ardo hansson eesti ja euroala majandusest
TRANSCRIPT
Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikad: IMF WEO Update January 2016, April 2015 (katkendlik joon)
Suuremate majanduste majanduskasv
prognoos
Ameerika Ühendriigid
Jaapan
Venemaa
Maailmamajanduse kasv on osutunud oodatust aeglasemaks
• Arenevate riikide kasv aeglustus eelmisel aastal viiendat aastat järjest• Maailmamajanduse kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi• Venemaa majanduses pole veel paranemise märke näha
2
Hiina
Toormete hinna langus on jätkunud
• Nafta on selle aasta alguses odavnenud, vastupidiselt oodatule• Kuna nafta edasiseks odavnemiseks on vähe ruumi, siis kaob inflatsioonist varasem suur
negatiivne panus
3
0
20
40
60
80
100
120
1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
Nafta, USD/barrel
-46%
-40%
Allikas: Thomson Reuters
-200%
-150%
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
1/1/2013 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
USD/EUR vahetuskurss (vasak telg)
SEK/EUR vahetuskurss (vasak telg)
RUB/EUR vahetuskurss (parem telg)
Euro odavnemine on piiranud energia hinna alanemist ja suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet
• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui kaks aastat tagasi• Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel
kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud
4Allikas: Thomson Reuters
Euro kursi muutus 2013. aasta algusega võrreldes
Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni
ÜTHI-inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartali võrdluses, %
2014 2015* 2016* 2017*
0,4% 0,1% 1,0% 1,6%
2014 2015* 2016* 2017*
0,9% 1,5% 1,7% 1,9%
* prognoos5
Madal inflatsioon võimaldab Eurosüsteemil intresse madalana hoida, kuid edasine intressilangetamise ruum praktiliselt puudub
6Allikas: Euroopa Keskpank, Bloomberg
• Viimastest meetmetest kõige suurema mahuga on laiendatud varaostuprogramm, mille raames ostetakse nii riigivõlakirju, pankade kaetud võlakirju kui ka varaga tagatud võlakirju (ABS):
– kuine ostumaht on 60 miljardit eurot;
– ostud kestavad kuni märtsini 2017 või seni, kuni euroala inflatsiooni dünaamika on kooskõlas Eurosüsteemi mandaadiga hoida inflatsioon euroalal alla kahe protsendi, kuid selle lähedal;
– väga hoolikalt tuleb silmas pidada varaostudega kaasnevaid ohte.
• (Eel-)kommunikatsioonil on järjest tähtsam roll rahapoliitika ülekandemehhanismides.
– Samas näitas 2015. a viimaste kuude kogemus, et turuootuste juhtimisel peab säilitama mõõdutunde.
• Rahapoliitika saab pakkuda tuge nõudluskeskkonnale, kuid see ei asenda reforme teistes majanduspoliitika valdkondades.
Lisaks standardsetele meetmetele kasvanud mittestandardsete meetmete roll
7
• Laiendatud varaostuprogrammi raames ostab Eesti Pank iga kuu keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju (valdavalt Euroopa institutsioonide võlakirjad).
• Eesti Pank on rahapoliitilises diskussioonis pidanud oluliseks rõhutada järgmist:
– euroala madalal inflatsioonil on ka väliseid põhjuseid (näiteks nafta hindade äärmiselt järsk langus), mis pigem soodustavad nõudlust;
– püsivalt madal intressikeskkond toob kaasa täiendavaid riske finantsstabiilsusele;
– valitsuse võlakirjade ostmine alandab nende võla teenindamise kulu ning võib kahjustada riigi rahanduse ja struktuurireformide kvaliteeti.
Eesti Panga rollist Eurosüsteemis
8
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Euroopa Keskpank
Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2015
3 kuu EURIBOR
Rahaturgudel jääb negatiivne intressimäär kestma
prognoos
9
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
-0,2%-0,1%
2,1% 2,1% 2,2%
Pangalaenude intressimäärad
0,0%
2,5% 2,6%2,7%
Rahastamistingimused püsivad Eestis soodsad
• Laenuintressimäärad jäävad järgmisel kahel aastal madalaks• Laenukasv küll kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus jätkab vähenemist
prognoos
10
Investeeringud väljuvad madalseisust
• Suurim osa investeeringute vähenemisest 2015. aastal tuli energeetikasektorist, kuid ka ülejäänud tegevusaladel soetati vähem tootmiskapitali
• Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks
-6,1%
1,1%
4,8%
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
2012 2013 2014 2015 2016 2017
valitsemissektor (pp) ettevõtted (pp) majapidamised (pp) investeeringud kokku (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Investeeringute kasv
11
Eesti majanduse investeeringumahukus on vähenenud, kuid osaliselt on see ootuspärane muutus
Eesti, 2000–2007
Eesti, 2014
7%
9%
11%
13%
15%
17%
19%
21%
5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000
inve
stee
rin
gute
osa
kaal
SK
Ps
ostujõuga korrigeeritud SKP tase elaniku kohta 2010. aasta ELi hindades
Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetuleku tase ELi riikides*
*2000.–2007. aasta keskmine
Allikad: Eurostat, Eesti Pank12
Kindlustunne on paranenud, kuid püsib ajaloolisest keskmisest madalam
13Allikas: Euroopa Komisjon Viimane vaatlus: detsember
Ekspertide hinnang hetkeolukorrale on pisut halvenenud
14
Horisontaaltelg: ekspertide hinnang jooksvale olukorrale
Vertikaaltelg: hinnang olukorrale 6 kuu pärast
Allikas: EKI
Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid välisnõudluse paranemine on aeglane
• Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla
-4
-2
0
2
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)
Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
prognoos
Välisnõudluse kasv
15
Nõrga välisnõudlusega toimetulemiseks on konkurentsivõimelisus äärmiselt oluline
• Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna languse ja samaaegse palgakulude kasvuga
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2013 2014 2015
keskmise palgaväljamakse aastane muutus
ekspordihindade aastane muutus (ilma naftatoodete ja koksita)
ettevõtete kasumi aastane muutus (kolme kvartali libisev keskmine)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet 16
Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud
-10%
-5%
0%
5%
10%
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank
Majandusindikaatorite aastane muutus 2015. aasta kolmandas kvartalis
* Kolme kvartali libisev keskmine
keskminepalgaväljamakse
jaemüük
reaalne majanduskasv
toodangtöötaja kohtapüsivhindades
hõive
ettevõteteinvesteeringud
jooksevhindades
kaubaeksportjooksevhindades
ettevõtetekasum*
17
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta
nominaalse tööjõu ühikukulu kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Tööjõukulude muutus
Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu
• Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks• Edasise palgatõusu eelduseks on lisandväärtuse kasv töötaja kohta
18
5.9% 5.8%7.1%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuudus kestuse järgi
Tööpuuduse määr on ligilähedane buumiajale
• Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni• 2017. aastal tööpuuduse määr suureneb, sest osa töövõimereformiga
tööturule sisenejatest ei leia rakendust
prognoos
19
Töökohale sobivus on ületanud ootusi
• Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma, seega on võimalus palgasurvete edasiseks tõusuks olemas
20
III kv 2015
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
0% 4% 8% 12% 16% 20%
töö
jõu
pu
ud
us
(bar
om
eetr
i näi
taja
)
töötuse määr (hooajaliselt tasandatud)
Beveridge'i kõver Eestis (III kv 2003 – III kv 2015)
Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Pank
Tööturg on muutunud efektiivsemaks
• Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud
21
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
kõrghariduseta töötajate osakaal juhtide ja tippspetsialistide seas
kõrgharitute osakaal, kes peavad end ülekvalifitseerituks
töötajate osakaal, kes on enda hinnangul alakvalifitseeritud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest elanike arv kahaneb
-4
-2
0
2
4
6
8
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tootlikkuse panus (pp) hõive panus (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Eesti majanduskasvu allikad
Allikas: statistikaamet
prognoos
22
1,2%2,2% 3,1%
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2012 2013 2014 2015 2016 2017
netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp)eratarbimine (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks
• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid• Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu
23
-0,4%
1,2%
2,9%
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tarbijahindade muutus
Inflatsioon järgmistel aastatel kiireneb
• Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda
prognoos
24
-1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) Kokku (pp)
Allikas: Eesti Pank
Administratiivsete meetmete mõju inflatsioonile
Maksud annavad suure osa eelseisvast hinnatõusust
prognoos
• Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist
25
Nafta hinna langusel on Eestile olnud positiivne mõju
26
-0.4
-0.2
0.0
0.2
0.4
0.6
0.8
1.0
2014 2015 2016 2017
Euroopa Liidu riikide nõudluse kaudu (pp) energia- ja õlitööstuse kaudu (pp) ostujõu kaudu (pp) kogumõju (%)
Nafta hinna languse mõju Eesti SKPle
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
Märkus. Joonis näitab nafta hinna muutuse mõju SKP tasemele võrreldes sellega, kui nafta hind oleks jäänud 2014.a III kvartali tasemele.
• 2015. aasta lõpu seisuga hinnates oleks nafta hinna languseta SKP umbes 0,5% väiksem
-2%
-1%
0%
1%
2%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed
tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)
Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on head• Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ja võtnud
arvesse tööjõu- ja tarbimismaksude lahknevust üldisest majanduskasvust• Sisenõudluse ergutamine praeguses olukorras viiks majanduse veelgi enam
tasakaalust välja
27
KOKKUVÕTTEKS
28
• Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline kasvama 3%, kuid eelmise aasta majanduskasvuks kujuneb umbes 1%
• Majanduskasvu kiirenemise eeldusteks on välisnõudluse taastumine ja ettevõtete konkurentsivõime paranemine
• Eksportiva sektori konkurentsivõime on varasemast suurema surve all, seda tõendab ka sel aastal kaotatud turuosa eksporditurgudel
• Maailmamajandus ja mitmed olulisemad kaubanduspartnerid on nõrgas seisus – võitlus turuosa pärast on teravnenud
Eesti majanduse kasv on hetkel allpool kasvuvõimekust
29
• Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas tekkinud ebakõlad lahenevad
• Kiirem majanduskasv sõltub eelkõige kasvupotentsiaali suurendamisest tootlikkuse senisest kiirema kasvu teel
• Eesti kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi rahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, kahanenud erasektori võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused
• Kui tööviljakus ei suurene, siis on tulemuseks palgatõusu oluline aeglustumine, võimalik on ka palkade alanemine koos tööpuuduse suurenemisega
Majandus on teelahkmel
30
Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,97 20,46 21,45 22,66
SKP muutus püsivhindades (%) 2,9 1,2 2,2 3,1
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 -2,1 2,0 3,9
THI-inflatsioon (%) -0,1 -0,4 1,2 2,9
Töötuse määr (%) 7,4 5,9 5,8 7,1
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 5,1 4,8 5,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,7 0,1 0,1 0,0
31