NNÄÄRRVVIISSÜÜSTEEM JA

MEELEELUNDIDKoostasid :

LIISA NEILAND JA

CATHY PUUSEPPGustav Adolfi Gümnaasium

9.c klassJuhendaja Meeli Loite Sonn

NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS : Kesknärvisüsteem

( koosneb peaajust ja selja –

ajust ).

Piirdenärvisüsteem

( selle moodustavad närvid,

mis ühendavad peaaju ja

seljaaju kõigi keha

piirkondadega ).

KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) :

Kesknärvisüsteem koosneb

peaajust ja seljaajust.

Kesknärvisüsteem juhib

kogu organismi tegevust.

Kesknärvisüsteem aitab

kooskõlastada erinevate keha-

osade tegevust ning võimaldab

organismil kohaneda muutu-

vate keskkonnatingimustega.

PIIRDENÄRVISÜSTEEM :

Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.

Talitluse põhjal jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks : kehaliseks ja vegetatiivseks.

Kehalise ehk somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis – ja meeleelundite närvid ning see korraldab suhtlust välismaailmaga.

Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.

PEAAJU :

Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse.

Inimese peaaju kaalub umbes 1,3 – 1,4 kg.

SUURAJU

VÄIKEAJU

PIKLIKAJU

KESKAJU

VAHEAJU

SELJAAJU :

Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri - kujuline närvi -rakkude kogumik.

Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet :o Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.o Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. JOONIS SELJAAJU LÄBILÕIKEST

PEAAJU TEISED OSAD :

Peaaju jaguneb mitmeks väiksemaks osaks :

Suuraju on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust.

Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupoolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega.

Suuraju välispinda nim. ajukooreks. See on ligikaudu 3 mm paksune ja see moodustub mitmest närvirakkude kihist. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm) mõtted ja mälu.

Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi : hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.

Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest.

Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.

Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb.

INIMESE MEELEELUNDID :

Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.

Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.

Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele.

SILM :

Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. SILMA SISEEHITUS

SILMA LÄBIMÕÕT ON KÕIGEST 2,5 CM.

Inimese silmad asuvad kaitstult luudest moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik.

RIPSMEDPISARAVEDELIK

Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased.

Silmamuna koosneb erinevatest kestadest.

Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale.

Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks.

Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise.

Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.

PUPILL

NÄGEMINE :

KUJUTISKUJUTIS

SILMAAVA SUURUS :

HÄMARAS EREDAS

VALGUSES

PUPILL

KÕRV : Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : välis-, kesk- ja sisekõrvast. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrv koosneb kahest osast : üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine osa tasakaalutunnetuse.

KÕRVA SISEEHITUS :

MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE :

Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. Inimene tajub nelja põhimaitset : soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina.

haisterakud

Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.

SEE OLI VÄIKE KOKKUVÕTE NÄRVISÜSTEEMIST JA MAITSMISELUNDITEST . . .

TÄNAME TÄHELEPANU EEST!