baltisaksa ja eesti suguvõsades · eesti- ja liivimaal kehtis pärast põhjasõda, kui satuti vene...

baltisaksa ja eesti suguvõsades

Ì

m a t i l a a n e

baltisaksa ja eesti suguvõsades

4

Kujundanud Janika Vesberg

Tekst © Mati Laane, 2013Fotod © Mari ja Mati Laane, 2013

Reproduktsioonid: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Kose koguduse arhiiv, autori erakogu

ISBN 978–9985–3–

Kirjastus VarrakTallinn, 2013www.varrak.ee

Trükikoda Greif OÜ

5

Sisukord

Lugejale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Eellugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Mõisaparkide loojad.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12Engelhardt, Oettingen, Sivers, Tigerstedt, Schrenck, Liphart, Bock

Baltisaksa kunstnikud.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29Üle 60 isiku, sh. 44 aadlikku, 17 mitteaadlikku

Baltisakslastest aunimetuse kavalerid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48Ungru krahvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48

Stael v. Holstein, Wrangell, Orlov, Klinger, Zoege, PahlenLievenid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60

Kaupo, Schlippenbach, Lacy, BrowneWürttembergid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70

Parrot, Sievers, Münchhausen, Orlov, Holstein-BeckRetsessiivsed geenid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75Helena Kääriäinen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78Keelatud teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79Nõbude lapsed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82Ajaloolisi näiteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84Muusikud ja heliloojad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92

La Trobe, Samson, Hagen, Krüdener, Reinicke, Bock, Zoege-ManteuffelKuningad, keisrid ja avastajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

Brahe, Stenbock, Krusenstern, Kotzebue, Middendorff, Schmidt, BungeEestlaste suguvõsade uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99

Raud, Sapas, Schmidt, Kross, Murrik, Alver, Kuldkepp, KölerGeneetilised uuringud ..................................................................................... 106Friedrich Reinhold Kreutzwald ...................................................................... 111Genealoogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .112Juhan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .129Priiusekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .129Jõeperest Kaarlisse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .133Mõisavalitseja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .134Anne lugu.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .136

6

Friedrich Reinhold . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .137Tsitaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .139Vareksepoeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .140Põrguvärav . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .144Kultuuriloojad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .146Aadlitavade hääbumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .147Treumani pere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .148

Raud, Uexküll, Pistohlkors, Ristikivi, Essen, Harder, Stieglitz, Päts,Friedrich Krüger, Dietrich Jürgenson

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi abielu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .158Weiner, Sädler, Stamm, Vietinghoff, Masing

Keeled ja geenid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .160Vahepealsed järeldused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .161Anne vanemate otsingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .163Veel kahtlustest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .166Harriet Stern . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .168Joseph von Sternberg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .169Sternbergidest maailmas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .170Glehn ja Kalevipoeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .172

Gebhardt, Grenzstein, Maydell, Körber, BaggehufwudtSarnased lood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .176Eduard Bornhöhe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .177

Gebhardt, BrevernEduard Vilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .181Veel üks Eduard . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .183

Asur, Ama, Schilling, Neff, Benckendorff, Stackelberg, Pahlen, Harpe, Dehn, Zoege

Friedrich Robert Faehlmann . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .188Paykyll, Pezold, Nocks

Alexander Theodor von Middendorff . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .194Klugen, Johannson, Konstantin Türnpuu, Tobias, Kunileid, Saebelmann

Timotheus von Bocki naine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .198Berg, Zoege-Manteuffel

Aadlike ja mitteaadlike kooselu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .199Neff, Sivers, Stauden, Taud

Friedrich Kuhlbars . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .201Zeiger, Luikvig

Mango Reinu pere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .203Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .204Philipp Jacob Karell . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .207

Hirsch, Enghoff, Michelson(en)

7

Kirikukirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .211Jõepere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .213

Rosen, Kotzebue, Baggehufwudt, Mengden, KaulbarsKaarli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .215Ungru ja Erastvere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .216

La Gardie, Stenbock, Ungern-SternbergMälestus Friedrich Reinhold Kreutzwaldist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .218Nimede panekust ja nimetustest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .220August Ludwig Weizenberg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .222Hinnang . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .226

Gavel, Hesse, Vietinghoff, Rosen, Ignatius, Ungern-SternbergFriedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttudest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .229„Reinuvader Rebane” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .231„Lembitu” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .234

Lühidalt raamatust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .237Über das Buch . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .238

8

Lugejale

Küllap arutleb nii mõnigi raamatusõber seda teost käes hoides, kas hakata seda lugema või mitte. Saan sellisest mõttekäigust aru, sest olen ka ise lugeja, kes tahab kohe kiiresti teada, millest ühes või teises raamatus kirjutatakse ja kas neid üldse tasub lugeda. Seepärast soovitan selle raamatu sisuga tutvumiseks alustada peatükist „Retsessiivsed geenid” ja lugeda kuni „Keelatud teema” lõpuni, seal on lühidalt ja kokkuvõtlikult kirjas, millest juttu tuleb, kuidas ma jõudsin püstitatud hüpoteesini ja kuidas proovisin tõestada, et loominguline andekus on geenidega päritav. Mingi pildi saab ka raamatu juurde kuuluvatest tabelitest (CD-l) „Mõisaparkide rajajad”, „Baltisaksa kunstnikud”, „Baltisaksa kultuuriloojate lähisugulus” jt., kus olulised tegelased on enamasti paksu joonega kastides. Kellele see teema ja hüpotees võiks huvi pakkuda, peab põhjalikuma käsitluse ja seostega tutvumiseks raamatu algu-sesse tagasi pöörduma.

Loomeandekusega on seotud ka eestlastele lähedasema ja tuntuma inimese – Friedrich Reinhold Kreutzwaldi peatükk, mida peab lugema peatüki algusest pea-le. Lisaks olen analoogiate esitamiseks toonud lühikese omapoolse käsitluse ja nägemuse ka mitme teise tuntud eesti kultuurilooja päritolu ja suguluse kohta baltisakslastega.

Tahan enamiku lugejate ees ette vabandada keerukate ja paljude jaoks ehk harju-matute genealoogiliste seletuste ja tabelite pärast, kuid ma olen tõestused ja viited esitanud teiste genealoogia-uurijate jaoks, kes niisuguste materjalidega on harjunud ning kellelt ma loodan kogu tööle täiendusi ja parandusi, muidu ei oleks ka loota sisulisi ja asjalikke hinnanguid. Selline käsitlus peaks aitama tööd pidada teadus-likuks uurimuseks, vähemalt katseks retsessiivse andekusgeeni hüpoteesi tõestada statistilisel meetodil, mitte et seda võiks paigutada müstika või ulmekirjanduse alla.

Mati LaaneKloostrimetsa, 2012

9

Eellugu

Kui ma aastail 1961–1966 Räpinas aiandust õppisin, asus koolimaja veel mõisa-häärberis ja õpilased pidid ka endist mõisaparki hooldama. Selleks oli park kõigi kümne õpperühma vahel ära jagatud ja iga kursus pidi sama pargiosa kogu oma 4,5-aastase stuudiumi jooksul korras hoidma. Õpilastelt nõuti kõigi pargis kasvavate puude-põõsaste tundmist ja ka nende ladinakeelseid nimetusi. Ometi ei räägitud kunagi, kes selle pargi oli rajanud. Tegelikult polnud tollases õppeprogrammis üldse ette nähtud aiakunsti ajalugu, liiati siis veel mõisnikke hea sõnaga meelde tuletada. Meelde on jäänud, et väljaspool programmilist õppetööd tutvustas õpetaja Adolf Vaigla (1911–2001) aiandusringis regulaarse ja vabakujulise aia stiile, näidates mõisahäärberi esi- ja tagaküljel asuvaid eriilmelisi pargiosi.

Hiljem, juba aiaarhitektina oma vana kooli ja õpetaja Vaiglat külastades puudu-tasin korduvalt Räpina pargi ajaloo teemat, kuid selgust ikkagi ei saanud. Uudis-himu ajel hakkasin omal käel uurima baltisaksa erialast kirjandust, mida õnneks oli Teaduste Akadeemia Raamatukogu Baltika osakonnas üsna palju. Põhiliselt olengi kasutanud baltisaksa ajaloo uurijate avaldatud materjale või uurimuste säilinud käsikirju, arhiivides olen töötanud vähe.

Sain teada, et Räpina pargi rajanud mõisnik oli von Sivers ja selgus, et ka Õisu pargi, mida olen alati pidanud Eestimaa kaunimaks pargiks, oli rajanud von Sivers ning puukoolide ajaloost sain teada, et üks von Sivers oli Morna mõisas rajanud eksport-puukooli ja Eesti esimesed tootmis-viljapuuaiad, mis olid Eesti Wabariigi ajal praktikabaasiks ka Polli aiatöökooli õpilastele. Sellest ajast, kui avastasin Baltika osakonnas lausa avariiulitelt baltisakslaste suguvõsade genealoogilised käsiraamatud, olen talviti hulga aega pühendanud baltisakslastest kultuuriloojate põnevale teemale.

1960.–1970. aastatel tegid eesti aednikud iluaianduslikke huvireise eelkõige Jõgeva kanti, kuhu Ferdinand Laaser (1911–1982) oli rajanud Kurista roosiaia, Aleksander Adojaan (1911–1983) ja Rudolf Tamm (1898–1987) aga rajanud oma pisikestele aiamaadele kuulsad murud sibullilledega – nende aiad said väikeste linnakrunti-de kujundamise eeskujuks peaaegu 20. sajandi lõpuni –, ent tõeliseks iluaiandus-huviliste tõmbekeskuseks oli ikkagi Luua oma puukooli, dendraariumi ja liigirikka mõisapargiga, möödasõidul põigati enamasti ka Kuremaa võimsate terrasside ja põlispuudega mõisaparki. Uurimuse järgi rajasid Luua ja Kuremaa pargid von Oet-tingenid, kes olid genealoogiliste käsiraamatute põhjal von Siversite lähisugulased (vt. tabel „Mõisaparkide rajajad”).

Tänapäevani suhteliselt korras peetud Räpina, Luua ja Õisu mõisaparkide rajajad olid kahe õe lapselapsed, üks õdedest olid abiellunud ühe ja teine teise naabermõisni-ku pojaga. Noorhärrad olnud ka omavahel suured sõbrad, pulmadki peeti järjestikku ühe kuu jooksul, ühest õest sai von Siversi ja teisest von Oettingeni proua. Kuna

10

nende kolme mõisa pargid on kujunduslaadilt väga sarnased, mõned peavaated isegi äravahetamiseni sarnased, pidi need olema kujundanud sama aiakunstnik või vähemalt sama koolkond. Räpina ja Õisu pargi aiaarhitekti kohta andmeid saada ei õnnestunud, ent Luua kohta oli projekt arhiivis olemas – autoriks parun Walter Moritz Alexander von Engelhardt (1864–1940). Tuli välja, et ka tema oli nendest õdedest ühe lapselaps.

Lugu muutus üha põnevamaks, sestap võtsin need suguvõsad juba põhjalikumalt ette, et uurida, kes need mehed ja naised ikkagi olid, kes selliseid parke rajasid. Lisaks sain ajapikku ülevaate mitmete kultuurivaldkondade edendajatest eelmiste sajandite Eestimaal – nii kunstis, kirjanduses, arhitektuuris, teaduses, usuelus, sõjakunstis kui ka riigijuhtimises. Tava järgi päris mõisa vanim poeg, kuid teisedki pojad koolitati, nad käisid Tartu Ülikoolis (kui see juba olemas oli), aga enamasti täiendasid end veel mõnes Euroopa ülikoolis, nemad ja nende järglased, saanud hea hariduse, hakkasid teadlasteks või kunstnikeks, tegid karjääri sõjaväes või riigiametites jm. Uurimu-sed näitavad, et Peterburi Teaduste Akadeemias (PTA) oli 19. sajandil üle poole loodusteaduste akadeemikutest Tartu Ülikooli (TÜ) baltisakslastest kasvandikud, üle 80% Peterburi Välisministeeriumi teenistujatest olid baltisakslased – sellistes ametites pidi tundma keeli ja olema haritud. Oli ju Venemaal enne Tartu Ülikooli taasloomist olemas vaid Moskva Ülikool ja aadlisoost poisid said haridust Tsarskoje Selo lütseumis ning maa- ja mereväe kadetikorpustes, neiud aga Keiserlikus Smol-nõi Instituudis. Lihtrahvas hakkas suures osas alles revolutsioonijärgsel Venemaal lugemist ja kirjutamist õppima.

Seega olid haritud baltisakslastel Venemaa tööturul piiramatud võimalused, meenutagem kas või Eesti- ja Liivimaalt pärit baltisakslastest botaanikuid, geo-looge, astronoome, geodeete, kindraleid, kapteneid-admirale-maadeavastajaid-ümbermaailmasõitjaid, koduõpetajaid, kooliõpetajaid, professoreid ja rektoreid äsja avatud Vene ülikoolides jne. Nii oli Tsarskoje Selo lütseumi direktoriks Liivi - maa kindral-majandusdirektori poeg Georg Reinhold Gustav von Engelhardt (1775–1862) ja Smolnõi Instituudi viimaseks direktrissiks vürstinna Helena von Lieven, kelle vanaisa vürst Carl Christoph von Lieven oli aastail 1817–1828 TÜ kuraator, aastast 1830 Baltimaade kindralkuberner ja aastast 1833 Venemaa hari-dusminister.

Käesolevas kogumikus on lähema vaatluse all mõnede kultuurivaldkondade kunagised arendajad praeguselt Eestimaalt, mis käsitletaval ajal jagunes alles Eesti- ja Liivimaaks ehk kubermanguks. Meenutuseks olgu üldistatult öeldud, et Eesti- ja Liivimaal kehtis pärast Põhjasõda, kui satuti Vene keisririigi alluvusse, nn. Balti erikord. Kubermangud olid nagu väikesed omaette riigid, kellel olid oma seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuorganid, keisrit esindas enne 19. sajandi lõpu venes tusaega vaid kuberner, kolme kubermangu – Eesti-, Liivi- ja Kuramaa – peale üks kindralkuberner ja needki olid tihti kohalikud keisri õukonnas karjääri teinud baltisakslased. Seadusandlikuks koguks oli igal maal reeglina iga kolme aasta tagant

11

pealinnades Revalis ja Riias toimuv maapäev*, kus kõigi aadlike esindajate osalusel valiti järgmiseks kolmeks aastaks riigijuht, ligikaudselt praegune president, keda Eestimaal nimetati rüütelkonna peameheks ja Liivimaal maamarssaliks. Maapäe-vad kestsid vahel mitu nädalat ja auväärsed perekonnad ehitasid oma suguvõsale pealinna isegi majad, kus maapäevade aegadel sai oma pere ja kaaskonnaga elada ja ametitesse valituna oma kohustusi täita.Täidesaatvaks võimuks valiti maapäeval maanõunike (Landrat) kolleegium. Maanõunikke oli kummaski kubermangus alati kaksteist meest ja nad valiti eluks ajaks. Kui keegi suri või end taandas, valiti tema asemele järgmisel maapäeval uus. Maanõunikest üks või vaheldumisi kuukaupa kaks meest valiti resideerivaks maanõunikuks ehk tänapäevastes ülesannetes umbes peaministriks. Maapäevade vaheaegadeks, kui juhtumisi oli vajadus tähtsaid küsi-musi otsustada, valiti maakondadest vastavalt aadli arvule veel aadli esindajad, kellel oli volitus koos riigijuhi ja maanõunike kolleegiumiga esilekerkinud probleemid lahendada. Selline valitsuskord kehtis juba Rootsi ajast, kui Rootsi kuningas 1584. aastal Eestimaal ja 1634. aastal Liivimaal aadli ainsaks maapäeval esindatud seisu-seks kinnitas. Vene ajal ei saanud Balti kubermangudel olla oma sõjaväge ega välis-poliitikat, aadel pidi üldistel alustel teenima keisri armees, võtma osa sõjakäikudest, maksma keisririigile mõningaid makse; näiteks läksid viiest Eestimaa linnast kogu-tud maksud Peterburi Teaduste Akadeemia ülalpidamiskuludeks. Põhimõtteliselt oli keisrikojal õigus isegi kohalike võimude vastuseisu puhul dekreediga üleriigilisi reforme kehtestada – nagu maa- ja kohtureforme, maksu-, hariduse, ajateenistuse jt. sedalaadi üleriiklikke reforme.

Võrreldes ümbritsevate kuning- ja keisririikidega, oli Balti erikord selle aja kohta äärmiselt „demokraatlik”, kus põhilised riiklikud otsused langetati maapäeval vabal hääletusel häälteenamusega, samasugust valitsuskorda harrastasid ka mõisnike pojad kõrgkoolide korporatsioonide juhtimisel.

Üldse oli Eestimaa aadlimatriklis 127 perekonda ehk suguvõsa, Liivimaa aadli-matriklis oli 172 suguvõsa ja Saaremaa omas 25 suguvõsa. Väga paljud suguvõsad, õieti enamik, kordusid nii Eesti- kui ka Liivimaa matriklis, sest mõisu oli paljudel suguvõsadel mõlemal maal. Liivimaa aadlimatriklis oli aga ka neid suguvõsasid, kelle mõisad olid ainult praegusel Läti alal ja neil polnud kunagi mõisu praegusel Eesti alal**. On välja selgitatud, et Liivimaal oli viimati matriklis 52 orduaegset suguvõsa, 16 Poola-aegset ja 45 Rootsi ajal siia tulnud või siin aadeldatud suguvõsa. Ülejäänud olid siis Vene keisririigi ajal siinmail kodunenud või siin aadeldatud suguvõsad.

* Edaspidi on kolmas Balti kubermang Kuramaa kui ainult Lätiga (v.a. Ruhnu saar) seotud ala kõrvale jäetud.

** Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermang ühendati Ajutise Valitsuse ajal üheks rahvuskubermanguks 30.03.1917 dr. Jaan Raamoti ettepanekul. Seda juhtis Ajutine Maanõukogu, mille esimeseks esimeheks juulis 1917 sai J. Raamot. Sellest arvestades ei ole ühtne Eestimaa veel saja aastanegi.

12

Käesolevas töös on mingis seoses nimetatud enamikke suguvõsasid*, rohkem ja põhjalikumalt on juttu orduaegsetest Ungernitest, Lievenitest, Zoegedest, Bockidest, Vietinghoffidest ja Engelhardtidest, Rootsi-aegsetest Knorringutest ja Stenbockidest ning Vene-aegsetest Siversitest ja Oettingenidest, viimased on immatrikuleeritud mõisnikuna 1745, kuigi aadeldati Riia raehärrana juba 1687.

Mõisaparkide loojad

Nagu eelloos kirjas, oli Luua pargi kavandajaks parun Walter Moritz Alexander von Engelhardt, (edaspidi lühendatult W.v.E.). Sama mees on ol-nud paljude teistegi senini ilusamate mõisapar-kide kavandajaks või nõustajaks. Vähemalt üks W.v.E. uurija on näidanud, et praeguse Eesti ala mõisaparkidest on tema projekti järgi rajatud või varasemast regulaarsest pargist vabaplanee-ringuga nn. inglise stiilis ümber kujundatud Räpina, Luua, Õisu, Visusti ja Kärstna park. Ilma projektita, W.v.E. skitside ja nõuannete varal on ümber kujundatud või täiendatud Tuhala, Kohi-la, Inju, Kaarepere, Puurmanni, Vorbuse, Rannu, Viljandi, Lõve, Pühajärve, Antsla, Sangaste, Ku-ressaare ja Väinjärve park. Võib olla veel teisigi.

Praegusel Lätimaa alal on W.v.E. ideed roh-kem või vähem teostatud Ape, Strenči, Burt-nieki, Straupe, Unguri, Bīriņi, Raiskumsi, Allazi, Zaube, Tarupe, Bulkulti, Zaki, Ogre,

Tinuzi, Skrīveri, Jaunjelgava, Koknese, Dignaja, Līvāni, Cesvaine, Padure, Snepele, Kazdanga, Rudbarzi, Meldzere ja Aizkalpi mõisapargis.

Oma elu teisel poolel, eelkõige poliitiliste arengute tõttu Baltimail, asus W.v.E. elama Saksamaale Düsseldorfi, kus ta 1906. aastal alustas tööd Düsseldorfi linna-

* Käesolevas töös puudutatakse vaid väheseid linnadesse mitmetest maadest tulnud kaupmeeste, käsitööliste ja muude ametimeeste mitteaadlikest suguvõsasid, kes reeg-lina küll suhtlesid omavahel saksa keeles, samuti välismaadelt tulnud mitte aadlikest pastorite suguvõsasid. Aadlikud ja mitteaadlikud abiellusid omavahel enne 19. sajandi teist poolt väga harva. Samas elasid linnalähedastest mõisatest pärinevate aadlike suguvõsade liikmed tihti linnades ja vormistasid end linnakodanikeks (Bürger).

Parun Walter Moritz Alexander Engelhardt, aiakunstnik ja parkide

kujundaja (1864–1940).

13

aedade direktorina. Siinkohal lühike ja ainult tähtsamate tööde-tegemiste ja ametite loetelu sellest perioodist:1906 Fürstenplatz Düsseldorfis;1907 Wasserburg Lede pargialad Vilichis Bonni lähedal; kohtunik Berliini Schiller-

parki konkursil;1908 Raffelbergi soolaveekuurordi haljastus Mülheimis Ruhris; rahvaparkide (uue

kujunduse ja otstarbega haljasalad Euroopa linnaehituses) rajamine Düsseldorfis; uudse nähtusena üleriigilise koduaiakultuuri propageeriva Hausgarten-konkursi kohtunike kolleegiumi liige koos teiste nimekate saksa aiakunstnike ja arhitektide Hermann Muthesiuse, Bruno Pauli ja Peter Behrensiga;

1909 riigipresidendi palee pargid Düsseldorfis; alustas õppejõuna aiakunsti loenguid kunstkäsitöö koolis;

1910 Trakehneni hobusekasvanduse ja hipodroomi haljastus; Fürthi linna haljasalad; parun Ambrozy pargid Temesvaris; Loburgi park Magdeburgis;

1911 Hansaplatz Düsseldorfis;1912 Kleve linnapark, Grosseni lossipark Elsteris; aianduse ajalukku läinud epohhi

loov esinemine Viini botaanika ja aianduse ühingus – selle järel loeti aiakunst Euroopas eraldi kunstiliigiks, varem oli see arhitektuuri osa;

1913 Cleverplatz Düsseldorfis; mõned Riia linna pargid;(Vahepeal oli I maailmasõda, palju langenuid ja palju uusi kalmistuid.)1921 uue aiandussuuna – kalmistu hoolduspäevade – korraldamine Münsteris.

Sellest kujunes saksa kultuuriruumis peatselt uus aiandusharu – kalmistuaiandus;1923 Schillerplatz Düsseldorfis;1924 hipodroomi rajamine Karlshorstis Berliinis; esinemised Zürichi Werkbundis

ja Šveitsi Arhitektide Liidus aiakunsti olemuse ja tähtsuse teemadel;1925 W. Bechemi koduaed Haagis;1926 GESOLEI näituse haljastus ja Graf Adolf-Platz Düsseldorfis; von Rolffi

koduaed Weidenis;1935 Wistinghauseni haljasalad ja pargid;1938 Heilmannshofi haljasalad Krefeldis.

Loominguline töö oli tegelikult W.v.E. kõrvaltöö Düsseldorfi linnaaedade direktori ameti kõrval. Lisaks töötas ka õppejõuna, rajades oma koolkonna. Ainuüksi aja-kirjas Die Gartenkunst publitseeriti üle 50 W.v.E. artikli, mis enamasti põhjendasid uusi suundi saksa aianduses ja linnahaljastuses, märksõnadeks „otstarbekus” ja „vabakujuline stiil”. Ka ajakirjades Die Gartenwelt, Möllers Deutsche Gartenzeitung ja Gartenflora ilmus hulga artikleid. 1910 ilmus W.v.E. sulest tänapäevani Saksa-maal tsiteeritav ja õpperaamatuna kasutatav Kultur und Natur in der Gartenkunst. W.v.E. oli saksa iluaiandusreformi alustaja ja läbiviija, avangardi ja traditsionalismi vahelise võitluse juhtkuju, filosoof, moodsa saksa aiakunsti teoreetik ja praktiline elluviija. Teises maailmasõjas hävines koos Saksa linnadega ka suurem osa W.v.E.

14

loomingust, hiljem on autode uputus nõudnud pargialade vähendamist, et anda ruumi teedele ja parklatele.

Mis mees siis ikkagi oli parun Walter von Engelhardt?Ta sündis Tartus 01.07.1864 Tartu Ülikooli (TÜ) teoloogiaprofessori pojana,

õppis 1883–87 TÜs botaanikat. 1888 töötas Peterburi Teaduste Akadeemia raama-tukogus assistendina, kus teda juhendas maailmakuulus TÜ lõpetanud botaanik Carl Johann Maximowicz, kaitses kandidaadikraadi taimeriigis erandlikult väike-sest palmlehikute klassist, 1889 tegi läbi ajateenistuse Vene sõjaväes, 1890–91 oli vabakuulaja keiserlikus aianduslikus õppeasutuses Wildparkis Potsdami lähedal. 1892–1905, seega 12 aastat, kestis W.v.E. tööperiood Liivimaal – aednikuna ja aia-kunstnikuna. Sel ajal oli ta elukohaks Römershofi mõis (praegune Skrīveri Lätis), kus ta töötas oma vanatädi pojapoja (2. põlve nõo) ja dendroloogist mõisniku Friedrich Maximilian v. Siversi juures puukooliaednikuna. Samal ajal kavandas ja nõustas ta mõisaparkide rajamist ja ümberkujundamist, seejuures praeguse Eesti alal eelkõige oma sugulaste juures.

W.v.E. abiellus 1893 paruness Anna Maria Gertrude von Drachenfelsiga. Neil sündis kaks poega ja tütar. W.v.E. suri 07.03.1940 Düsseldorfis. Tema mõlemad pojad hukkusid Esimese maailmasõja ajal, ainus tütar suri esimesel sünnitusel, kuid lapsuke – tütar – jäi ellu. Temast sai hiljem W.v.E. perekonnaarhiivi säilitaja. Nende arhiivimaterjalide ja W.v.E. isiklike päevikute põhjal on dr. Felix Grützner Bonnist uurinud doktoritööna W.v.E. pärandit; dr. Grütznerilt mulle saadetud materjalil põhineb osaliselt ka käesolev ülevaade.

W.v.E. taoliste suurvaimude kujunemise eelduseks on tarvis sobivat geenikombinat-siooni ja isiksuse väljaarenemiseks soodsaid tingimusi – kasvatus, haridus, seltskond, elu-olu.

Nagu eespool öeldud, oli W.v.E. isa, parun Gustav Moritz Constantin von Engelhardt TÜ teoloogiaprofessor. Vanaisa Otto Moritz Ludwig oli TÜ esimene mineraloogiaprofes-sor, kes rajas kateedri ja mineraloogiamuu-seumi. Sündinud Viisu mõisniku pojana, oli vanaisa endale muretsenud Laimetsa mõisa Viljandimaa loodenurgas. Vanaisa isa oli pärinud Viisu, Jäneda ja Pärsti mõisa ning ostnud Kodasema ja Väike-Kareda mõisa. Ta valiti Eestimaa rüütelkonna peameheks, ka tema lapselastest valiti üks rüütelkonna peameheks ja teine maamarssaliks. Üldse andis von Engelhardtide suguvõsa Eestimaa-Mineraloogiaprofessor Otto Moritz

Ludwig von Engelhardt (1779–1842).

15

le kolm rüütelkonna peameest. Suguvõsa, kes on siinmail olnud juba orduajast, 15. sajandist, jagatakse Navesti, Pärsti ja Purila liiniks, aga mitu haru kohanes ka Läti-, Poola-, Rootsi- ja Venemaal, neid loetakse maailmas praegugi õitsvaks suguvõsaks.

Üks W.v.E. vendadest, Moritz Alexander Rudolf (1857–1913) oli arhitekt, kes on projekteerinud näiteks Rapla ja Rõngu kiriku, nn. Engelhardti maja Tallinnas Laial tänaval ning Oettingeni maja Tartus Tiigi tänaval (Tervishoiutöötajate maja), Sagadi mõisahäärberi tagakülje ja Avanduse mõisa juurdeehitised, Leedi ja Luke mõisa ehitamata jäänud peahooned, nn. Šveitsi maja Luua mõisas, Visusti ja Inju mõisa häärberi jpm. Teine vend Moritz Alexander Otto (1860–1931) oli 1898–1918 Viljandi linnapea, kelle eestvõttel ehitati Viljandi veevärk ja kanalisatsioon ning Viljandi veetorn, mis nüüd renoveerituna on taas kuulsaks saanud, aga ka maastiku-kujunduslikult unikaalne Viljandi Trepimägi.

W.v.E. ema Amalie Helena Ale-xandra oli sündinud 1835 praeguse Jõgevamaa paljude kunagiste mõisa-te omaniku, Liivimaa maamarssali, maanõuniku ja Liivimaa Üldkasu-liku ja Ökonoomilise Sotsieteedi (LÜÖS) presidendi Alexander v. Oettingeni tütrena. W.v.E. vanaisa Alexander ehitas Kuremaa lossi ja rajas stiilse pargi ning ta ise ning kõik ta kuus poega (W.v.E. onud) olid lõpetanud TÜ.

Vanimast onust – August Georg Friedrich von Oettingenist (1823–1908) – sai Liivimaa maamarssal, maanõunik ja kuberner, Riia linna-pea jne. 1852–1871 oli ta Luua ja Kammeri mõisa omanik, kuid mu-retses endale ka kolm mõisa Kura-maal, hiljem Riias suurtööstur, kelle

juures, muide, töötas raamatupidajana meie hilisem näitekirjanik August Kitzberg. Enne Riia perioodi elas ja töötas Kitzberg Pollis vallakirjutajana, kus töösturi tädi oli varem olnud mõisaprouaks ja Kitzbergi ajal töösturi nõbu mõisnikuks.

Teine onu – Georg Philip (1824–1916) – oli meditsiinidoktor, TÜ kirurgiapro-fessor, TÜ rektor ja Tartu linnapea, rajas Tartu Silmakliiniku, pensionipõlves pidas ta Karksis Pöögle mõisa.

Kolmas onu – Nicolai Conrad (1826–1876) – Visusti, Luua ja Kaarepere mõisnik, valiti Liivimaa maanõunikuks, maamarssaliks ja konsistooriumi presidendiks. Tema pojast ning Luua pärijast sai Liivimaa maanõunik ja LÜÖSi president.

Maamarssal, kuberner ja Riia linnapea, Kalkūni (Kalkuhnen) August von Oettingen (1823–1908).

16

Neljas onu – Alexander Konstantin (1827–1905) – oli teoloogiadoktor ja TÜ teoloogiaprofessor, usuteaduskonna dekaan.

Viies onu – Eduard Reinhold (1829–1919) – Kuremaa mõisnik, valiti Liivimaa maanõunikuks ja LÜÖSi presidendiks. Rüütelkonna ametnikuna juhtis ta Liivimaa kiriku- ja hariduselu. Tema pojast ja Kuremaa pärijast Erich August Arthurist sai samuti Liivimaa maanõunik ja LÜÖSi president.

Kuues onu – Arthur Joachim (1836–1920) – oli filosoofiadoktor, TÜ ja hiljem Leipzigi ülikooli füüsikaprofessor, rajas Tartusse meteoroloogiaobservatooriumi, kirjutas matemaatilise muusikateooria, juhatas TÜ sümfooniaorkestrit, lõi oma joonistamise perspektiiviõpetuse jne. Tema õpilaseks oli Friedrich Wilhelm Ostwald, ainus TÜ lõpetanud Nobeli preemia laureaat, kellega nad Leipzigis hiljem koos töötasid.

Oettingenide suguvõsast on tulnud kuus Liivimaa maanõunikku ja kolm maa-marssalit ning 1643–1919 valitud kuuekümnest maamarssalist on üheksa silma-paistvama hulgas nimetatud kahte W.v.E. onu, kolm professorist onu kuulusid aga TÜ vaimueliiti. Oettingenid olid kujunenud kogu Liivimaa juhtivaks perekonnaks nii võimu kui vaimu valdkondades, kuigi alles Alexandri vanaisa oli olnud sugu-võsa esimene mõisaomanik Pornuse mõisas Hallistes. Suguvõsa eellased olid Riia kaupmehed.

Üks uurija on üles kirjutanud, et Alexander v. Oettingen, kelle valduses oli Kure-maa, Luua, Visusti, Kaarepere, Vaimastvere ja Rippoka mõis, oli juhtinud isiklikult mõisatöid, ametnikeks olnud ainult aidamees ja kubjas – needki eestlased. Ta sõitnud

ise, ilma kutsarita, ohjad peos ja õlg-kübaraga, mööda küla ja korraldanud töid eesti keeles, rahvas austanud teda väga. Paljud teised põliste suguvõsade mõisnikud suhtunud Alexandri peres-se nende maarahva sõbralikkuse tõttu põlastavalt, kuid tarkuse ja õigluse tõttu valiti Alexander ometi maamarssaliks.

W.v.E. tädi Julie Barbara Amalie v. Oettingen abiellus Peter Leopold v. Schrenckiga, kes oli TÜ zooloogina lõpetanud filosoofiadoktor ja kellest sai Peterburi Teaduste Akadeemia (PTA) akadeemik, PTA antropoloogia ja etno-graafiamuuseumi direktor.

Oskar Lutsu „Kevade” ja selle põhjal vändatud filmi sündmused toimusid Paunveres (Palamuse, baltisaksa Bart-holomäi). Von Oettingenidele kuulu-

Maamarssal, Kuremaa Alexander von Oettingen (1798–1846).

17

nud Luua, Kuremaa ja Visusti mõis asuvad ümber Palamuse ja kirjanik pani nende-samade mõisnike pojad Tootsi-Tõnissoniga tiigil veelahingut pidama. Neistsamadest aadlipoistest ehk saidki täiskasvanuna suured ühiskonnategelased ja kultuuriloojad.

W.v.E. emapoolne vanaema Helena von Knorring oli pärit Kurisoo mõisast. Helena õde oli abiellunud Alexandri ülikoolikaaslase ja sõbra Friedrich v. Siversiga Õissu. Nii nagu Oettingenid, olid ka Siversid väga haritud suur suguvõsa. Käesoleva looga seotud sugulussidemete iseloomustamiseks sobiks ehk muude hulgast välja tuua, et Friedrich v. Siversi (1792–1869) nõo poeg, geoloog akadeemik Gregor von Helmersen (1803–1885) oli Peterburi Mäeinstituudi professor ja direktor; Friedrichi kälimees Ernst Reinhold Hoffmann (1801–1871), Paistu pastori poeg, luges TÜs esimesena kivimiõpetust ning oli hiljem Kiievi ja Peterburi ülikoolis mineraloogia-professor; Friedrichi väimees, Pühajärve mõisnik Alexander Gustav von Schrenck (1816–1876), oli botaanik ja geoloog, Siberi, Põhjala ja Uurali uurija, Eesti geo-loogia rajaja, Tartu Loodusuurijate Seltsi initsiaator, põhikirja koostaja ja asutaja. Hoffmann ja v. Helmersen olid TÜs professor Engelhardti õpilased, v. Schrenck aga juba Hoffmanni õpilane. Need mehed kuuluvad Venemaa geoloogiateaduse aluse-panijate ja keisririigi suurimate geoloogide hulka üldse. Maavarade avastamisest algas aga Venemaa kuulsus ja rikkus. Olen neid sugulussidemeid käsitlenud 2006. aasta „Eesti Looduses” nr. 1.

Üks Friedrichi lapselastest, Alexander von Sivers (1843–1926), rajas praeguse Räpina pargi, teine, Alfred Friedrich von Sivers (1854–1911), aga praeguse Õisu pargi. Viimase vennast ja seega kolmandast Friedrichi lapselapsest, ühtlasi eespool nimetatud ühe õe (v. Knorring) lapselapsest, sai Baltimaade teadusliku metsanduse ja dendroloogia rajaja Friedrich Maximilian v. Sivers (1857–1919). Maximilian kutsus oma Römershofi mõisa puukooli ja dendraariumi rajamisele appi sugulase ja mõttekaaslase W.v.E. Koos rajati senini Baltimail suurimaks jäänud 18-hektarine Römershofi (läti keeles Skrīveri) dendraarium, puukool ja katse-metsakultuurid.

W.v.E. töötas sel perioodil välja endiste regulaarses stiilis rajatud mõisaparkide moodsasse vabaplaneeringulisse nn. inglise stiili ümberkujundamise isiklikud põhi-mõtted ja rakendas neid kõikide oma projektide ja nõustamiste puhul. Uue stiili arendamisel, mis eeldas võõramaiste taimede liigirikkuse kasutamist, oli esmatähtis puukoolide liigirikas toodang ja ta juhtis aednikuna Römershofi puukoolis ise seda paljundustööd.

Puukooliistikute paljundamiseks vajaminev algmaterjal, nn. emataimed, koon-dati dendraariumi, kus Maximilian v. Sivers tegeles uute taimetaksonite testimise ja tutvustamisega. Ta oli eelnevalt ära teinud tohutu töö, uurides läbi kogu erialakirjan-duse, otsides uurimusi, analoogiaid ja vihjeid selle kohta, kust võiks leida siinsesse karmi kliimasse sobivaid uusi ilupuid ja -põõsaid. Oli ju regulaarsete aiastiilide puhul aiakujunduses kasutatud põhiliselt kodumaised liike – pärna, tamme, jalakat jt. Ümbritsevast loodusest eristumiseks pidi neid puid-põõsaid eelmistes stiilides võra lõikamisega kujundama. Nüüd, mil uutelt avastatud maadelt tulvas Euroopasse

18

sadu uusi liike ja paljud neist olid botaanikaaedades juba omavahel hübridiseeru-nud ja uusi vorme ning sorte andnud, läks moodi võõrliikidest aedade ja parki-de loomine. Puid-põõsaid lasti ilma pügamata vabalt kasvada, need olid piisavalt eksootilised, et koduaed või lossipark ümbritsevast loodusest erinev tunduks. Selline stiil sai alguse kõige suurema koloniaalimpeeriumi emamaalt Inglismaalt, kuhu olid kogutud kõige suuremad eksootiliste taimede kollektsioonid. Kuid Inglismaa, nagu ka Holland ja Prantsusmaa olid liiga sooja kliimaga, et sealt taimi meile tuua. Maximilian v. Sivers võitles selle vastu ja tõestas kogu elu, et soojadelt aladelt, isegi Saksamaalt ei tohiks seemneid ega istikuid Liivimaale importida, sest need ei kohane siin ja jäävad kiratsema.

M. v. Sivers lõi suhted Siberi ja Kanada metsandustegelastega, kust pärit taimed tõotasid meie kliimale olla hulga sobivamad. Tema tädimees Alexander Gustav v. Schrenck oli Uurali-ekspeditsioonide ajal uurinud Lääne-Siberi metsapuude liike, v. Schrencki õpetaja, TÜ professor Carl Friedrich von Ledebour (1786–1851) oli maailmateadusele esmakirjeldanud ja nime andnud siberi nulule ja siberi lehise-le, neist dekoratiivsetest ilupuudest lootsid kaks Römershofi sõpra ja koolivenda teha pargikujunduse aktsentpuud, siberi lehisest lisaks ka väärtusliku metsapuu. Siberis loodi seemnekogujate võrk, siberi lehise seemet koguti puhastatult kuni 200 kg aastas, seda müüdi edasi Rootsi kuninglikule metsavalitsusele ja Saksamaa metsakasvatajatele. Rootsis rajati neist seemneist tuhandeid hektareid lehisemetsi.

Siberi nulud said tunnuspuudeks kõigis W.v.E. kujundatud parkides. Tuleb tun-nistada, et peaaegu mitte kusagil mujal Euroopas peale Eesti- ja Lätimaa ei ole siberi nulgude grupid parkide põhivaadetes. Kõik need istikud kasvatas algselt W.v.E. Römershofi puukoolis. Mujal Euroopas on siberi nulg üldse üsna tundmatu puu, aretatud pole sorte ega vorme.

Mõlemad, nii W.v.E. kui ka Maximilian v. Sivers olid õppinud TÜs botaanikat prof. Edmund August Friedrich Russowi (1841–1897) õpilastena. Nende töö ja looming toetus TÜs ja Botaanikaaias tehtud uurimistöödele ja jätkas Ledebouri- Bunge botaanikute koolkonna töid tegelikus iluaianduses, pargikujunduses ja dend-roloogias. Russow oli prof. Bunge õpilane ja Bunge prof. Ledebouri õpilane. Russow oli esimene Eesti floora põhjalik uurija, kelle sulest 1862 ilmus „Tallinna ümbruse floora”.Russow oli oma aja maailma tunnustatuim spetsialist turbasammalde alal, geneetikas tuntud kui mitoosi üks esmakirjeldajaid. Russowi õpilane Johannes Christoph Klinge (1851–1902) avaldas 1882 esimese põhjaliku „Eesti-, Liivi- ja Kuramaa floora”. Ta oli käpaliste spetsialist ja teda peetakse sooteaduse rajajaks, esimesena maailmas luges ta tudengitele soode arengut. Juba sel ajal oli Eestimaa üheks botaaniliselt paremini uuritud maaks maailmas.

1887. aastal valiti Maximilian v. Sivers Balti Metsaseltsi presidendiks ja 1900 ka LÜÖSi presidendiks. Enne seda oli 18 aastat olnud LÜÖSi presidendiks W.v.E. onu Eduard Reinhold v. Oettingen Kuremaalt. 1899–1900 korraldati LÜÖSi finantsee-rimisel seemnekogumise ekspeditsioon Kanadasse Fraseri jõe äärde, kus kasvavast

19

kiirekasvulisest ebatsuugast loodeti saada perspektiivset metsapuud Liivimaalegi. Kogutud seemned hävisid aga sadamalao (teistel andmetel laeva-) tulekahjus, kellegi taskusse juhuslikult jäänud seemnetest õnnestus saada 10 ebatsuuga istikut, millest mõned jäid Römershofi, üks sai Tihemetsa, üks Sangaste parki. Aga Kanadas oli samuti loodud seemnekogujate võrk, nii et seemneid saadeti sealt veel tosina aasta jooksul. Enamik meie parkide ja metsade ebatsuugadest ongi pärit Kanadas kogutud seemnetest ja Römershofis kasvatatud taimedest.

1902. aastal korraldas LÜÖS seemnete kogumise ekspeditsiooni Amuurimaale, mida juhtis Sangaste krahv Friedrich Berg. Amuurimaa taimestikku olid juba uurinud Alexander Theodor v. Middendorff, Saaremaalt pärit Richard Maack, Peter Leopold v. Schrenck, Peter v. Glehn, Carl Johann Maximowicz ja mõned teisedki TÜ kasvandikud. Korea mänd, ginnala vaher, kuradipuu, mandžuuria pähklipuu ja amuuri maakia on ehk tuntumad puuliigid, keda selle Bergi-eks-peditsiooni tulemusel kasvatama ja kasutama hakati. Richard Maacki avastatud amuuri korgipuu ja amuuri viinapuu olid 19. ja 20. sajandi vahetuseks nii meil kui maailma haljastuses juba laialt kasutusel. Kunagi värskelt avastatud amuuri korgipuu esimesest külvist tärganud puu oli veel 20. sajandi lõpus elus v. Midden-dorffidele kuulunud Pööravere pargis Vändramaal, praegu kasvab seal selle esimese puu mitmes vanuses järglasi.

Amuuri-ekspeditsioonilt kogutud seemned jagati Sangaste krahvi Bergi, Römers-hofi puukooli ja Soome juhtiva dendraariumi, puukooli ja aednikedünastia rajaja Axel Fredrik von Tigerstedti vahel. Nii sai alguse ka tänini Soome väärtuslikem Mustila dendraarium.

1913. aastaks oli Römershofi dendraariumi istutatud 556 liiki puid-põõsaid ja 42 hektaril rajatud võõrliikidest metsakultuure, muu hulgas ebatsuugast, Veimuti ja Banksi männist, elupuust, hallist pähklipuust, suhkruvahtrast, kanada tsuugast ja isegi harilikust läätspuust.

Pärast 34 aastat kestnud katsetöid hakkas M. v. Sivers kirjutama oma kogemuste ja uurimistöö kokkuvõttena monograafiat, mis jäi aga lõpetamata, sest algas Esimene maailmasõda. Oma 1905. aasta revolutsiooni ajal maha põletatud mõisahäärberi asemele oli ta jõudnud vahepeal uue lossi ehitada, kuid sõja ajal põles kogu hoo-netekompleks uuesti ära ja on siiani üles ehitamata. Põlengus hävis kogu arhiiv ja hiljem kadus sõjakeerises ka kohver käsikirjaga.

1898. aastal valiti M. v. Sivers Liivimaa maanõunikuks ja ta oli selles ametis 1912. aastani. 1917. aastal pooldas ta Balti kubermangude ühendamist Saksamaaga, oli nn. Landeswehri asutamise idee autoreid ja Läti saksaaegse nn. usaldusvalitsuse juhte. Ta suri jaanuaris 1919 kopsupõletikku. Läti Wabariigi ajal teda rahvuslikel kaalutlustel ei meenutatud.

Tegelikult loetakse algselt Sievertsi nime kandnud suguvõsa friisideks. See on Põhjamere randadel Maasi ja Weseri jõe vahel elanud meresõitjatest rahvas. Tsaar Peeter I palkas Taani väinades Fehmarni saarel sündinud Peter v. Siversi (1674–

20

1740) Põhjasõja ajal Vene mereväkke admiraliks, kus ta tõusis Admiraliteedi viitsepresidendiks. Peeter I ei jõudnud oma eluajal P. v. Siversit merelahingutes rootslaste võitmise eest kombekalt pre-meerida. Peeter I lesk keisrinna Katarii-na I andis talle Hiitola mõisa Karjalas Laadoga järve ääres ja tütar keisrinna Jelizaveta otsustas troonile saades tänu-kingitusi veel lisada. Kuigi Peter v. Si-vers oli vahepeal juba surnud, kingiti ta pojale omanikuta jäänud Karksi lossi põhjapoolsed alad. Friedrich Wilhelm v. Sivers ehitaski siin Põhjasõjas laastatud Õisu mõisa üles.

Friedrich Wilhelmi poeg, samuti Friedrich Wilhelm (1748–1823), ei hoo-linud aga mõisnikuseisusest, sai mitmes Euroopa ülikoolis kõrgelt harituks, eriti

majanduses ja ökonoomikas, tegi poliitilist karjääri, tõusis maanõunikuks, valiti maamarssaliks ja määrati hiljem Kuramaa kuberneriks, Vene keisririigi senaato-riks ja salanõunikuks. Ta oli Liivimaa Maapäeva Liberaalse, nn. Maarahvasõprade Partei juht ja võitles Liivimaal pärisorjuse kaotamise eest. Eelkõige põhjendas ta selle sammu vajadust majanduslike kaalutlustega, et pärisorjade tööga valminud toodang ei saa Euroopa turul olla konkurentsivõimeline. Fr. W. v. Sivers tegi keiser Paul I-le ettepaneku pärisorjus Liivimaal dekreediga kaotada, Paul jäi lõpuks nõusse ja pidi juba dekreedile alla kirjutama, aga Palmse v. der Pahleni poeg Peter Ludwig korraldas keisrile atentaadi ja võimule sai Pauli poeg Aleksander I.

Fr. W. v. Sivers sõbrunes noore keisriga kiiresti, keiser käis tal isegi Õisus külas, v. Siversil õnnestus keisrit jälle veenda ja saavutada talurahvaseaduse vastuvõtmine ja pärisorjuse kaotamine 1819. aastal Mõned ajaloo-tõlgendajad on arvanud, et sellest tulekski alustada eesti ja läti rahvaste ajalugu, senisel maarahval oli nüüd vähemalt seaduslik võimalus vabalt liikuda, haridust saada, endale vara muretseda. Kellel oli annet, võis seaduse järgi leida tee kunsti või kirjandusega tegelemiseks (Kreutzwald, Weizenberg), õppida arstiks (Karell, Hirsch) või vaimulikuks (Jürgenson, Masing, Hurt) jne. Muidugi tegid mõisnikud nende vabaduste saamiseks igasuguseid takis-tusi, kuid… ärkamisaeg tuli ometi. Täpselt pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeval peeti Tartus I laulupidu, nn. priiuse-tänupüha, veel 1894. aastal pidasid eesti rahva 75 aasta priiusejuubeli tänulaulupeo peokõnedes Fr. W. v. Siversit tänuga meeles nii Mihkel Jürmann kui Jaan Bergmann, kuid nüüdisaegsetel laulupidudel ega laulva revolutsiooni päevil ei ole keegi enam meenutanud laulupidude tekke algpõhjust

Maamarssal ja kuberner, Ranzeni Friedrich Wilhelm von Sivers (1748–1823),

marmorbüsti järgi.

21

ega Fr. W. v. Siversit, kes paari mõttekaaslasega pärisorjuse kaotamise taga seisid, ei lilli, ausammast ega mälestuskivigi. Liivimaal pärisorjuse kaotamise esivõitleja Fr. W. v. Sivers elas ja suri Ranzeni mõisas (läti k. Rencenmuiža), kihelkonnakeskusest Rūijenast (eesti k Ruhjast) 18 km kagus, Burtnieki (eesti k. Asti) järvest 15 km idas.

Kultuurilooliselt tuleb keiser Paulile tehtud atentaati lugeda Eestile tähtsaks ka seepärast, et Kuramaa aadli mõjul oli Paul otsustanud 25.12.1800 rajada Balti pro-vintside ühise ülikooli Miitavisse (Mitau, Jelgava), seniselt Academia Petrina’lt võeti üle hooned, raamatukogu ja õppevahendid, määrati ametisse professorid ja pidu-likuks avamise päevaks pidi saama 29.06.1801, aga pärast Pauli tapmist 12.03.1801 otsustas uus keiser Aleksander I juba 12.04.1801, et ülikool tuleb siiski Tartusse. Eesti kultuuriloole osutus oma ülikooli olemasolu uskumatult viljakaks. Lätimaa sai oma ülikooli alles 20. sajandil, Kuramaa ei saanudki ülikooli ja loetakse nüüd Lätimaa osaks.

Ka 1869. aasta Liivimaa maareformi, millega asutati vallad ja maarahva osa-lusega vallakohtud, mõtlesid välja, koostasid ja vormistasid põhiseaduse muu-datuseks kaks v. Siversit: Riia Õuekohtu president Arthur v. Sivers (1835–1896), Karli poeg Mornast, ja Riia Polütehnikumi põllumajandusprofessor, Põlluseltsi president, luuletaja ja kirjanik Jegor Julius v. Sivers (1823–1879), Peter Reinholdi poeg Heimtalist.

Loo algul keskse kujuna esitatud Friedrich v. Sivers oli Õisu mõisa taasrajanud esimese Friedrich Wilhelmi poja ja mõisa pärinud August Friedrichi poeg. August Friedrichi vend Peter Reinhold, kellele eraldati Õisu mõisa küljest selle põhjapoolsed alad, rajas sinna Kurvitsa mõisa, mille ta varsti Heimtaliks ümber nimetas. Ühest Peter Reinholdi pojast sai Räpina mõisnik. Aga Õisu Siversite järgmises põlvkonnas eraldati Friedrichi vennale Karlile Õisu mõisa lõunapoolsed alad, kuhu Karl rajas Morna mõisa. Kõik need mõisad said mitutpidi kuulsaks.

Morna viimane mõisnik Karl Arthur Eugen von Sivers abiellus neiu Ohlseniga Riiast, kelle taanlasest kasuisa töötas Riias Wagneri aiandis õppinud puukooli-aednikuna. Papa Ohlsen tuli väimehe juurde elama ja koos rajati kuulus Morna puukool. Põhiliselt toodeti viljapuude istikuid ja vähemal määral ilupuid-põõsaid. Müügikataloogi levitati üle Euroopa, ei ole teada, kui palju toodangust Euroopasse eksportida õnnestus, sadam oli küll kaugel, aga kitsarööpmeline raudtee läks sellal juba läbi Õisu. Kuna istikuid jäi tõenäoliselt palju üle, siis rajati Eesti esimesed äriotstarbelised tootmis-viljapuuaiad, mille rajamiseks hangiti isegi naabermõisast Pahuverest maad juurde. Pärast mõisate riigistamist püüti Morna aedu majandada mitut moodi, kuid heale järjele saadi pärast seda, kui 1927 rajatud Polli põllutöökooli juurde asutati 1929 augustis aianduse eriklass ja 15 hektarit Morna õunapuuaedu ning mõisasüda ühendati riikliku kooli alla. See oli esimene aianduskool Eestis, varem oli aiandust kõrvalainena õpetatud kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvas Liplapi talus, kus juba 1911. aastast oli tütarlastele peetud aiatöö- ja majapidamis-kursusi (vt. „Eestlaste suguvõsade uurimise” ptk. lõpust „Sapase lugu”). See kool oli

22

1926 tegevuse lõpetanud. Nõukogude ajal sai Pollist koos Mornaga Puuviljanduse Uurimise Instituut ja erinevate nimede all on Pollis mingil määral tänini puu - viljandusega tegeldud.

Ka Räpina park ja loss sobisid hästi aianduskooli asutamiseks. Erinevate nime-de all on siin kõrgemat või alamat sorti aianduskooli peetud Eesti Wabariigi ajast peale. Kahjuks on juba 1930. aastate ümbertegemiste ajal nii lossi kui pargi puhul tehtud tõsiseid vigu. Nii on W.v.E. kavandatud ja v. Siversite teha lastud väga stiilne inglispärase pargiosa kujundus rikutud sirgete teede ja korrapäraste hekkidega. Muidugi ei sobi ka palliplatsid ja jooksurajad stiilsesse mõisaparki, aga see on vist kõigi mõisaparkide häda, kus häärberis mingi kool on töötanud. Ka käesoleva loo tegelaste rajatud Luua, Kuremaa, Õisu, Tihemetsa, Jäneda, Väimela ja Vana-Antsla mõisasse asutati nõukogude ajal tehnikumid. Sellised koolid suutsid ka mõisapargid mingil määral korras hoida, samuti on suhteliselt korras raviasutusena töötanud Taagepera ja lastekoduna kasutatud Inju mõisa park. Hoopis õnnetumad on alg-koolina kasutatud või hoopis kasutajata jäänud mõisasüdamed – Visusti, Kärstna, Väinjärve, Pühajärve, Laimetsa, Heimtali, Morna ja Polli.

Kunagi tihedat koostööd teinud ja üheaegselt alustanud Römershof/Skrīveri, Sangaste ja Mustila dendraariumist on kõik praeguseni alles. Viimane põhjalikum teaduslik ülevaade Römershofi dendraariumist ja selle 556 liigist ilmus Sangaste sordiaretaja ja dendroloogiahuvilise krahvi Friedrich Bergi ja M. v. Siversi koostööna. Läti Wabariigi ajal Skrīveri dendraariumi teadlikult ei täiendatud ning see täiendas ja laiendas end isekülvi ja juurevõrsetega paljunemise teel ise. Nõukogude ajal uuri-sid Läti dendroloogid Raimonds Cinovskise (1930–1998) juhtimisel dendraariumi ja metsakultuure põhjalikult. 1969. aastal olid säilinud umbes pooled liigid ehk 257 puittaimede taksonit, kellest 41 olid okaspuud ning 216 lehtpuud ja -põõsad. Pärast Läti taasiseseisvumist anti Skrīveri dendraarium algul Riia ülikoolile, kuid jäi kiratsema, hiljem anti Läti metsandusliku uurimisasutuse (Kalsnava) hoole alla ja hea asukoha tõttu on see nüüd saanud tuntud turismiobjektiks.

Sangaste krahv Friedrich Berg sai rukki sordiaretajana ja koduloomade tõu-aretajana jääda oma mõisa kuni oma surmani 1938. aastal. Nõukogude aja alg-aastatel kuni 1960. aastate lõpuni oli Sangaste metsaülemaks Karksis sündinud ja Uulust pärineva metsameeste suguvõsa esindaja Herbert Raap (1917–1971), kes lasi dendraariumi korralikult hooldada ja täiendada. Hiljem on see metsistunud ja jäänud aedniku hooleta, kuigi turistide ootel ka nüüdisajal metsateid hooldatakse ja heina niidetakse.

Soome Mustila dendraarium on siiani Soome suurim, tähelepanuväärseim ja massiliselt külastatav. Kuigi see on viimasel ajal antud riigi hallata, kureerib seda endiselt v. Tigerstedtide dünastia. Praeguste Tigerstedtide ema Elisabeth Gernhardt oli pärit Eestist, ta isa ja vanaisa olid Vastse-Kambja mõisnikud. Tigerstedtide telli-tud seemnest kasvas ja leiti Mustilas maailma rodokasvatajate seas sensatsioonili-seks osutunud rododendroni alamliik Rhododendron brachycarpum ssp. tigerstedtii

23

(Nitzelius 1970)*, kes on üks kõige külmakindlamaid rodo-taksoneid ja kes edukalt annab oma külmakindluse edasi temaga hübridiseerimisel saadud sortidele. 1987 registreeriti kuus esimest Lõuna-Soomes külmakindlat sorti: ‘Elviira’, ‘Hellikki’, ‘Haaga’, ‘Helsinki University’, ‘P. M. A. Tigerstedt’ ja ‘St. Michel’. Hiljem on veel hulk külmakindlaid sorte registreeritud. Loomulikult on need kõik ka Eestis kasvata-miseks sobivad. Üldse on üle 100 aasta vanune ja eakate puude-põõsastega Mustila dendraarium eestlaste ja teiste Põhjamaade dendroloogiahuviliste jaoks parim kogemuste saamise paik, kus on nii kaua testitud külmakindlust.

Süüvimata pargikujunduse stiiliküsimustesse, mis kuulub erialakirjanduse valdkonda, ja käsitlemata täpsemalt ka W.v.E. kui pargikunstniku loomingulist „käekirja”, iseloomustame vaid kõige üldisemalt, kuidas tema kujundatud pargid välja näevad. Sõltuvalt mõisahäärberi arhitektuursest lahendusest ja asukoha või-malustest kujundas ta enamasti hoone pikiteljega ristuval keskteljel asuva pikliku muruplatsi, mis taamal lõppes mingi veekogu kaldal, muruplatsi ääred olid usjalt lainelise joonega ja see markeeriti madalate põõsa- ja kohati ka püsilillegruppide-ga. Sellel joonel olid ka tumedavõraliste aktsentpuude, peamiselt siberi nulgude grupid, enamasti hoonepoolses osas ja tasakaalustatult mõlemal pool. Madalatest põõsastest tagapool olid rinnetena kõrgemate põõsaste grupid ja nendest veel kaugemal, taustaks, kõrgekasvulised puud, kes jäid sinna varasemast korrapärasest kujundusest, s.t. olid välja kasvanud kunagistest pöetud puudest ja osalt täiendatud noorte puudega, kelle hulka oli õite- ja sügisvärvi andmiseks pistetud eksoote. Peateljel oli tavaliselt kaks vaadet: häärberi kesktrepilt, -rõdult või proua magamis-toast üle muru veekogule ja vastupidi, veekogu äärest häärberile. Häärberi teine või tagakülg jäeti tavaliselt korrapäraseks (Luua, Räpina) ja nii vormistati tihti ka häärberi lähiümbrus. Tagakülje kujundus lähtus samuti keskteljest ja sel juhul saame rääkida neljast vaatest, ka tagaküljel olid reeglina siberi nulgude grupid. W.v.E. ei võtnud üle seda vabakujulise stiili sünnimaa Inglismaa tava, et pargimuru algaks kohe hoone seina äärest. Mõnel juhul ja vajadusel loodi peavaated hoone pikiteljele (Luua). Sirgjoont kasutas W.v.E. ainult sel juhul, kui kopeeris loodusest võetud motiivi. Ehkki tollal oli Euroopas juba kasutatud kuusnurkset mesilaskärje motii-vi, kasutas tema ämblikuvõrgu motiivi: Luua inglise stiilis pargi taha kujundatud metsaparki lasi ta rajada täpselt korrapärase, kaheksast suunast ühte keskpunkti ühinevate jalgteede võrgu, mis olid ka omavahel ämblikuvõrgu laadselt kahes ringis ühendatud. Samasugune, kuid nagu pool ämblikuvõrku, mille radiaalteed ühinevad keskteljel peatrepi ees, oli algselt Räpina pargis. See ongi hiljem asendatud kahel pool muruplatsi kulgevate sirgteedega, mis on hävitanud W.v.E kujundusidee ega sobi kuidagi looduspärasesse stiili.

Pühajärve pargi peavaade, mis veel hiljuti, küll võsastununa, andis asjatundjale võimaluse uurida W.v.E. pargikujundamise „käekirja”, on viimastel aastatel koos

* Taksonit tuntakse maailmas ka nimetuse all Rhododendron fauriei var. rufescens.

24

kõigi W.v.E. tunnusmärkidega täiesti maha võetud ja teisiti kujundatud (kuigi oli looduskaitse all!). Pühajärve pargi rajas Õisu ja Skrīveri parkide rajajate ema Bertha v. Sivers (1830–1905). Midagi vabakujulisele stiilile sobimatut näib viimasel ajal kavas olevat ka meie kõige väärikamas – Õisu pargis. Seevastu Kuremaa mõisa lähedale W.v.E. poolt kavandatud v. Oettingenide perekonna matuseplats (29 hauda) on viimastel aastatel meeldivalt renoveeritud. W.v.E. emapoolsed esivanemad ja onude-tädide pered puhkavad seal. W.v.E. enda vanemad ja isapoolsed vanavanemad on Tartus Raadil, kes kadunud, kes hooldatud hauaplatside all.

Von Siversite matuse plats Õisu lähedal metsas on mahajäetud, korrastamata ja puruks taotud, kuid enamasti osaliselt loetavate hauatähistega. Väga tõenäoselt on selle kalmistu keskossa (kabelisse?) maetud ka eestlaste ja lätlaste pärisorjusest vabastamise esivõitleja Friedrich Wilhelm v. Sivers Ranzenist, kellel oma mõisas-se järglasi ei jäänud. Ka Tartu Loodusuurijate Seltsi asutaja Alexander Gustav v. Schrenck on siia maetud, tema auks on botaanikud nimetanud seitsmeliigilise taimeperekonna Schrenckia ja veel seitse taimeliiki, sealhulgas Siberis laialtlevi-nud tjanšani kuusk (Picea schrenckiana), ebajasmiin, paju, puju, enelas, lauk, tulp. Isegi ainult nende taimeliikide istikute, seemnete ja sibulatega võiksime üldise korrastamise järel kaunistada kogu v. Siversite kodukalmistu, osutades sellega ühtlasi veidigi au v. Siversitele, kelle osa Eesti ja Läti kultuuri- ja vabadusloos on märkimisväärne.

Et mitme tutvustatud mehe juures on märksõnaks LÜÖS, siis peame lühidalt ka sellest asutusest rääkima. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

loodi 1792. aastal edumeelsete Liivi-maa mõisnike isemajandava ettevõtte-na Riias, et ühiselt kokkupandud raha eest viia läbi (nüüdses kõnepruugis) mõisamajandust edendavaid projekte ja tellida teadlastelt vastavaid uurimis-töid ja nõustamist. Algul ettevõtmine kiratses, kuid „läks käima”, kui 1796 valiti presidendiks maa- ja salanõunik Friedrich Georg v. Berg (1763–1811), hilisema Sangaste rukki aretaja vana-isa, ja sekretäriks Georg Friedrich Par-rot (1767–1852), hilisem TÜ rektor ja Peterburi TA akadeemik.

Pärast TÜ taasasutamist 1802. aas-tal kujunesid põhilisteks LÜÖSi nõus-tajateks TÜ teadlased ja kui LÜÖSi uueks presidendiks 1807 valiti Raadi härra, maanõunik Reinhold Wilhelm

LÜÖSi president, Raadi Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–18289), Ernst von

Lipharti õlimaali järgi.

25

v. Liphart (1750–1829), koliti kogu LÜÖS 1813 Tartusse, kus see tegutses kuni 1939. aastani – 126 aastat. R. W. v. Liphart oli 1799 ostnud Vana-Kuuste mõisa ja pärandas selle oma pojale, hilisemale maamarssalile ja Raadi kunstikogude asuta-jale Carl Gotthardile (1778–1853), kes rentis Vana-Kuuste 1833 TÜle, kus LÜÖSi eestvõttel asutati 1834 Vene riigi esimene põllumajanduslik kõrgkool ja uurimis-katseasutus, kelle käsutuses oli kokku 700 hektarit maad. Siin katsetati ja näidati moodsaid põllutöömasinaid ja -riistu, maaparanduse võtteid, uute mineraalväetiste mõju, uusi kultuure – ristikut, vikki, söödajuurvilju, suhkrupeeti, maisi, rapsi, lutserni –, uusi kartulisorte, uusi köögi- ja puuvilju ning mesilasetõuge.

Kitsaste majandusolude tõttu pantis aga v. Liphart Vana-Kuuste mõisa Friedrich v. Siversi vennale, meditsiinidoktor August v. Siversile, kes praktiseeris arstina Riias. Viimane lõpetas TÜga rendilepingu ja kool lõpetas tegevuse. Tohtrihärra poeg Au-gust Friedrich v. Sivers sai Vana-Kuuste omanikuks 1872, tema poeg Leo August rajas häärberi taha nägusa pargi ja tütar Agnes oli Tartus Venemaa ühe kuulsama kirurgiaprofessori Nikolai Burdenko proua.

LÜÖSi soovitusel võeti mõisamajanduses kasutusele palju edumeelset – tea-duslikult põhjendatud mitmeväljasüsteem ja selle põhialusena ristikukasvatus, kartulikasvatusel baseeruv piirituse tootmine ja selle tootmisjääkidega lihaveiste nuumamine, enamiku koduloomade tõuaretuse uued suunad, mitmed aiandus-suunad, moodne maaparandus, metsakorraldus, kalakasvatus jms. Tütarseltsidest olgu nimetatud 1825 asutatud Liivimaa Lambaaretuse Selts, 1831 Rahekindlus-tusselts (= kindlustusseltside algus), mille direktoriks oli Vana-Kuuste August Friedrich v. Sivers, 1849 Lõuna-Liivimaa Põllumeeste Selts,1851 Tartu Loodus-uurijate Selts, 1861 Tulekindlustuse Selts (= pritsuseltside algus), 1885 Balti Veiste Tõuaretuse Selts, 1864 Balti Seemnekasvatajate Ühing, 1895 Liivimaa Hobuste Tõuaretuse Selts, 1908 Balti Sooühing jt. Finantseeriti väga mitmesuguseid pro-jekte maakaardistamisest, kõikide koduloomade tõuaretusest, põllutöömasinate konstrueerimisest ja ehitamisest kuni lillekasvatuse ja käsitööõpetuseni. Käima pandi isegi Peruust guaano vedu. Nii edumeelset seltsi kui LÜÖS polnud kogu Põhja-Euroopas.

1842 oli LÜÖSi presidendiks Alexander v. Oettingen, 20 aastat (1862–1882) oli presidendiks kuulus loodusteadlane, professor ja akadeemik Alexander Theodor v. Middendorff Hellenurmest. Tema juhtimisel hakati Liivimaale tooma ardenni hobuseid, kellest aretati uus kohalik tõug, mida nüüd tuntakse tori hobusena. Middendorfi järel (1882–1900) oli LÜÖSi presidendiks Eduard Reinhold v. Oet-tingen (Alexandri poeg) Kuremaalt, 1900–1902 Maximilian v. Sivers Römers-hofist, seejärel paar aastat Alexander Arved v. Oettingen Luualt, siis vahepeal kolm aastat Audru härra Adolf Pilar v. Pilhau ja tema järel 21 aastat Erich Arthur August v. Oettingen Kuremaalt. 1927–1931 oli presidendiks Rolf v. Anrep Lõvelt ja 1931–1939 juhtis LÜÖSi tööd Richard v. Oettingen Visustist. Pikka aega, kuni 1927. aastani, oli LÜÖSi sekretäriks Kivijärve mõisnik Wilhelm Gustav v. Stryk

26

(1850–1927), kelle naine oli W.v.E. lelletütar, 1930–1939 oli LÜÖSi sekretäriks parun Hans Dietrich v. Engelhardt, samuti W.v.E. sugulane*.

Lugeja on juba kindlasti uurinud ka peatüki juurde kuuluvat sugulustabelit. Pealiskaudsel vaatamisel võib see segaseks jääda, kuid soovitan võtta aega ja sellesse veidi enam süveneda. Tabel peaks osaliselt tutvustama baltisaksa tava, et sugulaste-vahelised abielud olid tavalised ja enamasti abielluti suguvõssa, millega oldi juba ammu veresuguluses. Hoopis harvem võeti naine naabermõisa võõrast suguvõsast. Tabelisse on pandud vaid parkidega seotud isikud ja nende eellased, kuid võite us-kuda, et ka nende perekondade teised lapsed abiellusid omavahel enamjaolt samade suguvõsade esindajate või teiste kõrvalliinide sugulastega. Kõiki seoseid näidates oleks tabel muutunud haaramatuks võrgustikuks. Te kohtate mitmete samade pere-kondade teisi liikmeid koos mõnede selle tabeli tegelastega ka järgmistes tabelites, aga hoopis teistes seostes.

Teine huvipakkuv nähtus on see, et ka mitme pargirajaja prouad olid tegelikult samade õdede v. Knorringute järglased. Kas siis „aiahuvi geen” ei võinudki rohkem liikuda naisliini pidi, avalduda rohkem naiste juures? Tavakohaselt me seostame mõisaehitust ja sealjuures ka pargirajamist ikka mõisnikust peremehega, aga võib-olla olid hoopis prouad need, kelle ilumeel ja sisemine vajadus nõudsid koduümb-ruse kaunistamist ja kes käisid oma abikaasadele niikaua peale, kuni oma tahtmise said. Mõisahärrad tegelesid ju mõisatöö juhtimise, riigitööde, ühiskondliku elu korraldamise, jahi, sõjapidamise jt. mehelike asjadega, naised olid kodused ja kodu ümbruse kaunistamine võis neile hoopis rohkem sobida. Uurige tabelit, kas teile ei tundu nii? Kas näiteks see, et v. Siversite suguvõsale kuulunud teistes mõisates, nagu Valguta, Rannu, Uusna, Voore, Tudu, Morna jm., kus prouad polnud pärit v. Knorringutest või v. Oettingenidest ja keda seepärast pole ka tabelis, jäidki seetõttu korralikud pargid rajamata? Seevastu jälle üks v. Knorringutest – Alexei – tõusis Peterburis õuemeistriks, kõigi keiserlike aedade ja parkide ülevaatajaks. Kuigi õu-konnas võis kõrge ameti saamiseks olla mitmeid teid, on siiski kõige loogilisem arvata, et ta pidi ikkagi sellest valdkonnast ka huvituma või seda ala lausa tundma, et sellist ametit pidada.

Ka tänapäeva Eestimaa üks müstilisemaid ja omal ajal ilmselt üks põnevamaid mõisaparke Luke Nõo lähedal oli pargi viimase kahe korrapärase planeeringu raja-

* LÜÖSi sarnase ühingu asutasid ka soomlased 1797. aastal Turu ülikooli keemia-professori ja rektori Johan Gadolini (1760–1852) algatusel Turu linnas. Gadolin oli ka esimene ühingu esimees (keemikuna oli ta 39. elemendi ütriumi avastaja, lantanoidide uurija ning tema auks on nimetatud ka 58. element lantanoid gadoliinium). Ühingut nimetati algul rootsi keeles Finska Hushållningssällskapet ja soome keeles Kuningal-linen Suomalainen Huenenhallituxen Seura, hiljem Suomen Talousseura. Ühingu liikmeteks olid algul peaaegu kõik soome haritlased. Ühing tegeles umbes samadel eesmärkidel, nagu LÜÖSki: majandusküsimused, põllumajanduse edendamine (väetisõpetus, isegi väetiste tööstuslik tootmine jne).

27

mise ajal v. Knorringute valduses. Kuigi korrapärasteks vormideks lõigatud puud lõid kunagi Lukes ülalt terrassilt vaadeldes siiani tajutava mustri, on vormpuud viimase saja aasta jooksul välja kasvanud ja jätavad müstilise mulje, veidi on sarnast efekti märgata ka Luua mõisahäärberi taga kunagises korrapärases pargiosas, Viljandi lossipargis ja veel siin-seal, efektselt aga ka Linde* mõisapargis Lätis. Luke pargis on see eriti põnev seetõttu, et park on viimastel aastatel tänu loodusesõbra-metsamehe Jaan Pau algatusele ja Nõo valla juhtkonnale eeskujulikult korda tehtud.

Olen baltisakslastest pargirajajate sugupuid uurinud aastaid, neid seda- ja teistpidi, nii isa- kui emaliine pidi ja vaheldumisi kokku kombineerinud ja seoseid otsinud, kaugele ajalukku läinud ja ikka samade eellasteni jõudnud. Järjest rohkem on süve-nenud arusaam, et aia või pargi rajamist ei taga ainult vanemate eeskuju ja kasvatus (ema õpetab tütreid, isa poegi), vaid see on sisemine vajadus, loominguline anne ja see loomeanne on päritav. Päritav päritakse aga geenidega. Selline anne on midagi sarnast nagu lauluhääl, pillimäng, jutuand või käte osavus.

Kogu pika inimajaloo jooksul ja ka igas indiviidis eraldi on toimunud geeni-mutatsioone, millest enamik lihtsalt hääbub, osa hukkub koos neid kandnud isen-ditega, mõned teatud tingimustes kasulikud jäävad varjatud alleelidena ehk retses-siivsete geenidena inimpopulatsioonis põlvest põlve ringlema. Soodsates oludes võivad nad omataolistega kohtudes teatud seaduspäraga avalduda.

Nagu tabelis näha, olen sugupuid tagurpidi kombineerides jõudnud 1–2 ajaloo-lise esiisani, kellest kõik pargirajajad pärinevad, ehk teiste sõnadega olen püüdnud jälgida „pargitegemise geeni” liikumisteid ja lähteisikuid. Muidugi mõista olid ole-mas ka teistsugused geenide liikumised ja neidki on võimalik üles leida, aga selleks on tarvis teistsuguseid (tehnilisi) vahendeid, kui mul kasutada oli. Antud juhul algab kõik ühest Oettingust ja ühest Knorringust.

Kahjuks on meile siiani veel enamasti teadmata-tundmata nende kunagiste härra-de ajalukku kirjutamata prouad ja nende prouade emapoolsed liinid. Mida põnevat kõik need emaliinid veel pajatada võiksid?

Tabelist jätsin segaduse vähendamiseks välja loodusteadlased v. Schrenckid. Neist lühidalt niipalju, et loodusteadlastest vendade v. Schrenckide ja Friedrich v. Siversi emad olid kuulsast Clodt v. Jürgenburgide kunstnikesuguvõsast. Friedrichi ema vennatütar (nõbu) oli vendade v. Schrenckide ema, loodusteadlaste õde Otti-lie oli abielus Friedrich v. Siversi vennapoja Peter Ernstiga Valgutal, Alexander Gustav v. Schrencki poeg August Leopold abiellus Kuremaa Eduard Reinhold v. Oettingeni tütre Elsbethiga, kelle õde Ida oli Õisu Alfred Ferdinand v. Siversi proua, Els bethi ja August Leopoldi tütar Karin Helene Julie abiellus omakorda Römershofi

* Linde (Linden-Birsgallen) asub rajoonikeskusest Ogrest 17 km kagus vana liivlaste linnuse ja piiskopilinnusega Lielvārde (Lennewarden) mõisa kõrval, Lielvārdest on pärit Kreutzwaldi mõttekaaslane, läti eepose „Lāčplēsis” („Karutapja”) autor Andrejs Pumpurs (1841–1902) ja seal on ka tema muuseum.

28

Friedrich Maximilian v. Siversi poja Werner Georg Edwardiga jne.

Tabelis ei jätku ka Loodi v. Bocki-de liin, kelle esiemaks oli Katharina Elisabeth v. Oettingen. Alexander v. Oettingeni vanasõtse Katharina ja Be-rend Johann v. Bocki pojapojapoeg ehk teise põlve nõo poeg Heinrich Anton Hermann v. Bock (1818–1903) istutas Loodi Püstmäele ühe esimestest eu-roopa lehise kultuuridest Eestis, kelle hulgas on arvatavasti Eestis praegu kõige kõrgem puu (44 m). See v. Bock oli 1872–1884, seega 12 aastat ehk neli perioodi järjest Liivimaa maamarssal, mis on rekordaeg. Ta on maetud oma lehiste ja nägusa risti alla Viljandist Karksi-Nuia mineva maantee ääres.

Eelnimetatud Berend Johann v. Bocki (1701–1769) teisest abielust Helene v. Schulzega sündinud Georg Karl Heinrichi poeg oli Timotheus Eberhard v. Bock (1787–1836), kes riigivangina istus Schlüsselburgi vanglas (vt. J. Kross „Keisri hull”), samal ajal kui Timotheusi vanatädi Anna (v. Schulze) kasupoeg Fr. W. v. Sivers (jun.) nautis keisrikoja soosingut ja saavutas keisritega sõbrustades enam-vähem samad eesmärgid (pärisorjuse kaotamise), mida Timotheus oli karmimate meetmetega taotlenud.

Tabelis on näidatud eranditult ainult tänapäevani säilinud parkide rajajaid. Vahel on põnevad ka ainult üksikisenditena endistest puistutest säilinud haruldused. Nii näiteks on Kambja kihelkonna Vana-Prangli mõisas säilinud harukordselt eakas ja ainus mõisaaegne magnoolia Eestis, kes õitseb ja viljub. Magnooliaistiku istuta-mise ajal oli Vana-Prangli mõisnikuks Rudolf v. Oettingen, kes oli Tartu Ülikooli kirurgiaprofessori, TÜ rektori ja Tartu linnapea Georg Philip v. Oettingeni poeg* ja W.v.E onupoeg. Georg Philipi õde oli W.v.E. ema, nii et Rudolf ja W.v.E käisid nõbudena kindlasti vastastikku külas ja nii võiski Magnolia acuminata ühel külas-käigul Vana-Prangli õuele sattuda.

* Teine prof. Georg Philipi poeg Wolfgang v. Oettingen oli 1892–1897 Düsseldorfi Kunsti akadeemias kunsti ja kirjanduse ajaloo professor, seejärtel Berliini KA sekretär ja Goethe muuseumi direktor Weimaris ning ka Goethe ja Schilleri arhiivi direktor. Ta oli Goethe Seltsi asutajaliige ja seltsi eestseisuse liige. Tema soovitusel ehk saigi W.v.E. Düsseldorfi linnaaednikuks.

Maamarssal, Loodi Heinrich von Bock (1818–1903).

29

Baltisaksa kunstnikud

Sõna „kunstnik” võttis eesti keeles kasutusele Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Selle peatüki kirjutamisel olen kasutanud juba mainitud baltisaksa genealoogiaid, kunstnike leksikone ja käsiraamatuid, samuti internetti. Siin näidetena esitatud kunstiteosed on enamasti vaid väike osa käsitletud kunstniku loomingust või pika aja jooksul sõjapurustustest ja põgenemistest allesjäänud teostest. Paljusid kunst-nikke pole ka kunstiteadlased põhjalikumalt jõudnud veel uurida või pole sellised uurimused mulle kätte sattunud. Vaatluse all olevad kunstnikud ei ole järjestatud tähtsuse ega andekuse järgi, vaid suvaliselt suguvõsade meesliini järgi.

Baltisaksa aadlikest kunstnikke kogunes 44 ja mitteaadlikke 17. Sugulusseostes on nimetatud veel mõningaid kunstnikke. Parema ülevaate andmiseks toon peatükis käsitletud kunstnike suguvõsade nimed hakatuseks ära tabeli kujul:

aadlikud isikute arv

parun Clodt v. Jürgensburg 5, ühe pere liikmed kolmest põlvkonnastparun Wrangell 2, isa ja tütarv. Schrenck 1v. Sivers 2, isa ja poegZoege v. Manteuffel 1v. Moeller 2v. Neff 1, ema välismaaltv. Kügelgen 9, välismaalt pärit kaksikvennad ja nende järglasedv. Bock 2, vanaisa ja pojapoegparun ja v. Engelhardt 7parun Maydell 1parun Ungern-Sternberg 4v. Kotzebue 1, isa välismaaltv. Baranoff 1v. zur Mühlen 1v. Gebhardt 1, isa aadeldatiparun Liphart 3

30

mitteaadlikud isikute arv

Hau 3, isa (tuli välismaalt) ja kaks poegaHoffmann 1, Tartu käsitööliste suguvõsast(v.) Pezold 2, isa ja poeg, isa oli arsti poegWalther 1, tuli välismaaltIgnatius 1, Hageri pastori poegHippius 2, isa ja poeg, isa oli Nissi pastori poegDücker 1, Kuressaare käsitööliste suguvõsast(v.) Bochmann 1, metsarevidendi poeg Karuse khk.Hagen 3, isa, poeg ja tütar, isa oli möldri poeg Valka

lähistelt LätistKlünder 1, Tallinna käsitööliste suguvõsast(v.) Klever 1, Tartu farmakoloogi poeg, aadeldati 43-aastaselt

Ma ei ole nimistusse sisse võtnud näiteks Karl August Senffi, kes oli küll kunstnikuna tuntud, paljude meie ajaloo jaoks tähtsate tööde autor ja mitme tuntud kunstniku õpetaja, kuid Saksamaalt pärinevana ei pea ma teda baltisakslaseks, vaid lihtsalt sakslaseks. Rangelt võttes tulnuks välja jätta ka kaksikvennad Kügelgenid ja Walther, kes samuti tulid Saksamaalt, aga nemad abiellusid siin kohalike baltisakslastega ja rajasid Eestimaale jäänud kunstnike suguvõsad.

Tabelis „Baltisaksa kunstnikud” olen ma enamikku aadlikest baltisaksa kunstnikke (kast jämeda joonega) püüdnud näidata omavahelistes sugulusseostes, nagu mul neid seoseid õnnestus kindlaks teha. Kindlasti on võimalik neid seoseid täpsustada ja uusi liine välja tuua, aga piltlikum tabel õnnestus kokku panna lähtuvalt v. Vie-tinghoffidest, v. Bockidest, v. Fickidest, v. Ungernitest ja v. Clodtidest. On mõeldav, et esitatud seoseliinid pole üldse kõige põnevamad ja veenvamad näited, võib-olla on need mõnes punktis isegi vigased, sest erinevad genealoogiliste tabelite autorid on kirikukirju, kroonikaid ja muid arhivaale tõlgendanud erinevalt.

Parun Peter Jakob Clodt von Jürgensburg (1805 Peterburi – 1867 Halala Soomes). Kloodi (Rakvere lähedal) mõisniku kindral Karl Gustavi

poeg. Tema esiisad pidasid kuus põlve Kloodi mõisa. Jürgensburgi (läti k. Zaube) mõis, kus suguvõsa eellased pikka aega elasid ja kust nimi saadi, asub Lätis, Cēsisest 35 km lõunas. Liivimaa viimane ordumeister Gotthard Kettler kinkis Jürgensburgi lossi 1561. aastal oma nõunikule ja kantslerile Jost Clodtile, kelle Poola kuningas Sigismund August 1566 aadeldas. Rootsi kuningas Karl XII tõstis Kloodi mõisniku, parasjagu Venemaal vangis viibiva Johann Adolfi vabahärraks ehk paruniks 1714. Johann Adolf oli skulptor Peter Jakobi vanaisa vanaisa ja kantsler Jost Clodt oli Johann Adolfi vanaisa vanaisa. Enne Gotthard Kettleri nõunikuks hakkamist oli Jost olnud kümme aastat Revali linna sündik, ta isa oli Saksamaalt Revalisse rännanud ja siin naise võtnud.

31

Pärast isa surma läks Peter Jakob 1822 Peterburi kahurväelaseks õppima. Vabal ajal armastas ta joonistada ja nikerdada, eelkõige hobuseid. Alates 1833 seotud Peterburi Kunstiakadeemiaga (PKA), 1838 nimetatud skulptuuriklassi erakorraliseks ja 1848 korraliseks professoriks. 1852 Rooma St. Lucase Akadeemia, 1853 Berliini ja Pariisi KA liige. Skulptor Alexander Friedrich von Bock oli tema õpilane, kelle õpilased omakorda olid August Weizenberg ja Amandus Adamson. Tema ande austajad olid nii keiser Nikolai I kui ka suurvürstid.

Tuntumad tööd:Narva võiduvärava hobustegrupp Peterburis – 1832–1833Hobusetaltsutajate grupp – keiser Nikolai I kinkis selle 1842 Preisi kuningale ja

see pandi üles Berliini lossi ette, hiljem arvatavasti sõdades hävinud (või on Brandenburgi väravatel?)

Anitsevi silla hobused – 1843, paigaldatud 1850Pronkslõvi kindral Karl v. Bistrami haualMoskva kremli Georgi saali reljeef Püha Jüri (Georg) hobusega – 1846Risti kandev ja hauas lebav Kristus Iisaku katedraalis Peterburis – 1846Jeesus taevasel aujärjel Iisaku katedraalisKeiser Nikolai I pronksbüst – 1851Püha Vladimiri mälestussammas Kiievis – 1853Krõlovi mälestussammas Peterburi Suveaias – 1855Katariina II mälestussammas SaraatovisKeiser Nikolai I ratsamonument Peterburi Sinise silla juures – 1856–1859Martin Lutheri kuju Keila lähedal, avatud 2. okt. 1862, tellinud krahv Meyendorff

Parun Michael Clodt von Jürgensburg (1835–1914), Peter Jakobi poeg.

Žanrimaalija, ofordikunstnik. Õppis alates 1852 PKAs prof. Markovi juures, 1855 Pariisis. Sai 1861 tööde eest PKA suure kuldmedali ja õppestipendiumi kolmeks aastaks. Õppis taas Pariisis ja seejärel Münchenis Friedrich Voltzi juures loomamaa-limist. Alates 1865 töötas mitmel pool Venemaal: Peterburis, Moskvas, Vladimiris, Nižni-Novgorodis, Orjoli kubermangus, tegi hulga töid kirikutele ja avalikele hoone-tele, oli Venemaa esimesi kunstnikke, kes võttis kasutusele söövitustehnika – ofordi.

Tuntumad tööd:Haige muusik – 1859Viimane kevad – 1861, nende tööde eest sai kuldmedali ja need pandi üles

Tretjakovi galeriisseRätsepatöökoda frantsiskaanlaste kloostris – 1865Antikvaar – 1870, samuti kuldmedali võitnud tööSoldatid tulevad – 1871Ofordid:Peeter Suure toa sisevaade Monplaisiri lossis Peterhofis – 1861

32

Mehe ja naise pea – 1861Kolm juuti – 1870Peeter I oma toas Saardamis – 1872

Parun Johann Gustav Karl (Konstantin) Clodt von Jürgensburg (1807–1879), Peter Jakobi vend.

Alustas andeka joonistaja ja puunikerdajana. Hakkas tegelema Venemaal uudse nähtuse – fotograafiaga, talle anti PKA fotograafi tiitel.

Parun Michael Clodt von Jürgensburg (1832(3)–1902), Johann Gustavi poeg.

Astus 1851 PKAsse ja sai 1858 kunstniku kraadi. Seejärel õppereisid Šveitsis ja Normandias. 1861 Venemaal. 1864 nimetatud maali Normandia öö eest PKA pro-fessoriks, 1872 maastikumaali klassi juhataja.

Tuntumad tööd:Valamo saare motiiv – 1857Orjoli kubermangu motiiv – 1865Sügispäev – 1867 (Tretj.)Päikeseloojang – 1868 (Tretj.)Kündjad Ukrainas – 1879, õli lõuendil, EKM (hästi näha härjarakend)Tee kasemetsasKuusedLoomakari veesVolga Simbirski kohal – 1882

Gustav Johann Heinrich Clodt von Jürgensburg (1776–1839), vahel nimetatud ka Georg Gustav Johann, Peter Jakobi lell ehk Peter Jakobi

isa Karl Gustavi „kolmveerand-vend”, sest neil oli üks isa ja õdedest emad.Elas Orrenhofi mõisas Lätimaal Liibavi (läti k. Liepāja) lähedal, elu lõpupoo-

le Saaremaal. Viljakas ja andekas portreemaalija. Olgu siinkohal meenutatud, et fotograafiaeelsel ajal lasi iga aadlik endast, oma naisest ja lastest elu jooksul mitu portreed maalida, seega oli tarvis väga palju portreemaalijaid.

Parun Wilhelm Nils von Wrangell (1800 Nurme karjamõis Rapla khk-s – 1870 München), isa oli Juuru khk. Härgla ja Saaremõisa ning Laiuse

khk. Kivijärve mõisa omanik.Õppis Dresdeni KAs, täiendas end Münchenis, Roomas, 1837 Peterburis, 1855

Münchenis, hiljem Hannoveris. Mõnda aega ka Härgla mõisa omanik. 1836 abiellus Hannoveris kunstnik Auguste Marie Kestneriga (1807 Hannover – 1900 Freiburg), ka tütar paruness Helene Wilhelmine v. Wrangellist (1845–1939) sai kunstnik.

1857 oli isikunäitus Tallinnas.

33

Temalt on teada autoportree, interjöörimaale, meistrite koopiaid jne. EKMs on temalt näitusel olnud Maria v. Benckendorff-Volkonskaja portree 1840. aastatest.

Hermann Friedrich von Schrenck (1847 Tartu – 1897 Bonn), botaaniku, geoloogi ja luuletaja Alexander Gustavi poeg Pühajärve mõisast,

ema oli Peter Felix v. Siversi vennatütar Õisu mõisast. Abielus oma nõo Adele v. Schroederiga, kelle vend Leopold oli teoloogiadoktor, Viini ülikooli indoloogia professor ja poeet; ka teise venna poeg Walter oli poeet.

Maalikunstnik ja graafik. Õppis 1866–1868 TÜs, seejärel Weimari kunstikoolis. 1876–1877 Tartus joonistusõpetaja, hiljem tegutses välismaal: Düsseldorfis, Ber-liinis, Bonnis jm.

Maalis peamiselt merevaateid, EKMs Pirita jõesuu ja Tallinna mererand.

Peter Felix von Sivers (1807 Õisu mõis – 1853 Viiburi), abielus Ottilie Clodt v. Jürgensburgiga, Gustav Adolf Clodt v. Jürgensburgi pojatütrega.

Õppis Düsseldorfis, Dresdenis ja Antwerpenis. Alates 1849 Tartus, kus omandas suure kuulsuse portreemaalijana, osales ka Raadi lossi sisetöödel. Kammeri mõisa omanik Kambja khk-s.

Otto Reinhold August von Sivers (1836–1905), Peter Felixi vanem poeg. Hariduselt tsiviilinsener. Töötas Riias kubermangu ehitusvalitsuses

ja alates 1862 Tallinnas. 1866–1900 (34 aastat!) Liivimaa rüütelkonna arhitekt; projekteeris ja ehitas palju mõisamaju.

Otto Zoege von Manteuffel (1822 Tallinn – 1889), Harmi mõisniku Karl Magnuse poeg, Wilhelm ja Konstantin v. Kügelgenide ja Carl Timoleon

v. Neffi nõbu, Peter Felix v. Siversi õepoeg.Wilhelm Georg Alexander von Kügelgeni õpilane Ballenstadtis. Õppis 1841–1845

Düsseldorfi KAs (veidi enne Gebhardtit, kuid ilmselt samade õppejõudude käe all). Töötas 1846–1851 Tallinnas ja Peterburis. Aitas C. T. von Neffi Iisaku katedraali maalimisel. Oli produktiivne portree- ja maastikumaalija, aga tegi ka Eestisse mõ-ned altarimaalid. 1859 valmis Jeesuse haudapanek, mis ripub praegugi Kose kiriku lõunaseinal ja on koopia v. Neffi altarimaalist Helsingi toomkirikus. Osa allikaid loeb tema tööks ka Jõelähtme kirikus säilinud lõuendil altarimaale, mida aga meie uurijad ei kinnita. Kirjanduses käsitletud ja näitustelt tuttav on õlimaal Kunstniku perekond – 1850. Lööra mõisnik Kose khk-s (Harmi kõrvalmõis), sellest mõisast ei ole nüüdseks peaaegu mitte midagi säilinud.

Günther Zoege von Manteuffel (1850 Määri mõis Virumaal (mida ei kinnita Simuna ega Rakvere kiriku sünnimeetrika) – 1923 Dresden), Määri

mõisniku Hermann Gustavi poeg, kes oli Heinrich Otto Zoege-Manteuffeli poeg

34

(kes omakorda kaksikute v. Kügelgenide naiste ja Peter Otto Zoege-Manteuffeli vend, ema J. J. Fr. W. Parroti tütar).

1897–1918 Eestimaa Provintsiaalmuuseumi kunstisektsiooni direktor, korraldas alates 1878 Tallinnas kunstinäitusi, kus näitas ka oma teoseid, läks 1918 Saksamaale.

Otto Friedrich Theodor von Moeller (ka v. Möller, vene k. Fedor Antonovitš Moller; 1812 Kroonlinn–1874 Peterburi), ta isa oli Revali sõja-

sadama rajamise juht, admiral ja Vene keisririigi mereminister Berend Otto v. Moel-ler, vene k. Anton Vassiljevitš Moller, sünd. 1764 Sõmerpalust eraldatud Mustja mõisas Urvastes, kelle ema oli neiuna v. Engelhardt ja mõlemad vanaemad v. Bockid.

Maalikunstnik ja kirjanik, õppis Peterburi KAs, Itaalias ja Berliinis. Peterburi KA akadeemik 1840, professor 1857. Sai 1856 äialt Kaali mõisa Saaremaal, kuhu asus elama 1865.

Tuntumad tööd:SuudlusApostel Johannes PatmoselNikolai Gogoli portree – 1841 (Tretj.)Võnnu kiriku altarimaal Ristilöömine – 1871Harju-Jaani kiriku altarimaal Kristus ristil – 1872

Reinhold Wilhelm von Moeller (1847 Sõmerpalu mõis Võrumaal – 1918 Tartu), eesti k. ka v. Möller, vahel isegi Müller.

Õppis Tartu ja Müncheni ülikoolis zooloogiat ning seejärel Münheni KAs ja era-viisiliselt maalikunsti. Reisis Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Aastast 1892 Tartus kunstinäituste korraldaja. EKMs on temalt kaks maali: Bretagne’i kalurid ja Tirool. Arvatavasti innustas kunstiõpingutele eesti soost vendi Alfred ja Voldemar Vaga, kellest hiljem said Eesti kunstiajaloole alusepanijad (vt. Eesti Loodus, 2008/12).

Carl Timoleon von Neff, ristinimega Charles Timoleon, Venemaal Timofei Andrejevitš (1804 Püssi mõis – 1876 Peterburi), koduõpetaja Feliciti

Neffi vallaspoeg, Wilhelm ja Konstantin v. Kügelgenide nõbu (saksa k. Neffe) ehk nende onu Heinrich Otto Zoege von Manteuffeli kasupoeg, arvatavasti Heinrich Otto või Peter Otto Zoege v. Manteuffeli vallaspoeg. Tema isaks on arvatud veel mitut meest, isegi eestlast, vene allikates Andreid (Andreas, Anton?, teiseks ristiisaks oli Anton v. Wrangel Maidlast). Maetud Simuna kalmistule. Carl Timoleoni tütar ja Piira mõisa pärija Luise Maria (Mary) v. Gruenewaldt (1839–1919) oli samuti maalikunstnik. Kõrvalharrastusena tegutses kunstnikuna ka poeg Reinhold Heinrich Gaston v. Neff (1841–1906).

Õppis algul Karl Ferdinand v. Kügelgeni juures Küti mõisas, aastast 1824 Dres-deni KAs ja Roomas. Kopeeris palju vanade meistrite töid, 1827 maalis Peterburis keisri peret, nimetati 1831 õuemaalijaks, 1835–1837 uuesti Roomas, 1839 nimetati

35

Talvepalee kirikusse tehtud maali eest PKA akadeemikuks, elas ja maalis aastaid ateljeeks ostetud Piira mõisas Rakvere lähedal, 1849 PKA professor, 1855 õppejõud, 1864 Ermitaaži konservaator (s.o. nüüd peavarahoidja). 1861 ostis Muuga mõisa, kuhu ehitas lossistiilis peahoone (1866–1871), mille sisustas renessansimeistrite koopiate ja skulptuuridega.

Tuntumad tööd:Keisrinna Aleksandra Fjodorovna, sünd. Preisimaa printsess Charlotte – viidi

Berliini lossiSurmaingelPühapildid Peterburi Iisaku katedraali ikonostaasi alaosas (abistasid Wilhelm

Georg v. Kügelgen ja Otto Zoege von Manteuffel)Risti kandmineKristuse ristiltvõtmine (Helsingi toomkiriku altarimaal, mille koopia on Kose

kiriku Jeesuse haudapanek)Kristus hauas (üksikpilt Iisaku katedraalis)33 maali Nizza kreeka kabeli ikonostaasis31 maali Moskva Lunastaja kirikusühe Londoni kiriku ikonostaasarvukalt portreemaale

Gerhard Franz von Kügelgen (1772 Bacharach Reinil – mõrvati 1820 Dresdeni lähedal), Karl Ferdinandi kaksikvend, Wilhelmi isa, Carl Timoleon

v. Neffi sõtsemees (isa õemees).Õppis aastast 1789 maalimist Koblenzis, Würtzburgis, Münchenis ja Itaalias. 1795

kutsus hilisem Riia bürgermeister Johann Schwartz ta Liivimaale, kuhu tuli ka ta kaksikvend. Elasid Riias, Tallinnas ja Peterburis, abiellusid Harmi mõisapreilidest õdede Zoege von Manteuffelitega, Gerhardi naine oli Helene Maria, hüüdnimega Lilla. 1803 elas äia juures Harmi mõisas, siis Saksa- ja Prantsusmaal, 1804 valiti Peterburi KA akadeemikuks ja Berliini KA liikmeks, 1811 Dresdeni KA auliige, 1814 Peterburi KA erakorraline ja 1819 korraline professor.

Tähtsamad tööd:Autoportree – 1807Bürgermeister Johann Schwartzi portreeTartu Ülikooli rektori dr. Georg Friedrich Parroti portree (TÜs)Professor Karl Morgensterni portree – 1809 (TÜs)Äia Wilhelm Johann Zoege v. Manteuffeli ja ämma Helene Henriette

(sünd. v. Bock) portreedKindraliproua v. Benkendorffi portreeKindral krahv v. der Pahleni portreeKrahv Jakob v. Sieversi portreeKeiser Aleksander I portree (TÜs)

36

Paruness Barbara Julie v. Krüdeneri (sünd. paruness Vietinghof) ja tema tütre portreeGoethe portreed – 1808 (TÜs) ja 1810

Karl Ferdinand von Kügelgen (1772 Bacharach – 1831(2) Tallinn), Gerhard Franzi kaksikvend, kellega elulugu sarnaneb kuni Peterburi ajani.

Õppis Roomas, saavutas keiser Paul I soosingu, keiser Aleksander I maksis sti-pendiumi, mis võimaldas viibida 1803–06 Krimmis, kus tegi 30 maastikumaali ja 60 seepiajoonist. 1804 Berliini KA liige ja Peterburi KA akadeemik. Elas ja maalis mitu aastat Volga ääres Saraatovi kubermangus aadlik Slobini mõisas, edasi Küti mõisas Viru Jaagupi khk-s, kus õpetas maalima vennapoeg Wilhelm Georg v. Kügelgeni ja naise vennapoega Carl Timoleon v. Neffi. Aastast 1827 elas Tallinnas, kus maalis sarja linnavaateid. Maalinud muu hulgas Peterburi parkide ja Põhja-Eesti vaateid.

Tuntumad tööd:Itaalia maastikKuuvalge maastik (TÜs)Arkaadia maastikKaotatud poegAabraham kolme ingligaPüha perekond12 vaadet Tallinnast ja ümbruskonnast

Wilhelm Georg Alexander von Kügelgen (1802 Peterburi – 1867 Bern burg), Franz Gerhard v. Kügelgeni poeg, Konstantin Karl v. Kügelgeni

ja Carl Timoleon v. Neffi nõbu.Õppis algul isa ja lelle juures, aastast 1818 Dresdeni KAs, tuli 1827 Eestisse ta-

gasi ja elas vahepeal ka Peterburis, 1830 Dresdenis, 1834 Bernburgis, kus nimetati professoriks ja hertsogi õuemaalijaks ning Anhalt-Bernburgi kammerhärraks. 1846 oli üheksa kuud Peterburis, kus abistas nõbu v. Neffi Iisaku katedraali maalimisel.

Eestis on tema tuntumaks tööks Oleviste kiriku altarimaal Jeesus ristil aastast 1830

Konstantin Karl von Kügelgen (1810 Slobini mõis Saraatovi kuber-mangus – 1880 Tartu), Karl Ferdinandi poeg, Wilhelm Georg v. Kügelgeni ja

Carl Timoleon v. Neffi nõbu.Õppis algul isa käe all, siis Peterburi KAs, aastast 1831 neli aastat Itaalias ja Dres-

denis. 1840 lühikest aega joonistusõpetaja Tallinna kubermangugümnaasiumis, seejärel vabakutseline maalija oma Nõmme mõisas Kose khk-s. 1851 konkureeris TÜ joonistusõpetaja kohale. 1856 müüs oma mõisa ja läks Tartu gümnaasiumi joonistusõpetajaks.

Temalt on palju maale mõisatest ja maastikumaale.

37

Sally von Kügelgen, ristinimega Sara Bertha Fanny (1860 Tartu – 1928 Rooma), Konstantin Karl v. Kügelgeni tütar abielust pianist paruness Antonie

v. Maydelliga.Õppis algul isa käe all, siis Julie Hagen-Schwartzi juures, hiljem Peterburi KAs

vabakuulaja. Aastast 1890 elas Roomas, aga suviti Tallinnas.Tegi palju kirikumaale, k.a. Pilistvere kiriku altarimaali, Tallinna Kaarli kiriku

altari alumised pühapildid Püha õhtusöömaaeg, Kristuse sünd ja Kristuse taga -nutmine (1887), nende kohal on Johann Köleri kuulus fresko Kutsuv Kristus (1879). 1881tegi Viru-Jaagupi kirikule altarimaaliks koopia Antonio Correggio maalist Püha öö (1530). Alates 1917 tegeles valdavalt portreemaalijana.

Leo von Kügelgen (1880–1931Tallinn), Konstantin v. Kügelgeni pojapoeg.Õppis arstiks, dr. med., praktiseeris Tallinnas. Põhitöö kõrvalt uuris v. Kügel-

genide kunstnikesuguvõsa ja nende pärandit, kunstikoguja ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu kunstisektsiooni direktor 1919–1931.

Erich von Kügelgen (1870 Mühlhausen – 1945 sõjapõgenikuna Wiesen-grundis Pilseni (praegune Plzeň) lähedal), Karl Ferdinand v. Kügelgeni poja-

poeg, Erichi isa Hermann oli joonistusõpetaja, hariduselt insener.Õppis TÜs 1890–95 meditsiini, aastast 1899 pühendus maalikunstile, algul õppis

prof. Wilhelm Müller-Schönefeldi juures, ssejärel Berliini KAs, edasi vabakunstnik Eestis ja Saksamaal. Seoses Esimese maailmasõjaga küüditati Eestist Vologdasse, 1924 vahetati vangide vastu Saksamaale. Alates 1925 maalis ja oli arst Dresdenis ja Herrenwykis Lübecki lähedal.

Isikunäitused Berliini suures näitusehallis, õli- ja pastellmaalid, maastikud ja naisaktid. Hulga töid leidub ka Tallinnas.

Anna (Dolly) von Kügelgen, sünd. von Tscheremissinoff (1875–1966 Vancouver). Kaksikvendade v. Kügelgenide ühise lapselapse Richardi poja

Ernst Otto Gerhardi (1871–1948) abikaasa. Küüditati 1914, kuid 1916–1918 oli ta juba Jaapanis ja tuli sealt tagasi Tallinna. 1939 lahkus Eestist Saksamaale Posenisse (praegune Poznań), kust pärast sõda siirdus Baierisse, 1951 Kanadasse.

Hakkas maalima alles 60-aastaselt, isikunäitused on olnud Tallinnas, Montrealis, Vernonis, Oliveris, Vancouveris jm. Kanada päevil tunti teda rohkem Dolly nime all.

Tegi ikoone ja altarimaale, Vancouveri õigeusu kirikus on temalt altariikoon ja kolm kõrvalikooni.

Natalie (Nita) Lindenberg, sünd. v. Kügelgen (1900 Tallinn – 1999!), oli ühe eelkäsitletud kunstniku (Anna või Erichi) tütar. Kunstis iseõppija, kuid

on esinenud oma skulptuuridega Münchenis näitustel. Loomingut iseloomustatakse kui ekspressiivseid pronksist figuure ja loomaskulptuure, enamasti seotud veega.

38

Alexander Friedrich von Bock (1829 Reastvere mõis Laiuse khk-s – 1895 Peterburi). Alexander Friedrichi vanaisa, Carl Timoleon v. Neffi isa

ning Wilhelm ja Konstantin Kügelgeni emad olid omavahel nõod. Üks Alexander Friedrichi tütardest oli abielus kirjanik Peter Arthur Zoege-Manteuffeliga, vennapoeg Maximilian Ludwig Valentin v. Bock (sünd. 1861), zooloogiadoktor, tegeles samuti maalikunstiga, oli algul Lahmuse mõisnik Suure-Jaani khk-s, siis farmer Brasiilias.

Õppis alates 1850 Peterburi KAs prof. Peter Jacob Clodt v. Jürgensburgi õpilase-na, lõpetas 1856 kuldmedaliga. Asus pärast prof. Pimenovi surma tema kohale ja töötas PKAs üle 30 aasta, kauaaegne Johann Köleri sõber ja kaaslane. Oli August Weizenbergi ja Amandus Adamsoni põhiõpetaja ja juhendaja. Äntu mõisa omanik Virumaal.

Olulisemad tööd:Kristuse ristilöömine –1857Psyche meeleheide – 1864Amor liblikatega – 1864Feldmarssal Paskevitš-Eriwansky mälestusmärk Varssavis – 1869Admiral Greighi mälestussammas – 1867Saalomoni otsus – Peterburi kohtumaja fassaadilPeter Clodt v. Jürgensburgi büst – 1870Aleksandr Puškini mälestusmärk, konkursitöö – 1874Minerva grupp PKA hoone kuplil – 1875, pronksis 1882Carl Timoleon v. Neffi büst –1877, kipskoopia Riia LinnamuuseumisJupiter Europet röövimas, Peterhofi ülemise aia fontään, võistlustöö esikohtKeisrinna Katariina II kuju – 1880Professor Karl Ernst v. Baeri büst – 1882Kristuse kuju Peterburi Katariina kirikule – 1884Helilooja Mihhail Glinka kuju Smolenskis – 1885Venus ja Amor – 1889Akadeemik Leopold v. Schrencki büst – viimane töö

Parun Hermann Gustav von Engelhardt (1853 Würkeni (läti k. Virkēni) mõis Lätis – 1914), tema vanemad olid omavahel nõod (vendade

lapsed), ta oli Robert v. Engelhardti teise põlve nõbu e. vanaisad olid vennad, Anton Johanni pojad Pärsti liinist.

Õppis 1871 Düsseldorfis, aga läks järgmisel aastal üle Müncheni KAsse, kus oli prof. Löftzi õpilane. Enamiku elust elaski Münchenis.

Tuntumatest töödest on mitmesse muuseumi laiali sattunud kolmest maalist koosnev sari Õed, Riia linnamuuseumis on temalt Palvetav nunn.

Parun Robert von Engelhardt (1862–1936 Tartu), tema isa ja emaisa olid nõod, ta oli Hermann Gustav v. Engelhardti teise põlve nõbu.

39

Õppis Düsseldorfi KAs, elas pärast Esimest maailmasõda Tartus, Laatre mõisa omanik Sangaste khk-s.

Korraldas Riias isikunäitusi, EKMs on temalt kaks maastikumaali õlis.

Parun Friedrich Ernst von Engelhardt (1913Tartu – ?), ta isa Edgar oli Hermann Gustav v. Engelhardti nõbu, isaema oli sünnilt v. Samson.

Kujur ja keraamik, elas Kanadas Torontos ja elu lõpupoole USAs. Ka tema tütar Brigitte (sünd. 1940), abielus Radecki, on kujur ja keskkonnakunstnik. Õppis 1973–76 Montréali Concordia Ülikoolis, 1980 samas lektor. Tegi algul skulptuure, siis hakkas betoonist ja puust tegema sümbolistlikke, mütoloogilisi ja muinas-motiividel taieseid.

Parun Moritz Alexander Walter von Engelhardt, aiaarhitekt, vt. ptk. „Mõisaparkide loojad”

Parun Moritz Alexander Rudolf von Engelhardt, arhitekt vt. ptk. „Mõisaparkide loojad”

Parun Moritz Alexander Roderich von Engelhardt (1862 Tartu – 1934 Schweinfurt), eelnimetatud Walteri ja Rudolfi vend, vendade

vanaema (mineraloogiaprof. Otto Moritz Ludwig v. Engelhardti naine) oli kunstnik parun Friedrich Ludwig Maydelli naise õde, neil õdedel oli ema poolt Maydellide, Richterite, Oettingenide ja Bergide geene.

Õppis 1881–1887 TÜs meditsiini, 1888 dr. med., täiendas end Würtzburgis ja Ber-liinis, 1891–1914 Riias eriarst, Esimeses maailmasõjas Vene sõjaväearst. 1919–1924 tegi Tallinnas ja Tartus teadust, kirjutas luuletusi ja maalis.

Isikunäitused Tartus, Tallinnas ja Rakveres.Töödest on tuntud maastiku- ja linnavaated, interjöörid, vaikelud ja lillemaalid

temperas, pastellis või akvarellis, tegi ka eksliibriseid. EKMs on neli akvarelli.

Parun Friedrich Ludwig von Maydell (1795 Teenuse mõis – 1846 Tallinn), tema vanemad olid omavahel nõod, ta oli maalikunstnike Peter

Georg Franz ja Johann Friedrich Emmanuel v. Ungern-Sternbergi õepoeg, Carl Johann Emmanuel v. Ungern-Sternbergi lelletütre poeg e. nõopoeg. Abiellus oma nõo Therese v. Moelleriga.

Võttis osa 1813–1814 Isamaasõjast kuni Pariisini. Aastast 1820 õppis TÜs õigus-teadust ja Karl August Senffi juures joonistamist, 1822–1827 Stuttgardis ja Roomas. Alates 1829 Tartus.

Rajas 1835 Tartusse Vene impeeriumi esimese puulõike töökoja. Raamatu-, puulõike- ja maalikunstnik, arhitekt, sisekujundaja, skulptor.

Valik töid:

40

Illustratsioonid Aleksandr Puškini teosele Mustlased – 1830Esna mõisnike kabeli kavand – 1832Graafiline leht Kaupo Live paavsti juures –1839Illustratsioonid Friedrich Robert Faehlmanni saksakeelsetele muistenditele Sage

v. Wannemuine ning Koit und Ämmerik – 1840Illustratsioonid Carl Friedrich Russwurmi Põhjamaa saagadele – 1842Illustratsioonid Ivan Krõlovi valmidele (lito)Illustratsioonid Saalomoni ÜlemlaululeTartu Ülikooli hoone ja Maarja kirik 1840–1841 kalendrileKaanekujundus Vanemuise JutustuseleOleviste kiriku altari, kantsli ja peaukse kavandidTartu Jaani kiriku altarimaal, hävis 1944Hauamonumendi kavand pastor Hörschelmannile (Jüri khk., valmistas J. G. Exner)Altarimaalid Ruhja (Rūjiena Lätis) (1837), Põlva (1845), Saarde (1835) ja Vastse-

liina (?) kirikuleSeitse portreebüsti, mille hulgas prof. Ewers (marmoris, TÜs) ja Karl August

Senff (terrakota) jt.Osales ka Raadi lossi sisetöödel.

Parun Peter Georg Franz Ungern-Sternberg (1785–1868), Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergi vend.

Õppis Göttingeni ülikoolis, aga keiser Paul käsutas Prantsuse revolutsiooni tõttu kõik tudengid Euroopast kodumaale. Õppis 1802–1805 TÜs sõjaasjandust ja läks Vene sõjaväkke.

Tema töödest tuntakse paljusid vanade meistrite tööde koopiaid. Põhiliselt tegeles siiski portreemaalimisega, näit. Alexander v. Oettingeni portree. Tegi ka akvarell-maale.

Parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternberg (1763–1825), Peter Georg Franzi vend, parun Friedrich Ludwig Maydelli onu, Carl

Johann Emmanueli nõbu (lellepoeg).Õppis 1781–82 Stuttgardis, 1782–84 Erlageni ülikoolis, Friedrich Schilleri sõber,

1800–1802 Tartu ülikooli taasasutamise kuraator Eestimaa poolt, vastuolus Parro-tiga, 1815 Eestimaal pärisorjuse kaotamise komitee liige, näitekirjanik August v. Kotzebue sõber, kellega koos asutas Tallinna teatri ja oli selle direktooriumi liige, Vabamüürlaste Tallinna Isise looži meister. Ungru, Putkaste ja Purdi mõisa omanik. Abielus krahvinna Zöge-Manteuffeliga.

Maalis portreid ja žanrimaale.

Parun Alexander Peter Ungern-Sternberg (1806–1868), Johann Friedrich Emmanueli poeg, läks pärast õpinguid TÜs Peterburi, kus tõmbas

41

oma joonistustalendiga keisrikoja tähelepanu, sai keisrinnalt stipendiumi maali-mise õppimiseks, 1831 Dresdenis, edasi Stuttgardis, Mannheimis, Šveitsis, Itaalias, Austrias, alates 1834 Weimaris, kuid õpingute ajal sai temast hoopis kirjanik, vt. peatükis „Friedrich Reinhold Kreutzwald” osa „Joseph von Sternberg”.

Parun Carl Johann Emmanuel Ungern-Sternberg (1773–1830), Johann Friedrich Emmanueli ja Peter Georg Franzi lellepoeg. Õppis kunsti

Dresdenis.Oli Eestimaa rüütelkonna sekretär ning Tallinna toomkooli kuraator ja joonistus-

õpetaja. Põhitööde kõrvalt joonistas portreid, Eesti- ja Liivimaa losside varemeid, linna- ja maastikuvaateid. Seepiajoonistustest on nüüdisnäitustel eksponeeritud Karksi linnus ja Vastseliina linnus. On kokku rehkendatud, et 1805–1822 joonistas ta eelkõige aadlikest 148 miniatuurportreed, 1810–1823 veel lisaks 38 pastellportreed ja 84 akvarellportreed. Nende hulgas on kuulsate õpetlaste, nagu Karl Morgensterni, Ludwig August Struwe, riiginõunik ja akadeemik Parroti, professor Parrot noorema, Johann Wilhelm Krause, TÜ rektori Johann Philipp Gustav Ewersi, Karl Abraham Hunniuse, Otto Moritz Ludwig v. Engelhardti ja tema proua Catharina Elisabeth Johanna jt. portreed.

Alexander Friedrich Wilhelm von Kotzebue (1815–1889), näitekirjanik August von Kotzebue poeg, maadeavastaja Otto v. Kotzebue

poolvend, maalikunstnik Otto Friedrich Ignatiuse nõbu (emad olid õed), vt. Ku-ningate, keisrite tabelit. Oli abielus oma nõo Charlotte Emilie Johanna v. Krusens-terniga Järlepalt, nende pojast Wilhelm Johann Adolf v. Kotzebuest (1864–1952) sai samuti maalikunstnik.

Õppis maalimist algul Carl Sigismund Waltheri juhendamisel, seejärel 1837 PKAs, sai 1845 töö eest Tormijooks Varssavile kuldmedali. Keiser Nikolai I stipendiumiga käis õppimas Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Hiljem Vene keisririigi õuemaalija ja PKA professor. Maalis suuremastaabilisi ajaloolisi stseene, tuntumad neist:

Peeter I asutab 1703 Peterburi, Pärast 1709. aasta Poltaava lahingut (mõõtmetelt suurim maal Ermitaažis), Suvorov ületab oktoobris 1799 Alpe – 1859, Narva vallu-tamine 1704 Peeter I juhtimisel – 1866, Riia kapituleerumine – 1868

Nikolai von Baranoff (1808 Väätsa mõis – 1863 Paide), kurttumm.Õppis Münchenis, Viinis, Roomas ja Peterburis, PKA vabakunstnik, kellelt

on palju maale ja portreid Peterburi näitlejatest ja õukonnast, aga ka pühapilte Peterburi katoliku ja õigeusu kirikutele. Eestis teada ainult Paide kiriku altarimaal, seegi Carl Timoleon v. Neffi töö koopia.

Rudolf Julius von zur Mühlen (1845 Lõve mõisa Aru karjamõis Helme khk-s – 1913 Tartu).

42

Õppis Dresdeni, Antwerpeni, Müncheni ja Düsseldorfi kunstiakadeemias, viimases Franz Karl Eduard von Gebhardi (vt. allpool) juures.

Maalis portreid, altari- ja muid pühapilte. Töötas Tartu saksa käsitööliste seltsi koolis kunstiõpetajana, tema tuntumad õpilased on Mart Pukits, Konrad Mägi, Jaan Koort, Artur Tassa, Kristjan Raud jt.

Tuntumad tööd:Kambja (1888, hävinud tulekahjus), Rannu (1890) ja Kemeri (Lätis) kiriku altari-

maal. Anna kirikule tegi 1892 altariseina ja kantsli kavandid ning altarimaali Päästa mind, Issand!. Maalidest on TÜ muuseumis Toomemäel välja pandud teoloogia-professorite Alexander Constantin v. Oettingeni ja parun Gustav Moritz Constantin v. Engelhardti portree. Illustreeris ajakirju. Eesti Rahva Muuseumis peaks olema tema pliiatsijoonistusi.

Franz Karl Eduard von Gebhardt (1838 Järva-Jaani – 1916 Düsseldorf),Järva-Jaani pastori ja Järvamaa praosti Ferdinand Theodori (1803–1869,

aadeldati 1842) poeg. Õppis 1855–1857 Peterburi KAs ja 1857–1858 Düsseldorfi KAs.1874–1912 (38 aastat!) Düsseldorfi KA õppejõud, 1875 professor. Maalis port-

reid, altarimaale jm. religioosseid kompositsioone, näiteks Tallinna toomkiriku Kristuse ristilöömine (1866), Tallinna Kaarli kirikus on õlimaal Kristus ristil, Narva Aleksandri kiriku hävinud altarimaal Kristus ristil, suured freskod Loccumi pro-testantlikus kloostris Hannoveri lähedal (1886–1892) ja Düsseldorfi Rahukirikus (1899–1906, peaaegu täiesti hävinud), seinamaalid Düsseldorfi Põhjakalmistu ka-belis (1910–1911) ja Molheimi Peetri kirikus. Pärnu-Jaagupi kiriku altarimaali on maalinud Ants Laikmaa 1912–1913 prof. Gebhardti maali järgi. Düsseldorfi KAs on tema õpilased olnud Oskar Georg Adolf Hoffmann, Paul(us) Raud, Tõnis Grenzstein, Hans Laipman (Ants Laikmaa), Rudolf v. zur Mühlen jt.

Oli Berliini, Müncheni, Dresdeni ja Viini KA liige, Eestimaa Kirjanduse Ühingu, Belgia Kuningliku Teaduste, Kirjanduse ja Kunsti Akadeemia ja Antwerpeni KA auliige, Düsseldorfi ja Strassburgi ülikooli audoktor. Eugen Gustav Dückeri (vt. all-pool) ja Alexander Heinrich Gregor v. Bochmanni kõrval oli üks kolmest baltlasest professorist Düsseldorfi KAs.

Karl Eduard von Liphart (1808 Vana-Kuuste – 1891 Firenze), Ernst Friedrichi isa, Reinhold Carli vanaisa, Raadi kunstikogu asutaja maamarssal

Carl Gotthardi (1778–1853) poeg.Õppis TÜs, Königsbergi ja Berliini ülikoolis arstiteadust, elas Tartus 1846–1862,

kus oli ühtlasi ka LÜÖSi president. Korraldas Raadil kunstinäitusi ja ostis põhiliselt graafikat. Kunstiekspert ja suurostjate nõustaja.

Ernst Friedrich von Liphart (1847 Tartu – 1932 Leningrad), kunsti-koguja Karl Eduardi poeg, Reinhold Carli lell. Elas ja õppis Itaalias, Madridis,

Pariisis.

43

1886–95 Kunstide Edendamise Seltsi kooli õppejõud Peterburis, alates 1886 Peterburi keiserlike muuseumite arhivaar ja Ermitaaži maaligalerii konservaator (peavarahoidja) 1906–1929. Nimetati 1893 PKA akadeemikuks. Renessansskunsti ja eriti Leonardo da Vinci ekspert, maalis monumentaal-, seina- ja altarimaale (Eestis-Väike-Maarja ja Tartu katoliku kirikus) ja portreid: Ivan Turgenev (1886), Ilja Repin (1913), tegi graafilisi töid. Esines töödega näitustel PKAs, Tartus, Tallinnas, Riias.

Reinhold Carl von Liphart noorem (1864 Salzburg – 1940 München), isa filosoofiadoktor Reinhold Carl, emaema samuti v. Liphart, lell

Ernst Friedrich oli maalikunstnik. Ka poeg Karl Eduard Ferdinand (1900–1976) oli maalija.

Õppis Stuttgardis meditsiini, kaitses dr. med. Berliinis. Sai 24-aastaselt Raadi majoraathärraks.

1905 hakkas maalikunstnikuks. Pärast Esimest maailmasõda Itaalias, kus töötas välja alused Vatikani Sixtuse kabeli restaureerimiseks, palju kunstiajaloolisi töid, eriti Michelangelost ja tema ringkonnast, tegi palju vanade meistrite koopiaid. Itaalia kuningas lõi ta 1937 krahviks.

Johannes Hau (1771 Flensburg – 1838 Tallinn), kellel oli kolmest abielust 14 last. Teise naise Annette Juliane Nielseniga sündis Eduard ja kolmanda

naise Juliane Caroline Saefftigeniga Woldemar. Esimene naine Christina Elisabeth Ploschkus ja maaliprofessor Karl Eduard Gebhardti vanaema olid õed, Kanuti Gildi vanema Johann Gottfriedi tütred. Seega kolmel suurel kunstnikul – Gebhardtil ja kahel Haul – otsest veresugulust polnud, kuigi neil oli ühiseid lähisugulasi: ühe vanatädi lapsed olid teiste poolvennad.

Maalis Sagadi mõisa interjööre, pühapilte (Pühavaimu kirikus), Tallinna vaateid: kindlustusi, Kadrioru lossi, vanalinna jm.

Eduard Hau (1807 Tallinn – arvatavasti 1888 Tartu (EKAB järgi). Tartu Jaani kiriku meetrikaraamatu järgi suri Tartus 22.12.1887 (vkj.) ja maeti 27.

detsembril. Õppis Dresdeni KAs, elas Tartus ja Peterburis. Graafik, akvarellist ja portreemaalija, Peterburi KA akadeemik portreemaali ja arhitektuuri alal, jäädvus-tanud 30-lehelise sarja TÜ professoritest, s.h. Nikolai Pirogovi ja Friedrich Georg Wilhelm Struve portree, aga ka Karl Morgensterni ja Friedrich Robert Faehlmanni tuntuimad portreed (1838).

Woldemar Hau (1816 Tallinn – 1895 Peterburi). Õppis oma isa ja Karl Ferdinand v. Kügelgeni käe all ja hiljem Peterburi KAs, 1849 akadeemik,

aastast 1842 Peterburi õukonnamaalija, s.h. teinud ka dr. Philipp Jakob Karelli, Leopold v. Pezoldi, Johannes Hau, Ferdinand Johann Wiedemanni, mitme keisri ja nende pereliikmete portreed.

44

Oskar Georg Adolf Hoffmann (1851 Tartu – 1912 Peterburi kub.). Pärineb Tartu saksa käsitööliste suguvõsadest. Õppis 1871–1878 Düsseldorfis

maalimist professorite Franz Karl Eduard v. Gebhardti ja Eugen Gustav Dückeri juures. Suri Peterburi KA vaba auliikmena.

Hoffmanni peetakse üheks tähtsamaks 19. saj. eesti talupojatüüpide ja muudegi ühiskonnagruppide liikmete ning Eesti maastike jäädvustajaks maalikunstis.

Talupojateemalistest töödest näiteks: Talumehed vestlemas, Talumees tubaka-kotiga, Jüripäev.

August Georg Wilhelm Pezold (ka Carl Georg August Petzold, 1794 Rakvere – 1859 Peterburi). Rakvere kreisiarsti Johann Dietrich Pezoldi (sünd.

1752 Saksamaal Hannoveri lähistel) poeg, ema Pilistvere pastori Knacki tütar. Õppis TÜs arstiteadust, jättis pooleli ja läks koos Otto Friedrich Ignatiusega Berliini kunsti õppima, seejärel Viinis, Itaalias, Šveitsis, Prantsusmaal, Inglismaal.

Aastast 1812 Eestis portreemaalija, 1824–1830 Smolnõi Instituudi õpetaja, alates 1835 Tallinna kubermangugümnaasiumi, 1842 Peterburi ülikooli ja Pedagoogi-lise Instituudi joonistusõpetaja, palju Eesti- ja Liivimaa talupojaainelisi töid, tegi õlimaale, akvarelli ja kivitrükki. Teinud 1833 ka tuntud maali Friedrich Robert Faehlmannist ja Türi kiriku altarimaalid.

Leopold von Pezold (ka Petzold, 1832 Viljandi – 1907 Karlsruhe), August Georg Wilhelmi poeg. Õppis TÜs usuteadust ja ajalugu, Düsseldorfi

KAs ja Karlsruhe kunstikoolis maalikunsti. Alates 1862 Tallinnas kunstielu organisaator, asutas Tallinna Provintsiaalmuuseu-

mi (mis hiljem jagati Loodus- ja Ajaloomuuseumiks), toimetas ajalehte jne. Aastast 1879 Karlsruhes kunstiajaloo õpetaja.

Tuntuim töö on Maikrahvi sissesõit Tallinna, 1869.

Carl Sigismund Walther (1783 Dresden – 1866 Kaiu mõis).Näitekirjanik August v. Kotzebue kutsus 1809 Saksamaalt Carl Sigismundi

oma pojale Alexandrile jt. lastele maaliõpetajaks. Carl Sigismundi poeg Otto Carl Sigismund abiellus maaliprof. Eduard v. Gebhardti õe Wilhelminega, omakorda nende tütar Lilly (vt. allpool) abiellus Carl Sigismundi teise poja Friedrich Carl Sigismundiga ja nende poeg, taas Otto Carl Sigismund, abiellus maalikunstnik Eduard v. Gebhardti vennatütre Emilie Elisabethiga.

Carl Sigismund oli õppinud Dresdeni KAs.Kotzebuede koduõpetaja töö kõrvalt ja pärast seda oli Hageri pansionaadi ja

Tallinna Toomkooli joonistusõpetaja (1815–1850).Tööd on enamasti Kolgata-ainelised altarimaalid: Kuressaare (1836), Ambla

(1850), Kullamaa (1860), Urvaste, Varbla, Vahastu ja Rapla kirikus ning Oleviste Maarja kabelis (1836).

45

Tema juures õppisid ka hilisem maalikunstnik, Nissi pastori poeg Gustav Adolf Hippius (1792–1856) ja Hageri pastori poeg Otto Friedrich Ignatius (1794–1824).

Tema pojatütar Caroline Augusta Bertha, hüüdnimega Lilly (1866 Kaiu – 1946 Venemaa) õppis Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, Laikmaa joonistuskoo-lis, Prantsusmaal ja Saksamaal; töötas kunstnikuna Berliinis, Weimaris, Pariisis, 1926–1940 Tallinnas restauraatorina, suri küüditatuna.

Otto Friedrich Ignatius (1794 Hageri – 1824 Peterburi), kunstnik Alexander v. Kotzebue nõbu (emad õed). Pärast esmast kunstiõpet Carl Sigis-

mund Waltheri juures õppis Peterburi, Berliini, Preisi ja Dresdeni KAs.Alates 1820 Peterburi õukonnamaalija, põhiliselt portreed, kirjutanud ka näite-

mänge, luuletusi ja laulukesi. Kunstniku pastorist isa juures käis leeris Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Gustav Adolf Hippius (1792 Nissi – 1856 Tallinn), isa pastor. Pärast kunsti algõpet Carl Sigismund Waltheri juures Hageri pansionaadis täiendas

end Prahas, Viinis, Münchenis, Roomas, Šveitsis.Alates 1820 Peterburis vabakunstnik ja joonistusõpetaja.Tähtsamad tööd litodena: Ivan Krõlovi, Aleksandr Puškini, Adam Johann v.

Krusensterni, Ferdinand Johann Wiedemanni jt. portreed.

Otto Pius Hippius (1826 Peterburi – 1883 Peterburi kub.), Gustav Adolfi poeg. Õppis Karlsruhe Polütehnikumis ja Peterburi KAs.

Töötas Peterburi ehituskoolis ja Stieglitzi kunsttööstuskoolis õppejõuna. PKA pro-fessor ja akadeemik. Arhitektina kavandatud mõjukamatest töödest Sangaste loss (ehit. 1879–1883), Tallinna Kaarli kirik (ehit. 1862–1870) ja Narva Aleksandri kirik (ehit. 1881–1884).

Otto Piusi tütar Mathilde abiellus Peterburi Ermitaaži töötaja krahv Roderich Bengt Emil Stenbockiga, kelle õde Carin Adele Pauline oli portreemaalija, mõlemad Kolga krahvi Carl Magnus Reinholdi ja Theophilie Stuarti lapselapsed.

Eugen Gustav Dücker (1841 Kuressaare – 1916 Düsseldorf). Isa Eduard oli Arensburgi bürgeri ja tislermeistri Gustav Daniel Dückeri ja tislermeistri

Peter Hinrich Fischhauseni tütre Gertruda Elisabethi poeg. Kunstniku ema Amalie oli Arensburgi bürgeri ja seppade meistri Franz Fischeri ja Dorothea Amalie (sünd. Ziegler) tütar. Alghariduse ja -kunstiõpetuse sai Eugen Gustav Kuressaares ja Pärnus. Õppis edasi Peterburi KAs, Berliinis, Stuttgardis, Karlsruhes.

Alates 1864 Düsseldorfis, 1868 nimetati PKA akadeemikuks, 1872 Düsseldorfi KA ja PKA professor. Tema õpilasteks olid ka Oskar Hoffmann ja Tõnis Grenzstein. Oli 44 aastat (!) (maastiku)maali õppejõud Düsseldorfi KAs. Vahel loetakse uue ajastu rajajaks saksa maastikumaalis.

46

Esines maailma kunstipealinnade näitustel.Eestis maalitud töödest mainitakse:Saaremaa maastik – 1860 (EKM), Tammemets Tallinna lähedal – 1862 (Tretja-

kovis), Tiskre rand – 1866 (EKM), Pärnu jõel – 1879 (EKM).Ka Eugen Gustavi õde Marie (1847 Kuressaare – umb. 1934 Düsseldorfi lähedal)

oli maalikunstnik, tegutses algul Pärnus, hiljem läks venna juurde Düsseldorfi. Lemmikteemaks olid lillemaalid ja natüürmordid.

Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850 Nehatu mõis Karuse khk. – 1930 Düsseldorfi lähistel). Isa Carl Jacob Alexander oli Eestimaa

riigimõisate metsarevident, ema oli Peterburis sündinud dr. med. Schwarzwaldti tütar Marie, kes oli vanemate varase kaotuse järel ühe Middendorffi-nimelise daami poolt adopteeritud. Gregori lapsepõlv möödus Haapsalu lähistel Taeblas. Gregor Bochmann ei ole sündinud aadlikuna, kuigi ta isa oli vene teenistusaadlik, ta ise aadeldati Düsseldorfis 1899. Poeg Gregor (noorem, 1878–1914) oli skulptor, kuid langes I maailmasõjas.

Õppis Tallinna kubermangugümnaasiumis ja Düsseldorfi KAs (1868–1871), õppereisid Belgiasse ja Hollandisse. Düsseldorfi KA professor alates 1895. Tallinna kubermangugümnaasiumis avastas Bochmanni kunstiande tema joonistusõpetaja Theodor Albert Sprengel (1832 Harz – 1900 Tallinn), kes samuti oli 1852–1856 õppinud Düsseldorfi KAs. Sprengel tegi ajaloo- ja altarimaale (Loksa kirikus Üles-tõusmine, 1888; Jõelähtme kirikus Kristus ristil, 1889; Reformatsiooni algus Revalis), joonistusi, portreid, raamatuillustratsioone.

Mõned Gregor v. Bochmanni Eesti-ainelised tööd:Eesti turuplats – 1870 (Düsseldorfi Kunstimuuseum), Laadal – 1872 (EKM),

Pühapäev kiriku juures Eestis – 1874, Kartulivõtt Eestis – 1876, Revali kalaturg – 1886 (Düsseldorfi Kunstimuuseum), Sepikoja ees (EKM), Eesti külakõrts (Poznani Rahvusmuuseum), Peatus kõrtsis – 1893 (Dresdeni Maaligalerii), Eesti maanteel – 1910 (EKM).

August Matthias Hagen (1794 Vicjiems (Valka lähedal Lätis) – 1878 Tartu), möldri poeg.

Õppis ja töötas alates 1811 Tartus Karl August Senffi ateljees, täiendas end Saksa-maal ja Šveitsis.

Aastast 1826 Tartu gümnaasiumi, 1829–1832 Tartu tütarlastekooli joonistus-õpetaja. Sai 1837 PKAs vabakunstniku nimetuse, 1838–1851 TÜ joonistusõpetaja, tööd enamasti varemete vm. muististega maastiku- või linnavaated Liivimaalt (Karksi vaated KUMU põhiekspositsioonis), 6 tuntud vaadet Tartust (Toomemäelt, Tähetornist jm), Tallinna Toompea Pikast Hermannist, mitmeid Cēsise (Võnnu) vaateid jne. Illustreerinud ka prof. Parroti Ararati reisikirjelduse ja prof. Ledebouri Flora Altaica.

47

Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (1824 Vana-Prangli mõis Kamb-ja khk-s – 1902 Tartu), August Matthiase tütar, oli abielus Tartu Tähetorni

direktori Ludwig Schwarziga.Õppis maalikunsti Dresdenis, Münchenis ja Roomas.1872–1898 maalis Tartus ligikaudu 500 portreed, s.h. paljudest tuntud tegelastest,

viljeles ka looma-, lille- ja maastikumaali. Sai Peterburi KA akadeemiku tiitli.August Matthiase pojatütar Minna Frederike Ottilie oli Elisabeth Gernhardti

ema, Elisabeth abiellus Soomes Mustilas dendraariumi rajanud Axel Frederik v. Tiegerstedti poja professor Carl Gustaviga, Carl Gustavi ja Elisabethi järglased on tänapäevani tuntumad Soome aednikud ja dendroloogid, rododendronikultuuri arendajad ja aretajad Mustilas.

Alexander Hagen (1827–?), August Matthiase poeg, oli Peruus port-reemaalija.

Alexander Julius Klünder (1802 Tallinn – 1874 Tallinn), ka Klin-der, Klynder, Klunder (Venemaal). Isa oli tsunftirätsep Johann, ema Sophie

Elisabeth (neiuna Ripke). Õppis 1823–1826 TÜs majandust ja Karl August Senffi juures joonistamist.

Tegi portreed 30 TÜ professorist, ka dr. Faehlmannist 1–2 portreed (1826). Töötas paar aastat Tallinnas joonistusõpetajana, seejärel Peterburis portreemaalija. Palju portreid vene kultuuritegelastest (Mihhail Lermontov, Karl Brüllov jt.), õukon-nast, tsaariperekonnast, s.h. illustreeris portreedega tsaariperekonna genealoogilise väljaande. 1834 vabakunstniku nimetus, 1841 töö eest Balalaikat mängiv talupoeg Peterburi KA liige. 2007 oli Tallinna kunstioksjonil müügil portreemaal allkirjaga Tundmatu daam, arvatakse, et maalil on Aleksandr Puškini abikaasa Natalja Gont-šarova-Puškina. Veel paar Eestiga seotud näidet:

Revali superintendant Christian Gottlieb Mayer – 1828, Arst dr. Alexander Theodor v. Winkler – 1828, Dorpati politseimeister Gessinsky

Julius Sergius (von) Klever (1850 Tartu – 1924 Petrograd). Isa Julius Werner oli Tartus õpetatud apteeker, ema Maria Magdalena (neiuna Gradke).

Õppis alates 1867 PKAs prof. Vorobjovi ja Michael Clodt v. Jürgensburgi juhenda-misel maastikumaali.

1876 PKA liige, 1878 akadeemik, 1884 PKA professor, aadeldati 1893. Pärast lapsepõlve ei elanud Eesti alal, aga käis siin maalimas.

Mõned tööd:Sügismets – 1874, Vene kevad – 1876 (selle eest PKA liikmeks), Naissaare motiiv

õhtuvalguses, Mahajäetud park – 1883, Kuivanud lehed. Ühe Tartu pargi motiiv – 1884, Peipsiäärne kaluriküla talvel – 1885, Rannamaastik, Haabersti laht, Rocca al Mare motiiv Revali lähedal.

48

Baltisakslastest aunimetuse kavalerid

Enne Nobeli preemiate jagamist on kunstide ja teaduste auväärseima tunnustuse Orden Pour le Mérite saanud teadlaste Alexander Humbolti ja Charles Darwini, Nils Bohri ja Albert Einsteini ning riigimeeste vürstide Metternichi ja Bismarcki ning teiste maailma suurimatest suuremate kõrval ka kaheksa baltisakslast: Adam Johann v. Krusenstern (1842), Karl Ernst v. Baer (1849), Friedrich Georg Wilhelm v. Struwe (1851), parun Peter Clodt v. Jürgensburg (1867), Otto Wilhelm v. Struwe (1882), kes kõik töötasid austamise ajal Peterburis, hiljem veel Karl Franz Eduard v. Gebhardt (1890 Düsseldorfis), Adolf v. Harnack (1902 Berliinis) ja Hermann Hesse (1954 Montagnolas Šveitsis), viimane oli ka nobelist 1946. Lisan veel, et TÜ lõpe-tanud teoloog Adolf v. Harnacki isa oli TÜ ja Erlageni ülikooli teoloogiaprofessor, Adolfi emaisa aga TÜ rektor Gustav Ewers.

Nimestikku peaks lisama ka saksa sõjaajaloolase Hugo vabahärra v. Freytag-Loringshoveni (1855 Kopenhaagen – 1924 Weimar, orden 1916), kelle isa Karl oli Vene kindral-konsul Kopenhaagenis ja Danzigis (sünd. Helme Patküla mõisas, kus ta vanavanaisa, vanaisa, lell ja poolvend olid mõisnikud).

Eestlastest ei ole keegi Pour le Mérite ordenit saanud, soomlastest on saanud keelemees Elias Lönnrot (1872), arhitekt Alvar Aalto (1969) ja biokeemik Artturi Ilmari Virtanen (1971), viimane sai ka Nobeli keemiapreemia (1945).

Ungru krahvidUngernid, Ungern-Sternbergid – vabahärrad,

parunid ja krahvid

Tuleb välja, et legendaarne Ungru krahv polnudki üldse krahv ega elanud ka Ungrul, aga Eestimaa ajaloo ja kultuuri jaoks on mõnigi parun Ungern-Sternberg olnud silmapaistev isiksus. Ungernite sugupuu on kirja pandud alates 13. sajandist ja genealoogid on seda palju uurinud. Professor Taube järgi abiellus liivlaste vanema Kaupo tütar Hedwig Galiitsia vürsti Vladimiri poja Johannesega ja nende järglased ongi saanud Ungaria või Ungerni nime (Prof. dr. Michael Frhr. v. Taube. Ungern-Sternberg – Ursprung und Anfrage des Geschlechts in Livland. Tartu, 1940). Ungerni nimi tuletatakse praeguse Läti kohanime Ogre varasemast vormist. Baltisaksa keeles oli selle koha nimi Anger, läti keeles Engure, vanapreisi keeles Angurjis, leedu keeles Ungurys, vene keeles Ugorv ja Ugorj, ladina keeles Anguilla.

Muidugi on olnud ka selle suguvõsa uurijaid, kes on oletanud muistseid seoseid ristisõdijatega ja Ungari vürstidega kuni Attilani välja.

49

Tabelis esitatud varasem Ungernite meesliin ei ole uurijate poolt päris selgeks vaieldud, erinevad autorid paigutavad neid tegelasi natuke erinevalt, ent olenemata sellest, kes kelle poeg täpselt oli, ollakse siiski üksmeelel, et on ainult üks järjepidev Ungernite suguvõsa, mis algab Liivimaalt ja kõik on ühe mehe järglased, see mees oli (arvatavasti) Kaupo tütre poeg. Säilinud arhiiviandmete põhjal olid Kaupo järglased nii Live kui Ungaria soost Ogre kaasomanikud ja neil oli alguses ühine vapp. Kaupo (arhiivis Caupo) oli liivlaste vanem Turaidas*, kes sõbrustas ristiusu maaletoojatega, käis 1203. aastal koos tsistertslaste munga Theoderichiga** Roomas paavst Innocen-tius III juures Liivimaa ristiusustamise plaane pidamas. Kirjalike allikate järgi on teada, et paavst andis talle 0,5 kg kulda, millest ta küll hiljem kodumaal ilma jäi. Kaupo sai liivlaste maleva juhina 1217 Sakalas toimunud Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, samas lahingus langesid ka kohalikud pealikud Lembitu, Vootele ja Manivald ning Sakalamaa kaotas muistse vabaduse.

1339. aastast (ostis lossi Gerhard „de Hungaria”) kuni 19. saj. lõpuni elas üks Ungernite suguvõsa liin Pürkelni e. Pürkeli lossis, veelgi varasema liivi nimega Perküll, praeguses eesti keeles ehk Peraküla, see on praegune Ungurpils Lätis, Vol-marist (Valmierast) 40 km. Gerhardi pojapoja Gerhard II poeg sai Fistehli mõisa omanikuks ja tema järglased elasid pikka aega Eestimaal Lähtru mõisas. Üks järg-lastest, 1618–1684 elanud Väike-Lähtru omanik Reinhold valiti aastateks 1667–1671 esimeseks Eestimaa rüütelkonna peameheks Ungernite suguvõsast. Ungurpilsi

* Kunagine liivlaste vanema Kaupo kindlus Turaida asub Lätimaal, õieti vanal liivlaste maal, 5 km Siguldast põhja suunas, selle muistsed nimed on Thoreida, Toreidu, balti-saksa Treiden, Treyden jms. Vallutajad põletasid muinaslinnuse 1212 ja ehitasid selle asemele 1214 piiskop Alberti lossi. Tänapäeval on loss turismiobjektina muuseumiks kohandatud.

** Pärast esimeste liivlaste ristimisega tegelnud piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi surma valiti 1199 Liivimaa piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes tuli 1200 risti-sõdijatega Liivimaad vallutama. Asutas 1201 Riia linna, õieti algul kindluse ja 1202 Mõõgavendade Ordu. Asutas veel Sigulda, Võnnu, Aizkraukle ja Viljandi kivilinnused ja alustas väidetavalt ka praeguse Tallinna kindluse ehitamist. Rajas kloostrid Saare-maal, Tartus ja Dünamündes. Ta oli esimene v. Buxhövden (Buxhoeveden) Liivimaal. Oma venna Theoderichi määras ta 1211 Eestimaa esimeseks piiskopiks, kelle järglased said aadlinimeks von der Ropp. Alberti kolmas vend Hermann oli Tartu piiskopkonna esimene piiskop, nimeks jäi v. Buxhövden. Neljas vend Rothmar oli Tartu toomkapiitli toompraost (andmed: A. Ruben, 2012. Rooma reisijuht, lk 266–175, Henriku Liivimaa kroonika VII–3). Dionysius Fabricius on oma teoses Liivimaa ajaloo ülevaade neljas osas 1156–1610 (esimene tõlge eesti keelde 2011) väitnud aga (lk. 71), et Kaupo käis Roomas hoopis koos teda ristinud munk Meinhardiga paavst Alexander III ajal (paavst 1159–1181) ja paavst määras siis Meinhardi Liivimaa esimeseks piiskopiks. Lk. 73 on väidetud, et Kaupo sai surmavalt haavata Koknese lähedal peetud lahingus, mitte Sakalas. Meinhard surnud 1193. Paavst Innocentius III juures käinud 1198 Albert Bremenist (lk. 75), kes määratud siis seal Liivimaa kolmandaks piiskopiks.

50

ühele järjekordsele omanikule Jürgenile (surnud 1534) anti 1534 Saksa-Rooma vabahärra (Frhr.) tiitel – Freiherr Ungern zu Pürkeln. Tal oli juba ka paar mõisa Preisimaal ning Klooga ja Kiltsi (Ridala) Eestimaal. Üks Jürgeni poegadest – Otto (surnud 1592) – päris Ungurpilsi, tõenäoselt Otto poeg või mõne tema venna poeg oli 1602 langenud Frommhold Ungern, kelle tütar Margaretha oli esimeses abielus Reinhold Tiesenhauseniga ja teises abielus Johann Leonhard (Gotthard) v. Zoege-ga, kes uppus 1625 Läänemeres, nende pojapojapoja ja krahviks löödud Gotthard Johann Zoege-Manteuffeli läbi sai Margaretha Manteuffelite krahvisoo esiemaks.

Otto pojapoeg Wolmar, ikka Ungurpilsi, aga ka Rannamõisa (Vogelsang) omanik Martna kihelkonnas, oli Rootsi ajal Riia asehaldur e. kuberner. Tema tütar Anna Sophie (1645–1720) sai Jacob Stael v. Holsteiniga abielludes selle aadlisuguvõsa esiemaks. Jacob Stael või Stahl (1628–1679) oli Pärnu bürgeri ja Suurgildi vanema poeg, kes välismaal õppis kindlustuste ehitajaks ning arhitektiks, Maardu mõisa häärberi säilinud algne osa on näiteks tema kavandatud ja ehitatud, tema hanesulega on eesti kultuuriloo jaoks üles kirjutatud esimesed regilaulu tekstid, ta aadeldati Stael v. Holsteiniks ning oli Jõelähtme ja Anija mõisnik, aastateks 1667–1673 valitud Liivimaa maamarssaliks ja ta oli kõigi Eestimaal paiknevate Rootsi kahurvägede ülemaks. Sai surma parun Otto Reinhold Mengdeniga duelli pidades. Jacob Staeli noorem poeg Jacob Axel sai kurikuulsaks Rootsi-Taani-Norra merekangelase Peter Wessel Tordenskjöldi skandaalse tapmisega duellil 1720, vanem poeg Fabian Ernst

Rakvere. Parun Karl Johann Emmanuel Ungern-Sternbergi seepiajoonis 1827.

51

aga valiti 1705 Eestimaa rüütelkonna peameheks. Pärast Jacobi surma duellil abi-ellus Anna Sophie endise Abja mõisniku Reinhold Johann v. Ferseniga, kellest nüüd sai Jõelähtme* ja Maardu mõisnik, nende pojast Hans Reinholdist (1683–1736) sai Rootsi õuekohtu president, viimase pojast Axel Reinholdist (1719–1784) Rootsi feldmarssal ja riigimarssal ning omakorda viimase pojast Axel Johann v. Ferse-nist (1755–1810) samuti Rootsi riigimarssal, kuid ka Prantsuse kuninganna Marie Antoinette’i (1755–1793) salaarmuke 20 aastaks. Ta korraldas Prantsuse revolut-siooni ajal kuningapaari vanglast põgenemise, kuid kuningapaar tabati ja hukati. Axel Johanni aga lintšisid rootslased.

Tulgem nüüd tagasi Jacob Stael v. Holsteini ja Anna Sophie Ungern-Sternbergi järglaste juurde. Nende pojatütre Hedwig Margaretha ja Jacobi venna pojapoja Jacob Johann Stael v. Holsteini (omavahel nõod) tütar Anna Charlotte abiellus Rakvere kihelkonna Uhtna mõisast pärit parun Hans v. Wrangelliga, nende poja Hans Georg Hermanni pojast Nikolaist sai filosoofiadoktor, luuletaja ja tuntud antiikmaalide kogu omanik, omakorda Nikolai poeg parun Peter v. Wrangell läks maailma aja-lukku kui ratsaväekindral, kes revolutsioonijärgsel Venemaal oli Vene Valgearmee

* Jõelähtme, mis oli enne Anija (Hannijoggi) mõisa osa, kuuludes samale mõisni kule, sai nüüd Anna Sophie kaasavarana eraldi (karja?)mõisaks ja selle mõisa maal asus ka Jõelähtme kirik.

Rakvere varemed, paremal lehvitab Fr. R. Faehlmann. Kunstnik Rutikvere mõisnik Otto Friedrich v. Pistohlkors (1789–1843).

52

ülemjuhatajaks ja 1920 Lõuna-Venemaa regendiks, ta suri 1928 Brüsselis. Peter v. Wrangell oli Anna Sophie Ungern–Sternbergi seitsmenda põlve järglane. Kuid ka nõbude Stael v. Holsteinide poeg Fabian Ernst valiti 1771 Eestimaa rüütelkonna peameheks, Fabian Ernsti tütrepojast Heinrich Magnus Wilhelm v. Essenist sai Liivimaa kuberner ja ta valiti Eestimaa rüütelkonna peameheks 1845–1848. Fabian Ernsti teise tütre poeg Christoph Engelbrecht v. Brewern oli Kuramaa kuberneriks 1827–1852 ja tema poeg Iwan v. Brewern oli Kuramaa kuberneriks 1852–1868. Fabian Ernsti pojapoeg Johann Alexander oli Vene keisri kindraladjutant ja oma-korda tema poeg Vladimir tsaariaegse Peeter-Pauli kindluse viimane komandant.

Riia kuberneri vabahärra Wolmar Ungerni poeg Georg Konrad Wolmar valiti maapäeval Liivimaa maamarssaliks. Maamarssali ühe poja poeg oli Fabian, kellest on juttu veidi eespool ja ka Kreutzwaldi peatükis seoses priikslaskmisega, Fabiani venna poeg Woldemar Friedrich oli kirjanik, Kassinurme mõisnik ja ka vabamüürlaste Riia Apollo looži meister. Maamarssali teise poja poeg Wolmar Konrad oli Kuremaa ja Kirna mõisa omanik, tema tütar Anna Dorothea läks Vene keisrikoja ajalukku see-tõttu, et abiellus keisrinna Katariina II vallaspoja ja Põltsamaa lossi omaniku krahv Aleksei Bobrinskiga, kelle väidetavaks isaks oli Koluvere lossi omanik vürst Grigori Orlov. Anna Dorothea vend ja järgmine Kirna mõisnik parun Bernhard Heinrich Konrad Ungern-Sternberg abiellus Grigori Orlovi teise armukese tütre tütrega, kelle isaks oli kaasavarana Koluvere lossi omanikuks saanud Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner Friedrich v. Buxhöweden (löödi 1797 krahviks). Friedrichi poeg Alexander ja pojapoeg Theodor olid järgemööda Viimsi mõisnikud kuni 1871, mil Viimsi läks Alexandri õe (kes abiellus Kirna Ungern-Sternbergiga) tütre väimehele parun Victor Karl Jacob Maydellile, kes pandi Tallinna linnapeaks ja pidas Viimsi mõisa aastani 1882. Pärast Aleksei Bobrinski surma (1813) läks Põltsamaa loss testa-mendi järgi Anna Dorotheale (sünd. Ungern-Sternberg), kes andis lossi 1816 tütre Maria kaasavarana üle vürst Nikolai Gagarinile. Anna Dorothea ja Aleksei Bobrinski teine tütar Elisabeth oli abielus poeedi, Goethe noorpõlve sõbra ja Tartu Ülikooli esimese kuraatori (1803–1817) Friedrich Maximilian (v.) Klingeriga (1752–1831). Klinger kirjutas nooruses (1776) draama Sturm und Drang („Torm ja tung”), mille järgi sai nime kirjanduslik liikumine Euroopas. Näidend käsitles Põhja-Ameerika asunike võitlust inglaste vastu. Ka oma teistes näidendites ja romaanides käsitles Klinger teravas ja pooldavas toonis feodalismivastast võitlust.

Nii lähedasi sugulussidemeid Vene keisrikojaga nagu neil Ungern-Sternbergidel pole sellest ajast teadupoolest ühelgi teisel baltisaksa suguvõsal. Teistest, hoopis karmimatest seostest Vene keisrikojaga tuleb juttu edaspidi.

Teine vabahärra tiitli saanud Jürgeni poeg – Wolmar (surnud 1570), Lääne-Saare toompraost – sai 1550 Magdalena Röstijerwega abielludes kaasavaraks Orelleni mõisa (praegu Ungurmuiža Lätis, Võnnust 15 km läänes). Wolmari poeg Otto (1570–1646) abiellus 1625 lesestunud Anna von Ferseniga (sündinud von Herkel) ja sai kaasavaraks varem von Fersenitele kuulunud Ungru mõisa Eestimaal, s.o.

53

baltisaksa Linden. Kuid proua suri samal aastal ja 56-aastane Otto abiellus järgmisel aastal uuesti ning sai veel poja, kelle nimeks sai taas Otto (1627–1666). Otto-juu-niori ajal sai kogu Ungernite suguvõsa 1653 Rootsi vabahärra (Freiherr, lüh. Frhr.) tiitli, kus Ungernile lisandus Sternberg. Suupärasemalt on kõiki vabahärra tiitli omanik ke hiljem eesti keeles hakatud paruniteks nimetama, tavakeeles aga nime-tatakse tihti paruniteks kõiki mõisnikke, sõltumata tiitlist, mis muidugi pole õige ja tekitab ainult suurt segadust.

Selle noorema Otto ja tema proua Helena (neiuna von Zoege) poeg Reinhold (1656–1713), Ungru mõisnik, oli pikka aega Eestimaa maanõunik, 1696–1697 ka Eestimaa rüütelkonna peamees. Karl XII nimetas ta isegi oma ülemjäägermeistriks. Reinhold juhtus olema viimase rootsiaegse Maanõunike kolleegiumi president (umb. peaminister), kelle ametiajal vastavalt Põhjasõja lõpu Harku kapitulatsiooniakti tingimustele (1710) muudeti Maanõunike kolleegium Eestimaa rüütelkonnaks (Estlandische Ritterschaft). Tema allkirjastas 1712 ka dokumendi, millega Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna privileegid ehk kehtestati Balti erikord.

Reinhold Frhr. Ungern-Sternbergi esimene naine oli Gertrude Magdalena von Ni-eroth (suri 1710 katku) Väätsa mõisast, lesestunud Reinholdi teine naine oli Palmse mõisa esimese von der Pahlenist omaniku, Frhr. Gustav Christiani (1648–1736) tütar Fr.* Augusta Sophie (1689–1747). Ainus poeg teisest abielust – Reinhold Gustav (1714–1787) – sündis pärast isa surma. Ema uus mees maanõunik Hans von Rosen Soonurme mõisast (Lüganuse) võttis ta oma kasupojaks.

Erastvere ja Kuuste mõisa sattus Ungern-Sternbergide suguvõsa nii, et Reinhold Gustavi vanaema Helene von Zoege oli olnud Erastvere pärija, kuid pärast Põhja-sõda tuli igal mõisnikul oma sõjaeelseid omandiõigusi Vene riigi poolt määratud komisjonile tõestada (nagu omandireform Eesti Vabariigi taastamisel!).

Juba orduajal olid von Zoegede suguvõsa omanduses olnud Kuuste, Soontaga, Urvaste, Puka, Erastvere, Kooraste ja Kiidjärve mõis, millest nad Poola ajal ilma jäid. Igatahes on 15. saj. keskpaigas olnud Gert Soye Erastvere pantmõisnik. Root-si ajal hakkas Gerti kuuenda põlve järglase Jürgen v. Zöge lesk Christina (neiuna Sacken) oma pojale Joachim Friedrichile (1610–1642) neid õigusi tagasi nõudma, kuid asjaajamine võttis kaua aega (vt. tabelit „Baltisaksa kunstnikud”). Joachim Friedrich oli juba ammu suureks kasvanud ja Leipzigi lahingus 1642 surma saa-nud, kui lõpuks õigused kinnitati, nüüd juba viimase tütardele: Anna Margaretha sai Urvaste ja Soontaga ning Helena Erastvere ja Kooraste. Kuuste mõisaga jäidki asjad segaseks. Anna Margaretha oli esimeses abielus Liivi mõisniku ja Saaremaa kuberneri Reinhold v. Lieveniga (vt. ptk. „Lievenid”), aga tema teisest abielust Andja mõisniku (Viru-Nigulas) Reinhold Wrangelliga (vabahärra 1680) sündinud Anna Helena sai Loodi mõisniku v. Bockiga abielludes mitme kunstniku esiemaks, nende seas prof. v. Bock, Otto Zoege v. Manteuffel, v. Neff ja mitu v. Kügelgeni (vt. tabelit

* Freiin, lüh. Fr. = vabahärra tütar, hiljem nimetati ka parunitariks või parunessiks.

54

„Baltisaksa kunstnikud”), ja Anna Margaretha tütar Ewa sai Kurisoo mõisniku v. Knorringuga abielludes enamiku suurejoonelisemate parkide rajajate esiemaks (vt. tabelit „Mõisaparkide rajajad”).

Veel ühe põlvkonna võrra ajas tagasi minnes ehk vaadeldes Reinhold Ungern-Stern bergi ema Helena v. Zoege lähisugulasi, leiame Helena isa õepoja ehk Helena nõo Johann Reinhold v. Patkuli, keda peetakse üheks peamiseks Põhjasõja käima-tõmbajaks, keda sõjaajaloolased nimetavad Põhjasõja arhitektiks. Teine Helena v. Zoege isa õde aga abiellus hilisema Liivimaa maamarssali ja Urvaste mõisniku Johann Eberhard v. Belligshauseniga, nende järglaste seast leiame ka polaarekspe-ditsiooni juhi, admirali ja Antarktika avastaja Fabian Gottlieb v. Bellingshauseni (1778–1852). Kuigi inglased ei taha Vene keisririigi prioriteeti Antarktika avasta-misel tunnistada ja Ida-Euroopa tunnistab, usuvad inglased ometi Aleksander I maa ja Peter I saare ning Bellingshauseni mere avastamist Bellingshauseni ekspe-ditsiooni ajal.

Pärast Põhjasõda taotles Hans von Rosen Vene riigilt vana õiguse taastamist Kuus-te, Erastvere ja Kooraste mõisa peale oma kasupojale Reinhold Gustav v. Ungern-Sternbergile. Raskendavaks asjaoluks oli see, et von Zoegede meesliin oli vahepeal seoses Joachim Friedrichi varase surmaga katkenud. Nüüd paluti katkestus asendada naisliiniga. See käik õnnestus ja nii saigi Reinhold Gustavist Kuuste mõisa omanik, sellest sai tema peamõis Kooraste ja Erastvere kõrval. Seal sündisid kõik neli poega.

Reinhold Gustavi vanim poeg Friedrich Christlieb päris Erastvere ja Kooraste, kuid suri noorelt ja lastetuna. Päranduse jagamisel läksid need mõisad 1797 järgmi-sele vennale Gustav Johann Friedrichile (1738–1807), viimaselt tema pojale Paul Adolf Gottliebile 1809. aastal. Reinhold Gustavi noorim poeg Christian Renatus (1746–1808) oli plaanitud Kuuste pärijaks, ta ostis Kuustele veel juurde Liiva kõrtsi ja vesiveski, kuid pärast isa surma jagasid vanemad vennad Kuuste kaheks osaks, nii et Gustav Johann Friedrichile jäi Vana-Kuuste, mille ta müüs 1799 maanõunik Reinhold von Liphardtile (vt. ptk „Mõisaparkide loojad” lõpuosa LÜÖS), ja Vast-se-Kuuste sai keskmine vend Otto Reinhold Ludwig (1744–1811), kes andis selle pandiks. Otto Reinhold Ludwig on väidetavalt nooruses kasvanud Niesky hernhuudi koloonias, hiljem sai temast vabamüürlane. Ta oli juba 1781 saanud Hiiumaa Kõr-gessaare ja 1796 Suuremõisa omanikuks. 1799. aastast kuulusid talle ka Putkaste ja Partsi (Pühalepa) mõis. Oli laevaomanik, -kapten ja ärimees. 1772 abiellus Mag-dalene Charlotte Fr. Pahleniga Palmsest, kelle vennast Peter Ludwigist* sai 1800. aastal Ingeri-, Viiburi-, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner, kelle keiser

* Krahv Peter Ludwig von der Pahlenil oli kolm poega: Paul Karl Ernst Wilhelm Philipp (1775–1834) oli Vene ratsaväekindral; Peter Johann Christoph (1777–1864) oli samuti Vene ratsaväekindral, aga ka kindraladjutant, riigi- ja sõjanõukogu liige, Läänemere Komitee esimees; Friedrich (1784–1856) oli Vene salanõunik, riiginõukogu liige ja välissaadik. Nende õde oli Karksi mõisniku krahv Dunteni proua.

55

Paul I lõi krahviks 1797, ta oli ka Peterburi sõjakuberner, Venemaa siseminister ja keiser Paulile korraldatud atentaadi juht.

Magdalene Charlotte v.d. Pahleni teise venna, Palmse omaniku Hansu pojast, järgmisest Palmse omanikust Carl Magnusest (1779–1863) sai samuti Eesti-, Liivi ja Kuramaa kindralkuberner 1830–1845, ta oli Tartu Ülikooli kuraator 1828. aastast, maanõunik, senaator 1827, Riiginõukogu liige 1825. Carl Magnuse naine, 1812 Riia sõjakuberneri Magnus Gustav von Esseni tütar Elisabeth Anna Dorothea (1797–1820), kes suri noorelt, on dr. Soomere järgi tõestatult hiljem taassündinud. Carl Magnuse ja Elisabethi ainus poeg, järgmine Palmse omanik Alexander Johann Karl Magnus (1819–1868), oli samuti maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, keisri kammerhärra, riiginõunik ja Balti raudteede valitsuse president. Ta korraldas Peterburi-Paldiski raudtee ehitamist, mida pikendati Haapsaluni, et mugandada Peterburi õukonna suvitusreise. Ehk olid siin mõnevõrra mängus ka Lääne- ja Hiiumaal ning Haapsalus toimetavate parunite Ungern-Sternbergide huvid, et raudtee just Haapsaluni ehitati.

Otto Reinhold Ludwig Frhr. Ungern-Sternberg ongi see tegelane, kes rahva-legendide järgi ehitas valetuletorni, tappis kippar Malmi ja saadeti 1804 selle eest asumisele. Ta ei olnud ei krahv ega Ungru mõisa omanik ja suri Tobolskis, olles sinna enne, tõenäoliselt patukahetsuseks, ehitanud luterliku kiriku. Aadlikke ei pandud tolle aja Venemaal ei sunnitööle ega türmi, nad saadeti lihtsalt asumisele, nad võisid pidada teenijaid ja neil polnud töökohustust. Kui neid valetuletorne üldse tehti, siis võis neid ollagi Hiiumaa Kõrgessaare mõisa maadel. Selle kandi hiidlasi nimetatakse vandiraiujateks, see nimetus arvatakse mäletavat, et vana rannaõiguse järgi kuulus mereõnnetuses masti kaotanud laev ja last lähimale rannakülale; kui aga mast oli veel püsti, püüti vahel vantide läbiraiumisega masti murdumisele kaasa aidata…

Väidetavalt on Otto Reinhold Ludwig Frhr. Ungern-Sternbergist kirjutatud umbes kakskümmend kirjandusteost, üks kaheköiteline isegi juba ta eluajal. Kordustrükina on ilmunud Mihkel Aitsami teos „Hiiu lossist – Siberisse”, Willem Grünthal-Ridalalt on ilmunud värssjutustus „Ungru krahv ehk Näckmansgrund”, Herman Sergolt ajalooline romaan „Näkimadalad”, Juhan Smuulilt ooperi libreto, mille põhjal Gustav Ernesaks kirjutas ooperi „Tormide rand” jne. Aino Kallas on kirjutanud jutustuse „Öö tulles” ja seletanud, kuidas ta kogus Hiiumaal Otto Reinhold Ludwigi kohta tohutu hulga rahvalugusid, kavandades nendel ainetel kirjutada suurt ajaloolist romaani. Kuna aga selle mehega juhtunud tõsielulised lood olid nii sündmusrikkad, et ilukirjanduslikele täiendustele enam ruumi ei jää-nud, loobus ta sellest teemast ja kasutas oma Hiiumaa-teemaliste teoste loomiseks hoopis teisi kõrvalteemasid, mis talle Ungern-Sternbergi kohta materjale kogudes olid meeldima hakanud.

Otto Reinhold Ludwigi kaks poega – Peter Ludwig Konstantin ja Heinrich Georg Eduard – jagasid isa mõisad.

56

Peter Ludwig Konstantin (1779 Kuuste – 1836 Harku) sai Hiiumaa Suuremõisa, Võnnu (Vigala), Kiltsi (Ridala), Jõesoo, Ehmja (Martna), Keskvere (Pöide), Tagavere (Lääne-Nigula), Undla (Kadrina), Nõva (Risti), Alavere (Kose), Harku ja Hüüru (Keila) mõisa omanikuks. Peamõisaks sai Harku, kuhu ta ka maeti. Tema kaks naist on maetud Pühalepa kirikaeda.

Peter Ludwig Konstantini esimene abielu jäi lastetuks, teisest abielust Liivimaa maamarssali Andreas von Belowi tütre Charlotte Helene Elisabethiga (1796–1850) sündinud neljast pojast sai üks duellil surma. Vanim poeg Peter Andreas Konstantin (1815–1872) päris Harku, Hüüru ja Alavere mõisa ning muretses juurde Paatsa (Mustjala), Põlli (Nissi) ja Jõelähtme mõisa. Ta osales Lõuna-Venemaal raudteede, vabrikute, metsa- ja mäetööstuse rajamisel. 1854–57 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees, 1858 organiseeris talurahvarahutuste mahasurumist, 1860–63 oli ta Eesti-maa Põlluseltsi president, hiljem keisri kammerhärra ja salanõunik. Elu lõpuaastail elas Tallinnas, kus asutas Marien-Stifti (vanemate daamide pansionaat), Marien-Asyli (varjupaik) ja Kaarli kiriku pastoraadi.

Keskmine poeg Karl Gustav Andreas (1821–1876) päris Võnnu, Jõesoo, Keskvere ja Tagavere mõisa ning muretses juurde Vidruka mõisa (Lääne-Nigula). Eestimaa rüütelkond valis ta maanõunikuks ja Eestimaa rüütelkonna peameheks 1869–1871.

Noorem poeg Ewald Alexander Andreas (1824–1899) sai Suuremõisa, Käina, Ungru, Jõesoo, Kõrgessaare, Partsi, Võnnu, Vilivalla (Pühalepa), Lauka ja Reigi (Reigi khk.) ning Kapu (Koeru) mõisa omanikuks. Ta löödi krahviks ja oli niisiis esimene Ungru krahv, „mereröövli” pojapoeg!

Ewaldi tütar Bertha Pauline Adele (1860-1907) abiellus Malla (Viru-Nigula) mõisniku, maanõunik krahv Woldemar Paul Tiesenhauseniga, kes valiti ka Eestimaa rüütelkonna peameheks.

Ewaldi poeg Ewald Adam Gustav Paul Konstantin (1863–1909) päris Suure-mõisa, Ungru, Kõrgessaare, Asuküla ja Võnnu mõisa. Tema surmaga jäi pooleli suurejooneline Ungru mõisa uusehitus (vt. romantilisi legende turismiplakatitel ja -prospektidel) ja Suuremõisa viimaseks omanikuks sai tema õde Dorothea Julia Charlotte (sündinud 1870), kes 1894 abiellus Frhr. Otto Magnus Stackelbergiga, mõlemad „mereröövlist Ungru krahvi” järglased.

„Ungru krahvi” Otto Reinhold Ludwigi teine poeg Heinrich Georg Eduard (1782–1861) päris Kõrgessaare mõisa, asutas koos vennaga Kärdla Kalevivabriku ja abiellus 1810 Maria Stella Petronellaga (1773–1843), neiuna Chiappini, kes oli I Newborough’ lordi lesk Inglismaalt. Stella Petronella isa Lorenzo Chiappini hin-gel lasus aga suur patt ja kui aeg kätte jõudis, ei tahtnud surm talle kuidagi tulla. Suures hädas pihtis ta surivoodil ja tegi ka kirjaliku avalduse ning kirjutas Stella Petronellale, et omal ajal, kui tema tollal Montiglianis elanud peres sündis poeg ja samal päeval läheduses Orléansi hertsogil tütar, tahtis hertsog lapsed salaja vahe-tada, mis saigi suure raha eest teoks. Vahetus jäi saladuseks, ja tema poeg kasvas

57

üles Orléans’i hertsogi Louis Philippe Josephi (1747–1793)* poja Louis Philippe’ina (06.10.1773–1850).

Hiljem, kui algas Prantsuse revolutsioon, loobus Louis Philippe vanem hertsogi tiitlist, läks üle revolutsiooni poolele, sai Philippe Égalité (= võrdsus) nime all revolutsioonivägedes võideldes sangariks, kuid nagu paljud teisedki sangarid, giljo-tineeriti 1793 revolutsionääride teiste rühmituste poolt. Ka noorem Louis Philippe oli liberaalsete vaadetega ja vapper sõjamees Prantsuse vägedes, kuid olles segatud jakobiinide vastasesse vandenõusse, pidi Prantsusmaalt põgenema, läks üle auster-laste poolele, oli Napoleoni ja Bourbonide restauratsiooni ajal kaua maapaos ja kuulutati Juulirevolutsiooni ajal 1830 kuningaks Louis Philippe I nime all. Ta oli Prantsusmaa kuningaks 18 aastat, kuni ta tagandati ja põgenes Inglismaale. Ku-ningaks oleku ajal selguski ta tegelik päritolu. Kui Ungern-Sternbergi proua Maria Stella Petronella esitas isa (või tegelikult siis kasuisa) ülestunnistustele tuginedes ametlikult troonipärilusnõude, moodustati Prantsuse riiklik komisjon, mis kaua vaagis asitõendeid ja väheste tunnistajate ütlusi. Lõpuks lükati nõue siiski tagasi, viidates küllaltki kaheldavale põhjendusele, et kuningakoja liige lihtsalt ei oleks saanud salaja sünnitada ja last vahetada, kuigi ei leitud ka ühtki nägijat, teadjat ega dokumenti, kes või mis oleks tõestanud, et keegi oleks „õiget” sünnitust näinud või tunnistanud või et see oleks õukonna silma all toimunud.

Tegelikult ei olnud prantsuse rahvas ka oma kuninga Louis Philippe I-ga rahul, kes kaldus oma soosingus liialt kodanluse poolele ega märganud lihtrahvast, nii et

* Louis Philippe Josephi vanaisa oli nõbude poeg: ema oli kuningas Louis IV tütar ja isa Louis IV vennapoeg.

Maria Stella Petronella Fr. Ungern Sternberg (1773–1843), neiuna Chiappini, kahtlusega

Orléansi hertsogi tütar.

Prantsusmaa kuningas (1774–1792) Louis XVI,

kes giljotineeriti revolutsiooni ajal.

Stella Petronella ja Louis XVI ühine esiisa Prantsusmaa

kuningas (1643–1715) Louis XIV, Päikesekuningas, kes

rajas Versailles’ lossi ja aiad.

58

saanuks rahvas otsustada, oleks Stella Petronella tõenäoselt ka Prantsuse kunin-gannaks saanud, sest ta oli ju siiski rahvuskangelase Philippe Égalité tütar.

Stella Petronellal oli inglise lordiga kaks last ja Frhr. Heinrich Georg Eduard Ungern-Sternbergiga üks poeg – Edward James Archibald (1811–1842), hüüdnime-ga Ned. Ned oli Nõva mõisnik ja elas ainult 31-aastaseks, tal oli kaks tütart, kellest Stella Charlotte suri 1903 lastetuna Veneetsias ja Josephine Magdalene järglasi on lühidalt käsitletud seoses v. Glehnidega Kreutzwaldi peatükis. Niisiis ei tea keegi päris kindlalt, kas Saku õlletehase rajajates ja nende järglastes on veidi ka Prantsuse kuningakoja geene või oli see legend, igatahes Stella Petronella läks oma õiguste eest võitlemiseks Pariisi, kus ta 1843 suri, väidetavalt üsna viletsas olukorras. Ja „vahetatud vend” oli veel viis aastat kuningas. Eduard Ungern-Sternberg pidas aga veel 18 aastat Kõrgessaares lesepõlve.

Läheme nüüd tagasi Kuuste mõisniku Reinhold Gustavi (surnud 1787) teiste poegade juurde.

Gustav Johann Friedrich (1738–1807), kellest ja kelle järglastest on palju juttu nii peatükkides „Retsessiivsed geenid” kui ka „Friedrich Reinhold Kreutzwald”, abiellus Gertrude Christina von Richteriga (1743–1807), Läänemaa Uuemõisa omaniku Christoph Adam von Richteri tütrega. Ise on ta olnud Erastvere, Kooraste ja Ungru omanik ning Paslepa rentnik (1777–87), haagikohtunik ning Tallinna toomkooli kuraator. Nende poeg Peter Georg Franz (1785–1863) abiellus oma sugulase, näitleja Henriette von Richteriga (1785–1868). Franzist sai maalikunstnik. Gustav Johann Friedrichi kaks tütart olid järgemööda abielus oma nõo Reinhold Gottlieb Frhr. Maydelliga, Teenuse mõisnikuga, kelle pojast Friedrich Ludwigist (1795–1846) sai samuti maalikunstnik, graafik ja skulptor.

Väga kuulsaks ja tuntud tegelaseks sai ka Gustav Johann Friedrichi poeg Jo-hann Friedrich Emmanuel (1763–1825), kellest sai Ungru (1797–1802), Putkaste (1791–97) ja Purdi (1805–25) mõisa omanik, paar aastat ka Tilsi omanik Põlva khk-s. 1781–84 õppis ta Stuttgardi ja Erlageni ülikoolis, 1786 oli ta Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1787 ülemmaakohtu sekretär, 1791 tribunalinõunik ja Tallinna toomkooli kuraator. 1800–02 oli ta Eestimaa rüütelkonna esindajana Tartu ülikooli taasavamist ettevalmistava kuraatorite kogu viitsekuraator majanduse alal, 1810–22 Eestimaa maanõunik, 1815 pärisorjuse kaotamise kavandamise komitee liige. Ta oli poeedi ja filosoofi Friedrich von Schilleri sõber ja alates 1787 tollase Euroopa ühe populaar-sema näitekirjaniku August von Kotzebue sõber, Tallinna teatri direktsiooni liige, vabamüürlaste Isise looži meister. Maalikunstnikuna viljeles ta žanrimaali ja portreid.

Taasavatud Tartu ülikooli raamatukogu sai 1802 tema isiklikust raamatukogust kingituseks 900 köidet (H.Tankler).

Johann Friedrich Emmanueli poeg Alexander Peter (1806–1868) sai keisrinnalt stipendiumi maalikunsti õppimiseks. Ta reisis ja õppis alates 1831 Dresdenis, edasi Stuttgardis, Mannheimis, Šveitsis, Austrias, Itaalias, Weimaris, seejärel ajutiselt Eestis ja Peterburis ning elas edaspidi alaliselt Berliinis. Ta oli väga produktiivne kirjanik,

59

kirjutas põhiliselt romaane Alexander von Sternbergi või Sylvan von Sternbergi varjunimede all.

Gustav Johann Friedrichi poeg Paul Adolf Gottlieb (1773–1830) päris 1809. aastal Erastvere, Kooraste ja Voore (Viru-Jaagupi) mõisa. Ta töötas Liivimaa krediidikassa direktorina, kust kõik mõisnikud raha võisid laenata. Paul Adolf Gottliebi pojapojast Otto Ernst Eduard Jakobist (1836–1904) sai Preisi alam ja ta oli seal 1884–1887 ka Riigipäeva saadik, filosoofiadoktor, kirjanik varjunimega Eduard von Sternberg. Otto Ernsti vend Rudolf Wilhelm Robert (1837–1897) oli Lasila (Kadrina), Leetse (Harju-Madise), Adila (Hageri), Lagedi (Jüri), Ülgase (Jõelähtme), Rooküla (Kose) ja Vaida mõisa omanik, aga ka ehitusettevõtja Lõuna-Venemaa raudteede ehitusel. Tema naine Isabella Olga Fr. von der Pahlen Palmsest (1846–1915) reisis Saksamaal, Šveitsis, Itaalias. Ta oli Eesti Kirjanduse Seltsi liige, pidas 1886. aastast Toompeal literaatide salongi, 1888. aastast grafoloog, Pariisi Grafoloogide Ühingu liige ja viitsepresident 1895–1915.

Rudolfi ja Isabella poeg Rolf Eduard Clemens (1880–1943) oli kirjanik ja ühe 20. saj. suurima luuletaja Rainer Rilke sõber. 1905. aastast Vene diplomaat, 1906–09 Vene Inglise saatkonna atašee, 1909–12 Konstantinoopoli saatkonna sekretär, 1913–16 Pariisi saatkonna sekretär, 1917 Venemaa kaubandusatašee, 1926–30 Takaoka kõr-gema kommertskooli prantsuse ja vene keele professor Jaapanis, 1932–42 Nagasaki kõrgema kommertskooli professor.

Rolfi vend Balthasar Jacob Wilhelm (1879–?) oli algul Leetse, Lagedi ja Ülgase mõisnik, seejärel samuti Jaapanis Osakas võõrkeelte professor.

Erastvere Reinhold Gustavil (1714–1787) oli ju ka veel poeg Christian Renatus (1746–1808), tema maalikunstnikust pojal Karl Johann Emmanuelil (1773–1830) oli viis tütart ja viis poega. Kolme tütre abielusid ja järglasi on käsitletud Kreutzwaldi ptk-s, aadlitavade hääbumise loos ja sugulaste tabelis. Poegadest oli Robert Eginhard (1813–1898) Kärdla kalevivabriku direktor ja Erra (Lüganuse) mõisa omanik. Ka tema poeg Ernst Otto Adam (1850–1928) oli Kärdla kalevivabriku direktor. Robert Eginhardi vanim poeg Carl Gustav Robert (1845–1908) päris vanaisa nõo mõisad: Harku, Hüüru, Paatsa, Põlli, Jõgisoo, Liivi, Erra. Ta oli Vene keisri tiibadjutant ja kindralkonsul Londonis.

Robert Eginhardi noorim poeg Theodor Leonhard Rudolf (1857–1918) oli vii-mane Valtu mõisnik (Rapla), töötas Vene keisri Kaukaasia asehalduri juures kae-vandusküsimuste nõunikuna. Tema naine Maria Pearce oli geoloogiat õppinud Leipzigi, Pariisi, Berliini ja Heidelbergi ülikoolis, juhtis teaduslikke ekspeditsioone Kaukaasias ja Türgis, käis kaks korda Elbrusel. Oli Vene Geograafia Seltsi tegevliige.

Theodor Leonhard Rudolfi poeg oli Nikolai Robert Maximilian (Roman) (1885–1921). Ta oli kasakate kindralmajor, Valgearmee diviisi juhataja Mandžuu-rias. Mongolid imetlevad teda siiamaani, sest ainult tänu tema väejuhi-andekusele ja mingitele müstilistele võimetele õnnestus tal taastada mongolite oma riik, kuigi kahe naabrist suurriigi – Venemaa ja Hiina – tohutus ülekaalus väed olid selle

60

omavahel juba ära jaganud. Teda nimetati vahel sõjajumalaks ja ta olla ise end arvanud Tšingis-khaani taassünniks. Ta oli ääretult omapärane tegelane ja temast on kirjutatud palju raamatuid, s.h. ka eesti keeles (Olev Remsu). Millegipärast arvatakse kirjanduses ekslikult, et legendaarne „mereröövel” Otto Reinhold Ludwig oli Romani vanaisa. Tegelikult oli ta vanaisa vanaisa vend.

Ühe internetti üles pandud uurimuse põhjal oli Eesti Wabariigi alguses, sellal kui mõisamaadest oli enamik juba taludeks müüdud, Eestimaal veel 20 parun Ungern-Sternbergi nimelist mõisaoma-nikku. Nende valduses oli 27 mõisa kokku 127 000 ha maaga, olles suguvõsade arvestuses parunite Stackelbergide järel teisel kohal, kuid maaomandi pindala osas umbes kaks korda viimastest tagasi-hoidlikumad. Kõige suurem oli Vana-Antsla mõis (Georg Ungern-Sternberg, 22 000 ha), suuruselt järgmine oli Jäärja mõis (Johannes Richard Un-gern-Sternberg, ligi 15 000 ha) ja kolmas Pikaküla Järvamaal (Wilhelm Johann Ungern-Sternberg,

ligi 12 000 ha). Samas näitab 1974 Läänes ilmunud Zur Geschichte der Ritterschaften von Livland und Oesel, et 1909 oli ainult Liivimaa Eesti osas 12 parunitele Ungern-Sternbergidele kuulunud mõisa 41 173 ha mõisamaaga, kusjuures neis mõisates oli 34 879 ha juba talupoegadele ära müüdud.

Lievenid

Ungernitega sama pere ja suguvõsana alustanud ja hiljem lahknenud, kuid ka kor-duvalt uuesti ristunud liinidega suguvõsadena on sünnis v. Lieveneidki veidi tut-vustada, seda enam, et tavapärastes baltisaksa genealoogilistes käsiraamatutes neid teiste suguvõsadega koos ei käsitletagi.

Lievenite suguvõsale panid aluse liivlaste vanema Kaupo poja järglased. Esimesed 12–14 Lievenite põlvkonda on andmete vähesuse tõttu puudulikult läbi uuritud. Uurijatel on mitmeid arvamusi: kas Gerhard ja Gerardus oli sama mees või oli üks sellenimeline Kaupo poeg ja teine pojapoeg või oli olemas hoopis üks kahe-nimeline Berthold Gerhard ja edasi sellest sõltuvalt, kas Nicholas, kes esimesena kandis Lieveni nime (varem Livo või Live), oli Kaupo pojapoeg või pojapojapoeg?

Kindralmajor Nikolai Robert Maximilian (Roman) parun

Ungern-Sternberg (1885–1921).

61

Viimasel ajal arvatakse siiski rohkem, et pojapoeg. Väidetavalt on Kaupo poeg või pojad Saksamaale pantvangideks viidud, kus nad kasvatati sakslasteks ja said hiljem sakslaste vasallideks.

Olgu kohe mainitud, et kui Ungern-Sternbergide suguvõsa andis palju kultuuri-loojaid ja riigimehi, siis tuntumad v. Lievenid olid eelkõige sõjamehed. See ei tä-henda, et sõjamehed just kultuuri hävitajad oleks olnud, kuigi ka seda juhtus, aga sõjapidamist peeti neil aegadel veel sõjakunstiks ja teisest küljest pidi ju karmis ja pidevalt sõdivas Euroopas keegi kultuuri- ja tsivilisatsiooni saavutusi ka võõrvallu-tajate eest kaitsma.

Algul elasid Lievenid põhiliselt Liivimaal, praeguse Läti põhjaosas. Edasi haru-nes suguvõsa Eesti- ja Kuramaa poole, mõisavaldusi oli ka Preisi- ja Venemaal. Kuramaa saigi sellele suguvõsale kõige soodsamaks kasvupinnaseks. Osa neist sattus ka sellesse Kuramaa lõunaossa, mis riigipiiride ajaloolise nihutamisega Lee-dumaale jäi, sest Leedu oli vahepeal ju suurriik, kuigi ka Kuramaa oli pikka aega isevalitsejaga hertsogiriik. Kuramaa alla kuulus neil aegadel ka tänapäeval Eestile kuuluv Ruhnu saar*.

Esimeseks legendaarseks ja turismiprospektides tutvustatud tegelaseks on R. Lieven, keda Eestimaa aadlilipkonna ülemana olevat ühe sõjakäigu ajal äraandlik-kuses süüdistanud Rootsi kuningas Karl IX, kui kuninga vägi Tallinnast Paide poole teel olles poolakatelt lüüa saanud. R. Lieven mõistetud süüdi ja hukatud Tõnismäel 13. veebruaril 1605. Tõenäoselt oli temagi eesnimi Reinhold, sest see on Lievenite suguvõsas väga levinud. Ei ole täpselt aru saada, kuidas ta sugupuusse sobituks ja kas sellist sõjakäiku üldse oli, aastatelt sobiks ta meie raamatus esitatud Lievenite sugupuu esimese Reinholdi lelleks või isa nõoks.

Eestimaal Kullamaa kihelkonda jäävates Liivi ja Sooniste mõisas elasid pikka aega v. Lievenid – sellest Liivi mõisa nimigi, baltisaksa keeles Parmel. Üks Reinhold v. Lieven on 1615 nii Liivi kui Sooniste mõisa testamendiga oma pojale Bernhard Ottole pärandanud. Selle Reinholdi naine Margaretha (surnud 1665) oli Valga oma-niku Wilkrich (või Winrich) v. Fahrensbachi tütar ja seega Poola ajal Karksi lossi omaniku ja kuningas Sigismund III feldmarssali Georg (senior) v. Fahrensbachi**

* Hertsogiriigi hiilgeaegadel kuulus Kuramaale isegi paar asumaad – Püha Andrease saar Aafrika ligidal ja Tobago saared Ameerika lähedal. Vene keisrinna Anna oli enne Vene troonile tõusmist olnud Kuramaa hertsoginna…

** Georg (senior) v. Fahrensbach sai Karksi lossi omanikuks pärast Liivimaa kuninga Magnuse surma 1583 selle eest, et juhtis feldmarssalina Stephan Batory kampaaniat Moskoovia vastu (1579–1582). Ta sai ka Võnnu vojevoodiks ning sai Tarvastu ja Ruhja lossi ning Valga endale teenistusläänideks. Georg v. Fahrensbach langes ise Rootsi-Poola sõja ajal Viljandi lossi võtmisel, kui Loodi ja Rõngu omanik v. Tödwen ta tappis. Ka Margaretha v. Lieveni vend Georg (junior) v. Fahrensbach oli Karksi lossi omanik alates 1615 kuni 1622, mil loss kõigi selle alla kuulunud maade ja mõisatega anti Rootsi riigivarahoidjale Jasper Matson Krusele.

62

pojatütar. Reinhold v. Lieveni isa oli Heinrich ja ema samuti v. Fahrensbach, aga Georgi vennatütar Margaretha. Heinrichi isa oli Jürgen ja vanaisa Ludwig v. Lieven, kõik nad olid Liivi mõisnikud.

Reinholdi poja Bernhard Otto poeg Reinhold v. Lieven tegi 17. sajandil karjääri ja sai Rootsi kuninga asehalduriks Saaremaal. Tema tütar Helena abiellus Pornuse mõisniku ja Rootsi kindrali Wolmar Anton v. Schlippenbachiga. Kui Karl XII väed olid Narva vallutanud, Laiusel talvitunud ja juba Poolas sõdisid, tulid Vene väed Boriss Šeremetjevi juhtimisel Liivimaale, kus kindral Schlippenbach Rootsi välivägede juhatajana proovis neile Erastvere (1701), Hummuli (1702) jt. lahingutes vastu astuda, kuid kaotas lahingud, kaotas Rootsi Liivimaa ja ebavõrdsetes lahin-gutes langes arvukalt kohalikke aadlikest noormehi. Ajaloodoktor Milvi Hirvlaane kirjutab, et Erastvere lahing oli Põhjasõjas esimene, kus venelased rootslasi võitsid. Sel puhul sai iga lahingus osalenud soldat ühe rubla, Šeremetjev sai kindralfeldmars-saliks ja lahingu mälestuseks vermitud medal sai alguseks Venemaa medalikunstile. Nüüdisajal oleme näinud, kui palju medaleid on saanud mõned II maailmasõja veteranid, see komme algas Erastvere lahingust. Kindral Schlippenbach ise läks lõunasse Karl XII-le järele, hiljem, 1707 Poltaava all võtsid Menšikovi ratsanikud v. Schlippenbachi ühel luureretkel koos 50 mehega vangi. 1715 läks ta üle Peeter I poolele, talle anti Kuramaal mõis ja paruni tiitel, määrati Vene Sõjakolleegiumi liikmeks ja 1718 Ülemkohtu liikmeks. Ta osales isegi kohtunikuna Peeter I poja ja ainsa troonipärija Aleksei (1690–1718) kohtuprotsessil, kus Aleksei surma mõisteti ja selle tagajärjel valitsesid väikeste vaheaegadega üle 60 aasta Venemaad keisrinnad (Katariina I, Anna, Jelizaveta ja Katariina II). Parun Wolmar Anton Schlippenbach määrati hiljem Tallinna kuberneriks, tema maja oli Toompeal Lossiplats 4, ta on maetud Tallinna toomkirikusse, kuhu 1727 maeti ümber ka 1665 surnud proua Helena, sündinud v. Lieven.

Reinhold v. Lieveni venna Bernhard Otto (1626–1700) Liivi mõisas sündinud ja kuni Põhjasõja lõpuni Jägala mõisa rentinud poeg Hans Heinrich v. Lieven (1664–1733) sai lausa Rootsi rahvuskangelaseks, kui ta 1714 mõne kuuga suutis uuesti korda ja võitlusvõimeliseks teha Vene eskaadri poolt purustatud Rootsi sõjalaevastiku. On väidetud, et ta oli neil hiilgeaegadel kõige kuulsam ja populaarsem mees Rootsis, kuulsam kui kuningaski, ta löödi krahviks, oli Admiraliteedi direktor – kõrgem ainuisikuline käskija Rootsi mereväes. Ta ehitas ümber kuulsa Karlskrona sõjasada-ma, tema auks on nimetatud üks Karlskrona sadama lähedane linnakvartal Lieveni kvartaliks ja Rootsis on tema auks püstitatud elusuuruses kujuga ausammas, mis asub Stockholmi lähedal Karlsbergi sõjakooli ees. Krahv Hans Heinrich Lieveni poeg, samuti krahv Hans Heinrich (1704–1781) tõusis Rootsi riigimarssaliks ning Pommeri ja Rügeni kindralkuberneriks. Haridusvallas oli ta Lundi, Turu ja Greifswaldi ülikooli kantsler.

Benhard Otto (surnud 1700) teise poja Bernhard Otto (surnud 1684) poeg Bernhard Wilhelm (1685–1771) sõdis Karl XII kõigil sõjakäikudel kuni Poltaavani,

63

tõustes hiljem kindralleitnandiks, kolmanda poja, Landskrona komandandi Rein-holdi poeg Bernhard Otto langes Poltaava all. Saaremaa asehalduri Reinholdi poeg Reinhold ja tema venna Bernhard Otto (surnud 1700) pojad Hermann Johann ja Reinhold langesid Erastvere lahingus. Põhjasõda räsis v. Lievenite suvuvõsa armu-tult, kuigi mõni päris ka kuulsuse. 1713 langenud Saaremaa kuberneri Reinholdi poeg Joachim Friedrich oligi viimane tollasel Eestimaal elanud ja mõisa pidanud või pärimisõigust omanud v. Lieven. Enne surma pidas ta paar aastat lellepojale kuulunud Jägala mõisa.

Sama Saaremaa asehalduri Reinholdi lelle Jürgeni tütrest ja Teenuse mõisa pä-rijast Helena v. Lievenist sai Ernst Johann v. Bergiga (1610–1693) abielludes San-gaste krahvide Bergide esiema, õetütar Gertrude Elisabeth aga sai kõigi v. Essenite esiemaks. Reinholdi poeg Bernhard, kes sai Hedwig v Horniga abielludes kaasa-varaks Viki lossi Rootsis, tõusis kindralleitnandi auastmesse ja määrati Wismari kuberneriks, ta langes 1703 Thoreni laagris, kolm põlve järglasi pidasid veel sajandi jooksul Viki lossi.

Lievenite Läti nooremas harus alustame Reinholdist, kelle isa Heinrich v. Lieven (surnud 1654) oli Mattise (surnud 1620) poeg Birseni või Berseni mõisast (Kura-maalt). Heinrich päris peale Birseni veel Autzenburgi (Auce), Abguldeni ja Potkai-seni mõisa ja ostis 1682 Pomushi mõisa (läti Pamūša, 4 km Bauskast). Reinhold on koos naise Barbaraga (sünd. v. Alten-Bockum) maetud Birseni kirikusse. Nende kaks poega ja kaks tütart abiellusid naabermõisniku Otto Georg v. Trotta-Treydeni kahe tütre ja kahe pojaga. Tihedad sugulussidemed Trotta-Treydenite suguvõsaga võisid sillutada v. Lievenite suguvõsa liikmete karjääriteed. Otto Georgi venna pojatütar Benigna Gottliebe v. Trotta-Treyden (1703–1782) abiellus Vene keisrinna Anna armukese ja Anna ajal Vene riigi tegeliku valitseja, hilisema Kuramaa hertsogi ning Lätimaa kahe suursugusema lossi – Mitau (Jelgava) ja Rundale – ehitaja Ernst Johann Bironiga (Bühren); teine pojatütar Katharina (1705–1780) oli Liivimaa kuberneri Ludolf August v. Bismarcki naine.

Reinholdi poegadest Gotthard Ernst, kes on koos naisega maetud Szeimeni kirikusse, päris Pamūša mõisa ja tema kolmest pojast said elukutselised sõjamehed Vene keisririigis. Sõjaajaloos kirjutatakse, et näiteks Seitsmeaastase sõja ühes pea-lahingus, kui 30. augustil 1757 lõid Vene väed Gross-Jägersdorfi all Preisi vägesid, juhtis Vene vägede keskel paiknenud ratsaväge kindral Georg Reinhold v. Lieven ning tema venna kindral Matthias Eberhard v. Lieveni komando all olid parema tiiva tragunid ja teine vend kindralleitnant Johann Wilhelm v. Lieven juhtis vasakut tiiba. Kogu lahing toimus feldmarssal Stepan Apraksini üldjuhtimisel. 1747 kinkis keisrinna Jelizaveta Georg Reinhold v. Lievenile ja tema prouale eluaegseks kasu-tamiseks Karksi lossi.

Mõne eelneva aasta jooksul oli Karksi lossi maid kingitud kõige kõrgematele Vene ametnikele. Vene riigi kantslerile (nüüdismõistes peaministrile) Aleksei Pet-rovitš Bestužev-Rjuminile sai Karksi lossi maadest see osa, mis hiljem nimetati

64

Polli mõisaks, kantsler müüs saadud mõisa peagi Gustav Wilhelm v. Taubele, kelle õde oli abielus Ernst Gottlieb Glückiga ja kellele keisrinna Jelizaveta ema keisrinna Katariina I oli kas lihane või kasuõde (selle üle vaieldakse tänapäevani).

Karksi lossi põhjapoolsed alad kingiti tänutäheks Põhjasõja merelahingute võit-mise eest viitseadmiral Peter v. Siversi poegadele, kellest vanim poeg Friedrich Wilhelm ehitas taas üles Õisu mõisa.

Pöögle mõis aga kingiti Peeter I õetütrele (Jelizaveta nõole) Maria Tšoklokovale, nagu ka Viljandi loss ja Puka mõis. Maria Tšoklokova sai need väidetavalt selle eest, et tema ülesandeks oli õukonnas pidevalt vahti pidada, et küllaltki ülemeelik tulevane keisrinna Katariina II oma noore mehe ja troonipärijaga ontlikku abi-elu elaks ja ainult temaga lapsi muretseks. Pöögle mõisa müüs Maria varsti krahv Sieversile (keda peetakse keisrinna Jelizaveta peamiseks austajaks ja on kirjutatud isegi nende salajasest abielust), kuid Viljandi lossi pidasid Tšoklokovid mitu põlve, kuni Erastvere Ungern-Sternberg selle endale ostis.

Juba 1519 oli ordumeister Plettenberg Karksi lossi maadest Pornuse mõisa sõja-vapruse eest läänistanud Johann v. Schlippenbachile ja mõis oli järjepidevalt selle suguvõsa käes, v. Schlippenbachid olid selle poegade vahel kaheks osaks jaganud, vana osa nimetati endiselt Pornuseks, uut osa aga Kaubi mõisaks (Alt-Bornhusen ja Neu-Bornhusen). Schlippenbachid on ka Pornuse mõisa maadel asuva Halliste kiriku kolm korda üles ehitanud. Viiendat korda taastati see kirik korjanduste abil taasiseseisvunud Eesti ajal. Kindral Wolmar Anton v. Schlippenbach oli kuni Põhja-sõjani Pornuse mõisnik.

Pornuse kõrval asuv Kariste mõis kingiti 1734 Burkhard Christoph v. Münnichile, nagu ka Luunja, kus ta tegelikult elas ja suri ning kuhu ta on maetud. Münnich tuli Saksamaalt Oldenburgist Vene sõjaväe kindral-inseneriks 1721, ehitas Laadoga kanali, Riia kindluse ja Paldiski sõjasadama, Vene vägede ülemjuhataja Türgi sõjas 1735–39, peaminister 1740–41.

Aga Karksi loss ise, mille sai Georg Reinhold v. Lieven, oli elamiskõlbmatu ja juba Liivi sõjast saadik varemetes. Georg Reinhold ei olnud Karksi lossi pärisomanik (Erbherr), vaid ainult eluaegse kasutamisõigusega ja selline õigus oligi kingitud maksude kogumiseks. Kuid Georg Reinhold oli väga rikas mees (ja luuletaja), talle hakkas see kaunis koht meeldima ja ta ehitas lossivaremete lähedale tühjale väljale oma raha eest lihtsalt elu lõpuni elamiseks Karksi mõisa. Nad olid proua Margaretha Elisabethiga (sünd. v. Zoege-Manteuffel) mõlemad teises ja lastetus abielus. Georg Reinholdi esimene naine oli Ukraina riigivarahoidja vürst Michael Skoropazki tütar vürstinna Anna Skoropazka ja neil oli olnud ka poeg Georg Anton, kuid naine suri teisel abieluaastal ja poeg nelja-aastaselt. Kümme aastat pärast Karksisse kolimist toimuski eelnimetatud Gross-Jägersdorfi lahing. Suure varandusega kindralitest sõjamehed tegid enne sõtta minekut testamendi, milles määrasid langemise pu-huks varanduse saatuse. Oma testamendis, mille koopia on säilinud, nägi Georg Reinhold täpselt ette, kuidas teda tuleb matta, kui ta langeb sõjaväljal või kui sureb

65

Karksis. Mõlemal juhul tuli ehitada kabel (mõõdud antud), matus pidi mõlemal juhul tulema tagasihoidlik, ilma tseremooniata, isegi kirikukella ei tohtinud lüüa (aga kellamaks tuli tasuda).

Kabel ehitatigi pärast surma täpselt tema näpunäidete järgi ja see seisab täna-päevani Karksi lossi varemete kõrval nn. kindrali hauana püsti. Sarga kohale oli kirjutatud: „Rahutusest ja tühisusest väsinud puhkab siin Jumalast lohutatud ja rahus Georg Reinhold v. Lieven, kunagi Keiserliku Vene armee kindralfeldmarssal, ratsa-ihukaarti oberstleitnant, Valge Kotka ja Püha Aleksander Nevski ordu rüütel, sünd. 1696. 30. aug., surn. 1763. 4. märts.”

Umbes matuste ajaks oli Karksi vana puukirik kabeli lähedal samal surnuaial nii lagunenud, et seda ei tasunud enam parandada ja v. Lieveni lesk maksis kindralist jäänud rahaga kinni lossivaremetesse uue kivikiriku ehitamise, mis valmis 1778. Kahjuks vajus see aja jooksul tugevasti viltu, kuid seisab ikka veel turistide huvi-objektina nagu Pisa torn. Georg Reinhold v. Lieven läks erru kindralfeldmarssalina. Venemaal oli kindralfeldmarssali auaste tollal ainult ühel mehel korraga ja see oli ainuisikuline ülemjuhataja. Keiser muidugi oli veelgi kõrgem, kui ta tahtis sõjas ülemjuhataja olla. Keisrinnad tavaliselt ei tahtnud.

Georg Reinholdi testamendis on veel huviäratav paragrahv XV, kus on muu hulgas kirjas: „Pärisorjad (Erbleute), keda ma Maavalitsuse nõusolekul teiste vastu Karksi alale vahetasin või ostsin, neil tuleb lasta minu kulul ametit (Professionen) õppida ja kuna ma nad pärimisega või teisiti omandanud olen, jäävad kõik minu armsale abikaasale, niikaua kui see elab. Pärast tema ükskord saabuvat hingemaa-ilma astumist aga kingin ma neile inimestele, kõigile ja erandita, täieliku vabaduse (die völlige Freyheit) ja nemad ja nende järeltulijad peavad kõigest orjusest vabad, kõikidest muredest vabad (ledig) ja lahti (los) olema.” Georg Reinhold suri 1763, pärisorjuse kaotamiseni oli veel üle 50 aasta (!!!).

Huvitav fakt on, et 18. saj. lõpus rajati Lopa oja ülemjooksule kaheksa uusasuniku talu, millest kahte nimetati Kammerpoisi taluks, neist viis talu moodustasid omaette Sippe küla, Waldre ja veel paar talu rajati teiste külade ääremaile, 1802 koostatud personaalraamatu järgi olid need talud rahvarikkad, aga varsti on need millegi-pärast hääbunud ja asemele kasvas nn. Tauga mets. 1795. aasta revisjonist selgub, et feldmarssali lesk on tõepoolest vabastanud aedniku, kutsari, kaks sulast, kaks poissi, kolm tüdrukut, kolm karjameest ja ühe tallipoisi – koos peredega üle 40 inimese. Kuhu nad hiljem jäid? Võib-olla ei antud neile talupidamiseks siiski piisavalt maad, sest sellest pole testamendis sõnagi, ja nad läksid linnadesse vabadeks käsitöölisteks, kui neile oli tõepoolest ametid õpetatud, nagu testamendis ette nähtud.

Oma Leedumaal vanematelt päritud Gold-Pomuschi (Pamūša) sünnimõisa*

* Mõne autori järele on Pamūša mõisas sündinud koguni kaks Venemaa kindralfeld-marssalit, Georg Reinhold v.Lievenist 65 aastat hiljem ka vürst Michael Andreas Barclay de Tolly. Ma ei saanud seda väidet kontrollida.

66

müüs Georg Reinhold 1742 parun Budbergile, kuid juurde ostetud Roth- ja Klein-Pomuschi mõisad pärandas venna Matthias Eberhardi kahele pojale.

Georg Reinholdi kõrvale pandi kolm aastat hiljem puhkama ämm Katharina Elisabeth (sünd. Roosna-Alliku mõisniku Reinhold v. Sackeni tütrena) ja 20 aasta hiljem lesk, kes Karksi mõisa oma osa surmani pidas. Karksi mõisa osad andis keisrikoda pärast iga kasutaja surma edasiseks kasutamiseks järgmistele kindrali-tele – Georg Reinholdi osa 1765 kindral Moritz Lacyle* ja lese osa 1795 riiginõunik Johann Weidemeyerile (mõlemale 11 ja 7/16 adramaad), kuid nemad ei elanud kohapeal ja rentisid mõisad edasi. Millalgi hiljem kindrali hauakamber rüüstati. Karksi mõisa peahoone on kaks korda maha põlenud, pole täpselt teada, millised kõrvalhoonetest on Lieveni ehitatud.

Georg Reinholdi vend kindral Matthias Eberhard (1698 või 1702–1762) sai 1750 endale Dünhofi (mida pidas veel pojapoegki) ja P(B)ixtensee mõisa, läti k. Daugmale ja Veclive Kuramaal. Aasta enne surma valmis Dünhofi uus häärber. Ta oli 1737 Vene-Türgi sõjas kindral-kortermeister, 1746–47 Liivimaa brigaadikomandör. Tema pojapojapoeg Wilhelm Heinrich (1800–1880) õppis TÜs 1817–19 sõjateadust, 1836 Nikolai I tiibadjutant, 1845 kindraladjutant, kellena saatis keisrit Lõuna-Euroopa turneel, 1859 jalaväekindral, 1861–64 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner, ühtlasi Vene Riiginõukogu liige. Lätis oli tal Pavasari mõis, Jaroslavli kubermangus Ivanovskaja ja Vilno (Vilniuse) kubermangus Dvorshidza mõis. Wilhelm Heinrich abiellus Maria Sablukovaga, kelle isa oli Peterburi kuberner ja ema Wilhelm Hein-richi isa õde, sünnilt Elisabeth v. Lieven, Matthias Eberhardi pojatütar. Teine Matt-hias Eberhardi pojapoeg Johann Christoph v. Lieven (1736–1809) oli Katariina II ajal Arhangelski kindralkuberner ja sõjakuberner, keiser Paul I ajal kahurväekindral, tema omandis oli Neu-Selburgi (Sēlpils) mõis Lätis.

Gotthard Ernsti tütar ehk Georg Reinholdi vanim õde Barbara sai Georg Wilhelm v. Lambstorffiga abielludes kogu selle Liivimaa krahvisuguvõsa esiemaks, kui tema pojapoeg Gustav Magnus löödi 1817 keiser Aleksander I poolt krahviks.

* Kindral krahv Moritz Lacy (1737–1820) oli 1798–99 Leedu kindralkuberner. Ta vana-isa krahv Peter de Lacy (1678 Killedy – 1751 Riia) tuli Iirimaalt kõrgemaks sõjaväe-laseks, tõusis Vene riigi kindralfeldmarssaliks, oli Riia kuberner 1729–1751 ja Liivimaa kindralkuberner 1740–1751. Peteri tütar Helena oli oma nõo, samuti Iirimaalt tulnud ning Liivimaa (Riia) kindralkuberneriks 1762–83 ning Eesti- ja Liivimaa kindralkuberneriks tõusnud krahv George Browne (1698–1792) esimene naine. Krahv George Browne ema oli Peter de Lacy õde Honora de Lacy. Nii krahv Peter de Lacy kui ka krahv George Browne omanduses olid Lielstraupe (Gross Roop), Sigulda jt. lossid Lätis. Mõlemad on maetud Leedu piiril asuvasse Skaistkalne katoliku kirikusse. 94aastaselt kindralkubernerina surnud krahv George Browne on kõige vanemaks elanud Eesti- ja Liivimaad valitsenud riigimees. Ta ostis riigi nimel parun Mengdenilt ära Võrumõisa ja asutas selle asemele Võru linna (1784), lasi ehitada Tartusse kivisilla (1784) ja raekoja (1786) ning haiglad Valka, Viljandisse, Kuressaarde ja Võrru.

67

Georg Reinholdi noorim vend Johann Wilhelm (1708–1758), Vene kindral-leitnant, teenis põhiliselt Narvas, abiellus Sophia Frederica v. Stackelbergiga Krootuse mõisast Kanepi khk-st.

Georg Reinholdi ja ta vendade lelle ehk Gotthard Ernsti venna Gerhard v. Lieveni (surnud 1732) järglased said veelgi kuulsamaks. Gerhardil oli Gruscheni mõis Lätis, seda pidas nii tema poeg (e. Georg Reinholdi nõbu) kui ka pojapoeg Otto Heinrich (1726–1781), kes tõusis sõjaväeliselt auastmelt kindralmajoriks ja teenis peamiselt Kiievis. 1766 laulatati ta Halliste kirikus temast 17 aastat noorema Charlotte Mar-garetha v. Gaugrebeniga, kes oli sündinud sama kiriku lähedal olevas Kaubi mõisas Peterburi ülemõuemeistri Carl Caspar v. Gaugrebeni ja Kaubi mõisniku krahv Moritz Posse tütre Anna Elisabethi tütrena. 15 aastat hiljem, kui oli juba sündinud kaks tütart ja neli poega, Otto Heinrich suri ja maeti Kaubi mõisa kodukalmistule. Otto Heinrichi järelehüüdes mainitakse, et ta oli pärast Karksisse maetud Georg Reinholdit olnud 18 aastat Venemaal ainus kindrali auastmes v. Lieven. Ei enne ega pärast pole kindralitest v. Lieveneid Vene keisririigis kunagi korraga nii vähe olnud.

Paar aastat hiljem, kui suri Venemaa troonipärija Pauli laste kasvataja Sophia Elisabeth v. Benckendorff, sündinud v. Löwenstern, kutsuti lesestunud Charlotte Margaretha v. Lieven Peterburi Pauli laste uueks kasvatajaks. Vanemad Pauli lapsed, s.h. kümneaastane tulevane keiser Aleksander I, olid juba meeskasvatajate hoole all, aga nooremad, s.h. tulevane keiser Nikolai I, jäid tema hoole alla. Kokku oli Pauli peres kümme last. Charlotte Margaretha sobitus suurepäraselt Pauli peresse, eriline klapp oli tal laste ema Mariaga. Kui Paul keisriks sai, tõstis ta Charlotte Marga-retha koos lastega tänutäheks krahvi seisusesse. Charlotte Margaretha oli keisrinna Mariale ainus seltsiline ja trööstija ka sel hirmsal ööl, kui kõrvalruumides tapeti keiser Paul (krahv v. d. Pahleni juhtimisel), kuid naistel ei olnud mingit võimalust meeste asjadesse vahele segada. Kui 25 aastat hiljem sai keisriks tema kasvandik Nikolai I, tõstis ta 22. augustil 1826 oma kasvataja Charlotte Margaretha koos laste ja nende järglastega vürsti seisusesse. See on ainus juhus Venemaa ajaloos, kus üks naisterahvas lüüakse vürstiks, teda tuli sellest päevast alates tituleerida Tema Hiilgus Printsess Lieveniks.

Ainult kaks baltisakslast on veel Vene vürstiks löödud: 1815 Liivimaa Eesti osas Jõgevestel elav kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly (kelle isa oli Paju mõisnik Valga lähistel) ja 1832 Tallinnas sündinud feldmarssal Fabian Gottlieb v. d. Osten-Sacken, mõlemad Napoleoni sõja võidu eest. Viimane oli sõja lõpul Pariisi sõjakuberner ja pärast sõja lõppu Läänearmee ülemjuhataja. Sama armeed juhatas sõja lõppjärgus Barclay de Tolly, enne Napoleoni Venemaale tungimist käis sama armee 1807 Euroopas Napoleoniga sõdimas. Sel ajal said kõik armeed veel Napoleonilt lüüa, selle armee diviisiülemana langes siis Heinrich Reinhold v. Anrep Kärstnast, kuid Vene riik jättis ta au ja kuulsuseta, sest austati vaid ellujäänud võitjaid, langenud kaotajad unustati. M. A. Barclay de Tolly isa ja H. R. v. Anrep olid omavahel kolmanda põlve nõod, teist liini pidi olid aga kolmanda põlve nõod ka vürstinna

68

Charlotte Margaretha Lieven ja vürst M. A. Barclay de Tolly, mõlema esiisaks oli 1637 Academia Gustaviana’sse astunud Uderna mõisnik Heinrich Johann v. Güns-terberg. Lisan veel, et vürst Fabian v. der Osten-Sacken jäi vanapoisiks ja lastetuks, ning vürstitiitel hääbus. Ka Barclay de Tolly vürstitiitli päris ainus poeg, kel oli küll kaks naist, aga ei ühtki last. Pärast poja surma 1871 taotlesid ja said sugulased tollase keisri määruse, et vürstitiitel läks päritavana üle kindralfeldmarssali õe tütrepojale, kes ise ja kelle järglased võisid kanda tiitlit vürst Barcklay de Tolly-Weimarn. Nii et tiitel jäi ja läks nimemuutusega üle teisele suguvõsaliinile. Aga Tema Hiilguse Printsess Lieveni mõisad olid Mesothen (Mežotne) ja Fockenhof (Bukaiši) Kura-maal ning Bukova, Meštšerskaja, Vlasunova, Iljinsk, Tersa ja Ivanovka Venemaal.

Charlotte Margaretha vanim poeg vürst Carl Christoph Lieven (1767–1844) abiellus vürst Fabian v. der Osten-Sackeni õe ja Senteni (Zentene) pärija Wilhelmi-nega. Ta oli Arhangelski kuberner 1799–1801, kogu Austerlitzi lahingu aja oli ta keiser Aleksander I kõrval ja kirjutas 1807 alla ka Tilsiti rahule, oli Tartu Ülikooli II kuraator 1817–1828, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner 1830. ja Vene-maa haridusminister 1833. aastast. Tema neljast pojast kaks tõusid kindralmajori auastmesse, esimene ja neljas poeg abiellusid teise poja tütardega, teise poja naine oli Raadi v. Liphardi tütar ja üks tütar oli Tarvastu mõisniku Jakob Moritz Justus v. Mensenkamffi proua. Carl Christophi kolmas poeg vürst Alexander Friedrich sai keisri tiibadjudantiks 1826 ja senaatoriks 1864, tema poeg Andreas, venepäraselt Andrei, oli Vene riigimõisate minister ja samuti senaator, Alexander Friedrichi tütar vürstinna Helena oli 1895. aastast kuni peaaegu revolutsioonini Keiserliku Smolnõi Instituudi direktriss.

Charlotte Margaretha teine poeg Friedrich Gustav suri 26-aastaselt, enne vürstiks löömist. Kolmas poeg vürst Chistoph Heinrich abiellus 1800 keisri laste eelmise kasvataja pojatütre Katharina Dorothea Alexandra v. Benckendorffiga, Dorothea vend Alexander (ristinimega Konstantin Alexander Paul Wilhelm Christoph, löödi krahviks 1832) oli (kuri)kuulsa Vene salapolitsei (erikantselei III osakond, NKVD eelkäija) asutaja ja šeff ning Keila-Joa mõisa omanik ja ehitaja, Keila-Joa läks tema tütre Maria kaasavarana vürst Volkonskile. Christoph Heinrich oli kindralmajori auastmes ja tegi diplomaatilist karjääri. Ta oli Napoleoni sõja aegadel Berliini suur-saadik 1810–12 ja Londoni suursaadik 1812–14. Tal oli kaks tütart ja neli poega, kellest enamik suri noorelt. Diplomaadil Euroopas kaasas olnud naine Dorothea oli skandaalne tegelane, mitme riigimehe, nagu Prantsuse välisministri François Guizot’ ja Austria kantsleri Klemens Metternichi armuke ning agar niiditõmbaja Euroopa suurriikide ja Venemaa vahel, temast on kirjutatud raamat Euroopa Sibyll.

Charlotte Margaretha tütar Emilia Carolina abiellus hilisema Kuramaa rüütel-konna peamehe Karl Wilhelm Georg Zoege v. Manteuffeliga (1820–1884), kes elas Katzdangeni (Kazdanga) lossis, kus tema eellased olid elanud Soye nime all juba 15. sajandist. Charlotte Margaretha teine tütar Katharina Elisabeth Charlotte abi-ellus Vene salanõuniku ja 20 mõisa omaniku Burchard Christoph v. Vietinghoffiga,

69

kelle õde oli Barbara Juliane ja järglaste seas mitu kuulsat heliloojat (vt. ptk „Muusikud ja heliloojad”).

Charlotte Margaretha neljas poeg vürst Johann Georg (1775–1848, venepäraselt Ivan Andrejevitš) abiellus Kärstna mõis-niku tütre Maria Dorothea Margaretha v. Anrepiga, kelle isa Heinrich Reinhold lan-ges Vene väejuhina Mohrungeni all ja kelle poeg pani isale Kärstna kalmistule kuulsa lõviga monumendi, aga riik isa ei mäles-tanud. Johann Georg oli kindralleitnandi auastmes. Nende ainus poeg vürst Paul Her-mann (1821–1881) oli abielus Nathalie v. d. Pahleniga (Peter Ludwigi poja Friedrichi tütar) ja neil oli kaheksa last. Isalt päris Paul Hermann Mesoteni (Mežotne) ja Cremoni (Krimulda) lossi Lätis. Cremoni lossi ainu-omanikuks saamiseks tuli tal neljale õele osad välja maksta, igaüks sai 164 000 rubla

hõbedas. Võrdluseks: 1781 Halliste kirikule ehitatud uus kivitorn (sama, mis praegu) maksis veidi üle 1000 hõberubla. Õukonnas oli Paul Hermann kammerhärra 1862. ja ülemtseremooniameister 1866. aastast. Liivimaa maamarssaliks valiti ta aastateks 1862–66 ja maanõunikuks 1866–67, ta oli ka Peterburi ja Tartu õpperingkonna kuraator, viimase alla käis ka Soome. Paul Hermanni üks neljanda põlve järglastest* – Maximilian Leopold Lieven – on sündinud 1990 Londonis. On küllaltki harukord-ne, lausa muinasjutuline, et juba paar sajandit peaaegu välja surnud liivlaste rahva kunagise vanema Kaupo otsene meesliini järglane elab Londonis ja on päritavas vürsti seisuses, ehkki ka tema liivi keelt tõenäoliselt ei oska.

Pärast taludeks müümist oli 1912 Kuramaal v. Lievenite valduses veel 32,7 tuhat ha maad. Üldse oli tollal seal veel 23 sellist suguvõsa, kellest igaühe käes oli üle 10 000 ha maad, s.h. v. Engelhardtide käes 10,8 tuhat ha, v. Osten-Sackenite käes 92,8 tuhat ha ja v. Behride valduses 110,9 tuhat ha.

Maximiliani isa Dominic Christoph on avaldanud uurimused:1983 Russia and the Origins of the First World War, 1989 Russia’s Rulers under

the Old Regime, 1992 The Aristocracy in Europe 1815/1914, 1993 Nicholas II, 2000

* Paul Hermann (1821–1881) > Paul Iwan (1875 Peterburi – 1963 London) > Alexander (1919–1988) > Dominic Christoph Bogdan (sünd. 1952, Professor of Russian Government at the London School of Economics and Science), abielus jaapanlannaga > Maximilian Leopold (1990).

Maamarssal ja keisrikoja ülem-tseremooniameister Krimulda

(Cremoni) Paul Hermann vürst Lieven (1821–1881).

70

Empire. The Russian Empire and its Rivals, 2006 The Cambridge History of Russia. Volume 2: Imperial Russia, 1689–1917, 2009 Russia against Napoleon. The Battle for Europe, 1807 to 1814.

Dominic Christophi vend Peter Paul Anatol Lieven (sünd. 1960) on politoloog, Briti kirjanik ja ajakirjanik, kirjutanud raamatud ka Ukraina-Venemaa, Tšetšeenia ja Baltikumi teemadel:

1999 Ukraine and Russia: Fraternal Rivals, 1998 Chechnya: Tombstone of Rus-sian Power, 1993 The Baltic Revolution: Estonia, Latvia, Lithuania and the Path to Independence.

Württembergid

Württembergid ei ole otseselt baltisaksa kultuuriloojad, kuid kuuluvad siiski küllaltki üllataval moel Eestimaa (vaimsesse) ajalukku. Et Charlotte Margaretha v. Lieven oli keisrinna Maria laste kasvataja ja Maria oli kõigi järgmiste Vene keisrite – kolme Aleksandri ja kahe Nikolai ema või esiema, siis annan lühikese ülevaate ka Maria päritolust, suguvõsast ja Eestimaaga seotusest.

Maria oli sündinud Stettinis Sophie Dorotheana, kuid lapsepõlve veetnud väikeses Montbéliardi (prantsuse k.; saksa k. Mömpelgard) vürstiriigis, mis koosneski ainult mägedes paiknevast Montbéliardi linnast, mis kuulus Württembergi hertsogiriigi koosseisu. Praeguse jaotuse järgi asub see linn Saksa-Šveitsi-Prantsuse ühisest piiri-punkist 60 km lääne pool Prantsusmaal. Sophie Dorothea isa Friedrich Eugeni vend Carl Eugen (1728–1793) oli Württembergi hertsog (1737–1793). Sophie Dorothead tituleeriti Montbéliardi printsessiks, vahel ka Württembergi printsessiks, sest lell Carl Eugenil polnud lapsi.

Kui printsess Sophie Dorothea (1759–1828) Vene troonipärija Pauliga abi-ellus, pidi ta vene kombe kohaselt õigeusku astuma, uueks ristinimeks pandi Maria Fjodorovna (< Friedrich). Württembergis oli tollal palju kõrgelt haritud noori pro-testantlastest mehi, kõigile ei jätkunud seal tööd ja mitmed tulid Sophie Dorothea kaaskonnas või hiljem Venemaale tööd otsima, eriti sobis neile luterlik Liivimaa. Nii tuli Liivimaale ka sama Württembergi kirurgi, õuearsti ning hertsog Friedrich Eugeni ihuarsti ja Montbéliardi linnakese linnapeaks nimetatud Jean Jacques Parroti poeg. Ta oli Mariaga enam-vähem üheealine, tundis teda hästi ja nad olid õukonnas kokku puutunud. Tõenäoliselt ei ole õige laialt levinud väide, nagu oleks Võnnu (Cēsis) härra krahv Sievers soovitanud keisrile oma koduõpetajat Georg Friedrich v. Parrotit taasavatud Tartu ülikooli esimeseks rektoriks ja professoriks. Tegelikult oli ikka vastupidi: Maria soovitas oma soosikut ja tuttavat algul Venemaa oludes-se sisseelamiseks õukondlase krahv Sieversi laste koduõpetajaks, seejärel LÜÖSi

71

sekretäriks ja lõpuks ka professoriks, rektoriks ja akadeemikuks. TÜ esimese rektori Parroti vend Johann Leonhard (1755–1836) oli Württembergi kuninglik finants-direktor hertsogiriigi pealinnas Stuttgardis ja riiginõunik. Ta käis 1822–23 Tartus, tehes uurimust eestlaste, lätlaste ja liivlaste kohta. Ka akadeemik Parroti poeg ja hilisem mitmekordne TÜ rektor Johann Jacob Friedrich Wilhelm oli juba Montbé-liardis sündinud. Ta abiellus oma nõoga (Johann Leonhard v. Parroti tütrega) ja neil oli neli last. Pärast lesestumist abiellus ta TÜ hoonete projekteerija ja ehitaja prof. Krause tütre Emiliega. Õieti oli veel nii, et Parrot-seeniori naine Wilhelmine Lefort suri 1794, kui Parrot-juunior oli alles kaheaastane, ja isa abiellus uuesti arhitekt Krause naise õe Amalie Helene Hausenbergiga, kellest sai Parrot-juuniori kasuema. Arhitekt Johann Wilhelm Krause, protestant Böömimaalt, töötas ja abiellus (1797) Koltzeni mõisas krahv Ludwig August Mellini juures kaardijoonistajana. Kälimees-tena tundsid nad v. Parrotitega omavahel aastaid enne TÜ taasavamist, seetõttu sai ka Krause ülikooli õppejõuks ning põhiliste hoonete ehitajaks ja arhitektiks.

Württembergis sündinud krahvinna Pauline Zeppeliniga abiellus admiral Kru-sensterni poeg Paul.

Maria saatkonnas Venemaale tulnud Württembergi salanõuniku ja ülemõue-meistri Frhr. Karl Friedrich Schilling v. Canstatti tütre ja õuedaami Anna Julianega abiellus hilisema keisri Aleksander I kasvatajanna v. Löwenstern-Benckendorffi poeg Christoph, kindral ja Riia sõjakuberner, niisiis oli Anna Juliane Vene salaluureosa-konna (KGB eelkäija) asutanud krahv Alexander Benckendorffi ema. Karl Friedrichi poeg parun Ludwig Joseph Ferdinand tuli aga Revalisse ohvitseriks, tema Revalis sündinud pojast parun Paul Ludwigust (1786–1837, vene k. Pavel Lvovitš Šilling) sai Venemaa trükitööstuse pioneer ning teda loetakse Vene elektrilise telegraafi isaks. Oletatavasti ehitas ta Peterburis maailma esimese elektromagnetilise telegraafi (1832), võttis esimesena signaalide edastamiseks kasutusele kahendsüsteemi, katse-tas miinide elektrilise lõhkamisega ning oli üleeuroopaliselt tuntud elektrotehnika teadlane ja leiutaja. Ta oli seega krahv Alexander Benckendorffi nõbu.

Venemaale tuli juba Katariina II ajal õnne otsima ka keisrite Aleksander I ja Nikolai I ema Maria vend ehk onu Friedrich Wilhelm (1754–1816). Katariina II pakkus talle Vana-Soome kuberneri kohta (1782), millele ta asuski. Alustuseks andis Katariina II talle kasutada neli mõisa, sealhulgas Charlottendahli Viiburi lähistelt, mille Friedrich Wilhelm nimetas ümber Monreposeks, sättis seal elamiseks korda mõisahooned ja asus sinna elama 1784, rajas mõisa ümber vabakujulise inglise stiilis pargi, mis oli esimene sedalaadi park Soomes, tema lell Carl Eugen oli üldse esimese selles stiilis pargi rajanud mandri-Euroopas ja õe Maria soovil tehti esimene inglise stiilis park Venemaale Pavlovskisse, kus Paul Mariaga elas. Kunstiandega Maria on Monrepose lossis teinud ka omakäeliselt seina- ja laemaalinguid.

Kuid Friedrich Wilhelmil oli kaasas ka tema noor naine Charlotte Auguste Louise, kes oli 1780. aastal abielludes olnud 16-aastane, neil sündis kaks tütart ja kaks poega. On teada, et Auguste ei saanud Katariina II-ga läbi. Enamasti seletatakse

72

intriige sellega, nagu oleks Auguste olnud Katariina II võistleja ja meelitanud samu mehi. Ametlikus versioonis väidetakse, et Auguste tülitses oma mehega, kes nõudis lahutust, millega aga Auguste nõus ei olnud, Katariina II püüdis neid aidata ning astus vahele… Tegelikult aga oli asi selles, et Auguste oli sünnilt Braunschweigi printsess, ta oli Braunschweigi hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi tütar, Karl Wilhel-mi isa vend e. lell oli olnud hertsog Anton Ulrich*, kelle poeg Mecklenburgi Leopoldi tütre Annaga oli Vene keiser Ivan VI (1740–1764), kelle Jelizaveta paleepöördega kukutas ja vangi pani ning kelle Katariina II pärast oma paleepööret ja oma mehe Peeter III tapmist samuti tappa lasi. Ivan VI oli seega Auguste isa nõbu, Inglise kuningas George III oli Auguste ema vend ja Inglise kuningas George IV Auguste õemees. (Etteruttavalt: George IV õde oli hiljem Friedrich Wilhelmi teine naine ja Charlotte Auguste Louise laste kasuema.) Omakorda Friedrich Wilhelmi ja Maria vanaema oli olnud Inglise kuninga George I lapselaps ja George II õetütar, ühtlasi Preisi kuninga Friedrich II Suure õde. Friedrich Suure naine oli aga Braunschweigi Anton Ulrichi õde ehk siis Ivan VI oli ka Friedrich Suure naise vennapoeg.

Friedrich Wilhelmi ja Auguste isikus põrkas keisrinna Katariina II kokku maa-ilma suurriikide tõeliste kuningasuguvõsade järglastega. Lääne suurte monarhiate õukondades peeti taunitavaks, et kuningate lihtsoost armukesed või nende armu-keste lapsed troonile saavad, kuningad ja kuningannad pidid ikka olema puhastverd vürstisoost.

Venemaal aga sai Peeter I järel troonile tema lihtsoost armuke, kuigi ka tema naiseks laulatatud Katariina (I). Kindel on, et ta oli Lätimaalt pastor Glücki kasu-tütar, tõenäoselt koguni pastori enda sohilaps, ent hiljem püüti teda seostada Poola aadliga. Eestis levinud legendi järgi oli ta sündinud Rõngu kõrtsi juures vankris. Pärast Katariina I oli paar aastat lapskeisriks Peeter I tapetud poja Aleksei poeg Peter II, kes suri rõugetesse. Hiljem sai paleepöördega keisrinnaks Jelizaveta, kes oli Katariina I tütar, nagu ka Anna, kelle poeg oli Peter Ulrich, keisrina Peeter III, kellelt ta abikaasa Katariina II trooni paleepöördega võttis. Tegelikult olid ka Peeter III ja Katariina II nõbude lapsed, Katariina II emal Johanna Elisabethil ja Peeter

* Anton Ulrich (1714–1774) oli Braunschweig-Beverni hertsogi Ferdinand Albrecht II poeg, Anton Ulrichi abikaasa sai nende poja Ivan VI (laps)keisriks saades Venemaa regendiks ja Anton Ulrich ise Vene armee ülemjuhatajaks (generalissimuseks). Anton Ulrichi paažiks oli Braunschweig-Lüneburgi peaministri nõbu parun Karl Friedrich Hieronymus Münchhausen (1720–1797), koos tulid nad 1737 Venemaale, parun Münchhausen võttis osa Vene-Türgi ja Vene-Rootsi sõdadest, abiellus Liivimaa Läti ala Dunte mõisniku tütre Jacobine von Dunteniga, kelle vend Otto Magnus oli Polli mõisnik ja kelle poegadest said 1808 ja 1820 kindralfeldmarssal Lieveni rajatud Karksi mõisa mõisnikud. Fantaasiaküllase mehena hakkas parun Münchhausen oma sõjamälestusi sõpradele ja külalistele jutustama luiskelugudena ja need trükiti eraldi raamatuks. Ta sai seetõttu maailmakuulsaks ja ta naise kodumõisas Lätimaal on ka Münchhauseni muuseum. Abielu kestis 40 aastat, aga lapsi neil polnud.

73

III isal Holstein-Gottorpi Frederik IV-l oli ühine vanaisa Holstein-Gottorpi Karl Albert. Ja Paul oli Katariina II poeg, aga et Peter Ulrichiga, seda usuvad vähesed. Nii oli siis Augustel täiesti õigus Katariina II-le ette heita või vähemalt õukonnas selliseid jutte levitada, et ainuke õige vürstisoost keiser oleks olnud Ivan VI, kelle Jelizaveta ja Katariina II kõrvaldasid. Ivan VI oli ainult lühikest aega lapsena keisriks nimetatud ja regendiks oli siis Mecklenburgi Anna koos oma mehe Braunschweigi Anton Ulrichiga. Mecklenburgi Anna oli Peeter I venna Ivani tütre Katariina tütar, isaks Mecklenburgi prints Leopold. Ivani tütar keisrinna Anna, kes oli Vene riigi isevalitsejaks pärast Peeter II, oligi määranud oma järglaseks õepoja Ivan VI, sest Peeter I-l polnud õigest soost järglasi, ainsa vürstisoost poja Aleksei lasi Peeter I tappa, muide, ka Aleksei naine ja Peeter II ema oli Braunschweigi omaaegne print-sess, kes ühtlasi oli Anton Ulrichi ema õde, nende kolmas õde oli Saksa-Rooma keisrinna, Austria, Madalmaade, Hispaania, Napoli jne. kuninganna, Karl VI naine.

Igatahes läks intriig Auguste ja Katariina vahel nii teravaks, et Katariina käskis Friedrich Wilhelmil ametist ja Venemaalt lahkuda, Auguste aga vangistada. Vürst Grigori Orlov tõi ta vangistusse oma Koluvere lossi Eestimaal. Vangistuses on ta peatselt surnud, väidetavalt aga maetud elusalt ja legendi järgi kummitab ta siiani Koluveres. Hiljem maeti säilmed ümber Kullamaa kirikusse. Ta oli surres vaid 24-aastane.

Friedrich Wilhelm läks nelja väikese lapsega tagasi kodumaile ja abiellus Inglise printsessi Charlotte Mathildega. Vahepeal aga juhtus nii, et ta lell ja Württembergi hertsog Carl Eugen oli surnud ja tema noorem vend Ludwig Eugen saanud hert-sogiks (1793–95), temagi suri peatselt ja Friedrich Wilhelmi isa Friedrich Eugen (neljas vend) sai hertsogiks (1795–97). Pärast tema surma sai Friedrich Wilhelm ise hertsogiks (1797–1803). 1803–1806 oli ta Württembergi kuurvürst. Napoleoni sõdades tehti Euroopa ümber, Württembergist sai kuningriik ja Friedrich Wilhel-mist sai Friedrich I nime all esimene Württembergi kuningas (1806–1816). Ta oli vahepeal ehitanud Lausanne’i lossi, kus praegu asub Rahvusvahelise Olümpia-komitee peakorter, ja nimetanud selle samuti Monrepose lossiks. Kuningana korrastas Friedrich I Stuttgardi kuningapaleed ümbritsevad pargid ja asutas Stutt-gardi botaanikaaia. Ise elas ta Stuttgardi lähedases Ludwigsburgis, ehitas selle barokkstiilis lossiaia oma proua auks ümber inglise stiilis „kuninganna aiaks”, Eglosheimi järve äärde lasi ta ehitada täiesti uues, uusklassitsistlikus stiilis Seesch-lossi, mille samuti nimetas Monreposeks. Sedagi ümbritses inglise stiilis park ja see oli Mandri-Euroopa arhitektuuri ajaloos esmakordne, kui uusklassitsistliku lossi peahoonet ümbritseb inglise stiilis park. Hiljem on selles stiilikombinatsioo-nis maailmas ehitatud ja ümber ehitatud sadu kui mitte tuhandeid komplekse, Eestiski kümneid mõisu.

Friedrich Wilhelmi ehk kuningas Friedrich I ja Auguste tütar Katariina abiellus Napoleoni venna Jérôme Bonabartega ja sai nii Westfaali kuningannaks. Pärast isa surma oli ligi 50 aastat, 1816–1864, Württembergi kuningaks Friedrich I ja Auguste

74

poeg Wilhelm I, kes oli teises abielus oma nõo, Vene keisri Pauli tütre Jekaterinaga. Wilhelm I asutas muuseas Hohenheimis Põllumajanduse uurimise musterkeskuse, millest hiljem kasvas välja Hohenheimi ülikool. Kolmas Wilhelm I abielu oli lelle-tütre Paulinega. Sellest abielust sündis järgmine Württembergi kuningas Karl I (1823–1891, kuningas 1864–1891), kes oli abielus Vene keisri Nikolai I tütre Olgaga. Karl I oli avalikult homoseksuaal, tal polnud Olgaga lapsi ja nad lapsendasid Olga venna Konstantini tütre Vera. Järgmiseks Württembergi kuningaks sai Friedrich I ja Auguste teise poja prints Pauli pojapoeg Wilhelm II (1891–1918), kelle ema oli kuningas Karl I õde Katharina.

Kuid Friedrich Wilhelmi ja Auguste Louise järglasi oli veelgi. Württembergi kuninga Wilhelm I tütar teisest abielust Vene keisri Pauli tütrega, kelle nimeks sai Sophie Frederike Mathilde (1818–1877), abiellus 1839 hiljem Madalmaade kunin-gaks ja Luksemburgi suurhertsogiks saanud Wilhelm III-ga (kuningas 1849–1890), saades nii nende riikide kuningannaks. Wilhelm III oli samuti Vene keisri Pauli lapselaps, sest tema ema Anna Pavlovna oli abiellunud Madalmaade kuninga Wilhelm II-ga. Pärast Wilhelm III Madalmaades võimul olnud kolm kuningannat põlvnevad Wilhelm III teisest abielust, mitte Württembergidest. Kuningas Wil-helm I tütar ja kuningas Karl I noorem õde Augusta abiellus Saxi-Weimari printsi Hermanniga ning nende tütar Pauline abiellus Saxi-Weimar-Eisenachi suurvürsti Karl Augustiga.

Katharina ja Jérôme Bonaparte lastest poeg Napoleon Joseph Charles Paul (1822–1891) oli 1848. aastast Prantsuse Rahvusassamblee liige ja tõusis teatud ajal isegi Napoleoni dünastia peaks. Ta abiellus Sardiinia kuninga Victor Emmanuel II tütre Marie Clothildega ja nende lastest Marie Laetitia abiellus Savoy printsi ja Aosta vürsti Amadeoga, kes oli ka mõned aastad Hispaania kuningas Amadeo I. Teisest küljest oli Marie Laetitia Itaalia kuninga Umberto I ja Portugali kuninganna Maria Pia vennatütar. Jne.

Me võime siit ühteaegu nalja ja õudusega teha järelduse, et Eestimaal pole küll kunagi olnud oma kuningat, aga Koluveres kummitab Auguste, kelle mees ja poeg olid kuningad, tütar kuninganna ja kaks pojapoegagi olid kuningad, kuni viimane loobus troonist, kui I maailmasõja segadustes kuningriigid kadusid.

Württembergid on seotud Eestimaaga veel teistmoodigi. Württembergi printsessil Sophia Dorotheal ehk Vene keisrinnal Marial oli õde Frederike, kes abiellus Olden-burgi suurhertsogi Peter Friedrich Ludwiguga (kes ostis Raiküla mõisa). Nende kaks poega olid Eestimaal tähtsad persoonid: noorem poeg, Oldenburgi prints Peter Friedrich Georg (1784–1812) oli Eestimaa kindralkuberner 1808–1809, seejärel määras Vene keiser ta Tveri, Novgorodi ja Jaroslavli kindralkuberneriks; ta abi-ellus keiser Pauli ja Maria tütre Jekaterinaga, sai sõja ajal laatsarette inspekteerides nakkuse ja suri. Lesestunud Jekaterinast sai aga järgmises abielus Württembergi kuninganna. Peter Friedrich Ludwigu ja Frederike vanem poeg Paul Friedrich August (1783–1853) oli Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner 1811–1816,

75

hiljem Oldenburgi hertsog. Tema tütar sai Kreeka kuninga Otto I-ga abielludes Kreeka kuningannaks. Peter Friedrich Ludwigu isa oli Holstein-Gottorpi hertsog Georg Ludwig (1719–1763, vt. tabel „Kuningad, keisrid”) ja ema Holstein-Becki printsess Sophia Charlotte, kelle lell Peter August Friedrich (1696(7)–1775) oli 1728–1775 Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog, kuid Vene keisrikojaga suguluseringi kuulumise tõttu* kutsuti Holstein-Becki hertsog Venemaale, määrati Eestimaa kuberneriks (1743–1753), osales siis Seitsmeaastases sõjas, seejärel mää-rati Eestimaa ja Peterburi kindralkuberneriks (1758–1762), tema tiibadjutandiks 1761–62 oli Mihhail Kutuzov (1745–1813), tõusis 1762 kindralfeldmarssaliks, talle kuulusid Viimsi, Haabneeme, Lagedi ja Saha mõis. Suri Tallinnas ja on maetud Ni-guliste kiriku kõrvale ehitatud Holstein-Becki kabelisse. Ta oli vanaisa-vanaisaks** legendaarsele Taani kuningale Christian IX-le (1818–1906), kelle lapselapsed olid üheaegselt troonil istunud Vene keiser Nikolai II, Inglise kuningas George V, Taani kuningas Christian X, Norra kuningas Håkon VII ja Kreeka kuningas Konstantinos I ning kes korduvalt käisid üheaegselt ka vanaisal külas.

Retsessiivsed geenid***

Ühes parunite Ungern-Sternbergide suguvõsa liinis ilmneb tugev kalduvus vaimse-tele huvidele, siit on võrsunud mitu kirjanikku, kunstnikku, teatritegelast ja keele-teadlast. Kui selline „pisik” on päritav, siis pidi see pärinema emalt, muidu oleks säärane andekus jaotunud ka kogu muus Ungern-Sternbergide suguvõsas ühtlase-malt, vaimsete huvidega tegelasi oleks olnud enam-vähem ühesuguse sagedusega kõigis suguvõsa liinides. Peaaegu kõigi loominguliste natuuride ühiseks esiisaks on parun Gustav Friedrich Ungern-Sternberg ja ühiseks esiemaks tema naine Gertrude Christina, sündinud v. Richter, Christoph Adami tütar. Uurime, kas von Richterite

* Georg Ludwig oli Katariina II onu, Eestimaa kindralkuberneridest vennad olid Katariina II nõo pojad, Holstein-Becki hertsog oli aga Katariina II nõo naise lell.

** Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki (hiljem Glücksburg) hertsogitiitli järgnevus isalt pojale: Frederick Louis (1653–1728), titulaarhertsog; Peter August Friedrich (1696–1775), hertsog 1728–1775; Karl Anton August (1727–1759), prints; Friedrich Karl Ludwig (1757–1816), hertsog 1775–1816; Friedrich Wilhelm (1785–1831), hertsog 1816–1831; eelmise esimene poeg Karl (1813–1878), hertsog 1831–1878; eelmise noorem vend Friedrich (1814–1885), hertsog 1878–1885; eelmise noorem vend Christian (1818–1906), Taani kuningas Christian IX 1863–1906.

*** Kuigi n.-ö. kooligeneetikas räägitakse geenide dominantsetest ja retsessiivsetest alleeli-dest, kasutame siin ja edaspidi lihtsutatud tavatermineid „dominantsed geenid” ja „retsessiivsed geenid”.

76

suguvõsa võis olla „vaimsete geenide” allikas, sest kusagilt pidi ju soodumus vaim-setele huvidele Ungern-Sternbergide suguvõsasse tulema.

Õnneks on saatus meile „geeniuuringuteks” kätte mänginud unikaalse võima-luse, sest Christoph Adam von Richteril olid ainult tütred ja ei ühtegi täisealiseks kasvanud poega. See annab võimaluse meesliini vaatlusest täiesti kõrvale jätta. Nagu tabelist näeme, oli Ungern-Sternbergiga abiellunud Gertrude Christina v. Richteri üks õde abielus von Engelhardtiga, teine parun Maydelliga ja kolmas oma isa teise põlve nõo v. Richteriga. Nagu tol ajal tavaks, olid nende õdede lastest ehk nõbudest jälle mitmed omavahel abielus.

Barbara Gertrude Dorothea Fr. Ungern-Sternberg ja Reinhold Gottlieb Frhr. Maydell olid eelnimetatud õdede lapsed, seega nõod, nad abiellusid omavahel ja nende pojast parun Friedrich Ludwig Maydellist (1795–1846) sai andekas, mitme-külgne ja üks viljakamaid baltisaksa kunstnikke (vt. tabel „Baltisaksa kunstnikud”).

Nende õdede lapsed ehk nõod olid ka Auguste Charlotte v. Engelhardt ja Otto Johann Magnus von Richter. Sellest abielust sündis tuntud orientalist Otto Friedrich v. Richter (1792–1816), kes õppis ida keeli, reisis Kreekas, Lähis-Idas, Egiptuses; kirjutas ajaloouurimuse ja pärandas oma reisidel kogutud teadus- ja kunstikogud Tartu ülikoolile. Igal juhul oli ta teadusandekas (ajalugu, keeled, kunstid, etno-graafia). Ta pühendas sellele oma lühikese elu. Ka tema pojast Gerhard Gustav Ludwigist sai vaimsete huvidega mees, kes korraldas Siberis Vene Geograafia Seltsi ülesandel uurimisekspeditsioone, oli Tšitaas Trans-Baikali ülemkoolide inspektor, Eestis Kuuda seminari asutaja ja kuraator, Tallinna toomkooli kuraator, riiginõunik, 1883. aastast Teenuse mõisnik.

Christoph Adam v. Richteri neljanda tütre abielust oma kaugema sugulase Christoph v. Richteriga sündinud poja Otto Johann Magnus v. Richteri vaimsetest kalduvustest pole teada suurt midagi. Kuid ta tegi poliitilist karjääri, tõustes Liivimaa maamarssaliks (1803–06); ta oli see mees, kes parun Otto Reinhold Ungern-Stern-bergilt võttis pandiks Vana-Kuuste mõisa ja ostis juurde Väimela mõisa. Ta kutsus Saksamaalt oma laste koduõpetajaks Johann Philipp Gustav Ewersi, kes hiljem oli 14 aastat Tartu ülikooli rektor ja Parrotite kõrval üks mõjukamaid tegelasi Tartu ülikooli arendamisel.

Otto Johann Magnus von Richteri poeg Gustav Christoph Eduard tõusis samuti Liivimaa maamarssaliks 1836–1838, ostis 1836 Räpina mõisa ja ehitas sinna kauni peahoone. Tema osast Räpina lossi kavandamisel ja muudest kunstikalduvustest pole midagi teada.

Christoph Adam v. Richteri kolmanda tütre poeg Otto Moritz Ludwig v. Engel-hardt (1778–1842) oli teadlane, Tartu ülikooli esimene mineraloogiaprofessor, asutas TÜ mineraloogia muuseumi ja kui uskuda Karl Ernst von Baeri hinnangut, siis oli ta üks 19. sajandi suurimaid loodusteadusliku uurimistöö korraldajaid TÜs. Ta käis koos Parrot juunioriga Kaukaasia-ekspeditsioonidel, kus Parrot osales teadaolevalt esmakordsel Ararati mäe tipu alistamisel, selle mäe tippu ei olnud inimesed varem

77

mäe suure pühaduse tõttu tõusnud. Otto Moritz Ludwig v. Engelhardt rajas TÜ mineraloogia kateedri ja TÜ mineraloogide-geoloogide koolkonna, mille liikmed olid Venemaa maapõuevarade avastamise ja kaardistamise suurkujud, maapõue-varade kaevandamise kavandajad ja seega Venemaa sellealase rikkuse teaduslikud alusepanijad.

Otto Moritz Ludwig von Engelhardti TÜ teoloogiaprofessorist poja Gustav Moritz Konstantini (tõsteti paruni seisusse) poegadest oli üks andekas aiakujundaja ja teine tsiviilarhitekt (vt. tabeleid), kolmas poeg, erialalt arst, avaldas luulekogusid. Olgu täpsustatud, et mineraloogiaprofessor Moritz v. Engelhardti naine oli Christoph Adam v. Richteri tütretütretütar ja selle õde oli kunstnik parun Friedrich Ludwig Maydelli abikaasa.

Neli Christoph Adam v. Richteri tütart polnud aga pärinud mitte ainult oma isa, vaid ka oma ema geenid. Nende ema oli Barbara Hedwig von Oettingen (1712–1776), Pornuse (Halliste) mõisa ostnud ja nii suguvõsa esimeseks mõisnikuks hakanud Joachim Heinrich v. Oettingeni nõbu. Oettingenid olid vanast Riia kaupmeeste suguvõsast, kes nüüd baltisaksa mõisnike verd segama hakkasid. Pornuse Joachim Heinrich v. Oettingeni järglastest vaid niipalju, et tema lapselapse Alexandri tütar Amalie oli ka teoloogiaprofessor parun Gustav Moritz Konstantin Engelhardti naine ja sellest geenikombinatsioonist lõigi välja särav aia- ja pargikujundaja parun Walter Moritz Alexander Engelhardt. Walteri ema vendadest – von Oettingenidest – olid kolm TÜ professorid (üks ka rektor). Ema poolt olid neis v. Knorringute ja v. Bara-noffide geenid. Alexander v. Oettingeni järglaste seas oli üle kümne professori ja doktori. Nad olid 19. sajandi Liivimaa vaimueliidi juhid.

Eeltoodust selgub, et Richterite-Oettingenide geenikombinatsioonist sündinud nelja tütre järglastest vähemalt kolme järglaste seas on loomeandekaid natuure, nähtavasti soodustasid seda ka abielupartnerid v. Engelhardt ning parunid Ungern- Sternberg ja Maydell, kelle kõikide suguvõsades oli lähisugulaste seas loome andekaid inimesi, samuti oli palju vaimsesse eliiti kuuluvaid tegelasi v. Oettingenide sugu - võsas.

Toodud näite puhul julgen esitada hüpoteesi, et vaimsed huvid ja loomingulised võimed on päritavad.

Pärilikkuse teooria järgi on nii, et igas geenikombinatsioonis avalduvad uuel maailmakodanikul (kahest ühinenust) mõjukamad e. dominantsed geenid, ret-sessiivsed geenid jäävad varjatuks. Kui aga mõlemad vanemad on pärinud sama-suguse varjatud ehk retsessiivse geeni, mis nendel endal ei avaldu, siis nende ühistes järglastes avaldub see peidetud geen märksa suurema tõenäosusega. Kui avaldunud tunnusega või – nagu geneetikud ütlevad – realiseerunud tunnusega indiviidid omavahel uuesti järglasi annavad, sealhulgas lähisugulasabielud andekate nõbude vahel või ka näiteks mittesugulastest kunstnikud ja kirjanikud omavahel, võivad statistiliselt piisavalt suurte vaatlusandmete korral tunnused avalduda isegi rohkem kui pooltel järglastest.

78

Helena Kääriäinen

Eesti keeles on 2004 ilmunud hästi lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud „Sinu geenid, minu geenid”. Soomekeelse originaali autor on Helena Kääriäinen, 2002.

Selles raamatus on juttu ka varjatud ehk retsessiivsest pärilikkusest, kuigi küll haiguste puhul. Selgitatakse selliseid juhtumeid, kus geenikandjatel endal teatud haigust põhjustavast geenist tulenevaid sümptomeid ei esine, sest teiselt vanemalt päritud dominantne geen ei võimalda haigusel ega selle sümptomitel ilmneda. Kuid kui mõlemal vanemal esineb üks samasugune retsessiivne haigusgeen, siis teoreetiliselt on 25% ehk keskmiselt neljast lapsest ühel saadud tõenäoselt mõlemalt vanemalt sama retsessiivne geen ja see avaldub siis ka sümptomi(te)na ehk haigu-sena. Retsessiivselt pärandatavate haiguste esinemise tõenäosus on alati suurem, kui vanemad on omavahel lähisugulased, sest nad on pärinud samasugused või sarnased geenikomplektid.

Erinevaid retsessiivselt päritavaid haigusi on teada umbes 2000.Näiteks: tsüstiline fibroos (krooniline kopsuhaigus) – Euroopas esineb sagedu-

sega 1/2500;vastsündinute neerupuudulikkus – Soomes 1/10000, vajab neerusiirdamist;kaasasündinud nefroos – Soomes tõenäoselt ühel 8000st vastsündinust.Kaasasündinud nefroosi varjatud ehk retsessiivse geeni kandjaid on Soomes

sagedusega 1 : 45. Selliseid nefroosi geenikandjatest (abielu)paare saab Soomes olla 1/45 x 1/45 = 1/2025 ja kui vastavalt Mendeli seadustele avaldub nende järglastest tõenäoselt 25% haigus, siis see ongi enam-vähem 1/8000, mis näitab haigestumise tõenäosust kogu Soome inimpopulatsioonist (lk. 49, 52–53).

Soomes on näiteks AGU-tõve (apartüülglükoosaminuuria = väärarenguid põh-justav ainevahetuse haigus) retsessiivse haigusgeeni kandjaid 1/65 ja haigeid lapsi sünnib umbes 1/16000, haigus avaldub vaid siis, kui mõlemad vanemad on selle geeni kandjad, kuid võivad ise täiesti terved olla.

Värvipimedus on x-liitelise ehk x-kromosoomiga edasi kanduva häda näide, kus naisliin kannab geeni ja osal poegadest avalduvad haigussümptomid ehk nad on värvipimedad. Värvipime poeg pärib geeni emalt, kellel sümptomid puuduvad (pole värvipime), varjatud geenikandjast ema poegadest pooled pärivad Mendeli seaduste järgi haiguse, pooled tütardest saavad haigusgeeni kandjateks. Kõik värvi-pimeda mehe tütred on haigusgeeni kandjad, kuid haigus ei avaldu ühelgi tema pojal, kuna nemad saavad üksnes y-kromosoomi, haigus kandub aga edasi ainult x-kromosoomiga. Kui mees on värvipime ja naine geenikandja, võib ka osa tütar-dest olla värvipimedaid. Samasugune skeem on ka hemofiiliasse e. veritsustõppe haigestumisel. Tuntud ajaloolistest tegelastest põdes seda haigust viimase Vene keisri Nikolai II poeg troonipärija Aleksei, kelle korduvalt olla surmast päästnud Rasputin.

79

Selliste pärilike haiguste puhul, mis kanduvad edasi retsessiivse ehk varjatud geeniga, võib näiteks mingi ensüümi tootmist reguleeriva geeni puhul retsessiivne alleel selle ensüümi tootmise pärssida või päris lõpetada. Kui aga laps sai teiselt vane malt sama geeni dominantse alleeli, mis selle haiguse põhjust ei kanna, siis selle geeni toel toodab organism ensüümi siiski piisavas koguses, nii et haigus ei ilmne. Kui aga mõlemal vanemal on sama geen retsessiivse alleelina, võib selliste vanemate laps olla letaalselt haige (lk. 25).

Kui peresse sünnib retsessiivset haigust põdev laps, on ta juba haigena sündimi-sega näidanud, et mõlemad vanemad on kindlasti seda haigust põhjustava varjatud geeni kandjad.

Keelatud teema

Seda, et osa inimesi sünnib määratult andekamateks kui teised, märgati juba ammu, samuti ka seda, et andekate inimeste laste seas on tihti jälle andekaid. Pärast mitmete põhiliste geneetikaseaduste avastamist kujunes andekusealas-test uurimustest omaette teadusharu – eugeenika, mis püüdis seletada andekuse põhjusi. Kahjuks langes selle teadusharu esimene tippaeg* kokku Euroopa suurte koloniaalriikide hiilgeaja ja kriisi algusega, kui koloniaalaladel rahvastik pidur-damatult kasvas, Euroopa riikides aga tööstusrevolutsiooni ja emantsipatsiooni tagajärjel drastiliselt langes. See viitas paratamatule Euroopa tsivilisatsiooni alla-jäämisele ja hääbumisele arvatavalt lähedases tulevikus, nagu teadlaste joonistatud graafikud näitasid.

Mitmesugused filosoofilised ja poliitilised mõttesuunad otsisid abi teaduslikust rahvastiku juurdekasvu planeerimisest. Kahjuks tõsteti esimeseks tõsimeelseks arutlusteemaks just pärilikud vaimuhaiged, samuti kurjategijad – mõrtsukad ning vägistajad – ja muud väidetavalt vähearenenud rahvagrupid, kes tulnuks sterili-seerida ja nende sigitatud vähearenenud lapsed hävitada, sest nende ülalpidamist loeti inimkonnale suureks koormaks. Paljudes maades kehtestati vastavad seadused ja alustati vähemalt kinnipeetavate vaimuhaigete ja retsidivistide steriliseerimist. Kuid järgnesid I ja II maailmasõda, Euroopa rahvastik vähenes tunduvalt, lausa

* Esimesel suurel ülemaailmsel eugeenikakongressil 1912 Londonis oli eesistujaks Briti eugeenikaseltsi esimees Charles Darwini poeg Leonard Darwin, auesimeesteks eugeenikateaduse üks rajajatest ja sõna „eugeenika” kasutuselevõtja Sir Francis Galton, Admiraliteedi I lord Winston Churchill, Sir Thomas Barlow, pärilikkusaine olemasolu esmakirjeldaja Friedrich Weissmann, telefoni leiutaja Alexander Graham Bell, prof. Charles William Eliot jt. (Philipp Blom. 2010. Pöörased aastad. Euroopa 1900–1914.)

80

ülemääragi, kõneteemaks said holokaust, genotsiid ja rassism ning kõigi nende kuritegelike nähtuste põhjendamise osaliseks hakati pealiskaudsel vaatlusel lugema eugeenikateadust.

Maailma uuemas ajaloos on mõned režiimid mõtisklenud, juurutanud ja ka (salastatult) katsetanud n.-ö. õige rassi esindajate omavahelise ristamise, ande-kate inimeste andekuse põhjuste uurimise, üliinimese loomise jt. samalaadsete projektidega. Et sellised uurimissuunad on alati olnud seotud (pehmelt öeldes) kahtlaste tegelaste või režiimidega (Stalin, Hitler jt.), siis on inimühiskond võtnud vähemalt lihtrahva jaoks seisukoha, et selliste probleemide üle mõtisklemine, saati siis rääkimine ja kirjutamine peab olema taunitav, ja Jumal hoidku inim-katsete eest!

Samas teame juba Vana-Egiptuse jt. vanade riikide vaaraode ja kuningate ning läbi ajaloo tuntud kuningakodade ajaloost, kuidas nad aastasadu ja mõnel juhul aastatuhandeid omavahel lähisugulastena abiellusid, trooniõiguslik oli vaid mõ-lema vanema poolt sinivereline ehk nüüdisarusaamade järgi võimalikult sarnase geenikomplektiga vanemate järglane. Seda näeme antiikaja riikides, keskaja ja ka uusaja kuningakodades ning aadlike ringkonnas kuni peaaegu tänapäevani.

Maailmas küllalt erandlik, suhteliselt väikesel territooriumil püsinud ja umbes pool tuhat aastat pidevalt mõnetuhandelise populatsioonina Eestis ja Lätis ela-nud baltisakslaste segahõim on unikaalne seetõttu, et selle seltskonna meesliin (vähemalt osaliselt) oli kogu see aeg haritud, oskas kirjutada ja neist on jäänud piisavalt dokumente ja arhivaale ning kirja pandud sugupuid ja genealoogilisi uurimusi, nii et nüüd saame (reeglina) meesliinis tehtud suguvõsatabelid n.-ö. koost lahti võtta ja kõiki esinenud eellasliine, ka naisliine pidi osadest uuesti kok-ku panna. See võimaldaks suvalist tunnust või sümptomit põhjustanud geeni(de) liikumisteid uurida. Enamik indiviidi tunnuseid kujuneb siiski dominantsete geenide mõjul ja ei ole vahet, kas geen pärandub emalt või isalt, seejuures on ema alati kindlamini teada ja isa kaheldavam. Kuid põhimõtteliselt saab piisa-va materjali läbitöötamisel skeeme koostada ka varjatud geeni liikumisteede ja avaldumise kohta ehk teisisõnu, näidata oletatavat varjatud geeni tunnuste avaldumise võimalust ja selle tõenäosust. Seda ma olen püüdnudki käesolevas töös teha, esitada ja tõestada.

Läbi kultuuriajaloo on olnud üks suur vastamata küsimus: miks ainult väike osa igasugusest ühiskonnast on loominguliselt andekas? See tähendab, et ainult üliväikese osa populatsioonist moodustavad need, kes ühiskonda tõeliselt edasi viivad. Loomeandekate inimeste harv esinemine sarnaselt varjatud geenidest põhjustatud haigustega ja nii andekate kui ka haigete sagenemine sugulasabi-elude puhul, võimaldavad leida paralleele, näiteks baltisaksa aadli puhul, kellel sugulasabielud olid tavalised.

Ma pole geneetik ja botaanikuna ei oska ma öelda, kus see geen või need geenid

81

paiknevad ja millises kromosoomis asuvad*. Ja geneetikud ei oska ka, ning ega enamik esialgu tõenäoselt ei usugi mu teooriat, aga ma väidan, et loomeandekuse edasikandjaks peab olema varjatud ehk retsessiivne geen, mille tõestuseks olen kirjeldanud ja tabelites näidanud loomingulise andekuse geenide liikumise või-malikke teid läbi paljude baltisakslaste põlvkondade, läbisegi nii isa- kui emaliinis, kuidas need mulle näisid liikunud olevat.

Kuna baltisaksa suguvõsade sugupuud on mitme sajandi taha suhteliselt hästi uuritud, kirja pandud ja avaldatud, siis on mõeldav need arvutisse sisestada, arvuti-programmiga töödelda ja kaardistada varjatud geenide liikumise teed ja kui need omavahel ristudes tõepoolest vaimsete annetena on välja löönud, saaks see olla klassikaliseks teoreetiliseks tõestuseks vaimsete võimete päritavuse kohta.

Kogu maailma mastaabis samuti suhteliselt väikese eestlaste rahvuse puhul oleks see liialt töömahukas ja mõeldamatu, seda enam, et eestlaste sugupuud on enamasti uurimata ja kirjutama õpiti alles paari sajandi eest. Veelgi lootusetum oleks säärane uuring suuremate rahvuste või rahvaste puhul.

Loominguline andekus võis ja võib ilmneda nii kunsti- ja kirjandusteoste loomi-ses, teadustöödes ja mõttetegevuses (filosoofid, usu-uuendajad), põllumajanduse, tööstuse, hariduse ja usuelu arendamises, nii parkide kui ka üldse mõisakomplekside rajamises või uuenduslikes ümberehitustes, ühiskonna korraldamises, isegi võidukas sõjalahingu juhtimises. Puudub selge seisukoht, milles kõiges loominguline andekus veel võiks avalduda; leiutamises kindlasti, aga kas ka näiteks (veel tundmatute näh-tuste) avastamises, ette- ja läbinägemise ning n.-ö. teispoolsusega ühenduse saamise võimes: šamaanid, gurud, imeravitsejad, näit. Alessandro Cagliostro, selgeltnägijad, nagu Nostradamus või Ema Shipton, suurte rahvajuhtide uskumatutes saavutustes ja mõjujõus rahvahulkade mingite eesmärkide nimel liikuma kihutamisel (Karl Marx, Vladimir Lenin, Adolf Hitler, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt), mis on suurel määral mõjutanud rahvuste või kogu inimkonna ajalugu jms. Ajaloost on teada ja tõdemuseks, et eriliste võimetega šamaanid ja selgeltnägijad on tihti oma võimed pärandanud oma järglastele, eelkõige lapselastele, millest annab järeldada, miks sellised võimed on kaua samas suguvõsas avaldunud. Kahjuks katkesid sel-lised geeniliinid enamasti keskaegsete tagakiusamiste ja inkvisitsiooni tuleriitade aegadel. Damon Wilson, kes oma teoses „Suur prohvetiraamat” (eesti keeles 2006) ühineb teiste selle teema uurijate ja tõlgendajate seisukohaga, et inimkonna suu-rimate prohvetite ja ennustajate uskumatud võimed olid kaasa sündinud ning et

* Ühes Soome Yle1 doksaates südamehaigetest rääkis südame siirdamise operatsioonist edukalt paranenud patsient, kuidas tal pärast operatsiooni ilmnes luuletajaanne ja loomingulise eneseväljendamise vajadus, enne operatsiooni midagi sellist polnud. Uuri misel selgus, et tema südame doonor oli olnud luuletaja. Saates anti mõista ja viidati võimalusele, et loominguline anne peab olema kuidagi (geneetiliselt) seotud südamega.

82

õppimisega saab neid võimeid ainult mõningal määral parandada. Kaasa sündinud tähendab geenidega päritut.

Ka H. Kääriäinen kirjutab: „Üldise andekuse ja üksikute erinevate annete pärimise kohta ei teata kuigi palju. Usutavasti on kahe matemaatiliselt andeka inimese lapsel suur tõenäosus pärida tavalisest enam niisugust andekust kandvaid pärilikkustegu-reid. Kui inimesse suhtutaks nagu tõuaretusel loomadesse, ristates ühest põlvkonnast teise ainult silmapaistvaid matemaatikuid, võib saada täiesti uuelaadse inimloomuse. Kuna nii ei tehta, pole kellelgi – ei matemaatikutel, sportlastel ega muusikutel – pel-galt nende andekust edasi kandvaid geene… Andekuse pärimisest teatakse nii vähe, et seda ei saa kasutada pere planeerimisel… Kui vanemad on kaugeltki sugulased, on haiguse saamine tõenäosem… Soomes oli väikesel algsel ürgpopulatsioonil, mille järglased peaaegu kõik on, mitmeid päritavaid geenimutatsioone, mis põhjustavad haigusi. Mõne maakonna kõik elanikud põlvnevad 400–500 aasta tagusest mõnest uudismaad harinud perest…”

Nii on ka üsna kindlalt teada, et nii kurtus kui ka absoluutne kuulmine on päri-likud (kuigi kurdistuda võib ka mehaanilise vigastuse tagajärjel).

Bioloogina ja õppinud aednikuna tean, kuidas taimede sordiaretuses ja koduloo-made tõuaretuses on lähisugulaste hübridiseerimine (ristamine) tavapärane laialt kasutusel olev meetod ja seejuures edukas ning suhteliselt kindlalt etteplaneerita-vaid tulemusi andev, loomade tõuaretuses isegi põhiline meetod. Mendeli reeglid ja muud geneetilised seaduspärasused kehtivad ühtmoodi nii bakteritel, taimedel, loomadel kui inimestel, ega siis sellepärast loodusseadused muutu, kui me erinevalt muudest loomadest inimeste järglasi ja järglaste saajate omavahelisi seoseid teiste sõnadega nimetame: laulatus, abielu, vabaabielu, elukaaslane, sohilaps, soovimatu laps, ilma isata laps, tundmatu isaga laps, teadmata vanematega sünnitusmajast või lastekodust adopteeritud laps, leidlaps, orb jne. Ükskõik kas me mõnd vanemat teame, tunneme ja tunnistame või mitte, on iga inimindiviidi loomiseks kindlasti vajalikud ja vältimatud üks ema ja üks isa ning nendelt saadud kaks geenikomplekti. Isegi neitsistsündinuil arvatakse ikkagi ka isa olevat olnud, kas keegi vaimolend või tulnukas.

Nõbude lapsed

Samasugused varjatud geenid kohtuvad tõenäoselt kõige kindlamalt, kui lapsi saavad omavahel õed-vennad, nende lapsed ehk nõod, nõbude lapsed ehk teise põlve nõod jne. Õdede-vendade omavahelist laste saamist peetakse nüüdisajal lausa kriminaalkuriteoks, kuigi vana aja valitsejate puhul on selle kohta teada hulga näiteid. Vennatütrega abiellumist tuleb veel 19. saj. ka meie maal ette, käesolevas

83

teoses näiteks vürstide Lievenite ja eestlastest Betty Alveri esivanemate puhul. Ehkki esimese põlve nõbude vahelised abielud olid meie maal nii kiriku ja kui ka keisri poolt eelmistel sajanditel põhimõtteliselt keelatud, leidsid kõik soovijad nii aadli kui ka maarahva hulgas selleks võimaluse – pastor „ei märganud” ja keiser oli kaugel. Ma pole kohanud sellealast teaduslikku uurimistööd, aga pealiskaudsel hinnangul oli paljudes baltisakslaste suguvõsades kuni kolmandik abiellunutest omavahel nõod. Kui suguvõsas on olemas varjatud loomeandekuse geen, annavad nõbudevahelised abielud seega loomeandekate järglaste sünniks hulga suurema tõenäosuse, kuid ka pärilikud haigused ilmnevad sagedamini. Füüsiliselt haiged surevad paljudel juhtudel juba enne või varsti pärast sündimist või lapseeas, viies surmaga kaasa ja jättes seega levitamata ka haigusgeenid. Vaimselt haiged võivad vireleda aga pika elu. Et viimased on perele ja ühiskonnale suureks koormaks, ongi sugulasabielud juba tuhandeid aastaid taunitavad, seda seost märgati ja sellest soovitati hoiduda, meie tavadesse tuli see piirang ilmselt koos ristiusuga, ehkki pärineb juba Moosese-aegadest, kuigi ka Juudamaa ülikutel olid sugulasabielud tavalised. Piibliseletajad kirjutavad, et juba Aabraham, kes hakkas ainujumala Jahve kummardajaks, kehtestas „nõudmise, et tema pidevalt rohkenevast järelpõlvest ei tohi ükski naituda väljapoole tema sugupuud”. Loominguliste vajaduste ja pürgi-mustega inimesi ei peetud varasematel aegadel mitte kõikjal oluliseks, andekad erinesid muust ühiskonnast, tihti peeti neid veidrikeks, hulludeks või nõidadeks, neid vaenati, piinati ja põletati. Eelmise sajandi mõned totalitaarsed ühiskonnad (NSVL, Hiina jm.) on loomeandekaid inimesi hävitanud lausa süstemaatiliselt. Siiski on kõrgema intellektiga inimesed viimastel sajanditel hakanud aru saama, et ilma loomeandekate inimesteta ühiskond ei areneks, vaid tammuks paigal või taandareneks.

Mida kaugematest asupaikadest pärit võõrad inimesed omavahel lapsi saavad, seda rohkem on ainult juhuse varaks see, et vanematel juhtub olema samasugune varjatud geen, kuigi seda varjatud geeni liigub ühtlaselt ja hõredalt üle ilma. Seega oleks retsessiivse andekusgeeni avaldumise teadlik taotlemine sugulasabielude kaudu alternatiivseks teeks tavatarkusele, et „veresegamine” kaugete valdade, kihel-kondade, maade ja rahvaste vahel on igal juhul kasulik ja positiivne ja et sellisest ühendusest sündinud lapsed on kuidagi tublimad kui mõlema vanema poolt koha-liku algupäraga lapsed. On küll õige, et ka kaugel maal võib samasugune varjatud andekusgeeni esinemissagedus olla kui meie maalgi, aga nende geenide kohtumise tõenäosus on ikka ja alati enam-vähem sama väike kui suvalise kohaliku partneriga lapsi saades. Ainus kindel meetod oleks suguvõsasisesed sugulasabielud tõeliselt loomeandekates suguvõsades, kuid seda juhul, kui seal ei ole retsessiivsete haiguste geene. Üheks võimaluseks on laste saamine kindlalt retsessiivseid andekusgeene kandvate isendite vahel. Nüüdisajal, kus meil umbes pooled abielud lahutatakse, on ju näiteks ilma geeni- või genealoogilisi uuringuid tegematagi mõeldav, et paarid, kes on esimeses (noorpõlve) abielus saanud loomeandekaid lapsi ja seega

84

ise kindlasti andekuse geeni kandjad, saavad juba teadlikult omavahel (keskeas) teiseks abieluks kombineerudes loomeandekate laste tõenäost sünniprotsenti olu-liselt suurendada.

Suguvõsas genealoogiliselt loomeandekate sündimise potentsiaali uurides ja seda rakendades peab silmas pidama, et kui juba loomeandekuse varjatud geeni olemasolu suguvõsa mõnes liinis on tuvastatud, peab seda ka püüdma säilitada. Piisab vaid sellest, kui varjatud geeni kandjal on vähemalt 3–4 (suureks kasvanud) last, et varjatud geen kindlalt vähemalt ühe lapse kaudu edasi kanduks. Ja nii iga järgmise põlvkonna varjatud geeni kandja puhul. Väike lootus on muidugi ka 1–2 lapse puhul, aga selle tõenäosus on liialt väike, et kindlalt tagada väärtusliku geeni säilimine suguvõsas. Ja siis veel see teise samasuguse varjatud geeni kandja otsimine ja leidmine…

Ajaloolisi näiteid

Kunstniku ja skulptuuriprofessori Alexander Friedrich v. Bocki isa oli nõbude laps, mõlemad vanemad olid Joachim Heinrich v. Oettingeni lapselapsed, kuid ka Ale-xander Friedrich v. Bocki vanaisa Heinrich Bernhard Woldemar v. Bock oli nõbude laps, ühine vanemate vanaisa oli Joachim Oettingen. Professori ema pidi samuti olema vähemalt varjatud andekuse geeni kandja.

Luua mõisapargi rajaja Alexander Arved v. Oettingen oli nõbude laps, vanemate ühine vanaisa oli Franz Georg v. Oettingen, kuid ka Alexander Arvedi ema Alma Helena v. Stryk oli nõbude laps, vanemate ühine vanaisa oli Joachim Heinrich v. Oettingen, Joachimi poeg.

Maalikunstnik Hermann Gustav v. Engelhardt oli nõbude laps, vanemate ühine vanaisa oli Anton Johann v. Engelhardt. Anton Johanni nõbu Margaretha Elisabeth v. Engelhardt, abielus v. Moeller, oli maalikunstniku-akadeemiku Otto v. Moelleri vanaema.

Tartu ülikooli rektor (1865–1868) ja meditsiiniprofessor Hermann Guido v. Sam-son oli nõbude poeg, ühised esivanemad Claudius Hermann v. Samson ja Gertrude Helene v. Oettingen, viimane oli eespool tutvustatud Christoph Adam v. Richteri naise Barbara Hedwigi õde. Sama Claudius Hermann v. Samsoni pojapoeg Reinhold Johann Ludwig v. Samson (1778–1858) oli Liivimaal pärisorjuse kaotamise etteval-mistamisel tähtsuselt teine mees Friedrich Wilhelm v. Siversi kõrval, tema valmistas Liivimaa Õuekohtu presidendina ette kogu vastava seadusandluse ja pärisorjuse lõpetamise läbiviimise korra juriidilise külje. Hiljem on tedagi laulupidude tänu-kõnedes kui eestlastele priiuse saamise üht kõige tähtsamat tegelast meeles peetud.

Ühes eelmises lõigus mainitud Anton Johann v. Engelhardti naine Hedwig Helena

85

v. Samson oli samuti Claudius Hermann v. Samsoni tütar, samas näeme ka eelmist kontsellatsiooni, sest Hedwig Helena v. Samsoni isa oli Katharina Helmese pojapoeg, ema aga sama Katharina Helmese teise poja tütretütar. Sama Katharina Helmese lelle Johann Helmese ühe lapselapse poegade lapsed abiellusid omavahel ja sellest abielust sündis üks Eestimaalt pärinev kuulsam teadlane – Karl Ernst v. Baer.

Imetajate munaraku esmakirjeldaja, korrektse nimega Karl Ernst Baer Edler v. Huthorni vanemad olid omavahel nõod, vendade lapsed, ühine vanaisa oli 1747 aadeldatud Heinrich Baer Edler v. Huthorn. Eestimaalastele oli K. E. v. Baer ees - kujuks veel sellega, et lasi esimesena oma mõisa maadel kasvatada põldristikut, millest tegelikult sai alata meie maaviljeluse edukäik, aluseks ristikukasvatusel põhinev mitmeväljasüsteem.

Maalikunstnik parun Friedrich Ludwig Maydelli vanemate ühine vanaisa oli Christoph Adam v. Richter ja vanaema Barbara Hedwig v. Oettingen, Joachimi lapselaps.

Peterburi õukonna andeka portreemaalija, kurttumma Peter v. Baranoffi isa oli teise põlve nõbude poeg, ühine esivanem Sausti mõisnik Wrangell.

Heinrich v. Fick oli esiisaks maalikunstnik Otto Zoege v. Manteuffeli vanematele, kes olid omavahel teise põlve nõbude lapsed.

Maalikunstnik Hermann Friedrich v. Schrencki vanemad olid teise põlve nõod, ühine esiisa oli Gustav Adolf Clodt v. Jürgensburg. Gustav Adolfi poolvenna poeg oli Adolf Friedrich Clodt v. Jürgenburg ja omakorda tema poeg Karl Gustav Clodt v. Jürgensburg, kelle kaks poega ja kaks pojapoega olid suured kunstnikud. Karl Gustavi ema Gertrude Sophie v. Schwengeln oli nõbude laps, vanemate ühine vanaisa oli Magnus Johann v. Aderkas. Karl Gustavi isa Adolf Friedrich Clodt v. Jürgensburgi teise põlve nõbu oli krahv Gotthard Johann Zoege-Manteuffeli proua Margaret-ha Elisabeth v. Güntersberg, viimaste pojapoeg oli Ravila „hull” krahv – kirjanik, leiutaja, teatri looja. Kuna Clodt v. Jürgensburgide erinevates meesliinides ja sama mehe erinevate naistega saadud järglastes avaldub loominguline andekus, näitab see, et selline varjatud geen on liikunud selles suguvõsas ja avaldunud soodsal kokku-sattumisel samasuguse geenikandjaga.

Maastikumaalija Reinhold Wilhelm v. Moelleri isa Friedrich Otto oli teise põlve nõbude laps, ühine esiisa oli Christoph Johann v. Moeller. Kuid ka Christoph Johann oli oma naisega teise põlve nõbu, ühine esiisa oli Johann v. Moeller. Reinhold Wil-helm v. Moelleril piisas loomeande avaldumiseks vaid v. Moellerite enda suguvõsa sees ristuvatest varjatud geenidest. Seevastu veidi varasema põlvkonna akadeemi-kul ja kunstiprofessoril Otto Friedrich Theodor v. Moelleril, kelle esiisaks oli sama Christoph Johann, kuid otsesed eellased ei olnud omavahel lähisugulasabieludes, ei piisanud oma suguvõsa geenidest, loomeanne sai avalduda arvatavasti vaid seetõttu, et tema isapoolne vanaema oli v. Engelhardtidest, see suguvõsa oli teise varjatud geeni kandja. Professori isa Berend Ottogi oli kange mees, küll mitte kunstnik, kuid tõusis admiraliks ja oli kaheksa aastat Vene keisririigi mereministriks, ka senati liige.

86

Reinhold Wilhelm v. Moelleri õde oli TÜ rektori Guido v. Samsoni poja Hermann Claudius Oskari naine, Oskar oli diletant-helilooja ja nende poeg juba helilooja ja muusikakooli direktor ning dirigent ja muusikapedagoog mitmel maal (vt. ptk. „Muusikud ja heliloojad”).

Maalikunstnik Rudolf Julius v. zur Mühlen oli nõbude poeg, vanaisad olid ven-nad ehk vanemate ühine vanaisa oli Hermann Johann v. zur Mühlen. Mujal selles suguvõsas ja ka langude suguvõsades pole loomingulist andekust märgata. Aga Rudolfi isaema oli sünnilt v. Wistinghausen, Johann Christiani tütar, sama Johann Christian oli vanaisa vanaisa ka akadeemik Alexander Theodor v. Middendorffile ning Kõrgepea lossi ja Nõmme linna rajanud Nikolai v. Glehnile.

Hummuli mõisnikud olid pikka aega v. Reutzid, neid üheski tabelis pole, sest sugu - võsast pole teada teisi looja-andeid peale Alexander Magnus Fromhold v. Reutzi (1799–1862), kellest sai TÜ professor (1825–40) ja kes kirjutas Vene Õigeusu Kiriku ajaloo, mida aastakümneid kasutasid käsiraamatuna kõik Venemaa ülikoolid. Ta oli nõbude laps, kelle ühine vanaisa oli Caspar Friedrich v. Reutz ja vanaema Anna Wil-helmine v. der Pahlen. Caspar Friedrich v. Reutzi isapoolne vanaema oli Margaretha v. Güntersberg, Christophi tütar Udernast, ja emapoolne vanaema Dreilingutest, mõlemad vanaemad seega loomeandekust kandva geeniga suguvõsast. Dreilingu tütre Ursula v. Grave kaasavarana saigi Hummuli mõis v. Reutzide suguvõsale. Kuid ka professori isapoolsed vanavanemad olid nõbude lapsed, ühine vanaisa oli Pootsi mõisnik v. der Pahlen Tõstamaalt ja vanaema Dorothea Elisabeth v. Essen.

Väike-Lähtru mõisnikel Ungern-Sternbergidel, kes ligi 300 aastat seda mõisa pidasid ja juba 1400. aastatel Pürkeli liinist eraldusid, ei avaldunud põlvkondade viisi erilisi loomingulisi andeid, alles Karl Ludwigu tütar Helene Juliane Eleonore sai parun Paul Rehbinderilt poja, kellest sai tuntud luuletaja ja kirjanik Ludwig Nikolai v. Rehbinder (1823–1876), Paul Rehbinderi ema oli Nassau krahvinna (Herrin zu Leck, Nassau oli linnriik Reinimaal). Sellel Ungern-Sternbergide liinil ei olnud lähi-sugulaste vahelised abielud kombeks, nähtavasti alles Paul Rehbinderi ema kaudu tuli sisse retsessiivne geen, mis koos Ungern-Sternbergide liinis varjatuna päritava geeniga kohtudes sai avalduda andena.

Revali bürgermeister Christian Buchau (surnud 1721) või tema proua pidi olema varjatud andekusgeeni kandja, nende lapselapselapsed, Suurgildi vanem Johann Christian Wistinghausen ja Margaretha Buchau abiellusid omavahel, geen oleks võinud avalduda, aga ei kohtunud veel kaks põlvkonda omasuguse geeniga, alles Karl Alexander Wistinghausen sai krahvinna Stenbockiga abielludes loominguliselt andekad lapsed: Richard Magnus Carlist sai muusik ja helilooja, Walter Siegfried Nikolaist literaat ning Theophilie Magda Eugeniest produktiivne kirjanik. Theophilie eesti keelde tõlgitud romaan „Vana krahvi majas” on üks parim igapäeva eluolu ja -laadi kirjeldusi ühe mõisa, antud juhul Kolga mõisa kohta, kuigi nimed ja kohad on veidi muudetud, on need ometi kõik selgelt tuntavad. Krahvide Stenbockide suguvõssa oli varjatud andekusgeen jõudnud just eelmises põlvkonnas Theophilie

87

Stuarti kaudu, kes oli selle pärinud Kantide suguvõsast, Theophilie vanaisa vend oli suur filosoof Immanuel Kant. Ka Theophilie Stuart-Stenbocki kuulus ja andekas, kuid noorelt surnud luuletajast pojapoeg krahv Magnus Andreas Stenbock (varju-nimega Eric) päris oma andekusgeenid sama teed mööda.

Kuigi meie eesti soost metsamehed ei taha kuidagi tunnistada baltisakslaste suurt osa metsanduse arendamisel, arvan ma jätkuvalt, et Eesti-, Liivi- ja Kura-maa teadusliku metsanduse ja teadusliku dendroloogia rajajaks oli Friedrich Maximilian v. Sivers, kes on rajanud ka Baltimaade suurima dendraariumi (kui botaanikaaiad arvestusest välja jätta). Samuti olen veendunud, et Õisu mõisa park on Eestimaa parkidest kõige puhtamalt oma stiilis välja peetud ja praegu kõige ilusam park Eestis. Rajajateks isa ja poeg v. Siversid. Õisu pargi rajaja Sivers-seenior ja suurima dendraariumi rajaja Maximilian v. Sivers olid vennad, nende vanemad olid nõbude lapsed, ühine esiisa oli Friedrich Wilhelm v. Sivers. Ka Õisu pargi rajaja v. Sivers-juuniori vanemad olid omavahel nõbude lapsed, ühine esiisa oli Peter Christian Heinrich v. Knorring. Eesti parkidest paigutaks ma stiililiselt väljapeetuselt teisele kohale Räpina ja kolmandale kohale Luua pargi. Räpina pargi rajaja oli nõbude laps, ühine esiisa Friedrich Wilhelm v. Sivers. Ka Luua pargi rajaja oli nõbude laps, nende ühine esiisa oli Franz Georg v. Oettingen. Samuti ka Õisu pargi seenior-rajaja ja Luua pargi rajaja naised olid õed Oettingenid, kellede ema oli nõbude laps, ühisteks vanavanemateks Christoph v. Richter ja Hedwig Beata v. Richter, kes olid omavahel samuti sugulased, Hedwig Beata ühtlasi Christoph Adami tütar. Kõigi nende kolme kaunima pargi kavandaja parun Walter Moritz Alexander Engelhardti (W.v.E), keda tuleb pidada Eestimaal sündinud suurimaks aednikuks ja kes elu teisel poolel sai Saksa aianduse tunnustatud uuendajaks, vanemad olid omavahel neljanda põlve nõod, Johann v. Oettingeni (1638–1717) järglased. Sama Johann v. Oettingeni lapse lapsed olid ka Christoph Adam v. Rich-teri naine Barbara Hedwig v. Oettingen ja suguvõsa esimene mõisnik Joachim Heinrich v. Oettingen, maamarssali Alexander v. Oettingeni vanaisa. Teadupoolest olid Joachim Heinrichi tütre lapselapsed ka Peterburi KA professor Alexander Friedrich v. Bock ja tema vend meditsiinidoktor Friedrich Wilhelm v. Bock, omal ajal Tartu linnapea. Lisaks kõigele eelnevale oli Õisu pargi juunior-rajaja proua Margaretha Bertha Marie, sündinud v. Ruckteschell, Walther v. Engelhardti õe ja pastor v. Ruckteschelli tütar, pastor oli aga Räpina pargi rajanud Alexander v. Siversi proua Ida Elise onupoeg.

Ma ei hakanud siin üle kordama, kuidas mitme Eestimaa parima mõisapargi raja-jad, isegi nende abikaasad ja nende parkide kavandaja on omavahel teise põlve nõod (vt. „Mõisaparkide loojad”), tahan vaid meenutada, et kõigi nende vanaemadeks olid õed v. Knorringud, kellede ema oli Katharina Helena v. Baranoff (1774–1820) ja viimase nõbu oli Nikolai v. Baranoff, kelle tütar Olga finantseeris Tõnis Grenstei-ni kunstiõpinguid Düsseldorfis (vt. Kreutzwaldi peatükis enne Eduard Bornhöhe lugu).

88

Silmatorkavamate mõisaparkide rajamisel on tähtis osa ka krahvide Sieversite suguvõsal; nimede sarna-suse tõttu on neid sageli segi aetud v. Siversite suguvõsaga. 1730 abiellusid omavahel nõod Sieversid – Joachim Johann ja Anna Magda lena. Nende poeg, krahviks löödud Jacob Johann, kes oli Bauenhofi (Bauni Lätimaal) mõisnik, abiellus oma nõo Elisabeth v. Sieversiga ning viimaste tütar krah-vinna Elisabeth laulatati 1793 Vigala, Jädivere jt. mõisate mõisniku parun Berend Johann v. Uexkülliga. Berend Johann hakkas siis kohe rajama Viga-lasse ja Jädiveresse parke ja lehisealleid, võimsad lehisealleed olid ka Bauen-hofis. Vigala pargid on ühed uhkemad Eestimaal ja Jädivere parki on peetud

kõige põnevamaks pargiks Eestimaal. Elisabeth oli lesepõlves ka ise Jädivere mõis-nik. Samade algul nimetatud Joachim Johanni ja Anna Magdalena v. Sieversite teise poja krahv Karl Eberhardi pojatütar krahvinna Charlotte Catharina Elisabeth abiellus Gustav Gotthard Karl v. Bergiga Sangastes, nende poeg Friedrich Georg Magnus (1845–1938) ehitas võrratu Sangaste lossi, rajas liigirikka mõisapargi, mida võib pigem nimetada arboreetumiks, aretas Sangaste rukki ja tegeles tõuaretusega. Rukkiaretaja õde abiellus Harku mõisniku parun Karl Gustav Robert Ungern- Sternbergiga, kes sättis Harku pargi ümber vabakujuliseks. Näeme, et mõisnike prouad võisid olla pargihuvi edasikandjad ja tähtsamad tegelased parkide rajamisel või ümberkujundamisel kui mõisahärrad ise. Kõigi eelloetletud pargirajajate esiema ja Joachim Johanni proua Anna Magdalena ema oli Magdalena Elisabeth Gertruta v. Brümmer, sündinud v. Richter, kelle vennapoeg Christoph Adam v. Richter on võtmeisik kogu minu esitatud päriliku andekuse uurimuses. Seega Joachim Johann v. Sieversi proua Anna Magdalena ja Christoph Adam v. Richter olid omavahel nõod.

Lisasks on huvitav märkida, et Joachim Johanni naise Anna Magdalena õde Maria Elisabeth Sievers abiellus Christian Günzeliga ja nende poeg Karl Johann Günzel abiellus Bauenhofi krahvi Jacob Johanni ja Elisabeth Sieversite tütre krah-vinna Katharinaga. Sellest abielust sündinud Juliane abiellus Gottfried Albrecht Germanniga (1773 Riia – 1809 Tartu), kellest sai Tartu ülikooli esimene loodusloo- ja botaanika professor ning kes rajas TÜ botaanikaaia. Ning Jacob Johanni naise Elisabethi (sünd. Sievers) vallastütar Katharina (Jekaterina, sünd. Revalis 1780) oli Venemaa kultuuriloos väga olulise Nikolai Karamzini proua, neil oli kolm last.

Kindralkuberner Bauni (Baunhof) Jacob Johann krahv Sievers (1731–1808),

v. Grassi õlimaali järgi.

89

Maalikunstnik Peter Felix v. Siversi vennatütar oli maalikunstnik Hermann Fried-rich v. Schrencki ema, tema teise venna poeg Peter Ernst v. Sivers (1824–1896) õppis Pariisi kunstikoolis ja töötas hiljem Riias insenerina, ta oli Valguta mõisa omanik, temagi vanemad olid omavahel nõod, ühine esiisa Friedrich Wilhelm v. Sivers. Ka Peter Ernst v. Siversi ja ta naise Ottilie v. Schrencki vanemad olid omavahel nõod, Gustav Adolf Clodt v. Jürgensburgi lapselapsed. Gustav Adolf Clodt v. Jürgensburgi lapselapsed ja seega omavahel nõod olid ka maalikunstnik ja Kammeri mõisnik Peter Felix v. Sivers ja tema naine Ottilie Agneta Clodt v. Jürgensburg, sellest abi-elust sündinud Otto Reinhold August v. Siversist sai Liivimaa rüütelkonna arhitekt, kelle töölaual valmis või kontrolliti enamik tema ajal ehitatud mõisaprojekte, aga ka palju kirikute, sildade ja mitmesuguste muude rajatiste projekte, mille tellijaks või finantseerijaks oli rüütelkond.

Kust tuli kunstnikugeen v. Liphartite meesliini, ei ole veel päris selge. Igatahes hakkas Carl Gotthard v. Liphart (1778–1853) kunstiteoseid koguma, kuid polnud veel kunstnik. Tema poeg Carl Eduard oli veelgi suurem kunstikoguja ja alles Carl Eduardi poeg Ernst Friedrich oli esimene, keda ka maalikunstnikuks võib pida-da, eelkõige aga kõigi keiserlike kunstimuuseumite arhivaariks Venemaal. Ernst Friedrichi vennapoeg abiellus krahvinna Manteuffeliga nende pojas Karl Eduard Ferdinand Liphartis (sündinud 1900) avaldus ka päris loomeanne. Varjatud ku-jul pidi see geen olema juba esimesel kunstikogujal Carl Gotthardil, kelle ema oli paruness Stackelberg, Venemaa Poola suursaadiku ja Purtse mõisniku Otto Magnuse noorem tütar, Otto Magnuse vanavanemad olid omavahel nõod ja mende ühine vanaema oli Magdalena Ungern – ehk pärineb see geen sealt. Kuid Ernst Fried-richi vanaisa Carl Gotthardi vanaema oli neiuna Margaretha v. Vietinghoff-Scheel (1719–1772), Hermann Friedrichi tütar, viimase isa Otto Hermann ja ema Anna Ulrica olid mõlemad v. Vietinghoffid, siitkaudu võis siis see varasem loomeandekuse geen Liphartite suguvõsasse jõuda. Samas aga pole teada ühtki kindlat viidet, et nii varastes v. Vietinghoffide generatsioonides oleks loomeandekuse geen kellelgi teisel avaldunud. Ühest teisest, Venemaale läinud v. Liphartite harust oli Adalberti (sünd. 1835, TÜs stud. pharm.) pojapoeg Andrei (1898–1980) aastatel 1933–1951 Gorki autotehase peakonstruktor, automargi „Pobeda” looja ja viiekordne Stalini preemia laureaat (Wikipedia järgi).

Keila-Joa uhke lossi ja pargi rajaja, krahviks löödud Alexander v. Benckendorff ei ole tabelis geeniliinidega seotud teiste pargirajajatega. Mõned teised Benckendorffide suguvõsa liikmed on siiski rajanud Kehtna ja Jäneda pargi, mis ütleb, et varjatult oli geen suguvõsas liikumas ja teist samasugust geeni kandev partner tuli jälle v. Knorringute suguvõsast. Kuid Alexander oli teisest harust, nii et emapoolselt pidi geen olema ka Schilling v. Canstatti suguvõsas Württembergis. Muidugi on Keila-Joa puhul ja mujalgi mõeldav, et alati ei pidanudki pargi peremees ja finantseerija ise olema loomeandekas. Ta võis lihtsalt palgata loomeandeka aedniku või kasutada mõnd Peterburi nõustajat, keda Peterburis võis leiduda ridamisi.

90

Kui tuua välismaiseid näiteid, siis olen ühest telesaatest kuulnud, et ka suur avas-taja Charles Darwin oli nõbude poeg, ja ühest raamatust lugenud, et ta oli ka abielus oma nõoga. Wikipedia järgi ta siiski ise nõbude poeg polnud, kuid oli abielus oma nõoga, nii et poeg Leonard oli nõbude laps. Ja Francis Galton (1822–1911) ei olnud mitte Charles Darwini õepoeg, vaid Charlesi isa poolõe tütrepoeg ehk nõo poeg. Ta oli eugeenika kui teaduse rajaja ja selle juhtfiguure, kirjutas üle 300 teadusliku traktaadi, muu hulgas avastas sõrmejälgede kasutamise võimaluse kriminalistikas, kõrgrõhkkonnad ja nende mõju ilmastikule, lõi statistilise psühholoogia jm.

Niall Ferguson on oma raamatus „Raha võidukäik” väitnud, et maailma ja selle rahandust ning väärtpaberiturgu oluliselt mõjutanud juutide Rothschildide sugu-võsas oli aastail 1824–1877 sõlmitud 21 abielust 14 nõbude või lellede ja venna-tütarde vahel.

Meie oma kuulsustest oli admirali ja Antarktika avastaja Fabian Gottlieb Ben-jamin v. Bellingshauseni isa Fabian Ernst nõbude poeg, isa vanaisad olid (pool)vennad, Lahetaguse mõisniku Hermann v. Bellingshauseni pojad Kihelkonnalt Saaremaal.

Mõeldava uurimissuunana oleks hästi tulemusrikas üksikjuhtude analüüs. Kuna mitmed suured ja põlised aadlisuguvõsad, nagu Uexküllid, Stackelbergid, Taubed, Wrangellid jt., on andnud vaid üksikuid loomeandekaid järglasi, võiks just nende üksikute erandite genealoogiline uurimine olla ülimalt õpetlik, sest säärased üksik-juhud tõestaks kõige veenvamalt, kuidas varjatud andekuse geenid naisliini pidi neisse suguvõsadesse sattusid ja kuidas omavahel kohtusid, nii et nad loomeandena avalduda said.

Tahan näiteks tuua veel ühe suguvõsa, kust on sündinud kolm-neli omal alal maailmakuulsat tegelast, kõigi nende puhul on küsitav ja veidi harjumatu, kas nende saavutused võisid oleneda loomeandekuse geenist või millestki muust. See on v. Tollide suguvõsa*.

Et kusagilt alustada, võtame kunagise Saaremaa viitsekuberneri Christian v. Tolli (1607–1675). Ta isapoolne vanaema oli Elisabeth v. Vietinghoff ja ema-poolne vanaema Anna v. Ungern, abikaasa oli aga neiuna Anna Sophie v. Lieven, kes oli Teenuse mõisniku Jürgeni tütar ja kelle kaasavarana v. Tollide suguvõsale toodud Pargenthali mõisa hakkasid eestlased pärastpoole Tolli mõisaks kutsuma. Christiani ja Anna Sophie viienda põlve järglane oli Robert v. Toll (1802–1876), kes tõsteti 1855 paruni seisusesse. Ta sai loosi teel Kukruse mõisa omanikuks, sest kaugest sugulasest Kukruse mõisnikul polnud poegi ja vastavalt suguvõsas kehtestatud pärimisreeglile (Fideikommiss) ei saanud seda mõisa tütardele kaasa-varaks anda. Robert „lõi selle mõisa üles” ja rajas sinna ka ühe Eestimaa aianduse

* Mõned uurijad on arvamusel, et v. Tollide suguvõsa võib olla alguse saanud kohaliku algupäraga Tõllude ülikuperest (s.h. legendaarne Suur Tõll), kes sulandusid vallutusajal baltisakslastega, saksa keeles ju õ tähte pole.

91

ajaloo tähtsama pargi. Ta kogus ja oli vähemalt Euroopa-kuulsusega vanade üri-kute, müntide ja pitserite kogu omanik, kelle neljaköiteline teos oma kogudest (Est- und Livlandische Brieflade) on siiani ajalooteaduse oluliseks allikmaterjaliks, lisaks hakkas ta esimesena tööstuslikult kaevandama ja kasutama põlevkivi (oma Kukruse viinavabriku kütmisel) – maavara, millest nüüdseks on saanud meie põhiline energiaallikas ja rahvuslik rikkus. Kukruse järgi on sellest ajast põlev-kivi rahvusvaheliseks nimetuseks kukersiit. Roberti vennapoeg Eduard Gustav v. Toll (1858–1902) oli Vene riigigeoloog ja mineraloogiamuuseumi konservaa-tor e. peavarahoidja. Ta hukkus Põhja-Jäämerel, kui tema juhitud ekspeditsioon püüdis järjekordselt leida Põhja-Jäämerest legendaarset Sannikovi maad. Chris-tiani ja Anna Sophie viienda põlve järglane oli ka Richard Otto Maacki vanaema Chris tina Renata v. Toll. 1825 Kuressaares sündinud Richard Maackist sai kuulus botaanik ja Kaug-Ida looduse uurija, kelle auks on nimetatud taimeperekond (Maackia) ja veel hulga taimeliike. Aga eelnimetatud v. Tollide esiisa Christiani venna Christopheri pojapojatütar Christine Frederice abiellus Johann Friedrich v. Krusensterniga Hagudisse ja nende poeg oli Adam Johann, kes juhtis esimest Vene ümbermaailmareisi, kus osalesid ka Otto v. Kotzebue, v. Bellingshausen ja palju teisi Eestimaa aadlikke. Ta koostas maailma esimese Vaikse ookeani atlase ning kavandas ja juhtis hiljem palju aastaid Venemaa maade avastamise ja loo-dusuurimise programme. Adam Johann v. Krusensterni teise põlve nõo poeg, krahviks löödud maailmakuulus sõjastrateeg Karl Wilhelm v. Toll (1777–1842) oli Suvorovi leitnant, kahurväekindral, Kutuzovi kindralstaabi ülem ja Barclay de Tolly peastrateeg Napoleoni alistamisel.

Küsimus ongi: kas nende meeste erakordsed saavutused tulenesid andekusest või lihtsalt haridusest, kokkusattumustest, töökusest, juhusest ja paratamatusest? Seega siis nii, nagu enamasti on püütud seletada, et aeg oli selliseks avastuseks või saavutuseks ajalooliselt ja teaduslik-tehniliselt küps (kukersiit, Vaikse ookeani saared) või et kui v. Toll poleks Barclay de Tollyt nõustanud, oleks paratamatult keegi teine samasugune mees ette astunud ja hea plaani esitanud, ehk Napoleon oleks alistatud nagunii ilma nendetagi. Põhimõtteliselt on küsimus selles: kas sää-rased suursaavutused põhinevad isiklikul ja päritud andekusel või oleks sellised juhtumid-avastused-leiutised toimunud nagunii, ka revolutsioon, aatomipomm, plastmass, Nokia ja islam? Kas on siis sellisel juhul õiglane ja õigustatud, et suur-saavutuse loojat-sünnitajat õilistatakse krahvi- või vürstitiitliga, Nobeli preemiaga või ausambaga, kui tema saavutus oli tegelikult paratamatus või juhuslikult just tema sattus õigel ajal õigel kohal olema? Või hoopis selles, et just tema vanematel juhtusid seda saavutust võimaldavad geenid juhuslikult sedamoodi kombinee-ruma? Ja et tema vanematel olid need geenid üldse olemas, mis nii kombineeruda said? Jne.

92

Muusikud ja heliloojad

Baltisakslastest muusikainimesi olen ma ainult n.-ö. möödaminnes uurinud – siis, kui nad mulle teiste teemadega seoses on ette tulnud. Muidugi mõista oli baltisaks-laste seas hulga interpreete ja ehk ka mõned heliloojad, vaimuliku muusika loojaid oli kohe kindlasti. Nii on näiteks baltisaksa genealoogia käsiraamatus kirjutatud, et v. Krüdeneride suguvõsas avaldus põlvest põlve ebatavaline muusikaanne ja parun Boriss Krüdener-Struve (sünd.1897) on olnud muusikaprofessor (ja kirjanik).

Internetist leidsin 8. juunil 2008 Balti riikide 90. sünnipäeva puhul Baden-Württem bergis korraldatud ürituse kava, kus matineekontserdi pealkirjaks oli Johann Friedrich de La Trobe und sein Kreis. J. Fr. La Trobe (1769–1845 Tartu) oli Inglismaal Chelseas sündinud med. dr. ja komponist, kes Liivimaale tuli. Igatahes mängiti eelnimetatud matineekontserdil La Trobe ning Peter Otto Zoege-Manteuffeli ja Woldemar v. Bocki loodud muusikat. Peter Otto Zoege-Manteuffelit arvatakse olevat kunstniku-akadeemiku Carl Timoleon v. Neffi tegelik isa. Mina olen kaht-lustanud, et ta võis läbi v. Neffide suguvõsa ka kunstnik Eduard Viiralti esiisa olla. Peter Otto legitiimse poja tütar Ludmilla aga abiellus oma nõo ja Võhmuta mõisniku Peter Zoege v. Manteuffeliga, sellest abielust sündinud Peter Arthurist sai luuletaja.

Kui „Eesti kirjarahva leksikon” (1995) ja „Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon” (1996) on päris palju ruumi pühendanud baltisaksa kirjanikele, luuletaja-tele, kunstnikele, arhitektidele jt. kultuuriloojatele, siis „Eesti muusika biograafiline leksikon” (1990) ja samanimeline kaheköiteline kogumik (I köide 2007 ja II köide 2008), on baltisaksa muusikutest peaaegu täiesti mööda vaadanud, nimetades vaid mõnda muusikut ja kümmekonda organisti, jättes mulje, nagu enne eestlaste ärka-misaega siinmaal üldse ilmaliku muusikaga ei tegeldud.

Tahaksin vähemalt La Trobele mõned read pühendada. Inglispäraselt John Frederick La Trobe üks vendadest, Christian Ignatius La Trobe (1758–1836), oli maa-ilmakuulus helilooja ja kirjanik, teine vend Benjamin Henry La Trobe (1764–1820) oli esimene professionaalne arhitekt Ameerikas, kes on projekteerinud kõigile tuntud Ühendriikide pealinna Kapitooliumi. Nende isa Benjamin oli baptisti jutlustaja ja hernhuudi presbüter Inglismaal ning Inglise hernhuudi koguduse ökonomus. Sugu-võsa kaugemad esivanemad pärinevad Prantsusmaalt Languedocist (kust ka meile tuntud de La Gardied). Liivimaale saabunud John Frederick alias Johann Friedrich oli õppinud paaris hernhuutlikus (muusika „kallakuga”) koolis ja lõpetas Jena üli-kooli meditsiinidoktorina. Algul oli ta v. Siversite koduõpetaja Heimtali mõisas ja seejärel samas ametis v. Lilienfeldide juures Uue-Põltsamaal. Uue-Põltsamaa mõisni-ku poeg Karl Reinhold Georg hakkas La Trobe õhutusel ja õpetusel komponeerima laule, millest osa on trükis avaldatud. Seejärel võttis La Trobe rendile Võisiku mõisa, hiljem ka Pajusi mõisa ja oli Põltsamaal kihelkonnakohtunik. 1829–45 elas Tartus.

93

Baltisaksa genealoogias on kirjutatud, et ta oli andekas, peenelt haritud ja talendikas muusik, kelle päranduseks on rikkalikult kompositsioone. Tal oli ka suur roll Tartu muusikaelus, kuhu ta asutas muusika- ja lauluseltsi ning muusikaakadeemia. Ta olla kirjutanud üle 180 heliteose, sh. soolo- ja koorilaule, viiuli-, klaveri- ja klavessiinipalu jm. Katsetas ka maalikunstnikuna. Alles 51aastasena abiellus ta Väike-Maarja Triigi mõisniku vabahärra Gustav Stackelbergi tütre Alwine Mariega, kes oli temast 30 aastat noorem. Alwine Marie ema oli helilooja Peter Otto Zoege-Manteuffeli õde, ühtlasi kaksikvendadest kunstnike von Kügelgenide naiste õde. Peter Otto Zoege-Manteuffel oli abiellunud oma nõo ja Võisiku pärija Elisabeth v. Bockiga, kui see oli pärinud mõisa pärast „keisri hullu” Timotheus Eberhardti sattumist Schlüsselburgi vanglasse riigivangiks (1818–1828). Neilt siis La Trobe Võisikut rentiski. La Trobe tütar Sophie abiellus oma teise põlve nõo, Liivimaa õuekohtu viitsepresidendi Wol-demar Bernhard Wilhelm George Heinrich v. Bockiga Paistu khk. Vardi mõisasse, kellest samuti kujunes helilooja ja kirjanik. Woldemari maamarssalist vend, Loodi mõisnik Heinrich v. Bock* oli lühiajaliselt abielus Euroopa ühe tolle aja kuulsama laulja ja näitleja Wilhelmine Schröder-Devrientiga. Wilhelmine ema Sophie, kes varem oli näitlejana Euroopa-kuulsuse saavutanud Braunschweigi õukonna ja Lü-becki truppides esinedes, tuli 1795 Tallinna ja esines Kotzebue asutatud teatris, kus esitati ooperit „Võluflööt”, mille Mozart oli kirjutanud ainult neli aastat varem, ja 1787 kirjutatud ooperit „Don Giovanni”, 1797 mängiti ka Mozarti ooperit „Haa-remirööv”. Pärast Loodi ja Vardi vendadest pärishärrade surma 1903 sai nende mõisate omanikuks Sophie ja Woldemar v. Bocki poeg Bernhard Ulrich Hannibal (1848–1911), kes jäi viimaseks v. Bockide soost mõisnikuks nendes mõisates, tema järglaseks oli ainult üks 16-aastaselt surnud tütar. La Trobe Võisikul sündinud pojast Edwardist (1825–1879) sai Paenasti mõisa omanik, ta abiellus Eduard v. Wahli tütre Alexandra Elisabethiga Pajusi mõisast. Omakorda viimaste poeg John Edward, kes samuti sündis Võisikul, võttis naiseks Kuremaa Eduard v. Oettingeni tütre Hedwig Aline Helene. Nemad said endale esivanemate Triigi mõisa Väike-Maarjast. Nende poeg John Frederick läks Eesti Wabariigi algul oma ainsa lapsega Saksamaale. John Frederick de La Trobe teine tütar Marie Agnes abiellus oma venna Edwardi leses-tunud äia Eduard v. Wahli teiseks naiseks, lapsi neil polnud. Sama Eduard v. Wahli vennatütrega abiellus Loodi ja Wardi pärinud Bernhard Ulrich Hannibal v. Bock.

La Trobe naise (arvatav) nõbu maalikunstnik Neff on maalinud La Trobet koos tütre Sophiaga. Timotheus v. Bock abiellus oma nõo tütrega, kaTimotheuse venna ja selle naise Dorothea vanemad olid nõod (vt. tabeleid „Baltisaksa kunstnikud” ja „Võisiku suguselts”).

Nimetan lisaks veel vaid mõned rahvusvaheliselt tuntud baltisaksa muusikud,

* Heinrich v. Bock oli ka Loodi Püstmäele praegu Eesti kõige kõrgema puu ja lehisesalu istutaja (vt. Pargirajajad), 12 aastat Liivimaa maamarssal ja Karl Ernst v. Baeri kolmanda põlve nõbu. Nende ühine esiisa oli Karl v.Wrangell (1643–1719).

94

kes pärinevad käesolevas teoses teistes seostes käsitletud baltisaksa kultuuriloojate peredest.

TÜ rektori Guido v. Samson-Himmelstjerna poeg Oscar Claudius Hermann (1844–1906, abiellus maalikunstnik Reinhold v. Moelleri õega Sõmerpalust) oli asjaarmastaja helilooja, kellelt on teada vähemalt 10 heliteost. Omakorda viimaste poeg Guido Hermann Claudius Wilhelm (1871 Rõuge – 1941 Istanbul) õppis Pe-terburi konservatooriumis, töötas algul Lõuna-Aafrikas Johannesburgis dirigendi ja muusikaõpetajana, hiljem Riias, kus asutas Philharmonische Gesellschafti, 1904–15 oli Riia keiserliku muusikakooli klaveri- ja orkestriosakonna õppejõud ja direktor, asutas sealgi orkestri. Samas osakonnas oli õppejõuks ka tema sõber ja helilooja Richard v. Wistinghausen (1872–1915), romaanikirjanik Theophilie vend. Helmut Scheuncheni ülevaatekogumikus Lexikon deutschbaltischer Musik (2002) on Guido Samsoni heliloomingu nimistu rohkem kui lehekülje veeru pikkune. Wrangeli Valge - armee võitlejana sattus ta Vene kodusõja lõpus Türgimaale, kuhu jäigi elama ja kus töötas Istanbulis kuni kõrge eani dirigendi ja muusikaõpetajana.

Richterite perekonnast pärineva kontsertmeistri Karl Friedrich v. Richteri tütar Elsa (1888 Riia – 1973 Lüneburg), abielus v. Oettingeniga, oli komponist, kelle loomingu nimistu eelnimetatud leksikonis on pikk üle lehekülje.

Näitekirjanik August v. Kotzebue, kes oma laste kunstiõpetajaksks kutsus Saksa-maalt hiljem Eestisse jäänudki maalikunstnik Waltheri, kutsus oma laste muu-sikaõpetajaks samal ajal (1809 Vardi mõisa) ka helilooja Johann August Hageni (1786–1877) Dresdenist, kes on kirjutanud oratooriumi, soolo- ja koorilaule. Ta lõi muusika paljudele August v. Kotzebue tekstidele Kotzebue teatris lavastatud laulu- ja näitemängudele ning jantidele. Alates 1815 oli Hagen muusikaõpetaja Revali kõrgemas tütarlastekoolis, 1821 ka kubermangugümnaasiumis, 1832 asutas Revalis saksa lauluseltsi (Singeverein), mis oli esimene omataoline Baltikumis, Rigaer Liedertafel asutati aasta hiljem. 1830. aastatel asutas ta Tallinnas esimese eestlaste laulukoori ning avaldas eestikeelseid lauluraamatuid. Ta oli 1827–1854 ka Oleviste kiriku organist. Oma märkimisväärse panuse eest Eestimaa kultuurilukku aadeldati ta 1852. Hageni käe all õppis muusikat ka hilisem maalikunstnik Otto Friedrich Ignatius (1794–1824). Euroopas kunsti õppides ja rännates kuulus Ignatius Viinis väidetavalt Beethoveni tutvusringkonda, Roomas olles asutas ta 1816 Estländer Quartett’i, kus ta ise laulis baritoni, esimest tenorit laulis parun Berend Uexküll, esimest bassi Johann v. Grünewaldt ja teist bassi Gustav Hippius. Parun Berend Uexküll (1793–1870) oli hiljem Vigala mõisnik, ta oli Eestimaa kuberneri ja rüü-telkonna peamehe poeg. Johann v. Grünewaldt (1796–1862) oli hilisem Huuksi mõisnik ning Eestimaa kuberner ja rüütelkonna peamees. Gustav Adolf Hippius (1792–1856) oli hilisem tuntud kunstnik Peterburis (arhitekt Otto Pius Hippiuse isa), kes parajasti tudeeris Roomas kõrgeid kunste, nad olid Ignatiusega omavahel sõbrad ja reisikaaslased, hiljem mõlemad Peterburi õuemaalijad. Ignatiuse kompo-neeritud laule on avaldatud trükis (1820) ja osa jäi käsikirjadeks.

95

Käesoleva teose lõpuosas paiknevas Kreutzwaldi-peatükis on pikemalt käsitletud v. Vietinghoffide suguvõsa ja teiste hulgas ka Barbara Julie v. Vietinghoff-Krüdeneri Viitina mõisast Võrumaalt. Barbara Juliel oli vend Christoph Burchard v. Vietinghoff (1767–1829), kelle mõisad Aluliina (Marienburg), Lubāna (Lubahn), Lieljumprava (Jungfernhof), Krape (Kroppenhof) jt. asusid praegusel Lätimaal. Ta oli salanõuniku seisuses ja Peterburi TA liige. Christoph Burchardi (venepäraselt Boriss Ivanovitš) poeg Boris Alexander (1829–1904) õppis Moskva konservatooriumis ühes klassis Tšaikovskiga. Ta kirjutas muusika balletile „Tuhkatriinu” („Cinderella”, libreto au-torid Lidia Paškova ja Ivan Vsevoložski), mille esietendus oli 1893. Moskva Suures teatris esitati seda esmakordselt 1898 ja Peterburi Maria teatris 1900. Sergei Prokofjev kirjutas sellele balletile 1945 uue muusikaversiooni. Juba 1885. aastaks oli parun Boris Vietinghoff kirjutanud muusika balletile „Haarlemi Tulp” (koreograafia Lev Ivanov ja Marius Petipa), mille Keiserlik ballet esietendas Maria teatris 1887. Parun Boris Vietinghoff on kirjutanud mitu ooperit, romansse, laule, salongimuusikat, kammermuusikat, vaimulikke teoseid jne. Eelmainitud baltisaksa muusikaleksikonis on tema teoste loetelu üle lehekülje pikk. Tema järglane parun Anatol Vietinghoff (1899–1933) õppis samuti Peterburi konservatooriumis, temastki sai pianist ja helilooja. 1917–1919 kontsertreisid Siberis, 1920–1923 Jaapanis Tokyos klaveri-meistriklassi juhataja, soleeris paljudel kontsertreisidel ja oli ka kooridirigent, alates 1925 Austrias Grazis klaveripedagoog ja konservatooriumi meistriklassi juhataja, samal ajal pidevalt kontsertpianist. Loonud kaks sümfooniat, kolm klaverikontserti, ooperi, orkestripalu, laule, klaverimuusikat.

Meie esimese põlvkonna muusikud-heliloojad Konstantin Jakob Türnpu ja Ru-dolf Tobias said oma esimesed klassikalised muusikatunnid Revali toomkoguduse organistilt Ernst Eduard Reinickelt, kes oli sündinud 1856 Wippra külas Sanger-hauseni lähedal Saksi-Anhaltis, kus ta isa Carl Eduard Reinicke oli kantor (kiriku muusikajuht) ja koolmeister. Ernst Eduard abiellus 1893 Antonie Dorothea Adelheid Neumeisteriga, (sünd. 1854 Sõmerul Kose khk-s), kus ta samuti Saksimaalt pärit isa Peter Christian August Neumeister oli mõisa metsnik, ema Emilie Amalie, sünd. Ramff. Ernst Eduard Reinicke suri kopsuhaigusesse 1911, olles surmani toomkiriku organist ja tema proua suri 1920, lapsi neil polnud.

Kuningad, keisrid ja avastajad

Nõbude kui sugulusastme iseloomustamiseks koostasin tabeli „Kuningad, keisrid ja avastajad”, mis peaks selgitama seda ajaloolist tausta, kust tuleb baltisakslaste nõbu-dega abiellumise komme. Arvan, et selle eeskujuks on Euroopa kuningakojad, sest vaadake, kuidas ristusid omavahel näiteks Inglise ja Preisi kuningakoja geenid. See oli

96

ju üldteada ja tuntud tava ning seda matkiti aadliringkondades, kus oli loomulikuks pürgimuseks sarnaneda kuningalistega, saada õukonda, õukonna soosingusse või lausa kuningasuguvõsa sugulaseks, oli ju ka enamik kuningadünastiaid ise kunagi varem aadlikest-suurnikest välja kasvanud ning läbi vürsti ja hertsogi vaheastme-te kuningateks tõusnud või selleks end võidelnud. Praeguse Eesti ala kunagistest aadlikest olid vist küll ainult krahvid Stenbockid need, kes said ja võisid end mitme kuningakoja „ametlikeks” sugulasteks arvata, krahvidesse Stenbockidesse tuli nn. siniveri läbi Erik Brahe* abielu (vt. tabeli parempoolset osa). Nagu näha, oli krahv Gustav Stenbock (1575–1629) abielus Lüneburgi hertsoginna Elisabethiga, kelle venna Braunschwig-Lüneburgi hertsogi lapselapsed olid Briti kuningas George I Ludwig ja kuninganna Sophie Dorothea. Et Euroopa kuningakojad olid sajandite ja põlvkondade jooksul omavahel abielude kaudu tihedalt läbi põimunud, võisid Stenbockide hilisemad põlvkonnad igal ajal täpselt öelda, millise põlve nõod neil üheski kuningriigis parajasti valitsesid. Rootsi-Taani-Norra kuningakodadega olid Stenbockid iseäranis mitut pidi sugulased ja algselt olid nad ka Rootsi kuningriigis kõrgetel ametipostidel.

Baltisaksa aadli seas oli muidugi ka neid, kelle esiemad olid õuedaamiks olles mõnelt keisri- või kuningapojalt sohilapse saanud. Ehkki seda ei saanud avalikult afišeerida, sosistati sellest ikkagi.

Ühtlasi saab igaüks tabelist kinnitust või lisa oma ajalooteadmistele, millised kuningad ja keisrid on viimaste sajandite jooksul (16.–20. saj.) Eestimaa alal valit-senud ja millises järjekorras.

Aga eestlastel? Tänapäeva ja arvatavasti ka juba muistsete eestlaste perekondlikes tavades on ja oli nõbudel kindel koht. Nõbudega käiakse läbi, pulma kutsutakse reeglina nii pruudi kui peigmehe onud, tädid, lelled, sõtsed kui ka nende lapsed – nõod. Matustele kutsutakse samuti nõod või vähemalt teatatakse neile, enamasti isegi siis, kui tavaliselt läbi ei käida. Kuid vanaisade-vanaemade õdede-vendade lapsi ja lapselapsi tuntakse juba palju vähem, jutte neist räägitakse ja mäletatakse, aga otsest läbikäimist on vähe, välja arvatud juhud, kui elus kuidagi kokku satutakse (naabriks, tööl, puhkelaagris, reisil), siis tunnistatakse, et ollakse kuidagi vana - vanemate kaudu ka sugulased. Muidugi on viimastel aegadel tekkinud palju suguluse huvilisi, kes ise uurides või genealoogidel uurida lastes oma kaugemaid sugulasi püüavad välja selgitada.

* Soome maa ja kultuuri arendamisel on eriline tähtsus krahv Pietari (Peter, Per) Brahel (1602–1680), kelle isa oli Rootsi riigimees krahv Abraham Brahe (1569–1630) ning vanavanemad krahv Per Brahe (1520–1590) ja Beata Gustavsdotter Stenbock. Krahv Pietari Brahe oli kaks korda Soome kindralkuberner, asutas Soome kümme linna, sh. Hämeenlinna, Savonlinna, Lappeenranta, Kajaani, Kuopio, ning Turu akadeemia, millest võib alustada Soome kultuuri ajalugu. Pietari Brahe ausammas on püstitatud nelja Soome linna, kõige tuntum (1888, skulptor Walter Runeberg) on Soome pea- kiriku e. Turu toomkiriku ees Braheskvääril (rajanud 1899 linnaaednik Hammerberg).

97

Tänapäeva kodanike ühiskondliku käitumise eetilistes tõekspidamistes on selline nõbudevaheline eriline soosing töödele ja ametikohtadele taunitav ja nimetatakse onupojapoliitikaks.

Baltisaksa kombestikus paistab olevat olnud nii, et nõbude vahel käidi märksa tihedamalt läbi, on olnud tava või lausa aukohustus kõiki nõbusid aidata ja soosi-da, meesterahva puhul ka tema naise nõbusid ja vastupidi ning sellesse soositute ringi kuulusid ka kõigi nõbude lapsed. Kui keegi tõusis ametiredelil kõrgele kohale, siis püüdis ta võimaluse korral oma võimu piires edutada just enda ja oma naise nõbusid ja nende lapsi. Eriti palju võimalusi avanes muidugi neil, kes õukonnas kõrgele positsioonile tõusid ja kes said keisrile, kantslerile, õuemeistritele ja teistele vägevatele soovitada õukonda ja riigiametitesse oma soosikuid, enamasti siis oma pere liikmeid, nõbusid ja nende lapsi.

Ma olen kuningate-keisrite sugupuude kõrvale näitena toonud ühe mõeldava soosijate ja soositavate ahela, kuidas üksteist võidi õukonda või riiklikult soodsamate võimaluste juurde aidata. Kui Vene keisrikotta sattus alamast soost Marta, kes tõusis keisrinna Katariina I-ks, siis tema lapsed ja nende järglased soosisid ja edutasid ka oma alama astme sugulasi. Katariina I poolvend või kasuvend Ernst Gottlieb Glück sai Justiitsministeeriumi aseministriks. Ernst Gottliebi naise õe järglane Alexei v. Knorring sai Peterburis õuemeistriks, Ernst Gottliebi naise venna tütar aga oli abielus Adam Johann v. Krusensterniga, kes võis sellise suguluse tõttu leida soosingu ja saada paljude hulgast valitud esimese suure ümbermaailmareisi juhiks ja admiraliks. Temal aga oli võimalus valida meeskonda oma soosikute hulgast. Nii saidki v. Krusensterni kahe nõo kasupoegadena kasvanud Otto ja Moritz v. Kotze-bued juba jungana sellele Venemaa esimesele ümbermaailmareisile kaasa ja mõni aasta hiljem võimaldas v. Krusenstern Otto v. Kotzebuele (1788–1846) juba oma laevastiku ja ümbermaailmareisi juhtimise ning hiljem veel teisegi. Oli ju ette teada, et selliste ekspeditsioonide juhid pärivad kuulsuse ja jäävad ajalukku (kui muidugi eluga tagasi pääsevad). Moritz v. Kotzebuest (1789–1861) sai hiljem kindralleitnant ja Ivangorodi komandant. Odessa kuberneriks sai Paul Demetrius v. Kotzsebue (1801–1884), kes oli hiljem ka Novorossiiski, Bessaraabia ja Varssavi kindralkuberner ning Varssavi sõjaväeringkonna juhataja. Ma usun, et kunstnikest tädipojad Otto Friedrich Ignatius ja Alexander v. Kotzebuegi said õukonnamaalijateks sellepärast, et nad olid v. Krusensterni nõbude pojad ja v. Krusenstern soovitas just neid. Üks v. Krusensterni nõo tütar oli arvatavasti ka Alexander Theodor v. Middendorffi ema, seetõttu oli vähemalt üks v. Middendorffi soovitajatest ja toetajatest suure Siberi-ekspeditsiooni mehitamisel v. Krusenstern, kui teiseks oligi Krusensterni naabermõisnik Karl Ernst v. Baer. A. Th. v. Middendorff jälle, olles juba Peterburis tõusnud PTA juhtkonda, soovitas geoloogilis-botaaniliste ekspeditsioonide juhiks oma naise nõo ja naabermõisniku poja Friedrich Karl v. Schmidti ning õuemaalijaks

98

nõo tütre abikaasa Gustav Adolf Hippiuse*. Kui abiellus v. Krusensterni vanuselt teine poeg, siis tema naise nõbu Georg Alexander v. Bunge sai Tartu ülikooli bo-taanikaprofessoriks, sugulussidemete tõttu soovitas v. Krusenstern just teda, kui oli tarvis teha loodusteaduslikke ekspeditsioone, uurimaks suure Venemaa lõunapiire ja Hiinamaad. Siberi koloniseerimisel ja sõjakäikude planeerimisel oli väga oluline tunda mainitavate piirkondade loodust: kus on ratsaväe hobustele toiduks rohtu ja heina, kus on metsa jõesildade, parvede ja laevade ehitamiseks jne. Sellistel ees-märkidel finantseeris riik loodusteaduslikke ekspeditsioone hulga meelsamini kui puhtteaduslikke. Krusensternid eraldasid G. A. v. Bungele puhkuseks Kiltsi mõi-sast ka Mötliku kõrvalmõisa, mis oli küll pigem talu. Seda talu pidasid ka v. Bunge järglased kuni Eesti Wabariigi ajani. Loomulik, et ka Adam Johann v. Krusensterni kolmas poeg, polaaruurija Paul Theodor (1809–1881) tõusis viitseadmiraliks ja talle finantseeriti oma ümbermaailmareis, kuigi ta ei saanud nii kuulsaks, kui oli ta isa. Paul Theodor abiellus Otto v. Kotzebue õe Wilhelminega, nende poegadest Otto Paul (1834–1871) oli samuti maadeuurija ja Adam Johann (1841–1884) laevastiku kaptenleitnant. Admiral Adam Johann v. Krusensterni vanim poeg Nikolai Otto Leonhard (1802–1881) oli 1847–50 Tuula sõjakuberner, 1852–54 Orjoli ja 1855–56 Krimmi sõja ajal Odessa sõjakuberner. Ka Alexander Georg v. Bunge poeg Alexander (1851–1930) sai riigi raha oma ekspeditsioonide korraldamiseks Leena jõe piirkonda.

Nagu kirjutab Erki Tammiksaar (Eesti Loodus 2008/8) polaaruurijast Eduard v. Tollist, võis tema karjääri- ja Siberi ekspeditsioonide juhiks saamise teed sillutada mitu suurt loodusuurijat. Ta käis läbi Alexander Theodor. v. Middendorffi perega, abiellus viimase minia (Ernsti naise) õega. Ning vanapoisiks jäänud kõrge riigi-ametnik ja loodusuurija Friedrich Karl Schmidt pidas parun Eduard v. Tolli lausa oma kasupojaks, abistades teda igati nii rahaliselt, töökohtade muretsemisel kui ka ekspeditsioonide korraldamisel. Noormehena osales Eduard v. Toll ka Alexander v. Bunge noorema korraldatud Uus-Siberi saarte-ekspeditsioonil 1885–86. Eduard v. Toll ise oli Schmidti tituleerinud oma nõoks. See võiks näidata, et kui tavaliselt oli parimaks soosijaks mõni nõbu, siis võidi hellitavalt nõoks nimetada ka seda head soosijat, kes tegelikult nõbu polnudki, ehk nõbu oli nagu soosija sünonüüm.

Lisaks sugulusele võib arvata, et ka mittesugulastest naabermõisnikud omava-hel tihti läbi käisid ja vastastikku teeneid pakkusid. Adam Johann v. Krusensterni naisevend Otto Heinrich v. Taube oli oma Järvakandi, Vahakõnnu ja Lellapere mõisaga Raikküla mõisa lähim naaber, aga Raikküla omanik oli neil aegadel kogu

* Adam Johann v. Krusensterni lelle Otto Wilhelmi tütar Magdalena Christina abiellus pastor Dawid Friedrich Ignatiusega (nende poeg oli maalikunstnik Otto Friedrich Ignatius) ja nende tütar Frederike Natalie Helene abiellus Gustav Adolf Hippiusega (nende poeg oli maalikunstnik Otto Pius Hippius). Gustav Adolf Hippius ja Alexander Theodor v. Middendorffi äi Carl Friedrich Hippius olid kolmanda põlve nõod, nende vanaisade isad olid vennad.

99

Vene keisririigi rahandusminister krahv Georg Ludwig v. Cancrin. Naabrid võisid omavahel sõbrad olla ja ühisesse sõprusringi said kuuluda ka nende lähisugulased kuni nõbudeni. Nii võis v. Krusenstern koduses veinilauas leida häid võimalusi, arutamaks rahandusministriga eraviisiliselt ekspeditsioonide rahastamise küsimusi. Naabermõisad olid neile ka Friedrich Karl Schmidti vanemate Kaisma mõis ja v. Middendorffide Pööravere mõis. Fr. K. Schmidti edu ametikohtade ja ekspeditsiooni-rahade saamisel võiski põhiliselt oleneda Cancrinist ja v. Middendorffist. Cancrin oli see mees, kes pööras suurt tähelepanu mäetööstuse arendamisele ja TÜ lõpetanud geoloogide abil selleks vajalike loodusteaduslike uuringute edendamisele, sest ta nägi mäetööstusest Venemaale suurt rikkuse allikat. Ajalugu on näidanud, et see oli tõeline suuridee. Cancrini suguvõsa peetakse kristlasteks pöördunud juutideks. Krahv Cancrini tütre Zenaidaga abielludes sai krahv Alexander Keyserling kaasa-varaks Raikküla mõisa, aga ta sai ka Vene riigilt finantsid loodusteaduslikeks Siberi ekspeditsioonideks. Hiljem määras keisrikoda ta Tartu ülikooli ja õpperingkonna kuraatoriks.

Eestlaste suguvõsade uurimine

Eespool esitatud loomeandekuse retsessiivse geeni avaldumise käsitlus võiks huvi äratada ja meelitada samalaadse uuringuga tegelema ka teisi asjahuvilisi ja ka teistes loomingulistes valdkondades, ehk juba ka eestlaste (eelkõige loomeinimeste) kohta, sest eestlaste suguvõsade genealoogiline uurimine kogub just hoogu. Kui me ka emapoolsete liinide kaudu seoseid otsime, saaksime genealoogilistele uuringutele anda uue põneva ja asjaliku rakenduse. Ennustan isegi, et kui inimese geeniuuringud veel veidi edenevad ja geneetikud leiavad üles käesolevas töös oletatud ja tutvusta-tud loomeandekuse varjatud geeni, siis varsti tuleb aeg, kus seltskondliku tutvuse puhul pole nime kõrval esmahuviks enam mitte vanus ja sünnikoht, vaid ema ja vanaemade neiupõlvenimed, et teada saada uue tuttava päriliku andekuse, pärilike haiguste ja teiste geenidega pärandatavate tunnuste, riskide ja võimaluste ampluaad. Arvan, et sugupuu-uurijad ja uurimuste tellijad peaksid juba praegu ettenägelikult ja põhjalikult, s.t. vähemalt sama põhjalikult kui isaliine uurima ka emaliine. Emaliinid on alati palju usaldusväärsemad ja põnevamad ning toovad välja hulga huvitava-maid ja vähem tuntud seoseid, samas kui isadus tekitab tihti kahtlusi. Emaliinid on keerulisemad kokku panna, töö maht ajalooallikatega suureneb kordades ja ka sugupuud saavad olema kordades mahukamad ning koguduste personaalraamatutest ja hingekirjadest ei ole enam niipalju abi. Ma ei pea siin silmas seda, et tuleks teha ema, vanaemade ja nende emade isaliinis sugupuud, vaid et geenide liikumise teede uurimiseks tuleb kindlaks teha kõik liinid, kuidas geenid võisid meid huvitava

100

tegelase või selle lapseni jõuda. Ikka nii, et igaühel on ema ja isa ning mõlemal vane-mal on oma isa ja ema ja neil omakorda vanemad jne., niipalju kui eellasi õnnestub kindlaks teha. Suhteliselt lihtne on tagasi minna kuni seitsmenda-kaheksanda põlve eellasteni ehk 19. saj. algusesse, mil pandi perekonnanimed ja eellasi on seitsmendas eellaste põlvkonnas 64, veidi keerulisem on jõuda kümnenda põlve esivanemateni, kus on juba üle 500 nime, aga kõiki neid nagunii kätte ei leia, sest mõne kiriku arhiiv on vahepeal põlenud või kuidagi teisiti hukka saanud. Osa liinidega saab veelgi kau-gemale, 1600. aastatesse tagasi minna. Põhjasõja ja suurte katkude järel jäi rahvast külades väga väheks, nii et uus taastuv populatsioon oli kõik ainult mõnede väheste viljakas eas ellujäänute järglased. Maarahvas on põlvkondade kaupa omavahel oma külas ja naaberkülade vahel abiellunud ja liinid ristuvad reeglina korduvalt, st. et eellaste nimed hakkavad korduma ja konkreetsete tegelaste arv võib kunagistes kaugetes põlvkondades teoreetilisega võrreldes väheneda „kosmiliselt”. Randade ja saarte elanikud on olnud liikuvamad ja ka võõrad on sagedamini nende juurde peatuma jäänud. Lõuna-Eestisse, kus Põhjasõda karmimalt laastas, tuli rahvast juurde vähem kannatanud Lääne- ja Kesk-Eestist ning saartelt. Suurem liikumine algas alles pärast pärisorjuse kaotamist 19. saj. keskpaiku ja päris sasipundar tekib 20. saj. keskel, kui rahvas massiliselt elukohta vahetab ja linnadesse asub.

Toon eestlastest kultuuriloojate genealoogilise uurimise julgustuseks nõbudetee-malise näitena nüüdisajal hästi tuntud eestlastest loomeinimeste Raudade suguvõsa. Suguvõsa esindajatest võib nimetada näiteks Tallinna Ülikooli rektorit (2006–11) filosoofiaprofessor Rein Rauda, tekstiilikunstnik professor Anu Rauda, kirjanik Martin (Mart) Rauda, populaarset telesaatejuhti Mihkel Rauda jne. Kahe sajandi tagusest Abja mõisa sepast Karelist pärinevas küllaltki suures suguvõsas saavad kultuuriloojateks ainult mitmed Han(n)us Raua (sünd. 1872) järglased, kelle naiseks ehk siis loomeinimeste ühiseks (esi)emaks oli Lisa, neiuna Särev (Sarrew, Särewe). Ma oletan, et (üks) loomeandekuse geen tuli Raudade suguvõsasse just Särevite suguvõsast. Lisa Särevi vanemad olid mõlemad Heimtali Särevite suguvõsast, isaisa Seamikko Johan Särev (sünd. 1804) ja emaisa Tõnnise Jaak Särev (sünd. 1825) olid vendade pojad, nende ühine vanaisa oli Johan. Lisa isa Hansu nõbu oli ka Variku Andres Särev, kelle poeg oli samuti Andres Särev (1902–1970). Selle andeka näitleja ja lavastaja kultuuriloolise eluga saab tutvuda tema kortermuuseumis Tallinnas. Hannus Raua ema, neiuna An Laur, pärines isaliinis Abja Lopa Lauri talust (nr. 19), seda ei tohiks aga segi ajada kõrval asuva teise Lopa Lauri taluga (nr. 20), kus hiljem oli peremeheks Märt Erg, August Kitzbergi näidendi „Kauka jumal” Mogri Märdi prototüüp. Erg ostis Lopa Lauri talu oksjonil. Lavastaja Andres Särevi (kes küll ka „Kauka jumalat” lavastas) emaema oli Tina Laur, An Lauri õde, samuti Lopa Jaak Lauri ja Kertu tütar, kuid see pere läks Lopa Lauri talust välja ja asutas Abja mõisa Sepa talust (kus peremeheks oli Raudade esiisa sepp Karel) eraldatud vabadikukohale Uuesepa talu. Jaak Lauri naine Kert võis aga olla sepp Kareli venna (Karro) Märdi tütar. Seega võis teine loomeandekuse geen tulla Raudade suguvõsasse Lopa Jaak

101

Lauri või tema naise Kertu kaudu, viimasel juhul pärines see siiski Raudade esi-vanemalt sepp Karelilt või tema naiselt Kertult (või Reedalt), kes oli Liplapi Wilopi tütar, sama Wilopi (1725–1802) pojapojatütar oli Mari Sapas.

Teiseks näiteks toongi Marie Sapase, kes õppis alguses Moskvas koduõpetajaks ja töötas selles ametis mitmel pool Venemaal, läks aga siis Soome kodumajandust õppima ja täiendas end Saksamaal, seejärel asutas 1911 oma Liplapi talus Vana- Karistes (Halliste khk.) aiatöö- ja kodumajanduskooli, esimese sellise kooli nii Eesti- kui Liivimaal ja üldse kogu Tsaari-Venemaal. Kuni 1927. aastani töötanud koolis õppis väidetavalt kokku 568 tütarlast. Marie Sapas oli ka rahvariiete (taas)kandmise ja taimetoitluse esmapropageerijaid Eestimaal, mõlemad suunad on aktuaalsed tänapäevalgi, rääkimata kodukaunistamisest, mis lausa presidentide egiidi all. Teatmeteosed (EABL, EE jt.) annavad Marie Sapase sünniajaks 28. no-vembri 1875 ja surmaajaks 2. märtsi 1950 Valga vanglas, kuhu nõukogude võim oli üle 70-aastase vanaproua omaaegsete suuralgatuste eest pannud. Tegelikult on enam-vähem sel ajal sündinud küll Marie lelle Märdi tütar Lena, aga tüdruk ristinimega Mari (Marri) Sapas on sündinud 28. novembril 1873 (vkj.), nii et EE-s peaks sünnipäev olema näidatud 1873 detsembrikuusse, mitte 1875 novembrisse. Marieks sai ta ilmselt Venemaal õppides ja töötades. Surmakuupäeva ei saanud ma kontrollida, aga veebileht okupatsioon.ee annab selleks 20. märtsi 1950 Tallinna vanglas, EE aga 2. märtsi 1950 Valga vanglas. Oluline on see seetõttu, et mälesta-misel teada, kus puhkavad tema säilmed. Mari isa oli Jüri Sapas ja ema neiuna Reet Sapas. Jüri ja Reet pärinesid samast Sapaste suguvõsast ja olid varjatud andekuse geeni kandjad, sest mille muu kui suure loomeandekusega Marie algatusvõimet ja ettevõtmisi põhjendada. Jüri isa oli Jaan (Jüri poeg) Liplapi talust ja Reet oli Johanni (Endriku poeg) tütar Kuivsaapa talust sama mõisa maadelt. Jüri (vanema) isa oli Liplapi Wilop (1725–1802).

Kolmandaks näiteks olgu kuulus teleskoobi täiustaja Bernhard Woldemar Schmidt, kes sündis Naissaarel* ja ristiti Tallinna Jaani koguduses. Suure astronoomiahuvilise ja optikuna mõtles ja töötas ta välja teravmeelse täienduse senistele teleskoobi läät-sedele, nii et tema leiutise abil sai kosmost hulga paremini uurida ja nn. Schmidti kaameraga taevalaotust taevaatlasena jäädvustada. Esimesed omaleiutatud läätsed lihvis ta käsitsi ise, kuigi oli kaotanud nooruses oma parema käelaba. Nii tema isa Carl Constantin Schmidt (Jacobi poeg) kui ema Marie Helene Christine Rosen (Jüri tütar), kes mõlemad pidid olema varjatud loomeandekuse geeni kandjad, pärinesid ammustest Naissaare suguvõsadest. Bernhard Woldemari vennapoeg Erik Schmidt (sünd. 1925 Naissaarel) on Hispaanias Mallorcal tuntud andekas maalikunstnik. Ta on kirjutanud ka kümmekond raamatut, enamasti dokumentaalse sisuga, sealhulgas oma lellest teose „Bernhard Schmidt (1879–1935) ja teleskoop, mis revolutsioneeris

* Schmidti kodutallu Lõunakülas ehitas dirigent Tõnu Kaljuste nn. Omari küüni, kus korraldatakse kontserte ja festivale.

102

astronoomia”. Raamatus „Naissaare põlised perekonnad” näitab Erik Schmidt, kuidas Bernhard Woldemari nelja põlve taguse esiisa ja Naissaare algasuka Jürgen Matssohni pojapojad endale Schmidti ja Roseni nime võtsid, Bernhard Woldemari vanemad olid nõbude lapsed, Bernhard Woldemari mõlemad vanaisad olid omavahel nõod.

Kirjanik Jaan Krossi isa ja ema olid omavahel nõbude lapsed, Jaani vanaemad olid omavahel nõod, nende ühiseks vanaisaks oli Juhan Drumm (1798–1842) ja vanaemaks Anu (1800–1867). Nagu Kreutzwaldi peatükis vihjan, oli Jaan Krossi emaemaema (arvatavasti) loomeandeka Ravila krahvi Manteuffeli sohitütar, kuid nendest geenidest üksi ei piisanud loomeandeka Jaani sünniks, ka Johan Drumm või ta naine Anu pidid andekuse geeni pärandama. On muidugi võimalus, et seegi geen pärines kuidagimoodi krahvidelt Manteuffelitelt. Kuid piisas ka üksnes Juhan Drummi või ta naise Anu varjatud andekuse geenidest.

Üheks kangemaks ja kuulsamaks Mulgimaal (ja ilmselt kogu Eestis) sündinud naisterahvaks tuleb lugeda Ella Marie Murrik-Wuolijokit (1886–1954), populaarset Eesti-Soome näitekirjanikku, suurtöösturit-kapitalisti-mõisnikku, pahempoolset poliitikut, diplomaati ja Soome riigiraadio direktorit ning vanglakaristuse määra-nud süüdimõistva kohtuotsuse järgi ka Nõukogude spiooni. Tema tütrepoeg Erkki Tuomiojagi on Soome poliitik, kes on olnud Helsingi linnapea ja Soome välis-minister, Ella tütar Vappu oli abielus kunagise Soome peaministri ja välissaadiku Sakari Tuomiojaga. Soomepäraselt Hella Wuolijoki sugupuud on uuritud üsna palju, kuid nõbudevahelisi abielusid pole leitud, järelikult pidid varjatud andekuse geenid olema mõlema vanema suguvõsas. Ella isa oli Karksi Murriku Murrikutest ja Tindi Tõrvanditest, Ella vanaonu poeg Juhan Tõrvand oli Eesti sõjavägede ja kindralstaabi juhataja, ema oli Kokamägedest, emaisa Ott sündis Karksis, kuid ostis Taageperast Lupe talu. Ella kolmanda põlve nõbu oli kunstnik Luulik Koka-mägi, kelle tütar Ilo on metallikunstnik ja tütar Epp Maria on tänapäeval tuntud kui Eestimaa rikaste inimeste meelis-maalikunstnik. Legendi järgi on nimetatud suguvõsad tulnud 18. saj. teisel poolel Mulgimaale üheaegselt ja lausa koos Pärnu poolt, kuhu nad olla tulnud Saaremaalt. Küllap nad on siis ehk ka varem omavahel kaksikspiraale moodustanud.

Luuletaja, prosaisti ja tõlkija Betti (ristinimega Elisabeth Wilhelmine,1906–1989) Alveri isa vanemad olid lähisugulased, isegi mitte nõod, vaid Betti vanaisa oli Andres ja vanaema Andrese venna Merti tütar Kadri, Andrese teise venna Hansu pojapoeg oli noorena õnnetult surma saanud Andres Alver (1869–1903) – luuletaja, kreisiarst ja Valga kultuuriseltsi „Säde” esimees. Luuletaja Andres Alveri õe Anu tütretütar on ravitseja Kaika Laine Võrumaal (sünd. 1927), Andrese lelle Märdi poeg oli Eduard Alver (1886–1939), Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem, Eesti Waba-riigi esimene politseiülem ja Kaitsepolitsei ülem, ka „Eesti Kultuurfilmi” direktor. Eduardi tütrepoeg on Eesti poliitik Siim Kallas (sünd. 1948) ja onupoeg oli Haapsalu legendaarne linnapea Hans Alver (1887–1942). Andrese lelle Jaani järglased on kogu Eesti Wabariigi aja Viru-Nigula pastorina tegutsenud Aleksander Julius Alver

103

(1890–1949) ja arhitekt Andres Alver (sünd. 1953). Kõigi nende ühine põliskodu on Tarvastu khk. Vooru mõisa Alwre ehk Alwere talu. Varasematest seostest on Alwere Merti (1816. aasta hingerevisjoni järgi Hansu) tütre Anno pojapojad ka Ado ja Tõnis Grenzstein.

Veel üheks näiteks ja asja olemuse üle mõtisklema kutsumiseks toon Kuldkeppide suguvõsa, selle põhjalik ülevaade on juba hulga aastaid internetis üleval. Suguvõsa on uuritud ja esitatud legendide aegadesse välja. Eriti andekalt kirjutatud ja hea lugemisvara ongi just kroonika osa, tuleb arvata, et selle koostanud Jaan Kuldkepp on kindlasti olnud loomeandekas inimene. Ta ema Ann (neiuna Hansen) oli Anton Hansen Tammsaare isa Peetri nõbu. Kuldkeppide suguvõsa uurimuse genealoogiline osa ehk andmebaas aga näitab, kuidas sellest suguvõsast pärit geenid on võimaldanud mitme eesti suurvaimu tekke. Need on tegelased, kelle saavutusi loometöös ja eesti kultuuris pole tarvis üle kirjeldada. Johann Woldemar Jannsen (ristinimega Jaan, Lydia Koidula isa), Anton Hansen Tammsaare vanaisa Jüri Backhoff ja Mart Saare vanaema Kadri Backhoff olid omavahel teise põlve nõod. Jannseni vanaisa Andres Kuldkepp ning Jüri Backhoffi ja Kadri Backhoffi vanaema Kadrin Kuldkepp olid õde-venda, Jürri Kuldkepi lapsed. Kuid nagu käesolevas raamatus püstitatud teoorias kirjas, peavad varjatud andekuse geeni kandjad olema loomeandekate suurvaimude mõlemad vanemad. Käesoleva kolme suurmehe puhul tuli loomeandekuse geen kõigil juhtudel emaliini pidi Kuldkeppide suguvõsast, aga vastavalt teooriale pidid ka kõigi isad olema loomeandekuse geeni kandjad. Kust see geen igal eraldi juhul pärines, vajab veel uurimist.

Isegi pealiskaudselt sedasama juba kaugele uuritud Kuldkeppide sugupuud ana-lüüsides märkame, et nõod olid omavahel ka Anton Hanseni emaemaema Ann Backhoff (1786–1853, neiuna Hansen, ema poolt Kimmel) ja isaisa Peeter Hansen (1801–1870) ning samuti olid omavahel nõod Anton Hanseni emaisaisa Jüri Back-hoff (1773–1834) ja isaemaisa Jüri Tiirmann (1783–1816) ehk teisiti öeldes olid Anton Hanseni isa ja ema omavahel kolmanda põlve nõod. Kuid minnes tagasi aegade hämarusse, võib päris täpselt tõestamata andmetel väita, et hilisemad Liin-sonid, Kuldkepid, Backhoffid ja Kimmelid olid algselt kõik nõbude (Leetva Hansu lapselaste) järglased, kes said vaid erinevad perekonnanimed. Ka papa Jannseni proua pidi olema vähemalt varjatud andekuse geeni kandja, muidu ei oleks Lydia Koidula saanud sündida loomeandekana. Ainult loomeandekast isast ei piisanud. Õnneks on Jannseni ja ta naise eellasi küllalt põhjalikult uuritud ja asjahuviline võib neist avaldatud üllitistest n.-ö. ridade vahelt ise uurida, kui palju baltisakslasi eellaste hulgas olla võis. Olulisteks tegelasteks on möldrid, kõrtsmikud ja mõisa piimarentnik (!).

Küllaltki kõnekas on käesoleva teose eelloos nimetatud 20. saj. keskpaiga Eesti suuremate aednike Ferdinand Laaseri ja Rudolf Tamme päritolu lugu. Mõlemad sattusid sõjajärgsetel segastel aegadel Jõgeva kanti lähestikku elama ja töötama. Tegelikult pärineb mõlema mehe isaliin ühestsamast Hageri kihelkonnast, ühest-

104

samast Adila mõisast ja ka ühe küla naabertaludest: Laaserid Simo talust, Tammed Marguse talust. Ka Ferdinand Laaseri vanaema Juula pärineb samast Altoa talust, kuid see pere oli Pahklast sisse rännanud. Rudolf Tamme ema Mari pärines Ruila Israelidest, aga Mari ema Ruila Reintamitest, kust pärines ka bioloogiadoktor professor Loit Reintam (1929–2010), nii et Rudolf Tamm ja Loit Reintam olid teise põlve nõod. Kahjuks on Hageri koguduse vanemaid meetrikaid säilinud vähevõitu, nii et raske on Rudolf Tamme ja Ferdinand Laaseri otsest sugulust tõestada, aga põliste naabritena pole selles kahtlust. Igatahes on juba Rudolf Tam-me isapoolse vanaema isa olnud Adila mõisa aednik, nimedepaneku ajal sai ta isegi perekonnanimeks Cärner (= kärner ehk aednik), nii et Rudolfi vanaema oli neiuna Tio Cärner. Rudolf Tamm lõi pisikeste koduaedade kujundamiseks aiakunstistiili, mida pärast sõda mitukümmend aastat jäljendati ja mis tollastes oludes oli ainus lubatud ja mõeldav. Ta oli ka oma aja kohta suur kunstikoguja, kogus eriti Anton Starkopfi skulptuure. Rudolfi bioloogist poeg Tõnu tegeles pika perioodi oma elust samuti aiandusega, siis loodusfilmide loojana ja tänapäeval tuntakse teda kui üht suurimat maastiku ümberkujundajat Eestimaal, Otepää Leigo talus. Tõnu Tamm kujundas niigi kauni looduse maastikukunsti võtete ja järvede paisutamisega veelgi harmoonilisemaks, hakkas seal rahvale eraviisiliselt korraldama tule ja suitsu liikumise taustal muusika suurvormide lavastusi, olles sellega üks suuremaid erinevate kunstiliikide sünteesijaid Eestimaal. Arvatavasti seostub tule- ja suitsumaagia metsavööndi rahva süvamälus paar tuhat aastat kestnud iga-aastase alepõletusega.

Eestimaa eestlastest vanema põlve tuntumaid kunstnikke läbi sõeludes võib Kreutz waldi peatükis käsitletud (baltisaksa sugemetega) eestlastest kunstnike kõrval mõningaid sääraseid sugulusseoseid baltisakslastega kahtlustada ka Köleri puhul.

Pärast pikka otsimist leidsin Johann Kö(h)leri sünni ja ristimise üles Viljandi Jaani kiriku sünnimeetrikast (2–6, kaader 58). Johann sündis 24. veebruaril 1826, ristiti 28. veebruaril. Tema vanemad olid Kööbra Tõnnise poeg Peet ja selle naine Kai. Vaderid olid lihtrahva seast. Pärisorjus oli selleks ajaks just kaotatud. Viljandi Jaani kiriku meetrikas on see kirjas sellepärast, et Kööbra talu inimesed ei kuulunud liialt kauge kirikus käimise tõttu mitte Suure-Jaani kihelkonda, vaid hulga läheda-sema Kõpu kiriku alla, Kõpu kirik oli aga Viljandi Jaani koguduse abikirik (hiljem Pauluse koguduse abikirik)*. Siiamaani nagu segadust ja kahtlusi pole. Kahtlused tekivad alles seoses Johanni isa Peeduga, sest tema sündi ja ristimist pole kirjas ei Kõpus, Viljandi Jaanis, Suure-Jaanis ega Kolga-Jaanis, kuigi ta arvatav sünniaeg on tema elusündmustest ja surmameetrikast kaunis täpselt tagasi arvutatav ja kõikide nende kirikute selleaegsed sünnimeetrikad on säilinud. Peedu isal (?) Tõnnisel oli

* On üllatuslik ja vist ka küllaltki ainulaadne, et Kõpu kihelkonnal pole vähemalt 18. ja 19. sajandil olnud oma kihelkonnakirikut, vaid see on olnud teise kihelkonna kiriku abikirik.

105

kaks naist (Marri ja Mal) ja Peet pidi olema esimene laps esimese naise Marriga. Ma ei tahaks oma arvamust ja leidu peale suruda ja jään ootama, kas mõni teinegi genea-loogia-huviline otsib ja leiab seletuse, kes oli Peedu isa ja kas see minu ideega kok-ku langeb. See lahendus on veidi ristsõna moodi või jäi mul midagi märkamata… Ühtlasi peab see lahendus andma vastu-se küsimusele, kust sai Johann rahalised võimalused Peterburis ja välismaal kunsti õppida ja reisida, olgu märgitud, et sellid sel ajal meistrilt eriti palka ei saanud, tava-liselt vaid igapäevase söögi. Ma vaid oletan ja pakun uurimiseks-kaalumiseks variandi, et Johanni isal Peedul oli selline raha või üks hinnaline varandus, mille päris Johann

ja mille eest ta sai tasuda reisid ja pikaaegsed kunstiõpingud välismaal.Lisaks tahan vaidlustada teatmeteostes korratava väite, et Suure-Jaani kihelkonna

Vastemõisa Lubjassaare talu oli Johann Köleri noorpõlve elukoht. Seal on praegu isegi sellekohane muuseum. Ma väidan, et Johann Köler pole Lubjassaarel kunagi elanud, seal elasid küll tema sugulased. Ka Kultuurimälestiste riiklikus registris on nr. 8455 all Lubjassaare talu kuulutatud Johann Köleri kodukohaks. Täiesti õigesti on küll mõne kilomeetri kaugusel asuvale Kööbrale (vanasti Köwre) pandud mä-lestuskivi, kus oli Johanni tegelik sünni- ja elukoht, kuid muuseumis väidetakse, et ta olla kuuendast eluaastast alates Lubjassaarel elanud. 1834. aasta hingerevisjonis, mil Johann oli juba 8,5-aastane, on ta veel selgelt kirjas Kööbra talus, nagu kogu ta vanemate pere, lelled ja nende pered. Veel enam, 1834 polnud Lubjassaare talu veel üldse olemaski, see rajati kõige varasemalt 1839. aastal. 1850. aasta revisjonis näida-takse Johanni endiselt ainult Kööbra talu all ja et ta on sealt 1839 ära Võndu läinud.

Johanni isa Peet Köhler ja ema Kai tulid kahe noorema lapsega (Andres, sünd. 1828 ja Liso, sünd. 1830) Lubjassaarde 1848 augustis pärast mõnda aega Lubjassaare peremeheks olnud ja tõenäoselt selle talu ka rajanud nende poja Jürri (sünd. 1819) surma. Isa Peet hakkas siis 1848 Lubjassaare peremeheks ja oli seda kuni surmani 1860 ning kasvatas üles ka Jürri lapsed ehk oma lapselapsed. Lubjassaarde mine-kust alates hakati kuuluma ka Suure-Jaani kogudusse ja seal kirikus käima. Jürri oli Johanni vanem vend. Aga Johann läks juba 1839 kolmeteistaastaselt Võndu (Cēsis) maalriõpilaseks ja selliks ning sealt 1846 edasi Peterburi õppima, nii et ta kindlasti pole kunagi Lubjassaarel elanud, võib-olla käis ta paar korda venda vaatamas ja/või vanematel külas. Olen kuulnud isegi legendi selle kohta, miks ta oma vanemad kinni-silmadega maalis, et ta polevat oma vanemaid täisealisena üldse näinudki ja

Maalikunstnik Johann Köler (1826–1899).

106

maalis need vaid lapsepõlve mälestuste järgi pärast nende surma. Peterburis õppis ta 1855. aastani ja läks seejärel välismaale, Saksamaale ja Itaaliasse jne. Tagasi Peterburi tuli ta alles 1862, kui isa oli surnud. Siis ta käis tõesti Eestis, maalis Kreutzwaldi jt.

Geneetilised uuringud

Kui arvutiprogrammi abil baltisakslaste genealoogiliste andmete töötlemise tule-mused oleks piisavaks tõestuseks, et loomeandekus on geneetiliselt päritav ja seda kantakse edasi varjatud geeni(de)ga ning see/need ei paikne ka mitte sugukromo-soomides, siis oleks loomeandekus Mendeli seaduse järgi paljudel juhtudel küllalt ligilähedaselt ennustatav. Keskkoolitarkuse põhjal käiks see umbes järgmiselt.

Tähistame varjatud (retsessiivse) loomeandekuse geeni kooliõpilaste moodi – Aa, kus A on geeni avaldunud dominantne alleel ja tähendab indiviidi jaoks tegeli-kult andetust, a on aga andekuse geen varjatud kujul (mis ei saa dominantse geeni juuresolekul avalduda). aa oleks sel juhul loomeandeka inimese geenikombinatsioon ja AA andetu oma, see on valdaval enamusel rahvastikust.

Kui andekas vanem (aa) saab lapsi andetuga (AA) ja viimasel pole ka varjatud andekuse geeni (Aa), siis eranditult kõik nende lapsed (4 kombinatsiooni) on ande-tud, aga varjatud andekuse geeni kandjad (Aa).

Kui need lapsed (4Aa) kasvavad suureks ja saavad omakorda vanemaks, siis suvalise partneri puhul, kes üldjuhul on igas inimpopulatsioonis andetu (AA), on kõik nende lapsed andetud ja umbes pooled lastest on varjatud loomeandekuse geeni kandjad. Rõhutan, et nii juhtub ainult juhul, kui üks vanavanematest oli sünnipärane loomeandekas ja selliseid on igas inimpopulatsioonis väga harva.

Kui needsamad lapsed (geenikombinatsiooniga 4Aa) kasvavad suureks ja saaks lapsi ainult omavahel ja ühtlaselt kõikides sugurakkude ühinemise võimalikes kom-binatsioonides, siis vastavalt Mendeli seadusele on võimalikud 16 kombinatsiooni: 4aa, 8Aa ja 4AA, seega 4 andeka lapse kombinatsiooni ja 12 andetu kombinatsiooni ehk igast neljast lapsest on tõenäoselt ainult üks andekas ja lisaks veel pooled lastest on loomeandekuse varjatud geeni kandjad.

Kui aga varjatud andekuse geeniga geenikombinatsiooni (Aa) omanik saab lapsi tõeliselt sünnipärase loomeandeka kodanikuga (aa), siis tõenäoselt pool nende lapsi on loomeandekad (aa) ja teine pool andetud, aga varjatud loomeandekuse geeni kandjad (Aa).

Nüüd tulebki selgitada, mis saab siis, kui paljud andekad ja varjatud loome-andekuse geeni kandjad omavahel lapsi saavad, need oleks siis teoreetiliselt eelmises lõigus sündinud õed-vennad, aga tegelikus elus nendega ühetaoliste geenide kandjad samas proportsioonis, nagu tõenäoselt õdedel-vendadel (või nõbudel), seega siis nii,

107

et üks vanematest on alati loomeandekas ja teine varjatud andekuse geeni kandja. Kui võtame teoreetiliseks tõenäosuse leidmise aluseks kaks andekat (2aa) ja kaks varjatud loomeandekuse geeni kandjat (2Aa), siis geenikombinatsioone oleks sel juhul (nõbudel) kokku 48 erinevat võimalust, millest tõenäoselt 26 kombinatsiooni ehk 54% oleks suurte arvude puhul andekaid, 20 kombinatsiooni ehk tõenäoselt peaaegu 42% oleks loomeandekuse varjatud geeni kandjaid andetuid ja ainult kaks ehk 4% puhtalt andetuid. Järgmises põlvkonnas sama kordudes suureneks andekate protsent jälle. Me näeme, et järjepideva nõbudevaheliste abielude puhul hakkab andekate protsent tasapisi põlvest põlve suurenema. See ongi see nõks, miks lähi-sugulasabielude ehk nõbudevaheliste abielude puhul suudab populatsioon sünni-tada suhteliselt rohkem loomeandekaid inimesi. Kordan, et jutt on neist liinidest, nii isa- kui emapoolsetest, kus jätkuvalt on nõbudevahelisi abielusid. Teised õed-vennad, kes abielluvad suvaliste partneritega, saavad reeglina andetuid lapsi. Ja et kõik oleks üle korratud, rõhutame ka seda veel kord, et nõod võivad omavahel kui tahes palju kordi abielluda, andekate laste saamiseks peavad neil igal juhul olema ka loomeandekuse geenid, vähemalt varjatud kujul.

Sugupuude ja elulugude uurimise ja selle põhjal Mendeli seaduse järgi rehken-damine annab siiski vaid tõenäosuse ning „mängumaad” ja põnevust ootusteks, mis lapsest tegelikult saab, jääb ikka piisavalt, õieti peaaegu samapalju kui ennegi, enne varjatud andekuse geeni avastamist. Ja seda, et andekatel inimestel taas ande-kaid lapsi sünnib, teatakse nagunii, ja et kõik ei tule andekad, sedagi teatakse kogu inimkonna kogemusest ja mälust ning vanasõnadest nagunii.

Toon eelneva mõtiskluse selgituseks näite Eestimaal elanud kõige suuremast baltisakslastest kunstnike suguvõsast. Maalikunstnike Wilhelm ja Konstantin v. Kügelgenide suurtest kunstnikest isad olid kaksikvennad, emad aga omavahel õed, ja ka nende õdede vanemad olid omavahel teise põlve nõod, Heinrich v. Ficki lapse-lapse lapsed*. Järglaste seas oli veel mitu kunstnikku ja kunstitegelast. Suguvõsa on õpetlikuks näiteks selle poolest, et mitte kõik Mendeli seaduse järgi tõenäoselt loomeandekad lapsed ei pruugi tegelikus elus suurteks loojateks saada. Kahe kaksik-vennast suure loomeandega kunstniku (aa) lapsed abiellusid ka omavahel, kusjuu-

* Nagu hiljem näeme, võis ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vanaisa vanaisa olla see - sama Heinrich v. Fick. Heinrich Claus Fick sündis 1678 Hamburgis, oli Holstein-Gottorpi hertsogi Christian Augusti erasekretär. 1716 kopeeris ta Stockholmis salaja suurel hulgal Rootsi riigi dokumente, 1717 tõi dokumendid salakaubana Peeter I-le ja tõsteti aadliseisusesse. Ta korrastas Venemaa postiteenistuse, korraldas paremaks Peterburi linna juhtimise, tegi kubermangude valitsemise ümber Rootsi eeskujul, Vene linnade magistraatide loomise Riia ja Revali eeskujul, väliskaubanduse ja tollide reguleerimise, töötas välja näljahädade vältimise meetmed, mäetööstusettevõtete asutamise põhjendused, TA asutamise põhimõtted, korraldas Eesti- ja Liivimal mõisate omandisuhete selgitamise jne. 1720 kinkis keiser talle Põltsamaa lossi koos kogu kihelkonnaga, järgmiste valitsejate ajal tulid vastuolud, kõik konfiskeeriti ja ta saadeti 1731 Siberisse. Tuli elusalt tagasi 1743 ja suri 1750, maeti Põltsamaa kirikusse.

108

res ka nende emad olid ju õed, ning mõlemad kindlasti varjatud andekuse geeni kandjad (Aa), seega loomeandekaid ja varjatud loomeandekuse geenidega lapsi pidi sündima enam-vähem võrdselt. Juhtus vist nii, et mõlemad nendest abiellujatest trehvasid olema ainult varjatud andekuse geeni kandjad, sest meesterahvast sai mitte kunstnik, vaid Vinni mõisavalitseja, ja naisterahva kohta pole ka loomeannetest teateid. Teoreetiliselt oleks neil sel juhul vähemalt üks neljast lapsest pidanud olema loome andekas. Nõbude perekonnas kasvas kuuest lapsest viis suureks, aga kellestki ei saanud loomeandekat. Nii selle tõenäosusega on!

Aga oma rolli mängib ka see, et peale geneetiliselt päritava loomeande peavad loomingulisi pürgimusi võimaldama ja toetama ka perekondlikud, sotsiaalsed, tööalased, tervislikud, poliitilised jm. tingimused. Kui lapsepõlves või noorukieas selliste (loominguliste) pürgimuste ja katsetuste puhul narritakse, mõnitatakse või lausa karistatakse, jäävad need anded peidetuks ja välja arenemata. Kui värve pole, ei saa maalida; kui kirikusse ei lubata minna, ei saa pühapilti maalida; kui teatrit pole, ei saa kujuneda suurt näitlejat; kui pilli või pilliõpetajat pole, ei saa muusi-kuks harjutada; kui kirjutama ei õpetata, ei saa kirjanikuks jne. Totalitaarsed ning konservatiivsed ühiskonnad ja valitsused pärsivad tihti igasugust loomingulist pürgimust, mis otseselt ei toeta nende ideoloogiat. Revolutsioonide ja riigipöörete vaimustuses avaldub aga alati hulga uusi ja uuenduslikke loomingulisi natuure, kuid reeglina revolutsioonid ka hävitavad või materdavad maha eelmise ühiskonna või riigikorra „laulikuid” ja mingil müstilisel põhjusel „õgivad revolutsioonid ka oma lapsi”, nagu ajalugu teab.

Samas hakkavad liialt rikastes heaoluriikides (ja keskpärastes riikides majan-dusliku tõusu perioodidel) vaimsed huvid hääbuma, rikkuse kasvades tõusevad järjest rohkem esile materiaalsed huvid ja väärtused ning loomingulise andekuse osatähtsus jääb marginaalseks. Kuid rikkad heaoluriigid ja nende rikkad kodani-kud võimaldavad oma lastele vähemalt hariduse, pilli ja värvid ning on tihti heaks tellijaks, sponsoriks või finantseerijaks, et vaesemate maade vaimsete kalduvustega loojad natuurid leiaks nende juures tööd ja leiba, tellimusi ja võimalusi.

Kuid andekaid ideede genereerijaid vajab iga ühiskond mitte ainult traditsiooni-listes loomingulistes valdkondades, vaid ka riigi- ja sõjaasjanduses, äris, tootmises ja tööstuses, olgu kas või arheoloogias tulemusliku väljakaevamise paiga määratlemi-ses, aga ka muusikas, arhitektuuris või aiakujunduses õige tulevikustiili algatamises või mis tahes muus valdkonnas. Enamasti jäävad need andekad inimesed ilma ühiskondliku lugupidamise, au, kuulsuse ja isegi väärilise tasuta; nagu muuseas puistatud idee, mõtte või probleemi teravmeelse lahendamise au nopivad teised, enamasti ülemused. See on väga tuttav nii nõukogudeaegse kui ka tänapäevase Eesti ühiskonna puhul, kus andetud ametnikud kiiresti kuuldud mõtted ja ideed kasutu-sele võtavad ja oma nimele kirjutavad, jättes idee autori tähelepanu ja tunnustuseta. Igaüks oskab selliseid näiteid oma ümbrus- ja tutvuskonnast tuua.

Tormiliselt arenevad geeniuuringud aga lubavad ennustada ja seda ilmselt varem,

109

kui suudame uskuda, et kui see geen, milles loomeandekus peitub, on kindlaks tehtud, võib varsti iga soovija lapseoote algaegadel lasta kindlaks teha, millise geeni-kombinatsiooniga tegelane on loomeandekuse (ja pärilike haiguste) mõttes tulemas või lasta need geenid kunstlikuks viljastamiseks soovitaval moel kokku panna. Aga see on juba hoopis uus aeg, uus ühiskond ja uus filosoofia.

Ameerika-inglise käitumisgeneetik ja (psühhiaatria)professor Robert Plomin on proovinud selgitada (näit. muusikalise) andekuse ja üliandekuse pärilikku oman-damist andekaid ja mitteandekaid kaksikuid omavahel võrreles. Ta on pakkunud välja idee, et andekus on küll geenidega pärandatav, aga sellega võib olla teoksil sadu, kui mitte tuhandeid geene, mis määravad intelligentsustaseme ning need geenid keskenduvad aju eri osadele. Nii ei jää Plominil üle muud kui oodata, millal teadlased panevad kokku aju mõjutavate geenide kogumi. Kui palju mõjutavad IQ-testi tulemusi geenid, kui palju keskkonnatingimused, on kogu moodsa aja vaidluse teema. Plomin väidab oma uuringute põhjal, et eraldi kasvanud identsete kaksikute IQ-testide tulemused on sama sarnased kui koos kasvanud identsete kaksikute omad. 16-aastased adopteeritud lapsed meenutavad IQ poolest oma tegelikke vanemaid. See viitab geenide otsustavale tähtsusele. Villu Päärt kirjutab 2008 „Äripäeva” vas-tavasisulises ülevaateartiklis, et nn. liikuv intelligentsus* seisneb võimes arutleda,

* Väljavõtteid tänapäevastest kõrgema kooli õpperaamatutest: Üldvõimekus jaguneb kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks e. liikuvaks intelligentsuseks (fluid intelligence) ja kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence).

Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Muutlik intelligentsus on seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksi - maalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõde-takse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed.

Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega.

Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligent suse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemuna raku-kaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68–80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5–10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele. Need protsendid ei tähenda kindlasti, et suur osa ühe konkreetse inimese intelligentsusest oleks determineeritud pärilike tegurite poolt ning et kesk-konnale jääks kujundada vaid tühine osa. Pärilik kuse osakaal näitab, milline osa intelli-gentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. (M. Laane arvamus: no kas pole jesuiitlik seletus?)

110

lahendada uusi olukordi ning mõelda abstraktsetes kategooriates. Sel on otsene seos töise ja haridusalase edukusega ja see on suures osas pärilik. Ta lisab, et Robert Plomi intelligentsuse uurijad pole väitnud, et liikuv intelligentsus on muutumatu suurus (nagu ilmneb Jaeggi teadusartiklist). Plomin lisas, et ka kool on ju selleks mõeldud, et pärilikke omadusi harjutamise abil edasi arendada.

Uurisin ka suure huviga 2008 eesti keelde tõlgitud Lynne McTaggarti teosest „Väli. Universumi salajase jõu otsingul”, mida maailma nn. nullpunktiajastu teaduses on avastatud loomeandekate inimeste loomevõime olemusest. Igatahes vastavaid katseid pole selles raamatus kirjeldatud. Lk. 203 on filosoofilises plaanis kirjuta-tud: „Paljud inimkonna suuremad saavutused võivad võlgneda tänu asjaolule, et inimene on pääsenud niinimetatud inspiratsioonihetkel järsku ligi ühiselt akumu-leeritud informatsioonile – nullpunktiväljas leiduvate kollektiivsete jõupingutuste tulemustele. See, keda me nimetame „geeniuseks”, võib olla lihtsalt inimene, kes pääseb nullpunktiväljale paremini ligi. Selles mõttes ei piirdu meie intelligentsus, loomingulisus ja kujutlusvõime sugugi mitte ainult ajuga, vaid tuginevad inter-aktsioonile väljaga.”

Lääne teaduses on alateadvuse kõrval esimestena Euroopas ületeadvust uurinud prantsuse professorid, kes olla jõudnud kokkuleppele ületeadvuse tunnustamise suhtes. Joogi Paramhansa Yogananda raamatu „ Joogi autobiograafia” (2009) kom-mentaariumis (lk. 84) väidavad Peeter Villmann ja Jaakko Hallas, et ületeadvusliku intellekti olemasolu on ammu tunnustatud filosoofias, kuid teadusliku tunnustuse osaliseks on see saanud alles hiljaaegu. „Prantsuse õpetlane viitas asjaolule, et üle-teadvusest saavad alguse inspiratsioon, geniaalsus ja moraalsed väärtused. Sellesse uskumine ei ole müstitsism, ehkki sealjuures tunnustatakse ja peetakse väärtuslikuks neidsamu omadusi, mida jutlustasid müstikud.”

Suurtest filosoofidest on andekate loomeinimeste olemust püüdnud lahti mõ-testada Lev Gumiljov, kes nimetab neid passionaarideks, José Ortega y Casset, kes nimetab neid eliidiks (eesti k. „Masside mäss”, 2002) jmt. Mitmed mõtlejad on mänginud ideega, et geenid võivad kuidagi otsesemalt olla väljadega seotud, kui me arvata ja uskuda suudame (Graham Hancock, „Üleloomulik”, eesti k. 2008; James D. Watson „Kaksikspiraal”, eesti k.1970).

Paljude (päritud) loomeandekate inimeste häda on veel selles, et nad ei suuda keskenduda ühele valdkonnale, nende huvid hajuvad ja nende loomingus ei leidu mõnikord ühtki ajaloos särama jäävat tööd või teost. Nii kirjutas tuntud baltisaks-lastest loodusteadlaste uurija Vello Kaavere „Eesti Looduses” (1990, nr. 6) ühe Eesti geoloogilisele uurimisele alusepanija, Tartu Loodusuurijate Seltsi asutaja, botaaniku, Siberi-uurija, Pühajärve mõisniku, luuletaja jne. Alexander Gustav v. Schrencki (1816–1876) kohta: „Vahel ei jõua mitmekülgselt andekad inimesed, kui nad just geeniused pole, ühelgi alal tippklassi oma huvide paljususe tõttu.”

111

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Gustav Suitsu 1983 Lundis ilmunud raamatus „Noor Kreutzwald. F. R. Kreutzwaldi aren-gulugu” on ära toodud loetelu isikutest, kes on avaldanud Friedrich Reinhold Kreutz-waldist uurimusi: Karl August Hermann, Juhan Kunder, Jaan Jõgever, Matthias Johann Eisen, Anton Jürgenstein, Villem Reiman, Friedebert Tuglas, Gustav Saar, Aadu Säärits, Liis Tohver-Raud, Mihkel Kampmaa, August Palm, Eduard Laugaste, Karl Mihkla, Harald Parrest, Aleksander Aspel, Rudolf Põldmäe, Endel Nirk, Aarne Vinkel, Ea Jansen, Herbert Laidvee jt. Olen neist vaid mõnda lugenud, kuid näiteks Endel Nirgi „Fr. R. Kreutzwald. Lauluisa elulugu” (Tallinn, 1961) sarnaneb väga eelnimetatud G. Suitsu käsitlusega, kohati lausa sõna-sõnalt. E. Nirk tunnistab ka ise, et on Suitsu ülikooli loengumaterjale kasutanud. Need 20. saj. avaldatud uurimu-sed on üldtuntud ja mõned neist ametlikuks

aluseks võetud ka teatmeteoste koostamisel ja eesti kirjanduse ajaloo õpetuses.Fr. Tuglas kirjutab 1919 (Kriitika I): „Meil ei ole ühtki Kreutzwaldi üksikasjalist

ja usaldatavat elulugu. … See ametlik Kreutzwaldi elulugu, mida me tunneme, ei anna miski valgustust mõne ta elujärgu kohta, mis meid iseäranis huvitaks. Mis teame seni õieti Kreutzwaldi noorusest, pääle vagajuttude Aida-Vidrist, Kotlepist ja Toa-Jaagupist?”

Kindlasti on paljudele tundunud küllalt arusaamatuna, kuidas Kreutzwaldil kui maalt pärit pärisorjana sündinud noormehel õnnestus erinevalt teistest oma kaasaegsetest juba nii varastel aegadel Tartu ülikooli pääseda, miks tal ammu enne teisi omataolisi juba perekonnanimi oli ja enamik huvilisi peaks ka büstil, pildil või kujul märkama eestlase kohta haruldast, et mitte öelda baltisakslasele tüüpilist näoprofiili, muidugi niivõrd, kuivõrd sarnasena nimitegelasega on skulptorid või maalikunstnikud seda kujutanud, sest midagi fotokunsti taolist tekkis alles Kreutz-waldi vanaduspäevil.

Võib-olla ei uuritud Kreutzwaldi päritolu 19. sajandil ja 20. sajandi algul rahvus-

Friedrich Reinhold Kreutzwald. Peeter Toominga töötlus R. Sachkeri

klaasnegatiivist.

112

romantilistel kaalutlustel kuigi põhjalikult, ehk polnud ka lähiminevikust kõike kombeks rääkida, eriti neid fakte, millest inimese eluajalgi avalikult ei räägitud. Võib-olla polnud arhiivid kõigile veel kättesaadavad või üldse alles kokku koondamata. Nüüd aga, kui Kreutzwaldi sünnist on möödunud üle 200 aasta, on järelejäänud arhiivid kõigile avatud. Olen baltisakslasi puudutavaid materjale palju uurinud ja leidnud hulga huvitavaid vihjeid, mis võiks tõde selgitada.

Genealoogia

Üldtuntud genealoogilised käsitlused räägivad eelkõige Friedrich Reinhold Kreutz-waldi (edaspidi lühendatult Fr.R.) isa Juhani (1766–1832) eellastest seda, et Juhani isa Mango Rein oli Kadrina kihelkonna Jõepere mõisa kubjas ja tal oli kahe naisega kokku seitse poega ja seitse tütart, kusjuures Juhan oli esimene poeg esimesest abielust Kaiega. Juhan oli juba poisikesena mõisasse toapoisiks võetud ja ta oli seal teenriks ka noormehena, õppis veel kingsepakski. Välja on uuritud veel mitu põlve varasemaid isaliini eellasi.

Fr.R. ema Ann pärines „legendi” järgi Läänemaalt Ungru mõisast, oli Tõnu Peetri tütar ja Jõepere mõisaproua Charlotte Helena (1740–1812) oli ta juba lapsena – sul-gudes on sageli lisatud: vist orvuna – Jõepere mõisasse toonud, üles kasvatanud ja ta oli 1797 Juhanile mehele minnes toatüdruk või teenijatüdruk. Anne sünniaastateks on pakutud ajavahemikku 1768–1770 ja surma-aastaks 1846. Ühe E. Nirgi uurimuse järgi pärinevat Ann Vatla vabadest talupoegadest.

Nii Juhan kui Ann oskasid lugeda-kirjutada.

Maja Tartus Õpetaja ja Pepleri tn. nurgal, Kreutzwaldi viimane elukoht.

113

Kreutzwaldi monument Võrus.

Kreutzwaldi monument Kadrioru pargis.

114

Kreutzwaldi maja otsvaade, II korrusel kirjutustoa aknad, kus sündisid kõik teosed.

Kreutzwaldi maja Võrus, nüüd muuseum.

115

Kreutzwaldi muuseumi kõrvalhooned Võrus.

Kreutzwaldi muuseumi aia vaade.

116

Võru muuseumi eksponaat „Kalevipoeg kiviviskevõistlusel”.

Võru muuseumi eksponaat „Kalevipoeg Põrguväravas”.

117

Linda kuju Tallinnas Linda mäel. Weizenberg (marmor, 1880), pronksi valatud 1920.

Hävinud Iru ämma asendav raidkuju. Juhan Raudsepp, 1970.Legendi järgi kiviks muutunud Kalevipoja ema Linda.

118

Kreutzwaldite hauaplats Võrus, kuhu on maetud kirjaniku ema Ann ja tütar Marie Ottilie.

Kreutzwaldite hauaplaat.Kreutzwaldite hauaplats Raadi kalmistul.

119

Teeviit ja infotahvel Kreutzwaldi sünnikohale Ristimetsas.

Mälestusmärk Kreutzwaldile Ristimetsas.

Kreutzwaldi mälestuskivi endisel Kaarli mõisa õuel.

120

Puudegrupp Jõepere mõisa väikese maja vundamendi ümber.

Jõepere mõisa väikese maja vundamendiauk.

121

Eduard Bornhöhe mälestuskivi (tagant) ja sünnimaja Kullaarul.

Veidi võssa kasvanud Eduard Bornhöhe mälestuskivi Kullaarul.

122

Kuremaa mõis, von Oettingenide peamõis.

Nn. Oettingeni maja Tartus. Arhitekt parun Rudolf Engelhardt.

123

Müstiline Luke mõisa park Nõo lähedal.

Küti mõis Virumaal, kus on elanud kunstnikud K. F. von Kügelgen, C. T. von Neff ja kunstnike Raudade vanemad.

124

Nikolai von Glehni kuju Nõmme turu juures. Simson von Seakyll (2011).

Nikolai von Glehni Kõrgepea loss (Hohenhaupt) Nõmmel.

125

Von Pistohlkorside kalmistu Rutikveres, üks vähestest Eestimaal tervena säilinud mõisakalmistutest.

Erastvere mõisnike kalmistu kabeli eest vaadatuna.

126

Gerhard-Kapelle Erastveres.

Conrad-Kapelle Erastveres.

127

Kose kiriku altarimaal „Jeesuse haudapanek”, Otto Zoege von Manteuffel (1859), C. T. von Neffi maali „Kristuse ristiltvõtmine” (Helsingi toomkirikus) koopia.

Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ants Laikmaa pastelljoonis (1903), asub Tallinnas Nõmme gümnaasiumis.

128

Pärnu-Jaagupi kiriku altarimaal. Proffessor Eduard von Gebhardti altarimaali „Kristus ristil” (paigaldatud Tallinna toomkirikusse 1866) järgi Ants Laikmaa tehtud (1913) koopia.

129

Juhan

Kõigepealt kahtlused Juhani suhtes. Juhan lasti 1815 koos naise ja pojaga pärisorju-sest priiks. 1816 juuli lõpu hingerevisjonis on ta veel kirjas kui Juhhan Reinholdsohn. Kuid 1820. aastaks pidid nad juba olema Kreutzwaldid, sest Fr.R. läks kooli Kreutz-waldina. 1834 revisjonis näidatakse, viidates eelmisele, 1816. aasta revisjonile ja vahepeal toimunud muudatustele, et Juhan oli 1816 veel Reinholdsohn ja suri 1832, aga poeg oli 1816 juba Friedrich Kreutzwaldi nime all. Juhani viis venda ei olnud ka veel 1832 pärisnime saanud, kui Juhani matused olid. Aga miks hingekirjas oli Reinholdsohn, kui ta oli ju hoopis kubjas Reinu poeg, seega siis Reinsohn? Sest ta tegelik isa oligi Reinhold. Juhan oli Jõepere mõisniku maanõunik Heinrich Reinhold von Vietinghoffi (1740–1804) poeg Kaiega, kes lapseootele jäädes kupjale mehele pandi, või kui Rein veel tollal kubjas polnud, siis sellises olukorras tüdrukut naiseks võttes kupjaks sai, nagu sel ajal kombeks oli. Säilinud kirikuraamatutest on Juhan 1787. aasta personaalraamatus kirjas kui „kubja Reino p. Juhan, 21aastane”, 1796 oktoobris armulaual käies „Mango Reino p. Juhan”, 1797 märtsis armulaual käies „kingsep Johan”, ning pärast laulatust, mis toimus 25. mail 1797, esimest korda koos naise Annega 2. augustil armulaual käies jälle „kingiseppa Juhhan”.

Priiusekiri

Priiusekirja fotokoopiat võib näha 1953 ilmunud Kreutzwaldi 150. juubeliaasta albumis „Fr. R. Kreutzwald 1803–1882. Elu ja tegevus sõnas ja pildis” ja muidugi Fr.R. memoriaalmuuseumis Võrus. Priiusekirjal on viis allkirja ja viis pitserit, need on: esikohal Carl v. Vietinghoff, siis Heinrich v. Vietinghoff, Gustav v. Vietinghoff, parun Reinhold Wrangell ja tunnistajana veel Georg Johann v. Wrangell. Väga selgelt loetavalt on kirjas, et pärisorjusest kuulutatakse pidulikult lahti aidamees Johan Reinholdsohn koos naise ja pojaga ja koos tema järeltulijatega*.

Carl ja Heinrich olid Heinrich Reinhold v. Vietinghoffi (1740–1804) pojad ning

* Priiusekirja tõlge Fr.R. memoriaalmuuseumis: Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest kuulutame meie käesolevaga siinse aidamehe Johan Reinholdsohni koos tema järeltuli-jatega kõigist pärisorjuse paelustustest pidulikult nõnda ja sedasi lahti, et ta oma naise ja pojaga omale elukohta võib valida, kus ta tahab, ja ükski meist ega meie pärijatest ei ole õigustatud tähendatud Johan Reinholdsohni ja tema järeltulijaid saavutatud priiuse maitsmises eksitama või selle seaduspärasuse vastu ükskõik missugusel ettekäändel vaidlema. Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. Allkirjad.

130

Rüüt

elkon

na p

eam

ees R

einh

old

(Ren

aud)

Fr

hr. U

nger

n-St

ernb

erg (

1653

–171

3), F

r.R. v

anai

sa v

anai

sa

Ung

ru-E

rastv

ere-

Vana

-Kuu

ste

Gus

tav

Joha

nn F

riedr

ich p

arun

U

nger

n-St

ernb

erg

(173

8–18

07),

Fr.R

. em

a isa

Chri

stian

Ren

atus

par

un

Ung

ern-

Ster

nber

g (17

46–1

808)

, Fr

.R. v

anai

sa v

end

Maa

nõun

ik U

ngru

-Kuu

ste-

Eras

tver

e Rei

nhol

d G

usta

v pa

run

Ung

ern-

Ster

nber

g (1

714–

1787

),

Fr.R

. em

a va

naisa

Fr.R

. em

a An

n

131

Kirja

nik

Sylv

an (A

lexan

der)

St

ernb

erg,

risti

nim

ega

Alex

ande

r Pet

er p

arun

U

nger

n-St

ernb

erg (

1806

–186

8),

Fr.R

. nõb

u

Frie

dric

h Re

inho

ld

Kre

utzw

ald.

J.

N. H

uber

i õlim

aali

(1

844)

järg

i

Frie

dric

h Re

inho

ld

Kre

utzw

ald

Maa

nõun

ik ja

TÜ

viit

se ku

raat

or

Ung

ru-P

urdi

Joha

nn F

riedr

ich

Emm

anue

l par

un U

nger

n-St

ernb

erg (

1763

–182

5), F

r.R.

onu,

C. W

alth

eri õ

limaa

li jä

rgi

Eras

tver

e Pau

l Ado

lf G

ottli

eb

paru

n U

nger

n-St

ernb

erg

(177

3–18

30),

Fr.R

. onu

, Fra

nz

paru

n U

nger

n-St

ernb

ergi

m

aali

järg

i

Maa

likun

stnik

Pür

ksi K

arl

Joha

nn E

mm

anue

l par

un

Ung

ern-

Ster

nber

g (17

73–1

830)

, Fr

.R. e

ma

nõbu

, pas

telli

s au

topo

rtre

e jär

gi

132

Gustav v. Vietinghoff oli Gustav Karli (1738–1773) poeg. Jõepere Heinrich Reinhold ja Imavere Gustav Karl olid vennad ja priiusekirja ajaks juba mõlemad surnud, nagu nende prouadki. Vennad olid abiellunud õdedest parunesside Ungern-Sternbergi-dega Ungru mõisa liinist Läänemaalt, tegelikult sündis osa selle pere lapsi Võrumaa Kanepi kihelkonna Erastvere mõisas, osa Ungrul, genealoogia järgi sündis Heinrich Reinholdi naine Charlotte Helene just Ungru mõisas. Vendade isa Erich Johann v. Vietinghoff (1699–1761), seega siis Carli, Heinrichi, Gustavi ja ka Juhani vanaisa, oli praegusel Läti alal Ikla-Riia maantee ääres Liepupe (baltisaksa Pernigel) kihel-konnas, Limbažist (Lemsal, Lemsalu) 15 km mere poole asuva Sussikase mõisnik (läti k. Vecmuiža), müüs 1730 mõisa ära ja abiellus Põltsamaa lossi ja veel 13 mõisa omaniku Heinrich v. Ficki tütre Beate Reginaga, kes sai kaasavaraks Adavere*, Imavere, Venevere ja Jõepere mõisa.

Von Vietinghoffide kohta veel, et Sussikase mõisa pidas sama suguvõsa pidevalt umbes 330 aastat, on andmeid, et juba 1404–1435 oli rüütel Hinrik I Vietinghoff seal omanik, mõisa nimetati tollal Wotelisteke. Vietinghoffide suguvõsa on andnud ka kaks ordumeistrit**, millega ei saa kiidelda ükski teine järjepidevalt Liivi- ja Eestimaal elanud aadlisuguvõsa. Kui versioon on õige, olid priiusetunnistusele allakirjutanute hulgas Juhani kaks (pool)venda ja lellepoeg. Seega tunnistavad ja kinnitavad oma pitsatiga kolm asjast teadlikku aadlimeest, et Juhan oli Reinholdi poeg, neist kaks olid ise sama Reinholdi pojad ja kolmas Reinholdi vennapoeg. Veelgi paremini teadjad – Reinhold ise ja Kai – olid juba ammu surnud.

Priiusekirjale tunnistajana alla kirjutanud Georg Johann v. Wrangell oli tollane naabermõisate Kohala ja Uhtna omanik, kelle proua oli Kohala eelmise mõisniku Fabian Reinhold v. Ungern-Sternbergi tütar Carolina Helena. Fabian Reinhold Ungern-Sternberg oli aga Heinrich Reinhold v. Vietinghoffi nõo mees ehk Carl v. Vietinghoff ja Georg Johann v. Wrangelli naine Carolina Helena (sünd. Ungern-Sternberg) olid teise põlve nõod, nende vanavanemad olid õde-venda Anna Helena ja Erich Johann v. Vietinghoffid. Parun Reinhold Wrangell oli Georg Johanni poeg ja oma isa mõisate pärija.

* Erich Johanni vanim poeg Hermann Karl päris Adavere, temalt läks mõis pojale ja edasi pojapojale Karl Friedrichile, kes võttis naiseks Jõepere-Haansalu-Kaarli Karl Friedrichi tütre Elisa (sünd. 1804, s.o. Fr.R. poolõde).

** Arnold v. Vietinghoff oli Revali (1348–1349) ja Alulinna (Alūksne) komtuur ja ordu-meister 1360–1364, ta vallutas ka Leedumaal Kaunase linna ja võttis vangi Leedu kuninga Kęstutise, kes sai aga põgenema. Kęstutis oli viimane paganast Leedu valitseja, ta oli Gediminase poeg, Algirdase vend ja Vytautas Suure isa. Konrad v. Vietinghoff oli ordumeister 1401(4)–1413, tema valitsusajal 1407 hakkasid kolm rikast kaupmeest ehitama Revali lähistele Birgitta kloostrit, mis valmis 1436.

133

Jõeperest Kaarlisse

Heinrich Reinhold v. Vietinghoffi surm ja matmine on kirjas Rakvere kiriku meet-rikaraamatus nii, et maanõunik ja Kaarli mõisa pärishärra Reinhold Heinrich v. Vietinghoff suri 19. augustil 1804. aastal 63-aastasena. Veidi enne oma surma kolis ta perega Jõeperest Rakvere kihelkonda Kaarli mõisa. Jõepere mõis läks haagi-kohtunik Heinrich v. Rosenile (E. Nirk). Juhan pandi Kaarlis aidameheks, sisuliselt ka mõisavalitsejaks, Ann sai mõisa pereemandaks ja väike Fr.R. sai hüüdnimeks Aida-Vidri, see aeg kestis üle kümne aasta. Siinkohal tuleb parandada veel E. Nirgi viga: Jõepere ei läinud mitte Heinrich v. Rosenile, vaid Woldemar Friedrich Wilhelm v. Rosenile, kelle käes see oli kuni surmani 1806. Ta oli Johann Friedrich Emmanuel v. Ungern-Sternbergi tütre Sophie mehe vend (vt. allpool). Lisaks oldi suguluses ka nii, et Jõepere vanaproua isa parun Reinhold Gustav Ungern-Sternbergi vanatädi tütre Anna Helena v. Wrangelli ja tema abikaasa Loodi mõisniku Wolmar Johann Claudius v. Bocki lapselapsed abiellusid omavahel ja nende poeg oli Woldemar Friedrich Wilhelm v. Rosen (1778–1806).

Mulle on jäänud selgusetuks, kust on võetud Juhani Kaarli mõisa valitsejaks ole-mise jutt, ja isegi aidameheks olemine on kirjas ainult priiusetunnistusel, igatahes

20. sajandi keskpaigani säilinud väike maja Jõepere mõisas, võib-olla isegi kunagine häärber (Kirjandusmuuseumi andm.).

134

1811. ja 1816. aasta hingerevisjonides kirjutatakse ta endiselt kingsepaks, nagu ta oli ka 1797 naisevõtmise ajal.

1816. aasta revisjonis on ka lisatud, et 51-aastane Juhan on 1815 vabaks lastud koos poja Friedrichi (12 a.) ja naise Annega (47 a.). Toon veel võrdluseks, et samas Kaarli mõisas 1815 vabaks lastud teener Jakob Johansohn koos naise Maiga ning rätsep Johan Tiedsohn koos naise Marri ning laste Gustafi ja Tinaga on perekonna-nimeks saanud täpse isanime + sohn. Veidi hiljem, massilise perekonnanimede andmise ajal on Eestis pandud sadu kordi -sohn (-son) lõpulisi pärisnimesid, kuid alati eelneb sellele täpne isa nimi, seda ei muudetud. Ei ole mõeldav, et eesti peres on perekonnapea Reinu nimi äkki Reinholdiks arvatud, riik ja kirik lihtsalt ei saanud segaduste vältimiseks lubada, et inimesed suvaliselt enda või oma isa nime muudaks, ametlikuks nimeks oli ristimisel pandud nimi ja seda sai muuta ametlikult kehtiva protseduuri järgi. Teine asi on alati olnud küla peal tarvitatav hüüdnimi.

Mõisavalitseja

Pärast priiusetunnistuse saamist läks Juhan koos perega varsti Kaarli mõisast ära ja hakkas Rägavere mõisas kõrtsmikuks, Friedrich aga pandi Rakvere linna algkooli. Juhan hakkas sellal jooma, varastati paljaks ja Friedrichil jäi rahapuudusel kool aju-

Kaarli mõisa häärber 1950ndatel, tänapäeval võsastunud vundament.

135

tiselt katki, varsti (?) sai ta aga jätkata ja läks 1817 jaanuaris (teistel andmetel 1816 sügisel) Rakvere kreiskooli. 1818 sai Juhan Hageri khk. Ohulepa mõisa aidameheks ja valitsejaks, Ohulepa asub 5 km Varbola linnusest kirdes. Selle mõisa omanik Johann Georg v. Mohrenschildt oli hiljuti surnud, lesk ei saanud hästi mõisapida-misega hakkama ja pärija-poeg oli veel veidi noor, aga talle, s.o. mõisapärijale oli pruut juba valmis vaadatud – Henriette, kes oli Kaarli mõisaproua venna, parun Otto Reinhold Ludwig v. Ungern-Sternbergi tütretütar Riisiperest. Otto Reinhold Ludwigit tunneb Eestimaa kui legendaarset Ungru krahvi ja valemajaka ehitajat. Kuid, nagu eespool juba kirjutatud, on need tiitlid vaid kirjanduslikud, tegelikult polnud ta ei Ungru mõisnik ega krahv, krahvitiitli sai alles tema pojapoeg. Võib arvata, et mõisavalitsejaks soovitajaid oli Juhanil mõisnikest sugulaste hulgas kül-luses, ka oli Jõepere noorproua ehk Karl Friedrich v. Vietinghoffi naine Margaretha Christina Luise sündinud Raplamaal Ohulepa läheduses asunud Ohekatku mõisas.

Mõne aasta pärast, Fr.R. enda mälestustes kolme-nelja aasta pärast, teistel and-metel 1824, sai Juhan Järvamaa Peetri khk. Viisu mõisa valitsejaks, kus ta elas elu lõpuni. Fr.R. läks tollal (1826) Tartu ülikooli. Viisu mõisik oli siis Gustav Konrad v. Engelhardt (1768–1841). Tabelitest saate uurida, kes „suurtest” sugulastest võisid soovitajad olla nii Juhani mõisavalitsejaks kui ka Fr.R. üliõpilaseks saamisel. Selgub, et need ei olnud mitte Juhani, vaid Fr.R. emapoolsed sugulased. Gustav Konradi vend Otto Moritz Ludwig v. Engelhardt oli TÜ professor ja tollase ülikooli rektori Gustav Ewersi sõber, isegi nende lapsed abiellusid hiljem omavahel. Lisaks olid vendade prof. Otto Moritz Ludwigi ja Gustav Konrad v. Engelhardti ema ning parun Gustav Johann Friedrich v. Ungern-Sternbergi naine õed, Christoph Adam v. Richteri ja Barbara Hedwigi (neiuna v. Oettingen) tütred ehk teiste sõnadega parun Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternberg oli Otto Moritz Ludwigi ja Gustav Konradi tädimees, rektor Ewers oli aga enne TÜ professoriks saamist ja üldse enne TÜ taasasutamist olnud Väimelas Christoph Adam v. Richteri lapselapse Otto Magnus v. Richteri juures koduõpetajaks, Otto Magnus v. Richteri proua oli jälle prof. Otto Moritz Ludwig v. Engelhardti ja Viisu mõisniku Gustav Konrad v. Engelhardti õde. Seega saab öelda, et tollase Tartu ülikooli rektori Ewersi esimene „tööandja” Liivimaal (Anna Auguste v. Richter, sünd. v. Engelhardt) ja Fr.R. (kasu)isa „tööandja” (G. K. v. Engelhardt) olid õde-venda. Prof. ja rektor Gustav Ewersi naine oli Otto Magnus v. Richteri õetütar ja ühtlasi olnud Ewersi õpilane Väimela koduõpetaja päevilt. Gustav Johann Friedrich v. Ungern-Sternbergi poeg Johann Friedrich Emmanuel (1763–1825) oli 1800–1802 olnud TÜ taasavamise komitee asekuraator ja asjaajaja, üldse üks kolmest tähtsamast tegelasest Tartu ülikooli taasasutamisel. Küllap pidi temagi nimi veel TÜ s mõju avaldama või jõudis ta enne surma sõnakese poetada Fr.R. toetuseks-soovituseks, millest samuti piisanuks ülikooli immatrikuleerimiseks. Olid ju ka Viisu mõisnik ja parun Johann Friedrich Emmanuel tädipojad, nende emad olid õed ja Johann Friedrich Emmanuel ühtlasi Fr.R-i onu (ema vend), nagu edaspidi selgitame.

136

Juhan suri Viisu mõisas 1. jaanuaril 1832. aastal 66-aastasena, ta viidi ja maeti Rakvere kalmistule. Teatmeteoses „Eesti mõisad” (Olion, 1994) on mõisate nimes-tikus Viisu mõis ekslikult sattunud Koeru kihelkonda ning Koeru kihelkonna Varangu ja Väinjärve mõis Türi kihelkonda. Türi kihelkonna kaheksa mõisa on jälle näidatud Peetri kihelkonna all. Nii et Juhani surmadaatumit saab ikkagi soovi korral kontrollida Järva-Peetri kiriku meetrikast.

Anne lugu

See, et mõisahäärberis ja mõisniku peres oleks võõraid talurahva lapsi üles kasvata-tud, nagu legendis Anne kohta pajatatakse, oli tollal peaaegu võimatu ja kuulmata. Kuid mõnel juhul on see mõeldav. Näiteks siis, kui esimese öö õiguse või lihtsalt mõisasaksa „eksituse” vili tõepooleks orvuks jäi, kas ema sünnitusel või veidi hiljem suri, lapse üleskasvatamise eas tädisid polnud ja lapsuke armas, siis võis ju „süüdlase” õde ehk siis tite tädi (või õieti sõtse) tõesti vennatütre võtta ja üles kasvatada, eriti kui ta veel sügavalt usklik oli, nagu Jõepere v. Vietinghoffi proua Charlotte Helena oligi. Üldse olid Jõepere härra ja proua selle kandi baltisakslastest ühed aktiivse-mad hernhuutlased, pidades koos maarahvaga palvetunde ja soosides teiste hulgast hernhuutlastest talupoegi.

Jõepere mõisniku proua Charlotte Helenal oli neli venda paruneid Ungern-Stern-berge, kellest kolm toimetasid Lääne- ja Hiiumaal. Neist kõige paremini sobiks mustrisse Ungru mõisnik Gustav Johann Friedrich (1738–1807). Seda eriti mõnede geneetiliselt päritavate omaduste tõttu, sest nagu Ungern-Sternbergide suguvõsata-belist näeme, oli selle venna järglaste hulgas mitu kirjanikku, seega soodumus keele ja kirjanduse peale. Kuid meie arutluse seisukohalt polegi esialgu nii väga tähtis, kes Ungru mõisaga seotud vendadest või nende poegadest täpselt Anne isa oli, igal juhul üks Ungern-Sternbergi geenidega aadlimees, tõenäoselt siiski Gustav Johann Friedrich, nagu hiljem näeme.

Varasemates lihtsalt leitavates dokumentides esineb Ann 1782. aasta Jõepere mõisa hingerevisjonis 12-aastase teenijatüdrukuna ja 1795. aastal 25-aastase teenijana. Hinge - revisjonide järgi peaks Ann olema sündinud 1770. aastal, kuid hingerevisjonides antud inimeste vanuseid ei saa väga usaldada, paljudel juhtudel on need ebatäpsed, sest vanused pandi kirja inimese enda ütluse põhjal, neid ei korrigeeritud kiriku-meetrikate järgi. Inimestel võis aga olla mitmesuguseid põhjusi, miks nad tahtsid oma vanust nooremaks või vanemaks muuta: seoses kroonuteenistusse võtmisega, mehele saamisega vms., ilma hariduseta jäänud ja vanainimesed aga tihti ei osa-nudki oma vanust öelda, kirjutaja pani siis välimuse järgi midagi umbkaudu kirja ning järgmises revisjonis liideti siis eelmise revisjoni vanusele niipalju aastaid, kui

137

neid oli kahe revisjoni vahel. Nii võis mõnele nooruses pandud (või öeldud) eksitav vanus kanduda läbi kogu elu kõigis hingerevisjonides.

Friedrich Reinhold

Kadrina kiriku pastor Arnold Friedrich Knüpffer, eesti rahvaluule koguja, andis Endel Nirgi sõnastuses „pärisorjuses sündinule erandlikult kõlksuva saksaväärilise nime Friedrich Reinhold”. Tõsi ta on, et sellised nimed hakkasid lihtrahva seas le-vima alles palju hiljem, nn. kadakasaksluse ajal. Aadlimeeste ja talurahva seoseid arhiivis uurinud ajaloolane Uno Ojala ütleb, et kui 18. sajandil on maarahva laste ristimisel vaderiteks aadlikke, siis tuleb ka isaduses aadlit kahtlustada, enamasti esimese öö õiguse kasutajaid*. Tavaks oli ka, et esimese öö õigusest sündinule või tema kasuisale anti lohutuseks kõrts, veski vms., või edutati ta kõrgesse mõisa-ametisse. Kadrina kiriku 1803. aasta kirikuraamatuid pole väidetavalt säilinud, kuid Fr.R. sünni ja ristimise tõestamine käib 19. septembril 1820 pastor A. Knüpfferi poolt kirikuraamatute põhjal välja antud sünnitunnistuse põhjal, mille järgi olid ristimisel vaderiteks mõisaproua Charlotte v. Vietinghoff ja tema tulevane väimees, preili Auguste kihlatu parun J. R. v. Rosen ning kolmandana toapoiss Gustav; Neeruti Seltsi kodulehe andmetel ka lapse ristinud pastor Knüpffer ise. Hilisema Kadrina pastori Gustav Johannes Beermanni kirja järgi olnud üks vaderitest veel Jõepere mõisahärra, niisiis Heinrich Reinhold v. Vietinghoff. Baltisaksa aadli tava järgi moodustati poeglapse eesnimed tavaliselt isa ja vanaisa või vanaisade või mõ-nede kuulsate lähisugulaste eesnimedest, millele lisati kolmandaks n.-ö. oma nimi. Friedrich Reinholdil on kaks eesnime, üks isalt, teine vanaisalt. Isa oli mõisahärra poeg Karl Friedrich (1769–1829), kellega Ann oli mõisamaja samades ruumides või vähemalt lähestikku üles kasvanud ja kes tegelikult oli Anne sõtsepoeg ehk nõbu, samas kui abikaasa Juhan oli tegelikult Karl Friedrichi (pool)vend, kuid ei olnud Anne nõbu. Teine eesnimi – Reinhold – on vanaisalt, kes oli nii Fr.R. tegeliku kui ka kasuisa ehk ametliku isa isa. Natuke tahaks siin kahelda selles, kas Reinhold ikka oli algselt ristitud nime osa. Igatahes 1811. ja 1816. aasta hingerevisjonides, mis on

* Heaks sarnaseks näiteks võiks olla ajakirjas „Kultuur ja Elu” 2003 nr.1 avaldatud lugu Vigala mõisniku parun Berend Üxkülli sohipojast Berendist ja ta järglastest. Lisan avaldatud loole omalt poolt, et tegeliku isa (mõisniku) eesnimega ristitud (1790) poisslapse esimeseks vaderiks oli mõisnik ise ja teiseks vaderiks kasuisa, kelle laulatus Berendi ema Annega on korralikult ristimisest eelmisele aastale vormistatud. Poiss olla muide isaga äärmiselt sarnane olnud, nii et mängis mõisa koduteatri tükkides oma isa. Ajavahe-mikus 1833–1835 sai Berend-Pehrni-Perni-Päärn-Pern perekonnanimeks Amerika (!) ja Nõlva mõisast Uusmaa talu. Hilisemad nimekujud on Amerik ja Amerikas.

138

vist esimesed säilinud kirjalikud dokumendid Fr.R. olemasolust, on ta mõlemas kirjutatud ühenimelisena – Friedrich. Kindlasti on Reinhold kirjas leeritunnis-tusel (1820 mais) ja linnakooli mineku puhuks välja antud ristimistunnistusel (1820 septembris). Sel juhul võidi Reinhold jätta endise Reinholdsohni lühendina, tähenduses: Reinholdi soost Kreutzwald.

E. Nirk kirjutab: „Üldse on pojale isa omast erineva perekonnanime andmise asjaolud, samuti kui selle nime päritolugi alles selgumata.” Tegelikult oli (kasu)isal ja pojal ikkagi peaaegu kogu aeg ühesugune perekonnanimi, algul Reinholdsohn ja siis Kreutzwald. Erinimeliseks on nad kirjutatud ainult ühes hingerevisjonis.

Fr.R. tegelik isa Karl Friedrich v. Vietinghoff oli Fr.R. sündimise ajal oma teise nõo Margaretha Christine Luisega abielus. Nende esimene laps oli juba aastane ja järgmine (Elisa) sündis 1804 jaanuaris, samas kui Fr.R. sündis ainult kaks kuud varem, 1803. aasta lõpus. Ann ja Juhan saadeti nurgavoodi ajaks mõisamajast kaugemale, et lapse nutukisa mõisarahvast ei häiriks. Võib-olla juhtus see nii hoopis seetõttu, et umbes samal ajal kolis mõisapere Jõeperest Kaarlisse, elu oli sassis, vanahärra suremas ning sünnitaja saadeti ajutiselt mõisast paar kilomeetrit edelas Jõepere kõrtsi taga metsa ääres paiknevasse Ristmetsa asunikutallu, selle kõrval oli ka Aru väljavahi talukoht. Seal Ristmetsal Fr.R. sündiski, arvatavalt sel kohal on ka sündmuse mälestusmärk, pärast priikssaamist anti noormehele aga sünnikoha järgi Kreutzwaldi (tõlkes Ristmetsa) perekonnanimi*, nagu ka tema ametlikule isale ja emale, Juhan oli Fr.R. lell ja kasuisa, Mango Rein oli seega mitte Fr.R. vanaisa, vaid kasuisa kasuisa.

Kui aga kolimine ja nurgavoodi aeg läbi said, kolis titega pere Ristmetsalt Kaarli mõisa mõisaperele järele, nagu eespool kirjas. E. Nirk imestab, et Ristmetsast ei näi Fr.R. oma kirjutistes ja mälestustes midagi teadvat. See on ka loomulik, sest ta võis seal vahest pooleaastaseni olla, vanemadki ei meenutanud seda ehk meeleldi ja uue mõisa naabrid ei teadnud kaugel teises kihelkonnas asuva mõisa „sündmus-test” midagi. Nii jäigi see episood unustuse hõlma. Ometi mäletasid seda veel 1933 koha like elanike järeltulijad, kui Mihkel Kampmann ja Gustav Suits Jõeperes rahvast küsitlemas käisid. Neile näidati ette Ristmetsa asunikukoht ja leidus Juhani eesti soost (pool)venna järglasi, keda usutleti ja fotografeeriti.

* Keeleline vaheselgitus: baltisakslaste perekonnanimed tähendavadki tihti suguvõsa esiisa päritolu- või sünnikohta, suguvõsa on pärit sellisenimelisest kohast, „von + kohanimi”, „von” on saksa keeles meie seestütleva ja alaltütleva käände eessõna. Järelliide tähendab aadlinimedes tihti mingit üldnime elukoha kohta: -hoff (Vietinghoff) = õu, hoov, mõis; -berg (Sternberg, Stackelberg) = mägi, mõisamägi, mõis asus enamasti mäel, vrdl. eestikeelne laensõna mõisa peahoone kohta: häärber = saksa k. Herrberg = härramägi, härrastemägi; -haus, -hausen (Tiesenhausen) = maja, kodu; -bach (Schlippenbach) = oja, jõgi, mille kaldal kodukoht asus jne. Rootsiaegsetes aadlinimedes on „täht” tihti aadeldamisel pandud järelliiteks või selle osaks: Krusenstierna = Krusenstern, Oxenstierna, Samson-Himmelstierna.

139

Olgu veel üle täpsustatud, et nii Friedrich Reinhold, tema kasuisa Juhan kui ka ema Ann said perekonnanime pärisorjusest priikslaskmise järel, ja kogu priiks-laskmise protseduur võetigi vanemate (s.o. Karl Friedrichi ja Anne) soovil ette ilmselt sellepärast, et Fr.R-le taheti anda haridus ja ta Rakvere algkooli õppima panna, pärisoriseid ilma pärisnimeta talupoegi sinna aga ei võetud. Juhan on surnud Kreutzwaldina, nagu on kirjas Järva-Peetri kiriku surmameetrikas ja Ann samuti Kreutzwaldina, nagu on kirjas Võru kiriku surmameetrikas, kui Ann seal 7. märtsil 1846 lesena suri ja 13. märtsil samas maeti, väidetavalt 79-aastasena, mis annab sünniaastaks 1767 ehk paar aastat varem, kui enamasti arvatakse. Kas tõesti võis Anne ainus poeg, kes ise veel kõrgharidusega ja lisaks inimesearst, eksida oma ema vanuse teadmisel, arstina surma registreerimisel ja pastorile kiriku raamatusse kandmiseks ütlemisel? Või kui valetas, siis miks? Anne haual on sünniaastaks kirjutatud 1770, ma ei tea, kes ja millal selle ütles või kirjutas, aga ilmselt hingerevisjonide põhjal. E. Nirk ja Võru muuseum seletavad, et Fr.R. on ema surma ja matuste ajal ise haige olnud, mis võiks kuidagi vabandada eksimist, kui ta tõepoolest eksis.

Tsitaadid

Tsiteerin veel Endel Nirki: „Oma kirjades on Fr.R. lapsepõlve meenutades vahel kurtnud juba varases nooruses alguse saanud raskemeelsusse kalduvuse üle, vihjanud oma Kullervo-loomusele, kõnelnud koguni „võltsimatu turaani vere” pärandist ja „valesti kiigutatu sisevastuoludest”. E. Nirk arvab, et „orjavaimus kasvatamisele on vististi viimasega osutatud”. Aga me võime neid vihjeid tõlgen-dada ka E. Nirgile vastupidiselt, et sellega ju Fr.R. otseselt viitabki oma „turaani” s.t. soome-ugri vere segamisele ning et veri ja kasvatus ehk kiigutamine tekitasid omavahel sisemisi vastuolusid, õieti pidas Fr.R. õigemaks või oleks eelistanud ka baltisaksa päritolule vastavat kasvatust. Teisal, pärast Tartu ülikooli lõpetamist Võrru arstiks saamise kohta kirjutab E. Nirk: „Akadeemilise haridusega inimesena ja saksa korporatsiooni vilistlasena näis teda nüüd tõepoolest enesestmõistetav otsetee viivat isandarahva poolele.” „Veri on paksem kui vesi!” olla Fr.R. ise selle kohta öelnud ja E. Nirk järeldab, et see on öeldud maarahva ehk eesti vere kohta ja et isandarahva poolele Fr.R. ei läinud… Aga tegelikult võis Fr.R. nii kirjuta-des jällegi täpselt vastupidiselt mõelda, nii selles, kelle suhtes veri on paksem, kui ka isandarahvaks olemise või saamise suhtes. Igal juhul sai ta koos ülikooli diplomiga ametlikult ka isanda nimetuse ja sellega seoses teatud lihtrahvale kehtivatest maksudest ja kohustustest vabastuse. Ei ole teada, et ta neist eelistest oleks ära öelnud.

140

Vareksepoeg

Teame, et paljud maalikunstnikud on pühapiltidel või seltskonnamaalidel kujutatute hulka sokutanud ka ühe endanäolise või mõne tuttava või lähisugulase moodi tege-lase, et nii ajalukku jäädvustuda. On teada, et vahel on selline püüdlus kas teadlikult või alateadlikult ka mõnede kirjanike ja luuletajate loomingus väljendunud.

Vaatleme „Kalevipoja” esimesest peatükist Salme ja Linda lugu (lühendatuna oluliseks):

Läänes elas noori leski,……Leidis kana karjateelta,Tedremuna tallermaaltaVareksepoja vainulta.……Võttis leina lepituseks…kodulapsiks kasvamaie;……Pani paari haudumaie,Muna alla, kana peale,……Seadis sigimisevakasalve servale seisema;……Kanast sai Salme, sula neitsi,Tedrest Linda, libe neitsi. ……Vareksest sai vaenelapsi,…

Kui siia on salakeeles ja sümbolitena peidetud Fr.R. enda lugu, siis võiks see olla nii: Lääne-Eestist on pärit kaks naistegelast – Salme ja Linda*. Linda nime on Fr.R.

* Pakun hüpoteesina, et Kalev ja Kalevipoeg ei olnud rahvalegendides mitte jumalused ega muinasjutuhiiud, vaid mälestus kunagistest suguvõsa-esiisadest või legendaarsetest vanematest (võõrapäraselt kuningatest), neid võidi austada surnute hingedena. Legendides olid neil loomulikult ka perekonnad: naised, lapsed, ämm jt. pereliikmed. Eeposes esitatud rahvaluule töötluses on Kalevipoeg, Alevipoeg (Alev e. aletav) jt. riimuvad kordussünonüümid üldnimena metsast põllu teinud aletajad, esmaasukad, raske tööga – raadamise ja aletamisega uue elupaiga rajanud „kangelased”, tõenäoselt

141

eesnimena esimesena kasutusele võtnud, Salme on vist samuti tollal välja mõeldud nimi, aga ta võis tõepoolest pärineda või elada Tõnu Peetri peres. Tegelikult või vähe-malt legendi järgi oligi Fr.R. ema Ann ehk Linda pärit Lääne-Eestist Ungru mõisast ja samast ka tõenäoselt Anne ema, kelle nime me ei tea, olgu ta kokkuleppeliselt Salme. Anne isaks ehk Salme partneriks oli (arvatavasti) Ungru mõisnik Gustav Johann Friedrich v. Ungern Sternberg. Anne enda partneriks oli Fr.R. saamisel sama Gustav Johann Friedrichi õepoeg Karl Friedrich. Esimene oli teise onu. Kanast sai Salme, kes „haudus tedremunast” välja Linda. Salmel oli mitu kosilast, aga ta lükkas esimesed mütoloogilised loodusjõud – Kuu ja Päikese – tagasi ja pidas Tähe-poisiga pulmailu. Täht on saksa keeles Stern ja Ungernid, aadlinimega Stern(bergid) olid pärit „tamme Tartu rajalt”. Nad olid pärit Tartu ja Võrumaa piiril (= Tartu rajal) asuva Erastvere mõisa omaniku järglased. Parun Gustav Johann Friedrich Ungern Sternberg oli Erastvere omanik aastatel 1797–1807.

Fr.R. võis Linda nime tuletada saksakeelsest Ungru mõisa nimest – Linden, kuid väidetakse ka, et Linda nime on esimesena kasutanud Georg Julius Schultz-Bertram 1839 ühes ÕESi rahvaluulega seotud ettekandes. Kust ta selle võttis, pole vist teada, aga selle ettekande tekst sattunud Kalevipoja-mappi, kust Fr.R. olla selle leidnud. Aga Fr.R-le võis Linda nimi hakata meeldima ka ülikoolis kreeka mütoloogiat õppides, sest see käis tollal kohustusliku hariduse hulka. Homeros on kirjutanud, et Rhodos kuulus kuujumalanna Danaele, keda nimetati ka Lindaks ja kelle nime kannab Lindose linn. Kommentaator Robert Graves on raamatus „Kreeka müüdid” (2010) lk. 268 selgitanud, et Linda peaks olema kulunud vorm sõnast linodeusa, „linase nööriga siduja”. Klassikalise linase nööri teooria kohaselt sidus jumalanna inime-se hoolikalt välja mõõdetud nööri otsa ja hakkas seda siis aasta-aastalt pikemaks laskma, kuni saabus aeg nöör läbi lõigata ja nõnda hing surmavalda saata. Kreeka müütide eeskujul on Fr.R. kirjutanud nähtavasti ka kogu Salme ja Linda saamise loo. Ühe armuloo tutvustuses lk. 271 toob R. Graves ühest ja samast müüdist viis varianti, milledest 4. ja 5. on üsna sarnased Fr.R. enda sünnilooga, kui ta poolõega ajaliselt väga lähestikku sündis.

1. variandis (Athenaios Homerose järgi) armus Zeus Nemesisesse, kes ta eest põgenes, muutes end mitmesugusteks loomadeks, Zeus muutis end teda taga ajades järjest kiiremateks kiskjateks. Lõpuks tõusis Nemesis metshanena õhuvalda, Zeus muutis end Luigeks ja tallas teda võidukalt Atikas Rhamnosel. Nemesis suundus Spartasse, kus munes muna, mille leidis Leda, tõi koju, peitis kirstu ja sellest sündis Trooja Helena.

ka uusasukatest kohalike suguvõsade asutajad-esiisad, keda hiljem kaua mäletati ja meenutati ning kellest algas nende uute elupaikade ja suguvõsade ajalugu, nendest alustati sugupõlvede lugemist. Ka Kalev (ja tema poeg ja järglased) peaks algselt tähendama aletajaid, kuid „ka” selle alguses viitab kaas- ehk koostööle, talgutele. Seega – ko-a-le-v = Kalev = ka(as) ale(ta)v või koos aletav (pere või inimrühm).

142

2. variandis (Athenaios), teeseldes luige kujul kotka eest põgenemist, olevat Zeus otsinud pääsu Nemesise rinnal ja teda niiviisi nautinud, aja kätte jõudes munenud Nemesis muna, mille Hermes Leda reite vahele viskas ja Leda sünnitas Helena.

3. variandi (Lactantius) järgi sai Zeus luige kujul Euratose jõe kaldal ühte Leda endaga, Leda munes seepeale muna, millest koorusid Helena, Kastor ja Polydeukes, seejärel tõsteti Leda jumalate sekka jumalanna Nemesisena.

4. variant (Homeros) väidab, et Zeusiga samal ööl oli Ledaga maganud ka ta abikaasa Tyndareos. Helena sündis Zeusist, Kastor ja Polydeukes aga Tyndareosest.

5. variandis (Pindaros) öeldakse, et Helena ja Polydeukes olid Zeusi lapsed, Kastor ja Klytaimnestra aga Tyndareoselt.

Lk. 273 seletab R. Graves müüdikommentaaris, et Leda oli jumalanna Latona e. Leto e. Lat, kes sünnitas Delosel Apolloni ja Artemise. Arvatavasti tuleneb Leda lüükia (kreeta) sõnast lada ja tähendab naist.

Lk. 336 kirjutab R. Graves: „Et kõik silbiga „salm” algavad linnad ja neemed asuvad ida pool, oli Salma arvatavasti kevadise pööripäeva jumalanna; peatselt aga ta mehestati ja muutus päikesejumal Salymaks ehk Seliniks ehk Saalomoniks ehk Ab-Salomiks, kes andis nime ka Jeruusalemmale.

Lindal käisid samuti algul kosjas Kuu ja Päike ning lisaks veel Vesi ja Tuul. Seejärel on pikemalt juttu Kungla kuninga pojast, kes tuli kosja viiendana. Nagu tagapool seletan, luulendas Fr.R. „Reinuvader Rebases” kuningapojaks mõisniku poega ja kuningaks mõisnikku. Kungla võiks siis olla „kuninga valdus” või „kuninga riik” (kuningla > kungla) e. antud juhul mõis ja kungla rahvas on mõisarahvas, kelle hulka ka Fr.R. ise kuulus. „Kuninga” (sohi)pojana sündinud mõisamees ei sobinud samuti Lindale tõeliseks meheks ja lapse isaks, hoopis paremini aga sobis kuuendana tulnud kosilane, kes „kena koja ehitanud, kust ta vägev-volil käsi laia valda valitsemas” ja kelle „kotkas… viskas mehe Viru randa”. See ei olnud mitte kuninga sohipoeg vaid kuninga enda poeg, kellelt ta endale ainsa poja sai.

„Sigimisevakk salve serval” oli Juhan, kes pidi salve serval pealt vaatama, tema sai aidameheks ja valvas viljasalvi. Kes aga oli siis „vareksepoeg”? Mõelge ise!

Kalevipoeg oli Kalevi poeg, „Kalevipoja” teises loos – Kalevite päranduses – mai-nib Fr.R. kogu teoses ainsa korra ka Kalevipoja õige nime, see on Soini, käsikirjas ja mõnes väljaandes Sohni*. Kas võiks ka see olla üheks vihjeks, et tema, s.o. Fr.R., oli Sohn – sakslase poeg – ega saanud olla Kalevipoeg, kellest luuletas? Nii tah-tis ta luuletajana oma teose kangelasega vähemalt ühes tekstikohaski samastuda. Sellepärast ehk ei saanudki Kalevipoja õiget nime kunagi kasutada, vaid teda tunti ainult isanime järgi.

Teises loos kirjeldatakse ka, kuidas Kalevi viimase poja „meelemõistus ja olemine”

* Tsitaat: Paigutie pajatakse Sohni nime rahvasuussa viimse võsukese kohta; Ehk küll suurem Eesti sugu tänapäeval tema kohta … Kalevipoja nimetab (1975. aasta „Kalevipoja” väljaanne).

143

sarnanesid kõige rohkem isaga ja „kes kui kallim pesamuna, abielu äbarikku hilja pärast isa surma veeres päevavalguselle”. Miks „abielu äbarik”, kui see laps kasvas kiiresti ja „kiskus puruks mähkmepaelad, lõhkus katki kätkilauad”? Vähemalt täna-päevases tavakeeles ei nimetata äbarikuks pärast isa surma lesel sündinud last. Äbariku vasted eesti-saksa sõnaraamatus on: schwächlich (nõrk, haiglane), siech (põdur, kidur), verkümmert (rikutud, kängu jäänud, kiratsev), kraftlos (jõuetu, võimetu). Need omadused ei näi Kalevipoja kohta sobivat, ehk sobitas Fr.R. seda sõna parema puudusel ja tegelikult pole seda õiget sõna viisakas rahvakeeles veel ka tänapäeval, rääkimata luulekeelest. Äbariku sünni ajal „… poegist taadi eluõhtul kaksi alles kodus kasvid, kaks kui hernekaunakesta”. Võrdus seisneb selles, et Fr.R. tegelikul isal oligi kaks ametlikku suureks kasvanud vanemat poega oma naisega ja sohipoeg nõoga, seega oli kaks poega ja kolmas oli äbarik. Teised olid tütred, kes „olid tuule juhil… läinud õnne otsimaie, pesa-aset püüdemaie”, genealoogia järgi läks ainult üks tütar mujale mehele, kokku oli Karl Friedrichil 17 ametlikku last, kellest üheksa suri lapsena.

Et see kirjakoht võib olla luulekeelne tõetunnistus, üritan seda veelgi põhjaliku-malt uurida. Fr.R. on hulga uusi sõnu loonud soome keelt eeskujuks võttes. Äbariku- sõnagi laenas Fr.R. soome keelest ja seepärast tuleb selle seletuski lihtsalt laenata soome keelest, kus äpärä (loe: äbärä) tähendab sohilast ja see on ainus tähendus.

Veelgi kõnekam „abielu äbariku” seoses on „abielu”, mis nähtavasti samuti on Fr.R. loodud sõna ja mida (vist?) enne polnud eesti keeles olemas. Ilmselt oli enne olemas sõna „kaasa” elukaaslase mõttes, mida ka Fr.R. kasutas eeposes, ja seda tarvitas mees naise või naine mehe kohta (näit.: minu kaasa). Kuid läbi ajaloo on tihti juhtunud ja ka tänapäeval on üsna tavaline, et mehel on peale ametliku ehk seadusliku naise ehk kaasa (keda mitmenaisepidamise ühiskondades nimetatakse peanaiseks) ka veel kõrvalnaine, liignaine, abi-naine, kellega elatakse mitteametlikku või salajast abi-elu. „Abielu” tähendaski Fr.R. luulekeeles algselt sellist kõrval-elu, väljaspool laulatatud mehe ja naise vahelist elu toimunud varjatud sündmusi. Fr.R. lugejad ja järgijad (teised luuletajad) ei mõistnud Fr.R. varjatud mõtet ja vihjet õigesti, neid uudissõnu hakati kasutama „vastupidises” tähenduses ja ka Fr.R. ise ei hakanud viga parandama. Nii sobis see temagi legendiga paremini. Sellegi sõna võttis Fr.R. kasutusele soome keele eeskujul, kuid seal on segaduse tekitamiseks sobivalt mitu lähedase kõlaga sõna: 1986. aasta Soome-eesti sõnaraamat annab tänapäevases keelekasutuses järgmised vasted: 1) avio, avioliito (abielu); sellest edasi tuletatud: aviomies, aviovaimo (abielumees, abielunaine); avioton (väljaspool abielu, vallas-); 2) avoin (avatud, avalik, vaba); sellest tuletub avoliitto (vabaabielu); sarnased on veel apu, avun (abi), avulla (abil, abiga); avu (voorus, hüve). „Abielu äbarikku” tähendabki siis tegelikult mittelaulatatud naisterahvaga saadud sohilast. Oleks hu-vitav uurimuse teema, kes järgmisena „abielu” vale kasutamise propageerija oli ja kas ta tegi seda meelega või kogemata? Ehk peaksime veel tänapäeval kentsaka vea parandama, mis on Fr.R. päritolu varjamisest meie keelde tulnud? Tõenäoselt me

144

seda sissejuurdunud abielu-sõna siiski enam muutma ei hakka ja inimesed abielluvad ka edaspidi, aga „Kalevipoja” teksti lugedes peame arvestama, et sõnade loomisel võis neil algul olla tänapäevasest hoopis erinev tähendus. Ka inglise keeles tähendab love-child (armastuse laps) vallaslast, selle all mõistetakse pigem juhusuhte vilja, kuid siiski „kirelõõma” ehk äkitselt tabanud suure armastuse vilja, kõrval- ehk abielu on püsiv ja pikaaegne suhe.

Fr.R. kirjutab otse, et järgnevalt tulevad salasõnad: „Siisap Kalev salasõnul… eide kesel’ ilmutanud…: Linda, kallis kaasakene, läänes kasvand lillekene, tedremu-nast tõusnud tütar… saad sa poja poetama, kange lapse ilmal’ kandma… seep’see pesamuna, äbarikku tallekene…” Ja mõni rida edasi: „Ma ei taha kuningriigi voli-valda vähendada…: riik peab jääma jagamata, ühe poja voli alla, kangemalle kaitse - vallaks.” Pärast võistlust-liisuheitmist: „Kuidas vana Kalev käskind, enne surma ette seadnud, nõnda võeti noorem venda Isamaale valitsejaks, kõrgendati kuningaksi.” Sest tava kohaselt päris kuningriigi (ja mõisa) ikka esmasünniõiguse järgi esimene poeg. Taas kreeka müütidest laenatud sportlike võistluste tulemuse järgi kuninga valimise viis sobis hästi nii eepose teemaarenduseks kui Kaarli mõisa omanike järjepidevuse katkemise seletuseks.

Kogu äbariku-seletusest järeldub ka, et Fr.R. kirjeldab Kalevipoegagi kellegi sohipojana ning et Kalevipoeg polnudki vana ja põdura Kalevi sigitatud. Huvitav, kas muistendites võiks leiduda ka tegelikult sääraseid vihjeid ja kelle sohipoeg ta siis oli? Igatahes arvavad mõned tänapäeva soome maausulised (näit. Bockin perheen saaga), et Soomes on selliseks „kõrgemaks” sigitajaks olnud Pukki Lemminkäinen (kansan kantaisä = rahva esiisa). Ehk peaksime Fr.R. perekonnaloo kõrval ka Kalevi-poja perekonnaloo uuesti läbi vaatama!? Aga see ei pea ilmtingimata üksüheselt vastama Fr.R. enda perekonnaloole.

Põrguvärav

„Kalevipoja” uurija August Annist on leidnud, et ainuke kindla ja konkreetse asu-kohana identifitseeritav põrguvärava asukoht, kus Kalevipoeg sortsidega võitles (ja alla jäi), on Ikepera raba või soo Mulgimaal Taagepera ja Karksi mõisa piiril*. Põlvkondi varem oli siinkäsitletud Vietinghoffide kauge naissugulane, rüütelkonna peamehe Ohekatku mõisniku Johann v. Vietinghoffi** tütar Elisabeth (surnud 1664)

* Raba (soo) esitamise põrguväravana on Fr.R. tõenäoliselt laenanud kreeka müto-loogiast (Apollodoros, Pausanias), kus Dionysos laskus Lerna soo kaudu Tartarosse.

** Juba Johann v. Vietinghoffi vanaisa vanaisa isa Arnd v. Vietinghoff, kellest on andmeid aastatest 1460–90, oli Ohekatku, Järvakandi ja Kehtna omanik.

145

abielus Pornuse (Hallistes) Hans v. Schlippenbachiga ja lesestunult teist korda abielus Taagepera Bernhard v. Rehbinderiga. Mõlema abielu poegade ehk siis (pool)vendade järglastest sai rida suuri sõjamehi, mitu rüütelkonna peameest, Soome kuberner, ms. ka Põhjasõja Rootsi välivägede ülemjuhataja Wolmar Anton v. Schlippenbach, kes küll lahingud Eesti alal, eelkõige Erastvere mõisa all, kaotas. Ka Napoleoni sõja kangelase, kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly ema ja järgmise Kaarli mõisa v. Vietinghoffist omaniku vanaisa olid õde-venda ehk Kaarli mõisniku ema, neiuna Charlotte v. Smitten, oli vürsti nõbu. Neid suuri sugulasi võidi Vietinghoffide peres ja suguvõsa vestlusõhtutel tihti meenutada, legende rääkida ja nende tegusid ülis-tada. Noil Napoleoniga peetud Isamaasõja-järgsetel aastatel võis palju juttu olla ka paruness Barbara Juliane v. Krüdenerist, sündinud v. Vietinghoff, kes rahva silmis hukkamõistu leidis, kuna ta armastatud ja Napoleoni võitnud keisri Aleksander I müstikuks pööras ja too lõpuks üldse segi läks, olles enne Balti provintside talurahva pärisorjusest vabastanud, mis ju enamikule mõisnikele üldse ei meeldinud. Barbara Juliane oli ka tähtis naistegelane väikese saatkonna hulgas, kui keiser viimast korda Peterburist lahkus, mõlemad nad jõudsid koos Krimmi ja mõlemad surid seal aasta jooksul, kuigi keisri viimastest päevadest ja saatusest on muidki versioone ja kahtlusi, mõnede allikate järgi pole üldse teada, kuhu keiser lõpuks sai, ja et selles kirstus, mis lõpuks avamatult Peterburi toodi, polnud üldsegi keisrit. Mõned arvasid teda veel aastaid hiljem siin-seal ära tundvat. Teiste uurijate teada aga polnud Barbara Juliane üldse Aleksander I saatkonnas, vaid reisis Krimmi hoopis vürstinna Golitsõna kaas-konnas ja suri Krimmis vähki. Igatahes olla Barbara Juliane ägeda hernhuutlasena enne seda oma Viitina mõisas, mille eestikeelne nimetus Vietinghoffist tuleneb, hernhuutlastest talupoegi igapäevaselt mõisa juures toitnud ja riietanud, mis mõnes mõttes lausa hilisemat ideed kommunismist meenutas. Tema värvika elulooga tasub tutvuda, sest mõned ajaloolased arvavad teda isegi kõige kuulsamaks Liivimaalt pärit naisterahvaks Euroopas. Parunitar Barbara Juliane Vietinghoff-Krüdeneri mehe õetütar oli parun Reinhold Gustav Wilhelm Ungern-Sternbergi proua (Gustav Johann Friedrichi poja naine e. Anne vennanaine e. Fr.R. onunaine). Barbara Juliane mehe teise õe tütrepoeg oli aga kuulus maadeavastaja, admiral, Alaska kuberner ja Venemaa mereminister Ferdinand Friedrich Ludwig v. Wrangell (1796–1870).

Võiks siis nii tõlgendada, et Fr.R. oma sugulaste seast v. Vietinghoffide verd mehi sõjakateks sortsideks luulendas ja nad Lõuna-Eestisse, eriti Mulgimaale paigutas, paljud kuulsad sõjamehed olidki ju sealt pärit. Mõisa järgi on ka mulkide pealinn Abja nime saanud, orduajal aga kandis see mõis lausa Vietinghoffi nime, seda vana Vietinghoffi nimetati küll hilisematel aegadel Abja Vanamõisaks ja see asus hilise-mast uuest Abja mõisast vaadates teisel pool Abja asulat, alates 1811 nimetati seda Abja mõisa osana Friedrichsheimiks.

Võiksime põrgu sissepääsu rabasse paigutamist arutada ka sedamoodi, et kui eepose lõpusalmis tõotab Fr.R., et „Eesti põlve uueks loomise” vaim või vaimsus tuleb ükskord Kalevipoja kujul (kes põrguväravas kalju küljes kinni on ja kui see

146

asub Mulgimaal Ikepera rabas), siis ehk Fr.R. nägi ette ja meie teame tagantjärele, et ärkamisaja vaimumehed tõesti enamjaolt Mulgimaalt pärinesid, samuti ka enamik Eesti Wabariigi loojaid (Aleksander ja Friedrich Saebelmann, Hans Wühner, Adam Peterson, Jaan Adamson, Juhan (Johannes) Kukk, Konstantin Päts, Juhan Tõrvand, Aleksander Ferdinand Oinas, Jaan Hünerson, Jaan Tõnisson, Johan Laidoner, Johan Kõpp, Viktor Mutt, Friedrich-Karl Pinka, Jaan Soots, Ants Piip, Heinrich Laretei, Friedrich Karl Akel jt.). Sedapidi võttes oleks siis Kalevipoeg ärkamisaja ja iseseisva riigi loomise rahvajuhtidena nagu juba koju tulnudki! Ehk mõtleski Fr.R. „kodu loomise ja õnne toomise” all iseseisva sõltumatu vabariigi loomist ja ärkamisaeg oli Fr.R. vanaduspõlves juba ägedalt käimas, kuigi sõltumatust vabariigist ei usuta küll isegi kõige suuremaid vaimumehi sellal veel unistanud olevat.

Kultuuriloojad

Ungern-Sternbergide suguvõsa liikmeid võis aga enamasti kultuuriloojateks arvata, kes aeg-ajalt kultuurivaenulike sortsidega (vähemalt vaimses maailmas) võitlema pidid. Olid ju mitmed sellest suguvõsast pärit Fr.R. emapoolsed lähisugulased juba Fr.R. eluajal kuulsateks kirjanikeks, kunstnikeks, teadlasteks või muudeks loome-inimesteks saanud. Sellised tegelased sobisid Fr.R-le hulga paremini positiivsete kangelaste prototüüpideks, Kalevipoja-sarnasteks kangelasteks.

Fr.R. ema Anne (arvatav pool-)vend Johann Friedrich Emmanuel, kes on paru-nitest Ungern-Sternbergidest oma ühiskondliku tegevuse ja ametite (rüütelkonna sekretär, toomkooli kuraator, vabamüürlaste looži meister) poolest kindlasti kõige kuulsam, oli ka maalikunstnik, luuletaja, osaline Tallinna teatri ja Tartu ülikooli loomisel ning pärisorjuse kaotamisel. Ta oli muuseas ka Friedrich Schilleri sõber, kellega koos Stuttgardis sõjandust õppis. Aga ka tolle aja Euroopa ühe mängitavama näitekirjaniku August v. Kotzebue sõber. Viimasega koos asutasid nad 8. detsembril 1784 Kanuti gildi majas Tallinna esimese harrastusteatri, millest hiljem kujunes (või asutati eraldi) Tallinna esimene kutseline teater. Ta oli teatri direktsiooni liige, A. v. Kotzebue aga direktor. Hiljem oli Kotzebue Peterburi õueteatri direktor, aga ka Königsbergi teatri kunstiline juht, kui ta Königsbergis Venemaa konsulina töötas.

Ka Fr.R. käis Tallinna teatri etendustel ja elas, muuseas, kaasa esimese eestlasest näitleja Steinsbergi algatusel antud maakeelseile jantlikele lisapaladele, vähemalt „Pärmi Jaagu unenäo” arvas Fr.R. kordaläinuks (E. Nirk). Näitleja ja näitekirjanik (kontrollimisel selgunud õige nimega) Peter Andreas Johann Steinberg sündis 13. jaanuaril 1795 Tallinnas koka vallaslapsena. See kokk oli teatud ajal ka parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergi teenistuses ja viimast peetakse näitleja isaks. Esimene eesti soost kutselise teatri näitleja oli sel juhul Fr.R. onupoeg. G. Suits kirju-

147

tab: „Esimene maa pärisrahva keeles läbiviidud lavastus.” Tegelikult oli „Permi-Jago Unne-näggo” A. v. Kotzebue 1805 kirjutatud komöödia Der Trunkenbold Steinbergi mugandus eesti keelde. Steinberg oli selle teatri näitleja aastatel 1817–1824, läks seejärel Riia teatrisse, hiljem töötas väidetavalt Hamburgis ja Dresdenis, vist ärialal.

Kolmas sõber Tallinna teatri juhtimise juures oli jutukirjanik, luuletaja ja leiutaja, Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergi naisevend, Ravila krahv Peter Au-gust Friedrich Zoege-Manteuffel (1768–1842). Tema kaks tütart abiellusid August v. Kotzebue kahe pojaga, kellest üks oli maadeavastaja ja kolm korda ümber maailma purjetanud Otto v. Kotzebue, kes muuseas kirjutas esimesena, et Põhja-Jäämeri on ookean, mitte Balti mere või Vahemere taoline sisemeri, nagu seni arvati. Otto abiellus Ravila krahvi abieluvälise tütre Amaliega, kelle ema oli kõrtsmik Dressleri tütar Johanna. Johannal oli krahviga kokku kolm tütart. Krahvi ametlikust abielust sündinud ainus tütar Elise abiellus hilisema jalaväekindrali ja krahvi seisusse tõstetud Paul v. Kotzebuega. August v. Kotzebue olevat kirjutanud 211 näitemängu, lisaks romaane ja reisikirju, tal oli Eestimaal kolme naisega kaheksateist last ja mitu mõisa.

Meie looga on sel veel sellised seosed, et Ravila krahv Manteuffel sai ka järg-miseks Jõepere mõisa omanikuks, kellelt hiljem päris mõisa tema poeg. Aga tütar Elise varanduse hulgas mainitakse ka Haansalu mõisa (vt. allpool), kui ta 1837 Paul v. Kotzebuega abiellus. Krahv Peter August Friedrich Zoege-Manteuffel oli pere-konnalegendi järgi kirjanik Jaan Krossi arvatav esivanem (vt. J. Krossi mälestusi, üks sellekohane skeem oli 2010 suvel ka Kose pastoraadis genealoogiliste tööde näitusel üleval, vt. ka ptk. „Eestlaste suguvõsade uurimine”). Ta oli ka oma koduõpe-taja, eesti kultuuriloos tunnustatud suure tegija ja vabamüürlase Otto Wilhelm (v.) Masingu sõber. Kahekesi käisid nad pikal Euroopa-turneel. Minu rehkenduse järgi oli Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternberg oma vanaisa vanaema Helena v. Zoege kaudu Ravila krahvi seitsmenda põlve nõbu (vt. ptk. „Ungru krahvid”). Haritud inimestena võisid nad sellise astme sugulust ka teada ja arvestada, ainult et Ungern-Sternbergide liin oli hulga kiiremini siginenud.

Aadlitavade hääbumine

Kahe sajandi taguste üldtunnustatud aadlitavadega võrreldes olid parunid Ungern-Sternbergid partnerite valikul rõhutatult vabameelsed. Kui Gustav Johann Friedrichi järglaste seas on mitmeid kirjanikke ja mitmeid sohilapsi, siis tema vennapoja Karl Johann Emmanueli tütardest abiellusid lausa kolm mitteaadlikega, see oli tollal veel suhteliselt harva esinev komme. Järglastest said tuntud ja kuulsad suguvõsad Eesti-maal ja mujalgi. Adelheid Elmine abiellus 1836 Peterburi Mihkli koguduse pastori, jutukirjanik Karl Johannes Masinguga (1811 Rakvere – 1878 Peterburi), Alexandra

148

Caroline abiellus 1824 Karl Abraham Hunniusega, kes oli meditsiinidoktor ning ravimuda uurija. Pärast Haapsalu kuurordi ja mudaravilate rajamist tõusis ta riigi-nõuniku seisusesse ja sai seega ka Vene teenistusaadlikuks. Nende poeg dr. Carl v. Hunnius tõusis keisrikojas juba õuearsti seisusesse. Kõige vanem tütar Auguste Sophie abiellus 1824 pastori ja hilisema Saaremaa superintendendi Conrad Eduard Hessega (1796–1882), viimaste poeg Hermann Hesse abiellus täditütre Auguste (Augustine) Sophie Alexandra Hunniusega, pärast Hermann Hesse varast surma abiellus lesestunud Auguste Sophie Alexandra teistkordselt Karl Emil Reinhold v. Vietinghoffiga, kes oli Karl Friedrichi poeg ja seega ühtlasi Fr.R. (pool)vend. Kõigi eelnimetatud mitteaadlikega abiellunud kolme neiu isa õde paruness Margaretha Christina Luise Ungern Sternberg (1775–1852) oli aga oma nõo Karl Friedrich v. Vietinghoffi ehk siis Fr.R. tegeliku isa seaduslik naine ja seaduslike laste, seega üht-lasi ka Fr.R. poolõdede ja -vendade ema. Nemad pidasid Viru-Nigula kihelkonnas Haansalu mõisa. Teisest küljest oli seega ka Karl Abraham Hunniuse tütre teine abielu nõbudevaheline. Omavahel abiellusid ka Conrad Eduard Hesse õde Henriette Dorothea ja dr. Karl Abraham Hunniuse vend Konstantin.

Treumani pere

1808 Kaarli mõisas sündinud Karl Gustav Hermann v. Vietinghoffi (Fr.R. teise pool-venna) peale langeb ka analoogilisi kahtlusi. Alustame kaugemalt. Kunstnik Paul Raua elulooandmetes väidetakse, et tema kui noor kunstihuviline sai stipendiumi kuus aastat (1888–94) vältavateks õpinguteks Düsseldorfi kunstiakadeemias Kose Uuemõisa mõisniku parun Jacob (James) Johann Woldemar v. Uexkülli (1823–1885) ja tema proua portreemaalide eest. Õieti lõpetas ta need maalid alles siis, kui oli juba õpingud lõpetanud. Tegelikuks toetajaks nimetataksegi proua paruness Nata-lie v. Uxkülli, kelle portree ta on maalinud 1894 pärast kooli lõpetamist. Miks paruniproua maksis kinni ühe külapoisi õpingud ja miks selle külapoisi võttis Düsseldorfis oma majja elama tema õpetaja ja maalikateedri professor Eduard v. Gebhardt ise, kes, tõsi küll, pärines Järvamaalt? Siin pidi mängus olema üks va-hendaja-soosija. Vaatasin kirikukirjadest järele, et hilisemate kaksikutest kunstnike Kristjan ja Paul (ristinimedega Kristian ja Paulus) Raua isa Jaan oli tõesti tavaline külamees, aga ema oli sündinud Henriette Lowisa! Neiu vanemad Jürri ja Leno alustasid oma kooselu Koeru kihelkonnas Raigu mõisas, kust mindi varsti Ambla kihelkonda Nõmmküla mõisa, kus sündis viis last. Esimese poja Magnuse kohta ei ole sünnimeetrikat säilinud, või vähemalt pole seda interneti-saagas. Teise lapse Henriette Lowisa ristimise ajal 1835. aasta 1. jaanuaril pannakse isa kirja kui kõrts-mik Nilikse Jürri, ema Leno. Vaderiteks on mõisakutsari Mihkli naine Henriette

149

Lowisa, majoriproua von Reimers, neiu Catharina Frey (teisal von Frey), ja leitnant Carl von Vietinghoff (kes tõenäoselt on Fr.R. poolvend ja võib-olla tite tegelik isa*). 1836 hakati Amblas kohustuslikult kasutama perekonnanimesid ja sama aasta 29. oktoobril sünnib Jürril ja Lenol järgmine (tütar)laps, isaks märgitakse siis kõrtsmik Jürri Treuman, ema Leno, ka järgmise kahe lapse puhul on isa kõrtsmik Jürri Treuman, ema Leno. Lastele pannakse lihtsad eesti nimed ja ristimisel pole vaderite seas enam kunagi aadlikke. See, et ainult Henriette Lowisa vaderiteks oli kolm aadlikku ja „tagasihoidliku ristiisana” kirjas Carl v. Vietinghoff, viitabki kaht-lastele asjaoludele. Carl v. Vietinghoff on ristimisel isaks märgitud ka paar aastat hiljem, 15. veebruaril 1837 sündinud mõisavirtin Sophie Klevogti vallaslapsele, kes saab nähtavasti perekonnanimeks Scheel, mida kasutatakse vahel v. Vietinghoffide aadlisuguvõsa lisanimena.

Aga Treumani pere läks 1842. aasta paiku elama Viru-Jaagupi kihelkonda Küti mõisa, mis oli kuulsaks saanud hiljuti seal tegutsenud kunstnikesuguvõsa v. Kü-gelgenide ja Carl Timoleon v. Neffi tõttu. Kuid sel ajal, kui Henriette Lowisa oma vanematega Kütile kolis, oli seal veel mõisaomanikuks Carl Timoleon v. Neffi käli-mees Karl Georg v. Essen. Karl Georg v. Essen oli ema poolt Ungern-Sternbergidest, vanaisa oli Fabian Reinhold, ühe Fr.R. priiusekirjale allakirjutanu äi. Teisest küljest oli Fabian Reinholdi proua Jõepere Heinrich Reinholdi täditütar, seega siis Küti mõisniku Karl Georg v. Esseni vanaema ema ja Henriette Lowisa vanaisa vana-isa (ühtlasi Fr.R. vanaisa isa) olid õde-venda. Sellise suguluse tõttu võidi Kütile soodsama elu peale kutsuda küll! Viru-Jaagupi kihelkonda üleminekul salgas Jürri millegipärast oma endise Treumani nime maha ja lasi kirikus end kirja panna kui Karja Tõno poeg Jürri Treublut (= truu veri), samuti said uue perekonnanime ta naine ja kõik lapsed. Tema kõige noorema, Kütil sündinud tütre Mai ristimisel pannakse isa jälle kirja ilma perekonnanimeta: Nõmküla Karja Tõnno p. Jürri, ema Leno, siingi on viga, sest Karja Tõno ei elanud kunagi Nõmmkülas, vaid hoopis Raigu mõisas, mis ei asu isegi mitte Ambla naaberkihelkonnas. Mai laulatati 1866 Jaan Raua vanema venna Maddiga.

Henriette Lowisa vanem vend Magnus abiellus 1855, kui pere oli juba Kütil. Mag-nuse isana on laulatusel kirja pandud koguni Tõno Treublut! Aga võib-olla Magnus oligi tegelikult Jürri noorem vend ja hoopis isa Tõno surma järel enda vanema venna Jürri kasupojaks vormistatud ning polnudki Jürri vanim lihane poeg. Henriette Lowi-sa oli sel juhul hoopis Leno esiklaps ja süütu pruudi esimese öö õiguse või „eksituse”

* Teiseks Carl v. Vietinghoffi kandidaadiks saaks nime poolest olla Ambla Koigi ja Kadrina Kolu mõisa omanik Karl Konrad v. Vietinghoff Järvajõe liinist, kuid tema sündis 1770, olles Henriette sündimise ajal juba ligi 65-aastane ja suri Ingerimaal 1838. Oli veel vanuse poolest sobiv Karl Hans Frommhold v. Vietinghoff (1795–1855), kes oli ema poolt Palmse v. der Pahlenitest ja ka ise Palmses sündinud, aga tema isa mõisad olid Saare- ja Raplamaal, temast ei saanud mõisnikku, vaid insener ja ta ei tegutsenud Eestimaal.

150

vili. Eriti naljakas on see, et 1834, kui Henriette Lowisa sündis, oli Nõmmküla mõisas olemas ka keegi vana mõisakutsar Jürri, kes tõepoolest oma perega nimede andmise ajal Treubluthi nime sai, tema naine oli Liso, nende Nõmmkülas 1806 sündinud poeg Jakob elas noormehena Peterburis, hiljem Rakvere kihelkonnas Karitsa mõisas kutsar. Võib ju olla, et ka kutsar on selles Henriette Lowisa pusles tähtis pildi osa. Huvitav miks hiljem, kui Nõmmküla kutsar Jürri Treubluth juba surnud oli, hakkas tema nime all teises mõisas elama endine Jürri Treuman?

Kuid ka Henriette Lowisa ja Jaan Raua abielus on palju kummalist ja seletama-tut. Nad laulatati Viru-Jaagupi kirikus 16. mail 1855, Jaan oli siis 19- ja Lowisa 20-aastane. Kümme aastat ei saadud ühtki last, siis tulid kaksikud ja ka hiljem ei sündinud rohkem lapsi. Esimene ja kõige tõenäosem seletus on, et isa Jaan polnud sigimisvõimeline ja laps(ed) muretseti ühe teise mehega. Ka võiksime kahtlustada, et titte ootav Henriette Lowisa pandi mõisa poolt Jaanile mehele ja vormistati nii, nagu nad oleks abiellunud juba kümme aastat varem, oletatavalt oli kirikuraamatus selle koha peal sobiv vahelekirjutamise võimalus, hiljem on aga nüüd kasutada olev abielumeetrika raamat puhtalt ümber kirjutatud. Ehkki see on tõesti ümber kirju-tatud, on laulatuste raamatust interneti-saagas originaali digikoopia, selle järgi on kihlamine, kõik kolm mahakuulutamist ja muud protseduurid korralikult ja väidetud ajal (1855. aprillis ja mais) läbi viidud, või on siis kirikuraamatut nii kavalasti sätitud, et arugi ei saa. Muid seletusi on raske välja mõelda. Kuigi tänapäeva arstiteadus

Kalevipoeg kündmas. Kristjan Raud, pliiatsi-, tuši- ja guašijoonis.

151

tunneb selliseidki väga harva esinevaid naistehaigusi, mille puhul on võimalik nii, et aastaid ei saada last ja siis äkki see õnnestub. Ei tea, kes siis tegelikult Jaanile „appi tuli”, kas see võis olla üks v. Kügelgen või v. Neffi poeg, Kügelgeni väimees parun Stackelberg (Wilhelm Moritz Friedrich), mõisnik Karl Georg v. Esseni poeg, Karl Georgi kälimehe, parun Karl Georg Stackelbergi pojapoeg Georg või mõni muu kunstniku-geenidega mees? Või parun Uexküll ise?

Millegipärast „semmis” Paul Raud hiljem väga v. Pistohlkorside perega, elas lausa aastaid nende juures Koltzeni lossis ja maalis seda peret. Üldiselt suhtles Paul Raud enamasti baltisaksa seltskonnaga ja portreteeris põhiliselt baltisakslasi. Ta ei abiellu-nud üldse. Kristjan küll abiellus suhteliselt vana mehena ja olid lapsedki, kaks poega ja tütar. Kunstiteadlased leiavad, et Kristjan Raua loomingus on tegelased reeglina sootud või siis hermafrodiitsed. Mingi alateadlik tõrge vastassugupoole vastu pidi vendadel Raudadel olema, psühholoogid oskavad ehk selgitada, kas see saab olla põhjustatud trotsist ema kunagiste „tegude” vastu. Kas „kodu” otsingud mõlema venna varastes töödes ja eskiisidel (Pakri ja Muhu põliskülade vaated ühistelt reisi-delt jms.) ja kodusoojuse teema võivad olla põhjustatud segadustest õige kodu ja rahvusega samastumisel…?

Meenutame siinkohal, et Paul Raua kaksikvend Kristjan oli hiljem kõige tähtsam „Kalevipoja” illustreerija, paremal juhul oli Fr.R. seega tema vanalell e. vanaisa (pool)vend. Paul Raua maalitud ainus altarimaal on aga Viru-Nigula kirikus, kus kunagi

Kalevipoeg kündmas. Aleksander Uurits (1913).

152

laulatati Fr.R. ning ka Jaan Raud ja Henriette Lowisa. Tegelikult olevat see juhuslik kokkusattumus, sest väidetavalt maalis ta selle pühapildi „Kristus ristil” algselt 1901 Pühavaimu kirikule. Aga äkki kunstiajaloolased eksivad?

Uurisin veelgi põhjalikumalt võimalikke seoseid Koltzeni lossiga Lätis (s.o. läti k. Bīriņu Pils, Birini loss, Limbažist 30 km lõunas) ja leidsin oma arust veenvaid tõendeid sugulussidemetest. Seetõttu pühendan veel leheküljekese asjaolude selgi-tamisele.

Priiusekirja peatüki lõppu täiendades oli siis nii, et Erich Johann v. Vieting-hoffi õde Anna Helena (1705–1799) ja ta abikaasa Gustav Reinhold v. Mengden (1691–1755) elasid ja surid mõlemad Koltzeni lossis. Neil oli palju lapsi. Noorim tütar Helene Juliane (1740–1777) abiellus Fabian Reinhold Ungern-Sternbergiga. Nende tütardest Katharina Helena abiellus Uhtna ja Kohala mõisniku Georg Johann v. Wrangelliga ja Wilhelmine Ewa Elisabeth Kalvi ja Aseri omaniku Karl Christoph v Esseniga, viimaste poeg Karl Georg v. Essen oli Küti mõisnik sel ajal, kui Jaan Raud oma perega Küti mõisa kolis. Kuid kunstnikest kaksikute Raudade sünni ajal oli mõis juba parun Georg Stackelbergi omanduses.

Karl Georg v. Esseni vanaema vanim vend Carl Gustav v. Mengden (1723–1775) oli oma vanematelt pärinud Koltzeni ja Lappieri (läti k. Ozolmuiža) mõisa, mõlemad tänapäeval Limbaži rajoonis. Temal pärija-poegasid ei trehvanud olema, tütardest Caroline Philippine sai kaasavaraks Lappieri ja abiellus 1777 Tuhala mõisniku krahv Georg Johann Melliniga, noorem õde Helene Auguste sai kaasavaraks Koltzeni ja abiellus krahv Ludwig August Melliniga, nendelgi polnud pärija-poega ja Koltzeni loss läks 1813 nende tütre Anna Auguste Henriette kaasavarana Alexis Jöran Erich v. Pistohlkorsile (1792–1870), järgmine lossi omanik oli nende poeg August Fried-rich v. Pistohlkors (1822–1886), seejärel viimase poeg Alexander Ludwig Johann Gustav v. Pistohlkors (1851–1904), kelle prouaks oli Ellionor Helene Wilhelmine v. Pistohlkors (1858–1934), Alexis Jörani Rutikvere mõisnikust venna pojatütar e. nad olid omavahel teise põlve nõod*. Neid ja nende lapsi Paul Raud seal mitu aastat maaliski. Mõisa päris noorem poeg Max August, kes tegi enesetapu 1911, vanem poeg Erich Alexander August tegi Koltzenis enesetapu 1912. Tekkinud sugulaste ridade alusel saab suure tõenäosusega oletada, et kui kaksikutest kunstnike Rau-dade tegelik isa (või loomulik isa, nagu vahel abieluväliste laste puhul öeldakse) oli Karl Georg v. Esseni poeg, siis Paul Raud oli Alexander Ludwig Johann Gustav

* Kuremaa Konrad Ungern-Sternbergi (1686–1748) tütar Dorothea Elisabeth oli järjestikku abielus kahe Johan Erich v. Pistohlkorsi pojaga, üks neist oli Otto Friedrich, kelle kaks poega abiellusid järgemööda samuti ühesama daamiga (Maria Elisabeth v. Helmersen); nendest mõlemast abielust sündinud pojad abiellusid krahv Ludwig August Mellini (suure „Liivimaa atlase” koostaja) tütardega ja omakorda nende abielude lapsedki abiellusid omavahel ja said lapsi. Eesti keeles pole mõisteid, kuidas selliseid sugulusastmeid nimetada, kas näit. ¾ ja 9/10 vennad vms., sest (poisslaste puhul) pole nad ju ei vennad, poolvennad ega nõod.

153

v. Pistohlkorsi (kelle peret ta maalis) neljanda põlve nõbu, keda baltisaksa aadlike peredes veel kindlasti suureks sugulaseks peeti*.

Suure üllatusena tuleb aga välja, et Alexander Ludwig v. Pistohlkorsi tädi (ema õde) oli proua Natalie v. Uexküll (1833–1911), sünd. Harder, kes oli Paul Raua Düsseldorfi õpingute finantseerija. Natalie v. Uexküll ja Koltzeni proua Emilie v. Pistohlkors olid Vene keisririigi Madalmaade peakonsuli Johann (John) David Harderi (1797 Reval – 1871 Wiesbaden) tütred, nende ema oli neiuna paruness Natalie Stieglitz. Johann Harderi isa Dawid Johann Harder (1769–1833) aadeldati Venemaal, kui ta oli Katariina II ihuarst, paruness Natalie Stieglitzi isa parun Lud wig Stieglitz aadeldati Vene paruniks 1826, ta oli keisrikoja õuepankur. Na-talie Stieglitzi vend parun Alexander Stieglitz (1814–1884) oli Peterburis pan-kur ja suur kunstimetseen. Ta asutas Peterburis kuulsa A. Stieglitzi kunstikooli, kus õppisid ka paljud Eestimaa noored kunstnikud**. Natalie v. Harderi abikaasa James v. Uexkülli lell Alexander v. Üxküll (1800–1853) oli samuti maalikunstnik, käis Egiptuses ja Nuubias püramiide joonistamas, oli Peterburi KA liige, seikleja, naistemees, duellant ja surigi 53-aastaselt duelli tagajärjel. Parun James Uexkülli vennapojast Jakob Johannist sai bioloogiaprofessor, filosoof, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid, Jamesi õde Elisabeth (1835–1914) oli aga

* Alexander Ludwigu polkovnikust vend Erich Gerhard v. Pistohlkors (1853–1935) sattus seltskonna- ja õukonnaskandaali. Ta abiellus kellegi Olga Karnovitšiga (1865–1929) ja neil oli neli suureks kasvanud last. Aga Olga armus suurvürst Paul Aleksandrovitši (1860–1919, keiser Aleksander II poeg, keiser Aleksander III vend, keiser Nikolai II lell), kes oli olnud abielus oma nõo ja Kreeka kuninga tütre printsess Alexandraga (1870–1891) ning neil olid poeg Dmitri Romanov ja tütar Maria (vt. Kuningate, keisrite tabeli all-äärest). Kui Paul oli lesestunud, sai polkovnikuprouast Pauli armuke, neil sündis poeg Vladimir, Olga lahutas Erich v. Pistohlkorsist ning suurvürst Paul ja Olga astusid 1902 morganaatilisse abiellu, sest keiser Nikolai II ei andnud selliseks seisusevastaseks abieluks luba, saatis Pauli eluaegsesse maapakku, võttis talt ära suurvürsti ja kõik muud tiitlid ja ametid ning jättis ilma suurvürstidele määratud elatisest. Paulil ja Olgal sündis veel kaks tütart. Üle kümne aasta kestnud läbirääkimiste järel andestas keiser I maailmasõja ajal Pauli käitumise, andis talle 1915 vürst Paley tiitli, nad võisid naasta kodumaale ja õukonda. Veebruarirevolutsiooni ajal läks Paul revolutsiooni poolele, aitas koostada konstitutsiooniprojekti, aga bolševikud lasid ta 1919 siiski maha. Ka Erich Gerhard v. Pistohlkors abiellus 1922 (uuesti) Maria Solowinskiga, aga lapsi neil (vist) polnud.

** Eesti tuntumatest kunstnikest on 1876(9) (kaksikvendade Raudade vanaonu?) parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskoolis õppinud Karl Burman, Voldemar Melnik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Günther Friedrich Reindorff, Lilly Walther, Jaan Koort, Nikolai Triik jt., siin on õppinud ka August Roosileht, kes illustreeris Fr.R. „Eesti rahva ennemuistsed jutud”, 1924 (uuesti G. Fr. Reindorff 1945–48) ja Voldemar Päts, kes oli A. Stieglitzi kooli eeskujul ja samasuguse õppeprogrammi järgi asutatud Eesti esimese kunstiõppeasutuse direktor (algul kandis kool nime Tallinna Kunst-tööstuskool, alates 1924 Riigi Kunsttööstuskool, hiljem ERKI ja Kunstiakadeemia).

154

Virtsu, Paadrema ja Mõtsu mõisa omanik. Tema Paadrema mõisa Voibsti talus sündis Lisa (Jelisaveta) Ristikivil 1912 vallaslaps Karl (Karp) Ristikivi, kellest sai kuulus kirjanik*. Isa pole teada, kuid on õrn kahtlus, et selleks võis olla mõni mõisaproual külas käinud noorem meessugulane, võib-olla isegi Jakob Johann, kes vanemas põlves käis pidevalt Virtsu Puhtus elamas ja suvitamas. Ma oletan, et andekuse geen jõudis maalikunstnik Alexander v. Uexkülli isani (Elisabethi vaar-isani, Jakob Johanni vanaisa vanaisani) isaema kaudu, kelle emaema oli Hedwig Eleonore Clodt v. Jürgensburg, Gustav Adolfi ja Brita Stuarti lapselaps.

Eelkirjeldatud versiooni puhul on Fr.R. ja vennad Rauad hõimlased ka niimoodi, et Erich Johann v. Vietinghoffi vanaema Anna Margaretha v. Aderkas ja kõigi kir-jeldatud v. Pistohlkorside esiisa Johann Erichi vanaisa Magnus Johann v. Aderkas olid õde-venda, Fabiani lapsed, vt. tabeli ülaäärt.

Kunstnike Raudade puhul võimalikke variante kaaludes oletan siiski nii, et Karl Georg v. Esseni poja** isaduse tõenäosus on umbes 10%, ametliku isa Jaani tõenäosus võiks olla 5%. Et õdedel Emilie ja Natalie v. Harderitel oli kaks venda, siis baltisaksa tava järgi oleks nende vendade tõenäosus kahe peale kokku 70%, sel juhul aitasid kaks tädi koolitada ja finantseerida oma vennapoegi, veelgi viisakam oleks oletada, et tegelik isa ise toetas õdede kaudu oma poegi. Igaks juhuks jätan 15% veel teistele tegeliku isa kandidaatidele, kelle mõni teine uurija võiks ehk avastada.

Johann v. Harderi pojad olid Alexander Georg, John ja Ludwig Wilhelm. Ludwig Wilhelm (surnud 1890) on olnud abielus vürst Lev Galitzõni tütre Nadeschkaga (Natalja, Natalie), kuid lapsi genealoogia neile ei näita. John (1838–1882) sattus nähtavasti Ameerika avarustele, kus tal on hulga järglasi. Alexander Georg abi-ellus 1861 oma teise põlve nõo Olgaga, neil oli ainult üks poeg, kellel oli kaks naist, kolm tütart ja üks poeg Alexander Georg (1862–1927), kes oli filosoofiadoktor ja suri Argentinas. Et Alexander Georgi (sen.) ämm ja ema on maetud samale platsile Achen-Illenau kalmistul, siis järeldan ma sellest, et Alexander Georg suhtles oma vanemate ja õdedega rohkem ja sobiks seetõttu paremini sellesse mustrisse, kust peaks selguma kunstnike Raudade isa. Seetõttu pakun Alexander Georg v. Harderi isaduse tõenäosuseks 65% ja jätan Ludwig Wilhelmile vaid 5%, sest kui Ludwig juba Peterburis vürstitaride seast valis, vaevalt ta siis veel Eestimaa külaneiudega tegeles.

Alexander Georg v. Harder sündis 16.07.1832 Peterburis, õppis 1851–1855 TÜs mineraloogiat, uuris Kuramaa, Leedu ja Lõuna-Venemaa geoloogiat, sai TÜ cand. zool. kraadi, oli hiljem Lindenhausi mõisnik ja koolmeister Sasbachi lähedal Ahernis Reini äärses Badenis, suri 1880 Dresdenis.

* Mõnes elulookäsitlustes loetakse Karli isaks üht kohalikku külameest. Siiski võib neti-fotode põhjal ka Jakob Johann v Uexkülli (1864–1944) ja ta poja Thurega (1908–2004) mõningat sarnasust täheldada.

** Karl Georg v. Esseni abielu ega lapsi pole baltisaksa genealoogias näidatud, mis ei tähenda, et neid kindlasti polnud, võib-olla pole nende genealoogiat piisavalt uuritud.

155

Alexander Georg v. Harderi ema Natalie v. Harder (sünd. v. Stieglitz), oli vähemalt oma ema Amalie poolt juut, Amalie vanavanemate eesnimed olid Moses, Hitzle, Isak ja Bela (Israel). Alexander Georgi vanaisa David Johann oli niisiis Katariina II ihuarst, omakorda tema isa David Johann (1730–1805) oli sündinud Revalis ja surnud Peterburis, vanaisa Johann Christian Harder (1690–1730) sündis (Niguliste 1.13-148) ja suri Revalis, kuhu ta isa Christian oli tulnud Fischhausenist Preisimaalt Königsbergi lähistelt.

Tahan siinkohal lisada veel ühe Fr.R. kaasaegse ja juba korduma kippuva pere-konnalooga kunstniku (aidamehe poeg, aadlikest vaderid, abistajad ja soosijad, pärisorjusest vabastamine, rahastatud õppimisvõimalused jne.). Ta oli portretist, maastikumaalija, litograaf, PKA akadeemik ja aastakümneid TÜ joonistusõpetaja

Friedrich Woldemar Krüger(1807 Kaave mõis – 1894 Tartu) ja ta pärineb sellestsamast ringkonnast, millest on jutt eespool käesolevas peatükis.

Laiuse koguduse sünnimeetrikas on kirjas, et Kaave mõisa aidamehe Tennise ja Katrina poeg Fridrik Woldemar Krüger sündis 21.12.1807 (ukj. 1808 algul), tema ristiisadeks on märgitud keegi parun Ungern (!!!) ja 27-aastane Kaave mõisnik Woldemar Wilhelm Friedrich von Pistohlkors, kellelt ka eesnimed, viimane oli ühtlasi Kurista, Kärde, Kassinurme ja veel paari Eestimaa mõisa omanik ning abi-ellus 21.06.1807 ehk pool aastat enne kunstniku sündi Koltzenis krahvinna Amalie Melliniga (vt. eespool käesolevas ptk-s), Woldemar Wilhelm Friedrich oli niisiis Alexis Jöran v. Pistohlkorsi poolvend, sest nende ema Maria Elisabeth (sünd. v. Hel-mersen) lahutas 1885 ja abiellus kohe uuesti eelmise mehe vennaga ja neil sündisid kunstnikest vendade Raudade eellaste otsimises olulisteks osutunud Otto Friedrich (1789) ja Alexis Jöran (1792). Woldemar Friedrichi poeg August Friedrich Wolde-mar abiellus nõoga (Alexis Jörani tütrega) ja tütar Caroline Elisabeth abiellus TÜ botaanikaprofessori Alexander Bungega. Mõisnik Woldemar Friedrich v. Pistohlkors kirjutab ja kinnitab oma allkirjaga 1811 Kaave mõisa hingerevisjonis, et tema poolt vabaks lastud teener Kriger on Dorpatisse ümber kirjutatud. Saksapäraselt Friedrich Woldemar Krüger sai algõpetust Tartus K. A. Seibti erakoolis ning koos Karl Eduard v. Liphardtiga Raadi mõisas koduõpetaja käe all, õppis 1827–28 TÜs filosoofiat ja oli Karl August Senffi õpilane, hiljem (1830–35) käis kunstiõpingutel välismaal, peami-selt Saksamaal (Münchenis), aga ka Itaalias, Hollandis ja Belgias. Ta oli alates 1838 Tartu mitmes koolis joonistusõpetaja, kandideeris 1851 TÜ joonistuskooli õpetaja kohale koos Konstantin v. Kügelgeniga, võitis ning töötas sel kohal 1854(6)–91, olles ka Raadi lossi v. Liphardtite kunstikogude hooldaja, nimetati Peterburi KA vabaks kunstnikuks (1845) ja akadeemikuks (1857), ning ka titulaarnõunikuks.

Friedrich Woldemar Krügeri teine ristiisa ja ühtlasi teine bioloogilise isa kandi-daat parun Ungern oli tõenäoselt Woldermar Friedrich v. Pistohlkorsi õe Juliane Elisabethi 1809 laulatatud (teise abielu) mees parun Carl Reinhold. Juliane semmis

156

Carl Reinholdiga ilmselt juba 1807. aastal, sest ta lahutas oma esimesest mehest 1808. Mõned kaudsed vihjed selle kohta, et kunstnik Krügeri isaks võis olla parun Carl Reinhold Ungern-Sternberg (1779–1826) on peale vaderiks olemise ka see, et kunstniku poegade ja pojapoja nimedes esines järjepidevalt Carli nimi. Parun Carl Reinhold pärines Ungern-Sternbergide Väike-Lähtru liinist, tema mõisad olid Lätimaal Võnnu kihelkonnas, isa nimi oli Reinhold Helmich ja ema pärines samuti Ungern-Sternbergidest, Carl Reinholdi isaema oli Selli Hans v. Roseni tütar, seega siis Erastvere Ungern-Sternbergide esiisa Reinhold Gustavi poolõde. Eelnimetatud aadlike abielulahutus oli tol ajal veel haruldane juhtum ja küllap oli enamasti põhjus sama mis tänapäeval – abielurikkumisega vahelejäämine ehk teiste sõnadega, sellise seltskonna tegelastel võib julgesti kahtlustada vallaslaste olemasolu.

Kunstnik Friedrich Woldemar Krüger oli Tartus saksa Jaani koguduse liige, laula-tati seal 20.07.1835 Tartu bürgerist tõllasseppmeistri Hans Dietrich Rimmanni tütre Emilie Dorotheaga. Laulatusel kirjutatakse peigmehe isaks ametnik Anton Krüger. Kunstniku perre sündis kolm tütart ja kaks poega: Edmund Carl Julius (1836) ja Carl Friedrich (1850), viimasest sai hiljem raamatukaupmees ja tal oli kolm tütart ja üks poeg – 1882 sündinud Carl Woldemar Roman.

Kunstniku ema Katrina nime leidub Kaave mõisa ja kogu Laiuse koguduse tolle-aegsetes paberites veel ainult ühel korral, kui kellelgi vabal laulumehel Alexander Srofskyl või Drofskyl (poolakas, juut, mustlane?) ja Katrinal on 27.08.1805 Kaave mõisas sündinud tütar Mala Dorothea, kõik kolm vaderit on mittekohalikud ja neil on võõrapärased nimed, ilmselt mingi rändtrupi liikmed. Kaave mõisa all elas tollal ainult paarkümmend inimest ja kas Katrina jäi sellest trupist maha või tuli Kaavele kusagilt mujalt, on raske öelda. Ka hiljem on ta kadunud. Kui ristimisel Fridrik Woldemari isaks kirjutatud Tennis sai pärisorjusest vabastamisel uueks nimeks Anton Krüger ja läks elama Tartusse, siis 1811 Tartu linna hingerevisjonis on ainus sellenimeline üks 18-aastane kaupmehe õpipoiss, mõneaastase vanuse-veaga (mis on hingerevisjonides tavapärane) saaks ta olla otsitav formaalne isa. Tennise ja Katrina laulatust ei ole kirjas Laiuse koguduse meetrikas. Teoreetiliselt võidi neid muidugi laulatada, kui üldse, ükskõik millises kirikus, kui pruut oli pärit mõnest teisest kihelkonnast, kuigi pärisorjuse ajal oli see üsna haruldane, nõudis vähemalt kahe mõisniku ja kahe pastori nõusolekut ja kirikus kolmel korral mahakuulutamist.

Friedrich Woldemar Küger portreteeris algul peamiselt TÜ õpetlasi ja tudengeid, hilisemateks töödeks on linna- ja maastikuvaated, TÜ teadustööde illustratsioonid, s.h. prof. Ledebouri „Altai floora” taimede joonised. Tema maalitud on ka Põltsa-maa kiriku üks altarimaal „Naised haual” (1860). Mõnda aega pidas ta litografeeri-mistöökoda, kuid eelkõige pühendus ta siiski noorte õpetamisele. Eesti kunstnike biograafiates on teda peetud eestlaseks, baltisaksa biograafiates baltisakslaseks. Oli ülikoolipäevil Fr.R. koolivend, nad immatrikuleeriti aastase vahega, tõenäoselt olid tuttavad ja võimalik isegi, et kaugelt sugulased.

157

Mõnes punktis Fr.R. päritoluga sarnane on ka temast vaid pool aastat noorema

Dietrich Heinrich Jürgensoni (1804–1841) lugu.Vahur Aabramsi järgi (vt. internetist) oli ta eestlasest isa Vasalemma mõisa king-sepp, hiljem samas valitseja ja veel hiljem mölder. Ema oli Johann Falcki tütar. Dietrich Heinrich õppis pärast Revali kubermangugümnaasiumi lõpetamist TÜs usuteadust, seejärel oli koduõpetajatööl mõisas. Sai Tartus Balti provintsides esi-mesena avatud elementaarkooliõpetajate seminari ülemõpetajaks ja inspektoriks (1827), abiellus oma õpilase, aadlineiu Wilhelmine v. Rehekampffiga. 1837 kutsuti TÜ filosoofiateaduskonna eesti keele lektoriks, olles seega esimene eestlasest TÜ õppejõud, oli ÕES asutajaliige ja esimene sekretär ning Fr.R innustaja ja abistaja kirjandustegevuse alustamisel. Suri tõenäoselt tüüfusesse, pärast tema surma jätkas eesti keele lektori tööd Friedrich Robert Faehlmann.

Lisan omapoolsete tähelepanekutena, et Dietrichi ema Madli oli üheksa kuud enne Dietrichi sündi Karliga abielludes juba kellegi junkru lesk ning tal oli esi-mesest abielust 1800 sündinud poeg Carl. Madli oli Karlist kuus aastat vanem. 1804, kui sündis Dietrichi Heinrich, ei olnud ta isal veel perekonnanime. Vade-riteks poja ristimisel on Padise valitseja Freymann, Wasalemma mõisa toapoiss Jürri ja Ridepecke Kaarle naine Kaddrina Wasalemmast. 1807 peresse sündinud Carolina Dorothea Louisa ristimisel kirjutatakse isaks Junker Carl, ema Madli, vaderiteks krahvinna Stenbock, sünd. v. Ramm, Madmoiselle Vau Padiselt ja kõr-geltsündinud Herr Clas v. Ramm – Padise. Järgmise tütre sünni ajal on seltskond veelgi ägedam: 1811 sündinud Juliana isaks kirjutatakse Allavaino mölder Carl, ema Madlena, vaderiteks krahvinna v. Manteuffel, krahvinna v. Stenbock, Herr v. Ramm – Padise, Herr v. Mohrenschild – Risti, Herr v. Klugen – Kuijõe. 1815 sünnib ikka veel ilma perekonnanimeta Allavaino möldril Carlil ja Madlil Liso, vaderiteks mõisasulase naine, mõisa toapoiss ja möldri naine. Mis vahepeal au-väärse seltskonnaga juhtus? Igatahes lahkus perekond Vasalemmast ja läks Kose kihelkonda Oru mõisa koos Karli vendade Peteri ja Fridrichi ning Vasalemma aedniku Abrami ja koka Hansu perega. 1834 Oru mõisa revisjonis väidetakse, et Karli pere läks 1826 tagasi Vasalemma, kuid sinna nad siiski ei jõudnud, läksid vist tegelikult Revalisse. Perekonnanime neil ikka veel paberite järgi polnud, kuid 1823–26 õppis TÜs Dietrich Heinrich Jürgenson, kuidas ta (just sellise ja üldse) nime sai, jääb esialgu arusaamatuks. Ilmselt kõrge seltskond siiski abistas nii nime kui ka ülikooli saamisel. Väidetakse, et Dietrichi Heinrichi isa oli ka Oru mõisas mölder, olen Oru mõisa üht selleaegset Jürgensohnide möldriperet puudutanud Philipp Jacob Karelli peatükis seoses tema õepoja dr. Gustav Reinhold Hirschi isapoolsete eellaste otsinguga. Neil peredel on (vist?) seos, aga see vajab veel põhjalikumat uurimist.

158

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi abielu

Friedrich Reinhold Kreutzwald laula-tati 18. augustil 1833 Viru-Nigulas Tartu sakslasest tinavalaja tütre Marie Elisa - beth Saedleriga, perre sündinud kõik kolm last olid kahe saksa eesnimega, kodus räägiti saksa keelt, Võru kirikus kuuluti saksa pihtkonda (tollal peeti eestlastele ja sakslastele eraldi juma-lateenistusi), ka tütar Adelheidi laula-tus Gustav Carl Eduard Blumbergiga 16. mail 1866 peeti saksa keeles saksa pihtkonnas. On teada, et peale paari eestlastest naabripere käis Fr.R. Võru-päevil läbi ainult sealse baltisaksa selts-konnaga, ka vanaduses Tartus olevat ta hoidunud omaette, kuid armastanud näiteks käia oma saksa korporatsiooni kommersipäevadel.

Miks aga Võru arst läks Tartust pärit pruudiga laulatama Viru-Nigulasse? Kas selleks, et sugulastel oleks lähem laulatusele ja pulma sõita? Meenutame, et sellal kulus Võru–Viru-Nigula–Võru reisiks hobusega vähemalt nädal. Kas võisid ka laulatuse ja pulma korraldajaks olla n.-ö. aadlikest sugulased, sest Fr.R. arvatav isa pidas ju omal ajal Viru-Nigulas Haansalu mõisa? Kuid neil aegadel, kui Herr von Vietinghoff Haansalut omas ja seal elas, oli pastoriks Otto Wilhelm Masing, kes hiljem Äksi läks ja Fr.R. laulatuse ajaks juba surnudki oli, nagu ka Karl Friedrich v. Vietinghoff ise. Viru-Nigula kirikuraamatust leidsin siiski, et pruuti, seega siis neiu Marie Elisabeth Saedlerit seostatakse kirikuraama-tusse laulatuse sissekande tegemisel Vasta (Waschel) mõisaga, kuigi märgitakse, et ta on sündinud Tartus. Ainult aadlikke ja muid vabasid koguduseliikmeid käsitleva meetrikaraamatu samal leheküljel, kus on kirjas Fr.R. ja Marie Saedleri laulatus, on vaid kuus laulatust varem (19.06.1831) laulatatud keegi Carl Weiner Vasta mõisast ja Anna Maria Saedler Tartust. Neil sünnib 1832 tütar Maria (surn. 1884 vanatüd-rukuna Tartus) ja 1834 samas Vasta mõisas poeg Carl Gottlieb. E. Nirk pakub, et Carl Weiner oli mõisavalitseja.

Igal juhul olid need daamid (Demoiselle – nagu kirikukirjas seisab) õed ja Fr.R-i pruut elas enne pulmi Vastas ning oli Viru-Nigula koguduse liikmeks vormista-tud. Weineri pruut Anna Maria Saedler sündis Tartus ja on Jaani kirikus ristitud

Kreutzwaldi abikaasa Marie Elisabeth (1805–1888).

159

2. septembril 1799, isa Carl Daniel Saedler, ema Anna Catherina (sünd. Stamm). Anna Weiner, sündinud Saedler, suri lesena Tartus 6. jaanuaril 1883 kaheksakümne kolme aastasena. Ta kuulus surres Maarja koguduse saksa pihtkonda. Fr.R. pruut Marie Elisabeth on sünd. 19. mail 1805 ja ristitud Jaani kirikus 4. juunil, isa Carl Saedler*, ema Anna Catherine, sündinud Stamm.

Fr.R. ämm Anna Catherina on sündinud 1774 ja surnud väidetavalt 57-aastaselt, Tartu Jaani kiriku surmameetrika pole neist aastaist säilinud, viimast armulauda on talle pakutud 10. septembril 1826, kui ta oli 53 aastat vana. Äia eluaastad on 1761–1809, tema (arvatava) noorema venna ja tõllassepa nimi oli Friedrich Chris-toph Sädler, tema surma registreerimisel on märgitud, et ta oli sündinud Güstrowis (Meclenburg-Vorpommer) 1765 ja surnud Tartus 1838. Kui tõllassepp oli Fr.R. naise lell, võiks see viidata, kust perekond pärineb. Johann Carl Saedler Dawidi poeg ja Anna Catharina Stamm, kaupmees Abrahami tütar, laulatati Tartu Jaani kirikus 9. detsembril 1795, kaupmees Abraham Stammi (1737–1808) rahvuse otsustamisel nime ja ameti järgi on võimalusi vähe. Abrahami naise Christina Juliane neiupõlve-nimigi on olnud Schaudij või Schaudy, kuid Schaudijga abiellunud Christina Juliane ema neiupõlvenimi oli Falkenheim. Abrahami poeg Abraham Gottlieb on võtnud 1787 naiseks Tallinna kaupmehe Christoph Gideon Siegleri tütre Sophia Gertrutha. 1885 on Tartu Jaani kirikust maetud keegi 72-aastaselt surnud kaupmees Samuel Stamm, kes on sündinud Kuramaa pealinnas Mitaus (nüüd Jelgava). Kui Samuel oli Abrahami noorem vend, võib oletada, et Stammid tulid Tartusse sealtkandist.

Seega paistab olevat nii, et Fr.R. pruut elas millegipärast viimased paar aastat oma vanema õe juures Viru-Nigula Vasta mõisas, tava kohaselt laulatati noorpaare pruudi kodukirikus. Seda oletust aga ei kinnita 1834. aasta revisjon, millele on mõisavalit-suse nimel alla kirjutanud seesama Fr.R. kälimees Carl Weiner. Millegipärast pole ta aga iseennast ja oma peret Vasta revisjonis näidanud, ehk elas mujal (kuigi laste sünnikohaks kirjutatakse Vasta mõis). Ka 1850. aasta revisjonil on Carl Weineri allkiri, aga nüüd mõisniku allkirja tõendajana (notar, kohtunik?). Ei ole teada, kas ja kus pulmad peeti ja kas sellel võis ka mingit tähtsust olla laulatuse kiriku valikul. Tõenäoselt tähistati sündmust väikese seltskonnaga Vasta mõisas, Fr.R. kasuisa Juhan oli juba surnud, nagu ka pruudi isa. Tollal Kaarli mõisas lesepõlve pidav ema Ann toodi arvatavasti 20 km kauguselt hobukalessiga kohale, kohal oli ehk ka mõni aadlikest poolvendadest või -õdedest. Fr.R. võis oma hilisema pruudiga juba tudengi-põlves Tartus kokku puutuda ja Huno Rätsep on Emakeele Seltsi aastaraamatus (2005) väitnud, et Fr.R. oli tudengipõlves lausa Saedlerite juures korteris. Johann Ferdinand Wiedemanni elu käsitlevas artiklis kirjutatakse, et nii Wiedemann, Fr.R. kui ka Jakob Hurt abiellusid oma tudengiaja korteriperemeeste tütardega.

* Johann Carl Daniel Saedleril ja Anna Catherinal sündisid veel: 1797 Abraham Gott-fried, 1802 Charlotte Dorothea ja 1809 Amalie Juliana. Viimane tütar ja ainus poeg surid noorelt.

160

Oma kirjas Koidulale (keda Fr.R. oma „Idealiks” nimetas) on Fr.R. arvatavasti oma abielu näitel tõdenud, et paljud mõistuseabielud ei jää maha armastusõhinast alanuist. Proua iseloomustamiseks kõlbab hästi ka Fr.R. kuulus lause, et ta naine pigem tosina sukki koob, kui ühe laulu „Kalevipojast” läbi loeb…

Keeled ja geenid

Kirjandusteadlased on väitnud, et Fr.R. armastas juba nooruses luuletada ja tegi seda sellal ainult saksa keeles, kuigi Fr.R. on ise hiljem väitnud, et ta Rakvere kooli minnes veel sugugi saksa keelt ei osanud. Teisal on ta kirjutanud: „Olen… kuni 15. eluaastani üles kasvanud peaaegu katkematus läbikäimises eestlastega…” ja veel: „… vaid mu elutee viis mind ka veel hilisemail aastail… eesti rahvaga mitmesuguseisse kokkupuuteisse…”

Kas üks puhastverd eestlane kirjutaks nii? Isegi tolle aja kõnepruugis?Endel Nirk kirjutab: „Friedrich Reinhold… oli pärisorise talurahva seast võrsunu,

kellel saksa haisu küljes ei olnud…” 1939 Saksamaal välja antud Karl Kurt Kleini koostatud leksikon välissakslaste kirjanduse ajaloo kohta Literaturgeschichte des Deutschtums im Ausland peab Fr.R-i sakslaseks (Deutsche), samas kui F. R. Faehl-manni defineeritakse kohalike juurtega, aga saksa haridusega kirjanikuks.

Fr.R. kirjutab oma elu ühes kõige tähtsamas avalduses, avalikus kirjas Carl Robert Jakobsonile, kui see oli Jakob Hurda Eesti Kirjameeste Seltsist välja lasknud valida ja kui Fr.R. astub seejärel seltsi aupresidendi kohalt tagasi: „… sest, et mina… millalgi „rahvamees” ega Sakslaste-õgija ei ole olnud, mis tänaste Eesti kangelaste ülemad omadused näikse olevat…”

Eestlaste kultuuritaseme tõstmisel pidas Fr.R. ainuõigeks saksakeelse kirjandu-se tõlkimist eesti keelde. Valdav osa tema enda sulest ilmunud töid, nii poeesia, õpetlikud ja arutlevad lood ja isegi suurteos „Lembitu”, on saksa teoste tõlked või sakskeelse kirjanduse ainetel ja eeskujul kirjutatud teosed, kuigi tegelased, tegevus-kohad ja sündmustik on eesti oludega kohandatud. Hilisemate kirjandusteadlaste meelehärmiks on algteostele ja autoritele viitamine enamasti „ununenud”, mis nii haritud suurmehe puhul on üllatav. Väidetavalt oli Fr.R. eestlastest kirjanduspõllul üritajate suhtes reeglina äärmiselt teravate kriitikanooltega torkiv ja halvustav. Üks vähestest, keda ta tõeliselt soosis, oli Mihkel Veske (õieti Wesk või Vesk, Weske talu peremehe poeg Holstrest).

Puhtmatemaatiliselt protsente arvutades oli Fr.R-s ka käesoleva versiooni järgi ikkagi 25% eestlast. Tegelikult ei näita protsendi arvutamine mitte midagi, ükski indiviidi tunnus ei teki kahe tema vanema mingi tunnuse pooleks jaotamise teel, geneetiliselt avaldub ikkagi dominantne tunnus, ükskõik kummalt vanemalt ja

161

millistelt esivanematelt see pärineb. Ühiskonna edenemise seisukohalt ja antud juhul on eelkõige tähtis, kellelt päriti andekuse geenid ning keele ja kirjanduse huvi.

Tean ja olen uurinud veel kahte praegust tuntud eestlastest kultuuriloojate ja ühiskonnategelaste suguvõsa, kes on alguse saanud Erastvere mõisnike parunite Ungern-Sternbergide esimese öö õiguse järglastest või kuidagi niimoodi ja Fr.R-ga samal ajajärgul, seega on nad siis ka Fr.R. mingi astme nõbude järglased. Kuna neid pole varem selles küsimuses trükis avalikustatud, ei ole ka mina seda õigust taotlenud, ega oleks ilmselt ka saanud. Saan öelda vaid niipalju, et üks suguvõsa sai alguse sündinud tütarlapsest ja teine poisslapsest. Poisi järglastel on siiani säi-linud meesliin ja algselt antud perekonnanimi ning vähemalt osa mehi on selles suguvõsas säilitanud selgelt äratuntavad baltisakslasele tüüpilised näojooned, kuigi möödunud 7–9 põlvkonna jooksul on n.-ö. sakslase vere protsent arvutuslikult vähenenud 0,3–0,5%-le.

Vahepealsed järeldused

Seostades Fr.R. päritolu hüpoteesi käesolevas raamatus eespool esitatud lähisugu-laste varjatud andekuse geeni hüpoteesiga, tuleb ka siin tõdeda, et loominguliselt andekas Fr.R. oli nõbude poeg, vanemate ühine vanaisa oli parun Reinhold Gustav Ungern-Sternberg. Ka Fr.R. tegelik isa ja tema abielunaine olid omavahel nõod ja ühtlasi ka Anne nõod, ühise vanaisa parun Reinhold Gustav Ungern-Sternbergi kaudu oli isa kindlasti ja arvatavasti ka ta naine varjatud andekuse geenide kandjad, kuid nende laste geenid kombineerusid nii, et teadaolevalt neist kelleski teises loo-mingulised anded ei avaldunud. Seega ilmselt siiski isa ametlikul naisel andekuse geeni polnud. Loomeandekuse geen liikus varjatuna edasi veel paar põlvkonda, enne kui omataolisega kaksikspiraaliks kombineerudes avaldus kunstnikest kaksik-vendades Raudades.

Kui uurida käesoleva teose lisatabeleid, võib oletada, et v. Vietinghoffide sugu-võsasse pärandusid nii loomeandekuse geen kui ka Jõepere mõis Fr.R. isaisa ema Beate Regina v. Ficki kaudu.

Üldse oli Beate Regina isal, Flensburgist pärit Peeter I nõunikul Heinrich v. Fickil viis tütart ja ei ühtki poega. Neist Sophie Elisabeth abiellus Wilhelm v. Schulzega (kaasavaraks Võisiku, Soosaare ja Süsivere) ja Marie Frederice abiellus Otto Reinhold v. Zoegega (kaasavaraks Eistvere, Vaeküla ja Põlula). Mõlema järg-lased, abielludes ka omavahel, moodustavad põhiosa baltisaksa kunstnikkonnast (vt. tabel „Baltisaksa kunstnikud”). Heinrich v. Ficki tütar Aurora sai kaasavaraks Põltsamaa lossi ja abiellus Woldemar Johann v. Lauwga. Nemad ehitasid Põltsamaa lossi rokokoostiilis sisekujundusega uue häärberi (mis II maailmasõjas hävis) ja

162

uhke pargi (lossivärava vastas). Uue-Põltsamaa ja Kaavere pärinud Christine abi-ellus Jacob Heinrich v. Lilienfeldiga, nende rajatud mõisa (lossist üle jõe) seostab Eesti kultuurilugu hiljem ärkamisaja suurima ühisettevõtmise – Eesti Aleksandri-kooli idee hääbumise ja mõnitamisega venestuspoliitika ajal. Christine ja Jacob Heinrichi tütar Christina Jakobina (1757–1824) abiellus Liivimaa pärisorjuse kaotamise korraldaja Friedrich Wilhelm v. Siversiga (1748–1823) Ranzeni mõisa (vt. ptk. „Mõisaparkide loojad” eespool), neil oli ainult üks tütar, kes läks prants-lasega abielludes Prantsusmaale. Christina Jakobina vennapoeg ja Uue-Põltsa- maa pärija Karl Reinhold Georg v. Lilienfeld tõusis Liivimaa maamarssaliks, samuti ka viimase poeg Georg Reinhold Karl, kelle tütar Charlotte Gertrude Magdalene oli Römershofi Friedrich Maximilian v. Siversi naine (vt. ptk. „Mõisa-parkide loojad”).

Aga, nagu teame, loomeande avaldumiseks peab olema kaks samasugust var-jatud (andekuse) geeni, üks isalt ja teine emalt. Kui üks pärandus Fr.R. isale v. Fickide suguvõsast, siis teine samasugune geen võis Fr.R. emale päranduda läbi Ungern-Sternbergide, kuhu see võis kõige hiljem sattuda paruness Auguste Sophie v. der Pahleni kaudu. Et aga v. der Pahlenite suguvõsa selle aja teistes tegelastes ei ole märgata tõendusmaterjali varjatud loomeandekuse geeni olemasolust, siis ühe põlvkonna võrra varasemasse aega minnes leiame Fr.R. esivanemate hulgast Helene v. Zoege, kelles kindlasti võis andekuse geen olla, vähemalt tema õde Mar-garetha esineb peaaegu kõikide baltisaksa kunstnike ja pargiloojate eellaste hulgas. Üllatav on ka kokkusattumus, et Helene v. Zoege tõi jälle Ungern-Sternbergide suguvõsale peale selle geeni lisaks ka Erastvere ja Kooraste mõisa ning kaudselt ka Kuuste mõisa.

Juba 150 aastat tagasi märgati ja ka tänapäeval usume, et Fr.R. oli äärmiselt an-dekas ning eesti rahvaluulet kogudes, süstematiseerides ja avaldades teinud ära tohutu suure töö. Me võime vaid tänada Jumalat ja Ungern-Sternberge, et vastav andekuse geen tänu nende omavaheliste „lähisuhete”, õieti öeldes nõbudevahelisele lastesaamise tavale avalduda sai. Et aga „mängus” olid ka eesti soost „Salme” ja tema segavereline tütar „Linda-Ann”, põhjustasid nende geenid sellise huvi ja pürgimuse, et Fr.R. eestlaste vaimsele pärandile pühendus ja oma tööga rahvaluule uurimist hüppeliselt edasi arendas ja kirja pani. Kreutzwaldi-järgses rahvaluulealases ja üldse vanavaraga seotud töös tuleb küll tunnistada suurt kogumistööd, kuid suu-rest hulgast kogutud materjalist järelduste tegemiseks oleks jälle tarvis õnnelikku geeni kombinatsiooni.

Mis puutub Fr.R. päritolusse, siis ei ole erilist mõtet edaspidi aega raisata Juhan Kreutzwaldi eellaste uurimisele, vaid keskenduda eestlaste poole pealt „Salme” kindlakstegemisele, tänu tema „pulma-ilule” sai Eestimaa Friedrich Reinhold Kreutz-waldi, „Kalevipoja” ja muude muistendite tundmise ning eestlased üldse julguse ja tõuke omanäoliseks kultuurrahvaks hakata. Nii et küsimus on nüüd selles, kes oli „Salme” ja kuhu temale mälestusmärk püstitada?

163

Anne vanemate otsingud

Ma ei ole viimasel ajal Tartu arhiivis vanu hingeloendeid ja kirikumeetrikaid uurimas käinud, vaid otsinud Anne vanemaid igaühele käepärasemal viisil interneti-saagas saadaval olevatest Ridala kihelkonna kirikumeetrikatest.

Vanuseliselt Fr.R. ema Annele kõige lähem ja sobiv Ann(o), kes oleks Peteri tüt-reks ristitud ja pärineks Ungru mõisast, on 1. märtsil 1775 sündinud Ungru mõisa sepa Jürri Peteri ja Marri tütreks sünnijärgsel päeval ristitud Anno. Ristimisel ei olnud vaderite hulgas aadlikke. 30 aastat hiljem – 1805 – Ungru mõisast armulaual käijate seas elab Peter oma naise Marri ja kahe poja – Juhhani ja Peteriga Rohukülas. Juhhani naise nimi on samuti An ja Peteri naine Anno, nende juures elab veel ema An, kuid pole selgust, kelle ema ta oli, võimalik et see on Marri ema.

Edasi on oletatav, et nii nende algkodu kui ka hilisem elukoht ja ka sepikoja asukoht olid kõik Pusku-Rohuküla kandis, ilmselt Pusku (Topu) lahe Rohuküla poolsel neemikul, mis koos vastaskalda neemega moodustab Pusku lahe suud kit-sendava väikese väina. Murdesõnastiku järgi on väin Ridalas küll väin, kuid Fr.R. lapsepõlvemail Haljalas ja Viru-Nigulas „salm(e)”, nagu Soomeski, kus salmi on väin ja salmeke – väike väin. Siit võib-olla siis Salme! Antud juhul aga (vist ?) Marri.

Kui Annot ei toodud Rohukülast Jõeperesse mitte titena, vaid näiteks 7–12-a aastaselt, võis tal olla juba kogunenud palju mälestusi oma lapsepõlvemailt Pusku lahe ja väina ääres ning neid võis ta hiljem ka oma lapsele ehk Fr.R-le unejuttudeks heietada. Sellisel juhul oleks tal olnud palju lugusid pajatada ka sepikoja sündmus-test. Need lood jäid väikesele Fr.R-le nii hinge, et hiljem avalduvad need loomin-guski. „Kalevipojas” on sepa kuju üks kesksemaid ja tähtsamaid tegelasi ja võlg sepale Kalevi poja-loos nii tähtsal kohal! Ka soome sepp on Kalevipojale kuidagi sugulaseks või hõimlaseks luulendatud. Kas see „ungrute võlg” sepale oli tõesti luuletajal nii hingel, et sai põhjuseks lausa mõnede Kalevipoja-lugude tekkele ja kas sellega on seotud ka „Kalevipoja” keskne motiiv – mõõga needus, mis jällegi seotud sepa(töö)ga, aga ka mõõga sümboolika (rahvaste) mütoloogias üldse, need jäägu kirjandusloolaste uurida. Rakvere kandist vaadates on Soomemaa isegi lähemal kui Rohuküla, võib-olla oli Fr.R. varase lapsepõlve mälestustes olemas isegi meritsi-reis Rohukülla, kus käidi vanaema ja Anne kasuisa vaatamas ja poissi näitamas, mis luuletaja loomingus „Soome sepale võla tagasi viimiseks” muundus. See võlg tuli igal juhul, kiiresti ja ükskõik millistele ohtudele vaatamata ära viia…

Eeltoodud mõtisklused ja oletused lendasid kõik tuulde, kui Ridala kiriku surmameetrikast leidsin, et Sepa Peteri tütar Anno suri samal kuul kui sündis…

Päris lootust ei tahaks ka sel puhul kaotada, sest Maril võis ju ka mõni aasta varem tütar sündida, kes juhtus sohitütar olema. Tema sai Anne nime, aga kohaliku kiriku kirjas teda pole, võib-olla mõnes muus kirikus. Maril võis mõisniku sigitatud An

164

sündida juba 1767. aastal, nagu teadis Fr.R., või 1770, nagu on kirjas Kadrina kiriku 1787 personaalraamatus ja Võru kalmistu hauakivil. Igal juhul on Fr.R. ema Anne päritolu üks suur segadus ja eeldab tõsisemat uurimust.

Üsna huvitava pretsedendina võtab seesama parun Gustav Friedrich Ungern-Sternberg 4. juulil 1791 kiriku sünnimeetrika järgi Ungru mõisasse leidlapsena kasvatada vastsündinu, kes ristitakse Anna Margarethaks, kuid laps sureb neli näda-lat hiljem 1. augustil. Kas see oli veel üks kaval meetod sohilaste legaliseerimiseks? Üldse peab aga Ridala kihelkonna surmameetrikat sirvides tunnistama sealse rahva head tervist ja kõrget eluiga. Näiteks 1777. aastal sündinud kahekümnest Annest ja Annost ei sure enne leeriaega keegi ning arvukalt sureb inimesi alles seitsme- ja kaheksakümnendates, isegi üheksakümnendates eluaastates, mis paljudes teistes Eestimaa ja eriti Liivimaa kihelkondades on tollal hoopis haruldane.

Kuna Anne vanuse ja päritoluga peab olema tõsiselt hämatud, siis peame kaht-luse alla seadma ka selle, miks ta üldse Ungru mõisast peaks pärinema? Ta võis pärineda mõnest muust, isegi üldse mitte sellele paruni-suguvõsale kuuluvast mõisast ja isegi üldse mitte Läänemaalt… Ta ei pruukinud olla orb ja kusagil pole kindlalt väidetud, et ta titena Jõeperesse oleks toodud, ehk oli ta sellal juba 12–14-aastane tüdruk, mis tol ajal toatüdrukuks koolitamiseks parajaks ajaks arvati. Enamik lapsi käis selles vanuses karjas, ainult mõnel õnnelikul õnnestus sellise peenema elu peale saada.

Läänemaa Ungru ja Kadrina Jõepere mõisa vahel on käsitletavatel aastatel ka muusugust talupoegade teisaldamist sündinud, nii näidatakse Läänemaa muuseumi koduleheküljel, kuidas aastatel 1765–1777 oli Ungrust Jõeperes „komandeeringus” Mäe Rein oma naise Madliga, kes Jõepere mõisas elasid ja hernhuutlust aitasid edendada. Võib-olla nemad tõidki selle tite kaasa, kes Jõeperes Annena üles kasva-tati? Nad võisid seda vahet kaheteistkümne aasta jooksul mitu korda reisida, kõige nooremalt võis Ann Jõeperele sattuda päris titena ja kõige vanemalt 10-aastasena 1777. aastal, kui ta oli tõesti sündinud 1767.

Eespool juba mainitud Juhani-Anne noorusest pärinevas Kadrina kiriku per-sonaalraamatus, mis on kokku pandud 1787. aasta augustikuu seisuga ja mida hiljem on täiendatud, on Ann tõesti Jõepere mõisa toatüdruk ja Tõnno Petri tütreks kirjutatud. Vanuseks on antud 17 aastat, mis teeb sünniaastaks 1770, meenutame, et Anne surres lasi tema poeg, meditsiinidoktor Fr.R. kirja panna vanuseks 79, mis teeb sünniaastaks 1767, aga enamikus käsitlustes kirjutatakse selleks 1770. Ma vaatasin Ridala sünnimeetrikas läbi kõik aastad ajavahemikus 1766–79, leid-sin sealt igal aastal sündinud palju Annesid ja Annosid, aga keegi polnud Tõnno Petri tütreks ristitud. Kadrina kirikus pole nende aastate sünnimeetrikaid säilinud, hilisemad säilinud armulaualiste nimistud tunnevad sellest ajast küll kellegi Tõnno poegasid, aga mitte Petrit, võib-olla ta tõesti oli koos naisega juba ammu surnud, nii et Ann orvuks jäi ja Peter ega tema naine ei saanudki pärast surma kuidagi armulauale minna…

165

Titt, kes minu arvates kõige paremini sobib, on Haapsalu kirikus 20. detsembril 1766 ristitud kellegi Marri vallaslaps Johan na, kelle isa on tundmatu. Vaderite hulgas mainitakse seppa. Haapsalu kirik oli linna- ja lossikirik, see oli baltisakslaste kirik ja siin pandi saksapäraseid ees nimesid, edaspidi võis Johanna muunduda Annaks küll! (interneti-saagas: Haapsalu 2.2., kaader 166).

Sama kirikuraamatu järgmisel leheküljel on aasta hiljem, 1768 algul ristitud Gertruta Dorothea Barbara, isa Gustav Friedrich v. Ungern-Sternberg, ema Gerdruta v. Richter. Samale kirikule on (Gustav Friedrichi ämm) maanõunikuproua Barbara Hedwig v. Richter, sünd. v. Oettingen, kinkinud 1771. ja 1772. aastal hõbeasju. Gustav Friedrichi mõned aastad hiljem sündinud pojad on ris-titud (ja maetud) Ridala kirikus. Haapsalu kirik on Ungru mõisale muidugi ka mitu

korda lähemal kui Ridala kirik, aga maarahvas pidi kihelkondliku jaotuse järgi Ridalas käima, Haapsalu kirikusse ristima pääsemiseks pidi olema kõrgemast soost soosija või osaline.

Kui Haapsalu kiriku versioon on õige, on Fr.R. oma ema surma puhul esimesena tema õige vanuse avaldanud. Anne (Johanna) sünniaeg oleks seega 19. detsember 1766 (vkj.). Mõne aasta pärast oleks tal 250. sünniaastapäev. Hiljemalt selleks ajaks võiksime Anne päritolu selgeks teha! Äkki ta ikka oligi alguses Rohuküla sepa kasu-tütar, nagu mitmed „märgid” näitavad.

Kui otsida veel kord vihjeid eepose Salme ja Linda saamisloost, siis võiks olla oluline, et nad leiti ühekorraga, ühtmoodi ja leidjaks oli sama tegelane (noori leski) ning Salme ja Linda kosilaste valimise loos nimetatakse seda tegelast eideks ja mõ-lema pulma puhul ühel korral ka kasuemaks. Kui korraga leidmise motiiv kõrvale jätta ja kui usume Linda lugu juba mingil määral tundvat, siis tuleb oletada ka Salme loo sarnasust Linda looga ehk teiste sõnadega: nende „kasuema” pidi olema samast suguvõsast, kes neid vähemalt oma teenijatüdrukuks kasvatas ja mehele pani. See sai olla ainult Ungern-Sternbergide suguvõsast. Kolmanda, Salme ja Lindaga ühe korraga leitud tegelase Varesepoja edaspidise saatuse kohta on üldse vaid mõni rida, oluline nendest on ainult see üks rida, et temast sai „tuletungla torgitava…”, temast saigi tuletungla sättija ja tõstja ehk rahvavalgustaja ja tema ema oli Ungern-Sternbergidest.

Gertrud Christine Fr. Ungern-Sternberg, sünd. v. Richter

(1743–1807).

166

Ungern-Sternbergide enda suguvõsa ajalugu on küllaltki põhjalikult läbi uuritud, Akadeemilise raamatukogu baltika osakonnas (nüüd Tallinna Ülikool) on riiulitel palju ainult Ungern-Sternbergidele pühendatud uurimusi, hulga rohkem kui üks-kõik millise teise baltisaksa aadlisuguvõsa kohta. Meenutame, et kunagisest liivlaste vanemast võrsununa on nendes nüüd ehk 0,000..1% liivlase verd, mis 700–800 aastaga ehk umbes 30 põlvkonna jooksul sakslaste, rootslaste jt. „verega tempimise” teel on järele jäänud. Aga kusagilt tulnud andekuse geen on jätkusuutlik, kui seda vaid õigesti kombineerida. Sellele geenilegi võiks ühe mälestusmärgi teha, kui selleks juba „Kalevipoeg” polegi.

Selline geenide kombineerimine on meie kultuurile vaid kasuks tulnud ning me ei peaks sellist geenivahetust sugugi häbenema ega valetama ja varjama, nagu senini on tehtud. Seda enam, et Lõuna-Eesti ja Saaremaa asukad on ju nagunii läbi aegade liivlastega verd ja geene vahetanud.

Veel kahtlustest

Fr.R. (kasu)isa Juhani käsitlust alustasime kahtlusega, ema Anne päritolu seadsime samuti kahtluse alla. Juhani puhul on ju siiski mõeldav ka selline asjade käik, et ta oli tõepoolest kubjas Reinu lihane poeg, aga et Fr.R. emal ja tegelikul isal oli plaan poisile korralik haridus anda, siis tuli ta pärisorjusest priiks anda, seda oli kõige lihtsam ja võib-olla ka ainuvõimalik ühe 12–13-aastase poisiga teha vaid „ametliku” isa ja tema perekonna priikslaskmise teel, oli ju (kasu)isa ka kindlasti mõisat ausalt ja pikka aega teeninud, nagu priiusekirjas ametlikuks põhjenduseks tuuakse.

Selgitamist vajab ka Kaarli mõisa omaniku küsimus pärast maanõunik Hein-rich Reinhold v. Vietinghoffi surma 1804. Oletamisi sai siis omanikuks leskproua Charlotte Helene ehk siis Fr.R. vanaema. 1811. aasta hingerevisjonis on Charlotte Helene kirjas Kaarli mõisa pantmõisnikuna. Kes kellele pantis? Aga kes sai mõisa pärast vanaproua surma 1812? Igatahes ühelegi tema kahest pojast ega seitsmest tütrest mõisa ei vormistatud, aga vähemalt 1815. aastani on Reinholdsohnide pere seal ametis, Ann väidetavalt pereemandaks, äkki nad saidki mõisa endale? Juhan on igatahes 1816. aasta hingerevisjonis näidatud kingsepaks. Teoreetiliselt võis vanahärra pärandada mõisa oma pojale Juhanile ja Juhan pantis Charlotte Helenele, jäädes ise kingsepaks. Teised mõisniku lapsed ilmselt protsessisid sää-rase arengu vastu, äkki seepärast mõis paljudeks aastateks vaidlusaluseks pärijate mõisaks jäigi. Karl Friedrich v. Vietinghoffi pere elas 1802. ja 1804. aastal veel Jõeperes, sest neil aastail sündisid seal esimesed kaks tütart, edasi elasid nad kuni 1810. aastani Haansalu mõisas, kus sündis neli last, nendest järgmised kolm last

167

sündisid ajavahemikus 1812–1816 jälle Kaarlis, nii et nad elasid Kaarlis, aga polnud omanikud. 1816. aasta hingerevisjonis märgitakse vaid, et Kaarli mõis on maanõu-nik Vietinghoffi pärijate mõis. Alles 1836 on Kaarli mõisa omanikuks näidatud kauge sugulane Paul Andreas v. Vietinghoff (Juhan suri 1832), kes oli sündinud 1808 Viljandis ja suri 1863 Kaarlis, kus ta peresse sündis viis tütart ja kolm poega. Tema poeg Paul (1848–1919) oli omanikuks aastani 1913, mil mõisa omanikuks sai Fr.R. lelle Heinrich Ludwigi pojapoeg Georg Heinrich v. Vietinghoff, kes aga aasta pärast suri, tema lastest ei jõudnud enam enne mõisa riigistamist keegi end selle omanikuks vormistada.

Baltisaksa genealoogia jagab suure ja harulise v. Vietinghoffide sugupuu mit-meks majaks ja liiniks, kunagi vallutusajal Westfalenist tulnud rüütli(te) järglased asusid ajapikku Rootsi-, Vene-, Kura-, Liivi- ja Eestimaale*. Kuramaa haru mees-liin lõppes aastal 1689, Rootsi haru 1720, Eestimaal on v. Vietinghoffid olnud läbi aegade 23 mõisa omanikud. Juhtus nii, et viimasena Liivimaal mõisa pidanud v. Vietinghoff – Berend Johann, kelle Paenasti mõis asus Kolga-Jaani kihelkonnas ja kes genealoogilise jaotuse järgi oli Ambla Järvajõe majast ja Järvajõel ka sündinud, suri 1841 Kaarli mõisas, tema järglased olid Kaarli mõisa omanikud 1836–1913, viimase selle haru esindaja naine oli Fr.R. poolõde. Eestimaa Vietinghoffi-nimelistest mõisaomanikest (eelmised olid Liivima harust) oli viimane Kaarli mõisnik Jõepe-re (genealoogilisest) majast, Fr.R. poolvenna Heinrich Ludwigi pojapoeg Georg Heinrich (1851–1914). Viimase pojal, 1904 sündinud Konstantin Otto Theophilil sündis temaga ametlikus abielus olnud Pärnust pärit lihtsoost eesti tütarlapsega 1930 Tartus poeg Georg. Mõlemad lõpuaastatel Kaarli mõisaga seotud genealoo-gilised suguvõsa-majad said alguse 14.–15. sajandi vahetuse kahest rüütlist, kuid pole teada, kuidas nad omavahel ja veelgi varasemast ajast tuntud ordumeistritega täpselt sugulased olid.

Mõisaomanduse mõistatusega seoses paneb imestama ka see, miks Juhan üldse matmiseks Rakveresse toodi ja miks Ann lesestununa Kaarlisse tagasi sai tulla. Ann oli siis juba üle 60 aasta vana. Neil aegadel ja ka veel 100 aastat hiljem oli Eestimaal tavaks, et vanad üksikud naised olid kas vaestemajas või mõnes talus sugulaste juures abiliseks-lapsehoidjaks, iga suguvõsa katsus oma üksikuks jäänud vanakesi elu lõpus abistada, kellel sugulasi polnud, pandi vaestemajja. Kui lähtuda ametlikust ajalookäsitlusest, polnud Annel Kaarlis mitte ühtki sugulast, isegi mitte kaugelt sugulast. Imestama panebki, miks Ann siiski pärast paljusid mujal elatud aastaid tagasi Kaarli mõisa inimeseks (Hofs Leute) võeti, teda seal toideti ja ülal peeti, nagu

* Fr.R. kirjutab Kalevi tulekus: „Peres kasvas kolmi poega… Üks neist veeres Venemaale, teine tuiskas Turjamaale, kolmas istus kotka selga… See, kes veeres Venemaale, kasvas kauniks kaubameheks… See, kes tuiskas Turjamaale, sirgus vapraks sõjameheks… See, kes sõitis kotka seljas… liugles üle Läänemere… kotkas kõrge kalju peale viskas mehe Viru randa…”

168

1834. aasta revisjonis kirjas ja Kaarli mõis on 1834 ikka veel v. Vietinghoffi pärijate mõis. Ma arvan, et teda peeti selle mõisa sugulaseks ja ta võis olla oma ametliku mehe lesena vähemalt pärijate ringis, kui mitte enamat. Reegel oli, et pärijate ringi liikmed mõisast saadud tulud seni ositasa jagasid, kuni keegi pärijate ringi ühisel otsusel notariaalselt omanikuks tunnistati ja see teistele osad välja oli maksnud. Ka Juhan, kui ta oleks olnud ainult lihtrahva hulgast, oleks üldise tava kohaselt pidanud maetama Peetri kirikaeda, ta ei olnud ju Viisus kuidagi ajutine möödasõitja, vaid kaua aastaid alaline elanik ning mõisaametnik, ja kui ka teda oleks tahetud matta ametlike sugulaste platsile või kõrvale või lähedusse, siis oleks see olnud Kadrina kalmistul, kuhu tal oli ju maetud palju sugulasi ja vanemad. Minu arust oli Rakve-re kalmistul sugulastest ainult tema tegelik, mitte ametlik isa. See Rakvere kiriku lähedal olnud vana kalmistu on nüüdseks jäänud linna alla ja maju täis ehitatud. Seepärast pole ka enam praktiliselt lootust, et haudadest geenianalüüsiks materjali saada võiks, kui kunagi kellelgi tulekski selline kavatsus.

Harriet Stern

Toon veel ühe Anne „saagaga” sarnase juhtumi. Fr.R. vanaema Charlotte Hele-ne vennapojal parun Heinrich Georg Eduard v. Ungern-Sternbergil (1782–1861) Hiiumaa Kõrgessaarel oli väidetava Orléansi hertsoginna Stella Petronellaga üks ametlik poeg – Ewald (hüüdnimega Ned), kuid oli ka kasutütar, nimega Harriet Stern (1825–1917); kes ta vanemad olid, pole teada, aga oma kahes abielus sai või pandi ta aadlikele mehele. Ka tema võis tegelikult oma kasuisa Heinrich Georg Eduardi sohilaps olla, sest vähemalt Harrieti teine mees oli lähiabielude tava kohaselt parun Karl Otto Konstantin Stackelberg, kelle ema oli Eduardi vennatütar Hiiumaa Suuremõisast ja isa Eduardi õepoeg Riisiperest, viimase õe juures Ohulepal oli Fr.R. kasuisa Juhan mõnda aega mõisavalitsejaks.

Fr.R-le oli Harriet (arvatavasti) teise põlve nõbu, nende vanaisad olid vennad, täpselt samuti olid sugulased Harrieti teise mehe mõlemad vanemad. Kes oli Harrieti esimene mees parun Paul Ungern-Sternberg ja kas neil ka lapsi oli (teises abielus ei olnud), pole genealoogias antud. Anne ja Harrieti saatuses, kelle mõlema ema oli (oletatavasti) mitteaadlik ja isa aadlik, kusjuures Anne isa oli Harrieti isa lell, on erinevuseks see, et Harriet vormistati oma isa kasutütreks, Ann aga ainult toa-tüdrukuks, sellest johtuski, et Harriet võidi mehele panna aadliku(te)le, Ann pidi aga abielus läbi ajama omataolise aadliku sohilapsega, ka tema laps sai jälle olla sohilaps aadlikuga. Selle reegli järgi võis ühiskonnas lihtrahva ja aadli vahele kujuneda lausa omamoodi vaheklass või üleminekuklass. Väike küll, aga eestlastest kultuuriloojate pildil ehk küllaltki oluline!

169

Joseph von Sternberg

Kahtlane on mulle pikka aega tundunud veel ühe von Sternbergi päritolu. Nimelt tegi kahe maailmasõja vahel Hollywoodis hiilgava karjääri keegi Joseph von Sternberg. Tema päritolust biograafid muud ei tea, kui et ta oli sündinud 12. mail 1894 Viinis vaese ortodokse juudi Moses Sternbergi teise pojana, ema nimi oli Serafina, sündinud Singer. Alguses oli poisile pandud nimeks Jonas Stern või Jonas Sternberg. Jonase isa Moses oli rahutu hingega, püüdis äri teha, kuid enamasti läks äri halvasti, nagu vahel äris ikka juhtub, proovis peret koos hoida ja püüdis peret maha jätta, prooviti elada Ameerikas ja siis jälle Viinis.

Igatahes oli Jonas-poiss äärmiselt andekas ja läbilöömisvõimeline. Saanud Holly-woodis juhuslikult tööotsa, tegi ta seal kiiresti karjääri, tõusis stsenaristiks, filmi-loojaks ja filmidirektoriks, tegi algul Charlie Chapliniga tummfilme, 1927 Holly-woodi esimese gangsterifilmi, 1929 USA esimese helifilmi ja 1930 esimese helifilmi Euroopas Saksamaal. Tõi 1930 filmi Marlene Dietrichi ja tegi temaga palju filme. Ta oli üldse üks kinokunsti ajaloo suurimaid tegijaid ja sisuliselt Hollywoodi omanäolise subkultuuri loojaid. Millegipärast muutis ta oma nime Josefiks (vahel kirjutatakse ka Joseph) ja juba oma hiilgava karjääri algusaastatel hakkas kasutama von Stern-bergi aadlinime. Biograafid väidavad, et üks samuti Austriast pärit kaastööline olla hakanud tema kohta reklaami kaalutlustel sellist aadlinime kasutama. Suures Ted Sennetti käsiraamatus Great movie directors (New York, 1986, lk. 239) mainitakse, et von-tiitli oli Josef Sternberg võtnud soliidsuse mõttes.

Siiski pole see kuigi veenev, et üks juut hakkab 20. sajandil, kui aadlikudki ena-masti oma tiitlitest loobusid, seda järsku ja ebaseaduslikult kasutama, kas või nime müümise kaalutlusel, nagu väidetakse. Tsiviliseeritud maailmas aadlitiitlit ei võeta, aadlikuks lüüakse või aadlitiitel päritakse ja see on suur au. Vaid teatud vaimuhaigusi põdevate „suurusehullude” puhul on aktsepteeritav, et nad end keisriks, mõneks muuks kuulsuseks või aadlikuks arvavad. Sõja ajal juutide, nende varanduse ja dokumentide hävitamise järel ei ole lihtne kui mitte võimatu täpselt tõestada, kes olid Josephi esivanemad. Aitaks ehk geenianalüüs, mida tänapäeval on ju üsna lihtne teha.

Liivimaalt pärit parunitest von Ungern-Sternbergidest on vähemalt kaks meest, kes võiks Jonas-Josephiga seotud olla. Gustav Johann Friedrichi pojapoja poeg Otto Ernst Eduard Jakob (1836–1904) läks Preisimaale, hakkas Preisi alamaks, oli dr. phil. ja valiti 48-aastaselt isegi Riigipäeva saadikuks. Kirjanikuna kandis ta nime Eduard von Sternberg.

Teine samast suguvõsast kirjanik, Fr.R. vanaisa pojapoeg e. Fr.R. lellepoeg parun Alexander Peter Ungern-Sternberg (1806–1868), kellest hiljem sai kuulus romaani-kirjanik Alexander von Sternbergi ja Sylvan von Sternbergi varjunimede all, sai Vene

170

keisrinnalt stipendiumi Euroopas maalimise õppimiseks, sellega seoses rändas, õppis ja maalis ta Dresdenis, Mannheimis, Šveitsis, Ülem-Itaalias ja ka Austrias. Miks ei võinud juhtuda, et üks noor möllava verega kunsti ja kirjanduse muusade teenija ka ühe romaani Viini juudineiuga „kirjutas”? Selleks ajaks, kui „romaanis” poisslaps sündis, oli Alexander juba järgmises linnas. Poisi ema oligi ortodoksest juudi perekonnast, poisile pandi nimeks Vana-Testamendi Mooses. Hiljem aga, kui filmimaailmas edu saavutanud Mosese pojal Jonas-Josephil oli tahtmine oma tähed ka Euroopa filmitaevasse toimetada, siis seal, eriti Austrias ja Saksamaal, oli neil aastail (fašism!) juudina läbilöömine ja isegi ellujäämine raske, oma põlise aadlitiitli kasutamisega aga lihtsam ja ohutum. Joseph oli ilus heledate lokkis juustega mees (internetifoto järgi otsustades).

Eraeluski oli ta parunite Ungern-Sternbergide moodi aktiivne. Tal oli kolm amet-likku naist ja vahepeal jõudis ta veel 15 aastat Marlene Dietrichiga vabaabielu elada, lisaks palju juhusuhteid. Ainus ametlik poeg Nicholas Joseph von Sternberg, kelle ema oli kunstiajaloo õppejõud Meri Otis Wilner, on juba sünnist saadik aadlitiit-liga. Põhimõtteliselt võib ju kunstnik kasutada millist tahes kunstnikunime, kuid kunstniku pseudonüümi ei pärandata, aadlitiitel aga pärandatakse lastele, kui olud selleks sobivad ja tiitel üldse pärandatav on. Küllap oli algul ortodokses juudipere-konnas pentsik panna vallaslapsele aadlitiitliga perekonnanime, aga ka aadlimehel oli ebasünnis anda aadlitiitlit oma vallaslapsele juudi perekonnas.

Kui selles kahtlases loos ka tõetera on, saab see ikkagi tähendada vaid seda, et Josefi neljast vanavanemast kolm olid juudid, aga arvutuslikult 25% oli v. Ungern-Sternbergi ning selle hulka tuleb arvestada ka loomingulise andekuse geenid. Ühes saksa kirjanduse ajaloo käsitluses on Josephi oletatav vanaisa Alexander v. Sternberg arvatud 20 suurema saksa kirjaniku hulka, kes saksa kirjanduse arengut on kunagi muutnud, luues nn. salongiromaanide žanri. Kolm parunite Ungern-Sternbergide suguvõsa kirjanikest liiget võtsid von Sternbergi kirjanikunime, jättes põlise Ungerni algnime eest ära, Sternberg oligi koos aadlitiitliga lisandunud nime osa. Kõik nad tahtsid olla (mäelt vaatavad?) „Tähepoisid” ja olgu lisatud, et maailmas on vaid üks suur (Liivimaalt pärinev) Sternbergide-nimeline parunite (Frhr.) aadlisuguvõsa ja üks väikesearvuline (Böömimaalt pärinev) krahvide suguvõsa. Sedapidi kaalutledes võis Joseph von Sternberg olla Fr.R. lellepoja pojapoeg.

Sternbergidest maailmas

Euroopas on (interneti järgi) praegusel ajal toimetamas terve hulk parunite Ungern-Sternbergide järglasi, osa neist on vähem tuntud, osa kuulsad ühiskonnategelased. Ainult eesnimesid kasutades: Thomas – Lausanne’i ülikooli majandusteadlane,

171

Šveitsi Rahvusnõukogu liige; Wolfgang – kirjanik ja filmiärimees; Jürgen – kirjanik, ajaloo- ja kunstiteadlane; Sven – meediategelane, olnud Freiburgi valitsuse president; dr. Armin – Euroopa integratsiooni projektijuht; prof., dr. med. Axel – neurokirurg; dr. med. Manfred – homöopaatia-tohter, tema ema dr. med. Olga oli astroloog, arst ja psühhoterapeut Leipzigis, kes elas üle 100-aastaseks ja vedas kõrge eani kogu Saksamaa antroposoofilist meditsiini. Eriti palju viiteid internetis on Jürgenile, aga Olga elutööna kirjutatu paistab olema kõige põnevam. Kuigi ta pole sünnilt von Ungern-Sternberg, vaid abielludes selleks saanud, aga seegi võis olla esimese, teise või kolmanda põlve nõbude vaheline abielu.

Böömi-Tšehhi teadlase krahv Caspar Moritz Sternbergi (1761–1831) auks on nimetatud 7–8 liigiga taimeperekond Sternbergia amarülliliste sugukonnast. Pole teada, kas selle krahvisuguvõsa juured ulatuvad ka Baltimaile, tõenäoliselt siiski mitte. Ta sündis Prahas, oli Böömi rahvusmuuseumi rajaja Prahas, teoloog, poliitik, botaanik ja mineraloog, moodsa paleobotaanika rajaja. Ta jagas esimesena Maa floora ajaloo karboni-triiase sõnajalgtaimede ajastuks, triiase-kriidi paljasseemne-taimede ajastuks ja kriidiajastu järgseks katteseemnetaimede ajastuks. Üldiselt kehtib see jaotus tänini. Botaanika ajalukku on ta läinud ka kivirikkude taimeperekonna tänapäevase süstemaatika loojana.

Tartust pärit ning TÜ lõpetanud on aga parun Franz Ungern-Sternberg (1808–1868), tema auks nimetas TÜ botaanikaprofessor von Bunge taimeperekonna Ungernia, mis on samuti amarülliliste sugukonnast ja sarnane Sternbergia perekon-naga, selles on vähemalt 8 liiki, kes kasvavad Kesk-Aasiast Jaapanini, mõned neist on head ravimtaimed, kes sobivad peamiselt bronhiaalastma raviks. Tartu ülikooli botaanikaprofessor Bunge kirjeldas selle perekonna esimese liigi Ungernia trisphaera (eesti k. liimilill) 1875, seega nimetades taimeperekonna kadunud sõbra mälestuseks.

Parun Franz Ungern-Sternberg oli parun Peter Georg Franzi (1785–1869) poeg, kes oli omakorda Gustav Johann Friedrichi poeg. Peter Georg Franz läks algul õp-pima Göttingeni, kuid Vene keiser Paul I käsutas Prantsuse revolutsiooni mõjude hirmus kõik Vene alamad Lääne ülikoolidest kodumaale, ta oli nende 19 tudengi hulgas, kes 22. aprillil 1802 TÜ taasavamisel esimestena immatrikuleeriti, õppis sõjandust, hiljem sai temast maalikunstnik. Oli seega Fr.R. onu, kelle TÜs arstiks õppinud ja hobibotaanikust poeg Franz töötas mitmel pool Euroopas tohtrina. Franzi auks on TÜ lõpetanud botaanikaprofessor ja esimene Tartu Botaanikaaia abidirektor Trautvetter nimetanud ka ühe tuntud ja kauni Kaukaasias kasvava rodo-liigi – Ungerni rodo (Rhododendron ungernii).

Ungernite järgi on nime saanud Unguri, Ungurmuiža (Lehmenen, Limenen), Ungurmuiža (Orellen) ja Ungurpilsi (Pürkeln) mõis Lätis, Unguri Moldovas Moghilau lähistel ning Ungru mõis Eestis, omakorda Ungru mõisa järgi on nime saanud Ungru jõgi ja omalaadse põikjakihilise struktuuriga Ungru paekivi, millest kauni mustriga iluplaate lihvitakse, maitse asi, aga paljud peavad seda Eestis leidu-vast paekivi valikust ilusaimaks.

172

Glehn ja Kalevipoeg

Nüüd veel üks lugu, mis mõndagi pidi peaks aitama lugejat veenda, et Fr.R. on parunite Ungern-Sternbergide soost. Nimelt tekkis mul igasuguseid seoseid läbi kaaludes küsimus, miks selline baltisakslane nagu Nikolai von Glehn võttis kätte ja ehitas mitu aastat (1901–1903) Tallinn-Nõmmel oma Kõrgepea lossi kõrvale ilmatu suurt kivist Kalevipoega, kes seal pärast mitmekordset lammutamist-taastamist ka praegu seisab. Alexander Nikolai v. Glehn (1841–1923) oli Nõmme linna rajaja ja tema vend Peter (1835–1876) oli maailmakuulus botaanik, kes kahjuks Kaug-Ida ekspeditsioonidega liialt tervist kahjustas ja varakult suri. Aga miks ikkagi Nikolaile eepos nii suurt mõju võis avaldada? Kuigi eestlastest lihtrahvaski ei olevat kivi-skulptuuris Kalevipoega ära tundnud ja selle hoopis vanakuradiks arvanud, nii et härra pidi lausa kivist nimetahvli vastava õpetussalmiga kuju juurde panema, nagu kõigis turistiprospektides kirjas.

Kunstilembene ja vastava kasvatusega oli Nikolai nagunii, tema emaisa oli Johan-nes Burchart (1776–1838, aadlinimega von Bellavary de Sycava), Revali raeapteeker, kes oli üks esimesi suuri Revali kunstikogujaid, korraldas ka Revali esimese kunsti-näituse ja oli järjekorras juba kaheksas Revali raeapteekrist Johannes Burchart. Tema kogudest on alguse saanud nii Riikliku Ajaloomuuseumi kui ka Loodusmuuseumi kogud Tallinnas.

Von Glehnid aga asutasid juba 1786 Revalis esimese Lugemise Seltsi, mis sai kogu Eestimaa kubermangu raamatukogude ja raamatukaupluste eellaseks, kui muidugi välja jätta sajandeid varem asutatud kloostrite või kirikute raamatukogud. Nikolai v. Glehni isa õde Wilhelmine v. Glehn (1808–1880) abiellus Järva-Jaani pastori ja hilisema Järvamaa praosti Ferdinand Theodor von Gebhardtiga (1803–1869). Nende pojast Eduard Karl Franz von Gebhardtist (1838–1925) sai aga Düsseldorfi Kunstiakadeemia maaliprofessor ja religioosse maaliklassi juhataja 38 (!!) aastaks (1874–1912).

Üleeuroopalise kuulsuse sai E. v. Gebhardt pühapiltide maalijana. Oskar (Otto) Georg Adolf Hoffmann, Paul(us) Raud, Tõnis Grenzstein, (lühemat aega) Ants Laikmaa (Hans Laipman) ja Kristjan Raud ning Rudolf von zur Mühlen jt. olid Düsseldorfis tema õpilased. R. v. zur Mühlen omakorda oli paljude eesti kunstimaa-ilma alustalade õpetaja: Mart Pukits, Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Kristjan Raud jt. olid jälle tema õpilased.

Oskar Hoffmann on maalinud Kalevipoja ainetel, s.h. üllatusleid Kirjandusmuu-seumist „Kalevipoeg põrgu väravas”, aga ka pildid „Kalewipoja albumis” (1926) jt.

Tõnis Grenzstein on maalinud Fr.R. tema surma-aastal, võib-olla koguni pos-tuumselt. Tõnis Grenzsteini maalitud on ka „Vanemuise laul” (1892), kus ta Vane-muise maalimiseks kasutas modellina väidetavalt oma isa, kellest ta on ka eraldi

173

portree-õlimaali „Kunstniku isa” maalinud. „Vanemuise laul” rippus vana Vanemuise teatri fuajee peavaates kuni selle põlemiseni ja seda võiks pidada üldse Vanemuise kujundi loomise aluseks (kuigi sellist kannelt polevat vanasti Eestimaal tuntud).

Tõnis Grenzstein (1863–1916) sündis Tarvastus, oli ajakirjanik Ado Grenzsteini vend, õppis algul Tartus Rudolf v. zur Mühleni juures maalikunsti ja siis Düsseldor-fis prof. Gebhardti juures 1886–1900, hiljem töötas Gebhardti abina ja oli pärast ise seisev maalikunstnik. Vahel loetakse teda eesti rahvusromantilise maalikuns-ti ja eesti raamatugraafika rajajaks, säilinud on temalt Mihkel Härmsi, Matthias Johann Eiseni, Karl Eduard Söödi jt. portreed, Nõo ja Emmaste kiriku altarimaalid, teinud karikatuure ja jooniseid vend Ado „Olevikus”. Ta suri Düsseldorfis vaesunud joodikuna, seevastu vend Adot peetakse aga eesti karskusliikumisele alusepanijaks. Väidetavalt andis Tõnis Grenzsteinile stipendiumi Düsseldorfis maalikunsti õppi-miseks aadlidaam Olga Popova, sündinud v. Baranoff. Igatahes on nii kirjutanud Märt Pukits Eesti Kunstimuuseumi aastaraamatus (1931) ja seda on tsiteerinud tei-sed uurijad. Miks pidi üks aadlidaam seda tegema? Kuidagimoodi olla vahendajaks olnud Jakob Hurda laste koduõpetaja August Trumm.

Mõnedes Fr. R. lugulauludes (näit. Kalevipoja võitlus sarvikuga) on illustratsioo-ne, mille on teinud Gustav Johann Friedrich v. Ungern-Sternbergi tütrepoeg parun Friedrich Ludwig Maydell, seega siis samuti Fr.R. tädipoeg. Rohkem on ta illustree-rinud Faehlmanni teoseid. Parun Maydell oli üks baltisaksa tuntumaid kunstnikke.

Üks raeapteeker Burcharti tütretütar Marie Karoline v. Traubenberg (1777–1844) abiellus Fr.R. priiusekirjale alla kirjuta-nud Georg Johann v. Wrangelli venna Karl Magnusega (1763–1814), sellest abielust sündis maalikunstnik parun Wilhelm Nils v. Wrangell (1800–1870), ka Nilsi tütrest Helene Wilhelminest sai maalikunstnik.

Raeapteeker Burcharti kaudu oli Nikolai v. Glehn sugulane veel ühe eestlaste tähtsale traditsioonile aluse-panijaga, see mees oli Saaremaal Anse-küla pastor Martin Georg Emil Körber (1817–1893), kes 1862 Kuressaares esi - mese Eesti ilmaliku koorikontserdi andis ja aasta hiljem Ansekülas Eesti esimese laulupeo korraldas. Martin Körber kirjutas ka koolide jaoks esimese rahvapärase „Lutheri väikese katekis-muse”, mis ilmus 1864 ja millest kuni 1939. aastani anti välja veel 58 (!) trükki, Pastor Martin Georg Emil Körber

(1817–1893).

174

samuti avaldas ta hulga luulekogusid ja lauluraamatuid üle poole tuhande (!) lau-luga, k.a. noodiraamatuid. S.h. näit. laulule „Mu isamaa armas…” on Fr. Kuhlbarsi sõnadele viisi kirjutanud Martin Körber, seevastu laulule „Vaikne kena kohakene” on sõnad kirjutanud Körber, viisistanud Ferdinand Mühlhausen. Fr.R-le ei meel-dinud Martin Körberi tegevus ja lõunaeestimurdeline keelekasutus, ta nimetas selliseid mehi „keele alal vusserdajateks”, nende loomingut „soperduseks”, koguni „sõnnikuks”. Martin Körberi isa oli tuntud Eestimaa loodus- ja ajaloouurija ning kirikute ja losside joonistaja Eduard Philipp (1770–1850), kelle vanaisa oli tulnud Saksamaalt Mulgimaale pastoriks (Tarvastus 1727–46, Helmes 1748–67). Fr.R. oli Martin Körberiga seotud ka tema naise kaudu, Fr.R. ja Martin Körberi naise Karo-line ema olid teise põlve nõod, sest Fr.R-i vanaisa ja vanaema ning Karoline ema vanaisa olid õed-vennad.

Tegelikult ei olnud Nikolai v. Glehn vist üldse parunite Ungern-Sternbergide sugulane, aga seos tekkis hoopis Nikolai tütre Elsbethi kaudu, kelle mees oli Edward Baggo (aadlinimega Eduard Karl Ewald v. Baggehufwudt), hüüdnimega Ned. Noor-paar elas abielu algul mõne aasta Nikolai juures Kõrgepea lossis ja seal sündis ka nende esimene poeg Nils. Edwardi ema Josephine, hüüdnimega Josy, oli neiuna paruness Ungern-Sternberg ja Otto Reinhold Ludwigi pojapojatütar, eespool tutvus-tatud Harrieti (kasu)isa ainsa ametliku lapse tütar. Edward oli Josephine teise abielu laps Valerio (Valerian) v. Baggehufwudtiga (1843–1923), viimane oli Saku mõisnik, rajas praeguseni töötava Saku õlletehase* ja oli ise selle direktor. Valerian abiellus Josephinega 1866, just Fr.R. hiilgeaegadel, Valeriani vanatädi oli Viisu mõisaproua sel ajal, kui Juhan Kreutzwald seal valitseja oli ja Fr.R. seal vanemate juures viibis. Josephine esimene abielu oli olnud oma teise põlve nõo parun Johann Konstantin Ungern-Sternbergiga, kelle ema oli samuti Otto Reinhold Ludwigi lapselaps ja isa Gustav Johann Friedrichi lapselaps ehk Fr.R. onupoeg.

On küllalt usutav, et Nikolai oma väimehelt ja Elsbeth oma ämmalt niipalju mõju-tusi said ja kiidulugusid kuulsid, et oma lähihõimlase kuulsat rahvuseepost uurisid, seda arutasid ja lõpuks otsustasid eepose peategelase kiviskulptuurina jäädvustada.

Väga „uduseid” seoseid võiks oletada ka Nõmme maade vahetamisest. Nimelt ostis Fr.R. vanalelle poeg parun Peter Ludwig Konstantin Ungern-Sternberg kunagi Harku mõisa ja kui tema pojapoeg sai pärijana Harku omanikuks, siis vahetas see tollal Harku mõisa alla kuulunud Nõmme ala Nikolai v. Glehniga mõne Jälgimäe

* Saku mõisa pruulikojas valmistati kohalikku õlut juba alates 1820. aastast, kuid Valerio Baggehufwudt, kes päris Saku mõisa oma isa surma järel 1871, ehitas 1876–77 moodsa kvaliteetset linnaõlut tootva tehase, „Saku hele” oli juba siis tootmises. 1880. aastatel oli tehase õllepruuliks Ambla kihelkonnast Moe mõisast pärit Tõnno (Tõnno p.) Reggastik, kelle poeg Hermann (sünd. 1885) oli (vist?) ainsa eestlasena „Titanicul”, kuid pääses eluga, ta elas üle veel teisegi laevahuku ja elas hiljem Uus-Meremaal või Fidži saartel. Ta oli Saksamaal õppinud kahes ülikoolis elektrotehnikat ja omandanud kuuldavasti Suurbritannia kodakondsuse.

175

mõisa osa vastu Nõmme linna rajamiseks, ehk on sellestki suhtest mõjustusi või lausa ühine plaan, et kõrgelt mäelt peaks Kalevipoeg saama üle Kristiine heinamaade oma isa haua e. Toompea poole vaadata. Sinna vaatama on ta ju püstitatudki.

Enne Nõmme rajamist (I krunt 6. okt.1873) ja Kõrgepea lossi ehitamist (valmis 1. okt. 1886) oli Nikolai v. Glehn Jälgimäe mõisnik, mõisa päris ta oma isalt Peterilt, kes omakorda päris selle oma isalt Peterilt. Viimati mainitud Peter oli mõisa 1821 ostnud parun Karl Friedrich Ungern-Sternbergilt (1764–1841), kes oli nii Fr.R. isa kui ka ema teise põlve nõbu. Karl Friedrich oli ühtlasi ka Saku mõisa omanik, samuti tema poeg Paul Eduard, viimase poeg Ludwig Nikolai (1823–1876) oli tun-tud luuletaja ja kirjanik. Jälgimäe mõisaomanikuks saanud Peter v. Glehni vanaisa isa Heinrich v. Glehn oli tulnud Lübeckist Revalisse 1659. Nikolai abiellus 1866 Johann Heinrich Bergi tütre Caroline Henriette Mariega, ka ta vend Peter abiellus sama Johann Heinrich Bergi tütrega, kuid neil neiudel olid erinevad emad, Caroline Henriette ema Sophie Riola oli sündinud Hispaanias – asjaolu, mis võiks ajendada seoste otsingule, miks Kõrgepea lossi ehitus- ja kujunduselementides on nii palju hispaanialikku, sarnast hispaania maailmakuulsa arhitekti ja kunstniku Antonio Gaudi (1852–1926) loominguga.

Nikolai poeg e. Elsbethi vend Manfred päris (1880) Jälgimäe mõisa, kui tema isa oli Kõrgepeale kolinud, oli baptisti jutlustaja, asutas baptistikogudusi, finantseeris näiteks Kehra palvemaja ehituse, katsetas kristliku luuletaja ja heliloojana. Nii Nikolai kui ka tema poeg Manfred emigreerusid Eesti Wabariigi ajal Brasiiliasse, Manfredi tütrepoja Rinaldo (või Renato) tütar Adriana v. Glehn on plokkflöödikunstnik ja on ka Eestis Kõrgepea (Glehni) lossis koos abikaasa Alexander Puljajeviga kontserdi andnud (2006). Kuidas need andekuse geenid küll liiguvad! Ühe ajaleheintervjuu järgi elab Manfredi järglasi praegu Brasiilias saja ringis.

Veel on seletamata, kuidas Burchartid ja Körberid omavahel sugulased olid, Burc-hartite ja Glehnide seost juba vaatlesime. Gertruta Burcharti ja Eberhard Lohmanni tütar Johanna abiellus Christoph Friedrich Mickwitziga, kelle isa Christoph Friedrich Mickwitz tuli Revalisse Königsbergist, kus tema isa Friedrich oli Königsbergi ülikooli rektor, ema Königsbergi linnapea tütar. Johanna (1752–1832) ja Christoph Friedrich Mickwitzi (1743–1801) tütar Christine Gertruta (1780–1833) abiellus Eduard Philipp Körberiga ja nemad olidki Martin Georg Emili vanemad. Eduard Philipp Körber oli õppinud Königsbergi ja Jena ülikoolis ja oli ligi 50 aastat Võnnu kiriku pastor. Ta kirjutas ka Võnnu kihelkonna ajaloo, uuris Liivimaa linnade, losside ja kirikute ajalugu, oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige. Tal oli 15 last. Martin Körberi ema vennad, 45 aastat Koeru pastor Dietrich Georg (17 last) ja Justus Johannes (Jõelähtme ja Tarvastu pastor) abiellusid mõlemad Christian v. Glehni tütardega, Christian oli 1821 Jälgimäe mõisa ostnud Peter v. Glehni vend, Nõmme rajaja vanalell. Samas oli Eberhard Lohmanni ja Gertruta Burcharti teine tütar Nikolai v. Glehni vanaisa ema (vt. „Baltisaksa kultuuriloojate lähisugulus” tabelit).

176

Sarnased lood

Tutvustan vahepeal ka mõne teise tähtsa Eesti kultuurilooja päritolu ja sünnilugu puudutavaid andmeid, mida olen leidnud kirikuraamatutest ja hingerevisjonidest ning nendest andmetest järeldunud mõtisklusi ja kahtlusi. Tahan nende näidetega rõhutada ja kinnistada Fr.R. looga sarnase mustri ilmnemist ka mõne teise „kaht-lase” päritoluga kultuurilooja puhul, kus ikka ja jälle on lihtsa maarahva varrudel vaderite hulgas ebatüüpilisi tegelasi, eelkõige aadlikke jt. baltisakslasi, keda vahel ei kohta terves meetrikaraamatus paljude aastate jooksul, samuti selliseid näiteid, kus lapse vanemate laulatus on abielumeetrikasse ilmselgelt vahele kirjutatud või soditud või on vastav raamat hoopis kaduma läinud, kus lapse ametlik isa saab lapse sünni aegu ootamatult soodsama elu peale – kõrtsmikuks, möldriks või mõisaametnikuks, kus laps koos vanematega saab priiks ja neil on võimalused ja vahendid üleskasvanud nooruki kõrgelt harimiseks. Seda selleks, et lugejat veenda Fr.R. loo usutavuses ja et selline tava ja sündmuste jada ei olnud sel ajal erandlik. Ma olen kirikuraamatuid uurides leidnud seda mustrit veel paljudel juhtudel, aga alati ei saanud lapsest kultuuriloos praeguseni tuntud inimest, suur osa lapsi suri haigustesse nagu tol ajal ikka ja oli neidki, kes kasvasid suureks ja said tähtsaks, aga neid ei ole mõnel põhjusel otstarbekas Fr.R-ga ühte raamatusse ja ühte ritta mahutada.

Vahel võib olla päris ahvatlev mõelda, et küllap mõned kultuurilembesed aadlikud võisid mingitel altruistlikel kaalutlustel otsida ja leida maarahva seast andekaid noori ja neid siis toetada ja soosida (kõrg)hariduse saamisel ja reisimisel ning elus abista-da, et ega seepärast pea veel veresugulust olema, piisas ehk ristivanema staatusest või hakkas lihtsalt nägu meeldima. Kas see võis vahel nii olla ja kas sellise variandi võimalust ei peaks ka Fr.R. puhul uurima?

Kirjandusest olen leidnud vaid ühe episoodi, kus rikas aadlik altruistlikult vaest võõrast külapoissi kunstiõpingutel rahaliselt toetas. Olen sellele Märt Pukitsa loole eespool viidanud. Tõnis Grenzsteini sõber August Trumm oli Peterburis Jakob Hurda laste koduõpetaja ja Jakob Hurda proual oli sõbrannaks rikka mõisniku ja riigiametniku Popovi proua Olga, sündinud v. Baranoff, kelle isa oli Türi-Al-liku mõisniku poeg ja Peterburi Tolliameti direktor. Proua Hurt soovitas August Trummi ka nende laste koduõpetajaks. Olga oli ennegi vaeseid kunstipürgijaid rahaliselt toetanud ja August Trummi vahendusel toetas ta stipendiumiga ka Tõnis Grenzsteini.

Samas raamatus kirjeldatakse aga sedagi, kuidas Peterburi KAs kiusas professor Alexander v. Bock oma õpilast August Ludwig Weizenbergi ja lõpuks tema koolist välja viskas. Ilmselt oli põhjuseks ikkagi seisuste vahe ja suutmatus taluda algaja kunstniku töödes avalduvat suurt annet. Näiteks tuuakse isegi selline juhtum, kus

177

riiklikul võistlus-konkursil osteti õpilase töö, kuid õpetaja töö lükati tagasi. No kas ei aja vihale!

Teiste juhtumite puhul, kus aadlikud toetasid külapoisse, võib lähemal uurimisel leida muid põhjusi. Toon näiteks

Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe (ristinimega Edu-ard Brunberg, 1862–1923) oli pärit samast lähedasest Eestimaa osast, kust Fr.R. ja kunstnikest kaksikven-dade Raudade esivanemad. Temagi esivanemad liikusid suhteliselt vabalt samade kihelkondade vahel. Tule-vane kirjanik sündis praost Theodor v. Gebhardti majas. Järvamaa praost oli millegipärast mitte Järvamaalt, vaid Virumaa Kullaarust, 4 km Rak-verest Kadrina poole, muretsenud endale karjamõisa (kuulsa kunstni-ke Clodt v. Jürgensburgide suguvõsa käest) ja ehitanud selle ümber oma elumajaks ja koolimajaks, et koha-likke lapsi koolitada. Sellel väikesel endisel karjamõisal talusid ega mõi-sasulaseid polnudki, ka mõisateeni-jaid mitte, peale Jaan Brunbergi pere.

Jaan oli nii mõisavalitseja, aidamees, sulane kui ka kutsar, kellega härra käis mööda Järvamaa koole pikkadel inspektsioonireisidel. Praosti naine oli v. Glehni tütar (vt. eestpoolt), poegadest hakkas üks pastoriks ja jätkas isa tööd Järva-Jaanis, teisest sai Euroopa-kuulsusega maalikunstnik ja Düsseldorfi KA maaliprofessor Eduard v. Gebhardt. Praost kasvatas ja koolitas ka oma vennapoja Oscar Leopold v. Gebhardti (1844–1906), kellest sai Berliini kuningliku raamatukogu bibliotekaar ja hiljem Leip zigi ülikooli raamatukogu ülembibliotekaar, professor, doktor, salajane õuenõu-nik, tuntud kreeka käsikirjade spetsialist ja Uue Testamendi uurija.

Kui Jaan Brunbergi naine Mai (neiuna Rüter) sünnitas Kullaarul poja, ristis lapse praost ise, ristiisaks oli praosti maalikunstnikust poeg Eduard, kelle järgi ka ristitu eesnimi, ning ristiemaks praosti tütar. Kolmandaks vaderiks oli nende kooli kool-

Kirjanik Eduard Bornhöhe (1862–1923) 38-aastaselt.

178

meister Juhan Landing. Eduard Vilde on kirjutanud, et tema ja Eduard Brunbergi õdedest emad olid „rahutut ja keevalist tõugu, kergesti süttiva temperamendiga, impulsiivsed uute muljete, sündmuste ja olukordade otsingul”. Endel Nirk kirjutab vist Fr.R. parafraseerides, et 29-aastasel Mail olid „„küll päike, küll tähed kosjas käinud”, aga kihlad kinnitati tasaseloomulise mõisakokaga”. Tegelikult oli Jaan küll laulatuse ajal juba 26-aastane koolmeister.

Eduard oli äärmiselt andekas, luges palju, oskas palju keeli, olles väga hea keele-mäluga, nii et järjekordse uue keele omandamiseks õppis ta lihtsalt sõnaraamatu ühe jutiga pähe, ta maalis, joonistas, laulis, mängis pille jne. 18-aastaselt oli tal „Tasuja” käsikiri valmis, kuid juba 16-aastaselt ilmus tema esimene raamat, seik-lusjutt „Röövel ja mõisnik”. Kirjanikunimeks võttis ta Bornhöhe, mis Endel Nirgi arvates on tuletatud Brunbergist, aga võib minu arust kohalikus alamsaksa murdes tähendada ka „kõrgestisündinut”. Nii saksa, inglise kui prantsuse keeles tähendab born sündinud ja höhe vähemalt saksa keeles kõrgust.

Nooruses reisis ta uskumatult palju. E. Nirk kurdab küll Bornhöhe majandus-liku kitsikuse ja pideva rahapuuduse üle, ent minu meelest oleks isegi rikas mees sellise reisimisega vaeseks jäänud. Nii sagedaste ja nii pikkade reiside jaoks pidi teda keegi rikas toetama, tema ametlik isa oli neil aegadel väidetavalt väga tagasi-hoidliku sissetulekuga sadulsepa ametis. Näiteid reisidest: Kaukaasias Stavropolis (kus oli veidi aega kohalikus eestlaste kogukonnas köster-koolmeistriks; pole usutav, et sealt mingit rikkust võis teenida), Vladikavkazis, Tiflises, Armeenias, Batumis, Väike-Aasias, Türgis, vahepeal Peterburis ja mujal Venemaal, kus tegi ka lühiaegseid väikesi tööotsi koduõpetajana, siis Königsbergis, Berliinis, Šveitsis, Prantsusmaal, Böömimaal, Austrias, Prahas, Halles, Weimaris, Harzi mägedes, Tüüringis, Erfurdis, Frankfurdis, Strassburgis, Kölnis, Düsseldorfis, Hannoveris, Magdeburgis, siis jälle Venemaal, siis Berliinis, Poolas, siis Konstantinoopolis, Palestiinas, Egiptuses, Itaalias, Šveitsis, Pariisis, vahepeal ka jälle Eestimaal ja Venemaal. Tähtis on ilmselt ikkagi Düsseldorf, kus ta ristiisa (või tegelik isa?) oli professor ja kes kõiki neid reise arvatavasti ka finantseeris. Professor v. Gebhardtiga pidi Bornhöhe läbikäimises olema, sest professor on uurinud tema maale ja soo-vitanud tal Düsseldorfi KAsse õppima tulla. Ta joonistaski aasta jooksul vajalikud proovitööd sisseastumiseks, aga et need varastas talt üks juhusõber ära, ja ta ei viitsinud uusi tegema hakata, siis jäigi kunstiakadeemiasse minemata. Ka Tartu ülikoolis ei viitsinud ta üle ühe semestri käia, Endel Nirk arvab, et ta katkestas õpingud rahapuudusel.

Eduard Bornhöhe abiellus isa poolt eestlase ja ema poolt saksastunud rootslase Constanze Clothilde Pehlmanniga, kodune keel oli saksa keel, poeg Walter pandi Saksamaa ülikooli. Lesestunud Constanze läks 1939 füüreri kutsel nach Waterland, poeg Walter Ameerikasse, kus ta koos Ernst Jaaksoniga oli 1940. aasta juulis pärast Eesti okupeerimist Ülemaailmse Eesti Ühingu asutaja- ja juhatuse liige.

Eduard Bornhöhe ei suhelnud eesti kirjanikega ega pidanud end üldse kirjani-

179

kuks, üldiselt sai ta Eesti üldsuse seaski tuntuks alles pärast surma, kooliõpilaste seas sai tema jutustuste lugemine populaarseks just tema matuste ajaks, nii et tema ärasaatmisel olid matuserongkäigus valdav osa leinajatest kooliõpilased. Temast maha jäänud raamatukogu, käsikirjade, jooniste ega muu vastu ei tundnud ükski Eesti muuseum ega Eesti kirjanike ühing sellal huvi, nii et peaaegu kõik läks kaduma. Ka oma tädipoja Eduard Vildega olid suhted väga komplitseeritud, kuid ta käis läbi kunstnikest vendade Raudadega, elades Tallinna perioodil nendega naabermajades, ning Konstantin Türnpuga, kellega elas lausa ühes majas.

Nii „Vürst Gabriel”, „Tasuja” kui ka „Villu võitlused” on kõik eestlaste-sakslaste suhetest ja n.-ö. romantilises võtmes. „Kuulsuse narrid” on eesti soost kultuuri-pürgijatest, kes oma asjaga kuidagi hakkama ei saa. Ka Bornhöhe kirjutas oma versiooni „Reinuvader Rebasest”, millest ilmus isegi kolm trükki. Kui teda süüdistati Fr.R. pealt mahakirjutamises, ütles ta, et ta võttis eeskujuks Goethe, mida Fr.R. ei olnud tunnistanud.

Arvatakse, et see, mida Bornhöhe on kirjutanud eesti keeles, on tegelikult tema loomingu väiksem osa, rohkem on ta kirjutanud ja avaldatud ikka saksa keeles, aga seda pärandit pole keegi uurinud, E. Nirk toob ühe näite, kus Bornhöhe naine on kusagilt saanud põneva saksakeelse romaani ja selle läbi lugenud, kiidab seda me-hele. Bornhöhe kostab, et see on tema kirjutatud, ainult teise varjunime all, ja oligi. Tegelikult oli ta nooruses paarkümmend aastat mitmete saksakeelsete ajakirjade ja kirjastuste kaastööline ja kirjasaatja nii Eesti-, Vene- kui Saksamaal.

Kui esitatud versioon on õige, päris ta oma loomingulise (üli)andekuse geenid v. Glehnidelt, need on samad, mis panid v. Glehnid Nõmmele Kalevipoja kuju, omapärast lossi ja kasvuhoonet ehitama ning võimaldasid Eduard v. Gebhardtil maalikunstis nii kõrgele lennata. Mingil määral võiks Eduard Bornhöhe isa küsi-muses selgust tuua prof. Eduard v. Gebhardti säilinud teoste analüüs. Väidetavalt olla prof. v. Gebhardt mõnel pühapildil oma ema Wilhelminet (neiuna v. Glehn) Maarjana kujutanud ja vähemalt ühel pühapildil kadunud pojast oma poega ees-kujuks võtnud. Kadunud poja ainetel olevat tal tegelikult neli teost, millest üks peaks olema Riia kunstimuuseumis. Kui ükski „Kadunud poeg” peaks tõepoolest Eduard Bornhöhega sarnaseks osutuma, võiks see olla veenvaks ja vaieldamatuks „kohtutõendiks” ja isa enda tunnistuseks isaduse tuvastamisel. Mõningase ülevaate Eduard von Gebhardti töödest ja sugulastest, s.h. vanematest saab vabahärra Harry von Gebhardti galerii veebileheküljelt aadressil http://picasaweb.google.de/freiher-rvongebhardt/EduardVonGebhardt

Mõtiskluseks võiks lisada veel sellise episoodi, et kui praost v. Gebhardt Kullaarule kooli asutas, kutsus ta kooli kaks koolmeistrit – Juhan Landingu ja Jaan Brunbergi, viimane oli juba aastaid olnud Metstaguse mõisakoolis koolmeistriks, seal olid sün-dinud ka kaks esimest last. Varsti pärast Kullaarule koolmeistriks asumist, tõenäoselt siis, kui Jaani naine käima peale sai, edutati Jaan hulga tasuvamale ja auväärsemale mõisavalitseja kohale, Landing jäi aga edasi koolmeistriks…

180

Siinkohal veel üks väike õpetlik vahepala. Kui vaatasin üle Eduard Bornhöhe va-nemate perekonnalugu, siis esimene laps sündis 1851 ja talle pandi kaks saksapärast eesnime. Huvi pärast vaatasin, millised eesnimed sel aastal Järva-Jaani kihelkonnas pandi. Kokku ristiti 201 last, neist 12 said kaks saksa eesnime, nende seas kaks mõisnike last, kolm koolmeistri last, kaks möldri last, üks köstri laps ja veel neli sakslastest mõisaametnike last, ülejäänud 94% olid kõik lihtsad ühenimelised eesti eesnimed. See oli 1851. aasta!

Mingit kahtlust Jaan Brunbergi esimese kahe tütre isaduses pole, vaderid on eestlased maarahva hulgast, aga koolmeistritel lihtsalt hakkas sellel ajal moodi minema tava panna oma lastele mõisnike eeskujul eesnimesid, ka nimetatud aastal oli mõisnik v. Rosen samas kirikus pannud oma tütrele nimeks Pauline Wilhelmine ja nii pani ka Jaan Brunberg oma tütrele*. Veidi-veidi kahtlasem lugu on Jaani isa Jakobi pere esimeste lastega, kes sündisid Simuna kihelkonna Tammiku mõisas, kus Jakob oli kokk ja naine abielludes mõisa toatüdruk, ka seal ristitakse esimesed kaks last kahe ja kolme eesnimega, esimese puhul on esimene vader mõisahärra ise ja teise puhul mõisaproua, aga siingi võib seda ilma kahtlustamiseta lihtsalt mõisapere omavaheliseks heaks läbisaamiseks arvata või lausa ühise pere tundeks, oldi ja elati ju aastaid koos samades ruumides ja tunti omavahel ülihästi. Jaani sünni ajaks olid millegipärast suhted halvenenud, enam mõisasaksad kingitusega varrudele ei tulnud ja lapsele pandi ka lihtne eesti poisslapse nimi – Jaan.

Kuid alati peab uurima ka emapoolseid eellasi. Jaan Brunbergi naise Maie isa nimi oli samuti Jaan (Kõnsa Jaan), aga ema oli Marri. See Jaan sündis Kuksema mõisa Val(l)aste külas Rütli ehk Leppiko Ado ja Tio esimese lapsena 4. oktoobril 1787. Esimeseks ristiisaks on Herr Major von Brevern, teised vaderid on eestlased.

Ado ja Tio laulatus on meetrikaraamatusse ilmselt vahele kirjutatud, küll sama käekirjaga mis teisedki, kuid märgatavalt teise kaldega. See on kirjutatud lehekülje alla äärele, eelmised laulatused samal leheküljel on 13. detsembril 1786, alla äärele on kirjutatud: „17. dets. Paukuma Ado Keikast ja Tio, Andrese Juhhani tüdr. Türjelt.” Järgmised laulatused on järgmisel leheküljel 27. detsembril. Vahelekirjutamise kõrval on eripäraks see, et laulatus on vormistatud kolmapäevale, kõik teised laulatused on ikka nädalavahetuseti. Lisaks pole peigmehele juurde kirjutatud, kelle poeg ta on, kõigil teistel on alati isanimi ka. Õieti pole küll ka pruudil isa nime, aga tüdru-kute puhul esineb seda ka mujal, et näidatakse ainult peremehe nimi, kelle juures ta parajasti tüdrukuks on, nii oli see üldiseks tavaks ka veel 100 aastat hiljem. Peab tunnistama, et laulatus on vormistatud korralikult, nii et esimese sünnituseni jääb paar nädalat üle üheksa kuu.

1784. aasta Kuksema revisjonilehele on alla kirjutanud Carl Ludwig v. Brevern (1755(7)–1823). Ta oli Maardu ja veel mitme mõisa omanik ning ta oli ka Avanduse

* Pauline Wilhelmine Brunberg laulatati 1875 Tallinna Jaani kirikus Keila Lehola kool-meistri Hans Trassiga, nende pojapoeg on botaanikaprofessor Hans-Voldemar Trass.

181

ja Annikvere panthärra. Kuid Kuksema sai ta kaasavarana, sest ta naine oli temaga abiellu-des juba teist korda lesk ja oma teiselt abikaa-salt, vabahärra Jürgen Johann Stackelbergilt pärinud Kuksema. Von Brevernite suguvõsas ei ole erilisi loomingulisi andeid märgata ol-nud, Carl Ludwig elas kogu aeg Maardus ja oli formaalselt Kuksema omanik vaid ajutiselt, kuni kasupoeg (naise teise abielu poeg) parun Wolter Heinrich v. Stackelberg täisealiseks ja mõisaomanikuks sai. Õieti oli ka Tammiku mõis Simuna kihelkonnas sama parun Wolter Heinrich v. Stackelbergi omanduses, ta lihtsalt võttis oma teenrid ja koka Kuksemalt kaasa, kui sinna elama läks. Kuid Carl Ludwig v. Breverni kasupojaks oli ka parun Otto Gustav v. Stackelberg, ta naise eelmise abielu mehe poeg esimesest abielust, kes oli ema poolt v.

Engelhardtidest, kus kindlasti liikus loomeandekuse geen. See noormees oli Jaani sündides parajas eas, 17-aastane, ning abiellus alles 1810, temast sai hiljem Roos-na-Alliku omanik ja Eestimaa rüütelkonna peamees. Ma arvan, et see noormees sobiks küllaltki hästi nii Eduard Bornhöhe kui Eduard Vilde emade isa loome-andekuse geeni doonoriks.

Samasugune varjatud geen pidi peituma ka mõlema meie kirjaniku isa kromo-soomides. Seega, Eduard Bornhöhe (kasu)isa Jaani isa Jakob oli kokaks Tammiku mõisas, kus mõisnikuks oli parun Wolter Heinrich v. Stackelberg (nagu ka Kukse-mal), ja Eduard Bornhöhe ema Mai isa Jaan võis olla parun Otto Gustav v. Stackel-bergi poeg. Need parunid Stackelbergid olid omavahel poolvennad, Kuksema ja Roosna-Alliku omaniku parun Jürgen Johann Stackelbergi pojad (vt. Kreutzwaldi tabeli paremat äärt).

Seesugustele mõtetele annab tuge ka Bornhöhe tädipoja Eduard Vilde suhteliselt tugev pürgimine baltisaksa seltskonda.

Eduard Vilde

Eduard Vilde (1865–1933) sündis mõisakupja pojana Pudivere mõisas Simunas. Ema Leno (Rüter) tuli Pudivere mõisa toatüdrukuks 1864. aasta algul, olles enne olnud Väike-Maarja pastori Georg Magnus Knüpfferi (Kadrina pastori vend)

Roosna-Alliku Georg Wolter parun Stackelberg (1808–1863).

182

toatüdruk*, ja abiellus kohe kubjas Jüri Wildega. Paar kuud pärast Eduardi sündi koliti Muuga mõisa, kus Eduard veetis oma nooruse. Muuga mõisas ehitas kunstipro-fessor Carl Timoleon v. Neff parasjagu oma imelossi. Eduardi isa oli seal algul kubjas ja hiljem aidamees. Eduardi lapsepõlve mängukaaslaseks oli metsaülem Treubergi (kasu)poeg Heinrich, kes tegelikult oli Piira mõisniku Grünewaldti sohipoeg**. Nende kurvalt lõppenud tiigil-sõidust on Vilde kirjutanud loo „Minu esimesed triibulised”. Eduard õppis Tallinnas Kentmanni algkoo-lis*** ja Tallinna saksa kreiskoolis, kus Fr.R. ja Eduard Bornhöhegi. Kirjutamist alustas ajakirjanikuna ja vahetas mitu korda ajakir-ju, kus palgal oli. Ta reisis mõneks aastaks Riiga, Berliini ja mujale Euroopasse. Riias tutvus ta ka oma esimese naise Johanna Elisabeth Wilhelmine Antonie Gronauga,

kes oli saksa-hollandi päritolu. Laulatus oli Berliinis pruudi sugulaste juures. Raamatus „Sinu, minu ja meie Riia” (2008) kirjutab Livia Viitol (lk.124): „Riias elades suhtles Vilde tihedalt saksakeelsete ringkondadega. Samas puuduvad tea-ted tema sidemete kohta 1880. aastal asutatud „Imanta” lauluseltsi liikmete, Riia eestlastega. Ilmselt ei otsinud Vilde ise oma rahvuskaaslastega kontakti, mis on ka mõistetav: oli ju kirjaniku kodumaalt lahkumise üks põhjusi soov kaugeneda eesti seltskonnast.” Oma hilisemates teostes suhtus ta mõisnikesse põlastavalt, osales revolutsioonilises liikumises, oli maailmavaatelt sotsiaaldemokraat.

1903 hakkas Vilde elama avalikku vabaabielu Linda Jürmanniga, ennekuulmatu pretsedendina kuulutasid nad omavahelise vabaabielu isegi ajalehes välja. Linda oli sündinud Põltsamaa lossi Kamari külas 26. juulil 1880 Tarvastu pastori ja praosti

* Väike-Maarja noore pastori peres oli sündinud ka hilisem kuulus arhitekt Rudolf Otto v. Knüpffer, kes Leno toatüdrukuks oleku viimastel aastatel juhtis küll juba Revalis Kaarli kiriku ehitustööd.

** Nii kirjutab Jaan Toomla raamatus „Vaateid Vilde elusse”, 1965. Lisan, et zooloog ja cand. phil. Johann Georg Moritz v. Gruenewaldt abiellus 1859 kunstnik v. Neffi tütre Luise Mariaga (Mary), kes sai kaasavaraks emale kuulunud Piira mõisa, kui ta vanemad 1861 Muuga mõisa ostsid ja sinna kolisid.

*** Kooli asutas Kuusalu pastor Kentmann (praegu Kentmanni tänav), kes alates 1877 toimetas ta ka „Ristirahva Pühapäevalehte”.

Kirjanik Eduard Vilde (1865–1933) noorpõlvepilt.

183

Mihkel Jürmanni venna Reinu ja Kai tütrena. Ta oli ajakirjanik, hiljem ka tõlkija, naisõiguslane, sotsiaaldemokraat ja äge kommunistide vastane. 1919. aasta esimestel vabadel valimistel valiti ta kolme naisterahva hulgas Eesti sotsiaaldemokraatide partei esindajana Tallinna volikogusse. Vilde sai alles 1921 oma esimesest naisest lahutatud ja laulatati Lindaga 1923. Nooremas eas oli Vilde olnud kiindunud ka Marie Underisse ning 1920. aastate teisel poolel ripsutas avalikult ja skandaalselt tiibu ühe juuditariga. Arvan, et sellises vabamõtlejalikus suhtumises abielusideme-tesse võiks väljenduda ka protest (või sümpaatia) oma eellaste ja suguvõsa liikmete suhtumisse abieluinimeste tavapärastesse suhtluspiirangutesse.

Veel üks Eduard

Kui Eduard Bornhöhe sündis siia ilma (arvatavasti) kirepuhangu tulemusel ja ta kasutas noormehena oma „juhusliku isa” oskuslikult ära, siis ühe teise Eduardi ja tema pere lugu sarnaneb üpris palju Fr.R. omaga, kus põlvkondade viisi tehti koostööd ja läheneti baltisakslastele. See oli Eduard Viiralt (1898–1954). Temagi sündis mõisateenija vallaslapsena, temagi (kasu)isa sai mõisavalitsejaks ning ka ta vanaisa oli mõisavalitseja, temagi eellaste seas olid ema ja vanaema tähtsamad ja otsustavamad tegijad kui nende mehed, temagi pandi saksa (era)kooli ja temastki sai suur kultuurilooja, tänapäevani kõige hinnatum ja hinnalisemate taieste looja eesti rahva hulgast. 2008. aasta lõpus müüdi üks tema maal oksjonil 2,8 miljoni Eesti krooni eest.

Eduard Viiralt (algselt Wiralt) sündis Peterburi lähistel Tsarskoje Selo kreisis Robidetsi mõisas* 8. märtsil 1898 (vkj.) mõisateenija Sophie Elisabeth Asuri vallas-lapsena. Poolteist kuud hiljem sai või pandi Sophie mehele Anton Viiraltile (sünd. 28.07.1869). On võimalik, et Eduard sündis kusagil mujal, sest esimesed teated temast ongi sellest ajast, kui ta vanemad olid juba laulatatud ja Eduard Robidetsis Antoni pojaks kuulutatud. Anton on 1888 Peetri kihelkonna Viisu mõisast Robidetsi mõisa läinud. Peetri koguduse personaalraamatus on märge, et Antoni laulatus on registreeritud 1898 nr. 23 all, aga seda meetrikaraamatut saagas pole, nii et me ei tea täpselt, kas nad laulatati Gattšinas või kusagil mujal.

See on sama Viisu mõis, kus Fr.R. (kasu)isa Juhan oli mõisavalitsejaks ja kus ta koos perega elas. Samal ajal elas seal koos perega Antoni vanaisa Rein, kes oli mõi-

* Koeru personaalraamatus on sünnikohaks kirjutatud Gubanits, laulatuse kohaks Gattšina, Eduardi vend Oskar sündis 03.06.1899, vend August 04.10.1901. Ingeri-soomlaste asulas Kupanitsas on luterlik kirik, kus selle kandi luterlased kirikus käisid. Hiljem, 1922 on Anton ja Sophie Tapa metodisti koguduse liikmed.

184

sas kangur. Kõigis varasemates revisjonides oli kangur Reinu pere mõisainimeste, kuid mitte vabade, vaid pärisorjade hulgas neljas pere ja nimedepaneku ajal sai ta esimesena perekonnanime, nii et Wiralti nimi on nr. 1. Antoni isa Mart elas oma perega mõisas Reinu juures.

Eduardi ema Sophie Elisabeth sündis Aruvalla mõisas (Vaida ja Kose-Uuemõisa vahel, eraldatud Kose-Uuemõisast) mõisavalitseja Jüri Asuri ja Mari (neiuna Ama) tütrena 4. märtsil 1872. Isa Jüri oli tegelikult sündinud sulase pojana ja ka esiisad polnud taluperemehed, aga nii Asurid kui Amad on põlised Harmi mõisa suguvõsad. Mari oli Harmi mõisa Vanakubja talu peremehe Ado Ama tütar. Juba 1782 oli Ado vanaisa Ado tema isale ja Harmi kupjale Jaanile antud talus peremees. Kõik kolm põlve Mari esiisasid olid esimesed pojad ja Vanakubja peremehed ning see talu oli kogu aeg esimene talu Harmi mõisa talude nimistus, alles 1858. aasta revisjonis on see märgitud taluks nr. 2.

Robidetsi mõis kuulus Nicolaus Erich v. Schillingile, kes töötas Peterburis rahan-dusministeeriumi osakonnajuhatajana. Ma tahaksin välja pakkuda ühe huvitava mõttekäigu.

Suure maalikunstniku Carl Timoleon v. Neffi pojapoeg, samuti Timoleon Karl, sündinud 1871, oli alles poissmees, kui tema õde Lullu (õieti Luise Emilie Helene) oli juba Gotthard Otto v. Schillingi pruut (abiellusid 1900). Nad võisid koos teha väljasõite Gotthard Otto venna Nicolaus Erich v. Schillingi Robidetsi mõisa, kus peeti pidu ja jäädi ka ööseks. Ühest sellisest 1897. aasta juulikuisest olengust jäigi Sophie käima peale ja 1898 märtsis sündis poisslaps. Ka Robidetsi mõisnikul Nicolaus Erichil oli 1897 peo ajal juba pruut olemas. See on tüüpiline tegudele provotseeriv olukord, kui kolmemehelises peoseltskonnas kahel on pruudid olemas, siis ei jää kolmandalgi muud üle kui „suhelda” (kauni?) seltskonda teenindava tütarlapsega. Timoleon Karl oli siis 27-aastane ja temagi abiellus 1899. Aga see kõik võis ka kui-dagi teisiti ja kusagil teisal juhtuda.

Nicolaus Erich v. Schilling abiellus 1898 oma lellenaise vennatütre Anna Maria Amata v. Benckendorffiga*, kes päris kaasavaraks oma isalt Paulilt (1845–1902) Varangu, Liigvalla ja Vägeva mõisa Eestimaal. Nicolaus Erich v. Schilling on 1909 Peterburis ameti maha pannud ja samal aastal kolisid kõik koos Eestimaale Varangu mõisa, kus Eduardi (kasu)isa Anton sai mõisavalitsejaks. Mai Levin on kirjutanud 1985 ilmunud raamatus „Eduard Viiralt”, et hiljemalt 1901. aastast elas Viiraltite perekond sama Tsarskoje Selo kreisi Kalitino mõisas, kus Anton oli kupjaks ja seal sündis kolmas poeg August.

Ei ole muid asitõendeid kui ainult suur kunstnikuanne, et Eduard Viiralt võiks olla suure kunstniku Carl Timoleon v. Neffi pojapojapoeg. Näopilte võrreldes on minu arust neil kahel kunstnikul küllalt suur sarnasus, kuigi vahet on ju mitu

* Olen Anna Maria Amata v. Benckendorffi sugulusseost teiste v. Benckendorffidega näidanud tabeli „Mõisaparkide rajajad” parempoolses ääres.

185

põlvkonda ja vahepeal on tehtud valikuid veel kahest geenikomplektist.Huvitavaid seoseid leiame ka kunstnike tabelist, sest Harmi mõis, kust pärinevad

Eduard Viiralti ema Sophie nii isa- kui emapoolsed suguvõsad, kuulus Zoege-Man-teuffelitele, see suguvõsa on üks suuremaid sõlmijaid suurte kunstnike-suguvõsade vahel, siit liikus geene siia- ja sinnapoole. Wilhelm Johann (vt. tabelit „Baltisaksa kunstnikud”) on Harmi omanik 1782., 1795. ja 1811. aasta revisjoni ajal, 1816 on omanikuks isegi lesestunud Helene Henriette, 1834 Carl Magnus (maalikunstnik Otto isa) ja 1850. ning 1858. aasta revisjoni ajal Maximilian. Samal ajal on Muuga mõisa omanik Carl Magnuse Harmil sündinud poeg Leo, kes 1860 müüs Muuga mõisa Carl Timoleon v. Neffile, kuhu see ehitas oma kuulsa lossi ja asutas veel kuul-sama kunstimuuseumi. Kui v. Neff oli Carl Magnus Zoege-Manteuffeli ühe venna poeg, nagu arvatakse, siis Harmi omanikud olid ju tema lell ja lellepoeg, nii võidi vastastikku läbi käia ja ka veel järgmiste põlvkondade ajal mõisainimeste tütreid endale ja oma järeltulevatele põlvedele silmarõõmuks kaubelda. Nii võis siis Sophie isegi lausa Timoleon Karl v. Neffi soovil ja mahitusel Robidetsi mõisa sattuda.

Lähisugulusseostest võib alates parun Reinhold August Kaulbarsist välja tuua (vt. tabeli „Kuningad, keisrid” alläärt), et üks tema tütardest abiellus kunstnik Carl Timoleon v. Neffiga ja teine tütar Trilli mõisniku parun Karl Georg Stackelbergi-ga, viimase pojatütar ja Carl Timoleoni poeg Heinrich abiellusid omavahel, nii et Heinrich abiellus oma nõo tütrega ja neil sündis esimese lapsena Timoleon Karl (1871–1919), keda kahtlustame Eduard Viiralti isaks. Lisan veel, et Timoleon Karl pidas kuni 1919. aastani sama Muuga mõisa, mille Simuna kihelkonda ehitas tema vanaisa Carl Timoleon ja kus ehitamise ajal kasvas Muuga kupja ja aidamehe pojana

Eduard Vilde. Timoleon Karl (noorem) ise langes 22. novembril 1919 vabatahtlikuna Eesti armee kaitselahingus Narva all, kui tema ametlik poeg Heinrich Georg Moritz Eugen oli nelja-aastane. Viimane Heinrich pidas Muuga mõisa Eesti Wabariigi lõpuni, oli kunstiekspert ja ajalehe toimetaja. Üks kriminaalne tegelane lasi ta 1940. aastal se-gadusehoos maha. Tapja poodi üles. Muu-ga kunstikogud tassiti osalt laiali, osa viidi Kadrioru kunstimuuseumi.

Lisan veel, et üks Trilli mõisniku parun Karl Georg Stackelbergi vend oli kuulus maalikunstnik, arheoloog ning Vääna lossi ja pargi rajaja parun Otto Magnus (1786–1837) ja teine vend oli parun Christoph Adam, kes oli Tallinna kubermangugüm-naasiumi direktor, kus Fr.R. õppis tema di-Mõdriku Reinhold parun Kaulbars

(1767–1846).

186

rektoriks olles. Christoph Adami naise õde oli kultuuriloost tuntud kui Beethoveni „surematu armastus” Maria Theresia Brunswik.

Pealegi oli sellesama parun Reinhold August v. Kaulbarsi* peamõisas Rägaveres Fr.R. (kasu)isa Juhan vahepeal kõrtsipidaja ja et ikka sama Reinhold August v. Kaulbarsi kolmandale väimehele ehk v. Neffi kälimehele Karl v. Essenile kuulunud Küti mõisa kolisid Lowisa ja Jaan Raud. Selleks ajaks, kui kusagil Viru-Jaagupi kihelkonnas** sündisid kahtlastel asjaoludel kaksikvennad kunstnikud Rauad, oli revisjoni järgi mõisnikuks keegi parun Georg Stackelberg – see saab olla ainult 1843 sündinud Karl Moritz Reinhold Georg, varasema Trilli omaniku Karl Georgi poja-poeg, ühtlasi Heinrich v. Neffi naisevend ja kes sai 35-aastaselt Türgi sõjas surma. Temagi võis olla kunstnike Raudade tegelik isa. Sel juhtumil oleksid Eduard Viiralti vanaema ja vendade Raudade isa omavahel õde ja vend.

Sophie isa Aruvallas mõisavalitsejaks olles oli Aruvalla mõisa omanik krahv Alexander Karl Magnus v. der Pahlen (vt. tabelit „Ungern-Sternbergid” ja peatüki joonealust), kes oli ka Arbavere, Vaida ja muidugi Palmse omanik***. Kui vana Ale-xander 1895 suri, müüdi Aruvalla mõis Arnold Heinrich v. Dehnile, kelle onupoeg Alexander August Eugen v. Harpe sai sedaaegu Viisu mõisnikuks, nii et nende mõisate mõisnikud, kust Sophie ja Anton Viiralt pärinesid, olid omavahel nõod. Nii eelnimetatud mõisnikud kui ka Sophie ja Anton olid neil aastail kõik noored ja enam-vähem ühevanused. Sugulussidemetelt võib asja aga veelgi põnevamaks ajada, sest Nicolaus Erich v. Schillingi isa ja ta naise Anna Amata ema ning ka Alexander August Eugen v. Harpe isa ja Arnold Heinrich v. Dehni ema olid kõik omavahel nõod, kõik nad olid Georg Friedrich v. Stackelbergi (1769–1808) lapselapselapsed (vt. tabeli „Kreutzwald” paremat äärt). Georg Friedrichi venda Otto Gustavit kaht-lustasin ma eelmises peatükis Eduard Vilde ja Eduard Bornhöhe emade isa Jaan Rüteri tegelikuks isaks.

* Parun Reinhold August Kaulbars (1767–1846) lasi endale Toompeale ehitada linna-palee, s.o. sammastega uhke hoone Pika jala kohal, kus praegu asub Õigus kantsleri büroo, eelmisel sajandivahetusel kuulus see paruness Natalie Uexküllile (vt. ptk. „Treumani pere”).

** Teatmeteostes on antud erinevaid sünnikohti, kiriku sünnimeetrikas pole sünnikohta näidatud.

*** Alexander Karl Magnus v. der Pahleni tütar Isabella Olga abiellus Fr.R. nõo parun Rudolf Ungern-Sternbergiga Lasilasse, nende pojad olid hiljem professorid Jaapanis. Alexandri poegadest oli üks paleontoloog ja teine Peterburi zooloogiamuuseumi konservaator (varahoidja). Alexander ise oli Eestimaa rüütelkonna peamees ja Balti Raudteede valitsuse president. Ta ema, neiuna paruness Essen, oli Aruvalla mõisa toonud kaasavarana v. der Pahlenite suguvõsale. Alexandri isa, Läänemere provintside kindralkuberneri ja Tartu õpperingkonna kuraatori Karl Magnuse teine naine oli luuletaja, kirjaniku ja tõlkija ning Tallinna gümnaasiumi professori ja rektori Friedrich v. Arveliuse tütar Catharina.

187

Sajanditaguseid sündmusi uurides tahan lugejatele meelde tuletada ja rõhuta-da tõsiasja, et mõis oli ikkagi mõisniku eraomand ja talupojad ei saanud kuidagi n.-ö. oma tahtel mõisu vahetada, sellistes talupoegade ümberpaigutustes leppisid mõisnikud omavahel kokku ja iseäranis mõisainimesteks saamiseks valiti reeglina neist suguvõsadest, kus oldi ennegi põlvest põlve mõisaeluga harjutud ja usaldus olemas; kel mõisa vastu rusikas taskus, neid mõisaametisse ei võetud. Nii et üks-teisest ligi 100 km kaugusel asuvatest mõisatest pärinevad Eduard Viiralti ametli-kud vanemad Anton ja Sophie ei saanud Venemaal asuvas mõisas kokku sattuda kuidagi juhuslikult ega kogemata, vaid nende mõisate lähisugulastest mõisnikud arutasid need inimesed ja käigud eelnevalt läbi ja leppisid omavahel kokku. Kuigi pärast pärisorjuse kaotamist ametlikult enam talupoegi osta-müüa ei saanud, võidi mitteametlikult seda tõenäoliselt veel sajandi eestki vana tava järgi kuidagi teha.

Et kõik aspektid oleks kirja pandud, tahan „väikese”, tegelikult tõsise kahtlustuse esitada ka seoses Eduardi ema Sophie Elisabethi sünniga. Tema isal Jüril oli kaks naist. Esimene oli Maarja, kellega sündis kaks last. Teist korda abiellus Jüri 1865 Mari Amaga, kes oli Jürist kaheksa aastat noorem. Millegipärast said nad oma esi-mese ja ainsa lapse, kes oligi Sophie Elisabeth, alles seitsmendal abieluaastal, ja kelle ristimisel oli vaderite seas ka üks Fräulein. Ilmselt selle sündmuse aegu sai Jüri ka Aruvalla mõisavalitsejaks, mis on ühe sulase poja kohta üsna ebatüüpiline. Mari ja

Kaameli pea. Eduard Wiiralt.

188

Jüri laulatuse aegsed meetrika- ja laulatuste raamatud on puhtalt ümber kirjutatud, nii et vahelekirjutamist uurida ei saa, siiski saame sealt teada, et Jüri on Mariga laulatamise ajal olnud Ojasoo (Alt-Harm) mõisa aednik. Võib-olla ta oli ühtlasi ka Ojasoo kõrvalmõisa Lööra aednik, kus mõisnikuks oli maalikunstnik Otto Zoege v. Manteuffel, kes oli Carl Timoleon v. Neffi sõber ja nõbu ja kellega nad omal ajal koos Peterburis Iisaku katedraali maalisid. Maalikunstnik Otto Zoege-Manteuf-felil sündis veel 1873 Lööral poeg Georg. Vanuse poolest võis pigem Otto Zoege- Manteuffel kui Carl Timoleon v. Neff Sophie Elisabethi tegelik isa olla, Sophie ema Mari pandi siis aednikule mehele ja aednik sai selle eest mõisavalitsejaks.

Sel juhul oleks nii Eduard Viiralti isa- kui emapoolsed andekuse geenid pärit sama(de)st suguvõsa(de)st, kust paljudel teistelgi käsitletud kunstnikel. Kui versioon oleks õige, siis oleks Eduard Viiralti ema ja isaisa olnud omavahel teise põlve nõod, viimaste vanaisad vennad ja isad omavahel nõod – vastavalt kunstnikud parun Otto Zoege-Manteuffel ja Carl Timoleon v. Neff (!!!).

Friedrich Robert Faehlmann

Ma tõesti ei tahaks nii mitut vanema põlve eesti kultuuriloojat baltisakslastega seos-tada, kuid kummalisel kombel on Faehlmanni pere looski palju eespool käsitletutele sarnast ja tuttavat. Ma ei ole leidnud ka ühtki põhjalikumat Faehlmanni suguvõsa uurimust, millega oma leidusid võrrelda.

Nii ENE kui EKL andmetel on Friedrich Robert Faehlmann sündinud (ukj.) 31. detsembril 1798 Ao mõisavalitseja pojana. Pärast ema surma on mõisnik seitsme-aastase poisi oma peresse kasvatada võtnud, edasi pandi ta Rakvere kreiskooli ja ülejäänu on juba küllaltki tuntud Tartu periood.

Õieti polnudki ta nimi algul Faehlmann, vaid Fehlmann ja see on oluline. Koeru koguduse meetrikaraamatust leidsin, et Friedrich Robert Fehlmann on sündinud (vkj.) 20. või isegi 21. detsembril 1798. Isa oli Ao mõisavalitseja (disponent) Heinrich Johann Fehlmann ja ema Catarina. Nii et poiss ei sündinud pärisorjana, vaid vabade inimeste lapsena. Ristimisel on kirjas kaks vaderit: ristiisa on assessor v. Paikul ja ristiemaks neiu v. Paykull.

Kõigepealt veidi mõisnikest. Baltisaksa geneloogia käsiraamat näitab, et Moo-ra ja Kaarma mõisnikul Otto Johann v. Paykullil* oli kolm poega, kellest vanim

* Baltisaksa uurijad väidavad, et v. Paykyllide suguvõsa on kohalikku algupära. Esimene teadaolev Paitekylle oli 14. saj. kohalik Saksa ordu vasall Laiuse ja Põltsamaa kandis, ilmselt on nimi enam-vähem samanimelise küla järgi, kust see eesti soost vanem või ülik algselt pärines.

189

Friedrich Johann päris Kaarma mõisa ning noorematel poegadel Karl Robertil ja Bengt Robertil päritavat mõisa polnud. Otto Johannil oli aga vend Fabian Reinhold (surnud 1771 Simunas), kes oleks nagu millalgi olnud Ao mõisnik, nagu ka tema poeg ja hilisem Ao mõisnik Friedrich (1754–1821) ning samas mõisas on elanud ja surnud ka Friedrichi kolm õde. See tundub olevat eksitus. Fabian Reinhold ja tema poeg Friedrich pole minu arust kunagi Ao mõisnikud olnud, või siis õige vähekest aega, aga nad on baltisaksa genealoogia järgi vähemalt oma elu lõpuaastatel elanud ja surnud Ao mõisas.

1782. aasta hingerevisjoni ajal oli Ao mõisnik veel George Detloff v. Schulmann, 1795. aastal ja sellele eelneval perioodil olid Ao mõisnikud Carl v. Berg koos proua Philippinega, sündinud Wolf v. Gudenberg. 1811. aastaks, kui oli järgmine revisjon, on mõisaomanikuks saanud assessor Carl Robert v. Paykull, kes oli Bergide väimees, kuid kelle naine Karoline, sündinud v. Berg, juba enne eelmist revisjoni 1794 suri. 1811. aasta aadlirevisjon ütleb, et assessor Carl Robert v. Paykull ka elas tegeli-kult Ao mõisas oma tütre Caroline (Philippine) ning vallaliste õdede Elisabethi ja Augustega, viimasel on ka kasutütar Helena v. Paykull. Näib, et genealoogias Fried-richi õdedeks arvatud Auguste ja Elisabeth olid hoopis Carl Roberti õed. Segadust võiks selgitada 1816. aasta revisjon, kus mõisnik Carl Robert näitab loetelu päris-orjadest, kes kuuluvad tema vennale Friedrich Johannile. See vend Friedrich on segi aetud lellepoeg Friedrichiga.

Friedrich Robert Faehlmann. A. Pezoldi õlimaali (1833) järgi.

Friedrich Robert Faehlmann (1789–1850). Kunstnik A. Klünderi joonis.

190

Kui Friedrich Robert Fehlmann oli tõesti mõisa kasvatada või kasulapseks võetud, nagu legend räägib, võib ta Ao mõisa elanike loetelust revisjonis puududa seetõttu, et oli hingede loendamise ajal Rakvere kreiskoolis. Tegelikult ei leidnud ma ühtki dokumenti, mis tõestaks, et ta mõisas oleks kasvatada olnud, kuid ei leidnud teda noorpõlve ajal ka kusagilt mujalt, oletame siis edasi, et ta kasvas Ao mõisas.

Edasi annan ülevaate Friedrich Robert Fehlmanni vanemate ja eellaste otsingutest.Otsisin neid mitme kihelkonna ja ka Paide ja Rakvere linna koguduse kiriku-

raamatutest, kuid tulemused on kesised. Õnneks oli Catarina sellel ajal küllalt vähe-levinud nimi ja maarahva seas polnud ka Kadri sealkandis kuigi tuntud. Leidsin ainult paar enam-vähem sobivat Catarinat ja paar Johanni, nende leidude põhjal püüdsin rekonstrueerida alljärgneva sündmuste käigu.

Viru-Jaagupi kihelkonna Kulina mõisas, mille pantmõisnikuks oli 1795. aasta hingerevisjoni ajal assessor Carl Robert v. Paykull, oli üks kolmest vabast mõisa-inimesest kahe revisjoni vahelisel ajal keegi Catharina Grebe nimeline teenija - tüdruk, kes oli eelmise revisjoni ajal (1782) 18-aastane, seega sündinud umbes 1764. Nimi kirjutatakse 1782 koguni Catarinee. Ta on enne 1795. aasta revisjoni mõisast lahkunud ja mehele läinud nach Kahal. Eestimaal on ainult üks Kahala-nimeline mõis ja see on Kolga mõisa karjamõis*. Sealses 1795. aasta revisjonis näidatakse tõesti üht Catharina Charlotte nimelist perenaist, kes on nüüd 28-aastane, seega sündinud 1767 (erinevuse võiks lugeda sellel ajal lubatud vea piiresse). Tal on ka kaheksa-aastane tütar Margaretha Gertruta, aga meest ei paista olevat.

Samast Kulina mõisast, kust Catarina oli Kahalasse läinud, oli eelmine mõisnik Carl v. Berg sel ajal Ao omanikuks saanud ja läks koos mõisarahvaga sinna ela-ma. Kulinalt on 1795. aastaks veel lahkunud kaks Johanni, kes eelmise revisjoni ajal (1782) on olnud 19-aastane teener Johann (sünd. 1763) ja 30-aastane kutsar Johann (sünd. 1752). Näib, et viimane Johann (kutsar) on 1811. aastaks hoopis kaduma saanud või surnud. Kuid 1763. aastal sündinud Johann sobiks meie otsi-tavaks hästi. Kindlasti elas 1811. ja 1816. aastal toimunud hingerevisjonide ajal Johann Fehlmann Ao mõisas, kuid teda ei ole selle mõisarahva hulgas näidatud, sest ta sai 1805 Paide kodanikuks ja on Paide kodanike hingekirjas (vt. 2.VI-58, lk.103, kaader saagas 105). Seal on kirjas, et ta on 1811. aastal 51-aastane, seega sündinud 1760, mida võiks varasema hingerevisjoni järgi arvutatud 1763. aastaga võrreldes lugeda vea piires olevaks, sest neil aegadel oli selline nihe tavapärane. 1811. aasta hingeloendis kohtame küll üht teist Johanni Ao mõisasse juurdetulnute nimekirjas, kes on tulnud või toodud Kulina mõisast ja saanud Ao mõisa karjameheks, ta on 1811 näidatud 34-aastasena (seega sündinud 1777) ja tal on 17-aastane poeg Carl. 1816. aasta revisjonis on see Johann ikka veel karjamees, tal on naine Madli, kaks poega ja viis tütart.

* Järva Peetri kihelkonnas on küll Esna mõisa all ka Kahala küla, kuid seal 1795 hinge-revisjonis ühtki Catharinat ega sellesarnast nime ei näidata.

191

Revisjoni järgi on (meie otsitav) Johann juba Kulinal abiellunud ja sellest abielust sündis ajavahemikus 1788–95 poeg Karl, kuid kelle ema tõenäoliselt varsti suri. 1790 suri Ao mõisas sealne valitseja Johann Tomson ning arvatavasti jäi üksikuks ka Catarina Kuusalu Kahalas. Nähtavasti olid assessor Karl Robert v. Paykullil ikka veel „soojad suhted” oma endise teenijatüdrukuga ja Catarina sai „käima peale”. Kõik need probleemid lahendas mõisnik ühekorraga nii, et lesestunud Johann lasti priiks, ta sai nimeks Heinrich Johann Fehlmann, s.o. tõlkes „väärmees” või „vale mees”, sest ta pandi paari titte ootava Catarinaga ja selle eest sai ta veel ka Ao mõisa uueks valitsejaks.

Koeru kirikuraamatutest ma Johanni ja Catarina laulatust ei leidnud, tõenäoselt toimus laulatus pruudi kodukirikus ehk Kuusalu kirikus (mille abielumeetrika neist aastatest puudub), või hoopis mõnes teises kirikus (mida ma pole leidnud). Catari-nal sündis (kirjade järgi Johanniga) poeg Friedrich Robert Fehlmann. Ka Johanni esimese abielu poeg sai nüüd uueks nimeks Carl Friedrich Philipp Fehlmann. Hein-rich Johannil ja Catarinal sündis 1802 omavahel veel tütar Helena Sophie, kes aga pooleaastaselt suri. 1803 sündis neil poeg Eberhard August Ferdinand Fehlmann, kes kasvas suureks ja käis 1820. aastal Koerus leeris.

Kuid Catarina suri, kui lapsed Johann Fehlmanniga olid alles väikesed. Ta maeti 8. oktoobril 1805 neljakümne ühe-aastasena (seega sündinud 1764) Simunasse. Kõik laste ristimised ja tütre matus on kirjas Koeru kiriku saksa pihtkonnas.

Catarina kaotusega teist korda lesestunud Heinrich Johann Fehlmann abiellus uuesti, seekord Sophie Petzholdiga*. Neil sündis kolm tütart ja üks poeg – Ludwig Julius Fehlmann; keskmine tütar suri pooleaastaselt, teised kasvasid suureks, isa Heinrich Johann oli kogu aeg Ao mõisa valitseja. Et Heinrich Johann ega Sophie polnud kumbki Friedrich Roberti vanemad, võttis tegelik isa assessor Carl Robert v. Paykyll (kes talle ka oma teise nime oli andnud) pärast Catarina surma poisi mõisa kasvatada, kus Friedrich Robert kasvas koos poolõe Caroline Philippinega kahe-kolme tädi hoole all. Mõisavalitseja perega elati samal õuel, seal kasvas ka üks

* Proovisin ka uurida, kas Sophie Petzhold võiks olla suguluses kunstiajaloost tuntud baltisaksa kunstnike Pezolditega. Aga ma ei leidnud üldse mingeid andmeid, kust Sophie pärines ja kes ta vanemad olid. Küll aga leidsin Rakvere kiriku sünnimeetrikast hilisema kunstniku ristimise. Rakvere kreisiarsti Johann Dietrich Pezoldi (sündinud 1752 Hannoveri lähistel) poja ristinimi on Karl Georg August erinevalt EKABLs tarvitatavast (August Georg Wilhelm) ja ta on sündinud (vkj.) 28. juulil 1794. Üllataval kombel on temagi ristimine teistsuguse käekirjaga vahele kirjutatud. Ma ei tea, kas nimega on eksitud või tarvitas kunstnik ise sellist pseudonüümi, aga see tuleks leksikonis kindlasti märkusena lisada. K. G. A. Pezold on 1833 maalinud Fr. R. Fehlmannist tuntud portree. Kunstiajaloost on tuntud ka Johann Köleri väide, et ta on maalikunstnikuks hakanud Pezoldi eeskujul. Eespool käesolevas raamatus, sugupuude uurimise peatüki lõpus, olen genealoogiahuvilisi üles kutsunud otsima Johann Köleri isa Peedu vanemaid, nüüd tahan anda veel ühe vihje: minu leiu järgi võiks Johann Köleri isa Peet ja Karl Georg August Pezold olla omavahel koguni nõod.

192

Friedrich Roberti poolvend, küllap nad nagunii koos õuel mängisid, kuigi pool-vendadel oli neli aastat vanusevahet.

Eesti kultuuriloo jaoks on Faehlmanni päritolu ja lapsepõlvekodu üks varaseim väheuuritud ja selgitamata lugu omataoliste hulgas. Olen seepärast selle rekonst-rueerinud hilisemate taoliste analoogiate alusel, arvates samas, et selline sündmuste käik ja tava oli tagantjärele otsustades ilus ja viisakas. Eriti võrreldes tänapäevase tavaga, kus paljud noormehed oma lapsed nende ema kasvatada jätavad ning alimen-tidest ja muust toetusest igati hoiduvad. Ma nimetaks sellist aadli tava rüütellikuks käitumiseks ja arvan, et kui Karl Friedrich v. Vietinghoff ja Karl Robert v. Paykull (surn. 1837) poleks oma sigitatud poegade kasuisasid pärisorjusest priiks lasknud, et ka nende (kasu)pojad vabaks ja harituks saaks, siis ei oleks vähemalt nendest poistest eesti rahvuse, rahvuseepose ja -kultuuri loojaid saanud. Leitud Friedrich Robert Fehlmanni isa- ja emakandidaate vaagides jääb küll äärmiselt vähe võima-lusi, et Friedrich Robertis ka tibakest eestlase verd oleks olnud, kui mitte arvestada sajandite tagust võimalust, et v. Paykullid üldse kunagistest eestlastest ülikutest on saksastunud.

Suuremat ei aita ka see, kui me Catarina Simunasse matmisest järeldame, et ta pärines Simuna kihelkonnast. Simunas on täiesti sobivalt 21. mail 1798 (seitse kuud enne Friedrich Roberti sündi) laulatatud tisler Johann Jakob Zimmermann ja Catharina Charlotte, rätsep Rothi tütar Salla mõisast. Zimmermann oleks otsetõlkes justkui toapoiss, kuid sõnaraamatu tõlkes siiski puusepp. Meid huvitav Johann oli küll toapoiss, aga vist mitte puusepp. Tõenäoselt polnud ka see Salla mõisa rätsep Roth eesti soost. Vaatasin läbi Simuna kihelkonna kõigi mõisate 1782. aasta hinge-loendi, kuid vabade hulgas ühtki Catharinat ei leidnud. Kui üritame siiski sõeluda veel Simuna kihelkonnas 1764 sündinud pärisorjade hulgast, siis on valida vaid kolme Kadri vahel, need on 4. juulil Laekvere mõisa all sündinud Kõrtso Thomase tütar, 1. oktoobril Paasvere mõisa all sündinud Mölri Jürri tütar ja 19. novembril Salla mõisa all sündinud Johanni Jürri tütar.

Olen põgusalt läbi vaadanud Tartu Jaani kiriku meetrikad ja leidnud sealt, et Friedrich Robert Faehlmannil oli vähemalt neli poega, kaks neist surid titena: 16. märtsil 1834 suri kahepäevaselt Johann Friedrich ja 30. aprillil 1838 suri kümne-nädalaselt Johann Karl. Kaks poega kasvasid meheks, kuid mõlemad surid vallalise-na: 16. veebruaril 1835 sündinud Friedrich Johann õppis TÜs paar aastat arstiteadust, rentis siis Vitebski kubermangust Neveli maakonnast endale mõisa (kus teda abistas ka isa poolvend Julius), kuid suri 35-aastasena 11. novembril 1870 mürgitusse. 19. veebruaril 1837 sündinud Robert Friedrich August õppis TÜs 1856–1861 füüsikat ja meditsiini, töötas siis Eestimaa Kubermanguvalitsuse lauaülema abina ning oli samuti rendimõisa pidaja, tema suri 27-aastaselt 6. aprillil 1864 Tartus. Jaani kiriku paberites, samuti TÜ dokumentides kirjutati kõigi nende perekonnanimeks Fähl-mann. Laste ema oli Henriette Carolina, sündinud Reidemeister. Friedrich Robert laulatati meditsiinidoktori tütrega 15. juulil 1832 Jaani kirikus. 1850 lesestunud

193

Henriette Carolina on Jaani kirikus viimast korda armulaual käinud 1864, suri 1874. Proua Henriette Carolina vanemad, kirurg Johann Benjamin Salomon Reidemeister (surn. 1814) ja Tartu apteekri tütar Demoiselle Carolina Elisabeth Härring laulatati Tartu Jaani kirikus 18. septembril 1795.

Siinkohal veel pisike kõrvalepõige nn. Viru vande osalistele. Enamasti peetak-se seda Eesti kultuuriloos tuntud sündmust legendiks ja on selgitatud isegi selle sündmuse toimumise võimatust. Kolmandaks osaliseks vande andmisel olla olnud hilisem koolimees

Jakob Nocks (1800–1890)Mis mees siis tema oma päritolult oli ja kas ta võis juba nooruses koos Kreutzwaldi ja Faehlmanniga Rakvere Vallimäel Eesti asjale pühendumise vande anda?

Fromhold Jakob Johann Nox sündis 4. veebruaril 1800 ja ristiti kolmepäevaselt Liigvalla mõisas, kus ta isa Michael oli mõisavalitseja, ema Elisabeth, sündinud Johannsohn. Vaderiteks Herr Major v. Knorring ja v. Rehbinderi lesk. Juba 1795. aasta revisjoni ajal olid Michael ja Elisabeth mõisas ainsad vabad mõisainimesed. Sama revisjon väidab ka, et Michael on tulnud mõisa Kuramaalt pärast 1782. aastat, ja ta naine Liese pärineb Väike-Maarja Raekülast. Viimane osutub eesti soost mõisa koka Johani ja Anne tütreks Lisoks.

1805 detsembris on Michael Nocks ühel ajal ja koos Johann Fehlmanniga saa-nud Paide linna bürgeriks (kodanikuks), nende numbrid ja nimed on revisjonis kõrvuti, Nocks nr. 74 ja Fehlmann nr. 75. Kui 1805 koostatud revisjonilehele on Johann Fehlmann ilusa selge allkirja alla kirjutanud, siis Michael Nocks on teinud kolm risti, aga 1811. aasta revisjonis kirjutab Fehlmann allkirjaks John Fählmann ja Nockski on juba kirjutamise ära õppinud. Fehlmannile näidatakse mõlemas

revisjonis kolm poega (nagu oligi), Nock-sil on 1805 kaks poega ja üks tütar, 1811 on tütar surnud ja üks poeg lisaks sündinud. Hiljem, täiskasvanuna, sai Fromhold Jakob Johann Nocksist Tallinnas gümnaasiumi-te inspektor, õuenõunik ja rüütel, pere oli loomulikult Oleviste saksa koguduse liige, poeg Paul Nicolaus, kes oli titulaarnõuniku ja rüütli seisuses, abiellus raehärra Johann Gottfried Köhleri tütre Emilie Therese Adel-heidiga, Nocksi tütar Anastasia aga abiellus Valga kooliinspektori Hugo Mülleri poja Gustaviga, kes oli kolleegiumisekretär ja ühe Riia komitee abitsensor. Kõige noorem tütar suri seitsmeaastaselt.

Mis puutub vandesse, siis võisid sellised Jakob Johann Nocks (1800–1890).

194

perekonnatuttavad ja ühesugused mõisavalitsejate pojad vabalt koos aega veeta ja mida tahes vanduda. Isa poolt oli Jakob Nocks baltisakslane ja ema poolt eestlane, kuigi mõisainimeste hulgast.

Alexander Theodor von Middendorff

Maailmakuulsa loodusteadlase, professori, akadeemiku, maadeavastaja jne. pärit - olu lugu on väga sarnane nii mõnegi eelkirjeldatuga, kuigi veidi nihkes selles mõt-tes, et pärisorjusest ei lastud priiks mitte tema enda vanemaid, vaid juba tema ema vanemad. Ka ta isapoolsed esivanemad ei olnud aadlikud, vaid põlvest põlve pas-torid. Vanaisa Hermann Johann Middendorff oli Karuse pastor Läänemaal ning omakorda tema isa ja vanaisa Keila pastorid, kõigi nende pastorite naised olid Tallinna kaupmeeste tütred. Neil aegadel polnud enam eraldi vaimulike seisust, aga pastorite lapsed abiellusid vana tava järgi enamasti ikka omavahel või kaupmeeste jm. linnakodanike lastega.

Alexander Theodori (1815–1894) isa Theodor Johann Middendorff (1776–1856) oli Jena ülikooli lõpetanud mees. Ta sai Peterburi Pedagoogilise Instituudi inspekto-riks ja direktoriks, nende ametitega kaasnes karjääriredelil riiginõuniku (Staatsrath) teenistusaste, riiginõunikud loeti aga juba teenistusaadliks. Nii võis temagi kasutada voni tiitlit, mis polnud aga päritav.

Akadeemiku ema Sophie Johannson (1782 Klooga mõis –1868 Hellenurme mõis) kirjutati ristimisel Klooga mõisa koka Johanni ja Marri tütreks. Sophie vanemad on laulatatud 29.09.1779 kui Klooga mõisa poiss ja toatüdruk. Nad olid puhastverd eestlased, kellel sündis veel vähemalt üks täisealiseks kasvanud poeg (Carl, 1790). Johann teenis kaua mõisakokana ja 1810. aastal on mõisnik Jacob Gottlieb v. Klu-gen Johanni pere priiks lasknud. Baltisaksa uurijad ja ka mõned meie ajaloolased on vihjanud, nagu peaks Sophie pärisisa olema seesama Jacob Gottlieb v. Klugen või tema Kroonlinna komandandist vend Johann Heinrich, sest Sophie on kuidagi väga lihtsalt saanud Peterburis Johann Heinrich v. Klugeni juurde teenijaks. Seal tutvus ta ka Theodor Johann Middendorffiga ja nad said kaks vallaslast, enne kui nad 1824 laulatati. Ei ole kahtlust, et Theodor Johann ja Sophie Johannson on Ale-xander Theodori vanemad. Sophie oli samasugune vaba inimene nagu Theodor Johanngi ja võis vabalt valida elukohta. Õieti ei ole ma leidnud ka ühtki asjaolu või dokumenti, mis seaks kahtluse alla Sophie isa Johanni isaduse. Sophie sohilapsena sündimise kahtlust võib toetada aga asjaolu, et just tema pojale Alexander Theodor Middendorffile andis Vene riik rahad ja võimaluse Siberi ekspeditsioonile minna, küllap mitmedki noormehed tahtsid sellist au ja kuulsust pärida. Ja maailmakuulsus tuligi. Aga ekspeditsioonide rahastamise ja koosseisu otsustamine ja soovitamine oli

195

suures osas Adam Johann v. Krusensterni võimuses, kes oli juhuslikult vendade v. Klugenite nõbu, nende emad olid õed. Seega võis Alexander Theodor Middendorffi tegelik vanaisa olla Krusensterni nõbu ja sellise astme sugulased olid edutamisel eelisseisundis.

Isegi kui Sophie oleks olnud mõisniku sohilaps, oleks akadeemik Middendorff täpselt samapalju eestlane kui Friedrich Reinhold Kreutzwald. Lugeja võib EEst ja teaduskirjandusest teada saada, mitu taime- ja loomaliiki või mitu toponüümi on Middendorffi auks tema nimega nimetatud ning millise panuse on ta andnud eesti kultuuri, teaduse ja põllumajanduse arengusse, s.h. eesti punase veisetõu ja tori hobuse aretamine ning kartuli- ja ristikukasvatuse propageerimine Eestimaal, Ale-xander Theodori poega Ernsti (1851–1916) loetakse Eesti esimeseks ornitoloogiks.

Alexander Theodor Middendorff ja Fr.R õppisid TÜs ka ühe aasta üheaegselt arstiteadust (1832–33), seega koolivennad.

Kahtlusi tekitavad ka meie ühe tähtsama vanema põlve koorilaulu edendaja Konstantin Türnpu sünni ja ristimisega seotud asjaolud. Nagu enamiku teistegi minu kahtlusaluste puhul, on ka Konstantin Jacob Türnpu (1865–1927) ristimisel vaderite seas baltisakslased. Esimene ristiisa, kelle järgi ka esimene nimi, on Kons-tantin Alexander Kasimir v. Klugen (1830–1916), tollase Klooga mõisniku Tallinnas staabiohvitserina töötav vend. Ainsaks ristiemaks on Konstantin Kasimiri vallaline õde Pauline Emilie v. Klugen.

Segadus on ka Konstantini sünnikuupäevaga, ametlikult peetakse selleks 13. augustit 1865 (ukj.), mis vkj. oleks 1. august. Nii võib tõesti kahest meetrikaraama-tust välja lugeda, tegelikult on aga vanemas meetrikaraamatus jäänud vahepeal

muutunud kuu nimetus sünnikuupäeva laht-risse vahele kirjutamata, ristimise kuupäeva lahtris on september kirjas ja ristitud on 12. septembril. Loogiliselt on sünd olnud ikka 1. septembril, ning ristimine 12. septembril. Augusti algupoolel sündinuid on ristitute-na meetrikaraamatusse kirja pandud kahe lehekülje ulatuses, ning ainult kolm augusti lõpus (23., 24. ja 29.) sündinut on ristitud koos septembri algul sündinutega korraga 12. septembril. Ei ole kuidagi loogiline, et just meie Konstantin Türnpu millegipärast ligi 1,5-kuuse hilinemisega ristiti, sel ajal pol-nud nii veel tavaks. Üks meetrikaraamat on teise pealt maha kirjutatud ja ükskord tehtud viga kordub ka teises. Ma otsisin Konstantin Türnpu ametlike vanemate laulatust Keila, Kullamaa, Nissi, Lääne-Nigula, Hageri ning

Suured koorijuhid 1896: Karl August Hermann, Johannes

Kappel, Konstantin Türnpu.

196

Tallinna eestlaste kogudustest, kuid ei leidnud seda kusagilt, kus see loogiliselt oleks võinud toimuda.

Türnbu nime on nimede paneku ajal pandud ainult kaks korda, meid huvitav on pandud Kuijõe mõisas (Kuijõggi Kullamaa kihelkonnas) ja teine Saaremaal. Kons-tantini ametlik isa Jaan Karli poeg (sünd. 1823) sai perekonnanime 1835 Sovere külas talus nr. 20, kuid tema isa Karl suri noorelt ja ema Liso abiellus uuesti Hans Türnbuga. Seega polnud Jaan Türnbude suguvõsast, vaid sai Türnbu nime kasuisa Hansult. 1850. aasta revisjoni ajal elas Jaan kasuisa juures Kuijõe Männiku talus ja on sealt läinud 1854 Lääne-Nigula Kärbla (Kerwel) mõisa. Lääne-Nigula revisjonide järgi ta aga Kärblasse ei jõudnud või oli seal väga lühikest aega, nii et see revisjo-nides ei kajastu. Igatahes kaovad tema jäljed vähemalt kümneks aastaks. Järgmine ülestähendus Jaanist on, et tal sünnib Annega Klooga mõisas poeg Konstantin, ta ise on kirjutatud mõisa piimarentnikuks (Milchpächter). Piimarentnik võttis mõisa -karja enda kätte rendile, maksis selle eest mõisnikule kokkulepitud renti ja sai piima(saaduste) müügist saadud kasumi endale. Headel aastatel võis nutikas ärimees ruttu rikkaks saada. Mis asjaoludel Jaan sellise kavala ameti peale sai ja millega ta vahepeal tegeles, jääb mõistatuseks. Igatahes oli ta 1850. aastatel veel poissmees, õieti vanapoiss. Hiljem pidi ta poeg Konstantin majanduslikult kaunis kindlustatud olema, et sai Peterburi konservatooriumi õppima minna. Olgu lisatud, et Jakob Gottlieb v. Klugen (kes oli ka arvatav Middendorffi vanaisa) oli Keila khk. Klooga mõisa kõr-val ka Kullamaa khk. Kuijõe mõisa omanik. Tema pojal, Klooga mõisnikul Johann Moritz Pankratiusel (1791–1873) oli kaks poega ja neli tütart, kellest ainult üks tütar abiellus – Adam Johann v. Krusensterni vennapoja, viitseadmiral Friedrichiga, teised jäid kõik vallaliseks, neist Peter Otto Moritz v. Klugen (1838–1908) oli hiljem Klooga mõisnik (Klugen > Klooga, saksa k. Lodensee). Kui kahtlustel on tõepõhi all, oli kahtlusaluste vendade isa Johann Moritz Pankratius akadeemik Alexander Theodor v. Middendorffi nõbu, Konstantin Türnpu seega Middendorffi nõo poeg.

Ma oletan analoogiate põhjal, et Konstantin Türnpu ema Ann oli vendadest ühe või teise v. Klugeni juures toatüdruk, sai käima peale ja pandi Jaan Türnbule mehele, kes selle eest ka Klooga mõisa piimarentnikuks sai. Mitte kusagilt, ei sünni- ja surmameetrikast ega leerinimekirjadest ei nähtu, et Jaanil-Annel oleks rohkem lapsi olnud kui ainult Konstantin Jacob. Väidetavalt suhtles Konstantin Türnpu eelistatult baltisakslastega.

Võrdluseks pakun, et Türnpust ainult veidi hiljem sündinud Rudolf Tobiasel (1873–1918), kes oli Käina köstri poeg, on kõik andmed dokumentides õigel kohal olemas, midagi pole peidetud ega „jälgi segatud”, vaderideks on täpselt oma ring-konna esindajad (pastoriproua ja kaks mõisaametnikku).

Hingerevisjonist mõne hinge väljajätmine või dokumendi valesti täitmine oli mõisniku poolt suur sohk ja risk, eriti noormeeste puhul. Vene riik ainult selle-pärast hingerevisjone korraldaski, et keegi riigimaksudest ega sõjaväeteenistusest kõrvale hoida ei saaks. Hingerevisjoni kinnitas mõisnik oma allkirjaga. Kõik kahe

197

hingerevisjoni vahel mõisa alla tulnud ja mõisa alt läinud inimesed pidid vastavatel ümberkirjutuslehtedel aastate lõikes kirjas olema ja tulemused pidid eri mõisatel omavahel klappima. Sobinguks pidid olema väga mõjuvad põhjused.

Lugejal võib selliste ridamisi esitatud näidete puhul jääda mulje, et mõisnikud olidki varmad lihtrahva laste ristimisel vaderiteks hakkama. Tegelikult nähtub laste ristimise dokumentidest (isegi mõisainimeste puhul, rääkimata tavalisest talu- ja sulasrahvast), et ristivanemate seas on olnud üldiselt väga harva mõisaomanikku ennast või üldse baltisakslasi. Kui vahel ongi, siis olid need enamasti mõisaprouad, kellest mõni siin-seal rohkem külarahva pereeluga tegemist tegi, vahel külalastele kingipakkidega jõulupuu korraldas, vahel rasket haiget vaatamas käis ja vahel oli nõus ka ristiemaks hakkama.

Tuntud rahvusliku helilooja ja ühe I laulupeo üldjuhi Aleksander Kunileidi (1845–1875) esivanemad olid põlvest põlve otseselt seotud Raiküla mõisaga, kus neil aga kunagi ei olnud ristivanemate seas mõisniku pere liikmeid, alati olid vade-rid oma ringkonnast mõisainimeste (Hofleute) hulgast. Aleksander Kunileid, õige ristinimega Peter Alexander Carl Säbelmann sündis* küll juba Audrus, kuhu ta isa Friedrich (1812–1863) oli saanud köster-koolmeistriks, isa oli noormehena Raiküla mõisas teener ja ilmselt mõisaomanik krahv Cancrini mahitusel (vt. ptk. „Kunin-gad, keisrid ja avastajad”) saigi Audrusse ametisse, hiljem, kui ta sealt Hallistesse ja Karksisse samadesse ametitesse edasi läks, tuli ta noorem vend Otto (1829–1863) Audrusse tema köstritööd jätkama, kuid nii Friedrich ja Otto kui ka nende naised ja lapsed olid veel paarkümmend aastat hiljem viimase hingerevisjoni ajal (1858) ikka Raiküla mõisainimeste hingekirjas. Sellepärast pole vist ka Saebelmannide uurijad varem osanud nende päritolu selgitada. Helilooja(te) ema Christina Dorothea oli 20. augustil 1811 Revalis sündinud ja Rootsi Mihkli kirikus ristitud Johann Michelsoni ja Margareten Hansdottiri tütar, ema isanime järele otsustades kindlasti skandinaav-lanna. Ka Friedrichi ja Otto 1780 sündinud isa Juhan kuulus mõisainimeste hulka ning oli mõisas kangur, hiljem sai ta Sobli talu peremeheks, mille järgi pere sai (1835) perekonnanimeks Sobbelmann, 1850. aasta hingerevisjonis pandi kirja Säbelmann ja veel hiljem Saebelmann ning Carl Robert Jakobson nimetas Aleksandri veel Kunileidiks. Aleksander Kunileidi vanaisa Juhani isa Pearn (sünd. 1750) ja vanaisa Kangro Ado (sünd.1715) elasid mõisa kangrule antud Kangro talus. Ka Aleksandri vend Friedrich August Saebelmann (1851 Karksi – 1911 Paistu) oli koolmeister, koorijuht, organist, heli- ja kultuurilooja Karksis ja Paistus. Köster Friedrichi pere kodukeeleks oli saksa keel ja seetõttu kuulus Karksi köstri pere Halliste koguduse saksa pihtkonda, sest Karksis eraldi sakslaste pihtkonda sellal polnud.

* Teatmeteoste ja EE järgi on sünnipäev 22. novemberil. Vkj. 11. november võiks õige ümberarvestuse korral olla pigem 24. november. Ka venna Friedrich Augusti sünni-päev on teatmeteostes vahel antud 30. september, EEs 26. september, tegelikult on ta sündinud vkj. 14. septembril ning võiks ukj. olla 27. septembril.

198

Timotheus von Bocki naine

Paljudel meenuvad käesolevat raamatut lugedes „Mäeküla piimamees”, „Keisri hull” jt. taolised eesti kirjanduse meistriteosed. Jaan Krossi teose „Keisri hull” võime liigitada ajalooliseks romaaniks, tegelased on tuntavad ja tegelikud sündmused on põhijoontes romaanisündmustega sarnaselt toimunud. Timotheuse ristimisel pandi Tartu Jaani kirikus talle tegelikult nimeks Timofey Eberhardt v. Bock ja Timofey on ta ka kõigil Võisiku revisjonilehtedel. Kas tõesti sai Timofey naiseks eesti tüdruk Holstrest?

3. mail 1862 on surnud ja 7. mail Võisiku mõisa kodukalmistule Olustvere õigeusu preestri õnnistusel maetud Jekaterina Petrova Bock*, sest ta oli lesena usuvahetuse ajal õigeusku pöördunud. 1834. aasta aprilli seisuga kirja pandud hingerevisjonis märgitakse Catharina 35-aastaseks, seega peab ta olema sündinud 1798. või 1799. aastal.

Paistu kiriku sünnimeetrikast nähtub, et neil aastatel sündis Holstre mõisa all kaks Catharinat: 1799 Lisa Catharina, kelle isa oli Kibbe Mats ja ema Reet, ning 1798 Anna Catharina, kes oli vallaslaps ja kelle ema oli Holstre mõisa teenijatüdruk Kaddri.

Holstre mõisnik oli sel ajal kindral Gregor v. Berg, kelle naine oli Õisu mõisniku v. Siversi tütar. Nende tütar Dorothea abiellus 1818 Lööra ja Harmi mõisniku Karl Magnus v. Zoege-Manteuffeliga (nende maalikunstnikust poeg Otto oli minu arva-tes Eduard Viiralti emaisa). Samal aastal abiellus ka Timofey Catharinaga. Kuid neli aastat varem oli Karl Magnuse vend Peter Otto v. Zoege-Manteuffel abiellunud Võisiku pärija Elisabeth v. Bockiga.

Peter Otto emapoolne nõbu oli Loodi mõisnik, Peter Otto käis seal kindlasti nõol külas ja koos võidi käia naabermõisas Holstres pidu pidamas, näiteks tollesama Dorothea ristsetel (sünd. 1797 algul), kus Peter Otto „tegi sehvti” toatüdruk Kadriga ja nii sündiski vallastütar Catharina, igatahes aastad sobivad. Hiljem ehk soovitas Peter Otto oma sohitütart teisele nõole Timofeyle naiseks, või vähemalt tutvustas selle toreda tütarlapse tegelikku päritolu. See tähendaks, et Timofey abiellus oma nõo tütrega.

Anna Catharina ema Kadrigi polnud nähtavasti päris lihtsoost. Kuigi sel ajal oli Holstres mitu Kadrit ja kellelegi neist kindlalt osutamiseks leidub vähe pabereid,

* Põltsamaa ajalugu uurinud ja kirjutanud Helle Kull on Timotheuse naise nimeks kirju-tanud eesti soost Ewa, kes on maetud Kudrussaare kalmistule oma mehe Timotheus v. Bocki kõrvale ning legendi järgi olla sinna maetud isegi Põhjasõja kindral Johann Reinhold v. Patkul (1660–1706), kelle raudrist reeturi häbile vääriliselt värisevat tuules. Ma ei ole leidnud ühtki dokumenti, mis kinnitaks või vihjakski Ewa-legendi võimalikkusele, samuti ka mitte ühele teisele (samuti kirjanduslikule?) legendile, nagu oleks Timofey vanaema või vaarema olnud tsaar Peeter I vallaslaps.

199

on kõige tõenäosem siiski mõisa koka Andrese ja ta naise Trino vanem tütar Kadri, sest mõisa toatüdrukuks valiti ikka eelkõige mõisainimeste tütarde seast. Õieti on 1778. aasta lõpul sündinud Kadri ristinimi Auguste Catharina ja ristiemadeks on Fräulein Auguste v. der Pahlen ning Madmoiselle Catharina Zimmer (Paistu 2.6-14). Andres (1750–1800) on millegipärast ka Riias kirja pandud, või seal töötanud, Trino on sündinud 1755 ja esimene laps Kadri sündinud hingerevisjoni järgi arvutades 1779, ning Kadri oli 1798 Anna Catharina sündides 19-aastane. Nii et selle versiooni järgi ei olnud Kadri pärisorjade, vaid mõisainimeste nimistus, kuigi pole ka selgelt kirjas, et oleks vabakslastu.

Aadlike ja mitteaadlike kooselu

Oleme eespool vaadelnud juhtumeid, kus aadlike sohilapsed võeti või jäeti mõisa-inimesteks, nende hulgas ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ema ja ametlik (kasu)isa. Kuid oleme kohanud ka juhuseid, kui sohilaps vormistati aadliku (mõisniku) kasulapseks, ta võis nautida aadlikule väärilist elu, nagu juhtus Harriet Sterniga või Catharina poolvenna Charles Timoleon Neffi puhul, kelle adopteeris ta lell, või oligi ta tegelikult selle lelle poeg. Ükskõik, kes Neffi isa ka polnud, oli ta ema vaieldamatult mitteaadlikust koduõpetaja, olgugi et Prantsusmaalt. Neff sai aad-likule väärilise hariduse ja võimaluse oma andeid realiseerida. Ka Fr. R. Faehl-mann, keda ei vormistatud mitte toapoisiks, vaid kasupojaks, sai seetõttu kõrg - hariduse.

Kuid väga harva juhtus ka nõnda, et aadlikest mõisnikud abiellusid maarahva hulgast pärit puhastverd eestlastega. Nii on mõni lõik eespool nimetatud, et Holst-re mõisas, kus sündis Catharina (v. Bock), oli mõisaprouaks Õisu mõisniku tütar, viimase õde Anna Aurora v. Sivers oli Käru mõisniku Reinhold Johann v. Staudeni naine, neil oli kuus last. Kolm nädalat pärast viimase poja Peter Friedrichi sünnita-mist Anna Aurora suri. Üheksa aastat hiljem ja aasta enne oma surma on Reinhold Johann laulatatud eestlasest (Estin) Kaiga. Tõenäoselt aitas see hea inimene lese lapsi hoida ja kasvatada ning tänutäheks vormistas mõisnik enne surma abielu, et heategijat varanduslikult kindlustada, hiljem abielluski lesestunud Kai Vändras müürsepp Ahrenfeldiga.

Eelkirjeldatud Käru mõisniku Reinhold Johanni vanapoisist vanemale vennale Gustav Wilhelmile oli eeskuju vist nakkav ja temagi võttis vennast paar aastat hiljem 63-aastasena naiseks eestlanna Tio. See abielu kestis kolm aastat, kuni Gustav Wilhelmi surmani. Aasta pärast abiellus varakas lesk Tio Viljandis ins-pektor Beckeriga. Kuid põhjalikumalt paberitesse süüvides selgus, et Käru mõisa Atsekenno (ka Atsikennu) talus oli 1816. aasta revisjoni andmetel seesama Tio

200

perenaiseks, ta oli siis 33-aastane ja tal oli „karjatada” 21 aasta jooksul sündinud kümme Gustavi last – kuus poega ja neli tütart. Need olid (koos vanustega): Rein 20, Gustav 18, Fritz ja Johanna Frederika 14, Carl 13, Christina Marie 11, Johann ja Hedwig 1 ning 1817 sündis veel Wilhelm. Talus on veel kaks sulast, kaks üksikut naist ja kasvandik-poiss. Nende kõigi kohta on eraldi märgitud, et nad on Gustav Wilhelm v. Staudenile kuuluvad isiklikud talupojad. Tio ise ei saa vanuse poolest vähemalt vanemate laste ema olla, ehk olid vanemad lapsed tema õe lapsed.

Kahjuks on kõik selleaegsed Vändra kiriku sünnimeetrikad, leerinimekirjad ja muud selgust tuua võinud dokumendid kadunud või hävitatud. 1826 perekonna-nimede paneku ajal on viis poissi (esimene poeg Rein on surnud) ja kaks tüdrukut veel Atsekennul ja saavad nimeks Taud (< Stauden). 1834. aasta revisjoni ajal on sama seltskond ikka veel Atsekennul, Gustavil ja Fritzul on eesti nimedega naised ja lastestki on mitmed eesti nimedega, näiteks Gustavi lapsed Mariga on (koos sünniaastaga): Daniel 1820, Catherina 1821, Louise 1823, Lena 1829, Lisa 1832, Carl Gustav 1835. Gustav on 1839 läinud koos poja Danieliga Tori Suigu mõisa Weske Oja tallu ja sealt 1842 edasi Enge mõisa alla, Daniel aga on 1841 läinud Pärnu linna. 1850. aastaks on kõik Taudid Atsekennult laiali läinud, seal on vaid noorim Gustav Wilhelmi tütar Hedwig oma mehe ja lastega, hiljem leiame nad Kurena talust, mis varem kandis Leuka nime. Varem oli Leukale ehk uue nimega Kurenale läinud elama Atsekenno Matz, kelle pojaga Hedwig abielluski. Atsekennol elas mõisniku vend Gustav Wilhelm v. Stauden vähemalt 1795. ja 1816. aasta revisjoni ajal. 1795 on kohe tema järele nimistusse kirjutatud tallimees Jahn, kelle naine oli Marri ja Marril oli õde Tio, kes oli 1795. aastal 19-aastane ja elas sel ajal veel oma vanemate, kangur Jahni ja Marri juures Kangur Jahni talus. Vanuseliselt võis ta suurepära-selt olla kõigi Gustav Wilhelm v. Staudeni kümne lapse ema, ainult et 1816. aasta revisjonis on ta mõni aasta nooremaks kirjutatud. Hiljem kõigi nende laste vanemad omavahel abiellusidki.

Sellist Kaie, kes mõisniku endaga abiellus, ma Käru mõisa revisjonidest ei leid-nud või ei tundnud ära. Ehk toodi ta kusagilt mujalt ning ta jõudis nii tulla kui ka minna kahe revisjoni vahelisel ajal, nii et temast kirjalikku märki ei jäänud või ei tahtnud mõisnik teda lihtsalt hingerevisjoni kirja panna ning ka laulatuse paberid on kadunud. Erandlikult puuduvad neist aastatest isegi armulaualiste nimekirjad.

Von Staudenite nimi enne aadeldamist oligi Staudt, nende kaugem päritolu on se-gane ja selgitamata, kuid Eesti- ja Liivimaale tuli Matthis Staudt Rootsist läbi Soome 17. sajandi algupoolel, saades siin teenete eest endale Lelle ja Linnape (Ambla) mõisa. Baltisaksa genealoogia käsiraamatu märkustes on kirjas, et ka Reinhold Johanni ja Gustav Wilhelmi ema polnud päris aadlisoost, kuid siiski baltisakslane. Reinhold Johanni õde Katharina Luise abiellus tema (Reinholdi) esimese naise venna Peter Reinhold v. Siversiga Heimtali mõisa, kuid suri lastetuna kahe aasta pärast. Peter Reinhold v. Siversil oli hiljem veel kaks naist ning palju lapsi ja järglasi, mitmed neist olid andekad ja kuulsad kultuuriloojad.

201

Friedrich Kuhlbars

Tahaksin tuua ka ühe eespool kirjeldatu - tega n.-ö. vastupidise näite – mitte sellise, kus baltisaksa sugemetega tegelasi on ametli-kus ajaloos püütud näidata puhastverd eest-lastena, vaid sellise, kus puhastverd eestlased on ise saksastunud, nagu meie kultuuriloos tahetakse väita ka paljude teiste 19. sajandi haritlaste puhul.

Friedrich Carl Johann Kuhlbars (1841–1924) sündis Sangaste Unikülas koolmeis-ter Jakob Kuhlbarsi ja Katharina pojana. Ristimisel Laatre abikoguduse saksa piht-konnas olid vaderiteks pastor Sellheim ise, mölder Mühlberg, mõisavalitseja proua Kerber ja Jõgeveste koolmeistri proua Saks. Noormehena õppis ta Tartus saksa õpetajate seminaris, käis 1858 leeris Tartu (sakslaste) Jaani kirikus, oli lühikest aega baltisaksa aadliku juures koduõpetajaks, seejärel Viljandi saksakeelse elementaar-

kooli õpetaja ja juhataja (alates 1862 kokku 33 aastat). Kuulus Viljandi perioodil sakslaste Jaani kogudusse.

Friedrichi isa Jakob on sündinud 1790 Nõo kihelkonna Unipiha mõisa Kissa Juhhani talus Jaani ja Mai pojana. Jaan oli Jaagu poeg ja sama Kissa talu peremees ning suri enne nimede panekut 1823. Jakob sai 24-aastaselt perekonnanimeks Zeiger. Tal oli Unipiha mitmes talus palju lähisugulasi ja kõik said Zeigeri nime. Osa läks enne 1850. aastat mitmesse Kambja kihelkonna mõisa ja mujale, kuid 1858. aasta revisjoni ajal oli Unipiha mõisa all veel üle kümne mees-Zeigeri.

Arvatavalt koolmeistri eksamite õiendamiseks läks Jakob 1834 Tartusse, kus on Peetri koguduse kirjade järgi (1.639-24) laulatatud (kodus 2. juulil 1835) kellegi Catharina Schermanniga, kes on 35,5-aastane, aednik Martini tütar ja Olustveres sündinud. Enda nimeks on peigmees laulatuseks üles andnud Jacob Kaulbars ja et ta olla Unikülast, kiriku vöörmünder ja koolmeister. Need ametid olid sel ajal vist küll ainult loodetavad või plaanitsetavad, vanus ja vanemate eesnimed on vähesed õiged andmed. Nagu „detektiivitöö” näitas, oli pruudi õige ristitud nimi Kaddri, sündinud 1803 Olustvere aedniku Merti ja Anno tütrena, Mert oli Hansu poeg ja Anno Perti tütar, kõik puhastverd eestlased. Kaddril oli neli venda ja kaks õde,

Friedrich Kuhlbars (1841–1924) venna Joosepi ja vanemate Jacob ning

Katharine Kuhlbarsiga.

202

nimepaneku ajal 1826 sai perekond nimeks Luikwig. Kaddri ema Anno on surnud 1834. aastal. 61-aastane isa Hans abiellus teistkordselt Tioga, neil sündis veel kolm poega, kõik Luikwigid, Kaddri noorem (täis)õde Julie on 1834 läinud samuti San-gaste kihelkonda.

Hingerevisjoni järgi on ametlikult kirjas, et Jacob Zeiger koos naise Catharina ja esimese poja Josephiga tuli Unipihalt Unikülla 1837. aastal, tegelikult on küll Joseph Heinrich sündinud juba Unikülas 1836. aastal. Nii et mõisapaberites olid nad Zeigeri nime all ja kirikute kirjades Kaulbarsid. Jacob on surnud 1868. ja Catharina 1881. aastal. Uniküla asub Hummuli mõisa vastas üle Väike-Emajõe, oli Jõgeveste mõisa naaber. Uniküla, nagu ka Jõgeveste mõisaomanik oli neil aegadel vürst Magnus Barclay de Tolly, kindralfeldmarssali poeg.

Aga sellest veidi mõistatuslikust, igasugu kahtluseta eesti perest sündinud Fried-rich hakkas luuletama. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas 1863 eestikeelse oma kirjutatud luulekogu. Friedrich Reinhold Kreutzwaldil oli küll 1862 trükist ilmu-nud „Kalevipoeg”, mis on ka värssides, aga see oli siiski regivärsiline rahvaluule töötlus. Kreutzwaldi esimene eestikeelne, aga algusest lõpuni tõlke-luulekogu ilmus 1865. Siiski väidetakse muusikaajaloos, et Johannes Kappeli viisistatud meeskoori-laulu „Ma teretan sind, hommik” sõnad on kirjutanud Fr.R. 1864. aastal. Koidula esimene luulekogu ilmus 1865. Nii et pärast Kaulbarsi esimest luulekogu ilmunud järgmised eestikeelsed luulekogud olid paar aastat hilisemad. Kõige lauldavam Kuhlbarsi seltskonnalaul on muidugi „Kui Kungla rahvas…”, kuid koorilauludest on tuntuim „Koit” (Laulud nüüd lähevad…), isegi 2011. aasta noorte laulupeo kontserdil lauldi veel „Kungla rahvast” Alo Ritsingu rokiseades ja dirigeerimisel. Aga ka „Eestimaa, mu Isamaa” ja „Mu Isamaa armas, kus sündinud ma…” on ju üldtuntud. Kuhlbars kirjutas enamasti luuletusi ja laule lastele, kuid mõnd tema tekstiga laulu on ikka laulupidudel lauldud ja tema viimased eluaegsed luulekogud ilmusid veel 1923. ja 1924. aastal, kui Kreutzwald ja Koidula olid juba 40 aastat surnud, kuigi Kuhlbars oli Koidulast kaks aastat vanemgi. Kaunishing Friedrich Kuhlbars oli Viljandis saksa keele õpetaja ja algkooli juhataja (kus õppis ka Johan Laidoner), ta ei loonud peret ja suri 1924. aastal Viljandis.

Kadri Luikwig alias Catharina Schermann ja Jakob Zeiger võtsid ilmselt ühe tuntud aadlisuguvõsa järgi laulatusel ühiseks perekonnanimeks Kaulbars*, mil-lest hiljem sai veel Kuhlbars. Miks nad seda tegid ja miks neil oli nimedega nii palju tarvis vassida ja valetada? Omalt poolt pakun mõtiskluseks, et kuna Jakob pärines revisjonide järgi Unipiha Kissa talust, võis see tegelikult eesti keeles olla Kiisa talu, ja kiisk on saksa keeles Kaulbarsch, ehk teisisõnu tema või tema naine

* Parunid Kaulbarsid on mitu kindralit andnud aadlisuguvõsa, kelle omanduses olid mitu põlve Rägavere ja Mõdriku mõisa Virumaal, esimene Pommeris sündinud ja Liivimaale krahv Jacob de la Gardie õuemeistriks tulnud v. Kaulbars oli Lõhavere mõisnik Viljandimaal. Vt. ka ptk. „Veel üks Eduard”, kus Kaulbarsidest rohkem juttu.

203

lihtsalt ei tahtnud olla „osuti” (Zeiger), või kes teab, mis varjundid sel sõnal veel vanasti võisid olla. Ka eesti keelde ei võetud seda sõna laensõnana üle otse, vaid veidi muudetult – seier.

Mango Reinu pere

Nüüd tagasi Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja temaga seotud keeruliste problee-mide juurde. Nagu eespool kirjas, oli kubjas Reinul kahe naisega kirikukirjade järgi kokku 14 last. Mehele saanud tütarde järglasi pole eriti uuritud, aga viie poja järglasi on suguvõsa- ja kodu-uurijad (Neeruti Seltsist jm.) püüdnud jälgida. Järglasi oli palju ja nüüdisajal on peetud isegi mitu suguvõsa kokkutulekut, perekonnanimede paneku ajal võtsid või said nad kõik endale Kreutzwaldi nime ja mõned mees - liinidest kannavad seda ilma eestistamata tänini. See, miks võeti just see nimi, ongi üks keeruline probleem.

Ma oskan pakkuda vaid seletuse, et selleks ajaks kui n.-ö. arvatavad Juhani ven-dade pered pärisnimed said, õieti küll poolvendade pered ja poolvendade pool-vendade pered, oli Friedrich Reinhold juba haritud ja kuulus doktorihärra. Kuigi ta oli kasvanud kaugel ja teises mõisas, teati teda, ta oli koos oma ametliku isaga varem nime saanud ja tema „lelled ja lellepojad” võtsid või said endale sellesama Kreutzwaldi nime. See oli kõikjal Eestimaal tavaline, et erinevates mõisates või isegi eri kihelkondades elavad lellepojad tihti sama perekonnanime said või võt-sid. Tuleb arvata, et perekonnanimede panemise ajal võis ka nimedest suur põud olla, ei osatud niipalju nimesid välja mõelda, kui tarvis läks. Seepärast pandi ju ka paljudes mõisates omavahel täiesti võõrastele suguvõsadele ühesuguseid nimesid, tihti olid nimede soovitajaks hoopis mõisnikud või pastorid, kelle soovitusel pandi sellistes mõisates palju n.-ö. saksakeelseid perekonnanimesid, mis küll 20. sajandi kolmekümnendail aastail enamasti eestistati.

Vendadest oli Joosepil (Reinu 3. laps) kolm last, Jakobil (4.) viis last, Joonasel (7.) kümme last, Reinul (12.) kuus last ja Tõnisel (14.) seitse last. Juhani poolvendadest ehk Kaie poegadest oli perekonnanimede paneku ajal 1834 Jakob juba surnud, Joosep ja Joonas, nagu ka Mango Reinu teise naise Malle pojad vanameestena veel elus. Seda, et Friedrich Reinhold üldse nende sugulane polnud, ei osanud nimevõtjatest nooremad põlvkonnad ehk aimatagi, nagu ka üldiselt kogu muu kultuurilugu. Vanameestele uued nimed nagunii enam ei kinnistunud ja nad ei osanud nendest uutest nimedest ega sellisest imelikust nimede panemise kombest ilmselt midagi arvata. Mango Reinu pojad Mallega – Rein ja Tõnis – kandsid samuti koos järglas-tega Kreutzwaldti nime, nemad surid mõlemad 1871.

204

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pere

Friedrich Reinholdi enda tütardest Marie Ottilie (1836–1851) suri 15-aas-taselt, Adelheid Anette (1834–1895) abiellus 1866 tuntud ärkamisaja koo-li- ja usutegelase Gustav Blumbergiga (1834–1892), neil sündis 1867 tütar Alice, kes hiljem läks elama Saksa-maale, ta ei suhelnud enam eestlastega ja tema saatusest ei teata midagi. Gus-tav Blumbergi enda mälestusteraama- tust järeldub samuti suure tõenäosu-sega, et temagi oli mõisniku esimese öö õiguse järglase (või sohilapse) järg-lane, temagi ristiti kolme eesnimega: Gustav Carl Eduard ja vaderid olid kapten Carl von Wrangell, Herman Rosenberg ja Helena Christina Mar-tisin (?).Tartu Jaani koguduse surma-

meetrika järgi poos Gustav Blumberg end kuu aega enne 58-aastaseks saamist melanhooliahoos üles.

Friedrich Reinholdi ainus poeg Friedrich Alexis (1845–1910) oli ja tahtis olla balti-sakslane, õppis Peterburi Tehnoloogia Instituudis, töötas mõne aasta Venemaal ja Tartus, abiellus 1870 aadlineiu Sofie von Huseniga, aga lapsi nad ei saanud. Friedrich Alexis suhtles ainult baltisaksa seltskonnaga, oli hiljem 17 aastat (1871–88) Kadrina esimene jaamaülem ja seejärel mõned aastad Tallinnas raudteeametnik. Üldsus ei teadnudki, et ta oli kirjanik Kreutzwaldi poeg. 40 aastat selles peres teenijana ja Alexise hooldajana töötanud Marie Kanter on meenutanud, et kui 1903 peeti suure pidulikkusega Friedrich Reinholdi 100. sünniaastapäeva, oli ka poeg lasknud temal, st. teenijal, viia mälestuspärja, aga ilma lindi ja sildita, kellelt pärg on. Tegelikult oli Alexis elu lõpus 19 aastat halvatud ning hooldatav ega saanudki ise minna, kui oleks ka tahtnud. Alexise lesk Sofie suri Tallinnas 1931, sündinud oli ta Peterburis.

Alexis käis isaga läbi, isa käis vanaduspäevil tal Tartust Kadrinas külas, kuigi ei külastanud pärast Tartusse kolimist enam kunagi Võru linna. Koos käisid nad veel 1882 Peterburis isa kursusekaaslase ning õukonna ihukirurgi (1855), keis-rinna Aleksandra ihuarsti (1855–1860) ja keiser Aleksander II isikliku ihuarsti (1862) salanõunik Philipp Jacob Karelli 50. tööaasta juubelipidustustel. Friedrich Reinhold ja Philipp Karell on enam-vähem ühesuguse elulooga (vt. järgmist pea-

Kreutzwaldi abikaasa ja lapsed.

205

tükki), kuid pole päris kindel, kumb neist tohtritest kuulsamaks sai – Eestimaa jaoks kindlasti Kreutzwald. Kuid tõelise salanõuniku ja aadlitiitlit ning nii lähe-dast suhet keisritega pole nautinud ükski teine eestlane kui Karell, liiati veel, kui tema vanemad alles pärisorjad olid. Nimelt kaasnes tõelise salanõuniku tiitliga ka pärandatav aadliseisus ja kõnetlusvormiks oli Teie Ülim Ekstsellents (ваше высокопревосходительство). Tõelise salanõuniku tsiviilteenistuse auaste võrdus (ka palga poolest) sõjaväes ratsa väekindrali või admirali auastmega ja õukonnas ülemõuemarssali auastmega. Samasse seisusse tõusis ka kahe viimase Venemaa keisri ihuarsti dr. Karelli õepoeg dr. Hirsch, kuid tema eellaste hulgas on „rahvus-küsimus” veelgi segasem (vt. järgmine ptk.).

Sellel Peterburi-reisil Friedrich Reinhold külmetas, jäi põiepõletikku, ei parane-nudki enam ja suri. Dr. Jüri Kivimäe arvates kannatas Fr.R. vana mehena eesnäärme suurenemise all, see põhjustas kroonilise neerude puudulikkuse. Külmetades sai ta neerupõletiku, süvenes ureemia, ja see viis juba surmale 13. augustil 1882 kell 7 ¾. Tema matus (16. augustil) on kirjas Tartu Jaani kiriku 1882. aasta meetrikaraamatus, Jaani kirik oli ainult sakslaste kirik, seal polnud eestlaste pihtkonda. Tema tiitliteks on märgitud: Võru linnaarst ja Collegienrath und Ritter, tõlkes: kolleegiuminõunik ja rüütel, st. et tal oli õigus saada isiklik aadliseisus, mida aga ei saanud pärandada. Kolleegiuminõuniku kõnetlusvormiks oli Teie Kõrgeausus (ваше высокоблагородие.

Kollegiuminõuniku lesk Marie Kreutzwald on Tartu Jaani kiriku meetrikaraamatu järgi surnud Tartus 22. mail 1888 kell 6 ½ õhtul kopsupõletiku tagajärjel ja maetud 26. mail. Vanapaar oli viimased eluaastad elanud väimehe Gustav Blumbergi juures. Vaid mõni aasta pärast Marie surma tegi 23. augustil 1892 enesetapu õuenõunik ja rüütel Gustav Blumberg, tema lesk Adelheid Blumberg suri 17. veebruaril 1895 suhkruhaigena.

Alexise naine oli neiuna v. Husen. Kas on kokkusattumus või mingi muu seos, aga Friedrich Reinholdi esimene lühiajaline töökoht Tallinnas poesellina oli sa-muti kellegi Huseni juures, nii et kaupmees Husen ja Alexise pruut Husen võisid olla samast suguvõsast ja kuidagi tihedamaltki suguvõsati seotud? Kas ikka pandi poissi õpipoisiks tundmatu kaupmehe juurde või kas võtnuks kaupmees tundmatut külapoissi endale selliks, ehk oldi ikka kuidagi tuttavad või lausa sugulased?

Igatahes on Revali Suure Gildi vanemal Johann Christoph v. Husenil olnud neli poega ja mitu tütart, teisi poegi Niguliste meetrikaraamatutes hiljem ei mainita, aga vanuselt teine poeg Reinhold Wilhelm (sünd. 1743 ja abiellunud 1777 Johan-na Elisabeth Strahlborniga) oli abielludes Revali kaupmees ja ta võis Kreutzwaldi nooruses veel ise kaupmees olla või mõni tema poegadest, kes kõik olid Revali 3. Gildi liikmed ja ühed vähesed Revali kaupmeestest, kes kuulusid aadli hulka. Tema vanim poeg, samuti Reinhold Wilhelm v. Husen (sünd. 1781), on oma ainsa elus-oleva poja Reinhold Wilhelmiga (sünd. 1813) ka 1850. aasta revisjoni ajal Revalis, samuti vanapoisiks jäänud vanuselt teine poeg Carl Heinrich ja neljas poeg Friedrich Gottlieb (1787–1865) oma kahe pojaga.

206

Mingitel asjaoludel on pärast 1850. aasta revisjoni Peterburi sattunud Friedrich Gottliebi teine poeg Alexander Leopold, kes on sündinud 1816 ja abiellunud tallin-lanna Henriette Amalie Buntzelliga (sünd. 1815). Vastavalt 1857–73. aasta Revali kaupmeeste revisjonile lisatud atestaadile, on neil, seega siis Alexander Leopoldil ja Henriette Amaliel, sündinud Peterburis 22. oktoobril 1851 teine ja ühtlasi viimane laps, tütar, kes 2. detsembril ristitakse Püha Anna kirikus Sophie Amalieks, temast saab neiuna Friedrich Alexis Kreutzwaldi naine.

Ma leidsin ka mõningaid seoseid v. Husenite ning v. Vietinghoffide ja parunite Ungern-Sternbergide vahel. Nagu eespool kirjas, oli Alexander Leopold v. Huseni vanaema neiuna Johanna Elisabeth Strahlborn (sünd. 1755, Caspari tütar). Teisest küljest oli Kohala mõisniku parun Fabian Reinhold Ungern-Sternbergi tütar Kat-harina Helena naiseks Uhtna mõisnikule parun Georg Johann Wrangellile, kes koos pojaga kirjutasid alla Fr.R. kasuisa pere pärisorjusest vabastamise kirjale, teine tütar Wilhelmine oli Kalvi mõisniku Karl Christoph v. Esseni naine, kelle poeg Karl Georg oli Küti mõisnik (vt. ptk. „Treumani pere”), kuid kõige vanem parun Fabian Rein-hold Ungern-Sternbergi tütar Gertrude Helene oli Varangu mõisniku Karl Gustav v. Straelborni naine. Viimaste poeg Reinhold Johann v. Straelborn (1784–1873) oli abielus järjestikku mõlema eelnimetatud tädi tütrega, nii Wrangelli kui Esseni tütrega. Karl Gustav v. Straelborni esiisad olid kolm põlve Koordi mõisnikud Peetri kihelkonnas Järvamaal ja enne seda põlvest põlve Revali kaupmehed. Koordi mõis on Viisu mõisa naaber, kus Juhan Kreutzwald oli mõisavalitseja. Rootsi kuningas Karl XI aadeldas 1682 Revali sadama inspektori (Praefectus portorii) Ebert Strahlborni (surn. 1688) von Straelborniks, tema oli Karl Gustavi vana-vanaisa. Omakorda 1606 surnud Caspar Strahlborn oli Eberti vanaisa ja Revali raehärra ning Caspari isa Thomas oli juba 1549 Tartu raehärra.

Ma otsisin ja leidsin küllalt kaugeid sugulusseoseid. Näib, et aadeldamata jäänud Revali kaupmeeste, raehärrade, mustpeade ja bürgerite Strahlbornide liinid suht-lesid põlvkondade viisi oma aadeldatud suguvendade v. Straelbornidega, võib-olla olid rikkad raehärrad ja gildivanemad baltisaksa ühiskonnas isegi kraad kõrgema renomeega kui väikese Koordi mõisa omanikud, igatahes püüdsid nad ühistööna noorele Kreutzwaldile „õiget” kaupmehe elukutset õpetada, millest küll midagi välja ei tulnud. Aga v. Husenite, v. Straelbornide, v. Vietinghoffide ja parunite Ungern-Sternbergide vahel võisid olla ka pikad kaubanduslikud ja ärialased suhted. On teada, et enamikul mõisnikel olid (pea)linnas oma kindlad kaupmehed, kes neid teatud vajalike kaupadega varustasid, ühtlasi olid kindlad kaubahoovid ka peatuspaigaks ja kaugelt tulnutele hobuste puhkamiseks.

Jõepere mõisa ja mõisnike ning teiste lähisugulaste tavade analoogia põhjal võib Võru kirikuraamatute järgi oletada, et ka Friedrich Alexis Kreutzwald võis nooruses „pattu teha”. 18. jaanuaril 1864 sündis Võrus kellelgi Rosalie Reinmannil vallaslaps, kellele saksa pihtkonnas pandi nimeks Friedrich Alwil, ainsaks meesvaderiks on ristimisel dr. Friedrich Kreutzwald ja nimigi pannakse arvatava isaga peaaegu ühe-

207

sugune. Ning 3. oktoobril 1865 ristitakse samuti saksa pihtkonnas kellegi Natalie Kluge vallastütar Olga Pauline Alma, vaderiks on märgitud dr. Kreutzwaldi proua, muudel Võru ristjatsitel pole doktorihärra ja tema proua endale vaderikohustusi aastakümnete jooksul võtnud, v.a. veel üks juhus, kui teisel Võru tohtril ja kolleegil dr. Liedkel tütar sündis.

Baltisaksa genealoogias on veel toodud üks neil aegadel küllaltki vähelevinud abielulahutuse fakt, et 1858 sündinud Robert Emanuel v. Engelhardt, kelle ema oli pärit Urvaste mõisast ja isa sealt lähedalt Läti alalt, abiellus kellegi lahutatud Juliane Wilhelmine Poschmanniga, kelle esimene abielu oli olnud kellegi Kreutzwaldiga, kuid eesnime(sid) antud pole. Kuna Kreutzwaldi-nimelisi ja eriti aadliga seostatavaid peale Võru doktori pere sealkandis teada pole, siis võib neiu Poschmanni esime-seks abikaasaks suure tõenäosusega arvata Friedrich Alexist. Olen selle laulatuse kinnituseks läbi vaadanud paljude loogiliselt oletatavate kirikute saksa pihtkondade abielumeetrikad, kuid pole selle laulatuse sissekannet leidnud, tõenäoselt toimus see kusagil Lätimaal või Venemaal.

Philipp Jacob Karell

Tuleb tutvustada ka eelmises peatükis möödaminnes mainitud dr. Philipp Jacob Karelli (1806 Reval – 1886 Peterburi) eellaste lugu, see on nii sarnane Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ametlike eellaste elu ja ametitega. Noorelt surnud Ohu-lepa mõisniku Johann Georg v. Mohrenschildti (kelle mõisas Friedrich Reinholdi kasuisa Juhan oli valitsejaks ja kus elas ka Fr.R.) tädi Johanna oli Haiba ja Ruila mõisa omaniku Friedrich Johann v. Ulrichi naine, nemad lasid 1790. aastal Hai-ba mõisas pärisorjusest esimesena priiks mõisa teenri Jakobi (sünd. 1759 Haiba Konti Jakobi ja Anna pojana) ja tema Ruilast pärit naise Marri. Väidetavalt on Ruila härrased Marri vaeslapsena mõisas üles kasvatanud. Jakob ja Marri läksid varsti pärast vabakssaamist koos vanemate lastega Revalisse, kus Jakob oli linna kolinud mõisapreili teenijaks. Philipp Jacobi ristimisel Pühavaimu kiriku saksa pihtkonnas 1806. aastal kirjutati vanemateks: neiu v. Ulrichi vabakslastud teener Jacob Jacobsohn ja Maria Hanssohn, sulgudes on hiljem vahele kirjutatud: Karell. Nii saksa kui eesti keeles on Jacobi kohta käiv sissekanne kahte moodi mõistetav: kas ta oli neiu v. Ulrichi poolt priiks lastud teener või priimees, kes oli neiu v. Ulrichi teener? Haiba mõisnik Friedrich Johann v. Ulrich suri 1801, tal oli viis tütart, kellest neljas tütar Eleonore Gustava Dorothea (1785–1855) päris Haiba mõisa ja Jacob sai ta teener olla. Tavaliselt on teener saksa keeles Diener, Jacob ei olnud kunagi Diener, tema puhul tarvitatakse dokumentides korduvalt sõna Aufwärter, mille vasteteks antakse teenri kõrval hoolitseja, valvur, põetaja, passija.

208

Aufwärter on ta juba esimeses säilinud 1782. aasta revisjonis. Oleks tarvis tollast asjaajamist tundvat juriidilist nõustajat, kes tõlgendaks raskesti loetavat teksti, mis minu arust tähendab, et Eestimaa Kubermanguvalit-sus vormistas perekond Karel-lide pärisorjusest vabastamise (vist?) tegelikult alles 1811. Enne üldist priiust said Haibas veel ainult üks teener ja üks kokk priiks.

Nüüd täpsemalt eellastest. Juba Philipp Jacobi isa Jacobi vanaisa Jaan, hüütud Johanniks,

oli Hageri kihelkonna Ruila mõisa kubjas, hiljem Haiba mõisa Kondi kõrtsmik, Philippi isa Jacob oli Haiba mõisa toapoiss, hiljem aidamees ja teener. Philippi ema Marri on sündinud Ruila mõisa Kabbila küla Ewerti Hansu ja Ewa tütrena 1769. aastal, ristimisel ei ole vaderite seas aadlikke. Õieti oli Marri isa Hans hoopis Kalla Matso Jürri poeg, kes vana mehena teist korda 1767. aastal abielludes tuli Ewerti väimeheks, sai nii Ewerti Hansuks ja suri 1773 kuuekümneaastaselt. Vähemalt 1778. aastani, kuniks on olemas surmameetrika, pole Marri ema Ewa matmist veel näidatud, aga ta pidi surema sellest järgnevatel aastatel, sest 1782 pole Ewa enam Kabbila küla elavate hingekirjas. Samas hingerevisjonis on 13–14-aastane Marri Ruila mõisas juba toatüdrukuks. Kui see mõisas üleskasvatamise legend vastab tõele, oleks see Marriga juhtunud kõige varasemalt 10-aastaselt, mis oligi umbes selleks vanuseks, kus toatüdrukuks hakati õpetama. Veidi kahtlane on see ehk seepärast, et 1782 elasid samas Ruila mõisa nr. 1 Ewerti talus jätkuvalt Ewa 62-aastased vanemad (ehk Marri vanavanemad) Ewert ja Lieso, kes olid ju kadunud väimees Hansust hulk aastaid nooremadki, ning ka kaks Ewa venda oma peredega. Sel ajal oleks 10-aastane Marri sobinud küll ka talu karjalapseks, mispärast ta aga mõisa anti või võeti ja kas sel on ka „geneetilised” põhjused, ongi küsimus.

Karelli elutööst ja aunimetustest võib igaüks ise lugeda teatmeteostest, interne-tist ja temast kirjutatud raamatutest. Lisan suurmeeste puhul tavalisena tunduva analoogia mõttes veel seda, et dr. Karellil oli seitse last, kellest kaks surid noorelt, ülejäänutest oli vaid ühel pojal kaks last, aga needki olid tütred, nii et selles Karellide liinis perekonnanimi ja aadliseisus hääbus.

Dr. Karelli vanim õde Frederike Johanna oli Kullamaa köstri Johann Bernhard Hirschi abikaasa, nende poeg oli dr. Gustav Reinhold Hirsch (1828 Kullamaa – 1907 Tsarskoje Selo), kes tõusis keisrite Aleksander III ja Nikolai II ihuarstiks ning

Dr. Philipp Jacob Karell (1806–1886) ja dr. Gustav Reinhold Hirsch (1828–1907).

209

samuti tõeliseks salanõunikuks. Aga Gustav Reinholdi ristimisel olid vaderiteks praost Gustav Schultz (kellelt üks eesnimi), kahurväekapten Reinhold v. Pilar (kellelt teine eesnimi), inspektor Buttenhoff, neiu Emilie v. Pilar ja tädi Karell. Doktori isa Johann Bernhard suri Kullamaal 1834 (1816. ja 1834. aasta hinge-revisjonides on ta veel kirjas Revali käsitööliste all), surmameetrikas on kirjas, et ta oli surres 44-aastane ja oli sündinud Kose Paunkülas. Kose koguduse meetrikast selgus, et 1789. ja 1790. aastal ei sündinud Paunkülas ühtki Johann Bernhardit, küll aga teatab Paunküla mõisnik v. Hagemeister 1795. aasta hingerevisjonis, et tal on mõisa majandusteenistusse juba paari aasta eest palgatud 38-aastane Jo-hann Adam Hirsch, kes on pärit Libaust (= läti k. Liepāja). Ehk ta ei võtnud peret kohe kaasa, kui Paunkülla tööle tuli? Samas on kogu Kose kihelkonnas ainult Oru mõisas neil aastatel veel kahel möldril ristitud Berend Johanni nimelised pojad ja nimelt: 19. mail 1789 sündinud Ottiveski möldri Juhhan Jürgensohni ja Barbara Helena poeg ning 17. jaanuaril 1790 sündinud Kattaveski möldri Perendi ja Trino poeg. Kattaveski möldri poeg on maetud 21. aprillil 1791. Üllatav on, et Ottiveski möldri poja ristimisel ei ole kirjas ühtki vaderit, mis on paljude aastate ja sadade ristitute puhul ainus juhus. Selle asemel on vaderite lahtris viide „vt. 6/8 nov. 1786”. Selle kuupäeva all on tõesti kirjas samad vanemad ja ristitud on nende poeg Friedrich Johann, vaderid on Kose kapellmeister Josep Niemann ja Oru perenaine Genchikow (?). Ma ei oska seda segadust kuidagi kommenteerida, ma ei tea, kas dr. Hirschi sugupuud on uuritud ja ma ei näe ka vajadust seda dr. Kreutzwaldiga seoses uurima hakata. Leidsin veel Oru mõisa 1826. aasta hingerevisjonist, et Kattaveski peremeheks on siis Berend (Johanni poeg), kes vanuse poolest sobib endise Ottiveski Juhhani pojaks, tal on pojad Johann (1807) ja Paerend (1811) ning neid ei saa kuidagi samastada perega, kes sel ajal juba Revalis pidi olema ja hiljem Kullamaale läks. Kõige tõenäosemaks otsituks tundub olevat 20. jaanuaril 1791 Paunkülas sündinud vallaslaps Johann, kes hiljem koos perekonnanime saamisega oma eesnimele ka Berendi või Bernhardi võis lisada. Ristimisel on Johanni nime taha kirjutatud wartias, s.t. värdjas, see ei tähendanud vigast last, vaid tollane kirikuõpetaja kirjutas nii kõigi vallaslaste kohta, nagu paljudel teistelgi pastoritel tavaks oli. Johanni ema Madly oli Nõmme kõrtsist, vaderiteks olid Herr Eberhard Paunkülast, kangur Nyberg Paunkülast ja keegi (raskesti loetavalt kirjutatud) Fräulein samast. Kes oli see tõenäone dr. Hirschi tegelik isa Herr Eberhard? Paar aastat hiljem, 1795. aasta hingerevisjoni ajal pole neist Paunkülas enam kedagi, ei Madlyt Johanniga ega ühtki vaderit. Kuid üle raba naabermõisa Alt-Harmi, tänapäevase Ojasoo mõisa omanik oli 1782 tõesti Johann Friedrich Eberhard, 1795. aastaks on mõisa omanikuks saanud Neu-Harmi (Harmi) mõisnik Zoege v. Manteuffel ja Eberhard on kadunud. Üks Herr kubermangusekre tär Eberhard on maailmarändur Otto v. Kotzebue Triigi mõisas (Kau) täievoliline esindaja 1834. aastal, on raske otsustada, kas see võib veel sama härra olla, sest vahepeal on möödunud 40 aastat.

210

Dr. Karelli neljas õde Charlotte Helena abiellus Läänemaa Uuemõisa valitseja (Vikipeedia järgi eestlase) Siim Enghoffiga, kes aga suri varakult. Nende tütar Maria kasvas dr. Karelli peres ja abiellus oma nõo dr. Gustav Reinhold Hirschiga. Siimu poeg Friedrich Fabian Enghoff (1829–1916) õppis samuti arstiks, sai kõrgeks sõja-väearstiks, autasustati Püha Aleksander Nevski ordeniga (1903) ja tõusis samuti tõelise salanõuniku seisusse (1906). Kahtluse alla tahaksin seada Siim Enghoffi vanemad, kelle isaks on arvatud Õngo Hanso Christianit Hiiumaa Kõrgessaarest, ainuke „õigel ajal” sündinud Siim peaks siiski olema Lilbi Petri Perti ja Kreta poeg, (sünd. 1792). Pert ja Kret laulatati 20. septembril 1786.

Siinkohal pean lühidalt kirjutama Venemaa ordenitest ja nende kavaleridest. Vene keisririigi vanimaks ja kõrgeimaks ordeniks oli Peeter I 1698. aastal asutatud Püha apostel Andreas Esmakutsutu orden ehk lühendatult Püha Andrease orden, mis nimetati Venemaa kaitsepühaku Andrease järgi. Mitu Vene keisrit ja mitmed välisriikide kuningad või kõrgemad sõjaväelased said selle kavaleriks. Üldse on olnud ligi 1000 selle ordeni kavaleri. Eestlastest on selle ordeni pälvinud ainult dr. Philipp Karell ja dr. Gustav Hirsch. Selle ordeni on saanud ka ilukirjanduses „eestlaseks” arvatud Johann von Michelson(en) (1735 või 1740–1807), kes oli Pugatšovi mässu mahasurumise eriüksuse ülem, saavutas Pugatšovi juba peaaegu lõplikus edus pöörde (1774), mille eest ja ka ühe Poola ülestõusu mahasurumise eest andis Poola kuningas Stanisław Poniatowski talle 1774 aadlitiitli ja Vene kei-ser polkovniku auastme, Vitebski kubermangust Ivanovo mõisa ning Liivimaalt Saaluse ja Leevi mõisa. Ta oli 1788 Soome korpuse komandör, sai 1797 Venemaa ratsaväekindraliks, 1803 Valgevene sõjakuberneriks, oli 1806 Vene-Türgi sõjas vägede (Dnepri või Dnestri armee) ülemjuhataja, vallutas Moldova maad, suri Bukarestis, balsameeriti ja toodi matmiseks Ivanovosse, kus tema auks ehitati kirik. Oli väidetavalt masoon. Mõne autori arvates oli ta Pilistvere Kabalas või Koeru Väinjärvel sündinud eestlasest talupoeg, kes suure sõjavapruse ja -õnne najal edutati soldatist kuni kindralini. Vt. Jaan Krossi „Michelsoni immatrikuleerimine” ja Raivo Trassi sellekohast lavaseadet. Eestikeelses Vikipeedias arvatakse, et ta oli Madli ja Juhani 1735. aastal sündinud poeg Väinjärvelt. Koeru koguduse meetrikas säetud ajal siiski Johanni sündi ei näidata. Ametlikud Eestimaa aadlimatriklisse immatrikuleerimise (1783) dokumendid väidavad, et Johann Michelsohnen (Ivan Ivanovitš Michelson) oli Venemaa sõjaväelaseks hakanud ja Rootsi sõjaväelastest pärinev ning Pilistvere Kabala mõisniku või selle venna polkovnik Johann Michel-sohneni Revalis sündinud poeg. Johann Michelsohnen seeniori isa Johann langes Rootsi kaptenina Poltaava lahingus. Kindrali sünni ega ristimise kohta ei ole ma ei eesti, baltisaksa ega rootsi kogudustest täpseid ja sobivaid andmeid leidnud. Vene allikate järgi on ta sündinud 1740. aastal. Revali Rootsi Mihkli koguduse meetrikaraamatust (1.1, saagas kaader 73) leidsin kõige lähedasemaks 29. oktoobril 1738 ristitud Johann Hermanni, isa Johann Michelson, ema Anna Hansdotter. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon’i (1970) järgi on Johann Michelsohnen

211

siiski sündinud 1735. aastal, isa Johann Georg, ema Rebecca Catharina, sünd. Igeln. Segadus missugune!

Baltisaksa Eestiga seotud või käesolevas raamatus käsitletud väljamaa tegelastest on Püha Andrease ordeni kavalerid veel Napoleon I (Tilsiti rahu eest), Württembergi kuningas Friedrich I (1754–1816, Koluveres kummitava Louise abikaasa ja laste isa), Räpina ja Toolse omanik diplomaat krahv Karl Gustav Löwenwolde (1686–1735), Kurista mõisnik Alexander Guillemot de Villebois (1716–1781), Luunja ja Mooste mõisnik Ernst v. Münnich (1725–1800), Koluveres sündinud krahv Friedrich Wil-helm Buxhoeveden (1750–1811), Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1696–1775), Revalis sündinud Haimre, Raasiku ja Kambi omanik, kindralleitnant krahv Jacob Johann Sievers (1731–1808), Paju mõisa omaniku poeg kindralfeld-marssal vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761–1818, Jõgeveste mõis sai tema naise omandiks 1810), Revalis sündinud Vene diplomaat, Eestimaal seitsme mõisa omanik krahv Gustav Ernst Stackelberg (1766–1850), Keskvere mõisas sündinud ja Aruküla kabelisse maetud sõjastrateeg kindral krahv Karl Wilhelm Toll (1777–1842), Vene salapolitsei asutaja ja julgeolekuasutuse juhataja kindral krahv Alexander Benckendorff (1781–1844, õieti Konstantin Aleksander Karl Wilhelm Christoph, kes ehitas Keila-Joa praeguse lossi), Paul Friedrich August v. Holstein-Oldenburg (1783–1853), Ravila mõisnik Varssavi kindralkuberner kindral krahv Paul Demetrius v. Kotzebue (1801–1884) ja Koigi mõisas sündinud ratsaväe kindralmajor Moritz Reinhold v. Gruenewaldt (1793–1877).

Püha Aleksander Nevski ordeni asutas 1725 keisrinna Katariina I kolmanda Vene keisririigi ordenina poliitikute ja sõjaväelaste autasustamiseks. Selle said lisaks ka kõik Püha Andrease ordeni kavalerid. Keisririigi lõpuni pälvis selle 3674 inimest. Seda ei tohiks segi ajada nõukogude ajal 1942 asutatud Aleksander Nevski ordeniga, mis oli mõeldud samuti sõjavapruse eest autasustamiseks. Viimase sai üle 40 000 inimese, kes küll enamjaolt hukkusid II maailmasõjas.

Kirikukirjad

Tuleks veidi arutleda ka selle üle, mismoodi Friedrich Reinhold Kreutzwaldi päritolu varjatud on. Tegelikult on alati piisanud sellest, et tema sünnidokumendid on uuri-jate eest varjus hoitud. Nendega on alati hämatud ja pole sugugi välistatud, et need veel kusagil olemas on. Nagu eespool tõdesime, kirjutas Kadrina „usaldusväärne pastor” Arnold Knüpffer ka Friedrich Reinholdi ristimistunnistuse ärakirja välja mingite „olematute” kirikuraamatute põhjal, mida keegi teine ealeski pole näinud. Näib, nagu oleksid need olnud juba tollal kadunud, kui poisil sünnitunnistust Re-valisse kooli minekul (1820) tarvis läks. Üle 100 aasta hiljem, 1928. aastal, kui Eesti

212

Wabariik Kadrina kiriku pastorile sellekohase järelepärimise „vormistas”, andis tollane pastor Gustav Beermann sõna-sõnalt järgmise seletuse, või kirjutas sellele vähemalt oma allkirja:

„Kadrina kiriku sündimise ja ristimise raamat, milles Dr. Fr. R. Kreutzwaldi sündimine ja ristimine sissekantud oli, on Tallinnas häwitud (Eestimaa koguduste wanemad kirikuraamatud olid kogutud Rüütelkonna majasse. Sinna tuppa, kus neid raamatuid alal hoiti, määras Eesti Wabariigi walitsus wangimajade peawalitsuse asukoha. Keegi müüs sealt salaja turukaupmeestele 120 raamatut pakimise paberiks, nende hulgas olid ka 9 Kadrina koguduse raamatud).”

Esiteks järeldub sellest, et kuni 1920. aastateni olid need kirikuraamatud siiski täiesti olemas ja arhiivis. Teiseks on see ilmselge väljamõeldis kadumise seletuseks ehk teadliku organiseeritud peitmise varjamiseks. Iseäranis kohmakas on turu-kaupmeeste versioon; kes veidigi äriga tegeleb, haistab kohe selliste dokumentide hinda, ja need oleks hästi kaubaks läinud. Ja pidid need siis ka just Kadrina kogu-duse ja just nende aastate raamatud olema, kuigi muud tollased kirikuraamatud paistavad tänini Tartus Liivi tn. Riigiarhiivis olevat, kui just mahapõletatud kiri-kutega tegemist pole. Loodetavasti mingit pakkepaberiks müümist Eesti Wabariigi arhiivinduses ei juhtunud, aga rahvusromantilistel kaalutlustel ei tahetud neid kirikuraamatuid ja seoseid baltisakslastega päevavalgele tuua. Kunagi alguses olid need aga peidetud perekondade ja aadlisuguvõsade palvel. Väga viisakas, et neid vähemalt ei hävitatud?!

Mida me neist raamatutest siis veel leida võiks? Eelkõige seda, mitu kuud enne Juhani sündi Rein Kaiega laulatati ja kas need andmed on õiges numeratsioonis või kuidagi vahele või tagantjärele kirjutatud. Vana ja „õige” esimese öö õigus tähen-das isegi, et ka veel pärast laulatust oli mõisaomanikul esimese öö õigus, kui neiu tõepoolest süütu oli. Käsitletaval ajal olid aga keskaegsed kombed juba hääbumas, selleks ajaks oli asi taandunud mõisaomanikuga „eksitusse” sattunud „puutumata” ja kihlamata tütarlapse kiirele mehelepanekule.

Juhani ja Anne asjus võiks saada selgitust, kas Friedrich Reinhold oli Anne esime-ne laps või oli tõesti ka varem lapsi, kes väikelapsena surid, nagu vahel väidetakse, ehkki pole teada, milliste dokumentide alusel. Me võime neid väiteid uskuda ja mitte uskuda, kuni kiriku meetrikaraamatuid uuritud pole ja eriti seda, kas neid hiljem soditud pole. Meil on vaid oletused ja versioonid, kusjuures kõik tõestamata versioonid on samaväärsed, st. samavõrd õiged kui valed. Igasugune dokumentide kadumine ja võimalik sodimine aga ainult süvendab kahtlusi.

Põhimõtteliselt tuleb lähtuda sellest, et kirikumeetrikaid ju ainult sellepärast pidama hakatigi, et vahel võis hiljemgi vajadus tekkida kellegi sündimist-ristimist, laulatust, matmist või muid asjaolusid kindlaks teha. Siit on lihtne järeldada, et kui need raamatud on kadunud, saab kõik põhineda vaid ebakindlatel mälestustel ja legendidel. Selle aja kohta on ebaharilik, et Ann mehele minnes (või saades, või panduna, või vormistatuna) oli umbes 27-aastane, poja teada, kes küll eksida ei

213

oleks tohtinud, veelgi vanem, vähemalt 30. Poeg sündis kuuendal abieluaastal. Veelgi imelikum on, et nad rohkem lapsi ei saanud, sel ajal saadi lapsi ikka seni, kuni Jumal andis, ja Annel olid selleks (teoreetilised) bioloogilised võimalused veel 10–15 aasta jooksul. Vägisi kujuneb ainuke loogiline seletus, et Juhanil võis olla mingi viga küljes, et ta ei saanudki lapsi, kui ehk tahtiski. Või ei tahtnudki, sest oli hinges solvunud, pettunud, löödud vms. Jälle jõuame käesoleva loo kirjutamise algpõhjuseni: et kes oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tegelik isa ja esivanemad üldse?

Jõepere

Paljude eestlaste raamaturiiulil on „Kalevipoeg” või midagi muud Kreutzwaldi loomingust ja kõik on kohustusliku koolihariduse osana pidanud ka „Kalevipoega” lugema või lehitsema, kuid eesti inimesed tahavad tava kohaselt tutvuda ka oma kultuuri ajaloos tähtsate tegelaste sünnikohtade ja nende eluloos oluliste paikadega*, enamati on kombeks korraldada sellistesse kohtadesse kooliekskursioone. Vaatame, mis neist paikadest on saanud.

Kreutzwaldi sünnikohta Ristimetsa viiv teeots on Väike-Maarja – Kadrina maan-teel tähistatud teeviidaga, ka sünnikoha läheduses metsatee käänakul on viit ja teabetahvel ning väidetavale sünnikohale on püstitatud raidkivist mälestusmärk vastava tekstiga (skulptor Juhan Raudsepp, 1953), selle ümber on istutatud puud ja ala on piiratud lattaiaga, mälestusmärgiga tähistatud küngas on niidetud-hooldatud. Kõik see jätab meeldiva ja südamliku mulje.

Üle eelnimetatud maantee asuvale Jõepere mõisale ei viita aga ükski teetähis. Mõisast on säilinud paar kõrvalhoonet. Elumajast, kus elasid Friedrich Reinholdi (tegelik) vanaisa ja vanaema ning kasvasid koos suureks tema isa ja ema, on alles vundament. See oli mõisahäärberi kohta tavaarvamusest väiksem hoone, umbes 18 x 11 m, millest umbes pool on olnud maakivist keldriga. Eelkõige ongi säilinud keldrimüüride osad ja kohati vundamenti. Viimastel aegadel on üritatud lagune-nud vundamendi ülaserva betoonikihiga tasandada ja parandada, alusmüüride vahele kasvanud jämedad puud on hiljuti maha saetud (mis on tubli tegu!), kuid töö on pooleli jäänud. Nagu seletas ainus õuel elav venekeelne kodanik, olla puude mahavõtmine ära keelatud?!? Mõisapargis on säilinud aimatav (kunstlik) reljeef ja

* Sünni- ja elupaikade külastamise kommet võiks proovida seletada müstilise legendiga, nagu võiks sünni- või kasvamise koht mõjutada inimese kujunemist andekaks või üldse suurvaimuks, nagu oleks mõni elukoht suurvaimu tekkeks soodsam. Käesolev käsitlus arvab oluliseks, et kaks retsessiivset loomeandekuse geeni omavahel ühineks. Koht pole kuigi oluline.

214

korrapärane puude paigutus, kuid kindlasti on need palju hilisema aja puud kui kirjaniku sünniaegsed. Häärberi vundamendi kõrval paiknev suurem kõrvalhoone on kivisse raiutud ehitusaastaga 1861.

Kreutzwaldi paberite hulgast olevat leitud üks mälestuste joonis kunagisest vane-mate kodumajast ja seda on esitatud ka kirjaniku elulugu käsitlevates teostes. Maja asukohta on seostatud (võib-olla on see ka tõestatud fakt) ühe väiksema vundamen-diga teise säilinud suurema kõrvalhoone kõrval, nagu olnuks see Reinholdsonide elukohaks või koguni varasemaks mõisa peahooneks üldse, nii et eespool kirjeldatud vundament on hoopis hilisema peahoone alusmüür. Selle pisikese maja „vöörusest” (esikust) pääses mantelkorstnaga kööki, kust omakorda viisid uksed paari pisikesse tuppa. Praegu kasvavad vundamendi servas suured vahtrad ja vundamendiauku kasutab kohalik pere prahipaiga ja solgiauguna. Millised neist säilinud hoonetest või vundamentidest on Friedrich Reinholdi aegsed, peaks asjatundjad kindlaks te-gema. Jõeorus paiknevad mõisatööstuse hooned on nähtavasti hilisemate mõisnike ehitatud. Üldiselt on Jõeperel paigana meeldiv energiaväli, hõng või hing, kuidas ka keegi seda tunnet tahaks sõnaga väljendada. Jõepere asub Rakverest lääne pool.

Nagu eespool mainitud, läks Jõepere mõis pärast v. Vietinghoffe algul Wolmar Friedrich Wilhelm v. Rosenile, kes paari aasta pärast alla 30-aastasena suri, seejärel paistab, et mõis on umbes kolmeks aastaks läinud surnud noormehe lellele Bernd Friedrich v. Rosenile (1738–1809). Viimase ajal on Jõeperel elanud ka tema väimees vabahärra Jacob Heinrich Clodt v. Jürgensburg, kellest hiljem sai Korjodi mõisnik ja pärast tema surma 1848 pärandus Korjodi tema Jõeperes 1806. aastal sündinud pojale Karl Gustavile. Edasi läks Jõepere krahv Manteuffelile ja seejärel tema tütre kaasavarana krahv Paul Kotzebuele. Omakorda Paul Kotzebue tütar Marie Agnes (1844–1872) sai Jõepere kaasavaraks, kui abiellus Paul v. Baggehufwudtiga (Valeriani vend, hilisem keisri kammerhärra ja tõeline riiginõunik), neiltki päris Jõepere mõisa endale nende esimene tütar Margaretha Luise, hüüdnimega Daisy, kes oli sündinud 1865 Sakus, ta oli abielus Kadrina Saksi ja Jõelähtme Maardu mõisa omaniku Otto Alexander v. Breverniga (1857–1926) ja jäi viimaseks Jõepere omanikuks, ta suri Tartus 1924. Paul ja Valerio v. Baggehufwudtide vanaisa isa kingitud sõrmuse oma pruudile Kunda mõisniku tütrele Helena Amalie v. Schwengelmile leidsid arheoloo-gid 2009. aastal Tallinna Vabaduse platsi väljakaevamistel. Sõrmusel on sedamoodi vapp nagu hilisematel Saku õllepudelitel.

Von Vietinghoffide põline Sussikase mõis Lätimaal läks juba 18. sajandi lõpus prantsuse algupäraga Otto Friedrich Calliesile, kes töötas Riia kreisi majandus-juhina (Ökonomie-Fiskal), ta aadeldati 1802, temalt päris Sussikase tütar Louise Friederice Dorothea v. Callies, kelle kaasavarana läks mõis Franz Theodor Frhr. Mengdenile, neilt päris selle poeg Louis Franz Theodor, kes mõrvati 1918. Viima-sel oli kaks last, poeg Burchard suri 19-aastaselt, tütre Ally abikaasa Hans Beyse mõrvati 1919. Teisest küljest oli Franz Theodor Frhr. Mengdeni isa õde abielus Gustav Wilhelm Frhr. Kaulbarsiga, mitmes kirjakohas käsitletud Rägavere-Mõdriku

215

omanik Reinhold August Frhr. Kaulbars oli Franz Theodor Frhr. Mengdeni nõbu. Natuke kaugemalt sugulane – Franz Theodori vanaisa nõbu – oli Lappieri Gustav Reinhold Frhr. Mengden, kes võttis naiseks Anna Helena v. Vietinghoffi Sussikaselt ja kelle poeg Carl Gustav andis Lappieri ja Kolzeni mõisa kaasavaraks oma kahele tütrele (vt. ptk. „Treumani pere” lõpuosa), Gustav Reinhold Frhr. Mengdeni tütar Charlotte Helena oli aga esimeseks abikaasaks Jäneda ja Kunda mõisnikule Adam Gustav Bernhard v. Baggehufwudtile ja suri 1758. Leskmees mõtles seitse aastat, enne kui kinkis 1765 kihlasõrmuse Helena Amalie v Schwengelmile (1738–1827) ja abiellus temaga 1769. Helena Amalie vanaisa Jacob Heinrich v. Schwengelm oli Rootsi ajal viimane Pärnu kindluse komandant, kes andis kindluse 12. augustil 1710 venelastele üle ja suri kaks päeva hiljem katku. Pärnu komandandi naine, kes oli Rutikvere Erich v. Pistolkorsi tütar, oli juba varem katku surnud.

Kaarli

Rakverest ida pool, kunagisest Sõmeru mõisa ristteest, nüüdsest Sõmeru suurest kütusetanklaga teeristist ainult paarsada meetrit edasi paistavad paremat kätt suured karjalaudad ja kohe nende taga pargilaadne puistu. See ongi mälestus kunagisest Kaarli mõisast, kus Friedrich Reinhold Kreutzwald veetis oma lapsepõlve kolmteist aastat. Seda ütleb ka kivile raiutud tekst (1968) endisel mõisaõuel. Mõisahoones-tusest endast pole suurt midagi säilinud, kaugemal väljal on näha (vist?) kunagise kuivati korsten ja müürid, see võib, aga ei pruugi olla Fr.R. ajast. Peahoonest on alles vaid kohati müürijuppe ja mantelkorstna jäänused, hoone ise oli vähemalt 43 m pikk, ka õue ja aeda ümbritsenud kivimüürist on säilinud lühemaid ja pikemaid lõike. Kogu häärberi ase on täis kasvanud puid ja põõsaid. Kohalikud elanikud arvavad ümbritsevas pargis kaht põlist tamme, ühe saare, ühe pärna ja ühe õunapuu pärinevat Fr.R. aegadest, dendrokronoloogilised uurimused võiksid ses suhtes tõe välja selgitada, tõenäoselt seal siiski 200-aastasi puid pole. Kohalik legend mäletab, et kõrvalhoone, kus olla elanud Kreutzwaldi pere, asus peahoone taga künkal. See hoone oli samuti keldriga, praegu kasutavad mõisaõuele ehitatud kortermajade elanikud seda keldriauku oma prahi- ja solgiauguna.

Nii Kaarli kui Jõepere mõisa peahoone alusmüüride seisukord viib mõttele, et Riiklik Muinsuskaitse peaks püüdma säilitada ka Kreutzwaldi, tema vanemate ja vanavanemate kodude müüre. Puude-põõsaste juurestik lagundab need igatahes mõnekümne aastaga ja millestki ei paista, et neid kuidagi kaitstaks, hooldataks või säilitada püütaks. Kaarli mõisaõue üle keskea elanikud olid igatahes mures ja nõutud, sest nad ei tea, kas nad peaksid kirjanik Kreutzwaldi mälestuskivi ka nüüd ikka veel edasi hooldama ja selle ümbert umbrohtu niitma, sest kunagi kaugel

216

kooliajal olid nad saanud kooliõpilase (pioneeri)ülesande oma õuel seda mälestus- kivi hooldada. Nüüdisajal polevat ükski ametiasutus selle vastu mingit huvi tund-nud, kuigi kunagiste mõisnike järglased välismaalt olevat viimastel aastatel mitmel korral oma esivanemate kodupaika vaatamas käinud. Vähemalt neil olla mingi huvi kultuuriloo vastu. Muide, endise Kaarli mõisa lähistel ühel künkal asuva rändrah-nu, nn. kroonikivi kõrval on samuti mälestuskivi tekstiga, et neis paikades veetis Friedrich Reinhold Kreutzwald oma lapsepõlve. Ma ei tea, mis tähendus on kogu kroonikivil, kuid interneti turismiveeb väidab, et äikeselöögist purunenud kivil oli noor Friedrich Reinhold armastanud istuda. Kindlasti istuski, nagu ka kõik teised ümbruskonna poisikesed sajandite jooksul, aga seda küll pole enne kuulda olnud, et äike mitmemeetrise läbimõõduga rändrahne pooleks lööb, seda teeb külmuv vesi kivi pragudes.

Ungru ja Erastvere

Ungern-Sternbergide mõisatest teab rahvas eelkõige Ungru lossi (baltisaksa Linden) Haapsalu-Rohuküla tee ääres, praegu nähtavad ehitise varemed on pärit Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünnist umbes sada aastat hilisemast ajast ja veelgi hulga rohkem aastaid sellest ajast, kui sealkandis tema ema võis sündida ja „Tähepoiss” kosida tema vanaema*. Selle suguvõsa liini põline kodu on Erastveres Võrumaal. Oma elupäevil käis dr. Kreutzwald parunite Ungern-Sternbergide perearstina aastate

* Liivi sõja järel sai Rootsi vägede ülemjuhataja krahv Pontus de la Gardie (sünd. 1520 Languedocis Prantsusmaal, uppunud sõja ajal 1585 Narva jõkke, tema sarkofaag on Tallinna Toomkirikus) poeg Jacob, kes oli Rootsi feldmarssal, Rootsi valitsuse pea- ja välisminister ning Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner, enamiku Hiiumaast ja Läänemaast ning sealhulgas ka Ungru mõisa endale, kuid ta müüs selle mõisa ära ja ostjatelt läks Ungru kaasavarana Ungern-Sternbergide suguvõsale, kelle käes see mõis oli olnud juba mõned aastad ka loomise ehk 1523 Kiltsi mõisast eraldamise järel. Parun Reinhold Gustav Ungern-Sternbergi mõisnikuks olles restitueeris Vene keisrinna Jelizaveta suurema osa Hiiumaast ja mandrilt ka Ungru mõisa Jacob de la Gardie pojatütrele krahvinna Ebba Margarethale (1704–1775), kes oli abielus krahv Friedrich Magnus Stenbockiga Kolga mõisast. Nende pojapoeg krahv Jakob Pontus Stenbock päris vanaemalt mõisad, nende hulgas Ungru, ja ehitas, muuseas, Toompeale nn. Stenbocki maja (1787–1792, Johann Mohri 1784 projekt), kus praegu istub Eesti Vabariigi valitsus. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vanaisa parun Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternberg ostis mõisa tagasi, kuid pidi sellest taas (1796) loobuma majanduslike raskuste tõttu. Kogu 19. sajandi esimese poole oli Ungru jälle de la Gardiede omanduses, kuni Eestimaa üks rikkamaid mehi, krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg selle 1868 uuesti suguvõsale tagasi ostis.

217

kaupa palju-palju kordi Võrust Erastveres. Tollal oli seal mõisnikuks parun Paul Adolf Ungern-Sternberg (1816–1887), kellel baltisaksa genealoogia järgi oli neli poega ja kaks tütart, viis viimast sündisid Erastveres aastatel 1849–58 Friedrich Reinholdi tohtriks olles ja abil. Paul Adolf oli Paul Adolf Gottliebi poeg, kes oma-korda oli Gustav Johann Friedrichi poeg ehk siis oletuste kohaselt Anne (pool)venna poeg, sel juhul oli Paul Adolf teisiti öeldes Friedrich Reinholdi onupoeg ehk nõbu.

Võru oli Friedrich Reinholdi ajal (1833–1877) alles äärmiselt pisike linnake, esi-mesed asula majad Võru mõisa (Werrohof Põlva khk-s) maadele olid ehitatud alles aastatel 1784–85, mil linnas elas alla 70 inimese. Ka 19. sajandi keskpaiku meenutas Võru pigem väikest alevit, maksujõulisi patsiente oli väga vähe ja tõenäoliselt elatuski doktori pere algaastatel end põhiliselt onupoja kulul ja Erastvere mõisast saadud proviandist. Ainult paar aastat oma seitsmekümnendates eluaastates, 1875–76, oli dr. Kreutzwald ka Võru kreisi arst, kus tal riigipalgalisena võis olla kõrgem palk kui linnaarsti sissetulekud. Me ei tohi sissetulekute rehkendamisel unustada ka igivana-dest šamanistlikest aegadest kuni tänapäevani kehtivat tava, et ravitsejale-tohtrile viiakse alati ka „kompsu”, vähemalt Lõuna-Eestis.

Parun Paul Adolf Ungern-Sternberg ostis 1860 ka Viljandi mõisa (mille aita 2008. aastaks Viljandi Pärimusmuusika Keskus ehitati) ning tema poeg Oswald ehitas praeguseni säilinud uue Viljandi lossi ehk mõisa peahoone*, omakorda Oswaldi tütar Alexandrine Emilie abiellus Tarvastu mõisnikuga, Tarvastu mõisast toodi 1931 Viljandi lossimägedesse ka kuulus rippsild.

Erastvere on jäänud ajalukku kohana, kus Põhjasõja ajal 1701/02. aastavahetuse paiku peeti kuulus Erastvere lahing ja kus langes peaaegu terve põlvkond Eesti- ja Liivimaa aadlinoori, kui Vene väed Boriss Šeremetjevi juhtimisel Liivimaale tungi-sid ja kohalik välivägede lipkond Pornuse mõisniku von Schlippenbachi juhtimisel neile vastupanu püüdis osutada.

Erastvere mõisas, mille hoonetest on väike osa säilinud, on nüüd juba pikka aega psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimeste hooldekodu, mõisahäärberi asemel on mitu suurt uusehitist.

Erastvere mõisa tammikus paiknevale kodukalmistule on maetud Friedrich Rein-holdi vanaisa ehk Anne isa Johann Gustav Friedrich oma proua Gertrud Christinaga ning ka Friedrich Reinholdi vanaisa isa Reinhold Gustav koos proua Christina Sop-hiega ja muidugi Paul Adolf Gottlieb prouaga ja veel arvukalt kõigi nende perede liikmeid, eriti varasurnud lapsi. Viimasena on Erastveresse 1903 maetud Paul Adolfi poeg Conrad Sigismund Carl, kes sai Erastvere omanikuks 1888 ja suri 51-aastasena Wiesbadenis, toodi sealt rongiga Võrru, sealt edasi hobustega Erastveresse. Tema

* Oswaldi kälimees (naised olid õed v. Wolffid) parun Otto Engelhardt oli Viljandi linnapea, kes ehitas Viljandisse (sümbolilise tähtsusega) veetorni ja Trepimäe ning kelle vend Walter kavandas lossipargi mõningaid osi, tõenäoselt ka Trepimäe, vt. ka ptk. „Mõisaparkide loojad”.

218

poeg ja Erastvere viimane omanik Gerhard Victor Osvald (sünd. 1883) pidi mõisast Wabariigi algul ilma jääma, läks elama Baierisse ja suri 1946 Bad Reichenhallis.

Algul oli kalmistul väike kabel, kuid parun Paul Adolf lasi 1883 sinna ehitada lausa väikese kabel-kiriku, mis nimetati rasket haigust põdeva tütre Marie eestpalveks Marie kirikuks. Kirik hävitati Stalini ajal 1948.

Viimastel aastakümnetel on kunagiste Erastvere omanike järglased oma esi-vanemate kodukalmistu korrastanud, lasknud ehitada uuesti väikese kabeli ja et hooldekodu patsientidel oleks omaette pühakoda, on Gerhardi poeg Gerd koos abikaasa Marthaga lasknud järve äärde ehitada omaette väikese pühakoja, mis valmis 2005. aastal ja nimetati Conrad-Kapelleks (viimase Erastveresse maetud mõisa -pärija Conrad Sigismundi mälestuseks). Kalmistule 1997 püstitatud kabeli nimetasid Gerd ja Martha isa mälestuseks Gerhard-Kapelleks, sest Mariet siia ikkagi ei olnud maetud, tema puhkab Viljandis.

Omakorda Friedrich Reinholdi vanaisa isa Reinhold Gustavi isa Reinhold, kel-lest õieti see Reinholdite rida algabki, on maetud Tallinna Toomkirikusse, oli ta ju Eestimaa Maanõunike Kolleegiumi president (praeguses mõistes ligilähedaselt peaminister) ja Eestimaa rüütelkonna peamees (praeguses mõistes umbes valitud president). Tema ajal muudeti Maanõunike Kolleegium kui valitsusasutus 1710. aastal Harku kapitulatsiooniga (Vene keisrile) Eestimaa rüütelkonnaks, millele Peeter I 1. märtsil 1712 kinnitas Eestimaa aadli privileegid ja sisuliselt sai alguse üle kahe sajandi kestnud Balti erikord Vene keisririigi koosseisus. Reinholdi ema Helene v. Zoege tõi Erastvere* kaasavarana Ungern-Sternbergide suguvõsale.

Mälestus Friedrich Reinhold Kreutzwaldist

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mäletame ja mälestame mitmeti. Temast on eluajal tehtud vaid kaks maali. Johann Nepomuk Huberi (ka Hueber, 1802–1885) õlimaal

* Baltisaksa genealoogias kirjutatakse juba 1219. aastal koos Taani kuninga Walde-mariga Eestimaale saabunud Rügeni vürsti läänimehest Soiest, 1405. aastal surnud orduvasall Gert Soye poeg Johann on olnud Erbstferi (hilisem Errestfer, Erastvere), Koraste (Kooraste), Kusthofi (Kuuste), Kidjerwe (Kiidjärve) jt. mõisate omanik. Soye (Saye > Zoege) suguvõsa pärineb algselt arvatavasti pomooridest (slaavi hõim, kes rannarahvana elas taanlaste ja preislaste vahel), Soye tähendab pomoori k. üht seal - kandis pesitsevat vareseliiki, kelle suled on ka Soye-Saye-Zöge-parun Zoege-Manteuf-feli suguvõsa vappidel. Teine sama pere haru hargnes samal ajal Revali ümbruses: Saha mõisas (baltisaksa Saage, nimetus tuleneb Soyest) ning Anija ja Jõelähtme mõisas, viimasest hargnes ka Harmi liin, mis andis palju kunstnikke.

219

(1844) kuulub ÕESi kogusse ning sellest on Võrus Kreutzwaldi muuseumis asu-va koopia maalinud Luulik Kokamägi (1961). Teise maali on Kreutzwaldi eluajal maalinud Johann Köler (1864), see kuulub Riiklikule Kunstimuuseumile. Tõnis Grenzstein on maalinud teda viimasel eluaastal ja vahel arvatakse, et hoopis pärast surma. Suurtest kunstnikest on veel Ants Laikmaa teda hiljem (1903) mälestuste ja eeskujude järgi maalinud. Friedrich Reinholdi elu lõpu poole osati veidi juba ka pil-distada. Portreena on teada vähemalt kuus „fotot”, mis on vaatamiseks ritta asetatud Kreutzwaldi muuseumis Võrus. Paistab, et esimese eestlasest fotoateljee omaniku Reinhold Sachkeri klaasnegatiiv on üks selgemaid ja õnnestunumaid fotosid Kreutz-waldi vanaduspõlvest. Eeltoodud teoseid võrreldes tundub, et Huberi ja Sachkeri tööd tutvustavad Friedrich Reinholdit kõige isikupärasemalt ja loomulikumalt, seevastu Köler on tema näokuju küllalt oluliselt „ümardanud”. Millegipärast on aga just seda „Lauluisa” pilti kõige rohkem esitatud, võib-olla sellepärast, et tal siin raamat käes on. Peale eelnimetatute on muidugi paljud hilisemad kunstnikud veel Kreutzwaldist postuumselt mitmesuguseid kooli- või tellimustöid teinud, enamasti Laikmaa käsitlusest lähtudes, s.h. Evald Okas, Ants Viidalepp, Silvi Väljal, Roman Treumann ja paljud teised. Neist paljud Kreutzwaldi-ainelised tööd on koondatud 1953. aastal ilmunud Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva juubelialbumi.

Peale August Weizenbergi 1881 tehtud büsti(variantide) on Kreutzwaldist Ees-timaale tehtud viis üldtuntud mälestusmärki. Amandus Heinrich Adamson tegi mälestussamba Võrru 1926. aastal, Aleksander Eller Rakveresse 1937, Johannes Hirv ja Martin Saks Tartusse 1952, Juhan Raudsepp Jõeperesse 1953 ning Endel Taniloo ja Martin Saks Tallinnasse Kadrioru parki 1958.

1923 asutasid Võru prominendid Johannes Käis, Jakob Teder jt. Dr. Fr. R. Kreutz-waldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Tegevuse eesmärkideks oli Võrru mälestus-samba püstitamine ja muuseumi asutamine. Korjanduste ja korraldatud üritustel saadud rahade eest valminud mälestussammas avati 1926. aastal, koguti Friedrich Reinholdiga seotud esemeid ja teoseid, käsikirju ja muid materjale ning osteti muu-seumi jaoks tema kunagised hooned koos krundi ja aiaga. Muuseum avati 1941, esimene muuseumi juhataja oli Jaan Reine(r)t*, esimese ekspositsiooni koostasid Aino Undla-Põldmäe ja Rudolf Põldmäe, viimane oli ka üks tuntumaid Eestimaa hernhuutluse uurijaid. Praegu on väidetavalt vaadata neljas püsiekspositsioon.

Rahvapäraselt Kreutzwaldi muuseum, kuigi trükisõnas ja ametlikes paberites on nimetuses lisatud vahel eesnime tähti, vahel dr., vahel memoriaal- jne., paikneb ühes vanemas, väidetavalt vanuselt seitsmendas Võru majas, mis on ehitatud 1793, üheksa

* Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kodulehekülg annab esimeseks direkto-riks Jakob Tederi. Jaan Reinert (1905–1991, vahel ka Reinet) on pärit Mulgi maalt Tarvastu Saaremõisast, ta oli perekonnalegendi järgi Võru Kreutzwaldi Muuseumi esimene juhataja 1941–47 ja TÜ õppejõud (füüsika) 1947–76, tänapäeval tuntud kirurg Toomas Sulling on J. Reinerti õepoeg.

220

aastat pärast Võru asutamist. Friedrich Reinhold ostis selle 1833, maksis võlga 34 aastat ja müüs 1877, kui kolis Tartusse. Kesklinnas paikneval suurel algupärasel krundil on mitu eksponaatidega hoonet ja avar õu, kus korraldatakse mitmesugu-seid tänapäevaseid kultuuriüritusi ja etendusi. On ka tarbeaed, kus kasvatatakse esivanemate kombel aedvilju. Väljapanekus ja muuseumi kogudes on valdav enamik Friedrich Reinholdist säilinud esemeid, materjale ja uurimusi ning mitmekülgne ülevaade tema loomingust, loomingut käsitlevatest uurimustest ning loomingu tööt-lustest, tõlgetest, lavastustest jms. See kõik on hästi põnev, hästi korraldatud, meeldiv, paeluv ja mõnus. Seda ei saa ümber jutustada, seda peab lugeja ise nägema ja uurima. Täpselt algsel kujul ja algse mööbliga on säilitatud teise korruse kirjatuba, kus on sündinud „Kalevipoeg” ja kõik muud lauluisa mõtted ja teosed. Võru kalmistul on hooldatud, korras ja raudketiga ümbritsetud Kreutzwaldi perekonna hauaplats, kus puhkavad Friedrich Reinholdi ema Ann ja noorelt lahkunud tütar Ottilie.

Kreutzwaldi-nimeline tänav on seitsmes Eesti linnas, seitsmes linnas on ka Linda, üheteistkümnes Kalevi ja kahes Kalevipoja tänav. Ligi 40 aastat oli praegune Eesti Kirjandusmuuseum Fr. R. Kreutzwaldi nimeline; sajad Kreutzwaldi kipsbüstid, mis on Weizenbergi loodud marmorbüsti koopiad, on koolides, raamatukogudes, rahva- ja kultuurimajades ning teatrite fuajeedes jm. Usutavasti on Kreutzwald niimoodi siiski kõige enam skulptuurina esitatud ja tuntum persoon Eestimaal, rohkem kui keegi riigimees või teine rahvustegelane.

Nimede panekust ja nimetustest

Et minu kahtlustused ja uurimised Friedrich Reinhold Kreutzwaldi päritolu kohta saidki alguse küsimusest, miks tal enne teisi perekonnanimi oli, siis leidsin kiriku-raamatuid läbi vaadates veel ühe huvitava fakti, mis otseselt ei ole Fr.R. teemaga seotud, aga võiks huvitada kogu eestlastest haritlaskonda. Teadaolevalt pandi maa-rahvale perekonnanimed suhteliselt sunniviisiliselt mõnda aega pärast pärisorjuse kaotamist: Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1835. aasta paiku. Üllatusega leidsin ja mina pole seda küll enne üldkasutatavast kultuuriloost lugenud, et parun Paul Adolf Gottlieb Ungern-Sternbergi (Anne vend ehk Fr.R. onu) eestvõttel hakati Kanepi kihelkonnas kõigile pärisoristele talupoegadele perekonnanimesid andma juba ühek-sa aastat enne pärisorjuse kaotamist ja 1815 oli valdav enamus talupoegadest seal perekonnanimedega, kui mujal Liivimaal sellega alles kümme aastat hiljem alustati.

Laulatuste registri järgi olid esimesed perekonnanimedega peigmehed 30. ok-toobril 1810 ja need olid: Potti Jaani p. Karl Pottsepp Koorastest, Järve Andrese p. Juhhan Jõggisu Erastverest ja Walli Hindriku p. Juhhan Kassuk Kaagveret. Muidugi olid kõikjal Liivi- ja Eestimaal veelgi varem perekonnanimed saanud ja said kuni

221

üldise nimepanekuni need vähesed, kes pärisorjusest olid vabaks lastud, siin aga oli jutt perekonnanimedega pärisorjadest.

Laiemas mõttes nimede või mõistetega seoses tahaksin veel anda omapoolse seletuse sellele, miks meie esivanemaid nimetatakse pärisorjadeks. Kas see termin tähendab sama mis „orjad” või olid need kuidagi rohkem või teistmoodi orjad kui lihtsalt orjad? Saksa keeles nimetati neid inimesi Erbleute, mis tõlkes tähendab päritud inimesed või päritavad inimesed, mõisniku poeg päris isalt koos mõisaga ka selle juurde kuuluvad inimesed. Saksa keeles on pärima erben, pärija der Erbe, pärandus das Erbe, päritud mõis ehk pärusmõis das Erbgut ja mõisa pärija ehk päri-tud mõisa omanik Erbbesitzer, kusjuures omanik on der Besitzer. Enamik mõisnikke oligi Erbbesitzerid, vähemus ka pantmõisnikud (Pfandbesitzer) või rentmõisnikud (Arrendator). Nii et „pärisorjad” on üks eksitav tõlkeveidrus, mis tuleks keeleliselt ära parandada, kuna liitsõna osa „päris” ei viita pärimisele, pärandusele.

Võib-olla oleks 21. sajandil juba aeg revideerida ka ärkamisajal või veidi hiljem propagandistlikel kaalutlustel mõistena kasutusele võetud liitsõna „pärisorjad” teist poolt. Kas kõik meie esivanemad ikka olid võrdsustatavad Ameerika neeger- või antiikajast meenuva „orjade” mõistega? Kas ikka saame orjadeks pidada kõiki neid käesolevas raamatuski käsitletud talude peremehi, kus taluperemehe positsioon läks põlvest põlve isalt pojale, kus talus oli hulga sulaseid ja tüdrukuid ja kus peremees ise ega tema perekonnaliikmed iial mõisas teol ei käinud, paljud ei teinud ehk tööd isegi oma talus, vaid käsutasid taluperet? Või need nn. pärisorjadest ettevõtjad: kõrtsmikud ja möldrid, mõisaametnikest aidamehed, kupjad, vardjad ja metsa-vahid; käsitöölistest tislerid ja kangrud, kokad ja kutsarid, aednikud, kalurid ja jahimehed? Kõik ikka päris orjad ei olnud, kuigi õigusi oli vähe ja üldiselt olid nad mõisniku omand, nagu mujal maailmaski kuninga või vürsti või lossihärra omand. Neil aegadel oli enamik talurahvast samasuguses seisundis igal pool Euroopas*, nii Rootsi-, Saksa- kui ka Prantsusmaal, need rahvad ei rõhuta, et nende eellased olid enamikus pärisorjad, kuigi tuleb tunnistada, et osa nende rahvaste liikmetest oli ka pärilikus aadliseisuses.

Ajalooraamatutes väidetakse, et sunnismaisus oli pärisorjuse põhiline atribuut. Selle kehtestas seadusega ordumeister Plettenberg 1509. aastal ja pärisorjus kaotati 19. sajandi algul. Seega oli see aeg umbes 400 aastat (mitte 700). Teine pärisorjuse tunnus on teokohustus mõisas. Kuid see ei kehtinud kaugeltki kõigile, isegi mitte pooltele täiskasvanutest. Mainime siin vabasid (ka vabatalud ja vabakülad), kes

* Leidsin raamatust „Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel?” (Tartu, 2012) Ira Spiekeri artiklist järgmised read: „Kaugeleulatuvaid muutusi tõi endaga Saksimaa jaoks kaasa 1831. aastal jõustunud korraldus, mis andis kuningriigi alamatele õiguse isiklikule vabadusele. Alates 1834. aasta põllumajandusreformidest võisid kõik elanikud end oma maahärra käest majanduslikest ja isiklikest kohustustest ning koor-mistest vastava tasu eest vabaks osta” (lk. 157).

222

jagunesid maavabadeks ja vabatalupoegadeks, siis veel vabakslastud, kes enamasti linnadesse vabadeks (käsi)töölisteks läksid, siis veel vabadikud, vabatmehed, üks-jalad ja mitmesugused muud tegelased, kel enamasti mõisa ees suuremaid kohus-tusi polnud. Tasub meenutada isegi seda läbi kõigi nende aegade kehtinud tava, et iga noor inimene (ja laps) oli kuni abiellumiseni vaba minema elama või tööle ja teenima ükskõik kuhu, alles abielludes oli noormeestel kohustus oma vanemate mõisa alla tagasi minna, talle tekkis siis teokohustus, kui ta sellest kuidagi vabastust ei saanud. Aga ta võis koos naisega jääda ka uue peremehe juurde, kui peremees nende eest peigmehe omanikule vastava summa tasus. Kuid ka loata äraminekuid ja segaseid asju juhtus nii palju, et nende klaarimiseks olid ametis isegi spetsiaalsed ametnikud – adrakohtunikud.

Siinkohal peab ka täpsustama palju räägitud talupoegade ostmist-müümist ja vahetamist (legendides reeglina koera vastu). Kui talupojad olid juba sunnismai-sed, siis nad kuulusid maaga kokku ja kui mõisnik talu või küla vms. teisele ära müüs, siis reeglina maaga koos läksid uuele maaomanikule ka sellel maal elavad talupojad, sellepärast ei hakatud ju talupoegi oma põliskodudest välja tõstma. Arvestades sellele lisaks veel eelnimetatud (teiste peremeeste juurde) mujale tööle läinud talupoegade kinnimaksmist, moodustasid need grupid põhiosa müüdud-ostetud talupoegadest. Vahel müüsid mõisnikud üksteisele ka häid õppinud käsi-töölisi (kangruid, kokki, müürimehi jms.), kindlasti juhtus vahel ka kaardimängus, kihlvedudes ja teisiti taludega koos ka nende elanike mahamängimist või teise mõisniku omandisse üleminekut. Kuid need juhtumid olid umbes sama harvad kui tänapäevalgi, kui mõned oma varanduse maha joovad või mängupõrgus maha mängivad. Selliseid erandeid on alati leidunud ja selliseid nähtusi ei saa üldistada üldlevinud tavaks.

August Ludwig Weizenberg

Võrumaal Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga seotud kohti uurimas ja pildistamas käies tekkis Erastvere kabeli seinal turistidele mõeldud teabetahvlit lugedes kahtlus ühe mõisniku poegade ja tütarde arvus, seetõttu kontrollisin andmeid interneti-saaga abil Kanepi kirikuraamatutest ja hingerevisjonidest.

Ootamatult sattusin August Ludwig Weizenbergi (1837–1921) sünnile ja risti-misele. Vaatasin ka EEst ja EKABLst järele, mõlemas oli tõesti sama sünniaeg ning kirjas, et eesti raidkunsti rajaja sündis Kanepi lähedal kingsepa pojana. Tegelikult oli August Ludwigu vanaisa Kärsna Andres (1757–1836) Erastvere mõisa kutsar, kes lasti pärisorjusest priiks juba 1795. Tollane mõisnik oli parun Friedrich Christlieb Ungern-Sternberg, kuid vabastuskirjale olla alla kirjutanud tema ema, leskproua

223

Christine Sophie (sünd. Rosen), kes tege-likult suri 1794, võib-olla oli see lahkunu testamendi osa ja võib-olla ta tegi seda oma varem lahkunud mehe Reinhold Gustavi soovil, kõik nad olid kutsari „kaasreisijaks” olnud palju aastaid. Kärsna Andrese poeg Jaan (1806–1846 tüüfusesse) oli poja Au-gust Ludwigu sündides Ritsiku kõrtsmik, ema Liso (1811–1879, laulatusel 1831 Liis) pärines Põlva kihelkonnast Väimela mõisa-le kuulunud Pautsi talust ja oli Jürri Mihkli p. Jaska ja Maj tütar. Kärsna Andrese pere kuulub kõigis revisjonides vabade mõisa-inimeste (Hof Leute) hulka.

Saksakeelse perekonnanime andmine on Kanepi kihelkonnas ja Ungern-Stern-bergide valdustes väga haruldane, teada on vaid paar juhtumit. Revisjonides on Andres elu lõpuni kirjutatud Kärsna Andreseks või

Andres Kärsnaks, ainult 1826. aasta vaherevisjonis, kus esitati maarahvas esimest korda ametlike perekonnanimedega ja elukohtade järgi, on ta kirjutatud kui Weitzen-berg ja samuti viimases teda mainivas revisjonis 1850, kus teatatakse tema surmast 14 aatat varem, on Kärsna sulgudes ja taga Weitzenberg. Aga kirikuraamatutes on isa Andres näiteks poegade Jahni (1806) ja Kustavi (1812) sündides kirjutatud Weitzenbergiks. Tütar Anne sünni puhul (1800) lihtsalt kutsar Andres. Nii et mõisas oli ta rohkem Kärsna ja kirikus Weitzenberg. Kultuuriloolistest seostest veel niipalju, et August Ludwigu esimeseks ristiisaks oli Kanepi köster Ludwig Treffner, Hugo isa, ristiisa nimest pärineb ka teine eesnimi, nagu kombeks. Teiseks ristiisaks oli pastor Carl Eisenschmidt ise, kes kirikuraamatud kirjutas eesti keeles, kuigi võru murdes. Nii kirjutasid Kanepis ka teised pastorid. Toon ühe ilmeka näite. Toosama kutsar Andres läks pärast priikssaamist Räpina kirikumõisa aidameheks, kuid tuli paari aasta pärast tagasi Erastvere mõisa toatüdrukut kosima. Noorpaar kirjutatakse kirikuraamatusse: „Reppinna Kerk Essanda Aidamees Andres” ja „ Errestfer Moisa Tarre Tüttruk Kattri”. Üldiselt korrektsetes ja ilusa käekirjaga kirjutatud hinge - loendites on suur segadus Andrese poja Jaaniga, kes peab olema tulevase skulptori isa. Ta oleks nagu kaks korda sündinud ja kaks korda ka surnud. Jääbki arusaama-tuks, mis vigur seal on. Ilmselt on siiski revisjonides puterdatud, kirikuraamatutes on ikka üks Jahn või Jaan.

Igatahes on skulptori isa Jaan Kreutzwaldi eakaaslane ja mõisamehena, kus Fr.R. sageli käis, pidid nad omavahel tuttavad olema, mõlemad priikslastud mehe perest ja saksa nimega. Kui August Ludwigu vanaisa lasi priiks leskproua Christine Sophie

Skulptor August Ludwig Weizenberg (1837–1921).

224

Ungern-Sternberg, siis Friedrich Reinholdi ametliku isa pere lasi vabaks sama Christine Sophie tütrepoeg ja August Ludwigu sõidukulusid väljamaal aitas oma perest teha lastud skulptuuride honorarina kinni maksta Christine Sophie pojapoeg. August Ludwig Weizenberg ise, kuigi järgmisest põlvkonnast, oli noormehena Erastvere mõisa tisler, kui ta juba välismaal õppis ja töötas, käis ta ema ja sugulasi harvem vaatamas. Ometi võisid ka August Ludwig ja Friedrich Reinhold kauased tuttavad olla, August Ludwig võis mõisainimesena dr. Kreutzwaldi patsient olla sünnist peale ning ka hiljem Võrus käies tema juurde sisse astuda. Ta tundis-mäletas lapsepõlvest isegi Friedrich Reinholdi ema Anne, mõisainimesena võis ta teada ka nende päritolu saladust ja vaimuinimesena läbi näha taotlusi Linda ja Anne sar-nastamisel. Hiljem Linda kuju tehes võis ta Anne mälestusele mõeldes ka modelli valimisel ja kuju modelleerimisel sarnasust veidi silmas pidada. Või oli tal Friedrich Reinholdiga sellise kuju tegemisest lausa tellimusena juttu…

Kultuurilugu teab, et August Weizenberg oli Rooma-perioodil Kreutzwaldi-ga ka kirjavahetuses. Kunstiteadlaste arvates on ta aastatel 1879–1881 Roomas komponeerinud oma silmapaistvaimad taiesed, mille hulgas on „Ema portree” ja „Autoportree”, „Fr. R. Kreutzwald”, „Kalevipoeg”, „Linda”, „Vanemuine”, „Koit” ja „Hämarik” – viimased kõik Kreutzwaldiga seotud teemadel. Täpsustame, et „Lin-da” kuju on seesama Tallinnas Toompea Pika Hermanni vastas Lindamäel asuv skulptuur, mille juures 1980. aastatel korraldati vabariigi taastamise mitu tähtsünd-must. August Weizenbergi sulest on 1794 Peterburis ilmunud ka kolmevaatuseline karskusteemaline näitemäng „Maie ja Mihkli kosjad ehk klaas veini”. Arvan, et nimitegelasteks on valitud autori emaema Mai ja emaisaisa Mihkel. Karskusteema oli ka Kreutzwaldil aktuaalne.

August Ludwigu nõbu ehk lellepoeg ehk priikslastud Andrese teise poja Gustavi poeg Juhan Weitzenberg (1838–1877) oli luuletaja ja rahvaluule koguja. Nooruses oli ta Carl Robert Jakobsoni (kodu)õpetaja Tormas, seejärel Alatskivi mõisa- ja vallakirjutaja ning Narva lauluseltsi „Ilmarine” esimene president alates selle Eesti-maa neljanda laulu- ja mänguseltsi loomisest 1874, enne olid olemas „Wanemuine” Tartus, „Estonia” Tallinnas ja „Koit” Viljandis. Kodu-uurijad peavad Narva seltsi- ja muusikaelu rajajaks küll rohkem Hans Otsa, sest ta oli Georg Otsa vanaisa. Juhan Weitzenberg kirjutas 1862 kuulsa „Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa” ja 1864 „Vana hopmanni Nutu-laul Mõisavalitsust käest ära andes”. Juhan ei elanud neljakümne aastasekski. Lellepoeg August Ludwig kavandas Juhani hauale Narvas hauasamba, mis 1960. aastatel hävitati ja 1977 maeti ka Juhani säilmed Narvast ümber Kanepisse. Kristjan Raud tegi ka tegeliku Laksi Tõnise hauale Alatskivil hauaehise kavandi. Ju-han Weitzenberg andis kogutud rahvaluulet Kreutzwaldile. Torma ja Alatskivi vahe-lisel alal, kuskandis Juhan töötas, liikus ja rahvaluulet kogus, on paljud Kalevipoja muistendite paigad, kivid, jõed (Kääpa), künkad, vaod ja mäed. Hiljem, kui Juhan hakkas õigeusku üle minema, lõpetas Kreutzwald temaga tutvuse, sest oli rõhutatult venestamispoliitika ja vene õigeusu vastane. Üldiselt oli Kreutzwald seda meelt, et

225

eestlased peaks püüdma baltisakslastega rahumeelselt läbi saada, ta pakkus isegi ennast rahuvahendajaks ja üritas Jakobsoni keelitada baltisakslastesse leebemalt suhtuma. Ajal, kui Jakobson oma ägeduses veidi järele andis, tegi Kreutzwald isegi „Sakalale” kaastööd, Jakobsoni ägenedes aga lõi lahku. Küll oli ta Jakobsoniga ühel meelel selles, et baltisakslastest pastoreid tuleb tümitada.

Teatmeteostes on nõukogulikult üle pingutatud Juhan Weitzenbergi sotsiaalne taust, et ta ilmtingimata pidi pärinema vaesest popsist. Juhani sündides elas ta isa Gustav oma isa Kutsari majas ja oli kingsepp, mitte pops, seega tollal küllaltki väärika ameti pidaja. Juhani vaderiteks olid kõrge renomeega taluperemees Juhhan Zirkel (nime andja) ja koolmeistri naine Kattri Abel. Kaks kuud enne Juhani sündi, kui Gustav Jakkabi talu peremehe tütrega laulatati, on ta samuti kingsepaks kirjutatud, nagu ta isagi. Käsitööline oli ta ka revisjonides. Näib, et Weitzenbergide peres tege-lesid kõik mehed vähemalt vanaduses kingsepatööga, ka Jaan oli nii esimese tütre sünni (1834) kui ka enda surma ajal kingsepaks märgitud. 1858. aasta revisjonis oli Jaani lesk Lisa oma lastega ja Gustav oma naise ja lastega ikka mõisainimesteks kirjutatud, millest popsi seisus oli 3–4 astet madalamal.

Veel kõrgemale kui vabaks mõisainimeseks võis 19. sajandi algul tõusta haru-harva. Alles aastakümneid pärast pärisorjuse kaotamist suutsid talude päriseks-ostmise ajal mõned Mulgimaa mehed ka karjamõisaid ja mõisaid rentida või osta, neid võiks siis vabadest mõisainimestest veel kraad kangemateks meesteks pidada, nagu näiteks Wabariigi-aegse riigivanema ja mitmekordse ministri ning välissaadiku Friedrich Carl Akeli isa Johan, kes Halliste kihelkonnas Kaubi mõisa Nosi karjamõisa ära ostis. Mõisates olid küll tööl (mõisa)sulased, (mõisa)töölised, karjased, sellid jms. alamrahvas, keda rahvasuus samuti mõisarahvaks nimetati, kuid neid ei tohiks segi ajada mõisainimestega (Hofleute), veel vähem mitmendat põlve priimeestega.

August Weizenbergi ei sobinud jälle tõepäraselt kõrtsmiku pojaks pidada see-pärast, et ta hiljem karskusteemadel esines ja ka ühe selleteemalise näitemängu-raamatu kirjutas (nagu Friedrich Reinhold Kreutzwaldki, kelle ametlik isa samuti üksvahe kõrtsmik ja aeg-ajalt ka joomahäda käes oli).

Kutsar Kärsna Andres koos oma järglastega ja mõisa kangur Samuel Lutz on hingerevisjonide järgi Ungern-Sternbergi pärisorjadest Kanepi kihelkonnas kõige varasemad, kes enne pärisorjuse kaotamist priiks said. 1808. aastal said priiks veel Rätsepa Juhhan, Tarre Hindrik (toapoiss) ja Kutsari Jaan naisega, kes kõik kohe mõisast lahkusid. Rohkem ei paista Erastvere Ungern-Sternbergide poolt üldse enne üldist priikslaskmist pärisorjusest vabastatuid olevat. Nimede paneku ajal said või võtsid Andrese vanaisa Kärsna Jüri kahe poja järglased nimesid järg - miselt: poeg Jahni pere võttis Tedder (Teder), poeg Peteri poegadest Andres oli juba varem Weitzenberg, Peteri poja Jaani pere võttis Lehmus (Lõhmus) ning Peteri poegadest (selleks ajaks surnud) Micheli poja Jaani pere võttis samuti Lehmus.

226

Kui oleks nii, et omaaegse Erastvere mõisniku parun Gustav Johann Friedrich Ungern-Sternbergi sohitütar oleks olnud ka „Errestfer Moisa Tarre Tüttruk Kattri”, siis oleks August Weizenbergi vanaema ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ema omavahel (pool)õed olnud, „Linda” ehk Ann oleks olnud Weizenbergi vanatädi ja paljud kultuuriloolised seosed loksuksid iseenesest paika, samuti see, kust tulid Weizenbergi andekuse geenid.

Tänapäeval saab Weizenbergi nimi paljudele (väljamaalastest VIPidelegi) tutta-vaks seetõttu, et Vabariigi Presidendi residentsi, Kadrioru lossi ja KUMUsse peab Tallinnas minema mööda A.Weizenbergi tänavat.

Hinnang

Lõpuks tuleb autoripoolne hinnang anda ka kogu Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loost välja tulevale moraalifenomenile üldse ja ma ei tahaks sedagi rasket ülesannet teiste kaela veeretada. Meie rahvast on vähemalt viimased sada aastat (õieti Carl Robert Jakobsonist alates) õpetatud selles võtmes ja vaimus, et mõisnikud olid ainult ja üksnes pahad. Nendega inimlik suhtlemine ja hea läbisaamine peab ole-ma ühiskondlikult taunitav ja igapidi hukka mõistetud. Liiati siis veel mõisnikega sugulussidemete loomine või tunnistamine, seda enam, et selliseid sidemeid ei saanud luua ametlikult ja avalikult, vaid kuidagi salaja ja varjatult. Aga ka aadlitavad ei tunnistanud vähemalt enne pärisorjuse kaotamist abielusuhteid aadlike ja päris-orjade vahel, isegi kui suur armastus peale tuli, mis on ju inimlikult võttes igasuguste eri seisuses (ja nahavärviga) inimeste vahel mõeldav ja sadu või tuhandeid kordi juhtunud. Meil ei ole (vist?) teaduslikult esimese öö õigust kui nähtust uuritud ega selgitatud ja arvan ilma mingile uurimusele toetumata, et 18. ja 19. sajandil seda ka veel väga harva esines, kui üldse.

Kuid enamasti toimis aadlitava, et kui mõisnik või tema poeg oli maarahva tütrele tite teinud, siis vähemalt viisakamad aadliperekonnad tunnistasid tite omaks, osa-lesid kingitustega ja vaderitena varrudel ja olid mingit moodi toeks ka oma „vere ga rikastatud” (nüüdse tarkuse järgi: geenidega) lapse kasvatamisele ning perele. Nagu juba eespool öeldud, anti vanematele reeglina veski- või kõrtsikoht või edutati mõisaametisse – aidameheks, kupjaks, metsavahiks vms. Küllalt oluline järgnevate põlvkondade järglaste eluolu ja isegi ellujäämise seisukohalt (laste suremus jms.) on see, et esmasündinud poeg päris reeglina ka taluperemehe (või näit. möldri või kõrtsmiku) positsiooni ja sai seetõttu juba n.-ö. sünniõigusega paremale järjele kui tema hiljem sündinud vennad, kes pidid enamasti sulasteks või saunikuteks jääma. Seega olid nende enda ja nende laste võimalused hulga nadimad kui esmasündinuil. Pika aja jooksul, kui arvestame ka eelmisi esimese-öö-aegseid sajandeid, võib selline

227

efekt teoreetiliselt peremehe seisuses talumeeste hulgas üsna valdavaks kumuleeru-da, sest sulase seisuses kehvemal elujärjel pered kaotasid nälja- ja haiguste-aastatel hulga rohkem liikmeid.

On ju lihtne ja loogiline arvata, et mõnedki terasemad maarahva tütred, eriti need, kes mõisateenijateks said, mõisahäärberis elasid, mõisnike ja mõisaeluga lähemalt tuttavad olid ja mõisaperega vabamalt suhtlesid, juhuslike „eksituste” kõrval vahel ka täiesti teadlikult, tahtlikult ja etteplaanitsetult mõisnikega sugulaseks pürgisid, et sel teel oma järglased soodsamalt vabaks, harituks ja paremale elujärjele saada ning loodetavasti ka endale parem vanaduspõlv kindlustada. Kiiresti muutus see kavalus isegi moe- ja uhkuseasjaks, nii et varsti hakkasid isegi paljud need, kel mõisarahvaga mingeid veresidemeid polnudki, nn. kadakasakstena esinema (loe Kitzbergi Kniks-Mariiheni jt. lugusid).

Selliseid suhteid soodustas ka hernhuutlus. Just meid huvitavate sündmuste eel, 1764. aastal, andis keisrinna Katariina II vennastekogudustele tegutsemisloa. On kindlalt teada ja uuritud, et enamik meie loo olulisi tegelasi, sealhulgas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ametlikud ja arvatavad eellased olid aktiivsed hernhuutlased. Hernhuutlaste koguduses kehtis võrdsuse ja vendluse nõue, mis keelas vennaste vahel vahetegemise jõukuse ja seisuse järgi, kõigis suhetes pidi esikohal olema armastus. Läänemaal algas avalik vennastekoguduste liikumine just Ridala kihelkonnas Ungru mõisniku Ungern-Sternbergi eestvedamisel, Virumaal olid aktiivsemad eestvedajad v. Vietinghoffid, Võrumaal Viitina paruness Vietinghoff-Krüdener ning Urvaste köster, kooli- ja kirjamees Mango Hans.

Varasem selle usuliikumise ajalugu oli olnud nii, et Võnnu Kriimanni mõis-nik Carl Fabian v. Gavel asutas 1739 oma mõisa alale Liivimaa eestikeelse osa hernhuutlaste rändamiskeskuse ning lasi 1742 ehitada Võnnu pastoraadi kõrvale palve- ja koolimaja, kuid 1743 põles palvemaja maha ja ühtlasi keelustati samal aastal keisrinna Jelizaveta käsul kogu vennastekoguduse liikumine. Keeluajal tuli mõisasse hernhuutlust organiseerima keegi Peter Hesse (1718–1785), kes hiljem oli arst Orelleni mõisas (s.o Ungurmuiža, mis on olnud Ungern-Sternbergide eesti haru esivanemate põliskoduks Läti alal) ja kellest sai hernhuutlaste Liivimaa presbüter. Üks osa kogudusest sai peavarju just Erastvere mõisas (1761), teine osa läks Kambjasse.

Peter Hesse järglaseks või lähisugulaseks saab olla Tartu kaupmees ja esimene tööstuslik õlletootja Barthold Joachim Hesse, kes on küll sündinud Lübeckis, kuhu ta isa võis kaupmehena rännanud olla. Bartholdi vanem poeg oli pastor Conrad Eduard Hesse (1796–1882) ja noorem poeg Paide kreisiarst Carl Her-mann Hesse (1802–1896). Viimase poeg Carl Otto Johann (sünd. 1847) emigree-rus, oli vahepeal ka Indias misjonäriks ning tema poeg oli kirjandusnobelist Her-mann Hesse (1877–1962). Ka Conrad Eduard Hesse pojast ja kolmest pojapojast said pastorid.

Jõeperes juhtis uurimuste andmetel vennastekogudust v. Vietinghoffide laste

228

kasvataja Stüdemann ja vennastekogudus käis koos koolimajas, kus koolmeister oli Mango Reinu lell Mihkel. Kambja kihelkonnast pärit Tartu Maarja koguduse köster Michael Ignatius (1713–1777) oli Tartu ja selle ümbruse hernhuutluse organisaator ja jutlustaja, ühtlasi üks kuulsamaid hernhuutlasest kirjamehi, kes tõlkis ka parun Otto Fabian Roseni tellimusel (1752) Saksa pietistliku jutlustaja Heinrich Schuberti 108 jutlust (1000 lk.) lõunaeesti keelde. See on üheks varase-maks mahukamaks eestikeelseks kirjavaraks üldse. Michael Ignatiuse poeg Dawid Friedrich Ignatius (1765–1833) lasi Hageri pastorina ehitada kiriku lähedale hernhuutlastele suure palvemaja ja pansionaadi. Viimases said oma algoskused maalikunstis vähemalt kolm hilisemat kuulsat maalikunstnikku, nende seas ka pastori enda poeg Otto Friedrich Ignatius (1794–1824).

Kultuuriloolased seletavad, et vastavalt hernhuutliku liikumise põhimõtetele ja eesmärkidele kujunesid kiiresti eesti kirjakeeled, nii lõuna- kui põhjaeestimurdeline, tõlgiti Piibel, hakati palvemajades harrastama mitmehäälset koorilaulu, koorilaulu saateks aga tekkisid oreli kõrvale puhkpilliorkestrid. Kreutzwaldi kõrval tulid mit-med kultuuriloojad just hernhuutlikest peredest, nagu Carl Robert Jakobson, Villem Reimann, Jakob Hurt, Jaan Tõnisson, Johann Voldemar Jannsen jt.

Ma arvan, et Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pere- ja elulugu on eredaks näiteks, kuidas pärisorjuse kaotamise eel ja ajal maarahva seast hakkajamad kõik tekki-nud võimalused ära kasutasid, et juba enne teisi tõepoolest vabaks ja õnnelikuks saada.

Kogu esitatud jutust ja vastavast tabelist peaks järelduma, et siiani olemasoleva Kreutzwaldite suguvõsa liikmete seas ei ole Friedrich Reinholdi sugulasi, ükskõik kas nende perekonnanimi on muutmata, eestistatud, veidi teisiti kirjutatud või abiellumisega muutunud. Kuid käesolev lugu käsitleb kunagisi ja isegi praegusi (mõeldavaid) Friedrich Reinholdi sugulasi, keda pole senini tema sugulasteks arvatud. On õhkõrn võimalus, et kusagil maailmas elab veel Kreutzwaldi poja mit-teametlike laste järglasi. Kõige kindlamalt võib sugulasi, (pool)õdede ja -vendade järglasi leiduda nende baltisakslaste seas, kes on käinud viimasel kahel aastakümnel Kaarli mõisa vaatamas. Nende esivanemad sündisid tõenäoselt selles mõisas ja võisid olla Friedrich Reinholdi lähisugulased. Põhimõtteliselt võib kusagil prae-gugi elada 1930. aastal Tartus sündinud Georg (Vietinghoff?) või tema järglased, Georg oleks Friedrich Reinholdi poolvenna pojapojapojapojapoeg (ehk viies põlvkond). Friedrich Reinholdi ema ja isaema kaudu peaks leiduma kaugeid su-gulasi Erastvere-Ungru liini Ungern-Sternbergide hulgas, kes Erastveres kalmistu korrastasid. Veelgi kaugemaid, 10–12 põlvkonna taguseid nõbusid võiksime leida ehk kusagilt Läänemaalt, kui suudame usutavalt tuvastada Friedrich Reinholdi emapoolse vanaema.

229

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttudest

1847 avaldas Heinrich Neus ajakirjas „Inland” Kadrina pastori ning eesti rahva-luule ja keele uurija Arnold Friedrich Johann Knüpfferi üles kirjutatud muinasjutu „Tänulik kuningapoeg” saksa keeles, 1849 ilmus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sulest sama muinasjutu hoopis pikem, teistest muinaslugudest võetud lisade ja muude täiendustega variant Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes, enne kanti see ette ÕES koosolekul 2. novembril 1849, ilmselt saksa keeles. Muinasloo nimeks on „Dankbäre Fürstensohn”, sest tsensori arvates olevat „kangelase osa kuningapojale sündmatu”. Paistab, et see on esimene Kreutzwaldi avaldatud muinasjutt ja see jääb ka üldse kõige pikemaks tema kirjutatud muinasjuttudest, 1976 ilmunud kogumikus „Eesti rahva ennemuistsed jutud” on selle tõlge 15 lehekülge. Üldiselt loetakse seda Eestis ja mujal Euroopas üheks levinud muinasjutuks, mida on veidi erinevates versioonides räägitud paljude rahvaste juures.

Kreutzwaldi loo sisu on lühidalt järgmine.Kullamaa kuningas eksib sügavas laanes ära ja on peaaegu hukkumas, kui vana-

pagan ta metsast välja aitab, aga tahab vastutasuks seda, kes kuningale koduväraval esimesena vastu tuleb. Juhtumisi on vastutulija väike kuningapoeg. Kuningas va-hetab salaja poja vaese talutüdruku vastu, kes saadetakse vanapaganale ja saab seal teenijatüdrukuks. Suureks kasvanud kuningapoeg läheb õnnetut tütarlast otsima ja päästma, hakates vanapagana sulaseks. Vanapagana asulas valitseb täielik vaikus, teenijad ei tohi üldse rääkida. Vanapagan määrab sulasele järjest mitmesuguseid töid ja olukordi, kus ta peaks kindlasti hukkuma, ja keegi ei tohi abi ega nõu anda, aga teenijatüdruk riskib ja õpetab iga kord, kuidas olukorrast tervelt välja tulla. Lõpuks põgenevad nad koos, enne seda lööb sulane lõhki valge vasika pea, kust leiab valgust kiirgava kivi. Vanapagan saadab veel igasuguseid kiusajaid ja tagaajajaid, aga valgu-sekivi abil, mida teenijatüdruk oskab võlumiseks ja nõidumiseks kasutada, pääsevad nad allilmast ühe suure kivi juures pealilma. Vana Kullamaa kuningas on vahepeal kurbuse ja süütunde kätte surnud, noored abielluvad omavahel ja elavad kaua koos.

Seda, et nad kuningaks ja kuningannaks saaks, pole kirjas (!).Kujutlen, et Neusi avaldatud lugu lugedes tuli Kreutzwaldile meelde, kuidas ta

lapsena sama lugu oli kuulnud ja Kaarli mõisa kroonikivil istudes selle loo põhjal fantaseerinud ja hiljem imestanud, kuidas tema ja ta lähedastega peaaegu sama-sugune lugu oli juhtunud ja ta nagu sellesama kivi alt allilmas oli käinud, ehk kivi otsa ronides nagu allilmast pealilma pääsenud. Veidi tuli vaid muinasjututegelas-tega fabuleerida ja nimelt nii, et tema oligi kuningapoeg (aadliku ja poolaadliku järglane) ja teenijatüdruk oli tema ema Ann, aadliku ja talunaise järglane, kes (teisele) mõisnikule teenijatüdrukuks anti. Tema ise satub segaduste tõttu (isa

230

külvas siia- ja sinnapoole, tütar ja poeg sündisid erinevate naistega paarikuuse vahega ) Ristmetsale ja üldse teenijarahva hulka, kuigi pärilik seisund oleks pida-nud võimaldama paremat paika. Ema saab armukesest mõisniku ja mõisavahetuse tõttu veidi parematesse oludesse ja veidi paremasse positsiooni. Kui kuningapoeg nii suureks saab, et asjadest aru hakkab saama, tahab ja saab ta teenijatüdrukut (ehk ema) raskest elust päästa. Ema õpetab pojale (ehk teenijatüdruk kuninga - pojale) igasuguseid nippe ja korraldab koos isaga vabadusse pääsemise. Poiss saab valge vasika pead lõhki lüües (ehk pärisorjusest vabakslastuna) valgusekivi (ehk priiusekirja), mis annab valguse (ehk hariduse). Mõisnikud kiusavad veel mitut puhku ja saatus nöögib, nagu Kreutzwaldi noorpõlve eluloos kirjutatakse, aga teenijatüdruku nõuannete ehk ema Anne tarkade plaanide järgi ning ka iseenda tarkuse ja koolihariduse abil saadakse kõigist raskustest jagu, mõisast minema ja lõpuks elatakse õnnelikult Võrus koos.

Tegelikult võivad ka Friedrich Reinhold ja ta kasuisa Juhan olla muinasjutus kokku miksitud: mõlemad olid kuningapojad ehk isa poolt aadlikud; mõlemad pidid oma seisuse kohaselt teenima vana(poissi), mõlemad pääsesid teenija ametist, mõlemad said vabaks ja õnnelikuks, kuigi mitte (vist) kuningaks. Kuningaks olid koosvõetuna isa ja poeg Vietinghoffid; mõisa vanaproua Charlotte Helena, kelle korraldusi kõik pidid täitma ja kellega kõik pidid kõiki ettevõtmisi kooskõlastama, oli muinasjutus suur hobune, kes sõi ja s….s kole palju (?), kelle nõudmised olid ehk väga suured ja kes tekitas enda ümber üsna palju segadust. Samas võis vanaproua kui Anne kasuema ka Annega teatud määral mestis olla ja üht-teist õpetada ja soovitada, sest kust ikka teenijatüdruk ehk Ann kõik need teadmised ja kavalused sai, mida talle muinasjutus omistatakse ja mida ka tegelikus elus Anne juures märkame. Aadlitavad ja riigiseadused võisid vasikaga samastuda seetõttu, et seaduseraamatud olid tol ajal kõik vasikanahka köidetud ja varem ka nahale kirjutatud. Aga üle kõige toimis üks kõiki puudutav saladus, õieti saladuste jada, millest kõik pidid vaikima, eriti teenijarahvas, ja sellest saladusest on vaikitud tänini.

Ärgu lugupeetud arvustaja muretsegu sellepärast, et kõik ei ole muinasjutus täpselt nii, nagu elus oli, mille tõestuseks ma nagu tahaks selle muinasloo episoode esitada. Muinasjutt on ikkagi muinasjutt, see ei saa ega peagi ajalugu täpselt ümber jutustama. Ma arvan siiski, et see lugu kajastab isegi liialt põhjalikult tegeliku elu sündmusi ja Kreutzwald on selle tahtlikult ja meelega just selliseks muutnud, et nii oma perekonnalugu esimesel võimalusel trükisõnas jäädvustada, niivõrd kui saladusest vaikimise nõue seda võimaldas.

Kuidas kirjanikud selliseid ja märksa keerulisemaidki „nippe” on oma isiklike saladuste ajalukku jäädvustamiseks juba aastasadu enne Kreutzwaldi aega kasuta-nud, lootuses, et tulevikus, kus asjaosalised kõik juba ammu kadunud on ja saladuse hoidmine mõttetuks muutunud, saladus ridade vahelt välja loetakse ehk salakood lahti murtakse, võib igaüks lugeda lõpmata põnevast Virginia M. Fellowsi raamatust „Shakespeare’i kood”, mis eesti keeles ilmus 2009. aastal.

231

„Reinuvader Rebane”

Midagi „Tänuliku kuningapojaga” sarnast võib kahtlustada ka ühe väidetavalt 19. sajandi kõige populaarsema Kreutzwaldi muinasjutu „Reinuvader Rebane” puhul. Kõigepealt arvan, et sõna „vader” on mugandatud eesti keelde saksa sõnast Vater, mis tähendab tõlkes isa. Üldiselt olid ristivanemad saksa keeles Paten ja ühekaupa: Pate (ristiisa) ja Patin (ristiema), nagu saksa keeles tänapäevalgi, aga tänu Kreutz-waldi muinasloole sai sõna „vader” meil sajandivahetuseks üldrahvalikuks. Vana-des kirikukirjades on ristimise-manukate kohta tihti kasutatud ka ladinakeelseid sõnu testis või testes, mis tähendab tunnistajaid või vastavalt saksa keeles Taufzeuge (ristimise tunnistaja). Aga Võrumaal, kus Kreutzwald seda lugu kirjutades elas, on noil aegadel mõnedes kirikuraamatutes kasutatud sõna vadder ristiisa tähenduses, kust ta võiski selle idee laenata. Nii on Võnnu pastor Eduard Philipp Körber juba 19. sajandi alguse meetrikaraamatu kasutatud lühendite loetelus andnud seletuse: Wad. – Wadderit; tegelikult aga kasutas ristivanemate lühendina enamasti tähte W.

Viitan edaspidi „Reinuvader Rebase” 1974. aasta väljaande leheküljenumbritele.See muinasjutuks veidi pikk ja lohisev teos on kirjutatud ühiskonnana elavate

inimeste erinevatest elus läbilöömise strateegiatest, õpetusest, kuidas kavaluse, väi-kese pettuse, julge pealehakkamise ja veenva esinemisega võib saavutada rohkem kui jõu või aususega. Lühemana ja ilma lisadeta võiks sellist kirjanduslikku žanri ka valmiks nimetada. Ei ole antud selget seisukohta, kas sellistesse kirjeldatud elu-põhimõtetesse peaks suhtuma sümpaatiaga või hukkamõistvalt. Pigem sümpaatiaga. Näib, et Kreutzwald on lugu inimlike aspektidega täiendades vahepeal liialt hoogu sattunud ja unustanud, et loo tegelased on ju loomad; või on lõigud inimestest hoopis meelega kunstlikult vahele pistetud. Kui kuningas on mõisniku(te) sünonüüm, siis: „Kuningal on küll palju sulaseid ja nõuandjaid, aga tarka meest ja nõu ei ole palju kelleltki leida. Kus iial tark nõu puudub, peab Reinuvader neid juhtima; muidu on suurte isandate kogudus kui juhivitsata vanker” (lk. 39). Lk. 60 on öeldud otse: „Mõnigi meiesugune, keda kupjaks või aidameheks seatakse, on koledam piinaja kui opmanid ja härrad.” Kreutzwaldi (kasu)isa oli aidamees ja omakorda tema (kasu)isa kubjas. Kavalusega ilmas läbilöönud Reinuvaderi prototüüp peaks siis olema aidamees ja mõisavalitseja Juhan, kelle (kasu)isa oli kubjas Mango Rein. „Tuletage meelde, mis tühja lori ja valekaebust rahvas Reinuvaderi isa peale tõstis, kes teie truu sulane oli” (lk.106). Kreutzwaldi eesnime eestipärane osa oli ju samuti Rein ja Juhan seega Reinu isa ehk saksapäraselt Reinu Vater ehk Reinuvader. Lk. 39 ütleb Reinuvader abikaasa Ermeliinale: „Kõige enam palun teid noorema pojakese Reinu järele vaadata: temal on kenad hambad suus ja igapidi isa kuju ja kombed, loodan temast ükskord mehe saavat.” Oma kaitsekõnes kuninga ees lausub Reinuvader: „Seda kavalusetööd õppisin … kadunud isa käest, kes iga kõveruse ja kelmi töö

232

peale väga harjunud oli” (lk. 62). Kohati, sattudes filosofeerima, unustab Kreutzwald kogu loomariigi hoopiski, lk. 99 räägib ta ootamatult seisustest: „Ükski ei taha oma seisusega rahul olla, igamees püüab isanda nime ja hõlpsamat põlve!” See sai vist küll kogu elu olla Kreutzwaldi isiklik hingeprobleem ja tõenäoliselt mõnel teisel-gi temataolisel. Samal leheküljel laseb ta mägral Reinuvaderile öelda: „Teie olete üks küünal, mis teistele valgust näitab, aga ise pimeduses elab.” Nähtavasti ei saa Kreutzwald ka muinasjutus üle oma suurest vihast Martin Körberi vastu: „Mõni pardiisand tõusis meie päevil raamatukirjutajaks… raamatutele, mis rumalate elajate rahataskuid tühjendasid ja vaimulikkude kirjutajate kukrud mammonaga täitsid” (lk. 99). Ainsa tegelasena nimetab ta teda kohe otse eesnimega pärdik Martiniks ja laseb tal muu kontekstiga seostumatult öelda: „Ma lähen praegu Kuressaarde”, kuhu Martin Körber ka tõepoolest läks. Tõenäoselt oligi viha põhjus see, et Körberile „Katekismus” honoraridena kogu eluaeg sisse tõi, aga „Kalevipoeg” hästi kaubaks ei läinud, sest oletatav ostjaskond veel liialt vaene ja paksu teose trükikulud väga kõrged olid.

Kubjas Rein oli Kreutzwaldi kasuisa kasuisa, keda vähem teadlikud kaasaegsed tundsid Friedrich Reinholdi vanaisana. Kindlasti oli kubjas Rein tõepoolest kaval mees. Kavaluseks (või paratamatuseks) võiks arvata ka mõisniku sohipoja üleskas-vatamist, mille eest ta kupja kergema elu peale sai, aga mis omakorda muu külarahva arvates põlastusväärne amet oli. Pidi üsna kaval olema, et maarahva ja mõisasakste vahel laveerida ja mõlema vastandliku poolega kuidagi läbi saada, et mõisatööd ja talude oma tööd tehtud saaks. Elu tahtis ju kõigil elamist, söök pidi laual olema, riie seljas ja (rehe)tuba soe. Töödejuhataja tarkusest ja inimlikkusest olenes nii sellel ajal kui oleneb praegugi määratult palju, tegelikult nii ülemate kui alamate heaolu.

Ja „Reinuvader Rebases” lk. 140 toobki Kreutzwald ära intrigeeriva arengu, mida ma ka eespool olen kahtlustanud. Lõpuks ütleb Kuningas Reinuvaderile: „Kui teie tarkus truuduse kõrval elab, siis ei tõuse enam keegi teie üle. Teie peate minu nimel riiki valitsema, seks annan ma oma pitsatisõrmuse teie kätte… Nõnda oli Reinuvader korraga riigivalitsejaks tõstetud.” Kas ta oli ainult mõisavalitseja või ka mõisapärijate ringis? Oli ta … Kalevipoeg, kes „Viru valda valitses, kui kuningas”?

Rebase-fenomeniga seoses ei tohiks tähtsusetu olla tähelepanu juhtida ka asjaolu-le, et v. Vietinghoffide aadlisuguvõsa vapiloomaks – mitte stiliseeritud kujul, nagu tavaliselt lõvi või kotkas, vaid väga realistlikul ja vapisümboolikas domineerival kujul – on punane kõndiv rebane. Eestimaiste mõisate omandamise eest (s.t. kaasavaraks saamise eest) olid v. Vietinghoffid ehk eriti tänulikud v. Fickide suguvõsale, kelle vapiloomaks on jooksev rebane. Kreutzwaldi noorusaegadel olid aadlivapid sugu-võsade meesliinis veel tähtsal kohal ja Friedrich Reinhold võis end v. Vietinghoffide vapi alla kuuluvaks arvata, end ja oma kasuisa rebase kaitse all olevaks ja omadustelt sarnaseks pidada, mistõttu ta ehk rebase-teemasse nii põhjalikult suhtuski ja seda oma allegoorilises loos nii omapäraselt arendas. Teistel Eesti- või Liivimaa aadli-suguvõsadel pole vapil rebase kujutist.

233

Lugu ise pole algupärane ega ka mitte meie muinaslugudel põhinev, selle kirju-tamisel on Kreutzwaldil kindlasti eeskujuks olnud juba 12. sajandil Prantsusmaal eri aegadest ja kohtadest kokku kogutud loomalood, nendest 30 loo põhjal, milles kõigis oli üheks tegelaseks rebane, koostati 13. sajandi keskel Le Roman de Renart („Rebaseromaan”), kus tegelasteks rebane Renart, hunt Isengrin (Ysengrimus) jt. loomad-linnud, samasugune avaldati 1250. aastal ka Flandrias. Saksamaal ilmus alamsaksakeelne Reynke de Vos 1478, Johann Wolfgang v. Goete Reineke Fucks il-mus ülemsaksa keeles 1794 ja see tõlgiti taas prantsuse keelde 1860. Vahepeal ilmus Reinard the Fox ka inglise keeles. Kreutzwald avaldas kohalikele oludele sätitud ja oma suguvõsa ajaloost võetud lisanditega versiooni 1847–48 ja 1850 Heinrich Laakmanni „Kasulises Kalendris” järjejutuna ning 1851 eraldi raamatuna. On arvatud, et selle populaarseks saanud loo lugemisel nii kodus kui koolis unustas eesti rahvas senini rahvasuus pärandatud oma muistsed loomalood, mis lähtusid veel kunagisest loodusega seotud usundist ja mõttelaadist ning millesarnaseid on rääkinud, laulnud ja tantsinud ka teised Põhjala rahvad. Näib, et ka meie hundi nimetus kriimsilm on Lõuna-Euroopa keeltest laenatud, raske on muidugi oletada, mida 12. sajandi Ysengrimus võis tähendada, kuid tänapäevases prantsuse-eesti sõnaraamatus võib leida üsna grimusele sarnase kõla ja tähendusega sõnu: grimace (lõust, silmakirjatsemine), grimacier (eputamine, teeskleja); saksa keeles hypocri-tical (silmakirjalik). Ysengrimuse esimese osaga ei sarnane küll prantsuse keeles silmad (yeux), kuid lähedased on oiseuse (jõude, logelev) ja oisonbride (lontrus, molkus).

Bioloogina rebase kavaluse üle arutledes tahan lugejale selgitada, et tegelikult pole rebane kavalam kui hunt, karu, põder või jänes, kuigi paljud rahvad on selliseid ka-vala rebase muinasjutte rääkinud. Selliste inimlike omaduste või iseloomu loomadele omistamine on lihtsalt üks laste- ja muinasjuttude võte, mille abil arvatakse lastele (ja ka täiskasvanutele) võimalik ja õpetlik olevat paremini seletada mitmesuguseid elu tahke. Just Kreutzwaldi kirjanikutee alguseks oli Ivan Krõlovilt (1769–1844) ilmunud tuntud valmid loomadest ja loomadevahelistest suhetest – kõigil inimlikud võimed ja iseloomud, needki põhinesid Lääne-Euroopa eeskujudel. Viimase sajandi jooksul, filmi- ja televisiooni ajastul, näeme päevast päeva sama idee rakendamist lastefilmides, suurem osa maailma lastefilmitööstuse toodetest põhineb Miki Hiire, Piilupardi, Roosa Pantri jt. taolistel kunstilistel väljamõeldistel, looduses elavate hiir-te, pantrite, partide ja rebaste eluga ei ole nende tegevusel kuigi suurt sarnasust. Aga need muinasjutud on juba lapseeast sööbinud nii sügavale praeguste põlvkondade mällu ja mõttelaadi, et isegi paljudes loodusfilmides, isegi väga tõetruult filmitud National Geographicu loodusfilmides loevad kommentaatorid peale tekste, nagu loomad mõtleks ja käituks inimeste moodi, räägitakse tõsimeeli nende kavalusest, armastusest, vihkamisest, kurbusest ja teistest inimlikest emotsioonidest.

Loomade mõnelegi instinktiivsele tegevusele võib hea tahtmise korral tõesti leida paralleele inimese mõistuspärasest tegevusest, kuid ei jänese haagid, metsise

234

mäng ega loomade trikid tsirkuses või ekraanil pole kuidagi seostatavad mõistuse ja inimliku kavalusega.

Teades, et Reinu-lugu lihtrahvale hästi külge jääb, nagu juhtuski, pani Kreutzwald „Reinuvader Rebase” lihtsas keeles ja mõistukõnes kaudse aluse n.-ö. ametlikule versioonile oma perekonnaloost, mida kogu aeg on ju nii esitatudki. Päris raamatu viimases üldistavas lõigus (lk.142) ütleb kirjanik ka ise: „Ennemuistne jutt ja tõde jooksevad selles jutus kõrvustikku.” Ma tahaks selle lause sõnastada ümber nii, et „vanad Euroopa loomajutud ja Kreutzwaldi enda teadlikult suunitletud muinas-jutt jooksevad siin kõrvustikku ja tõde tuleb otsida muude allikate abil”. Ometi annab ka see muinasjutt ülevaate või võtme Kreutzwaldi meetodist, kuidas ta oma hingeprobleeme tekstidesse peitis ja sobitas ehk teisisõnu: õige tekstilooja ei saagi teisiti kirjutada, kui ta oma hinge, oma hingemuresid, -hädasid ja -probleeme ning kiindumusi tekstides mingit moodi ei esita.

„Lembitu”

Oma elu lõpukümnenditel on Kreutzwald poolsalaja kirjutanud oma tähtsuselt teise teose – „Lembitu”. Pärast tema surma sahtlitest leitud käsikiri avaldati mõne aasta pärast. Ilmununa leidis „Lembitu” väga mitmesugust vastuvõttu ja kriitikat: mõned pidasid seda meie kirjanduse pärliks (kaasaegseks eeposeks, epopöaks, poeemiks jne.) ja teised häbiväärseks ebaõnnestumiseks. Üldiselt sai teos negatiivse hinnangu ja jäeti kirjandusloos kõrvale mitmeks põlvkonnaks, enne kui seoses kirjaniku 200 aasta juubeliga see 2003 uuesti kordustrükina ilmus. Algtekstile on lisatud rida vahepeal ilmunud tähtsamaid kommentaare ja arvustusi.

Lembitu on poeemi peategelane, kelle eluloos, käitumises ja mõtetes näeb mõni kirjandusloolane eesti rahva ajalugu ja saatust. Mulle kui käesoleva loo autorile sobivad paremini need käsitlused, kus Lembitut samastatakse Kreutzwaldi endaga, kes väljendab oma mõtteid, tundeid ja filosoofilisi arutlusi Lembitu suu läbi. Ja kui need kaks eelmist käsitlust ühendada, võiks isegi oletada, et Kreutzwald püüdis selles poeemis enda mõtteid ja saatust ning eestlaste ajaloolist mõttelugu ja rahva ajalugu omavahel sarnastena näidata, neis paralleele leida.

Mõned uurijad aga süüdistavad Kreutzwaldi selle teose puhul plagiaadis, see olevat suures osas tõlgitud Šveitsi austerlasest kirjaniku Joseph Viktor Widmanni teose „Buddha” (Bern, 1869) järgi. See süüdistus on ehk ka põhipõhjuseks, miks „Lembitu” kõrvale lükati. Widmann oli suur, tuntud ja mitmekülgne kirjanik, pastori poeg, ka ise pastor ja teoloogiadoktor, kes oma religioossetes mõtisklustes jõudis budismini või vähemalt püüdis budismi saksa kultuuriruumis propagee-rida ja tutvustada. Selleks kirjutas ta rahvapärase loo Gautama Šakjamuni ehk

235

Buddha eluloost ja mõtisklustest, mis aga ka Šveitsis ja üldse saksakeelses maa-ilmas loetavast kirjandusest kõrvale ja tähelepanuta jäi. (Kuigi aaria rassi teoorias on seoseid Indiaga jälle esile toodud.) Väidetavalt oli Kreutzwald usuküsimustes suur kahtleja, tema usulistes mõtisklustes on leitud nii deismi kui panteismi ja võib-olla elu lõpupoolel jõudiski ta oma mõtisklustes tõesti budismini ning püüdis seda „Lembitu” peategelase eluloo esitluse kaudu eesti rahvale sobitada. Lembitu elulugu on tõepoolest mitmeti sarnane tema enda eluloo, Gautama Buddha eluloo ja eesti rahva ajalooga.

Allpool mõned tsitaadid „Lembitu” esimese trüki järel ilmunud arvustustest, avaldatud 2003. aastal ilmunud kogumikus „Lembitu. Kreutzwaldi usulis-filosoofi-line maailmavaade. Friedrich Reinhold Kreutzwald 200”, koostanud Urmas Sutrop:

„Kreutzwaldi ilmavaade on ka Lembitu ilmavaade, Kreutzwaldi isiklikud oma-dused – ka Lembitu isiklikud omadused.”

„Lembitu ei lase ennast mitte ristida, sest et Kreutzwald, kelle kuju meie Lembitu isikus iga sammu peal näeme, kiriklikkude dogmade vastane oli” (Mihkel Linnasaar, 1921).

„Välimistel, aga vahest ka sisemistel põhjustel ei ole Kreutzwald oma usulikke tõekspidesid kusagil selgena ja loogilise süsteemina sõnastanud. Kuid igatahes annab ta neist huvitava läbilõike „Lembitus”, luues ühtlasi suure revolutsiooni-lise teose, mille protest on sihitud kogu senise ainelise ning vaimlise ilmakorra vastu” (Friedebert Tuglas, 1919).

„Lembitu näidata, kuidas rahvas ja rahvad piavad olema: mitte sõja, vaid töö ja rahu armastajad.”

„Lembitu on üks inimliku kõrguse eeskuju, üks täis-inimene.”„Kõige Eestirahva omadused ja sisemised tundmused tema viletsa käekäigu

ajal on laulik omas luuletuses inimesteks kujutanud. …Lembitu on… endiste aegade Eestirahvas… Lillik (vabadus)… Vamba (julgus)…., laane-rauk – tema meeled ja mõtte-mõlgutused olivad sisse poole käändud, koduse elu ja looduse ilu peale” (Juhan Kurrik, 1886).

„Kreutzwald on tõlkinud „Buddha” Eesti keelde. …Ta ei ole tõlkinud mitte sõnasõnaliselt, vaid vabalt ja omapäraselt, võttes ette muudatusi. … Põhju-seks, mis hoidis kõrvale Kreutzwaldi otsekohesest tõlkimisest, tuleb pidada Kr(eutzwaldi) tahet oma meelsust, hingelaadi osutada, oma tõekspidesid kuu-lutada. … suurem osa Lembitust on vaba, omapärastatud tõlge, väiksem osa enam-vähem täpne tõlge, isikliku loomingu osa on väike” (Ado Säärits, 1927).

„Kreutzwald tunnistab siin, et tema iialgi saksteõgija ei ole olnud. Seda oleme ka ennegi tema suust kuulnud, kus ta lepituse ja koostöötamise peale sakslastega lootis ja ainult venestamist kartis.”

„Nii näeme jällegi sügavalemineva lõhe Kreutzwaldi ja Jakobsoni vahel: üks on saksa-, teine venesõbraline” (Anton Jürgenstein, 1918).

236

*

Pole teada, kui kaugele Kreutzwald budismiga jõudis, ristiusu pastoritega oli ta vähemalt oma elu lõpupoolel vaenujalal. Samas suhtus ta üldiselt sakslastesse, ka baltisakslastesse soosivalt, lugupidamisega, austusega ja rahumeelselt. Kuigi seda ei saa öelda baltisakslastest mõisnike puhul, neid püüdis ta vähemalt avalikkuse ees ja kirjatöödes maha teha, seda võis eelkõige põhjustada ainult eluaegne mõisnike vastane trots sünnipärase õiguse või õieti ebaõigluse tõttu. Ei ole vist küll kusagil jäädvustunud tema siirast tunnistust stiilis „eestlane olla on uhke ja hää”, alati on sedalaadi tundeid talle omistanud teised.

Ka poeemist „Lembitu”, kus peategelase mõtetes ja eluloos võib leida paralleele Kreutzwaldi enda eluga, ei leia mingeid vihjeid tema nooruse ja päritolu kohta, sest peategelane on juba loo algul täismees ja väejuht. Ta on küll pealinna Lindanisa tähtsaima pealiku poeg, kuid enamasti nimetatakse seda pealikut (Lembitu) isaks, ainult ühes kohas – viiendas laulus – nimetatakse teda vanemaks, mitte kunagi aga vürstiks või kuningaks.

237

Lühidalt raamatust

Erinevatest suguvõsadest pärinevad baltisakslastest kultuuriloojad on omavahel emade kaudu ehk naisliinis lähisugulased. Nii isa- kui ka emaliinis sugupuid kom-bineerides on autor enamiku baltisaksa tuntud loomeinimesi koondanud mõnda üksikusse sugulusringi, kus on näha nende ühised esivanemad. Bioloogina järeldab autor, et loomeandekus peab olema geneetiliselt päritav, ning selgitab analoogsete näidete ja skeemide varal, et selle kandjaks on varjatud (retsessiivne) geen. Loome-andekuse pärilikkust on võimalik tõestada just baltisakslaste näitel, kes on kom-paktselt ja väikesearvulisena elanud pikka aega piiratud territooriumil ning reeglina ainult omavahel abiellunud. Nende hulgas on suhteliselt palju kultuuriloojaid, kelle sugupuid on sajandeid uuritud.

Autor näitab, et eestlaste eepose looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vanemad olid samuti omavahel nõod, loominguliseks tööks vajalik andekuse geen pärineb aga parunite Ungern-Sternbergide suguvõsast, kuhu see oli tulnud von Fickide ja von Zoegede suguvõsast. Retsessiivsete loomeandekuse geenide teooria alusel saab Kreutzwaldi andekuse seostada baltisaksa kultuuriloojate üldise lähisugulaste skee-miga. Autor on lähema vaatluse alla võtnud ka mitme vanema põlve seni puhtaks eestlaseks arvatud loomeinimese päritolu – nende seas kirjanikud Friedrich Robert Faehlmann, Eduard Bornhöhe, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Jaan Kross; kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, Eduard Viiralt, Johann Köler, Woldemar Friedrich Krüger, August Ludwig Weizenberg jt – ning uurinud andekuse geeni liikumise võimalikke teid.

Raamatuga on kaasas CD-plaat, kus pdf failidena on esitatud kuus sugulustabelid, mis näitavad piltlikult, kuidas baltisakslastest kultuuriloojad (kunstnikud, kirjanikud, parkide rajajad jt.) kuulusid naisliine arvestades vähestesse sugulusringidesse, kus andekuse geen on liikunud ja kelledest arvatavasti loomeandekuse geenid pärinevad.

Tabel 1. Mõisaparkide rajajadTabel 2. Baltisaksa kunstnikudTabel 3. Ungru krahvid, Lievenid ja WürttembergidTabel 4. Mõnede baltisaksa kultuuriloojate lähisugulusTabel 5. Kuningad, keisrid ja avastajadTabel 6. FR. R. Kreutzwaldi sugulased ja sugulaste sugulased

238

Über das Buch

Aus verschiedenen Familien stammende deutsch-baltische Kulturschaffende sind eigentlich von ihren Mütter her, d. h. mütterlicherseits untereinander eng verwandt. Beim Kombinieren von Stammbäumen väterlicher- und mütterlicherseits hat der Autor die meisten bekannten deutsch-baltischen Künstler in einzelne Verwandt-schaftskreise zusammengezogen und ihre gemeinsame Vorfahren vorgeführt. Als Biologe zieht er daraus die Folgerung, daß die schöpferische Begabung genetisch vererbbar sein soll, und erklärt anhand von analogen Beispielen und Schemata, daß deren Träger ein verstecktes (rezessives) Gen ist. Die Vererbbarkeit der schöpferi-schen Begabung ist nachweisbar eben an Beispielen von Deutschbalten, die lange als kompakte Minderheit auf einem begrenzten Gebiet gelebt und üblicherweise nur ihresgleichen geheiratet haben. Unter ihnen gibt es relativ viele Kulturschaffende, deren Stammbäume man schon Jahrhunderte geforscht hat.

Der Autor zeigt, daß die Eltern des Schöpfers vom estnischen Epos Friedrich Reinhold Kreutzwald ebenso Cousins waren, das für die schöpferische Arbeit notwendiges Begabungsgen aber vom Adelsgeschlecht Ungern-Sternberg stammt, das dieses von den Familien von Fick und von Zoege bekommen hat. Aufgrund der Theorie über rezessive Gene der schöpferischen Begabung kann man das Ta-lent von Kreutzwald mit dem allgemeinen Schema der näheren Verwandten unter den deutsch-baltischen Kulturschaffenden verbinden. Zudem betrachtet der Autor näher die Herkunft mehrerer Vertreter der älteren Schöpfergeneration, die bislang für reine Esten gehalten wurden – unter denen die Schriftsteller Friedrich Robert Faehlmann, Eduard Bornhöhe, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Jaan Kross; die bilden-den Künstler Kristjan Raud, Paul Raud, Eduard Viiralt, Johann Köler, Woldemar Friedrich Krüger, August Ludwig Weizenberg u. a. –, und forscht die möglichen Bewegungen des Begabungsgens.

Auf dem beigelegten CD sind als PDF-Files sechs Verwandtschaftstabellen, die an-schaulich schildern, wie die deutsch-baltischen Kulturschaffende (bildende Künstler, Schriftsteller, Gründer der Parks u. a.) mütterlicherseits zu wenigen Verwandt-schaftskreisen gehörten, wo das Begabungsgen vorhanden war und von denen die schöpferische Begabung wahrscheinlich vererbt wurde.

239

Tabelle 1: Die Gründer der GutsparksTabelle 2: Deutsch-baltische bildende KünstlerTabelle 3: Die Grafen von Ungern, von Lieven und von WürttembergTabelle 4: Die nähere Verwandtschaft einiger deutsch-baltischen KulturschaffenderTabelle 5: Könige, Kaiser und EntdeckerTabelle 6: Die Verwandten von Fr. R. Kreutzwald und ihre Verwandten

baltisaksa ja eesti suguvõsades · eesti- ja liivimaal kehtis pärast põhjasõda, kui satuti vene...

Documents