1
Gümnaasiumi ainekava
Ainevaldkond “Sotsiaalained”
I. Ainevaldkonna õppeained
Ainevaldkonda kuuluvad ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus ja geograafia (inimgeograafia).
Ajalugu õpitakse 6 kohustuslikku kursust:
I. kursus „Vanaaeg” 10. klass
II. kursus „Keskaeg ja uusaeg” 10. klass
III. kursus „Eesti ajalugu (kuni 19. sajandi lõpuni)” 11. klass
IV. kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel” 11. klass
V. kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel” 12. klass
VI. kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm” 12. klass
Ühiskonnaõpetust õpitakse 2 kohustuslikku kursust „Ühiskonna areng ja demokraatia ja „Majandus ja
maailmapoliitika“
Inimeseõpetust õpitakse 1 kohustuslik kursus „Perekonnaõpetus”
Inimgeograafiat õpitakse sotsiaalainete valdkonnas 1 kohustuslik kursus „Rahvastik ja majandus”
II. Ainevaldkonna kirjeldus
Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Sotsiaalainete õppimine
aitab kaasa erinevates õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ja tervikpildi kujunemisele ühiskonnast ning
kujundab oskust mõista minevikunähtuste alusel toimuvat arengut. Sotsiaalainete vahendusel kujuneb võime
näha ühiskonna arengus põhjuslikke jm seoseid ning teha teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse
keskkonnaga, lähtudes ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning toimida kõlbelise ja
vastutustundliku ühiskonnaliikmena ja isiksusena.
Valdkonna üldeesmärk on toetada õpilaste kujunemist isiksusteks, kes:
1) on omandanud adekvaatse enesehinnangu ning teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku,
autonoomse ja terviseteadliku inimese kujunemist;
2
2) on omandanud tervikliku arusaama ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja
vastastikusest mõjust;
3) mõistavad kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust,
aktsepteerides erinevusi;
4) hindavad üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus,
vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu.
Ainevaldkonnasisese lõiminguga taotletakse, et õpilane areneks ennast teostavaks terviklikuks isiksuseks, kes
suhtub endasse ja teistesse positiivselt, arvestab kaasinimesi, lähtub oma tegevuses üldinimlikest väärtustest,
kes näeb ja mõistab ühiskonnas toimuvat ning on omandanud oskuse ja valmiduse sekkuda ühiskonnaellu ning
selles osaleda. Ainevaldkonna integratsioonitsentriteks on nii teemad, mõisted kui ka meetodid. Ajalooõpetuse
eesmärk on kujundada õpilasi, kes on suutelised analüüsima ja mõistma maailma, milles nad elavad, ning
tunnevad asjaolusid ja sündmusi, mis seda maailma on kujundanud. Ajalooõpetuses omandavad õpilased
kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ja kultuuripärandist
ning erinevatest väärtussüsteemidest. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima, kriitiliselt
hindama ja tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid
tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi.
Inimeseõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilaste sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille
elluviimiseks kujundatakse õpilastes terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ning
üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne ja õiglus. Lähtuvalt inimeseõpetuse
üldeesmärgist keskendutakse gümnaasiumis sellele, et toetada iseseisva, ennast analüüsiva, endaga toimetuleva,
teisi arvestava ja aktsepteeriva ning ennast ja teisi väärtustava inimese kujunemist seoses perekonnaõpetuse ja
psühholoogia kursuses omandatavate teadmiste, oskuste ning hoiakutega.
Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud
ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine eesmärk on luua eeldused
kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks, aktiivse kodaniku kujunemiseks, toetada
dialoogivalmiduse ja respekti kujunemist maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel, samuti õpilase enese
teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes.
Inimgeograafia kuulub integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafiat õppides
omandavad õpilased arusaamise looduses ja ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende
ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Seejuures arenevad õpilaste probleemilahendamise ja
3
uurimuslikud oskused. Geograafiat õppides kujunevad õpilaste säästlikku eluviisi, keskkonda ning kultuurilist
mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset kodanikku.
III. Lõiming
Lõiming läbivate teemadega ning teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Ajalugu
Õppesisu
Elu
kes
tev õ
pe
ja
kar
jäär
i pla
ner
imin
e
Kes
kkond j
a
jätk
usu
utl
ik a
reng
K
odan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
Ter
vis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
loodusa
ined
kunst
iain
ed
tehnolo
ogia
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(info
rmaa
tika)
I. kursus „Vanaaeg” 10.
klass
X X X Esiaeg ja
tsivilisatsioonide teke
X X X X X Antiikaeg
II. kursus „Keskaeg ja
uusaeg” 10. klass
X X X X X Keskaeg
X X X X X Uusaeg
III. kursus „Eesti
ajalugu (kuni 19. sajandi
lõpuni)” 11. klass
X X X X Esiaeg
X X X X Keskaeg
X X X X Üleminekuaeg keskajast
uusaega
X X X X Rootsi aeg
X X X X Eesti 18. sajandil
X X X X Eesti 19. sajandil ja 20.
sajandi algul
IV. kursus „Lähiajalugu
4
I – Eesti ja maailm 20.
sajandi esimesel poolel”
11. klass
X X X X X X Maailm Esimese
maailmasõja eel
X X X X X X X Esimene maailmasõda
X X X X X X X
Maailmasõdadevaheline
aeg: demokraatia ja
diktatuurid
X X X X X X X Teine maailmasõda
V. kursus „Lähiajalugu
II – Eesti ja maailm 20.
sajandi teisel poolel” 12.
klass
X X X X X X X X Külm sõda
X X X X X X X X Demokraatlik maailm
pärast Teist maailmasõda
X X X X X X X X NSVL ja kommunistlik
süsteem
X X X X X X X X X Maailm sajandivahetusel
VI. kursus „Lähiajalugu
III – 20. sajandi arengu
põhijooned: Eesti ja
maailm” 12. klass
X X X X X X X X X Eluolu ja kultuur
X X X X X X X X Sõja ja rahu küsimus
X X X X X X X X Inimsusevastased kuriteod
X X X X X X X X Muu maailm
Valikkursus
„Üldajalugu –
tsivilisatsioonid
väljaspool Euroopat”
X X X X X X Egiptus
5
X X X X X X Mesopotaamia ja Ees-
Aasia
X X X X X X Kreeta-Mükeene
X X X X X X India
X X X X X X Hiina
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Geograafia
Õppesisu
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
nee
rim
ine
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
aren
g
Ko
dan
iku
alg
atu
s ja
ette
võ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inn
ov
atsi
oo
n
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Kee
l ja
kir
jan
du
s
Võ
õrk
eele
d
Mat
emaa
tik
a
So
tsia
alai
ned
Ku
nst
iain
ed
Teh
no
loo
gia
Keh
alin
e k
asv
atu
s
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
X X X X X X X
I kursus
Geograafia areng ja
uurimismeetodid
X X X X X X X X X Rahvastik
X X X X X X X X Asustus
X X X X X X X X X X Muutused
maailmamajanduses
X X X X X X X X X X X X X Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Ühiskonnaõpetus
Õppesisu
Elu
kes
tev õ
pe
ja
kar
jäär
i pla
ner
imin
e K
eskkond j
a
jätk
usu
utl
ik a
reng
K
odan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
Ter
vis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
loodusa
ined
kunst
iain
ed
tehnolo
ogia
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(info
rmaa
tika)
I. kursus 12. klass
„Ühiskonna areng ja
demokraatia“
6
X X X X X X X X X Sotsiaalsed suhted ja
institutsioonid
X X X X X X X X Nüüdisühiskond ja selle
kujunemine
2. Demokraatliku
ühiskonna valitsemine ja
kodanikuosalus
X X X X X X X X Riik ja riigi vormid
X X X X X X X X X Õigusriik ja võimude
lahusus
X X X X X X X Inimõigused
X X X X X X X Poliitilised ideoloogiad
X X X X X X X Valimised
X X X X X X X Erakonnad ja
kodanikuühendused
X X X X X X Euroopa Liidu
valitsemiskord ja
toimimine
II. kursus 12.klass
„Majandus ja
maailmapoliitika“
X X X X X X X Riik ja majandus
X X X X X X X X Tööturg ja hõive
X X X X X X X Tarbimine ja
investeerimine
Maailma areng ja
maailmapoliitika
X X X X X X X X
Nüüdisaja maailma
mitmekesisus ja
rahvusvaheline
suhtlemine
Läbivad teemad Ainevaldkonnad Inimeseõpetus
7
Elu
kes
tev õ
pe
ja k
arjä
äri
pla
ner
imin
e K
eskkond j
a jä
tkusu
utl
ik
aren
g
Kodan
ikual
gat
us
ja
ette
võtl
ikkus
Kult
uuri
line
iden
tite
et
Tea
bek
eskkond
Teh
nolo
ogia
ja
innovat
sioon
Ter
vis
ja
ohutu
s
Vää
rtuse
d j
a kõlb
lus
Kee
l ja
kir
jandus
Võõrk
eele
d
Mat
emaa
tika
loodusa
ined
kunst
iain
ed
tehnolo
ogia
Keh
alin
e kas
vat
us
Val
ikai
ne
(info
rmaa
tika)
Kursus
Perekonnaõpetus
Õppesisu
X X X X X X X X Perekond
X X X X X X X Püsisuhe
X X X X X X X Abielu
X X X X X X X X Lapsevanemaks olemine
X X X X X X X X Laps
X X X X X X X X Kodu ja argielu
X X X X X X X X X Perekonna majanduselu ja
õigusaktid
X X X X X X X X Perekond inimese elus
1. Ajalugu
1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana,
määratleb end oma rahva liikmena, eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning
erineva tõlgendamise põhjusi, võtab oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengueeldusena, teadvustab
oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab
erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta,
analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid, väljendab oma teadmisi ja
oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
1.1.2. Õppeaine kirjeldus
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke
teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi
seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja
mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste
vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse
kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi algul ei ole õpilastele jõukohane temaatiliseks
käsitluseks vajalik ajaliselt ja kultuuriliselt kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomise ning nägemise
oskus. Temaatilise käsitluseni jõutakse gümnaasiumi lõpul lähiajaloo III kursusega, mida õppides saab õppija
toetuda varem omandatule. Ainesisus, suurte teemablokkide sees võib rakendada võrdluse ja üldistuse
tegemiseks temaatilist käsitlust kõigis kursustes. Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik,
sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Erinevaid teemasid õppides võib rõhk olla kõigil võrdselt või
mõnel nimetatutest.
Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi
erinevast seisukohast lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast,
kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste
käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist
mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus.
Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija
enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise
seisukohast lähtudes.
Õppijat suunatakse arutluse ja analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist
ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt
õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooprobleemide
analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav
suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.
9
Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia,
internet, erinevad inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-
järgult välja arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste
teemade käsitlemine erinevatest aspektidest lähtuvalt.
Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna
kujunemist;
2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;
3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma
seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline
hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;
7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT vahendite kasutamine
info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.
Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning see toimub erinevate õppeteemade läbimise kaudu.
Oskuse eeldatavat saavutustaset kirjeldatakse gümnaasiumi lõpul õpitulemustena.
1.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma
ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise
põhjusi;
2) tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust, väärtustab kultuurilist
mitmekesisust, teadvustab kultuuri rolli enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi
säilitajana;
3) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke, olmelisi ja/või kultuurilisi arengusuundi ja probleeme,
kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnanguile, võrdleb
suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja
konfliktide lahendamise viise;
10
4) leiab, selekteerib, refereerib ning analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja
seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või
protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;
5) kasutab ajaloosõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi,
kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja
kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid;
6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning
arvestades ajastu eripära.
1.1.4 Kursuste õpitulemused ja –sisu
I. kursus „Vanaaeg”
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
I. kursus
X X X X Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke
(17)
X X X X X Antiikaeg (18)
Sotsiaalne pädevus
11
Valdkonnapädevused Õppesisu m
õis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uv
ate
ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuule
kas
, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
eguts
eb o
ma
tule
vik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogukonna
ja m
aail
ma
aren
gust
, kuju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunneb
eri
nev
ate
rahv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, ku
ltuuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
I. kursus
X X X X
Esiaeg ja
tsivilisatsioonide
teke (17)
X X X X Antiikaeg (18)
Kooliastme õpitulemused
12
Ainepädevused Õppesisu
suudab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
musi
, k
irju
tab a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
onis
, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib o
ma
eksi
musi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eabea
llik
aid
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
I. kursus
X X X X X X
Esiaeg ja tsivilisatsioonide
teke (17)
X X X X X X X Antiikaeg (18)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
13
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
14
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
II. kursus „Keskaeg ja uusaeg”
15
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
II. kursus
X X X X X Keskaeg (17)
X X X X X Uusaeg(18)
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
mõis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uvat
e ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuule
kas
, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
egu
tseb
om
a tu
levik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogukonna
ja m
aail
ma
aren
gust
, kuju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunneb
eri
nev
ate
rahv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, kult
uuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
II. kursus
X X X X Keskaeg (17)
X X X X Uusaeg(18)
Kooliastme õpitulemused
16
Ainepädevused Õppesisu
suudab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
musi
, k
irju
tab a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
onis
, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib o
ma
eksi
musi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eabea
llik
aid
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
II. kursus
X X X X X Keskaeg (17)
X X X X X Uusaeg(18)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
17
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
18
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
III. kursus „Eesti ajalugu (kuni 19. sajandi lõpuni)”
19
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
III. kursus
X X Esiaeg(2)
X X X X X Keskaeg (7)
X X X Üleminekuaeg keskajast uusaega
(7)
X X X X Rootsi aeg (5)
X X X X X Eesti 18. sajandil (7)
X X X X X X Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi
algul (7)
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
mõis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uvat
e ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuule
kas
, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
eguts
eb o
ma
tule
vik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogukonna
ja m
aail
ma
aren
gust
, k
uju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunneb
eri
nev
ate
rahv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, kult
uuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
III. kursus
X X Esiaeg(2)
20
X X X Keskaeg (7)
X X X
Üleminekuaeg
keskajast uusaega
(7)
X X X Rootsi aeg (5)
X X X X Eesti 18. sajandil (7)
X X X X X
Eesti 19. sajandil ja
20. sajandi algul (7)
Kooliastme õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
suudab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
mu
si, kir
juta
b a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
onis
, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib o
ma
eksi
musi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eab
eall
ikai
d
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
III. kursus
X X X X Esiaeg(2)
X X X X Keskaeg (7)
21
X X X X
Üleminekuaeg keskajast
uusaega (7)
X X X X Rootsi aeg (5)
X X X X X X Eesti 18. sajandil (7)
X X X X X X
Eesti 19. sajandil ja 20.
sajandi algul (7)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
22
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
23
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
IV. kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
IV. kursus
X X X X Maailm Esimese maailmasõja eel
(7)
X X X X X Esimene maailmasõda (8)
X X X X Maailmasõdadevaheline aeg:
demokraatia ja diktatuurid (10)
X X X X Teine maailmasõda (10)
24
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
mõis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uvat
e ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuule
kas
, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
eguts
eb o
ma
tule
vik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogukonna
ja m
aail
ma
aren
gust
, kuju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunneb
eri
nev
ate
rahv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, kult
uuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
IV. kursus
X X X X X
Maailm Esimese
maailmasõja eel (7)
X X X X X X
Esimene
maailmasõda (8)
X X X X X X
Maailmasõdadevah
eline aeg:
demokraatia ja
diktatuurid (10)
X X X X X X X
Teine maailmasõda
(10)
Kooliastme õpitulemused
25
Ainepädevused Õppesisu
suudab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
musi
, k
irju
tab a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
onis
, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib o
ma
eksi
musi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eabea
llik
aid
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
IV. kursus
X X X X X X
Maailm Esimese
maailmasõja eel (7)
X X X X X X
Esimene maailmasõda (8)
X X X X X X
Maailmasõdadevaheline
aeg: demokraatia ja
diktatuurid (10)
X X X X X X
Teine maailmasõda (10)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
26
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
27
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
28
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
V. kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel”
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evu
s
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
V. kursus
X X X X Külm sõda (10)
X X X X X Demokraatlik maailm pärast Teist
maailmasõda (4)
X X X X X NSVL ja kommunistlik süsteem
(10)
X X X X X X X Maailm sajandivahetusel (11)
Sotsiaalne pädevus
29
Valdkonnapädevused Õppesisu m
õis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uvat
e ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuu
lek
as, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
eguts
eb o
ma
tule
vik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogukonna
ja m
aail
ma
aren
gust
, kuju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunn
eb e
rin
evat
e ra
hv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, kult
uuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
V. kursus
X X X X
Külm sõda (10)
X X X X
Demokraatlik
maailm pärast Teist
maailmasõda (4)
X X X X X X
NSVL ja
kommunistlik
süsteem (10)
X X X X X X X
Maailm
sajandivahetusel
(11)
Kooliastme õpitulemused
30
Ainepädevused Õppesisu su
udab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
musi
, k
irju
tab a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
on
is, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib
om
a ek
sim
usi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eabea
llik
aid
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
V. kursus
X X X X X
Külm sõda (10)
X X X X X X
Demokraatlik maailm
pärast Teist maailmasõda
(4)
X X X X X X
NSVL ja kommunistlik
süsteem (10)
X X X X X
Maailm sajandivahetusel
(11)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
31
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
32
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
33
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
VI. kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
VI. kursus
X X X X X Eluolu ja kultuur (12)
X X X X X X Sõja ja rahu küsimus (6)
X X X X X Inimsusevastased kuriteod (12)
X X X X X Muu maailm (5)
Sotsiaalne pädevus
34
Valdkonnapädevused Õppesisu m
õis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uv
ate
ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuule
kas
, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
eguts
eb o
ma
tule
vik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogu
konna
ja m
aail
ma
aren
gust
, kuju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunneb
eri
nev
ate
rahv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, kult
uuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
VI. kursus
X X X X X
Eluolu ja kultuur
(12)
X X X X X X
Sõja ja rahu
küsimus (6)
X X X X X X
Inimsusevastased
kuriteod (12)
X X X X X
Muu maailm (5)
Kooliastme õpitulemused
35
Ainepädevused Õppesisu
suudab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
musi
, k
irju
tab a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
onis
, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib o
ma
eksi
musi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eabea
llik
aid
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
VI. kursus
X X X X X
Eluolu ja kultuur (12)
X X X X X
Sõja ja rahu küsimus (6)
X X X X X
Inimsusevastased kuriteod
(12)
X X X X X
Muu maailm (5)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
36
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
37
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
Valikkursus „Üldajalugu –tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat”
38
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
Valikkursus
X X X X Egiptus (7)
X X X X Mesopotaamia ja Ees-Aasia (7)
X X X X Kreeta-Mükeene (7)
X X X X India (7)
X X X X Hiina (7)
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
mõis
tab i
nim
ühis
konna
ajal
oos
ja t
änap
äev
al
toim
uvat
e ühis
kondli
ke
muutu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sündm
ust
e põhju
seid
ja
tagaj
ärgi
aust
ab d
emokra
atia
t nin
g i
nim
õig
usi
, jä
rgib
üld
tunnust
atud k
äitu
mis
reeg
leid
nin
g o
n
sead
use
kuule
kas
, te
ab k
odan
ikuõig
usi
ja
-kohust
usi
nin
g t
unneb
kodan
ikuvas
tutu
st
on o
man
dan
ud o
ma
tule
vik
uvis
ioon
i, k
avan
dab
sed
a
ja t
eguts
eb o
ma
tule
vik
upla
anid
e
täit
um
ise
nim
el
huvit
ub i
seen
da,
om
a ra
hva,
kogukonna
ja m
aail
ma
aren
gust
, kuju
ndab
om
a ar
vam
use
nin
g
on a
kti
ivne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
odan
ik
tunneb
mõnin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e
uuri
mis
mee
todei
d n
ing k
asuta
b n
eist
mõnda
õppet
öös,
seost
ades
opit
ut
igap
aevae
luga
tunneb
eri
nev
ate
rahv
aste
kult
uure
, nen
de
erip
ära
nin
g s
uhtu
b l
ugupid
aval
t
indiv
iduaa
lset
esse
, kult
uuri
list
esse
ja
maa
ilm
avaa
teli
stes
se e
rinev
ust
esse
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
sots
iaal
selt
akts
epte
erit
ud k
äitu
mis
est
nin
g
inim
este
vah
elis
test
suhet
est
on o
man
dan
ud t
eadm
isi
ja o
skusi
, m
is t
oet
avad
terv
ikli
ku n
ing a
uto
noom
se i
nim
ese
kuju
nem
ist
Valikkursus
X X X X
Egiptus (7)
39
X X X X
Mesopotaamia ja
Ees-Aasia (7)
X X X X
Kreeta-Mükeene
(7)
X X X X
India (7)
X X X X
Hiina (7)
Kooliastme õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
suudab
rek
onst
ruee
rida
min
evik
us
elan
ud i
nim
este
elu
koost
ab
refe
raat
e ja
uuri
musi
, k
irju
tab a
rutl
usi
, osa
leb
dis
ku
ssio
onis
, tö
öta
b k
aard
iga
kas
uta
b a
jalo
oli
st s
õnav
ara,
eri
nev
aid õ
piv
õtt
eid,
korr
igee
rib o
ma
eksi
musi
leia
b, se
lekte
erib
, re
fere
erib
ja
anal
üüsi
b k
riit
ilis
elt
info
t, e
rinev
aid t
eabea
llik
aid
võrd
leb n
ing a
nal
üüsi
b p
oli
itil
isi,
üh
iskon
dli
kke,
olm
elis
i ja
/või
kult
uuri
lisi
are
ngusu
undi
ja p
roble
eme
tunneb
maa
ilm
a olu
lise
mai
d k
ult
uuri
saav
utu
si j
a
mõis
tab k
ult
uuri
jär
jepid
evust
tunneb
aja
looli
ste
ajas
tute
ise
loom
uli
kke
tunnuse
id
ja v
aim
ula
adi
Valikkursus
X X X X X X
Egiptus (7)
X X X X X X
Mesopotaamia ja Ees-
Aasia (7)
X X X X X X
Kreeta-Mükeene (7)
X X X X X X
India (7)
40
X X X X X X
Hiina (7)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest
õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust
ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning
õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, arvutiklass, ajalooliskultuuriline
keskkond (muistised, ehitised) jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus,
seminar, projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne); skeemi,
plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine; praktilised ja uurimistööd; töölehe ja kontuurkaardi täitmine,
arutluse ja temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi
ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,
tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine, töö kaardiga; tegevuspõhine õpe (nt
dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ja korraldamine).
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
projektõpe,
loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne);
skeemi, plaani, võrdleva tabeli, õpimapi koostamine;
praktilised ja uurimistööd;
töölehe ja kontuurkaardi täitmine;
arutluse ja temaatilise kava koostamine;
arutluse kirjutamine;
41
infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;
referaadi ja ettekande koostamine;
retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;
allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ja allika usaldusväärsuse hindamine;
töö kaardiga;
tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine) .
Füüsiline õpikeskkond
1. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on
internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2. NVRK võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis,
arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
3.NVRK võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased, kontuur-
ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud
andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise
eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning
kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise
oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde
ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele
õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste, sh ajalooalase
sõnavara ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi,
individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse
sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis
hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldavad suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja
piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul
hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist,
kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate
42
ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu
ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning
isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
2. Inimgeograafia
2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
43
Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) huvitub geograafiast ning teistest loodus- ja sotsiaalteadustest, mõistab nende tähtsust igapäevaelus,
pidevalt muutuvas ühiskonnas;
2) on teadlik looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest,
vastastikustest seostest ning arengust;
3) teab kohalikke, piirkondlikke ning üleilmalisi sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleeme ning osaleb
aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
4) käsitab geograafiaprobleeme lahendades teadulikku meetodit;
5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustades nii
kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku
arengut;
6) leiab erikeeltestest teabeallikatest geograafiaalast infot, analüüsib, järeldab ja langetab otsuseid;
7) on omandanud ettekujutuse geograafiaga seotud elukutsetest, kasutab geograafias omandatud teadmisi ja
oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;
8) on motiveeritud elukestvaks õppeks.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda ning sellel on oluline osa
õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Gümnaasiumi geograafia tugineb
põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Geograafias omandatud teadmised, oskused ja
hoiakud toetavad sisemiselt motiveeritud elukestvat õppimist.
Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest
nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on keskkonna ja
inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel, et arendada õpilaste keskonnateadlikkust ning soodustada
jätkusuutliku arengu idee omaksvõtmist. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii
loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka kultuurilise keskkonna. Geograafia õppides kujunevad õpliaste säästlikku
44
eluviisi ninig looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset
maailmakodanikku.
Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse, rahvastiku ja
kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja
rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse.
2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) huvitub looduses ning ühiskonnas piirkondlikest ja üleilmalistest nähtustest, nende uurimisest;
2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi,
vastastikuseid seoseid ja arengu kulgu;
3) hindab kriitiliselt inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning
väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;
4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, piirkondlikul ja üleilmalisel tasandil,
toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut;
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipõhiseid), hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet
ning edastab seda korrektses ja väljendusrikkas keeles;
6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit;
7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes olukordades loodusteadus-, tehnoloogia- ja
sotsiaalprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri plaanides;
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks kaasaegseid tehnovahendeid.
2.1.4. Kursuste õpitulemused ja -sisu
I kursus „Rahvastik ja majandus“
45
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
I kursus
10. klass
„Rahvastik ja majandus“
X X X X
Geograafia areng ja uurimismeetodid
Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
X X X X X X X
Ühiskonna areng ja üleilmastumine
Riikide arengutaseme mõõtmine
Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi
maailmamajandusse.
Agraar-, tööstus- ja infoühiskond. Üleilmastumine
ehk globaliseerumine ja maailmamajanduse areng.
X X X X X
Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad
tegurid
Maailma rahvaarv ja selle muutumine
Demograafiline üleminek
Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Rahvastikupoliitika
Rände põhjused ning liigitamine
Peamised rändevood maailmas
Rände tagajärjed
Rändega seotud probleemid
X X X X Asustus
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist
46
mõjutavad tegurid eri aegadel
Linnastumise kulg aenenud ja arengumaades
Linnade sisestruktuur ning selle muutumine
Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud
ja arengumaades
Linnakeskkond ja selle planeerimine
X X X X X X
Muutused maailmamajanduses
Muutused majanduse struktuuris ja hõives
Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused
tootmise paigutuses autotööstuse ja kergetööstuse
näitel
Rahvusvaheliste firmade osa majanduses
Turismis roll riigi majanduses ja mõju
keskkonnale
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
47
An
alüü
sib
ja
inte
rpre
teer
ib k
esk
kon
nas
to
imu
vai
d n
ii v
ahet
ult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atu
id n
ähtu
si m
ikro
-, m
akro
-
ja m
egat
asem
el n
ing
mõis
tab m
ud
elit
e o
sa r
eaal
sete
ob
jekti
de
kir
jeld
amis
el
Osk
ab i
sese
isv
alt
leid
a n
ing k
asu
tada
loo
du
stea
du
slik
u j
a te
hno
loogia
alas
e i
nfo
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võõ
rkee
lsei
d a
llik
aid
,
mis
on e
sita
tud s
õn
alis
el, n
um
bri
lise
l v
õi
süm
boli
te t
asan
dil
, osk
ab h
inn
ata
nei
d k
riit
ilis
elt
nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku k
ui
ka
ühis
konn
a ta
sand
il
Osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
endad
a k
eskko
nn
apro
ble
eme,
eri
stad
a nei
d l
ood
ust
eadu
slik
ku
ja
sots
iaal
set
ko
mpo
nen
ti, k
asu
tad
es
loo
du
stea
du
slik
ku
mee
tod
it k
ogud
a in
fot,
sõn
asta
da
uu
rim
isk
üsi
mu
si v
õi
hüp
ote
ese,
kon
tro
llid
a m
uu
tuja
id v
aatl
use
või
kat
seg
a, a
naü
üsi
da
ja i
nte
rpre
teer
ida
tule
mu
si, te
ha
järe
ldu
si n
ing
ko
ost
ada
juh
end
amis
e ko
rral
uu
rim
isp
roje
kti
Kas
uta
b g
eog
raaf
ias
om
andat
ud
sü
stee
mse
id t
eadm
isi
loo
du
stea
du
likk
e, t
ehn
olo
og
iaal
asei
d n
ing s
ots
iaal
tead
usl
ikk
e 3
pro
ble
eme
lah
endad
es j
a põ
hje
nd
atud
ots
use
id t
ehes
Mõis
tab l
oo
du
sain
ete
om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a nin
g u
ute
in
terd
ists
ipli
naa
rset
e te
adu
s-v
ald
kon
dad
e k
ohta
sel
les
süst
eem
is
Mõis
tab t
ead
ust
ku
i te
adu
slik
e te
adm
iste
han
kim
ise
pro
tses
si
sell
e aj
alooli
ses
ja t
änap
äevas
es k
om
tek
stis
, o
skab
hin
nat
a
loo
vu
se o
sa t
eadu
savas
tust
es n
ing
tea
du
se p
iira
ngu
id r
eaal
se m
aail
ma
suh
tes
Hin
dab
ja
pro
gn
oo
sib t
ead
use
ja
teh
no
loogia
saa
vu
tust
e m
õju
kes
kk
onn
ale,
tugin
edes
lood
ust
eadu
slik
ele,
sots
iaal
sete
le,
maj
and
usl
ikel
e ja
eet
ilis
-mo
raal
sete
le s
eisu
koh
atad
ele
nig
arv
esta
des
õig
usa
kte
Vää
rtu
stab
kes
kko
nd
a kui
terv
iku
t ja
jär
gib
jät
ku
suutl
iku e
luv
iisi
tav
asid
, tu
gin
edes
tõ
end
usm
ater
jali
del
e, s
ihtu
b
vas
tutu
stu
dli
ku
lt k
esk
kon
da
Tun
neb
huv
i kes
kko
nn
as t
oim
uv
ate
lok
aals
ete
ja g
lobaa
lset
e n
ähtu
ste
nin
g l
oodu
stea
tust
e ja
teh
no
loog
ia a
rengu
vas
tu, o
skab
teh
a põ
hen
dat
ud o
tsu
seu
d k
arjä
äri
val
ides
nin
g o
n m
oti
vee
ritu
d e
lukes
tvak
s õp
pek
s
I kursus
10. klass
„Rahvastik ja majandus“
X X X X X X X X
Geograafia areng ja
uurimismeetodid
Geograafia areng ja
peamised
uurimisvaldkonnad
Nüüdisaegsed
uurimismeetodid
geograafias
X X X X X X X X X
Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Riikide arengutaseme
mõõtmine
Riikide liigitamine
arengutaseme ja panuse
48
järgi maailmamajandusse.
Agraar-, tööstus- ja
infoühiskond.
Üleilmastumine ehk
globaliseerumine ja
maailmamajanduse areng.
X X X X X X X
Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja
tihedus, seda mõjutavad
tegurid
Maailma rahvaarv ja selle
muutumine
Demograafiline üleminek
Rahvastiku struktuur ja
selle mõju riigi arengule
Sündimust ja suremust
mõjutavad tegurid
Rahvastikupoliitika
Rände põhjused ning
liigitamine
Peamised rändevood
maailmas
Rände tagajärjed
Rändega seotud
probleemid
X X X X X X X
Asustus
Asustuse areng maailmas
ning asulate paiknemist
mõjutavad tegurid eri
aegadel
Linnastumise kulg
aenenud ja arengumaades
Linnade sisestruktuur ning
49
selle muutumine
Linnastumisega kaasnevad
probleemid arenenud ja
arengumaades
Linnakeskkond ja selle
planeerimine
X X X X X X X X X
Muutused
maailmamajanduses
Muutused majanduse
struktuuris ja hõives
Tootmist mõjutavad
tegurid ning muutused
tootmise paigutuses
autotööstuse ja
kergetööstuse näitel
Rahvusvaheliste firmade
osa majanduses
Turismis roll riigi
majanduses ja mõju
keskkonnale
Transpordi areng ja mõju
maailmamajandusele
Klassi õpitulemused
50
Ainepädevused Õppesisu O
n o
man
dan
ud
ett
ekuju
tuse
geo
gra
afia
are
ng
ust
, te
ab g
eog
raaf
ia s
eose
id
teis
te t
ead
ush
arud
ega
nin
g g
eog
raaf
ia k
oh
ta t
änap
äeva
tead
use
s
Too
b n
äite
id n
üüdu
saeg
sete
uu
rim
ism
eeto
dit
e ko
hta
geo
gra
afia
s; t
eeb
vaa
tlu
si
ja m
õõ
dis
tam
isi;
ko
rral
dab
kü
sitl
usi
nin
g k
asu
ta a
nd
meb
aase
vaj
alik
e an
dm
ete
kogu
mis
eks
Kas
uta
b t
eab
eall
ikai
d,
sh k
aart
e in
fo l
eid
mis
eks,
seo
ste
anal
üü
sik
s n
ing
üld
istu
ste
ja j
ärel
du
ste
teg
emis
eks
An
alüü
sib
tea
bea
llik
ate,
sh
kaa
rtid
e jä
rgi
ette
antu
d p
iirk
on
na
lood
uso
lusi
d,
rahv
asti
kku
, m
ajan
du
st n
ing i
nim
teg
evu
se v
õim
alik
ke
tag
ajär
gi
Tea
b a
erngu
tase
me
näi
taja
id n
ing r
iikid
e r
üh
mit
amis
t n
end
e alu
sel
Isel
oo
mu
stab
ag
raar
-, i
nd
ust
riaa
l- j
a in
foü
his
konn
a ra
hv
asti
kk
u,
asu
stu
st,
maj
and
ust
nin
g s
elle
ru
um
ilis
t ko
rral
du
st
Sel
git
ab g
lobal
isee
rum
ise
eri
asp
ekte
, to
ob
näi
teid
sel
le m
õju
ko
hta
aren
enud
ja
aren
gu
maa
del
e
Võ
rdle
b j
a an
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e põh
jal
riik
ide
aren
guta
set
nin
g
riig
isis
esei
d a
reng
uer
inev
usi
On
om
andan
ud
üle
vaa
te m
aail
ma
poli
itil
ises
t kaa
rdis
t, n
imet
ab j
a n
äita
b
kaa
rdil
kõ
ik E
uro
op
a ri
igid
ja
pea
lin
nad
nin
g m
aail
ma
suu
rem
ad r
iig
id
I kursus
10. klass
„Rahvastik ja majandus“
X X X X
Geograafia areng ja
uurimismeetodid
Geograafia areng ja peamised
uurimisvaldkonnad
Nüüdisaegsed uurimismeetodid
geograafias
X X X X X X X X X
Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Riikide arengutaseme
mõõtmine
Riikide liigitamine
arengutaseme ja panuse järgi
maailmamajandusse.
Agraar-, tööstus- ja
infoühiskond. Üleilmastumine
ehk globaliseerumine ja
maailmamajanduse areng.
51
X X X X X X X X
Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja
tihedus, seda mõjutavad
tegurid
Maailma rahvaarv ja selle
muutumine
Demograafiline üleminek
Rahvastiku struktuur ja selle
mõju riigi arengule
Sündimust ja suremust
mõjutavad tegurid
Rahvastikupoliitika
Rände põhjused ning
liigitamine
Peamised rändevood maailmas
Rände tagajärjed
Rändega seotud probleemid
X X X X X X X X
Asustus
Asustuse areng maailmas ning
asulate paiknemist mõjutavad
tegurid eri aegadel
Linnastumise kulg aenenud ja
arengumaades
Linnade sisestruktuur ning
selle muutumine
Linnastumisega kaasnevad
probleemid arenenud ja
arengumaades
Linnakeskkond ja selle
planeerimine
52
X X X X X X X X X
Muutused
maailmamajanduses
Muutused majanduse
struktuuris ja hõives
Tootmist mõjutavad tegurid
ning muutused tootmise
paigutuses autotööstuse ja
kergetööstuse näitel
Rahvusvaheliste firmade osa
majanduses
Turismis roll riigi majanduses
ja mõju keskkonnale
Transpordi areng ja mõju
maailmamajandusele
Õpitulemused
Õpilane oskab:
tuua näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;
korraldada küsitlusi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks;
kasutada teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste
tegemiseks;
analüüsida teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning
inimtegevuse võimalikke tagajärgi;
analüüsida temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning
tihedust maailmas, etteantud piirkonnas või riigis;
analüüsida demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas,
etteantud piirkonnas või riigis ning seostada seda arengutasemega;
analüüsida rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri
ning selle mõju majanduse arengule;
võrrelda sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades;
53
tuua näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;
analüüsida rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning
mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;
analüüsida etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega;
analüüsida teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni),
rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;
väärtustada kultuurilist mitmekesisust, teiste rahvaste kombeid, traditsioone ja usku;
võrdrelda linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades;
analüüsida linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
analüüsida etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi;
tuua näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja
keskkonnaprobleemide kohta;
analüüsida kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust;
analüüsida teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;
analüüsida tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;
analüüsida tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;
tuua näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;
analüüsida etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid
teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;
analüüsida teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi
majanduses;
analüüsida maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid;
iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning
selle ruumilist korraldust;
54
tuua näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele;
võrrelda ja analüüsida teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi.
Õpilane teab:
geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;
sündimuste ja suremuste erinevuste peamisi põhjusi arenenud ja arengumaades;
rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi;
maailma linnastunud piirkondi, maailma suuremaid linnu ja linnastuid;
arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;
globaliseerumise eri aspekte,
kõiki Euroopa riike ja pealinnu ning maailma suuremad riike.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Probleemülesannete lahendamine Maa-ameti geoportaali ja teiste interaktiivsete kaartidega.
2. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi arengutaseme analüüs või riikide võrdlus arengutaseme näitajate
põhjal.
3. Teabeallikate järgi uhe valitud riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine.
4. Ühe valitud riigi asustuse analüüs või asula sisestruktuuri analüüs teabeallikate järgi.
5. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi transpordigeograafilise asendi või turismimajanduse analüüs.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga õpilase
kohta atlas) ning IKT vahendid.
55
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja materjalid ning
demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning
vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli territooriumi
(looduskekskonnas, muuseumis jne).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
3.Ühiskonnaõpetus
3.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigusi ja põhivabadusi; austab demokraatia
põhimõtteid ja demokraatlikke väärtusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid, on
seaduskuulekas;
2) määratleb ennast Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna, teadvustab oma kohustusi ja
vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna
jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku;
3) austab enda ja teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse
inimestesse ning arvestab nende erivajadusi;
56
4) mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailma-
vaatelisi tõekspidamisi (v.a inimsusevastased) ning saab aru kultuuride dialoogi
tähendusest ja vajalikkusest;
5) märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arengut ning aitab
võimaluste piires probleemidele lahendusi leida;
6) omandab majandusliku mõtlemise alused ning oskuse toimida turumajanduse tingimustes;
7) põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning suudab osaleda
arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid
objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ja sõnavabadusele;
8) hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda
tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures
autoriõigust;
9) valib sobivad ja loovad meetodid, et teostada ideid, mis toetuvad olukorra, enda
suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele hindamisele ja tegevuse tulemuste prognoosile ning
on kooskõlas püstitatud eesmärkidega.
3.1.2 Õppeaine kirjeldus
Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus on kujundatud vastavuses tänapäeva sotsiaalteaduste arengu ja
ühiskondlike vajadustega. Õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse, s.o teadmised, oskused,
väärtused ja hoiakud, mis on vajalikud vastutustundlikuks toimetulekuks dünaamilises ja
mitmekultuurilises keskkonnas. Õppeaine eesmärk on luua eeldused aktiivse ja kompetentse
kodaniku kujunemiseks, kes suudab kohaneda muutustega, oskab ennast arenguga suhestada, oma
kodanikupositsiooni kujundada, on avatud uutele ideedele ja elukestvale õppimisele.
Õppeaine omandamisega valmistuvad õpilased toimima teadlike kodanikena demokraatlikus
ühiskonnas. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus käsitleb nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalseid suhteid
ning protsesse ja tutvustab ühiskonnaelu põhivaldkondade (majandus, poliitika, õigus) korraldust
ja toimimist. Kõiki valdkondi analüüsitakse nii ühiskonnast kui tervikust lähtudes kui ka indiviidi
positsioonist ja rollidest tulenevalt. Põhikoolis omandatut Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest
laiendatakse Euroopa ja maailma probleemide käsitlemisega. Lisaks Eesti ja Euroopa ainesele
leiavad käsitlemist ka olulised globaalsed ühiskonnaprobleemid.
Õpilane puutub ühiskonnas kokku erinevate eluvaldkondade ja situatsioonidega. Et toetada õpilase
57
sotsialiseerumist ja ühiskondliku kompetentsuse kujunemist, hõlmab ainekava mitmekesist
teemaderingi inimõigustest autoriõiguste ja tarbijakaitseni. Kiiresti muutuvas ühiskonnas jääb
õpetaja ülesandeks pöörata tähelepanu aktuaalsetele teemadele ja probleemidele ning arutleda
õpilastega nende üle. Seejuures toetatakse õpilaste iseseisva kriitilise analüüsioskuse ja
otsustusvõime kujunemist. See aitab õpilastel seada isiklikke eluplaane ning mõista erinevate
vaadete, demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike karakteristikutega inimesi.
Ühiskonnaõpetuse kaks kursust koosnevad neljast teemavaldkonnast: ühiskond ja selle areng; riik
ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; majanduse toimimine; üleilmastumine ja jätkusuutlik
areng.
Ühiskonda ja selle arengut käsitlevas teemavaldkonnas:
1) vaadeldakse ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi elemente: sotsiaalset struktuuri (rühmi,
kihte, kogukondi), sotsiaalseid suhteid ja protsesse (nt koostööd ja konflikti, võimu,
allumist ja vastupanu, lõimumist ja eristumist, tõrjutust ja osalust, mobiilsust, kihistumist);
2) analüüsitakse ühiskonna elu reguleerivaid norme ja väärtusi ning erinevates
valdkondades välja kujunenud institutsionaalset korraldust (näiteks perekonda, riiki, turgu,
õigust, meediat);
3) uuritakse avaliku ja erasektori olemust ning funktsioone; tutvutakse kodanikuühiskonna
struktuuri ja ülesannetega, analüüsitakse sektoritevahelise koostöö võimalusi ja kogemusi;
4) õpitakse tundma ühiskonna erinevaid vorme ja arengujärke; tutvutakse nüüdisühiskonna
kujunemisloo ja peamiste tunnusjoontega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna
moderniseerumisprotsessile ning info- ja teadmusühiskonna arengule.
Riiki ja demokraatlikku riigivalitsemist käsitlevas teemavaldkonnas:
1) süvenetakse demokraatliku poliitilise süsteemi toimimisse, selle erinevustesse
mittedemokraatlikest režiimidest; selgitatakse totalitaarsete ühiskondade inimsusevastast
olemust;
2) avatakse õigusriigi olemust ja võimude lahususe olulisust; käsitletakse inimõiguste
kaitset, kodanike poliitiliste õiguste ja vabaduste realiseerimise võimalusi ja sellega seotud
institutsioone; selgitatakse põhjusi, mis võivad viia kodanike riigist võõrdumisele;
vaadeldakse erinevate demokraatia vormide plusse ja miinuseid, sidudes seda Eesti
poliitika probleemidega;
58
3) õpitakse tundma poliitiliste ideoloogiate põhijooni ja seisukohti erinevates
poliitikavaldkondades (hariduses, sotsiaalsfääris, maksupoliitikas jm);
4) käsitletakse erakondade ja kodanikuühenduste arenguprobleeme Eestis; õpitakse tundma
valimiste protsessi ja omandatakse oskused oma valimisõiguse realiseerimiseks;
käsitletakse kodanike kaasamist avaliku võimu teostamisse ja võimalusi mõjutada avaliku
võimu tegevust, sh tutvutakse erakondade, kodanikuühenduste ja survegruppide
tegevusega; omandatakse oskused kodanikualgatuste ja aktsioonide õiguspäraseks
korraldamiseks.
Majandust käsitlev teemavaldkond aitab kujundada noorte valmisolekut erinevateks karjääri-
valikuteks ja aktiivseks osaluseks majanduselus. Õppetöö käigus:
1) õpitakse tundma nüüdisaegse turumajanduse seaduspärasusi ja protsesse; käsitletakse
rahvusliku rikkuse ja ühiskonna heaolu allikaid ja tegureid, era- ja avalike huvide erinevust
ning ühiskondlike ressursside kasutamise põhimõtteid;
2) tutvutakse Eesti majanduse ja tööturu arengusuundadega, sealhulgas teadmusmajanduse
ja loomemajanduse arenguperspektiividega ning ettevõtlust ja töösuhteid reguleerivate
olulisemate õigusaktidega. Eesti majanduse arengut vaadeldakse maailmamajanduse, eriti
Euroopa Liidu kontekstis;
3) õpitakse tundma ettevõtluse aluseid tasemel, mis võimaldab õppijal igapäevaelus toime
tulla ja hinnata realistlikult oma võimalusi ettevõtjana.
Neljanda teemavaldkonna kaudu laiendavad õppijad oma teadmisi globaalsetest probleemidest ja
toimijatest. Eesmärgiks on õppida nägema, kuidas igaüks saab panustada maailma turvalisemaks
ja humaansemaks muutmisse. Aine sisu kaudu:
1) õpitakse mõistma maailma mitmekesisust, riikide huvisid, koostööd ja probleeme
globaalse infoühiskonna kujunemisel ning riskiühiskonna käsitlemisel;
2) vaadeldakse rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osa tänapäeva maailmas,
antakse ülevaade riikidevahelise koostöö väljakutsetest (kliimamuutus ja teised
ökokatastroofid, rahvusvaheline terrorism, rahvusvaheline migratsioon, võitlus vaesusega,
maailmamajanduse ja maakera rahvastiku arenguprobleemid jms);
3) tutvutakse üleilmastumise ilmingute ja tagajärgedega.
Ühiskonnaõpetus kujundab õpilastes järgmisi väärtusi ja hoiakuid: seaduslikkus ja isiklik vastutus,
59
sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, intellektuaalse omandi
väärtustamine, salliv suhtumine erinevustesse, lugupidamine erinevate kultuuride vastu, tauniv
suhtumine eelarvamustesse, sh rassismi ja ksenofoobiasse, säästev eluviis ning orienteeritus
elukestvale õppele.
3.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb nüüdisühiskonna kujunemise põhijooni, struktuuri, valdkondi ja korraldust, mõistab poliitika
toimemehhanisme ning oskab ennast ühiskonna arenguga suhestada;
2) tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi; oskab kasutada Eesti Vabariigi
põhiseadust, rahvusvahelisi õigusnorme ja õigusakte; järgib seadusi ning toimib oma õiguste ja
kohustuste järgi;
3) iseloomustab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ning kultuurilise suhtlemise põhimõtteid,
nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, tunneb tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone
ning mõistab oma rolli maailmakodanikuna;
4) on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimemehhanismidest, oskab adekvaatselt määrata ja
realiseerida oma karjäärivõimalusi ning otsida teavet sobivate eneserakendus- ja edasiõppimisvõimaluste
kohta;
5) teab tarbijaõigusi ning oskab lahendada nendega seotud probleeme, käitub teadliku ja vastutustundliku
tarbijana, analüüsib oma käitumise tagajärgi ning mõistab üksikisiku rolli globaalsel tasandil
(kliimamuutus, õiglane kaubandus, ületarbimine jms);
6) määratleb end ühiskonnas oma võimalusi arvestades, tuleb toime turumajanduse ühiskonnas; osaleb
aktiivselt ja vastutustundlikult ühiskonnaelus, sh kodanikualgatusprojektides; oskab kaitsta oma huve ja
õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele;
7) seletab ja kasutab kontekstis ühiskonnaõpetuse olulisemaid mõisteid, saab aru õigustekstist ning sotsiaal-
majanduslikust teabest; oskab leida vajalikku infot, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada
ning luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset.
3.1.4 I kursus „Ühiskonna areng ja demokraatia“
Õpitulemused ja õppesisu
Üldpädevuste kujunemine ühiskonnaõpetuses
I. kursus 12. klass „Ühiskonna areng ja demokraatia“
60
Üldpädevused Õppesisu V
äärt
usp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
I. kursus 12. klass
„Ühiskonna areng ja
demokraatia“
1.Ühiskond ja selle areng (12)
X X X X X Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid
X X X X X X Nüüdisühiskond ja selle
kujunemine
2. Demokraatliku ühiskonna
valitsemine ja kodanikuosalus
(23)
X X X X Riik ja riigi vormid
X X X X X Õigusriik ja võimude lahusus
X X X X X Inimõigused
X X X X X Poliitilised ideoloogiad
X X X X X Valimised
X X X X X Erakonnad ja kodanikuühendused
X X X X X Euroopa Liidu valitsemiskord ja
toimimine
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
61
mõ
ista
b i
nim
üh
isk
on
na
ajal
oo
s ja
tän
apäe
val
to
imu
vat
e ü
his
kon
dli
ke
mu
utu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sünd
mu
ste
põ
hju
seid
ja
tag
ajär
gi
aust
ab d
emo
kra
atia
t n
ing
in
imõ
igu
si,
järg
ib ü
ldtu
nnu
stat
ud
käi
tum
isre
egle
id n
ing
on
sead
use
ku
ule
kas
, te
ab k
od
anik
uõ
igu
si j
a -k
oh
ust
usi
nin
g t
unn
eb
ko
dan
iku
vas
tutu
st
on
om
and
anu
d o
ma
tule
vik
uv
isio
on
i, k
avan
dab
sed
a ja
teg
uts
eb o
ma
tule
vik
up
laan
ide
täit
um
ise
nim
el
hu
vit
ub
ise
end
a, o
ma
rah
va,
ko
guk
onn
a ja
maa
ilm
a ar
eng
ust
,
ku
jund
ab o
ma
arv
amu
se n
ing
on
akti
ivn
e ja
vas
tutu
stu
nd
lik
ko
dan
ik
tunn
eb m
õn
ing
aid s
ots
iaal
tead
ust
e u
uri
mis
mee
tod
eid n
ing k
asu
tab
nei
st m
õnd
a õp
pet
öö
s,
seo
stad
es o
pit
ut
igap
aev
aelu
ga
tunn
eb e
rin
evat
e ra
hv
aste
ku
ltu
ure
, n
end
e er
ipär
a n
ing
su
htu
b
lugu
pid
aval
t
ind
ivid
uaa
lset
esse
, k
ult
uu
rili
stes
se j
a m
aail
mav
aate
list
esse
erin
evu
stes
se
on
om
and
anu
d t
ead
mis
i ja
osk
usi
so
tsia
alse
lt a
kts
epte
erit
ud
käi
tum
ises
t n
ing
inim
este
vah
elis
test
su
het
est
on
om
and
anu
d t
ead
mis
i ja
osk
usi
, m
is t
oet
avad
ter
vik
liku
nin
g
auto
no
om
se i
nim
ese
ku
jun
emis
t
I. kursus 12. klass
„Ühiskonna areng ja
demokraatia“
1.Ühiskond ja selle
areng (12)
X X X X X Sotsiaalsed suhted
ja institutsioonid
X X X X X X
Nüüdisühiskond ja
selle kujunemine
2. Demokraatliku
ühiskonna
valitsemine ja
kodanikuosalus
(23)
X X X X X
Riik ja riigi vormid
X X X X
Õigusriik ja
võimude lahusus
X X X X X X
Inimõigused
X X X X X
Poliitilised
ideoloogiad
X X X X X
Valimised
62
X X X X X
Erakonnad ja
kodanikuühendused
X X
Euroopa Liidu
valitsemiskord ja
toimimine
Kooliastme õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
sele
tab
ja
kas
uta
b k
on
tek
stis
üh
isk
onn
aõp
etu
se o
luli
sem
aid
mõ
iste
id,
mõ
ista
b õ
igu
stek
sti
nin
g s
ots
iaal
-maj
andu
slik
ku t
eav
et;
mää
ratl
eb e
nd
üh
isk
on
nas
om
a v
õim
alu
si a
rves
tad
es,
tule
b t
oim
e
turu
maj
andu
slik
us
üh
isko
nn
as,
osa
leb a
kti
ivse
lt j
a v
astu
tust
und
liku
lt ü
his
kon
nae
lus
teab
tar
bij
aõig
usi
nin
g o
skab
lah
end
ada
nen
deg
a se
otu
d p
rob
leem
e, k
äitu
b
tead
lik
u j
a
vas
tutu
stu
nd
lik
u t
arb
ijan
a,
on
om
and
anu
d ü
lev
aate
nü
üd
isae
gse
maj
and
use
toim
emeh
han
ism
ides
t,
osk
ab a
dek
vaa
tsel
t
mää
rata
ja
real
isee
rid
a o
ma
kar
jäär
ivõ
imal
usi
isel
oo
mu
stab
rii
kid
evah
elis
e p
oli
itil
ise,
maj
and
usl
iku
ja
ku
ltu
uri
lise
suh
tlem
ise
põ
him
õtt
eid j
a nü
üd
ism
aail
ma
põh
ipro
ble
eme
tunn
eb j
a v
äärt
ust
ab d
emo
kra
atia
põ
him
õtt
eid,
inim
- ja
ko
dan
iku
õig
usi
;
osk
ab k
asu
tad
a
„Ees
ti V
abar
iig
i põ
his
ead
ust
”, r
ahv
usv
ahel
isi
õig
usn
orm
e
tunn
eb n
üü
dis
üh
isk
on
na
ku
jun
emis
e p
õhij
oo
ni,
str
uk
tuu
ri, v
ald
ko
nd
i ja
ko
rral
du
st,
mõ
ista
b
po
liit
ika
toim
emeh
han
ism
e
I. kursus 12. klass
„Ühiskonna areng ja
demokraatia“
1.Ühiskond ja selle
areng (12)
X X X X X
Sotsiaalsed suhted ja
institutsioonid
X X X X X
Nüüdisühiskond ja selle
kujunemine
2. Demokraatliku
ühiskonna valitsemine ja
kodanikuosalus (23)
X X X X X
Riik ja riigi vormid
63
X X X X X
Õigusriik ja võimude
lahusus
X X X
Inimõigused
X X X X X
Poliitilised ideoloogiad
X X X X
Valimised
X X X X
Erakonnad ja
kodanikuühendused
X X X X X
Euroopa Liidu
valitsemiskord ja
toimimine
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja
riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid.
Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet:
rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö.
64
Õpitulemused
Õpilane oskab:
• koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida
ning kasutada;
• leida ja sõnastada uurimisprobleeme ja uurimisküsimusi ning kujundada kava nende lahendamiseks;
• analüüsida sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi ja kirjeldada sellest tulenevaid ohte ning on
valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama;
• kasutada kontekstis mõisteid sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne turvalisus,
sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, ühishüved
• kasutada kontekstis mõisteid nüüdisühiskond, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond,
infoühiskond, teadmusühiskond, heaoluühiskond, siirdeühiskond, heaoluühiskond, kodanikuühiskond, avalik,
äri- ja mittetulundussektor, huvirühm, ühiskonna jätkusuutlikkus.
• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: riik, demokraatia, diktatuur, totalitarism, autoritarism, unitaarriik,
föderatsioon, konföderatsioon, parlamentarism, presidentalism, poolpresidentalism
• seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi;
• suhelda vajadusel riigi ja kohalike asutustega, vormistada nõuetekohaseid dokumente;
kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: õigusriik, avalik haldus, seadusandlik võim, opositsioon,
koalitsioon, fraktsioon täidesaatev võim, koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus, riigipea,
kohtuvõim, Euroopa Inimõiguste Kohus, põhiseaduslikkuse järelvalve, õiguskantsler; ombudsman,
bürokraatia, korruptsioon, riigikontroll , regionaalpoliitika, kohalik võim.
• kasutada ja järgib EV põhiseadust ning teisi olulisemaid õigusakte;
seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi;
• iseloomustada poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused;
• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: ideoloogia, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia,
vasakpoolsus, parempoolsus, tsentrism, erakond, sotsiaalne liikumine.
• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem, e-valimised.
• iseloomustada demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ning Euroopa Liidus ja
valitsemises osalemise võimalusi;
• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid:, demokraatia, erakond, sotsiaalne liikumine.
• Iseloomustada demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Euroopa Liidus;
• kasutada kontekstis järgmisi mõisteid: Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite
Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus.
65
Õpilane teab:
ühiskonna struktuuri ning toimimispõhimõtteid;
ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust;
euroopalikke põhimõtteid sotsiaalkaitse alal ning oskab vajaduse korral otsida abi;
mis on nüüdisühiskonda;
kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning tunneb kodanikualgatuse võimalusi;
demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme;
ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme;
demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja valitsemises osalemise võimalusi;
EV põhiseadust ning teisi olulisemaid õigusakte;
ühiskondlik-poliitilisi sündmuseid, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme ja pakub võimalusel
lahendusi;
Eesti valimissüsteemi ja mõistab oma kohustust valijana;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Projektõpe;
referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö
esitlemine jm);
temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist
www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades;
statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs;
töölehtede täitmine;
reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs;
juhtumianalüüs, dokumendiplankide täitmine jm;
õppekäigud, külalisesinejate kutsumine jne
Füüsiline õpikeskkond
1.NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber
paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Õppe
sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.
2. NVRK võimaldab kasutada tunnis Eesti, Euroopa ja maailma poliitilist kaarti, „Eesti Vabariigi
põhiseadust” (üks eksemplar õpilase kohta), „Eesti Vabariigi põhiseaduse” kommenteeritud
väljaannet (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni (vähemalt üks kahe õpilase
66
kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (üks kooli kohta), ÜRO
lapse õiguste konventsiooni (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning
parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartat (üks kooli kohta).
3. NVRK võimaldab ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale (auviseid, erialaseid teatmeteoseid,
ajalehti ja ajakirju, statistilisi ja metoodilisi materjale jne).
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Hinnatakse ainekavas toodud õpitulemuste
saavutatust: nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei
arvestata. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes
küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö.
Õpitulemuste saavutatuse kontrollimise vormid on mitmekesised. Hinnata saab arutlusoskust,
teksti mõistmist, tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid jms). Praktiliste tööde
puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi käiku. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab
mõõta vaatluse, õpilase antud hinnangute ja otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Veel
hinnatakse õpilaste probleemide nägemise ja analüüsi oskust.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida
ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
II. kursus 12. klass „Majandus ja maailmapoliitika“
67
Üldpädevused Õppesisu V
äärt
usp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
II kursus 12. klass
„Majandus ja
maailmapoliitika“
II.kursus 12.klass
Ühiskonna majandamine (23)
X X X X Riik ja majandus
X X X X Tööturg ja hõive
X X X X X X Tarbimine ja investeerimine
Maailma areng ja
maailmapoliitika (12)
X X X X X Nüüdisaja maailma mitmekesisus
ja rahvusvaheline suhtlemine
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
68
mõ
ista
b i
nim
üh
isk
on
na
ajal
oo
s ja
tän
apäe
val
to
imu
vat
e ü
his
kon
dli
ke
mu
utu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sünd
mu
ste
põ
hju
seid
ja
tag
ajär
gi
aust
ab d
emo
kra
atia
t n
ing
in
imõ
igu
si,
järg
ib ü
ldtu
nnu
stat
ud
käi
tum
isre
egle
id n
ing
on
sead
use
ku
ule
kas
, te
ab k
od
anik
uõ
igu
si j
a -k
oh
ust
usi
nin
g t
unn
eb
ko
dan
iku
vas
tutu
st
on
om
and
anu
d o
ma
tule
vik
uv
isio
on
i, k
avan
dab
sed
a ja
teg
uts
eb o
ma
tule
vik
up
laan
ide
täit
um
ise
nim
el
hu
vit
ub
ise
end
a, o
ma
rah
va,
ko
guk
onn
a ja
maa
ilm
a ar
eng
ust
,
ku
jund
ab o
ma
arv
amu
se n
ing
on
akti
ivn
e ja
vas
tutu
stu
nd
lik
ko
dan
ik
tunn
eb m
õn
ing
aid s
ots
iaal
tead
ust
e u
uri
mis
mee
tod
eid n
ing k
asu
tab
nei
st m
õnd
a õp
pet
öö
s,
seo
stad
es o
pit
ut
igap
aev
aelu
ga
tunn
eb e
rin
evat
e ra
hv
aste
ku
ltu
ure
, n
end
e er
ipär
a n
ing
su
htu
b
lugu
pid
aval
t
ind
ivid
uaa
lset
esse
, k
ult
uu
rili
stes
se j
a m
aail
mav
aate
list
esse
erin
evu
stes
se
on
om
and
anu
d t
ead
mis
i ja
osk
usi
so
tsia
alse
lt a
kts
epte
erit
ud
käi
tum
ises
t n
ing
inim
este
vah
elis
test
su
het
est
on
om
and
anu
d t
ead
mis
i ja
osk
usi
, m
is t
oet
avad
ter
vik
liku
nin
g
auto
no
om
se i
nim
ese
ku
jun
emis
t
II. kursus 12. klass
„Majandus ja
maailmapoliitika“
II.kursus 12.klass
Ühiskonna
majandamine (23)
X X X X
Riik ja majandus
X X X X
Tööturg ja hõive
X X
Tarbimine ja
investeerimine
Maailma areng ja
maailmapoliitika
(12)
X X X X X
Nüüdisaja maailma
mitmekesisus ja
rahvusvaheline
suhtlemine
Kooliastme õpitulemused
69
Ainepädevused Õppesisu se
leta
b j
a k
asu
tab
kon
tek
stis
üh
isk
onn
aõp
etu
se o
luli
sem
aid
mõ
iste
id,
mõ
ista
b õ
igu
stek
sti
nin
g s
ots
iaal
-maj
andu
slik
ku t
eav
et;
mää
ratl
eb e
nd
üh
isk
on
nas
om
a v
õim
alu
si a
rves
tad
es,
tule
b t
oim
e
turu
maj
andu
slik
us
üh
isko
nn
as,
osa
leb a
kti
ivse
lt j
a v
astu
tust
und
liku
lt ü
his
kon
nae
lus
teab
tar
bij
aõig
usi
nin
g o
skab
lah
end
ada
nen
deg
a se
otu
d p
rob
leem
e, k
äitu
b
tead
lik
u j
a
vas
tutu
stu
nd
lik
u t
arb
ijan
a,
on
om
and
anu
d ü
lev
aate
nü
üd
isae
gse
maj
and
use
toim
emeh
han
ism
ides
t,
osk
ab a
dek
vaa
tsel
t
mää
rata
ja
real
isee
rid
a o
ma
kar
jäär
ivõ
imal
usi
isel
oo
mu
stab
rii
kid
evah
elis
e p
oli
itil
ise,
maj
and
usl
iku
ja
ku
ltu
uri
lise
suh
tlem
ise
põ
him
õtt
eid j
a nü
üd
ism
aail
ma
põh
ipro
ble
eme
tunn
eb j
a v
äärt
ust
ab d
emo
kra
atia
põ
him
õtt
eid,
inim
- ja
ko
dan
iku
õig
usi
;
osk
ab k
asu
tad
a
„Ees
ti V
abar
iig
i põ
his
ead
ust
”, r
ahv
usv
ahel
isi
õig
usn
orm
e
tunn
eb n
üü
dis
üh
isk
on
na
ku
jun
emis
e p
õhij
oo
ni,
str
uk
tuu
ri, v
ald
ko
nd
i ja
ko
rral
du
st,
mõ
ista
b
po
liit
ika
toim
emeh
han
ism
e
II. kursus 12. klass
„Majandus ja
maailmapoliitika“
II.kursus 12.klass
Ühiskonna
majandamine (23)
X X X X
Riik ja majandus
X X X X
Tööturg ja hõive
X X X X
Tarbimine ja
investeerimine
Maailma areng ja
maailmapoliitika (12)
X X X X
Nüüdisaja maailma
mitmekesisus ja
rahvusvaheline
suhtlemine
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
70
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, raamatukogu, kohaliku omavalitsuse ja
riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, arhiivid, näitused, muuseumid.
Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet:
rollimäng, arutelu, diskussioon, väitlus, ajurünnak; ühistegevus ja vabatahtlik töö.
Õpitulemused
Õpilane oskab:
• väärtustada säästva majanduse põhimõtteid;
• väärtustada maksude maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse;
• kasutada kontekstis mõisteid majandusressurss, turumajandus, segamajandus, makromajandus,
fiskaalpoliitika, SKT, inflatsioon, tarbijahinnaindeks, import, eksport, toll, Euroopa ühisturg, euro,
proportsionaalne ja progressiivne tulumaksusüsteem, otsene ja kaudne maks, riiklik ja kohalik maks,
varimajandus, ümbrikupalk.
• leida majandusalast teavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi meetodeid ning esitada
tulemusi suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult;
• kasutada mõisteid tööturg, tööandja, töövõtja, tööhõive, tööpuudus, tööjõupuudus, aktiivsed ja
passiivsed tööturumeetodid, heitunu, innovatsioon, tööstusomand, autoriõigus.
• kasutada kontekstis mõisteid sotsiaalkindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, indikatiivne ostukorv,
tarbijakaitse
• Iseloomustada nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse;
• osaleda ühiskonna arengu alastes aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide
tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel;
71
• analüüsida poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning pakub konfliktide ületamiseks
argumenteeritud lahendusi;
• kasutada infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades ning
väärtustades autoriõigust;
Õpilane teab:
nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest majandussüsteemidest;
maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale;
Teab oma võimalusi ja oskusi tööturul; mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust;
tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalse omandi kaitset reguleerivaid olulisemaid õigusakte;
tarbija ja ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende vastandlikke huve;
olulisemaid globaalprobleeme ja tunneb oma kaasvastutust nende lahendamise eest;
humanitaarõiguse norme, nendest tulenevaid piiranguid ja kaitset, austab elu ja inimväärikust.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Projektõpe;
referaadi, uurimistöö, arvamusloo, õpimapi koostamine (viitamisreeglitega tutvumine, töö
esitlemine jm);
temaatilised mängud, nt tarbijakaitse; infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist
www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades;
statistika, allikate, sh juriidiliste tekstide ja kaardi analüüs;
töölehtede täitmine;
reklaami, teemakohaste filmide jms kriitiline analüüs;
juhtumianalüüs, dokumendiplankide täitmine jm;
õppekäigud, külalisesinejate kutsumine jne.
Füüsiline õpikeskkond
1.NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber
paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Õppe
sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.
2. NVRK võimaldab kasutada tunnis Eesti, Euroopa ja maailma poliitilist kaarti, „Eesti Vabariigi
põhiseadust” (üks eksemplar õpilase kohta), „Eesti Vabariigi põhiseaduse” kommenteeritud
72
väljaannet (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni (vähemalt üks kahe õpilase
kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (üks kooli kohta), ÜRO
lapse õiguste konventsiooni (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning
parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartat (üks kooli kohta).
3. NVRK võimaldab ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale (auviseid, erialaseid teatmeteoseid,
ajalehti ja ajakirju, statistilisi ja metoodilisi materjale jne).
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Hinnatakse ainekavas toodud õpitulemuste
saavutatust: nii õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei
arvestata. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes
küsimustes. Väärtuste ja hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö.
Õpitulemuste saavutatuse kontrollimise vormid on mitmekesised. Hinnata saab arutlusoskust,
teksti mõistmist, tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid jms). Praktiliste tööde
puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi käiku. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab
mõõta vaatluse, õpilase antud hinnangute ja otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Veel
hinnatakse õpilaste probleemide nägemise ja analüüsi oskust.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida
ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd, mille arv sõltub sellest, mitu põhiteemat kursus sisalsab. Kursuse hinne
pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.
4. Inimeseõpetus
4.1.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:
73
1) austab enda ning teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse,
arvestab nende erivajadusi ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi;
2) mõistab ning austab erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi;
3) on aktiivne ja kompetentne demokraatliku ühiskonna kodanik, kellel on valmisolek kohaneda muutustega
töö- ja ühiskonnaelus ning kes vastutab oma elu eest ja tuleb toime enda probleemide lahendamisega;
4) väärtustab perekonda, mõistab vastastikust rahuldust ja toetust pakkuvate suhete loomise ja hoidmise
põhimõtteid ning pereliikmete vastutuse osa perekonna väärtuste hoidmisel ja laste arengu toetamisel;
5) mõistab erinevate elurollide osa karjääri kujunemises ning pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsust.
4.1.2 Õppeaine kirjeldus
Perekonnaõpetuse kursuses keskendutakse perekonnaelu psühholoogiale, sotsioloogiale, eetikale,
perekonnaõigusele, majandamisele ja perekonna rollile ühiskonnas, et toetada vajalike teadmiste,
oskuste ja hoiakute omandamist tulevase perekonnaelu alusena. Kursus aitab ka tunnetada,
mõtestada ja analüüsida olemasolevate kogemuste alusel oma rolli kasvuperekonnas ning arendada
vastutustunnet loodavaks perekonnaeluks nii üksikisikuna kui ka ühiskonnas.
Perekonnaõpetuse kursus toetab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja väärtuspädevuse
kujunemist. Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud loodusainete, kirjanduse ja teiste
sotsiaalvaldkonna ainetega.
Õppetegevuse valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase isiksuse
arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist,
kusjuures põhirõhk on hoiakute kujundamisel.
Õpilane õpib tundma ühiskonnas toimivaid demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ajaloolisi
protsesse ning nähtusi, mis mõjutavad pereelu struktuure ja protsesse. Samuti integreerib õppeaine
sotsiaalainete õppimisel saadud teadmisi ja oskusi ning eelmistel kooliastmetel õpitut,
süstematiseerides õpitut perekonnaelu kontekstis ühiskonnas. Sestap rõhutatakse inimeseõpetuse
praktilist ja rakenduslikku kallakut. Õppetegevused on aine eesmärkidest lähtuvalt õpilase jaoks
mõistetavad ja tähenduslikud ning toetavad arusaama õpitava vajalikkusest. Kogu ainekäsitlus on
võimalikult elulähedane.
Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine vaimse õpikeskkonna osana toimub üksteist mõistvas
74
õhkkonnas ning on suunatud õpilaste positiivse mõtlemise arendamisele oma arengu- ja
toimetulekuvõimaluste üle. Soodne sotsiaalne õpikeskkond toetub eelkõige õpilaste isikupära ja
isiklike seisukohtade austamisele ning võimalustele vabalt arvamust avaldada, võimalustele
initsiatiiviks, osalemiseks ja tegutsemiseks nii üksi kui ka koos teistega.
Perekonnaõpetuses õpitakse teatud teemasid ülevaate korras ja teatud teemasid sügavuti. Teemasid
võib käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et saavutada oskuste-, teadmiste- ja
väärtustepõhised õpitulemused
4.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) mõistab ning oskab selgitada kooselu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ning ühiskonna elus;
2) väärtustab perekonda ja oskab analüüsida lähedaste inimsuhete rolli inimese elus ning põhjendab iseenda
vastutust ja rolli peresuhetes;
3) analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu
kodus, arvestades pereliikmete turvalisust, vajadusi ja tervist;
4) mõistab abielu ja perekonna psühholoogilisi, õiguslikke ning majanduslikke aspekte ning oskab leida
infot ja abi, et tulla toime probleemidega;
5) selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises;
6) seostab püsisuhte olemust ning selle seost seksuaalsuse ja armastusega, väärtustades usaldust ning
positiivseid tundeid;
7) tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena;
8) on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise võimalusega tulevikus;
9) mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilimise ja arendamise nimel ning on valmis
olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige.
4.1.4 Perekonnaõpetuse õpitulemused ja –sisu
Üldpädevuste kujunemine inimeseõpetuses
75
Üldpädevused Õppesisu V
äärt
usp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
Inimeseõpetus
Perekonnaõpetus
X X X X X X Perekond (4)
X X X X X X Püsisuhe (7)
X X X X X X Abielu (4)
X X X X X X Lapsevanemaks olemine (4)
X X X X X X Laps (3)
X X X X X X Kodu ja argielu (9)
X X X X X X X Perekonna majanduselu ja
õigusaktid (2)
X X X X X X X Perekond inimese elus (2)
Sotsiaalne pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
76
mõ
ista
b i
nim
üh
isk
on
na
ajal
oos
ja t
änap
äev
al t
oim
uv
ate
üh
isk
on
dli
ke
mu
utu
ste
pro
tses
se
nin
g o
luli
sem
ate
sün
dm
ust
e põ
hju
seid
ja
tag
ajär
gi
aust
ab d
emo
kra
atia
t n
ing
in
imõ
igu
si,
järg
ib ü
ldtu
nn
ust
atu
d
käi
tum
isre
egle
id n
ing
on
sead
use
ku
ule
kas
, te
ab k
od
anik
uõ
igu
si j
a -k
ohu
stu
si n
ing
tun
neb
ko
dan
ikuv
astu
tust
on
om
and
anu
d o
ma
tule
vik
uv
isio
on
i, k
avan
dab
sed
a ja
teg
uts
eb o
ma
tule
vik
up
laan
ide
täit
um
ise
nim
el
hu
vit
ub i
seen
da,
om
a ra
hv
a, k
og
uko
nn
a ja
maa
ilm
a ar
eng
ust
,
ku
jun
dab
om
a ar
vam
use
nin
g
on
ak
tiiv
ne
ja v
astu
tust
un
dli
k k
od
anik
tun
neb
mõ
nin
gai
d s
ots
iaal
tead
ust
e u
uri
mis
mee
tod
eid
nin
g
kas
uta
b n
eist
mõ
nd
a õ
pp
etö
ös,
seo
stad
es o
pit
ut
igap
aev
aelu
ga
tun
neb
eri
nev
ate
rah
vas
te k
ult
uu
re, n
end
e er
ipär
a n
ing
suh
tub
lug
up
idav
alt
ind
ivid
uaa
lset
esse
, k
ult
uu
rili
stes
se j
a m
aail
mav
aate
list
ess
e
erin
evu
stes
se
on
om
and
anu
d t
eadm
isi
ja o
sku
si s
ots
iaal
selt
ak
tsep
teer
itu
d
käi
tum
ises
t n
ing
inim
este
vah
elis
test
su
het
est
on
om
and
anu
d t
eadm
isi
ja o
sku
si,
mis
to
etav
ad t
erv
ikli
ku
nin
g
auto
noo
mse
in
imes
e
ku
jun
emis
t
Inimeseõpetus
Perekonnaõpetus
X X X X X X X
Perekond (4)
X X X Püsisuhe (7)
X X X X X X X Abielu (4)
X X X X X
Lapsevanemaks
olemine (4)
X X X X
Laps (3)
X X X X X X X
Kodu ja argielu (9)
X X X X X
Perekonna
majanduselu ja
õigusaktid (2)
X X X X X
Perekond inimese
elus (2)
Kooliastme õpitulemused
77
Ainepädevused Õppesisu m
õis
tab v
ajad
ust
teg
uts
eda
turv
alis
te i
nim
suh
ete
loom
ise,
säi
lim
ise
ja
aren
dam
ise
nim
el
om
ab v
alm
idust
seo
stad
a en
da
tehta
vai
d v
alik
uid
isi
kli
ku p
eree
lu
õnnes
tum
ise
võim
aluse
ga
tule
vik
us
tunnet
ab i
seen
nas
t, o
ma
roll
i ja
vas
tutu
st p
erek
onna
liik
men
a
selg
itab
lap
se a
rengu p
õh
iküsi
musi
ja
lapse
van
ema
roll
i la
pse
kas
vat
amis
es;
selg
itab
püsi
suhte
ole
must
nin
g s
elle
seo
st se
ksu
aals
use
ja
arm
astu
sega,
vää
rtust
ades
usa
ldust
nin
g p
osi
tiiv
sed t
undei
d;
tunneb
abie
lu j
a per
ekon
na
psü
hholo
ogil
ist,
õig
usl
ikku n
ing
maj
andusl
ikku k
ülg
e,
tead
vust
ades
ühis
konna
mõju
per
ekonna
kas
vat
ust
egev
use
le
anal
üüsi
b p
erek
onn
a fu
nkts
ioone
indiv
iidi
ja
ühis
konna
seis
uko
has
t
nin
g o
mab
val
mid
ust
korr
aldad
a ar
gie
lu k
odus,
arv
esta
des
per
elii
km
ete
turv
alis
ust
, vaj
adusi
ja t
ervis
t;
vää
rtust
ab p
erek
onda
nin
g t
eab, osk
ab n
äha
ja a
nal
üüsi
da
lähed
aste
inim
suh
ete
roll
i
inim
ese
elus
nin
g o
ma
vas
tutu
st s
uhet
es;
selg
itab
koose
lu j
a per
ekonna
eri
vorm
ide
osa
üksi
kis
iku n
ing
ühis
konna
elus;
Inimeseõpetus
Perekonnaõpetus
X X X X X X
Perekond (4)
X X X X
Püsisuhe (7)
X X X X X X X X
Abielu (4)
X X X X X X X X
Lapsevanemaks olemine
(4)
X X X
Laps (3)
X X X X X X X
Kodu ja argielu (9)
X X X X X
Perekonna majanduselu ja
õigusaktid (2)
78
X X X X X X
Perekond inimese elus (2)
Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub kursuse
ulatuses ühtlaselt;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust, aitavad õpitut süvitsi mõista ning suurendavad
õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: näiteks arvutiklass, asutused, muuseumid, näitused;
7) kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: arutelud, diskussioonid,
juhtumianalüüsid, paaristööd, projektõpe, rollimängud, rühmatööd, väitlused, õpimapi ja
uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd (nt töölehtede täitmine, loovtööde
kirjutamine, infootsingud teabeallikatest) jne;
8) arvestatakse õpilaste võimeid ja suutlikkust ja kohalikku eripära ning ühiskonnas
toimuvaid muutusi;
9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute
kujundamisel;
10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga, et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult
elulähedane.
Õpitulemused
Õpilane oskab:
79
kirjeldada perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel
analüüsida perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning selgitab, kuidas oleneb nende
täitmine igast pereliikmest
kirjeldada püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning tähtsustab positiivseid
tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte alusena.
kirjeldada armastuse olemust, võttes aluseks armastuse liigituse.
kirjeldada, kuidas mõjutavad ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalsuhetesse.
analüüsida registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi
kirjeldada abielu perioode ning abieluga kohanemist ja rahulolu mõjutavaid tegureid.
kirjeldada lapsevanemaks olemist, lähtudes selle komponentidest.
analüüsida vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel.
analüüsida vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse arengu toetamisest kodukasvatuses.
analüüsida kodukasvatuse olemust ja tähtusust lapse arengus.
teadvustada kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule.
näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks ning vastastikuseks toetuseks ja
abiks
seada tervise edendamisega seonduvaid eesmärke nii enda, perekonna kui ka kogukonna tasandil.
väärtustada perekondlike suhete säilimist ja perekonda.
kavandada pere eelarvet ning mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele
kulutustele, arvestades teisi.
Väärtustada perekonnaelu rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus.
Õpilane teab:
perekeskse ja individualistliku perekäsitluse olemust;
kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi;
püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhete lõppemise korral;
seksuaalsuhete seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku rahuldust pakkuva seksuaalkäitumise
põhimõtteid inimsuhetes;
abieluga seonduvate tavade ja kommete tugevdavat ning toetavat mõju
inimsuhetele;
lähedase sotsiaalse võrgustiku tähtsust abielu toetava süsteemina;
abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
80
tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist;
tõhusaid meetodeid, mis aitavad planeerida rasedust soovitud ajal;
planeerimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid;
laste arengulisi vajadusi varajases lapseeas ja vanemate osa nende rahuldamisel;
lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele;
pereliikmete rollide ja rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning nende mõju peresuhetele;
õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise peres;
tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja
vaimset tervist ja tervislikku eluviisi, ning selgitab võimalusi neid säilitada ja parandada.
kuidas sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest mõjutab peresuhteid, ning selgitab kaassõltuvuse
olemust;
lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi;
leina olemust ning leinast ülesaamise võimalusi;
põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadus;
perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel;
põlvkondi ühendavate sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1) mitmekesised õppemeetodid, sh aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud, rühmatööd,
paaristööd, projektitööd, uurimistööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne) ning praktilised
ülesanded (nt vaatlused, intervjuud jne);
2) individuaalse ja kollektiivse õppe võimaldamine;
3) õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd, kohtumised erinevate
inimestega jne), tagades aine seotuse igapäevaeluga.
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,
3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.
Füüsiline õpikeskkond
1.NVRK korraldab valdava osa õppest klassis, kus on võimalused rühmatööks ja ümarlaua-
vestluseks ning toetavad demonstratsioonivahendid.
2. Õppe sidumiseks igapäevaeluga võimaldab NVRK õpet väljaspool klassi.
81
Hindamine
Kujundav hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest NVRK hindamisjuhendile. Hindamise
põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse
enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi
enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste
hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega ja igapäevaeluga;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
Kokkuvõttev hindamine
Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks kokkuvõttev
hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja jooksvatest hinnetest
saadud kokkuvõtva hinde alusel.