ARHEOLOOGIA METOODIKA NIMI:Arheoloogia on teadus, mis uurib ühiskonda inimtegevuse tagajärjel tekkinud materiaalsete tõendite põhjal. Arheoloogia uurib inimühiskonda ja selle kujunemislugu. Leiud on arheoloogilise uurimise objektid ja nende järgi on võimalik teha järeldusi nii esemete valmistamise tehnika kui ka kultuurimõjude, uskumuste jms kohta. Esemed ja nende valmistamine ja kasutamine on vaid üks osa ühiskonnast. Arheoloogid töötavad koos teiste teadusharude esindajatega: erinevad loodusteadlased: bio- ja zooloogid, osteo- ja antropoloogid, keemikud, füüsikud ja ajaloolased, et anda mitmekülgsemat pilti varasematest ühiskondadest. Kogu leitud materjal on riigi vara ja igal huvilisel õigus leidudega ning kaevamiste dokumentatsiooniga tutvuda.Arheoloogilisi väljakaevamisi jagunevad kaheks: probleemkaevamised, mis viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, nt ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust; päästekaevamised viiakse läbi siis, kui muistised on hävimisohus, nt jäävad (teede)ehitusele ette. Sõltuvalt sellest, mida kaevatakse, valitakse ka metoodika – kuidas kaevata ning kuidas väljakaevatut fikseerida.INSPEKTSIOON e PIIRKONNA UURINGVaja läheb: 1) Kaardid uuritavast piirkonnast: Maa-ameti kaardiserver - www.maaamet.ee, samakõrgusjoontega Eesti põhikaart; orienteerumiskaardid; NL katastrikaardid; NL sõjaväekaardid. 17.-19. saj ajaloolised kaardid, 2) kompass, 3) GPS geograafiliste koordinaatide salvestamiseks, 4) märkmik - koha peal tuleb kirjutada leiukoha kirjeldus. 5) labidas, mullapuur, kellu, 6) minigripid leidude üles võtmiseks, 6) mõõdulint, 7) fotoaparaat, 8) suuna-nool, tähistus-numbrid, tähistustikud (jt visuaalse dokumenteerimise abivahendid)Mida dokumenteerida? 1) leitud muistise asukohakirjeldus: GPS koordinaadid, maakond, vald, küla, talu, asukoht kaardil, kirjeldada muistise asukohta olemasolevate maamärkide abil (nt sellest ja sellest teest 200 m ida pool ja X talust 100 m lääne pool): lähedal asuvad talud, tee, jõgi, järv jne. 2) Muistise kirjeldus: muistise paiknemine maastikul, muistise mõõtmed ja säilivusaste, iseloomulike tunnuste kirjeldamine, 3) leiud: leidude asukoht GPS koordinaadid, leidude suhe konstruktsioonidega, aruandes leiunimekiri, kõik leitud muistised tuleks fotografeerida – fotole võiks jääda mingi kinnisobjekt maastikul (nt taluhoone, jõgi, elektriliin vm). 4) prooviaugud ja puurimiskohad (dokumenteerima peab ka negatiivse tulemuse, st kui kultuurkihti või leide ei saadud), asukoht (GPS koordinaadid), stratigraafiline kirjeldus, mõõtmed, leidude korra märkida, millisest kihist ja sügavusest leid tuli. Inspektsioonidel leitu tuleb täpselt ja üheselt mõistetavalt dokumenteerida. Hiljem, kui inspektsioon on maastikul juba lõpule viidud, vormistatakse kogutud info aruandeks, mis esitatakse Muinsuskaitseametile ja leide säilitavale asutusele. Koopiad lähevad TLÜ AI või TÜ arheoloogia arhiivi. http://www.youtube.com/watch?v=7wWrKw5APJI ARHEOLOOGILISED KAEVAMISEDEeltööd:• Mis on kaevamiste eesmärk?• arhiivi- ja kaardimaterjaliga (varasemad artiklid, kaardid, rahvapärimus, kohapärimus jms)• Piirkonna seire: info otsimine piirkonna kohta • projekti(de) kirjutamine, (milline on töö mahukus, maksumus, selle põhjal kavandatakse üldtööplaan)• välitööde rahastus, välitööde majandamine ja logistika • välitööde kooskõlastamine, uurimisprogramm, muinsuskaitse luba (looduskaitse alal, siis ka sealt luba),

uurimistöö lepingud, maaomaniku teavitamine, omavalitsuse teavitamine• Koht, kuhu leiud lähevad• Varustus. Töövahendid• Tööjõud• Elamine: ööbimine, toitlustus, pesemisvõimalused

Kaevamised:• Kaevandi koha valimine• Kaevandi mahamärkimine ja sidumine kinnisobjektidega• 0-punkt• Sissemõõtmine• Pildistamine ja kõrgusplaan• Mättakihi eemaldamine• Kaevamine korriste või kihtide kaupa• Kaevatud pinnas sõelutakse läbi• Leiud võetakse üles, võetakse ka erinevaid proove, nt pinnase- ja söeproovid

Dokumenteerimine– Leiunimekirjad – Proovide nimekiri– Korristest, kihtidest, olulisematest kohtadest tehakse pilte, joonistatakse üles, mõõdetakse

sügavused, kirjeldatakse olukorda. Kaevandi päevikusse märgitakse üles kõik saadud andmed, nt leiunimekiri, proovide nimekiri, kihtide

kirjeldused, piltide nimekiri, lisaks ka üldised muljed kaevandi eluolu kohta, nt ilm ja naljad Kaevandi kinniajamine Asjade pakkimine

JÄRELTÖÖD ehk kameraaltöödSellel etapil koostatakse aruanded, vormistatakse plaanid ning joonised, laborites konserveeritakse leiud ning kogutakse kokku teiste teadlaste poolt tehtud järeldused (näiteks leitud inimluude analüüsi tulemused). Kõik leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja paigutatakse kottidesse või karpidesse. Konserveerimist vajavad leiud (nt metall- ja puuesemed) saadetakse laborisse konserveerimisse. Peamiselt hoiustatakse leiud, kas muuseumis (eksponaadina või hoidlas) või ülikoolide leiuhoidlates.

Töö leidudega– puhastamine, pildistamine, dokumenteerimine, kastidega hoidlasse– leidude uurimine, analüüsid

Aruanne– uuringuala üldiseloomustus ja eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte– kaevamis- ja muude uuringute käik uuringutel ja mõõdistamisel kasutatud metoodika sh andmed

tehniliste vahendite ja kasutatud andmetöötlusprogrammide kohta – uuritud kihtide kirjeldused dateeringud ja muud teaduslikud järeldused ja uurimistulemused

ettepanekud leidude ja tarindite säilitamise tingimuste kohta tulemuste publitseerimine – teaduslik, populaarteaduslik artikkel leidude ja dokumentatsiooni korrastamine ja arhiveerimine (konserveerimine, loodusteaduslikud analüüsid,

dokumentatsioonis peavad leiud olema seotud pinnasekihiga, viide kontekstile, koordinaadid, lühendite seletused)

andmete analüüsimine, dateerimine muistise rekonstrueerimine

Kaevamiste järel tekkiv dokumentatsioon: kaevamisaruanded, leiukataloog, fotod, joonised, analüüside tulemused, mõõdistusjoonised, uuritud ala asendi- ja kaevamisplaanid, leiuplaanid, kihtide ja profiilide joonised (mõõteskaala, ilmakaar, tingmärgid, joonise autor), fotod, fotode nimekiri, proovide ja leidude nimekiri koos viidetega hoidlatele. Lisaks erinevad märkmed, päevikud, publikatsioonid, kodulehekülg. Hoidlate kollektsioon täieneb: esemed, luumaterjal, söeproovid, mullaproovid, makro- ja mirkofossiilid, mördiproovid.Laboriuuringute ja analüüside aruandes esitatakse: uuringute eesmärk, analüüsimiseks võetud proovide või esemete täpne kirjeldus koos asukohaskeemiga (sh kust ja millisest hoone või rajatise osast, ruumist, seinast, kihist jne need on võetud), tehtud laborikatsete või analüüside meetodid, katsetulemused proovide kaupa, andmete võrdlemisel ja süstematiseerimisel saadud järeldused. Mitmete küsimuste selgitamiseks tegeletakse eksperimentaalarheoloogiaga – tehakse järgi omaaegseid tööriistu ning ehteid ja üritatakse välja selgitada nende valmistamistehnikaid; ehitatakse üles maju ning proovitakse neis elada samamoodi nagu muistsed inimesed seda teha võisid; tehakse järgi relvi ja tööriistu ning uuritakse, kui efektiivsed nad olid. MÕISTED lehelt, nt korris, profiil, kiht, kultuurkiht, looduslik kiht, sissekaeveKATSETA OMA OSKUSI: http://www.bbc.co.uk/history/interactive/games/hunt_ancestor/index_embed.shtml

Kasutatud materjal:Tartu ülikooli arheoloogia praktika materjalidTallinna Ülikooli inspektsioonijuhendhttp://www.arheo.ut.ee/docs/Arheoloogilise-aruande-juhend.pdf Aruande juhendhttp://www.arheoloogia.ee/?page_id=2