winterschool visiooni kujundamine b visiooni kujundamine.pdf · microsoft powerpoint - winterschool...

Michael Sparks Talveülikool 2007

29 & 30 November 2007Professor Michael Sparks

TalveülikoolTartu Ülikool

Visiooni kujundamine

Michael Sparks Talveülikool 2007

Mida me mõistame visiooni

kujundamise all?� Interaktiivne diskussioon, kus kogukonna liikmed koos

organisatsioonide esindajatega tulevad kokku ja püüavadkokkuleppele jõuda soovitavas tuleviku nägemuses;

� Diskussiooni käigus püütakse selgitada kogukonna soove, ning viise, kuidas organisatsioonid saavad sellesaavutamist aidata;

� Võimalus analüüsida kogukonna tugevusi ja nõrkusi ningselgitada võimalusi ja ohte;

� Võimalus diskuteerida potentsiaalsete partneritega, kesvõivad aidata kogukonna visiooni kujundamisel.

Michael Sparks Talveülikool 2007

Miks on vajalik visiooni

kujundamisega tegeleda?� Mõistmaks kogukonna soove ja vajadusi enne kui

arengukava koostamist alustada;

� Jagada kogukonna visiooni teiste asjaosalistega;

� Nägemaks oodatavate tulemuste sobivust kogukonnavisiooniga;

� Määratlemaks potentsiaalseid partnereid visioonisaavutamisel;

� Arendamaks kogukonna liikmete omanditunnetarengukava ja poliitiliste suundade suhtes..

Michael Sparks Talveülikool 2007

Kellele on vaja visiooni

määratlemist?� Lokaalsetele, regionaalsetele ja valitsuse poliitiliste

otsuste tegijatele; � Organisatsioonidele, mis on loodud kogukonnale teenuste

pakkumiseks;� Projektid nagu tervistedendavad linnad, saared, koolid;� Tavaliselt omavad kõik nii visiooni määratlust kui

kokkulepitud missiooni. MTÜd jahumanitaarorganisatsioonid; (IUHPE, Punane Rist, jne)

� Valitsustevahelised organisatsioonid (WHO, ÜRO, Maailmapank, jne).

Michael Sparks Talveülikool 2007

Kuidas alustada?� Määratleda osalejad. Arvesse võtta:

� Kogu kogukond;

� Just need, kes saavad olema arengukavast mõutatud;� Politilised, religioossed, kultuurilised liidrid;� Arengutest huvitatud;� Organisatsioonid, mis on huvitatud poliitika valdkonnast;

� MTÜd või humanitaarorganisatsioonid, kel on huvipoliitiliste otsuste vastu ja

� Teised valitsuse tasandid.

Michael Sparks Talveülikool 2007

Protsess:� Tee vajalikest kutsutavatest nimekiri;� Määratle sobiv koht, mis soodustab diskussiooni (neutraalne

territoorium);� Määratle sobiv aeg, mis lubab asjaosalistel osaleda (tööväline

aeg vmt);� Analüüsi osalejate reaalseid vajadusi (reisikulud, lapsehidmine,

ratastooliga juurdepääs jmt);� Analüüsi kommunkatsiooni aspekte (keel, kutsevorm, kutse

saatmise kanal jmt) leidmaks efektiivseim viis kutsesaatmiseks.

Michael Sparks Talveülikool 2007

Protsess (järgneb):� Saada kutsed piisavalt varakult, et inimesed saaksid

planeerida osavõttu;

� Koosta osalejate ja vabandajate nimekiri. Selgita, kellel on jäänud kutse saamata;

� Veendu kokkusaamise koha detailide korrasolekus, et see oleks mugav ja diskussiooni soodustav;

� Veendu, et osalejatele on loodud kõik võimalikudkommunikatsioonivõimalused (mikrofon, pliiatsid, paber, tahvel jmt).

Michael Sparks Talveülikool 2007

The Visioning process� May be as formal or informal as you like/need it to be;

� Usually led by one person (may be independent) using a list of questions targeting a future vision;

� Input from participants may be spoken or written but must be recorded in some way;

� Once the collective visions have been stated, there needs to be discussion of what is realistic, what can be achieved with present resources, partners who could be called on to help, and what the community can expect from the organisation leading the process.

Michael Sparks Talveülikool 2007

The visioning process

(continued)

� It is very important to clarify any points that are not clear so that everyone knows exactly what is being said;

� It is important to identify the role the community will play in reaching this vision (assets, resources, actions);

� A smaller group may write up the results and send them to all the participants;

� The group may be re-convened in future if necessary;

Michael Sparks Talveülikool 2007

Example� A good example of a city in Australia that used visioning

to develop future plans and policies:

http://www.vincentvision2024.com.au/events.html

Michael Sparks Talveülikool 2007

Policy implications of visions� Once the visioning workshop has been held, the policy

makers need to carefully analyse the vision that has been developed and figure out:

� What they can and should do to help achieve the vision;

� Who they need to work with to achieve the vision;

� How they will link their policy development to the results of the vision workshop;

� How they will report on policy progress in a way that contributes to the fulfilment of the vision

� How to communicate and manage realistic expectations.

Michael Sparks Talveülikool 2007

Vision workshop

demonstration� Small groups

� Agree on the type of organisation you will be representing (can be real or imagined)

� Some in the group represent the organisation, others represent the focus population/members that are being served by the group – decide on the roles of members

� Distribute questions – one person in each group leads the exercise and another reports back at the end.

Michael Sparks Talveülikool 2007

Discussion� In what policy contexts do you think visioning workshops

would work best?

� When might they not work so well?

� What problems could hinder the process?

� What are your thoughts on the usefulness of visioning?

Michael Sparks Talveülikool 2007

Final pieces of advice:� When developing a mission statement - encourage

positive dreams! Ask the community to imagine an ideal outcome. Then work out what steps are necessary in getting there.

� When developing your organisation’s policy response to the vision statement – be as accurate as you can about what your organisation can actually do – how it can contribute to achieving the vision. Your organisation does not have to achieve the vision all by itself!