehaanilise
energia jäärvuse seadus. Mehaanilise energia
mundumine teisteks energia liikideks. Energia
jäärvuse seadus looduses ja tehnikas
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
Tunneb
huvi
kes
kkonna,
sel
le u
uri
mis
e nin
g
loodust
ead
ust
e ja
teh
nolo
ogia
val
dkonna
vas
tu
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s ]p
pek
s V
aatl
eb, an
alüüsi
b n
ing s
elgit
ab k
eskkonna
obje
kte
ja
pro
tses
se, le
iab n
ende
vah
elis
i
seose
id n
ing t
eeb ü
ldis
tavai
d j
ärel
dusi
,
raken
dad
es l
ood
usa
inet
es o
man
dat
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
Osk
ab m
ärgat
a ja
lah
end
ada
loodust
eadusl
ikke
pro
ble
eme,
kas
uta
des
loo
dust
eadusl
ikku
mee
todid
, nin
g e
sita
da
saad
ud j
ärel
dusi
kir
jali
kult
ja
suuli
selt
O
skab
teh
a ig
apäe
vae
luli
si
loodusk
eskkonnag
a se
otu
d p
ädev
aid o
tsuse
id,
arves
tad
es l
ood
ust
eadusl
ikke,
maj
andusl
ikke
etil
is-
mora
lsei
d s
eisu
kohti
ja
õig
usa
kte
nin
g
pro
gnoosi
da
ots
ust
e m
õju
Kas
uta
b l
oodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s er
inev
aid, sh
ele
ktr
oonil
isi
alli
kai
d, an
alüüsi
b j
a hiu
ndab
kri
itil
elt
nei
s
sisa
lduva
info
õig
sust
nin
g r
aken
dab
sed
a
pro
ble
eme
lah
endad
es
On o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te
loodusk
eskkonnas
tyoim
uvat
est
pea
mis
test
pro
tses
sides
t nin
g m
õis
tab l
oodust
eadust
e
aren
gut
kui
pro
tses
si, m
is l
oob
uusi
tea
dm
isi
ja
annab
sel
git
usi
üm
bri
tsev
a kohta
nin
g m
ille
l
on p
rakti
lisi
väl
jundei
d
Mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a
eris
usi
, on o
man
dan
ud ü
levaa
te v
aldkonna
elukuts
etes
t nin
g r
aken
dab
loodusa
inet
es
saad
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
elu
kuts
eval
ikus
Vää
rtust
ab k
eskkonda
ku
i te
rvik
ut,
sel
lega
seotu
d v
astu
tust
un
dik
ku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
nin
g j
ärgib
ter
vis
likke
eluvii
se
Füüsika
10. klass
II kursus “Mehaanika”
( 35 tundi)
Dünaamika ( 15 tundi)
× × × × × × × × Kulgliikumise dünaamika.
Newtoni seadused. Jõudude
vektoriaalne liitmine.
Reaultantjõud. Näiteid
konstanse kiirusega liikumise
kohta jõudude
taasakaalustumisel. Keha
impulss kui suurus, mis näitab
keha võimet muuta teiste
kehade kiirust. Impulse
jäävuse seadus. Jõud kui keha
impulse muutumise põhjus.
Keskkonna takistusjõu
tekkemehhanism. Raskusjõud,
keha kaal, toereaktsioon.
Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk.
Elastsusjõud. Hooke’I seadus.
Jäikustegur. Hõrdejõud ja
hõrdetegur. Keha tiirlemine ja
pöörlemine. Ühtlase
ringjoonelise liikumise
kirjeldamine: pöördenurk,
periood, sagedus, nurk- ja
joonkiirus,
kesktõmbekiirendus.
Gravitatsiooni seadus. Raske ja
inertse massi võrdsustamine
füüsikas. Tiirlemine ja
pöörlemine looduses ning
tehnikas. Orbitaalliikumise
tekkimine inertsi ja
kesktõmbejõu koostoime
tagajärjena.
Võnkumised ja lained (10 tundi)
× × × × × × × × Võnkumine kui perioodiline
liikumine. Pendli võnkumise
kirjeldamine: halve, amplituud,
periood, sagedus, faas. Energia
mundumine võnkumisel. Hälbe
sõltuvus ajast, selle esitamine
grafiliselt ning sinus- või
cosinusfunktsiooniga.
Võnkumised ja resonant
looduses ning tahnikas. Lained.
Piki- ja ristlained. Lainet
iseloomustavad suurused:
lainepikkus, kiirus, periood ja
sagedus. Lainetega kaasnevat
nähtused: peegeldumine,
murdumine, interferents,
difraktsioon. Lained ja nendega
kaasnevad nähtused looduses
ning tahnikas.
Jäärvusseadused mehaanikas ( 10 tundi)
× × × × × × × × Impulsi jäärvuse seadus ja
reaktiivliikumine, nende
ilmnemine looduses ja
rakendused tahnikas.
Menaaniline energia.
Mehaanilise energia jäärvuse
seadus. Mehaanilise energia
mundumine teisteks energia
liikideks. Energia jäärvuse
seadus looduses ja tehnikas
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu K
asuta
b f
üüsi
ka
mõis
teid
, fü
üsi
kal
isi
suuru
si,
seose
id n
ing r
aken
dusi
lo
odus
ja t
ehnik
a
näh
tust
e kir
jeld
amis
el, se
lgit
amis
el j
a
pro
gnoosi
mis
el
Lah
endab
sit
uat
sioo
n, ar
vutu
s – j
a gra
afil
isi
üle
sandei
d, m
ille
lah
end
use
üksi
kosa
sis
aldab
kuni
kak
s val
emig
a es
itat
ud s
eost
, n
ing
hin
dab
saa
dud t
ule
muse
tõep
äras
ust
T
eise
ndab
mõõtü
hik
uid
, kas
uta
des
ees
liit
eid
Meg
a, K
ilo, det
si, se
nti
, m
ili,
mik
ro j
a n
ano
Sõnas
tab e
ttea
ntu
d s
ituat
siooni
kir
jeld
use
põhja
l uuri
mis
küsi
muse
või
küsi
musi
,
kav
andab
ja
vii
b l
äbi
eksp
erim
endi,
töötl
eb
kat
sean
dm
eid n
ing t
eeb j
ärel
dusi
uuri
musk
üsi
muse
s si
sald
uva
hüpote
esi
keh
tivuse
kohta
Lei
ab f
üüsi
kaa
last
info
t käs
iraa
mat
ute
st j
a
tabel
ites
t nin
g k
asuta
b l
eitu
d t
eavet
üle
sannet
e la
hen
dam
isel
V
iisa
ndab
füüsi
kal
iste
ob
jekti
de,
näh
tust
e ja
raken
dust
e jo
onis
eid
Lah
endab
rak
endusl
iku s
isuga
osa
üle
sannet
eks
taan
dat
avai
d
kople
ksü
lesa
ndei
d
Tunneb
ära
füüsi
kaa
lase
id t
eem
asid
,
pro
ble
eme
ja k
üsi
musi
eri
nev
ates
olu
kord
ades
nin
g p
akub n
eile
võim
alik
ke
selg
itusi
V
äärt
ust
ab ü
his
konna
jätk
usu
utl
ikku a
rengut
nin
g s
uhtu
b v
astu
tust
un
dli
kult
looduse
sse
ja
ühis
konda
Füüsika
10. klass
II kursus “Mehaanika”
( 35 tundi)
Dünaamika ( 15 tundi)
× × × × × × × × × Kulgliikumise dünaamika.
Newtoni seadused.
Jõudude vektoriaalne
liitmine. Reaultantjõud.
Näiteid konstanse kiirusega
liikumise kohta jõudude
taasakaalustumisel. Keha
impulss kui suurus, mis
näitab keha võimet muuta
teiste kehade kiirust.
Impulse jäävuse seadus.
Jõud kui keha impulse
muutumise põhjus.
Keskkonna takistusjõu
tekkemehhanism.
Raskusjõud, keha kaal,
toereaktsioon. Kaalutus.
Rõhumisjõud ja rõhk.
Elastsusjõud. Hooke’I
seadus. Jäikustegur.
Hõrdejõud ja hõrdetegur.
Keha tiirlemine ja
pöörlemine. Ühtlase
ringjoonelise liikumise
kirjeldamine: pöördenurk,
periood, sagedus, nurk- ja
joonkiirus,
kesktõmbekiirendus.
Gravitatsiooni seadus.
Raske ja inertse massi
võrdsustamine füüsikas.
Tiirlemine ja pöörlemine
looduses ning tehnikas.
Orbitaalliikumise
tekkimine inertsi ja
kesktõmbejõu koostoime
tagajärjena.
Võnkumised ja lained (10 tundi)
× × × × × × × × × Võnkumine kui
perioodiline liikumine.
Pendli võnkumise
kirjeldamine: halve,
amplituud, periood,
sagedus, faas. Energia
mundumine võnkumisel.
Hälbe sõltuvus ajast, selle
esitamine grafiliselt ning
sinus- või
cosinusfunktsiooniga.
Võnkumised ja resonant
looduses ning tahnikas.
Lained. Piki- ja ristlained.
Lainet iseloomustavad
suurused: lainepikkus,
kiirus, periood ja sagedus.
Lainetega kaasnevat
nähtused: peegeldumine,
murdumine, interferents,
difraktsioon. Lained ja
nendega kaasnevad
nähtused looduses ning
tahnikas.
Jäärvusseadused mehaanikas ( 10 tundi)
× × × × × × × × × Impulsi jäärvuse seadus ja
reaktiivliikumine, nende
ilmnemine looduses ja
rakendused tahnikas.
Menaaniline energia.
Mehaanilise energia
jäärvuse seadus.
Mehaanilise energia
mundumine teisteks
energia liikideks. Energia
jäärvuse seadus looduses ja
tehnikas
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete
ja läbivate teemadega;
Taotletakse , et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses
ühtlaseslt ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.
Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi
materjalide ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja
iseseisvateks õpijateks;
Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad
individualseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;
Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtte jne
Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,
projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt
loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte
mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.
Õpitulemused
II kursuse lõpus õpilane teab:
1. mehaanika põhiülesannet
2. et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise
kiirendusega g;
3. mõistete raskemass ja inertne mass erinevust
4. füüsikaliste suuruste halve, amplituud, period, sagedus ja faas tähendust, mõõtühikuid ning
mõõtmisviisi
5. et võnkumiste korral sõltub halve ajast ning et seda sõltuvust kirjeldab sinus või kosinus
funktsioon
II kursuse lõpus õpilane oskab:
1. kujutada graafiliselt ja kirjeldada graafiku abil ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise
liikumise kiiruse ning läbitud teepikkuse sõltuvust ajast, oskab leida teepikkust kui kiiruse
graafiku alust pindala;
2. leida resultantjõudu;
3. rakendada hõrdejõu ja ellastusjõu arvutamise eeskirju Fh = µN ja Fe = -k∆l;
4. tuua loodusest ja tehnikast näiteid ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemise kohta;
5. rakendada grabitatsiooni seadust;
6. nimetada vaba võnkumise ja suundvõnkumise olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende
esinemise kohta looduses ja tehnikas;
7. kasutada probleeme lahendades seoseid ϕ=ωt ja ω=2πf;
8. nimetada resonantsi olulisi tunnuseid ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses;
9. nimetada pikilaine ja ristlaine olulisi tunnuseid;
10. nimetada lainenähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon olulisi
tunnuseid;
11. tuua näiteid lainenähtuste kohta looduses ja tehnikas
12. seletab reaktiiv liikumise nähtust, seostades seda impulse jäävusi seadusega, toob näiteid
reaktiivliikumisest looduses ja rakendusest tehnikas;
13. rakendada mehaanilise energia jäävuse seadust ning mõistab selle erinevust üldisest energia
jäävuse seadusest;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Füüsika, 10. klass
II kursus “Mehaanika”
1. Ühtlaselt kiirenealt liikuva keha koordinaadi, kiiruse ja kiirenduse määramine, uurides
kuulikese veeremist rennis ja kasutades fotovääravaid ning andmehõiveseadet
(kohustuslik praktiline töö);
2. Tutvumine viistaud keha liikumisega demokatse või arvutisimulatsiooni abil;
3. Liiugehõõrdeteguri määramine, kasutades dünamomeetrit või kaldpinda (kohustuslik
praktiline töö)
4. Keha kesktõmbekiirenduse määramine kas praktiliselt või siis kasutades vastavat
arvutisimulatsiooni;
5. Tutvumine planetide liikumise seaduspäärasustega, kasutades vastavat
asrvutisimulatsiooni;
6. Matemaaliste pendl ja vedrupendli võnkumiste uurimine demokatse ja
arvutisimulatsiooni abil;
7. Tutvumine lainenähtustega demokatse või interaktiivise õppevidea vahendusel;
8. Tutvumine reaktiivliikumise ning jäävusseadustega mehanikas demokatse või
arvutisimulatsiooni abil.
Füüsiline õpikeskkond
Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;
Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni
tehnoloogilised demonstratsiooni vahendid õpetajale;
Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja
materjalid ning demonstratsiooni vahendid;
Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide
läbiviimiseks vajalikke materjalide kogumiseks ja säilitamiseks;
Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);
Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia
ainekavas loetletud töid;
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õpekava üldosa ja teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste
ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste
hinnangute ja numriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,
kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise
vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal
hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Gümnaasiumi
füüsikas jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine füüsika
kontekstis, sealhulgas teadmiste rakendamise ja erinevate teadmiste kombineerimise oskused, 2)
uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70%
ja 30%. Madalamat ja kõrgemat jarku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemuste hindamisel
on liigikaudu 40% ja 60%. Probleemide lahendamisel hinnatavat üldised etapid on: 1) probleemi
kindlaks määramine, 2) probleemi sisu avamine, 3) lahendusstrateegia leidmine, 4) strateegia
rakendamine, 5) tulemuste hindamine. Mitme saamaväärste lahendiga probleemide puhul lisandub
neile otsuse tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on
suudeteud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ä
dev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikik
usp
ääd
evus
Füüsika
11. klass
III kursus “Elektromagnetism”
( 35 tundi)
Elektiväli ja magnetväli (10 tundi)
× × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed
laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse
seadus. Elektrivool. Coulomb’I seadus.
Punktlaeng. Ampere’I seadus. Püsimagnet ja
voolugajuhe. Elekti ja magnetvälja kirledavad
vektorsuurused elektrivälja tugevus ja
magnetinduktsioon. Punktlaengu väljatugevus
ja sirgvoolumagnetinduktsioon. Elektrivälja
potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse
seos. Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja
ekvipotentsiaal pind. Homogeenne elektriväli
kahe erinimeeliselt laetud plaadi vahel,
homogeenne magnetväli solenoidis.
Elektromagnetväli (8 tundi)
× × × × × × Liikuvale laetud osakesele mõjuv
magnetijõud. Magnetväljas liikuva
juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge.
Faraday katsed. Induktsiooni elektromotoor
jõud. Magnetvoo mõiste. Faraday induktsiooni
seadus. Lenzi reegel. Kondentsaator ja
induktiivpool. Mahtuvus ja induktiivsus.
Elektromagnetvälja energia.
Elektromagnetlained (8 tundi)
× × × × × × Elektromagnet lainete skaala. Laine pikkus ja
sagedus. Optika – õpetus valguse tekkimisest,
levimisest ja kadumisest. Valguse dualism ja
dualism printsiip looduses. Footoni energia.
Nähtava valguse värvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis.
Elektromagnetlainete amplituud ja
intevsiivsus. Difraktsioon ja interferents,
nende rakendusnäited. Polariseeritud valgus,
selle saamine omadused ja rakendused.
Valguse ja ainevastastikmõju (6 tundi)
× × × × × × Valguse peegeldumine ja murdumine.
Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos
valguse kiirusega. Kujutisi tekitamine läätse
abil ja läätse valem. Valguse dispersioon.
Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraal
analüüs. Valguse kirgumine. Soojuskiirgus ja
luminestsens.
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
Tunneb
huvi
kes
kkonna,
sel
le u
uri
mis
e nin
g
loodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
val
dkonna
vas
tu
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õppek
s V
aatl
eb, an
alüüsi
b n
ing s
elgit
ab k
eskkonna
obje
kte
ja
pro
tses
se, le
iab n
ende
vah
elis
i
seose
id n
ing t
eeb ü
ldis
tavai
d j
ärel
dusi
,
raken
dad
es l
ood
usa
inet
es o
man
dat
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
Osk
ab m
ärgat
a ja
lah
end
ada
loodust
eadusl
ikke
pro
ble
eme,
kas
uta
des
loo
dust
eadusl
ikku
mee
todid
, nin
g e
sita
da
saad
ud j
ärel
dusi
kir
jali
kult
ja
suuli
selt
O
skab
teh
a ig
apäe
vae
luli
si l
oodusk
eskkonnag
a
seotu
d p
ädev
aid o
tsuse
id, ar
ves
tad
es
loodust
eadu
slik
ke,
maj
and
usl
ikke
etil
is-
mora
lsei
d s
eisu
kohti
ja
õig
usa
kte
nin
g
pro
gnoosi
da
ots
ust
e m
õju
Kas
uta
b l
oodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s er
inev
aid, sh
ele
ktr
oonil
isi
alli
kai
d, an
alüüsi
b j
a hiu
ndab
kri
itil
elt
nei
s
sisa
lduva
info
õig
sust
nin
g r
aken
dab
sed
a
pro
ble
eme
lah
endad
es
On o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te
loodusk
eskkonnas
tyoim
uvat
est
pea
mis
test
pro
tses
sides
t nin
g m
õis
tab l
oodust
eadust
e
aren
gut
kui
pro
tses
si, m
is l
oob
uusi
tea
dm
isi
ja
annab
sel
git
usi
üm
bri
tsev
a kohta
nin
g m
ille
l on
pra
kti
lisi
väl
jundei
d
Mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a
eris
usi
, on o
man
dan
ud ü
levaa
te v
aldkonna
elukuts
etes
t nin
g r
aken
dab
loodusa
inet
es
saad
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
elu
kuts
eval
ikus
Vää
rtust
ab k
eskkonda
ku
i te
rvik
ut,
sel
lega
seotu
d v
astu
tust
un
dik
ku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
nin
g j
ärgib
ter
vis
likke
eluvii
se
Füüsika
11. klass
III kursus
“Elektromagnetism”
( 35 tundi)
Elektiväli ja magnetväli (10 tundi)
× × × × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed ja
negatiivsed laengud.
Elementaarlaeng. Laengu
jäävuse seadus. Elektrivool.
Coulomb’I seadus.
Punktlaeng. Ampere’I seadus.
Püsimagnet ja voolugajuhe.
Elekti ja magnetvälja
kirledavad vektorsuurused
elektrivälja tugevus ja
magnetinduktsioon.
Punktlaengu väljatugevus ja
sirgvoolumagnetinduktsioon.
Elektrivälja potentsiaal ja
pinge. Pinge ja väljatugevuse
seos. Välja visualiseerimine:
välja jõujoon ja
ekvipotentsiaal pind.
Homogeenne elektriväli kahe
erinimeeliselt laetud plaadi
vahel, homogeenne
magnetväli solenoidis.
Elektromagnetväli (8 tundi)
× × × × × × × × Liikuvale laetud osakesele
mõjuv magnetijõud.
Magnetväljas liikuva
juhtmelõigu otstele
indutseeritav pinge. Faraday
katsed. Induktsiooni
elektromotoor jõud.
Magnetvoo mõiste. Faraday
induktsiooni seadus. Lenzi
reegel. Kondentsaator ja
induktiivpool. Mahtuvus ja
induktiivsus.
Elektromagnetvälja energia.
Elektromagnetlained (8 tundi)
× × × × × × × × Elektromagnet lainete skaala.
Laine pikkus ja sagedus.
Optika – õpetus valguse
tekkimisest, levimisest ja
kadumisest. Valguse dualism
ja dualism printsiip looduses.
Footoni energia. Nähtava
valguse värvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis.
Elektromagnetlainete
amplituud ja intevsiivsus.
Difraktsioon ja interferents,
nende rakendusnäited.
Polariseeritud valgus, selle
saamine omadused ja
rakendused.
Valguse ja ainevastastikmõju (6 tundi)
× × × × × × × × Valguse peegeldumine ja
murdumine. Murdumisseadus.
Murdumisnäitaja seos valguse
kiirusega. Kujutisi tekitamine
läätse abil ja läätse valem.
Valguse dispersioon.
Spektroskoobi töö põhimõte.
Spektraal analüüs. Valguse
kirgumine. Soojuskiirgus ja
luminestsens.
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
Kas
uta
b f
üüsi
ka
mõis
teid
,
füüsi
kal
isi
suuru
si, se
ose
id n
ing
raken
dusi
loodus
ja t
ehnik
a näh
tust
e
kir
jeld
amis
el, se
lgit
amis
el j
a
pro
gnoosi
mis
el
Lah
endab
sit
uat
sioon, ar
vutu
s – j
a
gra
afil
isi
üle
sandei
d, m
ille
lahen
duse
üksi
kosa
sis
aldab
kuni
kak
s val
emig
a es
itat
ud s
eost
, n
ing
hin
dab
saa
dud t
ule
muse
tõep
äras
ust
Tei
sendab
mõõtü
hik
uid
, kas
uta
des
eesl
iite
id
Meg
a, K
ilo, det
si, se
nti
,
mil
i, m
ikro
ja n
ano
S
õnas
tab e
ttea
ntu
d s
ituat
siooni
kir
jeld
use
põhja
l u
uri
mis
küsi
muse
või
küsi
musi
, k
avan
dab
ja
vii
b l
äbi
eksp
erim
endi,
töötl
eb k
atse
andm
eid
nin
g t
eeb j
ärel
dusi
uuri
musk
üsi
muse
s si
sald
uva
hüpote
esi
keh
tivuse
kohta
Lei
ab f
üüsi
kaa
last
info
t
käs
iraa
mat
ute
st j
a ta
bel
ites
t nin
g
kas
uta
b l
eitu
d t
eavet
üle
sannet
e
lahen
dam
isel
V
iisa
ndab
füüsi
kal
iste
ob
jekti
de,
näh
tust
e ja
rak
endust
e jo
onis
eid
Lah
endab
rak
endusl
iku s
isuga
osa
üle
sannet
eks
taan
dat
avai
d
kople
ksü
lesa
ndei
d
Tunneb
ära
füüsi
kaa
lase
id t
eem
asid
,
pro
ble
eme
ja k
üsi
musi
eri
nev
ates
olu
kord
ades
nin
g p
akub n
eile
võim
alik
ke
selg
itusi
V
äärt
ust
ab ü
his
konna
jätk
usu
utl
ikku
aren
gut
nin
g s
uhtu
b
vas
tutu
stun
dli
kult
looduse
sse
ja
ühis
konda
Füüsika
11. klass
III kursus
“Elektromagnetism”
( 35 tundi)
Elektiväli ja magnetväli (10 tundi)
× × × × × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed ja
negatiivsed laengud.
Elementaarlaeng. Laengu
jäävuse seadus. Elektrivool.
Coulomb’I seadus.
Punktlaeng. Ampere’I
seadus. Püsimagnet ja
voolugajuhe. Elekti ja
magnetvälja kirledavad
vektorsuurused elektrivälja
tugevus ja
magnetinduktsioon.
Punktlaengu väljatugevus ja
sirgvoolumagnetinduktsioon.
Elektrivälja potentsiaal ja
pinge. Pinge ja
väljatugevuse seos. Välja
visualiseerimine: välja
jõujoon ja ekvipotentsiaal
pind. Homogeenne
elektriväli kahe
erinimeeliselt laetud plaadi
vahel, homogeenne
magnetväli solenoidis.
Elektromagnetväli (8 tundi)
× × × × × × × × × Liikuvale laetud osakesele
mõjuv magnetijõud.
Magnetväljas liikuva
juhtmelõigu otstele
indutseeritav pinge. Faraday
katsed. Induktsiooni
elektromotoor jõud.
Magnetvoo mõiste. Faraday
induktsiooni seadus. Lenzi
reegel. Kondentsaator ja
induktiivpool. Mahtuvus ja
induktiivsus.
Elektromagnetvälja energia.
Elektromagnetlained (8 tundi)
× × × × × × × × × Elektromagnet lainete
skaala. Laine pikkus ja
sagedus. Optika – õpetus
valguse tekkimisest,
levimisest ja kadumisest.
Valguse dualism ja dualism
printsiip looduses. Footoni
energia. Nähtava valguse
värvuse seos valguse
lainepikkusega vaakumis.
Elektromagnetlainete
amplituud ja intevsiivsus.
Difraktsioon ja interferents,
nende rakendusnäited.
Polariseeritud valgus, selle
saamine omadused ja
rakendused.
Valguse ja ainevastastikmõju (6 tundi)
× × × × × × × × × Valguse peegeldumine ja
murdumine.
Murdumisseadus.
Murdumisnäitaja seos
valguse kiirusega. Kujutisi
tekitamine läätse abil ja
läätse valem. Valguse
dispersioon. Spektroskoobi
töö põhimõte. Spektraal
analüüs. Valguse kirgumine.
Soojuskiirgus ja
luminestsens.
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1. Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2. Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses ühtlaseslt
ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.
3. Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi materjalide ja
teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks
õpijateks;
4. Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad
individualseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5. Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;
6. Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtte jne
7. Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,
projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt
loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte mõjutavate
tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.
Õpitulemused
III kursuse lõpus õpilane teab:
1. Elektrivoolu kokkuleppelist suunda, seletab voolu suuna sõltumatust laengukandjate märgist
ning kasutab probleemide lahendamisel valemit;
2. Et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat – püsimagnet ja
vooluga ühe, elektrostaatilisel väljal aga ainult üks – laetud keha, seletab nimetatud asjaolu
ilmnemist väljade geomeetrias;
3. Elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni definitsiooni;
4. Oerstedi katsest tulinevaid sirgjuhtme magnetvälja geomeetrilisi omadusi, kasutab Amperi
seadust;
5. Et kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel tekkib homogeene elektriväli ning solenoidis tekkib
homogeenne magnetväli;
6. Et kondensaatoreid ja induktiivpoole kasutatakse vastavalt elektrivälja või magnetvälja
energia salvestamiseks;
7. Et valguse laineomadused ilmnevad valguse levimisel, osakese – omadused aga valguse
tekkimisel ning kadumisel;
8. Lainete amplituudi ja intensiivsuse mõisteid ning kasutab seda teadmist probleemide
lahendamisel;
9. Kuidas sõltub murdumisnäitaja läbipaistvate ainete korral lainepikkusest vaakumis;
10. Spektrite põhilikke ja teab, mis tingimustel nad esinevad;
11. Valguse murdumisseadust;
III kursuse lõpus õpilane oskab:
1. Kasutada probleeme lahendades Kulon ja Amper;
2. Kasutada elektriväljatugevuse ja magnetinduktsiooni vektorite suundade määramise eeskirju;
3. Seletada erinevusi mõistete pinge ja potentsiaal kasutamises;
4. Joonistada kuni kahe väljatekkitaja korral elektrostaatilise välja E – vektroid, ning
juhtmelõigu või püsimagneti magnetvälja B – vektroirt etteantud punktis, joonistab nende
väljade jõujooni ja elektrostatiilise välja ekvipotentsiaal pindu;
5. Rakendada probleemide lahendamisel Lorentsi, ning oskab määrata Lorentsi jõusuunda;
6. Rakendada magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit;
7. Kasutada elektromotoorjõu mõisted ja teab, et induktsiooni eletromotoorjõud on kõigi
indutseeritavate pingete summa;
8. Seletada füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust;
9. Seletada näite varal Faraday induktsiooni seaduse kehtivuist ja kasutab probleemide
lahendamisel valemit;
10. Seletada pööriselektiivälja tekkimist magnetvoo muutumisel;
11. Seletada mõisted eneseinduktsiooni;
12. Kasutada elektromotoorjõu mõisted;
13. Seletada füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust, teab magnetvoo definitsiooni ja kasutab
probleemide lahendamisel magnetvoo definitsioon valemit;
14. Kirjeldada elektromagnetlainete skalaat, määratleb etteantud spektraalparametriga
elektormagnetkiirguse kuuluvana selle skalaa mingisse kindlasse piirkonda;
15. Seletada valguse korral dualism printsipi ja selle seost aatomistliku printsibiga;
16. Rakendada probleemide lahendamisel kvandi energia valemit;
17. Leida ühe etteantud spektraalparametri põhjal teisi;
18. Seletada valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava
interferentsipildi saamisel;
19. Seletada ioonise järgi interferentsi ja difraktsiooni nähtusi optikas;
20. Seletada polaariseeritud valguse olemust;
21. Kasutada läätse valemit kummerläätse korral;
22. Konstrueerida kiirte käiku õhukese kummerläätse korral;
23. Eristada soojuskiirgust ja luminestentsi, toob näiteid vastavatest valgusallikatest;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Füüsika, 11. klass
III kursus “Elektromagnetism”
1.Läbipaistva aine murdumisnäitaja määramine (kohustuslik praktiline töö)
2.Tutvumine eritüübiliste valgusallikatega;
Füüsiline õpikeskkond
1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;
2.Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni
tehnoloogilised demonstratsiooni vahendid õpetajale;
3.Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja
materjalid ning demonstratsiooni vahendid;
4.Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide
läbiviimiseks vajalikke materjalide kogumiseks ja säilitamiseks;
5.Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);
6.Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia
ainekavas loetletud töid;
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õpekava üldosa ja teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste
ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste
hinnangute ja numriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,
kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise
vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal
hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Gümnaasiumi
füüsikas jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine füüsika
kontekstis, sealhulgas teadmiste rakendamise ja erinevate teadmiste kombineerimise oskused, 2)
uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70%
ja 30%. Madalamat ja kõrgemat jarku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemuste hindamisel
on liigikaudu 40% ja 60%. Probleemide lahendamisel hinnatavat üldised etapid on: 1) probleemi
kindlaks määramine, 2) probleemi sisu avamine, 3) lahendusstrateegia leidmine, 4) strateegia
rakendamine, 5) tulemuste hindamine. Mitme saamaväärste lahendiga probleemide puhul lisandub
neile otsuse tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on
suudeteud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikik
usp
äädev
us
Füüsika
11. klass
IV kursus “Energia”
( 35 tundi)
Elektrivool (10 tundi)
× × × × × × Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse
olemus. Juhi takistus ja aine eritakistus.
Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist.
Ülijuhtivus. Ohmi seadus kogu vooluringi
kohta. Vooluallika elektromotoorjõud ja
sisetakistus. Vedelike, gaaside ja poolijuhtide
elektrijuhtivus. Pooljuhte elektroonika alused.
Valgusdiood ja ventiil-fotoelement.
Vooltmeetri, ampermeetri ja multimeetri
kasutamine.
Elektromagnetismi rakendused (10 tundi)
× × × × × × Vahelduvvool kui laengukandjate
suundvõnkumine. Vahenduvvoolu saamine ja
kasutamine. Generator ja elektrimootor.
Elektrienergia ülekanne. Trafod ja
kõrgepigeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Faas ja
neutral. Elektriohutus. Vahelduvvoolu
võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja
pinge eletriväärtused. Electromagnet lainete
rakendused: raadioside, television, radarid,
globaalne punktiseire.
Soojusnähtused (7 tundi)
× × × × × × Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur kui
soojusaste. Celsiuse Kelvini ja Fahrenheiti
temperatuuri skalad. Ideaalgaas ja realgaas.
Idealgaasi olekuvõrand. Isoprotsessid.
Gaasiolekuvõrandiga seletatavad nähtused
looduses ja tehnikas. Mikro ja
makroparametris, nende vahelised seosed.
Molekulaarkinetilise teooria põhialused.
Temperatuuri seos molekulide keskmise
kinetilise energiaga.
Termodüünaamika ja energeetika alused (8 tundi)
× × × × × × Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline
töö ja soojusülekanne. Soojusülekande liigid:
otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja
konvektsioon. Soojushulk. Termodünaamika 1
printsiip, selle seostamine isoprotsessidega.
Adiabaatiline protsess. Soohjusmasina töö
põhimõte, soojusmasina kasutegur,
soojusmasinad looduses ja tehnikas.
Termodünaamika II printsiip. Pööratavad ja
pöördumatud protsessid looduses. Entropiia.
Elumaalenergia ja entropia aspektist lähtuvalt.
Termodünaamika printsipide teadvustamise ja
arvestamise vajalikkus. Energia ülekanne
looduses ja tehnikas. Soojus, valgus, elektri
menahiline ja tuuma energia. Energetika
alused ning tööstuslikud energiaallikad.
Energeetilised globaalprobleemid ja nende
lahendamise võimalused. Eesti energy
vajadus, energeetikaprobleemid ja nende
lahendamise võimalused.
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
Tunneb
huvi
kes
kkonna,
sel
le u
uri
mis
e nin
g
loodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
val
dkonna
vas
tu
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s ]p
pek
s V
aatl
eb, an
alüüsi
b n
ing s
elgit
ab k
eskkonna
obje
kte
ja
pro
tses
se, le
iab n
ende
vah
elis
i
seose
id n
ing t
eeb ü
ldis
tavai
d j
ärel
dusi
,
raken
dad
es l
ood
usa
inet
es o
man
dat
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
Osk
ab m
ärgat
a ja
lah
end
ada
loodust
eadusl
ikke
pro
ble
eme,
kas
uta
des
loo
dust
eadusl
ikku
mee
todid
, nin
g e
sita
da
saad
ud j
ärel
dusi
kir
jali
kult
ja
suuli
selt
O
skab
teh
a ig
apäe
vae
luli
si
loodusk
eskkonnag
a se
otu
d p
ädev
aid o
tsuse
id,
arves
tad
es l
ood
ust
eadusl
ikke,
maj
andusl
ikke
etil
is-
mora
lsei
d s
eisu
kohti
ja
õig
usa
kte
nin
g
pro
gnoosi
da
ots
ust
e m
õju
Kas
uta
b l
oodust
eadust
e ja
teh
nolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s er
inev
aid, sh
ele
ktr
oonil
isi
alli
kai
d, an
alüüsi
b j
a hiu
ndab
kri
itil
elt
nei
s
sisa
lduva
info
õig
sust
nin
g r
aken
dab
sed
a
pro
ble
eme
lah
endad
es
On o
man
dan
ud s
üst
eem
se ü
levaa
te
loodusk
eskkonnas
tyoim
uvat
est
pea
mis
test
pro
tses
sides
t nin
g m
õis
tab l
oodust
eadust
e
aren
gut
kui
pro
tses
si, m
is l
oob
uusi
tea
dm
isi
ja
annab
sel
git
usi
üm
bri
tsev
a kohta
nin
g m
ille
l
on p
rakti
lisi
väl
jundei
d
Mõis
tab l
oodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id j
a
eris
usi
, on o
man
dan
ud ü
levaa
te v
aldkonna
elukuts
etes
t nin
g r
aken
dab
loodusa
inet
es
saad
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
elu
kuts
eval
ikus
Vää
rtust
ab k
eskkonda
ku
i te
rvik
ut,
sel
lega
seotu
d v
astu
tust
un
dik
ku j
a sä
ästv
at e
luvii
si
nin
g j
ärgib
ter
vis
likke
eluvii
se
Füüsika
11. klass
IV kursus “Energia”
( 35 tundi)
Elektrivool (10 tundi)
× × × × × × × × Elektrivoolu tekkemehhanism.
Ohmi seaduse olemus. Juhi
takistus ja aine eritakistus.
Metallkeha takistuse sõltuvus
temperatuurist. Ülijuhtivus.
Ohmi seadus kogu vooluringi
kohta. Vooluallika
elektromotoorjõud ja
sisetakistus. Vedelike, gaaside
ja poolijuhtide elektrijuhtivus.
Pooljuhte elektroonika alused.
Valgusdiood ja ventiil-
fotoelement. Vooltmeetri,
ampermeetri ja multimeetri
kasutamine.
Elektromagnetismi rakendused (10 tundi)
× × × × × × × × Vahelduvvool kui
laengukandjate
suundvõnkumine.
Vahenduvvoolu saamine ja
kasutamine. Generator ja
elektrimootor. Elektrienergia
ülekanne. Trafod ja
kõrgepigeliinid.
Vahelduvvooluvõrk. Faas ja
neutral. Elektriohutus.
Vahelduvvoolu võimsus
aktiivtakistusel. Voolutugevuse
ja pinge eletriväärtused.
Electromagnet lainete
rakendused: raadioside,
television, radarid, globaalne
punktiseire.
Soojusnähtused (7 tundi)
× × × × × × × × Siseenergia ja soojusenergia.
Temperatuur kui soojusaste.
Celsiuse Kelvini ja Fahrenheiti
temperatuuri skalad. Ideaalgaas
ja realgaas. Idealgaasi
olekuvõrand. Isoprotsessid.
Gaasiolekuvõrandiga
seletatavad nähtused looduses
ja tehnikas. Mikro ja
makroparametris, nende
vahelised seosed.
Molekulaarkinetilise teooria
põhialused. Temperatuuri seos
molekulide keskmise kinetilise
energiaga.
Termodüünaamika ja energeetika alused (8 tundi)
× × × × × × × × Soojusenergia muutmise viisid:
mehaaniline töö ja
soojusülekanne.
Soojusülekande liigid: otsene
soojusvahetus, soojuskiirgus ja
konvektsioon. Soojushulk.
Termodünaamika 1 printsiip,
selle seostamine
isoprotsessidega. Adiabaatiline
protsess. Soohjusmasina töö
põhimõte, soojusmasina
kasutegur, soojusmasinad
looduses ja tehnikas.
Termodünaamika II printsiip.
Pööratavad ja pöördumatud
protsessid looduses. Entropiia.
Elumaalenergia ja entropia
aspektist lähtuvalt.
Termodünaamika printsipide
teadvustamise ja arvestamise
vajalikkus. Energia ülekanne
looduses ja tehnikas. Soojus,
valgus, elektri menahiline ja
tuuma energia. Energetika
alused ning tööstuslikud
energiaallikad. Energeetilised
globaalprobleemid ja nende
lahendamise võimalused. Eesti
energy vajadus,
energeetikaprobleemid ja
nende lahendamise võimalused.
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
Kas
uta
b f
üüsi
ka
mõis
teid
, fü
üsi
kal
isi
suuru
si, se
ose
id n
ing r
aken
dusi
loodus
ja t
ehnik
a näh
tust
e
kir
jeld
amis
el, se
lgit
amis
el j
a
pro
gnoosi
mis
el
Lah
endab
sit
uat
sioon, ar
vutu
s – j
a
gra
afil
isi
üle
sandei
d, m
ille
lah
enduse
üksi
kosa
sis
aldab
kuni
kak
s val
emig
a
esit
atud s
eost
, nin
g h
indab
saa
dud
tule
muse
tõep
äras
ust
Tei
sendab
mõõtü
hik
uid
, kas
uta
des
eesl
iite
id
Meg
a, K
ilo, det
si, se
nti
,
mil
i, m
ikro
ja n
ano
S
õnas
tab e
ttea
ntu
d s
ituat
siooni
kir
jeld
use
põhja
l uuri
mis
küsi
muse
või
küsi
musi
, kav
andab
ja
vii
b l
äbi
eksp
erim
endi,
töötl
eb k
atse
andm
eid
nin
g t
eeb j
ärel
dusi
uuri
musk
üsi
muse
s
sisa
lduva
hüpote
esi
keh
tivuse
kohta
Lei
ab f
üüsi
kaa
last
info
t
käs
iraa
mat
ute
st j
a ta
bel
ites
t nin
g
kas
uta
b l
eitu
d t
eavet
üle
sannet
e
lahen
dam
isel
V
iisa
ndab
füüsi
kal
iste
ob
jekti
de,
näh
tust
e ja
rak
endust
e jo
onis
eid
Lah
endab
rak
endusl
iku s
isuga
osa
üle
sannet
eks
taan
dat
avai
d
kople
ksü
lesa
ndei
d
Tunneb
ära
füüsi
kaa
lase
id t
eem
asid
,
pro
ble
eme
ja k
üsi
musi
eri
nev
ates
olu
kord
ades
nin
g p
akub n
eile
võim
alik
ke
selg
itusi
V
äärt
ust
ab ü
his
konna
jätk
usu
utl
ikku
aren
gut
nin
g s
uhtu
b
vas
tutu
stun
dli
kult
looduse
sse
ja
ühis
konda
Füüsika
11. klass
IV kursus “Energia”
( 35 tundi)
Elektrivool (10 tundi)
× × × × × × × × × Elektrivoolu
tekkemehhanism. Ohmi
seaduse olemus. Juhi
takistus ja aine eritakistus.
Metallkeha takistuse
sõltuvus temperatuurist.
Ülijuhtivus. Ohmi seadus
kogu vooluringi kohta.
Vooluallika
elektromotoorjõud ja
sisetakistus. Vedelike,
gaaside ja poolijuhtide
elektrijuhtivus. Pooljuhte
elektroonika alused.
Valgusdiood ja ventiil-
fotoelement. Vooltmeetri,
ampermeetri ja multimeetri
kasutamine.
Elektromagnetismi rakendused (10 tundi)
× × × × × × × × × Vahelduvvool kui
laengukandjate
suundvõnkumine.
Vahenduvvoolu saamine ja
kasutamine. Generator ja
elektrimootor.
Elektrienergia ülekanne.
Trafod ja kõrgepigeliinid.
Vahelduvvooluvõrk. Faas
ja neutral. Elektriohutus.
Vahelduvvoolu võimsus
aktiivtakistusel.
Voolutugevuse ja pinge
eletriväärtused.
Electromagnet lainete
rakendused: raadioside,
television, radarid,
globaalne punktiseire.
Soojusnähtused (7 tundi)
× × × × × × × × × Siseenergia ja
soojusenergia.
Temperatuur kui
soojusaste. Celsiuse
Kelvini ja Fahrenheiti
temperatuuri skalad.
Ideaalgaas ja realgaas.
Idealgaasi olekuvõrand.
Isoprotsessid.
Gaasiolekuvõrandiga
seletatavad nähtused
looduses ja tehnikas. Mikro
ja makroparametris, nende
vahelised seosed.
Molekulaarkinetilise
teooria põhialused.
Temperatuuri seos
molekulide keskmise
kinetilise energiaga.
Termodüünaamika ja energeetika alused (8 tundi)
× × × × × × × × × Soojusenergia muutmise
viisid: mehaaniline töö ja
soojusülekanne.
Soojusülekande liigid:
otsene soojusvahetus,
soojuskiirgus ja
konvektsioon. Soojushulk.
Termodünaamika 1
printsiip, selle seostamine
isoprotsessidega.
Adiabaatiline protsess.
Soohjusmasina töö
põhimõte, soojusmasina
kasutegur, soojusmasinad
looduses ja tehnikas.
Termodünaamika II
printsiip. Pööratavad ja
pöördumatud protsessid
looduses. Entropiia.
Elumaalenergia ja entropia
aspektist lähtuvalt.
Termodünaamika
printsipide teadvustamise
ja arvestamise vajalikkus.
Energia ülekanne looduses
ja tehnikas. Soojus, valgus,
elektri menahiline ja tuuma
energia. Energetika alused
ning tööstuslikud
energiaallikad.
Energeetilised
globaalprobleemid ja nende
lahendamise võimalused.
Eesti energy vajadus,
energeetikaprobleemid ja
nende lahendamise
võimalused.
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1. Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2. Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses ühtlaseslt
ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.
3. Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi materjalide ja
teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks
õpijateks;
4. Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad
individualseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5. Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;
6. Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtte jne
7. Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,
projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt
loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte mõjutavate
tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.
Õpitulemused
IV kursuse lõpus õpilane teab:
1. Elektrivoolu tekkemehanismi mikrotasemel;
2. Et metallkeha takistus sõltub lineaarselt temperatuurist ning seletab takistuse temperatuuri
sõltuvuse põhjal takistuse tekkemehanismi;
3. juhtme, vooluallika, lüliti, hõõglambi, takisti, dioodi, reostaadi, kondensaatori,
induktiivpooli, ampermetri ja voltmetri tingmärke, ning kasutab neid lihtsamaid
elektriskeeme tugedes ja konstrueerides;
4. et vahelduvvoolu korral sõltuvad pinge ja voolutugevus perioodiliselt ajast ning et seda
sõltuvust kirjeldab sinus või kosinuus funktsioon
5. mõisted siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest;
6. tselsiuse ja farenheiti temperatuuri skaalasid ning teab mõlemas skaalas olulisi temperature;
7. mõiste energetika tähendusi: laiemat ning kitsamat;
8. et termodünaamika printsipidest tulinevalt kaasneb energia kasutusega vältimatult
säästumine;
IV kursuse lõpus õpilane oskab:
1. seletada elektrivoolu tekkemehanismi mikrotasemel, rakendades seost I=qnvS;
2. kasutada probleemide lahendamisel seost R=ρl/s;
3. rakendada probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooliuringi kohta:
I = U/R, I = ξ / R+r;
4. arvutada elektrienergia maksumust, ning planeerib selle järgi uute elektriseadmete
kasutuselevõttu
5. kasutada multimeetrit voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks;
6. kirjeldada vahenduvvoolu kui laengukandjate soundvõnkumist;
7. kirjeldada generaatori ja elektrimotoori tööpõhimõtet
8. kirjeldada trafot kui elektromagnetiilise induktsiooni nähtusel põhinevat seadet
vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse muutmiseks, kusjuures trafo primar ja
sekundaarpinge suhe võrdub liigikaudu primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvude
suhtega,
9. arvutada vahelduvvoolu võimsust aktiivtarviti korral ning seletab grafiliselt voolutugevuse ja
pinge efektiivväärtuste I ja U seost amplituudväärtustega Im ja Um
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Füüsika, 11. klass
VI kursus “Energia”
1.Erinevate ainete soojusjuhtivuse uurimine (osaluskatse)
2.Tutvumine termodünaamika printsipidega arvutimudeli abil
3.Tutvumine energetika alustega interaktiivse õppevideo abil.
Füüsiline õpikeskkond
1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;
2.Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,
elektripistikud ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni
tehnoloogilised demonstratsiooni vahendid õpetajale;
3.Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja
materjalid ning demonstratsiooni vahendid;
4.Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide
läbiviimiseks vajalikke materjalide kogumiseks ja säilitamiseks;
5.Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool
kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);
6.Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia
ainekavas loetletud töid;
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õpekava üldosa ja teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste
ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste
hinnangute ja numriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,
kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise
vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal
hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Gümnaasiumi
füüsikas jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine füüsika
kontekstis, sealhulgas teadmiste rakendamise ja erinevate teadmiste kombineerimise oskused, 2)
uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70%
ja 30%. Madalamat ja kõrgemat jarku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemuste hindamisel
on liigikaudu 40% ja 60%. Probleemide lahendamisel hinnatavat üldised etapid on: 1) probleemi
kindlaks määramine, 2) probleemi sisu avamine, 3) lahendusstrateegia leidmine, 4) strateegia
rakendamine, 5) tulemuste hindamine. Mitme saamaväärste lahendiga probleemide puhul lisandub
neile otsuse tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on
suudeteud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikik
usp
äädev
us Füüsika
12. klass
V kursus „Mikro- ja
megamaailma füüsika”
( 35 tundi)
Aine ehituse alused (9 tundi)
× × × × × × Aine olekud, nende sarnasused ja
erinevused. Aine olekud
mikrotasemel. Veeaur õhus.
Õhuniiskus. Küllastunud ja
küllastumata aur. Absoluutne ja
suhteline niiskus, kastepunkt.
Ilmastikunähtused. Molekulaarjõud.
Vedelike omadused: voolavus ja
pindpinevus. Märgamine,
kapillaarsus ja nende ilmnemine
looduses. Faasisiirded ja
sirdesoojused.
Mikromaailma füüsika (15 tundi)
× × × × × × Välis- ja sisefotoeffekt.
Aatomimudelid. Osakeste
leiulained. Kvantmehanika.
Elektroonide difraktsioon.
Määramatuseos. Nüüdisaegne
aatomimudel. Aatomi kvantarvud.
Aatomituuma ehitus. Massidefekt.
Seoseenergia. Eriseoseenergia.
Tuumareaktsioonid.
Tuumaenergetika ja tuumarelv.
Radioaktiivsus. Poolestusaeg.
Radioaktiivne dateerimine.
Ioniseerivad kiirgused ja nende
toimed. Kiirguskaitse.
Megamaailma füüsika (11 tundi)
× × × × × × Vaatlusastronoomia.
Vaatlusvahendid ja nende areng.
Tähtkujud. Taevakaardid.
Astraalmütoloogia ja füüsika.maa ja
kuu periodiline liikumine aja
arvestuse alusena. Kalender.
Kuufaasid. Varjutused.
Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja
tekkimise hüpootisid. Päike ja teised
tähed. Tähtede evolutsioon.
Galaktikad. Meie kodu galaktika –
linnutee. Universumi struktuur. Suur
Pauk. Universumi evolutsioon. Eesti
astroniomide panus astrofüüsikasse
ja kosmoloogiasse.
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
Tunneb
huv
i kes
kkonna,
se
lle
uuri
mis
e nin
g
loodust
eadu
ste
ja t
ehnolo
ogia
val
dkonna
vas
tu
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õppek
s V
aatl
eb,
anal
üüsi
b
nin
g
selg
itab
kes
kkonna
obje
kte
ja
pro
tses
se,
leia
b
nen
de
vah
elis
i
seose
id
nin
g
teeb
üld
ista
vai
d
järe
ldusi
,
raken
dad
es l
oodusa
inet
es o
man
dat
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
Osk
ab m
ärg
ata
ja l
ahen
dad
a lo
odust
eadusl
ikke
pro
ble
eme,
kas
uta
des
lo
odust
eadusl
ikku
mee
todid
, nin
g
esit
ada
saad
ud
järe
ldusi
kir
jali
kult
ja
suuli
selt
Osk
ab t
eha
igap
äevae
luli
si l
oodusk
eskkonnag
a
seotu
d
päd
evai
d
ots
use
id,
arves
tad
es
loodust
eadu
slik
ke,
m
ajan
dusl
ikke
etil
is-
mora
lsei
d
seis
uko
hti
ja
õig
usa
kte
nin
g
pro
gnoosi
da
ots
ust
e m
õju
Kas
uta
b
loo
dust
eadust
e ja
te
hnolo
ogia
alas
e
info
han
kim
isek
s er
inev
aid,
sh
elek
troonil
isi
alli
kai
d,
anal
üüsi
b
ja
hiu
ndab
kri
itil
elt
nei
s
sisa
lduva
info
õig
sust
nin
g
rak
endab
se
da
pro
ble
eme
lah
endad
es
On
om
andan
ud
süst
eem
se
üle
vaa
te
loodusk
eskkonnas
ty
oim
uvat
est
pea
mis
test
pro
tses
sides
t nin
g
mõis
tab
loodust
eadust
e
aren
gut
kui
pro
tses
si,
mis
loob u
usi
tea
dm
isi
ja
annab
sel
git
usi
üm
bri
tsev
a kohta
nin
g m
ille
l on
pra
kti
lisi
väl
jundei
d
Mõis
tab
loodusa
inet
e om
avah
elis
i se
ose
id
ja
eris
usi
, on
om
andan
ud
üle
vaa
te
val
dkonna
eluku
tset
est
nin
g
raken
dab
lo
odusa
inet
es
saad
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
elu
kuts
eval
ikus
Vää
rtust
ab
kes
kkonda
kui
terv
ikut,
se
lleg
a
seotu
d
vas
tutu
stun
dik
ku
ja
sääs
tvat
el
uvii
si
nin
g j
ärgib
ter
vis
likke
eluvii
se
Füüsika
12. klass
V kursus „Mikro- ja
megamaailma füüsika”
( 35 tundi)
Aine ehituse alused (9 tundi)
× × × × × × × × Aine olekud, nende
sarnasused ja erinevused.
Aine olekud mikrotasemel.
Veeaur õhus. Õhuniiskus.
Küllastunud ja
küllastumata aur.
Absoluutne ja suhteline
niiskus, kastepunkt.
Ilmastikunähtused.
Molekulaarjõud. Vedelike
omadused: voolavus ja
pindpinevus. Märgamine,
kapillaarsus ja nende
ilmnemine looduses.
Faasisiirded ja
sirdesoojused.
Mikromaailma füüsika (15 tundi)
× × × × × × × × Välis- ja sisefotoeffekt.
Aatomimudelid. Osakeste
leiulained. Kvantmehanika.
Elektroonide difraktsioon.
Määramatuseos.
Nüüdisaegne aatomimudel.
Aatomi kvantarvud.
Aatomituuma ehitus.
Massidefekt. Seoseenergia.
Eriseoseenergia.
Tuumareaktsioonid.
Tuumaenergetika ja
tuumarelv. Radioaktiivsus.
Poolestusaeg.
Radioaktiivne dateerimine.
Ioniseerivad kiirgused ja
nende toimed.
Kiirguskaitse.
Megamaailma füüsika (11 tundi)
× × × × × × × × Vaatlusastronoomia.
Vaatlusvahendid ja nende
areng. Tähtkujud.
Taevakaardid.
Astraalmütoloogia ja
füüsika.maa ja kuu
periodiline liikumine aja
arvestuse alusena.
Kalender. Kuufaasid.
Varjutused.
Päikesesüsteemi koostis,
ehitus ja tekkimise
hüpootisid. Päike ja teised
tähed. Tähtede evolutsioon.
Galaktikad. Meie kodu
galaktika – linnutee.
Universumi struktuur. Suur
Pauk. Universumi
evolutsioon. Eesti
astroniomide panus
astrofüüsikasse ja
kosmoloogiasse.
Kooliastme õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
Kas
uta
b
füüsi
ka
mõis
teid
,
füüsi
kal
isi
suuru
si,
seose
id
nin
g
raken
dusi
loodus
ja t
ehnik
a näh
tust
e
kir
jeld
amis
el,
selg
itam
isel
ja
pro
gnoosi
mis
el
Lah
endab
si
tuat
sioon,
arvutu
s –
ja
gra
afil
isi
üle
sandei
d,
mil
le
lahen
duse
üksi
kosa
si
sald
ab
kuni
kak
s val
emig
a es
itat
ud
seost
, nin
g
hin
dab
saa
dud t
ule
muse
tõep
äras
ust
Tei
sendab
m
õõtü
hik
uid
, kas
uta
des
eesl
iite
id M
ega,
Kil
o,
det
si,
senti
,
mil
i, m
ikro
ja n
ano
Sõnas
tab
ette
antu
d
situ
atsi
ooni
kir
jeld
use
põhja
l uuri
mis
küsi
muse
või
küsi
musi
, kav
andab
ja
vii
b l
äbi
eksp
erim
endi,
töötl
eb k
atse
andm
eid
nin
g
teeb
jä
reld
usi
uuri
musk
üsi
muse
s si
sald
uva
hüpote
esi
keh
tivuse
kohta
Lei
ab
füüsi
kaa
last
in
fot
käs
iraa
mat
ute
st
ja
tabel
ites
t nin
g
kas
uta
b
leit
ud
teav
et
üle
sannet
e
lahen
dam
isel
Vii
sandab
fü
üsi
kal
iste
obje
kti
de,
näh
tust
e ja
rak
endust
e jo
onis
eid
Lah
endab
ra
ken
dusl
iku
sisu
ga
osa
üle
sannet
eks
taan
dat
avai
d
kople
ksü
lesa
ndei
d
Tunneb
ära
füüsi
kaa
lase
id t
eem
asid
,
pro
ble
eme
ja
küsi
musi
er
inev
ates
olu
kord
ades
nin
g
pak
ub
nei
le
võim
alik
ke
selg
itusi
Vää
rtust
ab ü
his
konna
jätk
usu
utl
ikku
aren
gut
nin
g
suhtu
b
vas
tutu
stun
dli
kult
lo
oduse
sse
ja
ühis
konda
Füüsika
12. klass
V kursus „Mikro-
ja megamaailma
füüsika”
( 35 tundi)
Aine ehituse alused (9 tundi)
× × × × × × × × × Aine olekud, nende
sarnasused ja
erinevused. Aine
olekud
mikrotasemel.
Veeaur õhus.
Õhuniiskus.
Küllastunud ja
küllastumata aur.
Absoluutne ja
suhteline niiskus,
kastepunkt.
Ilmastikunähtused.
Molekulaarjõud.
Vedelike omadused:
voolavus ja
pindpinevus.
Märgamine,
kapillaarsus ja
nende ilmnemine
looduses.
Faasisiirded ja
sirdesoojused.
Mikromaailma füüsika (15 tundi)
× × × × × × × × × Välis- ja
sisefotoeffekt.
Aatomimudelid.
Osakeste leiulained.
Kvantmehanika.
Elektroonide
difraktsioon.
Määramatuseos.
Nüüdisaegne
aatomimudel.
Aatomi kvantarvud.
Aatomituuma
ehitus. Massidefekt.
Seoseenergia.
Eriseoseenergia.
Tuumareaktsioonid.
Tuumaenergetika ja
tuumarelv.
Radioaktiivsus.
Poolestusaeg.
Radioaktiivne
dateerimine.
Ioniseerivad
kiirgused ja nende
toimed.
Kiirguskaitse.
Megamaailma füüsika (11 tundi)
× × × × × × × × × Vaatlusastronoomia.
Vaatlusvahendid ja
nende areng.
Tähtkujud.
Taevakaardid.
Astraalmütoloogia
ja füüsika.maa ja
kuu periodiline
liikumine aja
arvestuse alusena.
Kalender.
Kuufaasid.
Varjutused.
Päikesesüsteemi
koostis, ehitus ja
tekkimise
hüpootisid. Päike ja
teised tähed.
Tähtede
evolutsioon.
Galaktikad. Meie
kodu galaktika –
linnutee.
Universumi
struktuur. Suur
Pauk. Universumi
evolutsioon. Eesti
astroniomide panus
astrofüüsikasse ja
kosmoloogiasse.
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1.Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete ja
läbivate teemadega;
2.Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses ühtlaseslt
ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.
3.Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,
õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi materjalide ja
teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks
õpijateks;
4.Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad
individualseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5.Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;
6.Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,
näitused, ettevõtte jne
7.Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,
projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt
loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte mõjutavate
tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.
Õpitulemused
V kursuse lõpus õpilane teab:
1. Mõisted gaas, vedelik, kondensaine ja tahkis;
2. Reaalgaasi omaduste erinevusi ideaalgaasi mudelist;
3. Nähtusi märgamine ja kapilaarsus;
4. Kvantmehanika erinevusi klassikalisest mehaanikast, seletab dualism printsibi abil osakeste
leiulained;
5. Mõisted sisulaine, teab et elektronorbitaalidele aatomis vastavad elektrooni leiulaine kui
seisulaine kindlad kujud;
6. Elektroonide difraktsiooni kui kvantmehanika aluskatsed;
7. Selliste füüsikaliste suuruste pare, mille vahel valitseb määramatusseos’
8. Nüüdisaegsed aatomi mudelit nelja kvaantarvu abil;
9. Eriseosenergia mõistet ja eriseosenergia sõltuvust massiarvust;
10. Tähtsamaid tuumareaktsioone, rõhutades massiarvu ja laenguarvu jäävuse seaduste kehtivust
tuumareaktsioonides;
11. Radioaktiivse lagunemise seadust, et seletada radioaktiivse dateerimise meetodi olemust,
toob näiteid selle metodi rakendamise kohta;
12. Tuumareaktori üldist tööpõhimõtet ning tuumaenergeetika eeliseid, aga ka
tuumatehnoloogiga seonduvaid ohte;
13. Ioniseeriva kiirguse like ja allikaid, kirjeldab ioniseeriva kiirguse erinevat mõju
elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks;
14. Astronoomia vaatlusvahendeid;
15. Taevakaardi füüsikalise tõlgenduse aluseid ja füüsikalisi hinnanguid peamistele
astraalmütoloogilistele kujutelmadele;
16. Kvaitatiivselt süsteemiga Päike – Maa – Kuu seotud nähtusi: aastaaegade vaheldumist, kuu
faase, varjutusi, taevakehade njäivat liikumist;
17. Mõõtmete ja liikumisviisi aspektis Päikese süsteemi põhilisi koostisosi: Päike, planedid,
kaaslased, asteroidid, komeedid, meteoorkehad;
18. Päikese ja teiste tähtede keemilist koostist ja ehitust, nimetab kiiratava energia allika;
19. Kvalitatiivselt Päiksese süsteemi tekkimist, lähtede evolütsiooni, Linnutee koostist ja ehitust
ning universumi tekkimist Suure Paugu teooria põhjal;
V kursuse lõpus õpilane oskab:
1. Tuua näiteid loodusest ja tehnikast;
2. Kasutada hügroometrit;
3. Kasutada radioaktiivse lagunemise seadust, et seletada radioaktiivse dateerimise meetodi
olemust, toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta;
4. Nimetada ioniseeriva kiirfuse like ja allikaid, kirjeldab ioniseeriva kiirguse erinevat mõju
elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Füüsika, 12. klass
V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika”
Õhuniiskuse mõõtmine (kohustuslik praktiline töö)
Tutvumine aine faaside ja faasisiiretega arvutimudeli abil;
Tutvumine atomimudelite ja kvantmehanika alustega arvutisimulatsioonide abil;
Tutvumine radioaktiivsuse, ioniseerivate kiirguste ja kiirguskaitse teematikaga
arvutisimulatsioonide abil;
Tutvumine tuumatehnoloogiate, tuumarelva toime ja tuumaohutusega õppevideo vahendusel.
Tutvumine päikesesüsteemi ja universumi ehitusega arvutisimulatsioonide vahendusel;
Füüsiline õpikeskkond
Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;
Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud
ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni tehnoloogilised
demonstratsiooni vahendid õpetajale;
Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja
materjalid ning demonstratsiooni vahendid;
Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide
läbiviimiseks vajalikke materjalide kogumiseks ja säilitamiseks;
Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);
Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia ainekavas
loetletud töid;
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õpekava üldosa ja teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste
ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste
hinnangute ja numriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,
kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise
vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal
hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Gümnaasiumi
füüsikas jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine füüsika
kontekstis, sealhulgas teadmiste rakendamise ja erinevate teadmiste kombineerimise oskused, 2)
uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70%
ja 30%. Madalamat ja kõrgemat jarku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemuste hindamisel
on liigikaudu 40% ja 60%. Probleemide lahendamisel hinnatavat üldised etapid on: 1) probleemi
kindlaks määramine, 2) probleemi sisu avamine, 3) lahendusstrateegia leidmine, 4) strateegia
rakendamine, 5) tulemuste hindamine. Mitme saamaväärste lahendiga probleemide puhul lisandub
neile otsuse tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on
suudeteud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
4. Loodusgeograafia
4.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) huvitub geograafiast ning teistest loodus- ja sotsiaalteadustest, mõistab nende tähtsust
igapäevaelus, pidevalt muutuvas ühiskonnas;
2) on teadlik looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest
esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
3) teab kohalikke, piirkondlikke ning üleilmalisi sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleeme
ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
4) käsitab geograafiaprobleeme lahendades teadulikku meetodit;
5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes,
väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
ning jätkusuutlikku arengut;
6) leiab erikeeltestest teabeallikatest geograafiaalast infot, analüüsib, järeldab ja langetab
otsuseid;
7) on omandanud ettekujutuse geograafiaga seotud elukutsetest, kasutab geograafias omandatud
teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;
8) on motiveeritud elukestvaks õppeks.
4.1.2. Õppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda ning sellel on
oluline osa õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Gümnaasiumi
geograafia tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Geograafias
omandatud teadmised, oskused ja hoiakud toetavad sisemiselt motiveeritud elukestvat õppimist.
Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas
esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk
on keskkonna ja inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel, et arendada õpilaste
keskonnateadlikkust ning soodustada jätkusuutliku arengu idee omaksvõtmist. Keskkonda
käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka
kultuurilise keskkonna. Geograafia õppides kujunevad õpliaste säästlikku eluviisi ninig looduslikku
ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset
maailmakodanikku.
Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse,
rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning sallivale
suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse.
4.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) huvitub looduses ning ühiskonnas piirkondlikest ja üleilmalistest nähtustest, nende uurimisest;
2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi,
vastastikuseid seoseid ja arengu kulgu;
3) hindab kriitiliselt inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning
väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;
4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, piirkondlikul ja üleilmalisel tasandil,
toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut;
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipõhiseid), hindab kriitiliselt neis
sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja väljendusrikkas keeles;
6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit;
7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes olukordades loodusteadus-, tehnoloogia- ja
sotsiaalprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri plaanides;
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks kaasaegseid tehnovahendeid.
4.1.4. Kursuste õpitulemused ja -sisu
I kursus „Maa kui süsteem“
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
I kursus
10. klass
„Maa kui süsteem“
X X X
Sissejuhatus
Maa kui süsteem
Maa teke ja areng
Geoloogiline ajaskaala
X X
Laamtektoonika
Maa siseehitus ja litosfääri koostis
Kivimite liigitus tekke alusel
Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud
protsessid
Vulkanism
Maavärinad
X X X X
Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus
Päikesekiirguse jaotumine Maal, kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle tähtsus
Kliimat kujundavad tegurid
Üldine õhuringlus
Õhumassid, tsüklonid ja antitsüklonid
Kliimamuutused
X X X X X X X
Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja veeringe
Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur. soolsus, hoovused ja looded
maailmamaeres
Rannaprotsessid ning erinevate rannikute
kujunemine
Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus
X X X X Biosfäär
Kliima, taimestiku ja mullastiku vahelised seosed
Kivimite murenemine
Mulla koostis ja ehitus; mulla omadused
Mullatekket egurid ja mulla protsessid.
Bioomid
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
An
alü
üsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kk
on
nas
to
imuv
aid
nii
vah
etult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e
taju
mat
uid
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing
mõ
ista
b m
ud
elit
e o
sa r
eaal
sete
ob
jek
tid
e k
irje
ldam
isel
Osk
ab i
sese
isv
alt
leid
a n
ing
kas
uta
da
loo
du
stea
du
slik
u j
a te
hn
olo
og
iaal
ase
in
fo
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võ
õrk
eels
eid
all
ikai
d,
mis
on
esi
tatu
d s
õn
alis
el,
nu
mbri
lise
l v
õi
süm
bo
lite
tas
and
il,
osk
ab h
innat
a n
eid
kri
itil
isel
t n
ing
vää
rtust
ada
nii
isi
ku
ku
i k
a ü
his
ko
nna
tasa
nd
il
Osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
end
ada
kes
kk
onn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eid
loo
du
stea
du
slik
ku
ja
sots
iaal
set
ko
mp
on
enti
, k
asu
tad
es l
oo
du
stea
du
slik
ku
mee
todit
ko
gud
a in
fot,
sõ
nas
tad
a
uu
rim
isk
üsi
mu
si v
õi
hü
po
tees
e, k
on
tro
llid
a m
uu
tuja
id v
aatl
use
võ
i k
atse
ga,
an
aüü
sid
a ja
inte
rpre
teer
ida
tule
mu
si,
teh
a jä
reld
usi
nin
g k
oo
stad
a ju
hen
dam
ise
ko
rral
uu
rim
isp
roje
kti
Kas
uta
b g
eog
raaf
ias
om
and
atu
d s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loo
dust
ead
uli
kk
e, t
ehno
loo
gia
alas
eid
nin
g s
ots
iaal
tead
usl
ikk
e 3
pro
ble
eme
lah
end
ades
ja
põ
hje
ndar
tud
ots
use
id t
ehes
Mõ
ista
b l
oo
du
sain
ete
om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a n
ing
uute
in
terd
ists
ipli
naa
rset
e te
adu
s-
val
dk
on
dad
e k
oh
ta s
elle
s sü
stee
mis
Mõ
ista
b t
ead
ust
ku
i te
adu
slik
e te
adm
iste
han
kim
ise
pro
tses
si
sell
e aj
alo
oli
ses
ja
tän
apäe
vas
es k
om
tek
stis
, o
skab
hin
nat
a lo
ovu
se o
sa t
ead
usa
vas
tust
es n
ing
tea
du
se
pii
ran
gu
id r
eaal
se m
aail
ma
suh
tes
Hin
dab
ja
pro
gno
osi
b t
eadu
se j
a te
hn
olo
og
ia s
aav
utu
ste
mõ
ju k
esk
kon
nal
e, t
ug
ined
es
loo
du
stea
du
slik
ele,
so
tsia
alse
tele
, m
ajan
du
slik
ele
ja e
etil
is-m
ora
alse
tele
sei
suk
oh
atad
ele
nig
arv
esta
des
õig
usa
kte
Vää
rtu
stab
kes
kk
ond
a ku
i te
rvik
ut
ja j
ärg
ib j
ätku
suu
tlik
u e
luv
iisi
tav
asid
, tu
gin
edes
tõen
du
smat
erja
lid
ele,
sih
tub v
astu
tust
ud
lik
ult
kes
kk
ond
a
Tu
nn
eb h
uv
i k
esk
kon
nas
to
imu
vat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e n
ähtu
ste
nin
g l
oo
du
stea
tust
e ja
teh
no
loog
ia a
reng
u v
astu
, o
skab
teh
a põ
hen
dat
ud
ots
use
ud
kar
jäär
i v
alid
es n
ing
on
mo
tiv
eeri
tud
elu
kes
tvak
s õ
pp
eks
I kursus
10. klass
„Maa kui süsteem“
X X X X X X X
Sissejuhatus
Maa kui süsteem
Maa teke ja areng
Geoloogiline ajaskaala
X X X X X X X X X
Laamtektoonika
Maa siseehitus ja
litosfääri koostis
Kivimite liigitus tekke
alusel
Laamtektoonika,
laamade liikumisega
seotud protsessid
Vulkanism
Maavärinad
X X X X X X X X X Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus,
koostis ja ehitus
Päikesekiirguse
jaotumine Maal,
kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle
tähtsus
Kliimat kujundavad
tegurid
Üldine õhuringlus
Õhumassid, tsüklonid ja
antitsüklonid
Kliimamuutused
X X X X X X X X X
Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja
veeringe
Maailmamere tähtsus
ning roll kliima
kujunemises
Veetemperatuur,
soolsus, hoovused ja
looded maailmameres
Rannaprotsessid ning
erinevate rannikute
kujunemine
Liustikud, nende teke,
levik ja tähtsus
X X X X X X X X X
Biosfäär
Kliima, taimestiku ja
mullastiku vahelised
seosed
Kivimite murenemine
Mulla koostis ja ehitus;
mulla omadused
Mullatekket egurid ja
mulla protsessid.
Bioomid
Gümnaasiumiastme geograafia õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
On
om
and
anu
d e
ttek
uju
tuse
geo
gra
afia
are
ng
ust
, te
ab
geo
gra
afia
seo
seid
tei
ste
tead
ush
aru
deg
a n
ing
geo
gra
afia
ko
hta
tän
apäe
va
tead
use
s T
oo
b n
äite
id n
üü
du
saeg
sete
uu
rim
ism
eeto
dit
e k
oh
ta
geo
gra
afia
s; t
eeb
vaa
tlu
si j
a m
õõ
dis
tam
isi;
ko
rral
dab k
üsi
tlusi
nin
g k
asu
ta a
nd
meb
aase
vaj
alik
e an
dm
ete
ko
gu
mis
eks
Kas
uta
b t
eab
eall
ikai
d,
sh k
aart
e in
fo l
eid
mis
eks,
seo
ste
anal
üü
sik
s n
ing
üld
istu
ste
ja j
ärel
du
ste
teg
emis
eks
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e, s
h k
aart
ide
järg
i et
tean
tud p
iirk
on
na
loo
du
solu
sid
, ra
hv
asti
kk
u,
maj
and
ust
nin
g i
nim
teg
evu
se
võ
imal
ikk
e ta
gaj
ärg
i
Võ
rdle
b k
eem
ilis
t ja
fü
üsi
kal
ist
mu
ren
emis
t, t
eab
mure
nem
ise
täh
tsu
st l
oo
du
ses
nin
g s
elle
mõ
ju i
nim
teg
ev u
sele
Isel
oo
mu
stab
mu
lla
ko
ost
ist,
eh
itu
st (
mu
llap
rofi
ili)
ja
ku
jun
emis
t
Isel
oo
mu
stab
jo
on
ise
põ
hja
l m
ull
apro
fiil
i n
ing
sel
git
ab m
ull
as
toim
uv
aid
pro
tses
se
Sel
git
ab
bio
om
ide
tso
naa
lset
lev
iku
t n
ing
an
alüü
sib
tu
ndra
t,
par
asv
öö
tme
ok
as-
ja l
ehtm
etsa
, ro
htl
at,
kõ
rbet
, sa
van
ni
ja
vih
mam
etsa
ku
i ök
osü
stee
mi
Isel
oo
mu
stab
mu
llat
ekk
etin
gim
usi
ja
–p
rots
esse
tu
nd
ras,
par
asv
öö
tme
ok
as-
ja l
ehtm
etsa
s, r
oh
tlas
, k
õrb
es,
sav
ann
is j
a
vih
mam
etsa
s
Tu
nn
eb j
oo
nis
tel
nin
g p
ilti
del
ära
lee
t-,
mu
st-,
fer
rali
it-
ja
gle
istu
nu
d m
ull
a
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e p
õh
jal
ette
antu
d p
iirk
on
na
kli
ima,
mu
llas
tik
u j
a ta
imes
tik
u s
eose
id
I kursus
10. klass
„Maa kui süsteem“
X X X X
Sissejuhatus
Maa kui süsteem
Maa teke ja areng
Geoloogiline ajaskaala
X X X X X X
Laamtektoonika
Maa siseehitus ja litosfääri
koostis
Kivimite liigitus tekke alusel
Laamtektoonika, laamade
liikumisega seotud protsessid
Vulkanism
Maavärinad
X X X X X X X X
Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus, koostis ja
ehitus
Päikesekiirguse jaotumine
Maal, kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle
tähtsus
Kliimat kujundavad tegurid
Üldine õhuringlus
Õhumassid, tsüklonid ja
antitsüklonid
Kliimamuutused
X X X X X X
Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja
veeringe
Maailmamere tähtsus ning roll
kliima kujunemises
Veetemperatuur, soolsus,
hoovused ja looded
maailmameres
Rannaprotsessid ning
erinevate rannikute
kujunemine
Liustikud, nende teke, levik ja
tähtsus
X X X X X X X X X X
Biosfäär
Kliima, taimestiku ja
mullastiku vahelised seosed
Kivimite murenemine
Mulla koostis ja ehitus; mulla
omadused
Mullatekketegurid ja mulla
protsessid.
Bioomid
Õpitulemused
Õpilane oskab:
iseloomustada Maa sfääre kui süsteeme ning tuua näiteid nendevaheliste seoste kohta;
analüüsida Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;
iseloomustada geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut;
ära tunda looduses ja pildil lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi;
tuua näiteid lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi kasutamise kohta;
võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
võrrelda geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja
kuuma täpi piirkonnas;
iseloomustada teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse,
seostades neid laamade liikumisega;
iseloomustada ja võrrelda teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
tuua näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele;
kirjeldada joonise järgi atmosfääri ehitust;
selgitada joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
selgitada joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;
analüüsida kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
iseloomustada ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas;
iseloomustada temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning
seostada selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;
tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele;
analüüsida kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse piirkondlikke erinevusi
maailmameres;
tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
tunda ära joonistel fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikut;
tuua näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta;
võrrelda keemilist ja füüsikalist murenemist;
iseloomustada mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;
iseloomustada joonise põhjal mullaprofiili ning selgitada mullas toimuvaid protsesse;
tunda ära joonistel leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud muldi;
selgitada bioomide tsonaalset levikut ning analüüsida tundrat, parasvöötme okas- ja
lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
iseloomustada mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,
rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
analüüsida teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.
Õpilane teab:
Maa siseehitust;
lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi tähtsamaid omadusi;
kivimite liigitamist tekke järgi;
kivimiringet;
maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate
tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;
üldjoontes atmosfääri koostist;
kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid;
ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi;
hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises;
tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;
lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel;
vee jaotumist Maal ning veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;
fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikut;
liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes;
liustike tegevust pinnamoe kujunemisel;
liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut;
murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele;
leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud muldi;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanilisest või seismilisest piirkonnast.
Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.
2. Kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes
kliimat
3. kujundavatele teguritele.
4. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust.
5. Teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga
õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks
ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
II kursus
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu V
äärt
usp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suh
tlusp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
II kursus
11. klass
„Loodusvarad ja nende kasutamine“
X X X X
Põllumajandus ja keskkonnaprobleemid
Maailma toiduprobleemid
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja
majanduslikud tegurid
Põllumajandusliku tootmise tüübid
Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja
arengutasemega riikides
Põllumajanduse mõju keskkonnale
X X X X X
Metsamajandus ja -tööstus ning
keskkonnaprobleemid
Eri tüüpi metsade levik
Metsade hävimine ja selle põhjused
Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende
majandamine
Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine
Metsatööstus arenenud ning vähem
arenenud riikides
Metsade säästlik majandamine ja kaitse
X X X X X X X
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Maailma energiaprobleemid
Energiaressursid ja maailma energiamajandus
Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses
Energiamajandusega kaasnevad
keskkonnaprobleemid
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
An
alü
üsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kk
on
nas
to
imuv
aid
nii
vah
etult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atu
id
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing
mõ
ista
b m
ud
elit
e o
sa r
eaal
sete
ob
jek
tid
e k
irje
ldam
isel
Osk
ab i
sese
isv
alt
leid
a n
ing
kas
uta
da
lod
ust
ead
usl
iku
ja
tehn
olo
og
iaal
ase
info
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võ
õrk
eels
eid
all
ikai
d,
mis
on
esi
tatu
d s
õn
alis
el,
nu
mb
rili
sel
võ
i sü
mb
oli
te t
asan
dil
, o
skab
hin
nat
a
nei
d k
riit
ilis
elt
nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku
ku
i k
a ü
his
kon
na
tasa
nd
il
Osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
end
ada
kes
kk
onn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eid
loo
du
stea
du
slik
ku
ja
sots
iaal
set
ko
mp
on
enti
, k
asu
tad
es l
oo
du
stea
du
slik
ku
mee
tod
it k
ogu
da
info
t, s
õn
asta
da
uu
rim
isk
üsi
musi
võ
i
hü
po
tees
e, k
on
tro
llid
a m
uu
tuja
id v
aatl
use
võ
i k
atse
ga,
an
aüü
sid
a ja
in
terp
rete
erid
a tu
lem
usi
, te
ha
järe
ldu
si n
ing
ko
ost
ada
juh
endam
ise
ko
rral
uu
rim
isp
roje
kti
Kas
uta
b g
eog
raaf
ias
om
and
atu
d s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loo
dust
ead
uli
kk
e, t
ehno
loo
gia
alas
eid
nin
g
sots
iaal
tead
usl
ikk
e 3
pro
ble
eme
lah
end
ades
ja
põ
hje
nd
artu
d o
tsu
seid
teh
es
Mõ
ista
b l
oo
du
sain
ete
om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a n
ing
uute
in
terd
ists
ipli
naa
rset
e te
adu
s-
val
dk
on
dad
e k
oh
ta s
elle
s sü
stee
mis
Mõ
ista
b t
ead
ust
ku
i te
adu
slik
e te
adm
iste
han
kim
ise
pro
tses
si
sell
e aj
alo
oli
ses
ja t
änap
äev
ases
ko
mte
kst
is,
osk
ab h
inn
ata
loov
use
osa
tea
du
sav
astu
stes
nin
g t
ead
use
pii
rang
uid
rea
alse
maa
ilm
a
suh
tes
Hin
dab
ja
pro
gno
osi
b t
eadu
se j
a te
hn
olo
og
ia s
aav
utu
ste
mõ
ju k
esk
kon
nal
e, t
ug
ined
es
loo
du
stea
du
slik
ele,
so
tsia
alse
tele
, m
ajan
du
slik
ele
ja e
etil
is-m
ora
alse
tele
sei
suk
oh
atad
ele
nig
arv
esta
des
õig
usa
kte
Vää
rtu
stab
kes
kk
ond
a ku
i te
rvik
ut
ja j
ärg
ib j
ätku
suu
tlik
u e
luv
iisi
tav
asid
, tu
gin
edes
tõen
du
smat
erja
lid
ele,
sih
tub v
astu
tust
ud
lik
ult
kes
kk
ond
a
Tu
nn
eb h
uv
i k
esk
kon
nas
to
imu
vat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e n
ähtu
ste
nin
g l
oo
du
stea
tust
e ja
teh
no
loog
ia a
reng
u v
astu
, o
skab
teh
a põ
hen
dat
ud
ots
use
ud
kar
jäär
i v
alid
es n
ing
on
mo
tiv
eeri
tud
elu
kes
tvak
s õ
pp
eks
II kursus
11. klass
„Loodusvarad ja nende
kasutamine“
X X X X X X X X
Põllumajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma toiduprobleemid
Põllumajanduse arengut
mõjutavad looduslikud ja
majanduslikud tegurid
Põllumajandusliku
tootmise tüübid
Põllumajanduslik
tootmine eri loodusoludes
ja arengutasemega riikides
Põllumajanduse mõju
keskkonnale
X X X X X X X
Metsamajandus ja -
tööstus ning
keskkonnaprobleemid
Eri tüüpi metsade levik
Metsade hävimine ja selle
põhjused
Ekvatoriaalsed
vihmametsad ja nende
majandamine
Parasvöötme okasmetsad
ja nende majandamine
Metsatööstus arenenud
ning vähem
arenenud riikides
Metsade säästlik
majandamine ja kaitse
X X X X X X X X X
Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma
energiaprobleemid
Energiaressursid ja
maailma energiamajandus
Nüüdisaegsed
tehnoloogiad
energiamajanduses
Energiamajandusega
kaasnevad
keskkonnaprobleemid
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
On
om
and
anu
d e
ttek
uju
tuse
geo
gra
afia
are
ng
ust
, te
ab
geo
gra
afia
seo
seid
tei
ste
tead
ush
aru
deg
a n
ing
geo
gra
afia
ko
hta
tän
apäe
va
tead
use
s
To
ob
näi
teid
nüü
du
saeg
sete
uu
rim
ism
eeto
dit
e k
oh
ta
geo
gra
afia
s; t
eeb
vaa
tlu
si j
a m
õõ
dis
tam
isi;
ko
rral
dab
kü
sitl
usi
nin
g k
asu
ta a
nd
meb
aase
vaj
alik
e an
dm
ete
ko
gu
mis
eks
Kas
uta
b t
eab
eall
ikai
d,
sh k
aart
e in
fo l
eid
mis
eks,
seo
ste
anal
üü
sik
s n
ing
üld
istu
ste
ja j
ärel
du
ste
teg
emis
eks
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e, s
h k
aart
ide
järg
i et
tean
tud p
iirk
on
na
loo
du
solu
sid
, ra
hv
asti
kk
u,
maj
and
ust
nin
g i
nim
teg
evu
se
võ
imal
ikk
e ta
gaj
ärg
i
An
alü
üsi
b e
ner
gia
pro
ble
emid
e te
kk
epõh
jusi
ja
võ
imal
ikk
e
lah
end
usi
nin
g v
äärt
ust
ab s
ääst
lik
ku
en
erg
ia k
asu
tam
ist
Sel
git
ab e
ner
gia
ress
urs
sid
e k
asu
tam
iseg
a k
aasn
evai
d
po
liit
ilis
i, m
ajan
du
slik
ke
ja k
esk
ko
nn
apro
ble
eme
An
alü
üsi
b e
ttea
ntu
d t
eab
e jä
rgi
mu
tusi
maa
ilm
a
ener
gia
maj
andu
ses
Nim
etab
maa
ilm
a en
erg
iav
arad
e (n
afta
, m
aag
aasi
, k
ivis
öe)
kae
van
dam
ise/
amm
uta
mis
e, t
öö
tlem
ise
ja t
arb
imis
e
täh
tsam
aid
pii
rko
nd
i
Nim
etab
maa
ilm
a su
ure
mai
d h
üd
ro-
ja t
uu
mae
ner
gia
t to
otv
aid
riik
e
An
alü
üsi
b a
lter
nat
iiv
sete
en
erg
iaal
lik
ate
kas
uta
mis
e v
õim
alu
si
nin
g n
end
e k
asu
tam
iseg
a k
aasn
evai
d p
rob
leem
e
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e p
õh
jal
riig
i n
enrg
iare
ssu
rsse
ja
nen
de
kas
uta
mis
t
II kursus
11. klass
„Loodusvarad ja nende
kasutamine“
X X X X
Põllumajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma toiduprobleemid
Põllumajanduse arengut
mõjutavad looduslikud ja
majanduslikud tegurid
Põllumajandusliku tootmise
tüübid
Põllumajanduslik tootmine
eri loodusoludes ja
arengutasemega riikides
Põllumajanduse mõju
keskkonnale
X X X X
Metsamajandus ja -tööstus
ning keskkonnaprobleemid
Eri tüüpi metsade levik
Metsade hävimine ja selle
põhjused
Ekvatoriaalsed vihmametsad
ja nende
majandamine
Parasvöötme okasmetsad ja
nende majandamine
Metsatööstus arenenud ning
vähem
arenenud riikides
Metsade säästlik
majandamine ja kaitse
X X X X X X X X X X X
Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma energiaprobleemid
Energiaressursid ja maailma
energiamajandus
Nüüdisaegsed tehnoloogiad
energiamajanduses
Energiamajandusega
kaasnevad
keskkonnaprobleemid
Õpitulemused
Õpilane oskab:
analüüsida teabeallikate põhjal põllumajandust eri loodusolude ning arengutasemega riikides;
tuua näiteid põllumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta arenenud ja
vahem arenenud riikides;
selgitada metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
analüüsida vihmametsa kui ökosüsteemi;
näidata kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
analüüsida vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist
ning keskkonnaprobleeme;
analüüsida energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku
energia kasutamist;
analüüsida etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;
analüüsida fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme,
teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;
analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme
uhe näite põhjal;
analüüsida tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal;
analüüsida taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid
probleeme;
analüüsida teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.
Õpilane teab:
toiduprobleemide tekkepohjusi maailma eri regioonides;
omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset pollumajandust eri talutüüpide
näiteil;
olulisemate kultuurtaimede peamisi kasvatuspiirkondi;
põllumajanduse mõju muldadele ja põhjaveele;
vihmametsade globaalset tähtsust;
maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike;
energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest või vesiviljelusest.
Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest ja -tööstusest või
riikide metsamajanduse võrdlus.
Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga
õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks
ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja Narva Vanalinna
Riigkooli hindamisjuhendi käsitlusest.
Kujundav hindamine
Kujundav hindamine toimub pidevalt kogu õppeprotsessi vältel kas tagasiside andmisena,
juhendamisena või arutelu, mängu, töölehe täitmise, rühmatöö juhendamise vms tegevuse ajal,
arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Jälgitakse, et
eesmärgid oleksid sõnastatud selgelt ja mõõdetavalt.
Õpitulemuste hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalike tööde hinnates
arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Õptulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid.
Gümnaasiumi geograafias jagunevad õpitulemused kahte valfkonda: 1) mõtlemistasandite
arendamine geograafia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise otsused. Nende suhe
hinde moodustamisel on eeldatavalt 70 % ja 30 %. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite
arengu vahekord õpitulemusi hinnates on ligikaudu 40 % ja 60 %.
Uurimisoskusi arendatakse ja hinnatakse nii terviklike uurimistööde kui ka nende üksikosade järgi.
Probleemide lahendamisel on hinnatavad etapid:
1) probleemi määramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse
tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Kokkuvõttev hindamine
Hinnatakse iga kursuse lõpus ning tehakse kokkuvõtte sellest, mida õpilane sel ajal teab või oskab
kursuse jooksul saadud hinnete alusel.
Iga kursuse lõpul pannakse välja kokkuvõttev kursuse hinne.