Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm „DoRa”

2006. aastal kiideti Riigikogu otsusega heaks Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015, aasta hiljem Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ aastateks 2007–2013. Aastal 2007. kinnitas haridus- ja teadusminister Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006-2015. Nimetatud dokumente aluseks võttes koostati ning kinnitati samal aastal Vabariigi Valitsuse poolt Inimressursi arendamise rakenduskava.

Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm „DoRa” on loodud Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine” meetme „Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamine” rakendamiseks. Programm on haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud 10. juunil 2008. a.

Eesti kõrgharidus- ja teaduskeskkonna arendamine, väljastpoolt tulijale atraktiivseks muutmine ja uute võimaluste rahvusvahe-line tutvustamine peab olema süsteemne ning järjepidev. Seetõttu moodustavad käesolevasse programmi koondatud tegevused ühtse terviku.

Teadmistepõhise ühiskonna mõõduks on kõrgelt kvalifitseeri-tud töötajad, kelle teadmised, oskused ja kogemused on ühis-konna arengu ja konkurentsivõime tagatiseks. DoRa program-mi rakendamise tulemusena muutuvad teadusasutused ja kõrg-koolid avatumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selle tagajär-jel paraneb oluliselt Eesti võimekus nii kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu värbamiseks välismaalt kui kohapeal koolitamiseks ning seeläbi Eesti üldine suutlikkus teaduse ja innovatsiooni vallas.

Programmi alaeesmärkideks on:

a) tõsta Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet regioonis, muuta meie kõrgkoolid tuntumaks ning suurendada seeläbi huvi Eestis õppimise ja töötamise vastu (tegevus 1);

b) suurendada doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arvu, eriti elukvaliteedi ja majanduse konkurentsivõime parandamise seisukohalt olulistes valdkondades (tegevused 3, 4);

c) toetada ülikoolide aktiivset osalust rahvusvahelises teadmisringluses (tegevused 2, 4–8, 9);

d) parandada välismaise täiendava kompetentsi kaasamisega siinse hariduse ja teaduse kvaliteeti (tegevused 2, 4, 5);

e) soodustada ülikoolide ja ettevõtete koostööd teadus- ja arendustegevuse vallas, seeläbi kasvab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsus (tegevus 3).

Programmi eesmärgid

3

Programmi elluviijaks on Kõrghariduse arenduskeskus Sihtasutuses Archimedes. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev sihtasutus on olnud Eesti haridus- ja teadusasutustele pikaajaliseks partneriks Euroopa Liidu ja riiklike programmide rakendamisel. Sihtasutus on olnud varem käivitatud samalaadsete tegevuste, pilootprojektide ja programmide rakendajaks ning asutusel on seeläbi DoRa programmi raames planeeritud tegevuste jaoks vajaminev

inimressurss, raamatupidamis- ja kvaliteedijuhtimis süs teem

ning praktiline kogemus nii õpi- ja teadusrände korraldamise,

õppe- ja teadustöö finantseerimise kui Eesti kõrghariduse

ja teaduse välismaal tutvustamise vallas. Kõikide tegevuste

juures jätkatakse sisuliselt varem käivitatud piloottegevuste

rakendamist, mida struktuuritoetuste abil on võimalik laien-

dada kvalitatiivseks hüppeks vajalikule tasemele.

Programmi elluviija

Programmi elluviimine toimub partnerluslepete alusel ühes-koos kõrgkoolidega. Leppega kehtestatakse sihtasutuse ning kõrgkooli õigused ning kohustused, toetuse saaja ja kõrgkooli vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused kuhu kõrgkool kaasatakse. Programmi kinnitamise hetkeseisuga on partneriteks järgmised kõrgkoolid: Akadeemia Nord, EELK

Usuteaduse Instituut, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Mereakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Euroülikool, International University Audentes, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Kuna tegevuste lõikes on nõuded kõrgkoolile erinevad, ei ole kõik partnerid iga tegevuse juures kaasatud.

Partnerid

4

Programmi tegevuste abikõlblikkuse üldperiood on 1. jaanuar 2008 kuni 31. mai 2015. Abikõlblikud on seega kulud, mis on tekkinud sellel perioodil. Kuna kõik tegevused ei ole avatud terve perioodi vältel, tuleb juhinduda konkreetse tegevuse ajakavast. Kulud, mida toetusraha abil kaetakse, erinevad tegevuste lõikes.

Programmi tegevuste periood

Sihtrühm

Eelarve

Programmi abil saavad toetust Eesti kõrgkooli magistri- ja doktoriõppe tudengid, külalisüliõpilased ja kõrgkooli töötajad. Mitmete tegevuste puhul valitakse toetuse saaja kõrgkooli poolt, mõningate tegevuste puhul tuleb aga sooviavaldus esitada otse sihtasutusele.

Programmi kogumaksumus on 504 830 000 krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritakse kuni 76,18%. Riigipoolne finantseerimismäär on minimaalselt 8,96% programmi maksumusest. Kõrgkoolide omaosalus moodustab 14,86% programmi mahust.

5

Tegevuse eesmärgiks on parandada Eesti kõrghariduse

konkurentsivõimet regioonis, muuta meie kõrgkoolid nähta-

vamaks ning tõsta seeläbi huvi Eestis õppimise ja töötamise

vastu. Siin sete võimaluste tutvustamine toimub koostöös

kõrgkoolide, Välisministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse, välisesinduste ja teiste institutsioonidega.

Tegevuse raames korraldatakse koolitusi kõrgkoolide tugi struk-

tuuride rahvusvahelise suutlikkuse parandamiseks, töötatakse

erinevates keeltes välja Eesti õppe- ja teaduskeskkonda tutvus-

tavaid infomaterjale, korraldatakse Eestit kui head õppimise, töötamise ja elamiskeskkonda tutvustavaid üritusi, koordinee-ritakse siinsetes kõrgkoolides õppimis- ja töötamisvõimaluste tutvustamist välismeedias, organiseeritakse Eesti väljapane-kuid või Eesti osalemist regionaalsetel väljapanekutel olulis-tel rahvusvahelistel messidel ning viiakse läbi turundusalaseid ning välismaalaste Eesti kõrgkoolides õppima ja tööle asumi-sega seonduvaid riske hindavaid uuringuid. Eraldi tegevused käivitatakse välismaale suundunud Eesti päritolu teadlastega sidemete hoidmiseks.

TEGEVUS 1 Eesti kui hea õppimis- ja töötamiskoha tuntuse parandamine

6

Rahvusvahelise teadmistevahetuse ja tudengite koolituse kvaliteedi parendamiseks toetatakse välisõppejõudude toomist ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide korralistele ametikohtadele. Tegevuse abil on Eesti kõrgkoolidel võimalik leida välismaise tippkogemusega õppejõude valdkondadesse, kus see on õppetöö kvaliteedi parendamiseks oluline. Ülikoolides peab õppejõu kvalifikatsioon vastama professori ametikohale kandideerija nõuetele. Rakenduskõrgkoolides peab õppejõud olema kõrghariduse ja olulise varasema töökogemusega ning asuma kõrgkoolis tööle juhtiva õppejõuna.

Töölepingud välisõppejõududega sõlmitakse kuni viieks aastaks, kuid mitte vähemaks kui kolmeks aastaks. Eriti kõrge

kvalifikatsiooniga õppejõudude toomisel on võimalik õppejõud

palgata osalise koormusega. Toetust makstakse õppejõu palgaraha

katmiseks. Vähemalt poole töötasust panustab kõrgkool, ülejäänu

katab struktuurifond. Toetus sisaldab ainult palgaraha, muud

kulud (sh teadustöö rahad) tuleb ülikoolil või õppejõul ise leida.

Antud tegevuses saavad osaleda kõrgkoolid, kus on programmi

kinnitamise hetkeseisuga olemas akrediteeritud õppekavad kõigil

kolmel õppetasemel ja rakenduskõrgkoolid, kus on programmi

kinnitamise hetkeseisuga olemas akrediteeritud õppekavad

loodusteaduste, tehnika, tervise ja teeninduse valdkondades.

Toetuse taotlejaks on kõrgkoolid.

TEGEVUS 2 Kõrghariduse kvaliteedi parandamine läbi välisõppejõudude kaasamise

7

Uuenduslikku ettevõtlust, mis rakendab oma toodetes ja teenustes edukalt teadmisi, tehnoloogiaid ning professionaalset disaini, aitab programm edendada täiendava doktorantuuri õppekoha rahastamisega. Tegevuse kaudu võimaldatakse ülikoolidel koolitada doktorante koostöös ettevõtetega. Taoline partnerlus aitab siduda teadustöö ettevõttes üles kerkivate praktiliste ülesannete lahendamisega ning tagab nende tulemuste jõudmise praktilistesse rakendustesse.

Partnerina on võimalik kaasata ettevõtteid, kellel on reaalne ja samas rakendatav arendustegevus ning kes on valmis sõlmima doktorandiga töölepingu vähemalt miinimumpalga ulatuses. Ettevõtte leidmise ning doktoriõppe kvaliteedi ja tulemus-likkuse eest vastutab kõrgkool.

Programmist on võimalik katta doktorandi õppe- ja teadus-

tööga seotud ülikooli kulud, doktorandi igakuine õppetoetus

ning ettevõtte poolse kaasjuhendaja töötasu. Doktoriõppe läbi-

viimise eest makstakse kõrgkoolile toetust riikliku koolitus-

tellimuse õppekohtadega samal määral.

Antud tegevus on suunatud teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegia eelisarendatavatele valdkondadele

(info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia,

keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika ja tervis).

Tegevusse on kaasatud kõrgkoolid, kus neis valdkondades on

akrediteeritud doktoriõppekavad.

TEGEVUS 3 Teadusalase koostöö tugevdamine ülikoolide ja ettevõtete vahel

8

Rahvusvahelise koostöö ning teadmisvahetuse arendamiseks ning doktorikraadiga teadlaste arvu suurendamiseks toetatakse programmi raames väljastpoolt Eestit pärit doktorantide õpinguid Eestis. Täiendavat õppekohta saab taotleda isikutele, kes ei ole Eesti Vabariigi residendid ning kes ei ole taotluse esitamise hetkel Eesti kõrgkoolide üliõpilased ega ole Eestis viimase kolme aasta jooksul alaliselt viibinud kokku rohkem kui üks aasta. Kandidaadil peab olema doktoriõppele ligipääsu võimaldav haridus ning eesmärk kaitsta oma doktorikraad Eestis.

Täiendava õppekoha rahastamise aluseks on riikliku koolitus-tellimuse rahastamismudel. Kuludokumentide alusel hüvi-tatakse doktorandi välismaalt Eestisse asumisega seotud

kulud (kolimiskulud, rendikulud, elamisloa ja kindlus tu-

sega seonduvad kulud). Sõidukulud kaetakse fikseeritud

toetusmäärade alusel, mis sõltuvad doktorandi kodukoha

riigist.

Antud tegevus on suunatud analoogselt eelnevale tegevusele

järgmistele valdkondadele: info- ja kommunikatsioonitehno-

loogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, bioteh-

noloogia, energeetika ja tervis. Kaasatud on kõrgkoolid, kus

nimetatud valdkondades on akrediteeritud doktoriõppekavad.

Tegevus laiendab juba pilootprojektina käivitunud täiendavate

õppekohtade rahastamise skeemi, riiklikud skeemid jätkuvad

sellega paralleelselt.

TEGEVUS 4 Doktorikraadiga spetsialistide arvu suurendamine läbi võimekate välisüliõpilaste kaasamise doktoriõppesse

9

TEGEVUS 5 Rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamine läbi külalisdoktorantide lühiajaliste uurimisprojektide toetamiseKülalisdoktorantide skeemi kaudu toetatakse välisdoktorantide 1–10-kuulist õppe- ja teadustööd Eesti ülikooli juures.

Stipendiumit külalisdoktorandile saavad taotleda partnerülikooli õppejõud ja teadlased. Toetatakse ainult nimelisi taotlusi, kus teadusrühma ja stipendiaadi vahel on kokkulepped koostööks juba olemas. Stipendiaat peab olema oma elukohariigis vastu võetud doktoriõppesse ega tohi olla Eesti Vabariigi resident või Eesti kõrgkooli üliõpilane. Stipendiumi suuruseks on riiklikult kehtestatud doktoranditoetuse määr. Lisaks hüvitatakse

kuludokumentide alusel kolimiskulud, rendikulud, elamisloa

ja kindlustusega seonduvad kulud. Sõidukulud kaetakse

fikseeritud toetusmäärade alusel, mis sõltuvad doktorandi

kodukoha riigist.

Tegevuste elluviimisse kaasatakse partnerina kõrgkoolid, kus

on akrediteeritud doktoriõppekavad. Antud tegevus laiendab

pilootprojektina 2007. aastal käivitunud külalisdoktorantide

uurimistööde toetamise skeemi.

10

Tegevuse raames võimaldatakse edukatel doktorantidel õpingute jooksul vähemalt ühe korra teha uurimistööd või läbida õppekursusi välismaa ülikoolis/teadusasutuses, et soodustada teadmisvahetust ning võrgustike loomist teiste ülikoolidega. Taotleda võivad ka doktorikoolidesse kaasatud doktorandid eeldusel, et sama tegevust ei rahastata doktorikoolide vahenditest.

Doktorant saab taotleda stipendiumi 1–5 kuuks välismaal viibimiseks ja taotlust saab esitada nii ühes kui kahes jaos. Taotluse stipendiumi saamiseks esitab doktorant otse sihtasutusele. Välismaal tehtavad tegevused peavad olema sellised, mis võimaldavad välisõpingute tulemusi õppekava täitmisena arvestada (nt. töötamine teaduslaboratooriumis, konkreetse ainekursuse läbimine jms). Stipendiumi makstakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtestatud elatustaseme- ja sõidukulude tabeli alusel. Stipendiumi ei saa kasutada teiste mobiilsustoetustega samaaegselt. Stipendiumi eraldamise otsustab Kristjan Jaagu programmi nõukogu. Taotlusi võetakse vastu neli korda aastas. Antud tegevus on oluliselt väiksemas mahus toimunud juba riigieelarve vahendite arvelt, riiklikud skeemid jätkuvad sellega paralleelselt.

TEGEVUS 6 Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände

11

Välisülikoolidega teadmiste vahetamiseks ning võrgustike loomiseks toetab programm ka magistrantide õpirännet. Stipendiumile kvalifitseeruvad silmapaistvad magistrandid, kes on üles näidanud väga häid tulemusi õpingutes ning kes on juba valinud magistritöö teema.

Taotluse stipendiumi saamiseks esitab üliõpilane kõrgkoolile. Stipendiumi saab taotleda ainult tervikliku õppeperioodi läbimiseks välismaal (semester, trimester), ent mitte kauemaks kui kuues kuuks. Kõrgkool edastab sihtasutusele stipendiumi vajavate isikute andmed ning sihtasutus sõlmib lepingu otse

stipendiaadiga. Peale välismaalt naasmist on magistrant kohustatud esitama aruande, mis sisaldab ka edukalt läbitud aine kursuste loendit. Stipendiumi makstakse haridus- ja teadus ministri kehtestatud elatustaseme- ja sõidukulude tabeli alusel. Stipendiumi ei saa kasutada samaaegselt teiste mobiilsustoetustega.

Stipendiume eraldatakse ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, kus on vähemalt üks täielikult akrediteeritud magistritaseme õppekava. Sarnane skeem on toimunud juba riigieelarve vahen-dite arvelt, riiklikud skeemid jätkuvad sellega paralleelselt.

TEGEVUS 7 Rahvusvahelise mõõtme tugevdamine õppetöös läbi magistrantide õpirände

12

TEGEVUS 8 Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringlusesTeadustöö tulemuste ja kogemuste vahetuseks ning kontaktide

loomiseks välisülikoolidega toetatakse noorteadlaste lühiajalisi

välisvisiite, mille eesmärgiks on osavõtt rahvusvahelisest eri-

alasest teaduskonverentsist, seminarist või kursusest. Samuti

toetatakse lühiajalisi õppe- ja teadustööga seotud välisreise

(sh raamatukogus töötamine, labori kasutamine, loengu

arendamine, töö kraaditöö juhendajaga, välistöödel osalemine,

konsultatsioonid). Tegevuse sihtgrupiks on magistrandid,

doktorandid, residendid ning noored teadlased ja õppejõud,

kes ei ole vanemad kui 35 aastat või vanemad kui 35 aastat,

kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5

aastat. Erandkorras võib toetada ka põhiõppe üliõpilasi, juhul

kui nad vastavad stipendiumi saamise kriteeriumitele.

Igal aastal lepib sihtasutus kõrgkoolidega kokku teadlaste ja õppejõudude ning üliõpilaste arvu ja eraldatava stipendiumite hulga. Olenemata üliõpilaste ja töötajate koguarvust, on igal kõrgkoolil õigus kasutada vähemalt 5 stipendiumi aastas. Kõrgkool edastab sihtasutusele stipendiumi vajavate isikute andmed ning sihtasutus sõlmib lepingu otse stipendiaadiga. Stipendiumi maksmine toimub haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtestatud fikseeritud ühikuhindade alusel.

Tegevuse teostamiseks kaasatakse partnerina ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kus on vähemalt üks täielikult akre di-teeritud magistritaseme õppekava. Antud tegevus täiendab olemasolevat riiklikku mobiilsusskeemi, riiklikud tsentraalsed meetmed jätkuvad sellega paralleelselt.

13

TEGEVUS 9. Välisüliõpilaste kaasamine magistriõppesseTegevuse eesmärgiks on toetada kõrgkoolide püüdlusi võime-kate ja motiveeritud magistritaseme üliõpilaste leidmisel ning suurendada Eesti atraktiivsust üliõpilaste õppimiskohana. Toe-tus on suunatud võõrkeelsetel magistriõppekavadel õppivatele välisüliõpilastele.

Igal õppeaastal kinnitab toetuse jagunemise osalevate kõrg-koolide vahel haridus- ja teadusministri käskkirjaga loodud DoRa programmi valikukomisjon. Õppekavade ja toetuse kasutajate valiku teevad partnerid. Õppeaastaks eraldatud kvoodist vähemalt 50% tuleb kasutada esimese aasta magist-rantide stipendiumiteks. Et kasutada stipendiumi teisel õppe-aastal, peab magistrant esimese õppeaasta lõpuks täitma

õppekava vähemalt 54 EAP ulatuses.

Stipendium katab magistrandi elamiskulud ühe õppeaasta kestel (10 kuud). Kuu stipendium on fikseeritud summa. Magistrandid peavad stipendiumiperioodil viibima Eestis, va lühiajalised konverentsikülastused või koduskäigud. Õpingute ajal on magistrandil õigus taotleda akadeemilist puhkust ja õpingute pikendamist samadel alustel teiste Eestis õppivate üliõpilastega.

Stipendiume eraldatakse kõrgkoolidele, kus eelneval vastuvõtul on ühele magistriõppekavale vastu võetud vähemalt 3 välis-üliõpilast. Stipendiumi võib maksta üliõpilasele, kellel on välismaalaste seaduse kohaselt õigus tähtajalisele elamisloale.

14

Programmi tegevus- ja ajakava

Tegevus Tegevuse periood

1.Tegevus 1. Eesti kui hea õppimis-ja töötamiskoha

tuntuse parandamine2008–2015

2.Tegevus 2. Kõrghariduse kvaliteedi parandamine

läbi välisõppejõudude kaasamise2008–2015

3.Tegevus 3. Teadusalase koostöö tugevdamine

ülikoolide ja ettevõtete vahel2008–2015

4.Tegevus 4. Doktorikraadiga spetsialistide arvu suurendamine

läbi võimekate välisüliõpilaste kaasamise doktoriõppesse2008–2015

5.Tegevus 5. Rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamine

läbi külalisdoktorantide lühiajaliste uurimisprojektide toetamise2008–2015

6.Tegevus 6. Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine

läbi Eesti doktorantide õpirände2008–2012

7.Tegevus 7. Rahvusvahelise mõõtme tugevdamine õppetöös

läbi magistrantide õpirände2009–2014

8.Tegevus 8. Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises

teadmisteringluses2008–2015

9. Tegevus 9. Välisüliõpilaste kaasamine magistriõppesse 2010–2015

10. Programmi juhtimine 2008–2015

Programmi viib ellu:

MobiilsusbürooKõrghariduse arenduskeskus

Sihtasutus Archimedeswww.archimedes.ee/dora

dora@archimedes.ee

Kontor Tallinnas: Koidula 13a

10125 Tallinn

Kontor Tartus:Väike-Turu 851013 Tartu

“Loome arengukeskkonna, mis aitab tagada Eesti hariduse ja teaduse

konkurentsivõime maailmas.”

Trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint