AS ESFIL TEHNO lähteolukorra aruanne

2016

2

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3

2. KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU .................................................. 3

3. KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS ...................................... 3

4. MAASTIK JA LOODUSKAITSELISED OBJEKTID ................................... 7

5. AS ESFIL TEHNO KASUTATAVAD, TOODETAVAD JA KESKKONDA

SUUNATAVAD OHTLIKUD AINED ......................................................... 10

6. OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE

11

7. OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU

VÕIMALUSE KINDLAKSTEGEMINE ...................................................... 12

8. TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL .................................... 13

9. LISAANDMETE KOGUMINE .......................................................... 14

10.LÄHTEOLUKORRA ARUANNE .......................................................... 15

10.1 PINNASE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE

TEGEVUSE LÕPETAMISEL .................................................................. 15

10.2 PÕHJAVEE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE

TEGEVUSE LÕPETAMISEL .................................................................. 16

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................... 16

3

1. Sissejuhatus

Vastavalt tööstusheite direktiivile (2010/75/EL) ja tööstusheite seadusele peavad

keskkonnakompleksloa kohuslased käitised, mille tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise,

tootmise või keskkonda viimisega (ohtlik aine – kõik ained, mis on ohtlikuks klassifitseeritud vastavalt

EL reeglitele), koostama lähteolukorra aruande. See on käitaja poolt koostatud dokument, milles

esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise

tegevuskohas, et kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse

täielikul lõpetamisel.

25.10.2013 avalikustas Keskkonnaamet lähteseisundi aruande koostamise juhendi eelnõu (versioon 1.0

20.09.2013), mille alusel koosneb lähteolukorra aruande koostamise vajaduse kindlakstegemine ning

vajaliku teabe kogumine kokku 8 etapist, kusjuures etappides 1-5 tuleb eelistada olemasolevat

informatsiooni. Juhendist lähtuvalt on koostatud ka käesolev aruanne.

2. Käitise tegevuskoha ajalugu

AS Esfil Tehno territoorium asub Sillamäe kinnistul Tööstuse 6. Kogu territooriumi pindala on 42167

ruutmeetri.

Praegune AS Esfil Tehno on välja kujunenud 1964 aastal töösse antud filtermaterjale tootmise tsehhi

baasil, mida on järk-järgult moderniseeritud ja tehnoloogiliselt täiustatud. Seoses karmistuvate

keskkonnanõuete ja majanduslike vajadustega võttis AS Esfil Tehno 2015a. kasutusele lahustite

taaskasutussüsteemi, mis suunab lahusti tagasi protsessi ja vähendab keskonna säästamist kuni 95%

võrra.

AS Esfil Tehno põhitegevusaladeks on filtermaterjalide tootmine ja müük (EMTAK 13961).

3. Keskkonnatingimused tegevuskohas

Lähtuvalt lähteseisundi aruande koostamise juhendist peab võimaldama selles peatükis esitatud teave

määrata, kuhu võivad käitises kasutatavad asjakohased ohtlikud ained keskkonnas kanduda ja kust

neid otsida. Määratakse võimaliku riski all olevad keskkonnakomponendid ja saaste vastuvõtjad.

Tuleb kindlaks teha, kas ümbruskonnas teostatakse tegevusi, mis põhjustavad sarnaste ohtlike ainete

heidet ning kas ümbruskonnast tulenev heide võib migreeruda käitise tegevuskohale. Kirjeldatakse

topograafiat, geoloogiat, põhjavee voolusuunda, potentsiaalseid saaste leviku teid (näiteks dreene,

rentsleid ja teeninduskanaleid) ja muid keskkonnaspekte, näiteks elustik, liigid, kaitse all olevad alad,

samuti maakasutust.

AS Esfil Tehno asub Sillamäe linna üldplaneeringuga (http://www.sillamaelv.ee) määratletud

tööstusrajoonis AS Sillamäe Sadam tööstusterritooriumil Sillamäe linna lääneservas Tallinn-Narva

maanteest ligikaudu 200 m kaugusel põhja suunas ja Sõtke veehoidlast lääne-loode suunas. AS Esfil

Tehno asendiplaan teiste samas piirkonnas olevate ettevõtete suhtes on toodud joonisel 1. AS Esfil

Tehno territoorium on ümbritsetud tootmismaadega.

AS Esfil Tehno hoonete ja saasteallikate asendiplaanid (katastri nr 73501:001:0145) on toodud

joonisel 2. Saasteallikate asukoht on antud x-y koordinaadistikus, mille y-telg ühtib põhjasuunaga.

4

Sillamäe linna tööstusrajoon on eraldatud linna elamurajoonist Sõtke jõega (veehoidlaga). Nimetatud

elurajoonid asuvad Tallinn–Narva mnt ja Soome lahe vahelisel alal ning jäävad AS Esfil Tehno

tootmisterritooriumist itta. Linn on heakorrastatud ja haljastatud, seal on park, kasesalu, supelrand.

Lähimad elumajad asuvad AS Esfil Tehno tootmisterritooriumist ~950 m kaugusel (Sõtke t, Kesk t,

Tškalovi t). Sillamäe haigla kompleksini (Tallinn–Narva maanteest lõunasse) on ~850 m. Maa-ala AS

Esfil Tehno territooriumist kuni Tallinn–Narva maanteeni ja Tolstoi tänavani on määratletud kui

Sillamäe tööstusrajoon: saasteallikatest kuni tööstusrajooni piirini idasuunal (elamurajoonide suunal)

on ~600 m.

5

Joonis 1. AS Esfil Tehno asend

s

6

Joonis 2. AS Esfil Tehno territoorium ja saasteallikate asukoht

7

4. Maastik ja looduskaitselised objektid

Maastik

Sillamäe linn asub mereäärsel ordoviitsiumi platol. Looduslik maastik on lauge lainjas tasandik, kus

absoluutne kõrgus maapinnast on 21,5 …70,1 m. Enamus tasandikust on kaetud metsaga, osaliselt on

maapinna reljeefi madalamad paigad soostunud. Tasandiku põhjosas on paeklint ja astanguline

merekallas, kõrguste vahe küünib 3,0 kuni 9,0 meetrini.

Seoses viimaste aastate arengutega tööstuspiirkonnas on muutunud selle üldime. Enim on muutunud mere

äärest avanevat vaadet tööstus ja sadama alale radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine. Üldises

linnapildis ei ole muudatused tootmisalal märgatavad.

AS Esfil Tehno paikneb Sillamäe tööstuspiirkonnas, mille üldpindala on 560 ha ja kus paiknevad kõik

Sillamäe linna suuremad ettevõtted- AS Silmet Grupp, AS Ökosil, AS Polyform, AS Sillamäe SEJ, AS

Ecometal, AS Sillamäe Sadam jt

Looduskaitseobjektid

AS Esfil Tehno asub Sillamäe sadama tööstuspiirkonnas, kus puuduvad looduslikud kooslused sh

kaitsealused taime, looma ja linnuliigid. Lähimad kaitsealuste liikide elupaigad paiknevad ca 2,5 km

kaugusel lõunas, seal kasvavad III kaitsekategooria taimed harilik sügislill (Colchicum autumnale),

laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), sooneiuvaip (Epipactis balustris).

Lähimaks Natura 2000 alaks ja kaitsealaks on Päite loodusala /maastikukaitseala

(EE0070123/KLO1000206), mille lähim punkt jääb tehase asukohast u 1 km kaugusele loodesse. Kaitse

eemsärgiks on elupaigatüüpide –rusukallete ja jäärakutega metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210)

kaitse.

Udria loodusala/maastikukaitseala (EE0070110/KLO1000583) jääb 5 km ida poole. Kaitstavateks

elupaigatüüpideks on: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (2180), lunjarikkal mullal

kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020), rusukallete ja jäärakute

metsad (9180). Lisaks leidub alal III kategooris kaitsealust taimeliiki-mets-kuukressi (Lunaria rediviva).

Ligikudu 3 km kaugusel kagus asub Langevoja juga (KLO1000513). Langevoja joa kaitseala asub Ida-

Virumaal Sillamäe linna edelaosas ja Vaivara vallas. Paepõhjaline org ja joastik on kaitse alla võetud

1959.a-l Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse

kanjoniga. Joastikul on kaks aastangut: 1,5 ja 4 meetrit.

AS Esfil Tehno kinnistul ega selle vahetus läheduses ei paikne EELISe andmebaasi ja Maa-ameti

kaardirakenduse andmetel ühtegi kaitstavat objekti. Samuti ei ole vahetus läheduses vääriselupaiku ega

rohevõrgustiku alasid.

8

Muinsus- ja miljööväärtused, pärandkultuur

Kultuurimälestiste riikliku registri ja Maa-ameti andmetel ei asu AS Esfil Tehno kinnistul ega

lähipiirkonnas kultuurimälestisi. Lähim muinsuskaitse objekt on Lohukivi (arheoloogiamälestis, registri

number 9158), mis asub Päite külas ja jääb tööstuse piiridest u 1,5 km kaugusel edelasse. Lähimaks

pärandkultuuri objektiks on Päite koolimaja, mis jääb u 2 km kaugusele edelasse.

Geoloogia

Sillamäe piirkonna geoloogilises läbilõikes lasub kristalne aluskord 140-240 m sügavusel ning selle

moodustab valdavalt pürokseengneiss1.

Aluskorra murenemiskoorikul 150-144 m sügavusel lasuvad Vendi kompleksi Ediacara ladestu Kotlini

kihistu savid. Savidel lasub ca 27 m paksune peene- ja keskmiseteraliste Ediacara ladestu Voronka kihistu

liivakivide kompleks. Seejärel on Alam-Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid, mille paksus on

piirkonnas ca 80 m. Nendel savidel lasub omakorda Alam-Kambriumi ladestu Tiskre kihistu liivsavi,

paksusega 15-20 m. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku glaukoniitliivakivid lasuvad ca 25-18 m sügavusel ja

liivakividel lasuvad setted on valdavalt karbonaatsed. Alam-Ordoviitsiumi ja Kesk-Ordoviitsiumi

lubjakivi lubjakivid ulatuvad maapinnast 2 m-ni. Lubjakivi katab valdavalt õhuke pinnakate.

Pinnakatte paksus on Sillamäe linna lääne- ja idaosas väga õhuke, jäädes valdavalt alla 2 m, Sõtke oja

ümbruses ulatub jääjärveliste setete kihi paksus valdavalt 10-15 m-ni, olles oru nõlvadel ka üle 20 m.

Linna põhjaosas, endise Sillamäe ohtlike jäätmete hoidala alal, ulatub saneerimistööde järgne

tehnoloogiliste setete kiht isegi üle 30 m..

AS Esfil Tehno käitise territooriumil on pinnakate ca 2-5 m. Pinnakatteks Võrtsjärve alamkihistu

jääjärvelised setted, milleks on peenliiv - purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust.

Põhjavesi

Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas [4] toodud teabe järgi kujutab piirkond

hüdroloogilisest aspektist ja põhjaveevarude hindamise seisukohalt keerulist hüdraulilist süsteemi, milles

survevabad veekihid vahelduvad survelistega. Piirkonnas eristatakse järgmisi põhjavee-kihte:

­ Ordoviitsiumi veekompleks;

­ Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks;

­ Kambrium-Vendi veekompleks, mis omakorda jaguneb:

o Voronka veekiht,

o Gdovi veekiht,

­ Kristalse aluspõhja põhjavesi.

Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Lasnamäe-Kunda veekihtidega, mida katavad Aseri ja Kunda

lademete lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Veekompleksi paksus on 4-16 m. Alumiseks

veepidemeks põhjaveekompleksile on Latorpi ja Volhovi lademete savikad lubjakivid ja

glaukoniitliivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi veekompleksi

filtratsioonimoodul on madal – kuni 1 m/d. Vesi on mage, üldmineralisatsiooniga kuni 400 mg/l.

1 Eesti geoloogiline baaskaart. Sillamäe 6533 seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskis. 2009

9

Veekompleks on hüdraulilises seoses Sõtke jõega. Praktilist tähtsus veeallikana nimetatud kompleks

piirkonnas ei oma.

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks koosneb nõrgalt tsementeerunud peeneteralistest Alam-

Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakividest. Kompleksi keskmine

paksus on 20 m. Vett-pidavaks lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja diktüoneema-

argilliit, lamamiks vettpidavad Lükati ja Lontova paksud savikihid.

Veekompleksi deebitid on väikesed – 0,2-0,3 l/s (0,7-0,8 m3/h) 5-10 m alanduse juures,

filtratsioonimoodul 0,3 m/d. Veekompleksi madala deebiti tõttu teda ühisveevarutuses ei kasutata.

Veekompleksi toitumine toimub ülemiste kihtide kaudu, peamiselt kihtide väljasidumise kaudu ja Sõtke

jõe oru baasil.

Kambrium-Vendi veekompleks koosneb Voronka ja Gdovi veekihtidest. Voronka veekiht koosneb kahest

kihistikust: Sirgala ja Kannuka kihistikest, mis erinevad omavahel granulomeetriliselt koostiselt oluliselt.

Sirgala kihistik koosneb õhukesekihilistest savikatest aleuroliitidest, põhiosa moodustab Kannuka kihistik

kvartsliivakivist. Veekihi paksus on vahemikus 20-28 m, keskmiselt 26 m. Veekiht kiildub välja mere

põhjas ligikaudu 12-14 km kaugusel rannikust. Ülemiseks veepidemeks veekompleksile on Lontova-

Lõkati savid, mille paksus küündib kuni 80 meetrini. Tegemist on looduslikult hästi kaitstud veekihiga.

Voronka veekihi alumiseks veepidemeks on Kotlini kihistu savid, paksusega 35-40 m.

Põhjavee loomulik liikumine on põhjasuunaline, 52-aastase tarbimisperioodi tulemusena täheldati veekihi

puhul ulatuslikku depressioonilehtrit, mille tsentris oli veetase aastatega langenud 32 m. Sillamäe linna

piires jääb veekihi staatiline veetase absoluutkõrgustelt vahemikku -29 … -32 m. Voronka veekiht on

Sillamäe ja ümbruse põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks. Veekihi üldmineralisatsioon on ligikaudu

600 mg/l.

Gdovi veekiht on esindatud peeneteraliste liivakividega, mis Sillamäe piirkonnas on savikamad ülejäänud

Eestist. Veekihiti katab pealt eelnimetatud Kotlini savidest koosnev veepide, veekihi lamamiks on

kristalse aluskorra murenemiskoorik. Veekihi paksus on vahemikus 35-40 m, tegemist on survelise veega.

Veekvaliteedilt on Gdovi veekiht oluliselt halvem lasuvast Voronka veekihist – üldmineralisatsioon

küündib 900 mg/l, kloriidide sisaldus on ülenormatiivne – kuni 450 mg/l. [4]

Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” on

Sillamäe linna teeninduspiirkonnale kinnitatud põhjaveevarud aastani 2020 kokku 7000 m3/d, mis

jagunevad järgmiselt:

6500 m3/d Voronka veekihist (V2vr);

500 m3/d Gdovi veekihist (V2gd).

Tegelik veevõtt puurkaevudest moodustab vaid ca 2600 m3/d, mis on väiksem kasutatavate puurkaevude

kogutootlikkusest,

Piirkonna põhjavee liikumise suund on kõrgematelt toitealadelt radiaalselt väljeala suunas, st Soome lahe

suunas.

Pinnase ja põhjavee jääkreostus

AS Esfil Tehno territooriumil pinnase ja põhjavee jääkreostus puudub.

10

Pinnase jääkreostus naaberaladel

Kõrvalasuvate objektide tõttu (radioaktiivsete jäätmehoidla ja tuhahoidla) reostunud nii pinnas kui ka

põhjavesinaaberaladel Käesoleval ajal on pinnase reostus Sillamäe tööstusrajoonis kontrolli all, mis ot

tagatud ASi Ökosil poolt korraldavate tegevustega (jäätmehooldus, tuhahoidla haldamine, suletud ja

saneeritud radioaktiivsete jäätmete hoidla seisundi jälgimine jne).

Varasemal perioodil enne 1991.a ja ajavahemikul 1991-1998.a oli pinnase (samuti merevee) reostuse oht

olulisem, kui Sillamäe jäätmehoidlat ekspluateeriti avatud reziimis ja viimane oli väliskeskkonnast

täielikult isoleerimata.

Alates 1999.a on keskkonnatehnoloogia ja jäätmekäitlusega tegelev käitis AS Ökosil realiseerunud olulisi

leevendusmeetmeid Sillamäe tööstuspiirkonna keeruliste jääkreostuse probleemide lahendamiseks. Neist

olulisem on kogu jäätmehoidla konserveerimis ja saneerimisprojekti elluviimine.

5. AS Esfil Tehno kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad

ohtlikud ained

Välisõhku suunatavateks saasteaineteks on tootmises kasutatavate lahustite, s.o lenduvate orgaaniliste

ühendite (LOÜ) aurud – dikloroetaan, atsetoon, etanool või diisopropüülalkohol, dimetüülformamiid või

dimetüülatsetamiid. Põhilised lahustite omadused ja piirväärtused nende sisalduse kohta välisõhus ning

tööruumide õhus on toodud tabelis 1.

Katlamaja suitsugaasiga satuvad maagaasi põletamiselt välisõhku lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, LOÜ

ja süsinikdioksiid.

Tabel 1.

Nimetus (lahusti,

LOÜ)

Valem CAS Mol kaal, g/mool

Süsiniku sisaldus C, %

Tööruumide piirnorm

Välisõhu saastatuse taseme piirväärtus, SPV, μg/m3 [4]

Tihedus, kg/l

mg/m3 ppm SPV1 SPV24

Dikloroetaan ClCH2CH2Cl 107-06-02

99 24,2 4 1 3000 1000 1,253

Atsetoon CH3COCH3 67-64-1

58 62,1 1210 500 350 350 ~0,79

Etüülpiiritus

(etanool) C2H5OH 64-

17-5 46 52,2 5000 5000 ~0,79

Isopropüülpiiritus C3H7OH 67-63-0

60 60 350 150 500 500 ~0,79

Dimetüülformamiid HCON(CH3)2 68-12-12

73 49,3 30 10 30 10 1,156 l

N,Ndimetüülatsetamiid C4H9NO 127-19-5

87 55,2 36 10 200* 3600**

0,948

**10% töökeskkonna piirnormist [15], vastavalt Välisõhu kaitse seaduse [2] §45 lg 2.

11

6. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime määramine

Lähteolukorra aruande koostamise juhendi järgi määratakse saastamise võimet ainete füüsikalis-keemiliste

omaduste toksilisuse, liikuvuse, püsivuse ja biolagundatavuse ning teiste karakteristikute kaudu. Kui

ainete rühmal on sarnased omadused, siis võib otsuse teostada terve rühma kohta, kuid eeldusel et

rühmitamine on õigustatud.

Esmalt hinnatakse, kas ptk 1 loetletud ainete hulgas on järgmiste õigusaktidega veekeskkonnale ohtlikuks

määratud aineid:

1. Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete,

prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad (kehtestatud keskkonnaministri

21.07.2010 määrusega nr 32, avaldatud RT I 2010, 51, 318);

2. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (kehtestatud keskkonna-ministri 11.08.2010

määrusega nr 38, avaldatud RT I 2010, 57, 373);

3. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (kehtestatud keskkonna-ministri 11.08.2010

määrusega nr 39, avaldatud RT I 2010, 57, 374).

Veekeskonnale ohtlike ainete prioriteetsete ohtlike ainete hulka kuuluvab 1,2-dikloroetaan.

Ülejäänud tabelis 1 loetletud ainete potentsiaali pinnase või põhjavee reostuse tekitamiseks on

kokkuvõtvalt analüüsitud Tabelis 2.

Tabel 2. Prioritiseerimata ohtlike ainete ning pinnase ja põhjavee saastamise võime hinnang

Aine Omadused ja käitumine keskkonnas Reostus-

võime?

Atsetoon Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega,

mis kasutatakse hoone

sees

Etüülpiiritus

Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist

on väikse mahutidega,

mis kasutatakse hoone sees

Isopropüülpiiritus

Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist

on väikse mahutidega,

mis kasutatakse hoone sees

Dimetüülformamiid

Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist

on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone

sees N,Ndimetüülatsetamiid

Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist

on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone

sees

12

7. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise tegeliku võimaluse

kindlakstegemine

Tabelis 1 loetletud materjalides on põhjavee saastamise potentsiaal olemas ainult avarii korral ja seda

ainult vahetul sattumisel põhjavette.

AS-il Esfil Tehno on olemas mahutipark, kus asub 2 mahutit ja üks rekuperatsiooniseadme

kogumismahuti (vahemahuti) (vt Joonis 2 ja Tabel 3). 1,2-dikloroetaan hoitakse lahtises reagentide

hoidlas kahes lekkekindlates tuletõkestiga mahutis ca 23 m3 (saasteallikas nr 003) ja vahemahutis, mille

mahutavus on 5 m3 (saasteallikas nr 004), mis asub rekuperatsiooniseadme platsil. Vahemahutisse

kogutakse rekuperatsiooni seadmelt protsessi tagastatavad lahustid. Mahutipark ja vahemahuti on

varustatud nõuetekohaselt lekkekindla põhjaga, mahutid asuvad betoonvannis. Mahutite vannialal ja ka

pumpamssõlmes puuduvad dreenid, rentslid, teeniduskanalid jms mille kaudu 1,2-dikoroetaan võiks välja

voolata. Seega ei ole suure koguse lahusti sattumine pinnasele tehniliselt võimalik. 1,2-dikloroetaan

tuuakse kohale autotsisternidega 25 t (vastavalt vajadusele) ja pumbatakse mahutisse. 1,2-dikloroetaan

kasutatakse polümeeride lahustina. 1,2-dikloroetaani etteandmine tehnologiliseprotsesissse toimub

maapealsete torude kaudu. Mahuti kontrollimine toimub Tehnokontrolli Keskuse (Inspecta Estonia OÜ)

poolt iga aastal ning torude lekkekontroll toimub igapäevaselt valveelektriku.

Järeldus: 1,2-dikloroetaani reostuse teke ei ole tõenäoline. Juhul, kui laadimistööde käigus tekivad

väiksemad lekked, saab need kiiresti likvideerida ning pinnase ja põhjavee saastumist ei teki.

Tabel 3.

Mahuti nr 003 004

Asukoha koordinaadid

X:6590309

Y:712366

X:6590223

Y:712188

Ehitamise aeg 2006 2015

Maht, m3 46 3

Hoidmisprodukt 1,2-dikloroetaan 1,2-dikloroetaan

Suletud süsteemis kasutatavad torud on kontrollitud üle ja lekkeid ei olnud tuvastanud nii lähteolukorra

koostamise ajal kui varasematel aastatel ettevõtte tegutsemise ajal. Lähteolukorra koostamise ajala toimus

visuaalne kontroll ettevõtte territooriumi, mahuti asukoha ja torude kulgnemise teede üle peatehnoologi

Pyotr Medvedevi poolt. Kontrolli käigus ei olnud tuvastatud lekkekohti ega pinnakatte muutuseid.

2015 a. oktoobril oli teostatud pinnase proovi võtt mahuti 003 ümbritsevast pinnast, mis näitas, et 1,2

dikloroetaani kogus on minimaalne (vt Pilt 1).

13

Pilt 1.

8. Tegevuskoha kontseptuaalne mudel

Kontseptuaalse tegevuskoha mudel on lähteolukorra aruande koostamise etappides 3-5 saadud teabe

esitlusviis, milles sisalduvad nii olemasolevad saastetasemed kui ka võimalikud tulevased saasteallikad.

Mudelid viivad kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske keskkonnale ja

inimeste tervisele. Kui tegevuskoha kontseptuaalses mudelis kasutatakse olemasolevat teavet, siis tuleb

hinnata nende andmete usaldusväärsust, täpsust ja sobivust.

AS Esfil Tehno tavapärasest tootmistegevusest ei teki pinnase ja põhjavee reostamise ohtu ohtlike

ainetega. Ka ei ole teadaolevalt esinenud avariilisi juhtumeid, mis oleksid tekitanud pinnase või põhjavee

reostuse.

Käitise tegevuse lõpetamist silmas pidades võib käitise jagada kaheks (vt Joonis 3):

a) Mahutipargi 003 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan

b) Rekuperatsiooni mahutipargi 004 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan

14

Joonis 3. Võimaliku reostuse koht

Mõlemal alal ei esine teadaolevalt pinnasereostust indikaatoriks olevate ainetega. Indikaatorainete

sattumine otse põhjavette ei ole AS Esfil Tehno tegevusest võimalik.

9. Lisaandmete kogumine

Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et kui etappides 1-6 on kogutud piisavalt teavet

iseloomustamaks tegevuskohta ning lähteolukorra seisundis on võimalik asjakohaste ohtlike ainetega

pinnase ja põhjavee saastatuse taset kvantitatiivselt määrata, saab siirduda etappi 8, st koostada

lähteolukorra aruanne.

Ptk 1-6 toodud teabest võib järeldada, et täiendavate uuringute vajadust lähteolukorra seisundi

kindlakstegemiseks ei ole. Piirkonnas toimiv põhjavee seirevõrgustik on seotud eelkõige suletud

jäätmehoidla seirega ja käesolevas lähteolukorra aruandes ei ole sellest ülevaate andmine põhjendatud.

Pinnasesaaste osas antakse tavaliselt soovitus teha kogu tööstusterritooriumi ülevaatus võimalike

saasteallikate selgitamiseks (nn keskkonnaauditi 1 faas) ning selle käigus kõikide praegu käigus olevate ja

varasemate potentsiaalselt saastavate tegevust asukohtades pinnaseproovide võtmist, et seejärel vastavalt

reostuse ulatusele kavandada vajadusel meetmeid pinnase puhastamiseks. Kuna reostusjuhtumeid teada ei

15

ole, siis ei ole ka uuringute tegemine põhjendatud (nagunii ei ole võimalik võtta proove nt mahutite

alusest).

See ei vabasta käitajat tegevuse täielikul lõpetamisel tööstusheite seaduse § 58 lg 1-3 toodud kohustusest

hinnata pinnase saastatust ning rakendada vajadusel järelhooldemeetmeid, et välistada olulise ebasoodsa

mõju avaldumine keskkonnal, inimese tervisele, heaolulule, varale või kultuuripärandile. Pinnase seisundit

täpsustatakse mahutipargi ehitus- või lammutustööde käigus – potentsiaalsed saastavad objektid

likvideeritakse, olemasolul reostunud pinnasekiht eemaldatakse ja määratakse saastatuse tase allesjäävas

kihis. Sisuliselt koguneb võrdluseks vajalik andmestik nende tööde käigus.

10.Lähteolukorra aruanne

Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et siinkohal tuleb koondada etappides 1-7 kogutud

teave lähteolukorra aruandeks ehk ülevaateks pinnase ja põhjavee saastusest. Aruanne peab kirjeldama

tegevusi, mis käitise sulgemise korral võimaldavad teha kvantitatiivse võrdluse.

Tegevuskohad ja ained, mida arvesse võtta:

Tegevuskoht 1: 003 mahutipark:

- 1,2-dikloroetaan

Tegevuskoht 2: 004 rekuperatsiooni mahuti

- 1,2-dikloroetaan

-

10.1 Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse

lõpetamisel

Lähteolukorrana käsitletakse, et pinnas on ohtlike ainetega saastumata.

Käitises tuleb dokumenteerida kõik juhtumid, kus on toimunud ohtlike kemikaalide või ohtrlike aineid

sisaldavate lahuste leke väljapoole kaitsmata alasid: lekkinud kemikaal, kogus, lekke likvideerimiseks

rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke

likvideerimise järgselt, sh laboratoorse analüüsi tulemused, täiendavad meetmed reostuse

likvideerimiseks.

Tööstusheite direktiivi artikkel 16-1 sätestab minimaalseks pinnase korrapärase seire sageduseks kord iga

kümne aasta järel. Neid on AS Esfil Tehno territooriumil otstarbekas teha kohtades, kus on toimunid

reostusjuhtum (teadaolevalt selliseid kohti praegu ei ole).

Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel

Kui Tööstuse 6 käitis lõpetab tegevuse, hindab käitaja lähteolukorra aruande koostamise järgselt märgitud

tegevuskohtades saastatust ohtlike ainetega. Mahutipargi lammutamisel tuleb veenduda, et mahuti,

laadimissõlme ning betoovannide alune pinnasekiht ei ole saastunud. Täiendavalt saab teostada 1,2-

dikloroetaani sisalduse mõõtmist – pinnaseproov pannakse tihedalt suletavasse kanni ning saadetakse

laborisse.

16

Kui tuvastatakse pinnase reostus, rakendatakse järelhooldusmeetmeid, mille abil viiakse saasteaine

sisaldus vähemalt alla tööstusmaa piirarvu. Meetmete valikul arvestatakse nende tehnilist teostatavust.

10.2 Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel

Tööstuse 6 käitis ei ole põhjavee reostuse allikaks. Arvestades, et piirkonnas toimub põhjavee seire seoses

teiste ettevõtete tegevusega, ei ole siinkohal põhjavee lähteolukorda asjakohane käsitleda.

Kasutatud kirjandus

1). AS Esfil Tehno saasteallikatest välisõhku suunavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Töö nr.

186-14-esfil Jõhvi, oktoober

2). Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, 2013.