bioloogia ja geograafia lÕimingust · 2018. 7. 9. · • fossiilid, rüükalad, saurused geo...

BIOLOOGIA JA GEOGRAAFIA LÕIMINGUST

EVI PIIRSALU

NÕO PÕHIKOOL

MIS ON LÕIMING?

• Sõnavõistluse 2002 žürii soovitas kasutada sõna „lõiming“ integratsioonsi tähenduses.

• Integratsioon tähendab omavahel sobivatestosadest terviku moodustamist.

• Kas oleme kindlad, et teame?

Geograafiaõpetajate sügiskool 23.11.2013

MIS TAKISTAB UUTMOODI TEHA?

KARTUS EKSIDA ON INNOVATIIVSUSE VASTAND!Marju Lauristin


PÕHIKOOLI RIIKLIK ÕPPEKAVA

6.01.2011 vastu võetud määruses nr.1 öeldakse:

•Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes õppeainetes oman-datuga on alus sisemiselt motiveeritud elu-kestvale õppimisele.

•Geograafia on integreeritud õppeaine.

•Toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega.


ÕPPEKAVA EELDAB, ET …

• Õppe lõimimine saavutatakse erinevate

ainevaldkondade õppeainete ühisosa

järgimisel,

• õppeainete, koolisiseste projektide ja

läbivate teemade ühiste temaatiliste

rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside

abil.


VEEL ÕPPEKAVAST …• Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool

õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate

koostööd viisil, mis võimaldab aineülest

käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates eri õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku (üldosa §5, lõige 5,6).

• KAS IGAS KOOLIS ON NIIMOODI? MIS ON KOOLI ÕPPEKAVAS?


VERTIKAALNE JA HORISONTAALNE LÕIMING

• Horisontaalne toimub ainete vahel neid omavahel sidudes

• Vertikaalne algab1.klassis loodusõpetusega ja areneb klassiti teemasid süvendades -laiendades.

• Kumb on olulisem?


MILLEST ALUSTADA?

Bioloogia ja geograafia lõiming 7.klassis, tundub esialgu sama keeruline, kui kahe järgneva mõiste sidumine:

•Lõimetise moodustavad looma arenemisjärkude järglased.

• Lõimis on mulla koostis mineraalosakeste suuruse järgi.

Õpilane seob nii, et ta ei tea tavaliselt kumbagi!


MIKS LÕIMUDA?

• Koostöö innustab

• Võidab aega, kui tegevused, teemad ja meetodid jaotada

• Võimaldab süveneda õpetamisel ja õppimisel

• Motiveerib nii õpetajat kui õpilast

• Toetab ühistegevusi koolis – projektid, teemapäevad, ainenädalad jms


ÜHTSED REEGLID LOODUSAINETES

• Mis aines teha referaat, õpimapp, et bio ja geo ei nõuaks samalaadseid töid üheaegselt

• Samalaadne hindamine, kuidas hinnata, mis on oluline

• Järelevastamised, mida ja millal – jaotada omavahel tööaeg

• Kokkulepe enne reeglite selgitamist, et info jõuaks osapoolteni ühesugusena


LÕIMING NÕO PÕHIKOOLIS

• Viktoriinisari loodusajakirjade põhjal

• Märgalade päeva tähistamine

• Projektipõhised õppekäigud

• Looduskeskuste programmid

• Aineolümpiaadid

• Uurimusliku õppe moodulid


VIKTORIINISARI

• Toimub üks kord kuus, novembrist aprillini

• Õppimine loodusajakirjade kaudu

• Õpilaste suunamine loodusajakirju lugema

• Toimub juba 8 aastat, praegu 2.-9.klassidele neljas vanuserühmas

• Küsimusi koostavad kõik loodusainete õpetajad

• Parimatele õppeekskursioonid


OSALETAKSE VÕISTKONDADENA


KA KÜSIMUS ÕPETAB!

NÄITED:

•Ornitoloogid uurivad linde, mükoloogid seeni, geoloogid maakoore kivimeid, hüdroloogid veekogusid. Millega tegelevad speleoloogid?

•Aasta puuks 2013 on lodjapuu (pildil)?

Kes on aasta lind?

Kes on aasta loom?


MÄRGALADE PÄEV

• Veebruari alguses tähistame rahvusvahelist märgalade päeva, see on 2.veebruaril

• Igal aastal valime teema, millega tegeleme

• Haarame kaasa ka klassijuhatajad

• Üritus on osa kooli üldtööplaanist

• Järgmine toimub 6.veebruaril 2014


2.VEEBRUAR ON KA …

TARTU RAHU PÄEV

KÜÜNLAPÄEV

fotod ja tekst Evi Piirsalu

OSALEVAD KÕIK KLASSID


SOODE TEEMA 2010


JÕGEDE TEEMA 2011

fotod ja tekst Evi Piirsalu

2012 AASTAL TEEMAKS JÄRVED

• Veevaatluste tegemine


NÕO VESKIJÄRV


2013 KAITSEALADE KALENDRID


PROJEKTIPÕHISED ÕPPEKÄIGUD

• Toimumist toetab KIK, projektid

• Oleme igal õppeaastal 7.klassidega käinud marsruudil Helme – Teringi – Taagepera

• Õppekäigul on igaühel ülesanne, tööleht

• Hiljem esitatakse rühma loovtöö, slaidikava, plakat, näidend jms


ÕPPEKÄIGUL BIOLOOGILISELT


ÕPPEKÄIGUL GEOGRAAFILISELT


RABA LUMMAB


ÕPPIDA SAAB SEDA ….


….JA TEIST


LISAKS ETIKETIKOOLITUS


LOODUSKESKUSTE PROGRAMMID

Tartumaal on mitu loodusharidust toetavat keskust, Nõo Pk teeb koostööd:

•VVV SIHTASUTUS http://www.vvvs.ee/?221

•Peipsi Koostöö Keskus http://www.ctc.ee/

•TÜ loodusmuuseum http://natmuseum.ut.ee/

•Teaduskeskus AHHAA http://www.ahhaa.ee/uurimuslik-ahhaa-ope/


SEENERETK JA NÄITUS KOOLIS


KORJATUD VITIPALUS


AINEOLÜMPIAADID• Bio-geo ühine koolivoor: Milliseid aineid

saadakse millistest taimedest. Vii aine kokku taime nimega?


AINE Sobiv

number

TAIM Tähista Lõuna-

Ameerika taim

1. Hiniin Hevea

2. Heroiin Unimagun

3. Oopium Paju

4. Salitsüülhape India kanep

5. Kautšuk Kokapõõsas

6. Kokaiin Kiinapuu

UURIMUSLIKU ÕPPE MOODULID

• Ainete-, õpetajate- ja õpilastevaheline koostöö

• Põnev stsenaarium, tekib huvi

• Õpetajate ühine tegutsemine motiveerib

• Täpne teave, mida ja kuidas hinnatakse

• Sujuv tegevuskava, paindlikkus

• Saab ennast teostada teistmoodi


MULD 8.KLASSIS

• ARUTELU „Mida mullast teatakse?“

• GEO: Mis on mulla viljakus? Milliseid väetisi müüakse? Mida on lisatud istutusmullale?

• Mulla kirjeldamine, pH määramine, MULDADE LEVIK

• BIO: mullas saab kasvatada toitu, mida see mõjutab Ubade kasvatamine erinevates muldades

• Järeldus: Nii turba- kui liivamuld on happelised ja väheviljakad. Väetised polegi ohtlikud?


MILLINE TOIT ON PARIM?

• STSENAARIUM: Perekond – ema on ekstravagantselt innovaatiline koduperenaine. Isa on ärimees, töönarkomaan, toitub juhuslikult, ülekaaluline, sportimiseks pole aega. Vanim poeg, 16-aastane, tegeleb edukalt jäähokiga. Tütar on ülisale, unistab modellikarjäärist, kuid arvab, et ei sobi ülekaalulisuse tõttu. Noorim poeg on 8-aastane ja äsja avastati diabeet.


PROBLEEMIDE LAHENDAMINE

BIO

•Milline on toitainete vajadus erinevas vanuses ja eas, sportlikul ja haigel inimesel

GEO

•Maailma piirkonnad, kust jõuab toit meieni

FÜÜSIKA

•Toidu energeetiline väärtus

KEEMIA

•Toidu koostis


JÕUSAAL VS JOOKSMINE

• 9.klassis õpitakse vereringet, lihaseid

• Seostub kõigi loodusainetega

• Loodusainetes kaks nädalatundi

• Võimalus koostööks

• Valisime järjestikused ainetunnid, kokku 5

• Tekkis rühmade ja klasside vaheline infovahetus ja ahhaa efekt


MIDA JÄRELDATI?


COCA-COLA- MÜÜDID JA TEGELIKKUS

• Keemias uurimusliku mooduli tutvustus, pH ja tiitrimise õpetamine

• Bioloogias kokapõõsa tutvustus, pildid

• Geograafias kokapõõsa leviala, ajalooline ja tööstuslik

• Kodutööks Coca-Cola retsepti leidmine

• Leidsime infot pudelitelt, tegime katseid


INFO LEIDMINE PUDELITELT


NÄITED TEEMADE LÕIMIMISEST

7.klassis

BIO

•Liikide mitmekesisus, väljasuremine

• Fossiilid, rüükalad, saurused

GEO

•Fossiilid liivakivis, põlevkivis, lubjakivis

•Settekivimite teke


7.klassis veekeskkond

BIO

•Kohastumused veekeskkonnaga

•Magevee ja mereelustik – selgroogsed

GEO

•Hüdrosfäär, mage ja soolane vesi

•Maailmameri, maailmamere osad

•Mageveekogud


7.KESKKONNATINGIMUSTE MÕJU

BIO

•Keskkonnatingimuste mõju loomade levikule Maal, talvitumine, ränne

GEO

•Rahvastiku tihedus ja paiknemine oleneb kliimast, pinnamoest ja elustikust


8.klassis taimed, vetikad

BIO

•Vetikad, samblad, sõnajalad, kivisöeajastu

•Paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed

•Lagundajad, mulla teke, murenemine

GEO

•Fossiilsed kütused, nafta, põlevkivi, kivisöe leidumine loodusvööndites

•Loodusvööndid, okaspuude ja õistaimede vööndiline levik, metsavööndi puud


8.klassis kliima

BIO

•Taimede kohastumised, soojalembesus

•Igihaljad ja heitlehised taimed

GEO

•Päikesekiirgus, kliimavöötmed

•Aastaaegade vaheldumine


8.KL KESKKONNAPROBLEEMID

BIO

•Globaalprobleemid – osoonikihi hõrenemine, happesademed, linnastumine, prügiprobleemid jms

GEO

•Rahvastiku tihedus erinevates loodusvööndites, riigid, nende arengutase ja sellest tulenev panus keskkonnaprobleemidesse


SEEDEELUNDKOND 9.KL

BIO

•Toitumine, seedeelundkonna ehitus, seedimine ja jääkide eemaldamine kehast

GEO

•Euroopa loodusvarad, nende kasutamine

•Põllumajandus, toiduainetetööstus

•Kultuur, traditsioonid, käimlakultuuri areng


Põhja – Läti metsamaterjal


Keeleline lõimumine WC-st väljudes


Ungari

• Endine kemmerg looduslikust materjalist

• Tagasein on uuristatud liivakivisse


LIIVAKIVIKOOBAS JA DISAIN


RAHVUSTOIDUD EUROOPAS

• Venemaal


• Ungaris

9.klassis toiduained

BIO

•Mis toitaineid saab erinevatest toodetest, info näiteks jogurtite pakenditelt

GEO

•Mis ettevõtted jogurteid toodavad?

•Kes on firmade omanikud, millisest riigist

•Tooraine päritolu, looma ja taimekasvatus


9.klassis närvisüsteem

BIO

•Bioloogiline kell, uni, puhkus, ööpäevane aktiivsus, refleksid, närvisüsteemi tervis

GEO

•Lõuna – Euroopas siesta, valgust rohkem, küttekulud väikesed, muretum

•Põhja – Euroopas polaaröö, valgustus, energiakulu, masendus


MIS TAKISTAB LÕIMUMIST?

• Klammerdumine ainekavasse, jäik suhtumine

• Aeg – tegevused ületavad tööaja piire

• Ressursid, vahendid

• Tunniplaani ülesehitus, koostöövalmidus

• Rõhuasetus kooli õppekavas

• Õpetaja töötab mitmes koolis


KAS AINULT KOOLISISENE?

• Kogemuste vahetamine maakonna ainesektsioonis, aineliitude üritustel ja koolitsustel on ka lõiming

• Üleriigiline ja rahvusvaheline koostöö

• Õppekavasse kirjutatud ainekavasid kõrvutades lõiming silma ei torka


Maakonna õpetajad jäätekkelisel pinnavormil


Linna ja maakonna õpetajad Salaspilsi botaanikaaias


Eesti õpetajad pustas


Pusta põles


AITÄH!


bioloogia ja geograafia lÕimingust · 2018. 7. 9. · • fossiilid, rüükalad, saurused geo...

Documents