virumaa kultuurilugu bibliograafia virumaa kultuuriloo...
Post on 24-Oct-2019
2 Views
Preview:
TRANSCRIPT
1
VIRUMAA KULTUURILUGU
Bibliograafia Virumaa kultuuriloo õppekava juurde
Koostamise põhimõtted
Virumaa kultuuriloo õppekava jaoks koostatud Virumaa kultuuriloo bibliograafia
allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti
rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste
artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997
ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993-2000. Tartu: 2002 .
Bibliograafia hõlmab valiku Virumaa kultuuriloo õppekava sisust lähtuvaid
Virumaa kultuurilugu käsitlevaid eestikeelseid publikatsioone 1920. aastatest
tänaseni. Loetelu sisaldab 334 kirjet. Bibliokirjetena on arvestatud trükis ilmunud
raamatuid, kogumikke ja artikleid. Välja on jäänud turismi- ja reklaamväljaanded,
fotoalbumid, auvised ning ilmumata käsikirjad. Kirjete vormistamisel on lähtutud
kultuuriajakirjas Akadeemia kasutatavast viitamise süsteemist
(http://www.akad.ee/). Kirjed on jagatud õppekavast lähtuvate teematiliste
alaliikide alla. Temaatiliste rubriikide piires on trükised esitatud
autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras. Viidete nummerdus läbib kogu
nimestikku. Kuna paljud publikatsioonid käsitlevad mitmeid valdkondi, siis on
kirjed varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate
teemade järgi.
Koostaja Helen Kõmmus
2
BIBLIOGRAAFIA TEEMAD
PAIKKONDLIK ERIPÄRA (koguteosed ja kogumikud) .................................................. 3
KEELELISED ERIJOONED.............................................................................................. 6
KULTUURILISED ERIJOONED ...................................................................................... 9
AJALUGU ........................................................................................................................ 10
KULTUURILUGU ........................................................................................................... 11
KODULUGU .................................................................................................................... 13
HALDUSLUGU (kihelkondlik jm territoriaalne jaotus) .................................................. 15
AINELINE RAHVAKULTUUR (etnograafia) ................................................................ 16
ARGIKULTUUR .............................................................................................................. 16
TALUARHITEKTUUR ................................................................................................... 17
RAHVARÕIVAD, KÄSITÖÖ ......................................................................................... 18
TOIDUD ........................................................................................................................... 19
ARHEOLOOGIA ............................................................................................................. 19
SUULINE RAHVAKULTUUR ehk RAHVALUULE (folkloor) ................................... 21
RAHVALUULE LÜHIVORMID (vanasõnad jm) ........................................................... 21
RAHVAJUTUD, NALJANDID ....................................................................................... 22
MUISTENDID .................................................................................................................. 22
KOHAPÄRIMUS ............................................................................................................. 24
RAHVAKALENDER ....................................................................................................... 27
MÄNGUD, LASTEPÄRIMUS ........................................................................................ 27
RAHVAMUUSIKA .......................................................................................................... 28
REGILAUL (regivärss, regilauluviis) .............................................................................. 28
RAHVALAUL (riimiline rahvalaul, teiste rahvaste laulud, rahvalauluseaded) ............... 30
RAHVATANTS ............................................................................................................... 31
KOMBESTIK, PEREPÄRIMUS ...................................................................................... 32
RAHVAMEDITSIIN ........................................................................................................ 32
USUND JA MAAILMAVAADE ..................................................................................... 32
RAHVALUULE KOGUMINE ........................................................................................ 34
KIRJANDUS .................................................................................................................... 35
MÕISAD VIRUMAAL .................................................................................................... 36
TUNTUD VIRULASI ...................................................................................................... 40
TÄNAPÄEVA KULTUURITEGELASI.......................................................................... 46
AJALOOLISE VIRUMAA TÄNASED KULTUURIKESKUSED JA -ÜRITUSED ..... 47
VIRU LIIKUMINE ........................................................................................................... 48
3
PAIKKONDLIK ERIPÄRA (koguteosed ja kogumikud)
1. Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt = Ida-Virumaa - the land where the sun rises
for Estonia = Солнце Эстонии восходит в Ида-Вирумаа. 2008. Koost. Breivel,
Riho; Kelam, Tunne; Erikson, Urve; Aidma, Rein. Jõhvi: Kultuuriveski.
Märksõnad: kultuuritegelased; ühiskonnategelased; vaatamisväärsused; kultuur;
tööstus; ajalugu; linnad; vallad; põlevkivitööstus; loodus; Ida-Virumaa
2. Ida-Virumaa rahvakultuurist 2013 [1992]. Teine parandatud ja täiendatud trükk.
Toim. ja koost. Ingrid Rüütel. Rakvere-Tartu: Viru Instituut. Märksõnad:
rahvakultuur; kultuuriajalugu; Ida-Virumaa; artiklikogumikud
3. Iisaku lood. I osa. 2005. Toim. Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Muuseumi Sõprade
Seltsing. Märksõnad: kodulugu; kultuuriajalugu; isetegevus; harrastusteatrid;
segakoorid; piimatootmine; ühingud; rahvameditsiin; Iisaku; Ida-Virumaa
4. Iisaku lood, II osa. 2006. Toim: Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise
Seltsing. Märksõnad: kodulugu; külad; talud; rahvapärimus; magasiaidad;
agraarajalugu; vallakohtud; kohtuasjad; õigusajalugu; mõisad; Iisaku; Ida-
Virumaa
5. Iisaku lood, III osa. 2007. Toim: Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise
Selts. Märksõnad: kodulugu; haridusajalugu; vallakoolid; kihelkonnakoolid;
kooliajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; mälestused
6. Iisaku lood, IV osa. 2008. Toim: Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise
Selts. Märksõnad: kodulugu; mälestused; 20. saj; Iisaku; Ida-Virumaa;
kooliajalugu; haridusajalugu; põhikoolid; algkoolid; vallakoolid
7. Iisaku lood, V osa. 2009. Toim. Anne Nurgamaa. Iisaku Muuseumi Sõprade Selts.
Märksõnad: kodulugu; mälestused; külad; klubid; seltsid; isetegevus; talud;
talupered; 20. saj; Iisaku; Vaikla; Varesmetsa; Roostoja küla; Ida-Virumaa
8. Iisaku lood, VI osa. 2010. Iisaku: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts. Märksõnad:
kodulugu; kollektiviseerimine; kolhoosid; agraarajalugu; post; tuletõrje; ehitus;
4
ajalugu; 20. saj; Iisaku; Ida-Virumaa
9. Iisaku lood, VII osa. 2011. Toim. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum.
Märksõnad: mälestused; 1940-ndad; 1950-ndad; Nõukogude okupatsioon;
repressioonid; küüditamine; vangilaagrid; ajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; Siber;
NSV Liit
10. Iisaku Muuseumi toimetised, I. 2012. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku
Muuseum. Märksõnad: kodulugu; ajalugu; koduloomuuseumid;
ajaloomuuseumid; Iisaku; Ida-Virumaa; artiklikogumik
11. Narva Muuseumi toimetised. 2005. Artiklikogumik, 4. Toim. Merike Ivask.
Narva: Narva Muuseum Märksõnad: linnaajalugu; linnamuuseumid;
ajaloomuuseumid; kirikulugu; kloostrid; dominiiklased, õigeusk;
kirikuraamatukogu; Narva; artiklikogumikud
12. Linna asutamine, esmamainimine, inimtegevuse jäljed. 2005.
Konverentsikogumik. Konverents Narva linnuses 7. septembril 2005. Narva
Muuseumi toimetised, 5. Toim. Aivar Kriiska, Merike Ivask. Narva: Narva
Muuseum. Märksõnad: linnad; asutamine; linnaajalugu; asustusajalugu;
asustusarheoloogia; Viljandi; Pärnu; Tartu; Narva; artiklikogumikud
13. Linnas ja linnuses: uurimusi Narva ajaloost. 2006. Narva Muuseumi toimetised, 6.
Toim. Aivar Kriiska, Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad:
linnaarheoloogia; väljakaevamised; muistised; irdmuistised; linnaajalugu;
arhitektuuriajalugu; Narva; artiklikogumikud
14. Muuseum muuseumis: artikleid museoloogia vallast. 2007. Narva Muuseumi
toimetised 7. Toim. Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad:
linnamuuseumid; ajaloomuuseumid; muuseumid; muuseumikogud; museaalid;
museoloogia; muuseumipedagoogika; ekspositsioonid, tänavavõrgustik;
toponüümika; Narva; artiklikogumikud
15. Maal, linnas ja linnuses: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. 2008. Narva
Muuseumi toimetised 8. Toim. Aivar Kriiska, Merike Ivask ja Katrin Martsik.
Narva: Narva Muuseum Märksõnad: ajalugu; arheoloogia; kiviaeg; asulakohad;
5
väljakaevamised; muistised; kammkeraamikakultuur; Liivi sõda 1558-1583;
vallutamine; piibud; tubakas; uusaeg; kaubandusajalugu; ajaloomuuseumid;
muuseumikogud; Narva; artiklikogumikud
16. Linnas ja muuseumis: uurimusi Narva ajaloost. 2009. Narva Muuseumi toimetised
9. Toim. Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum Märksõnad: Narva Muuseum;
linnamuuseumid; ajaloomuuseumid; muuseumikogud; ajalugu; linnaajalugu;
arhitektuuriajalugu; vanalinn; linnaarhitektuur; taastamine; arengukavad; Narva;
artiklikogumikud
17. Mineviku pärand tänases päevas: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. 2010. Narva
Muuseumi toimetised 10. Toim. Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva
Muuseum Märksõnad: kalapüük; muuseumid; kogudused; kaitseehitised;
kindlused; linnaarheoloogia; väljakaevamised; muistised; arheoloogia; ajalugu;
Narva linnus; Narva; Narva-Jõesuu; artiklikogumikud
18. Maakonnas, linnas ja muuseumis: uurimusi Narva ajaloost. 2011. Narva
Muuseumi toimetised 11. Toim. Merike Ivask, Aili Vester. Narva: Narva
Muuseum. Märksõnad: muinsuskaitse; ajaloo- ja kultuurimälestised;
ehitusmälestised; linnaarhitektuur; arhitektuuriajalugu; linnaajalugu; vanalinn;
linnaplaneerimine; linnamuuseumid; muuseumikogud; trükised; pildikogud;
kunstikogud; kunstigaleriid; kunstinäitused; vanausulised; toitumistavad; Narva;
Ida-Virumaa; artiklikogumikud
19. Märgilised mälestised: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. 2012. Narva Muuseumi
toimetised 12. Toim. Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum.
Märksõnad: arheoloogia; esiajalooline arheoloogia; muistised; ajaloo- ja
kultuurimälestised; asulakohad; väljakaevamised; ordulinnused; ehitusmälestised;
varemed; linnaarheoloogia; vanausulised; pärimuskultuur; rahvalaulud;
rahvakombed; nõukogude võim; monumendid; Narva; Ida-Virumaa;
artiklikogumikud
20. Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest: teadusartiklid kultuuripärandist 2010.
Koost. Ave Paulus. Tallinn: Huma Märksõnad: rahvuspargid; kodulugu;
kultuuripärand; muinsuskaitse; rahvapärimus; esiajalooline arheoloogia;
asustusarheoloogia; muistised; maastikuarheoloogia; loodus; talurahvaarhitektuur;
6
külad; merelahingud; ajaloo- ja kultuurimälestised; merendus; murded; Lahemaa
rahvuspark; Pudisoo; Käsmu; Võsu; Kuusalu kihelkond; Harjumaa; Lääne-
Virumaa; artiklikogumikud
21. Virumaa: koguteos 1996. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus,
Ida-Viru Maavalitsus. Märksõnad: maakonnad; kodulugu; ajalugu; kultuur;
majandus; geograafia; Virumaa, artiklikogumikud
22. Wirumaa: maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos 1924. Toim. Ernst
Rosenberg. Rakwere: Virumaa maakonnavalitsus. Märksõnad: maakonnad;
kodulugu; kultuur; ajalugu; majandus; geograafia; Virumaa, artiklikogumikud
23. Wirumaa: maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos 2004 [1924].
Elektrooniline teavik. Tartu: Tarkvarastuudio. Märksõnad: kodulugu; kultuur;
ajalugu; majandus; geograafia; Virumaa, artiklikogumikud; CD-ROM
KEELELISED ERIJOONED
24. Ahven, Heino 1957. Pajatusi põhjarannikult. Valimik korrespondentide
murdetekste 2. Koost. Heino Ahven. Toim. Mari Must, Paula Palmeos. Eesti NSV
Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Märksõnad: murded; kirderannikumurre; murdetekstid; rändkaubandus;
kaupmehed; õmblejad; sepad; toitumistavad; rahvakombed; Jõhvi
25. Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos
nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim.
Viikberg, Jüri. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,
1–13. Märksõna: eesti keel, murded; kirderannikumurre, vadja keel, võrdlev
keeleteadus
26. Ariste, Paul 1962. Teiste läänemere keelte elemente Vaivara murrakus. –
Emakeele Seltsi Aastaraamat 8. Toim. Ahven, Heino. Tallinn: Teaduste
Akadeemia Kirjastus, lk 11-18. Märksõnad: eesti keel; murded; Ida-Virumaa;
läänemeresoome keeled; võrdlev keeleteadus; Vaivara
7
27. Erenberg, Menda 1934. Iisaku kihelkonna venelaste - poluvertsikute -
mütoloogilist terminoloogiat. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat IX/X. Tartu,
lk. 106-112. Märksõnad: mütoloogia; sõnavara; eesti keel; vene keel; venelased;
poluvertsikud; Iisaku kihelkond; Ida-Virumaa; separaadid
28. Igal puul oma juur: murdetekste Jakob Hurda kogust 1989. Koost. Peebo, Kadri;
Peegel, Juhan. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim.
Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, lk 22–42. Märksõnad: eesti keel;
murded; murdetekstid
29. Kulakov, Dmitri, Nurgamaa, Anne 2010. Iisaku poluvernikute järglased ja nende
keel. – Väikuq keeleq mitmõkeelitsen ütiskunnan = Väikesed keeled mitmekeelses
ühiskonnas. Võro Instituudi toimõtisõq 24. Toim. Iva, Sulev. Võro: Võro
Instituut, lk 113-137. Märksõnad. eesti keel, vene keel, kakskeelsus, murded,
keelejuhid, murdeuurimine, asustusajalugu, Iisaku
30. Kulakov, Dmitri, Nurgamaa, Anne 2013 [1992]. Teaduse ja rahva mälu vahel:
Iisaku poluvertsikute keelest – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim.
Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru
Instituut, lk 59-99. Märksõnad: keeleajalugu, eesti keel, vene keel, murded,
keelekontaktid, Iisaku
31. Leppik, Eduard 2002. Linnunimed Lääne-Virumaa toponüümikas. Imavere:
Imaprint. Märksõnad: linnud; toponüümika; eesti keel; linnunimetused; Lääne-
Virumaa; nimestikud
32. Must, Mari 1965. Vene-eesti kakskeelsus Kirde-Eestis. – Slaavi-läänemeresoome
suhete ajaloost. Toim. Moora, Harri, Jaanits, Lembit. Eesti ENSV Teaduste
Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, lk. 107-124. Märksõnad:
eesti keel; vene keel; kakskeelsus; foneetika; grammatika
33. Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti
NSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus. Märksõnad:
eesti keel; murded; kirderannikumurre; foneetika; grammatika
34. Must, Mari 1989. Lahemaa lugusid. Valimik korrespondentide murdetekste 4.
8
Toim. Eevi Ross. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts Tallinn: Eesti
Riiklik Kirjastus. Märksõnad: murded; murdetekstid; rahvajutt; Lahemaa
rahvuspark; Haljala, Kadrina
35. Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. – Eesti murded V. Toim. Viires,
Helmi. Eesti ENSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Pakett.
Märksõnad: eesti keel; kirderannikumurre; murdetekstid, foneetika; grammatika
36. Must, Mari 2013 [1992]. Ida-Virumaa murdelisest taustast. – Ida-Virumaa
rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud
trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk. 19-43. Märksõnad: murre,
kirderannikumurre, Ida-Virumaa
37. Pall, Valdek. 1996. Viru, Virumaa, virulane. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 386-389.
Märksõnad: etümoloogia; toponüüm, viru, Virumaa
38. Saareste, Andrus 1952. Virumaa keel. – Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I. Põhja-
Eesti. Lund. Märksõnad: eesti keel; murded; keskmurre; kirderannikumure;
Virumaa
39. Tarvel, Enn 2013. Veel kord eesti -vere kohanimedest – Ajalookimbatused. Eesti
mõttelugu 109. Tartu, lk. 405-407. Märksõnad: etümoloogia; toponüümika;
kohanimed
40. Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid.
Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte
õppetool. Tallinn. Märksõnad: murded; kirderannikumurre; keelekontaktid;
sõnavara; Ida-Virumaa
41. Toomse, Mihkel 1936. Kirde-Eesti rannikumurrete ttoin-adjektiivide singulari
partitiiv. – Eesti keele arhiivi toimetised, 7. Tartu: Eesti keele arhiivi kirjastus.
Märksõnad: kirderannikumurre; eesti keel; murded; omadussõnad; käänamine;
käänded; ainsus; separaadid
42. Toomse, Mihkel 1938. Ida-Vaivara murdest. – Akadeemilise Emakeele Seltsi
9
toimetised, 34. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts. Märksõnad: eesti keel;
murded; murdetekstid kirderannikumurre; Vaivara
43. Univere, Aili 1996. Idamurde tekstid – Eesti murded, 4. Toim. Must, Mari. Eesti
Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Märksõnad: murded; idamurre; murdetekstid; eesti keel
44. Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste, 1. 1956. Keskmurre,
Kirde-eesti rannamurre, Saarte murre, Võru murre. Koost. Must, Mari. Toim.
Ahven, Heino; Palmeos, Paula. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts.
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: murded; murdetekstid, Kirde-Eesti,
kirderannikumurre
45. Viitso, Tiit-Rein 1996. Virumaa keeled. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk. 390-401.
Märksõnad: murded, kirderannikumurre; Virumaa
KULTUURILISED ERIJOONED
46. Ida-Virumaa 2013. – Eesti kultuuriloo õppematerjal XI. Koost. ja toim. Oja,
Mare; Jänes-Kapp, Kärt, Kilumets, Tiina. Tallinn: Eesti Ajaloo- ja
Ühiskonnaõpetajate Selts. Märksõnad: kodulugu; kultuur; kultuuriajalugu;
ajalugu; Ida-Virumaa; õppematerjalid
47. Lääne-Virumaa 2012. – Eesti kultuuriloo õppematerjal VI. Koost. ja toim. Oja,
Mare; Laiv, Harry; Jurtom-Lukašin, Teele; Jänes-Kapp, Kärt. Tallinn: Eesti
Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Märksõnad: kodulugu; kultuur;
kultuuriajalugu; ajalugu; Lääne-Virumaa; õppematerjalid
48. Kaldmaa, Ida 1937. Iisaku kihelkonna poluvertsikud. – Eesti Kirjanduse Seltsi
väljaanne, nr. 6. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 309-3017. Märksõnad:
poluvertsikud; vadja; aineline kultuur; Iisaku
49. Korobova, Larissa 2001. Peipsi järv ja Peipsimaa vanausulised = Чудское озеро
и староверы Причудья = Lake Peipsi and old believers of Peipsiland. Mustvee:
10
Mustvee Ökoturismiühing. Märksõnad: vanausulised; vene õigeusu kirik;
kirikulugu; vaatamisväärsused; Eesti; Peipsi järv; Peipsimaa; Mustvee
50. Ligi, Priit 2013 [1992]. Etnilistest oludest Alutagusel muinas- ja keskajal – Ida-
Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja
täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk. 13–18. Märksõnad: etniline
ajalugu; esiaeg; keskaeg; Alutaguse
51. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost: ajaloolis-etnograafiline uurimus
Eesti-Vene suhetest. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut. Tallinn:
Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: rahvussuhted; vanausulised; venelased;
eestlased; etnograafia; etniline ajalugu, Peipsimaa
52. Morozova, Nadežda Afanasjevna 2008. Isevärki Peipsiveer: Eesti vanausuliste
folkloorist ja pärimuskultuurist. Toim. Marju Kõivupuu. Eesti Vanausuliste
Kultuuri- ja Arendusühing. Tartu: Huma. Märksõnad: vanausulised; vene;
rahvakultuur; folkloristika; Peipsimaa; Eesti; rahvaluule
53. Nurgamaa, Anne 2007. Iisakumaa poluvernikud. Iisaku: Iisaku Muuseum.
Märksõnad: Ida-Virumaa; Iisaku; etnograafia; kombed; rahvarõivad;
rahvakultuur; toidukultuur; poluvertsikud, poluvernikud
54. Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised: väike kirikuloo
teatmik = Староверы Эстонии : краткий исторический справочник = The old
believers of Estonia: a brief historical survey. Koost. Varunin, P. Tartu: Eesti
Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing. Märksõnad: vanausulised; kogudused;
ühendused; konverentsid; kirikulugu; Eesti; teatmikud
AJALUGU
55. Leppik, Eduard 2005. Neeruti valla nekrutipiirkonna liisunimestik: 1872; 1873;
1874 [praegune Kadrina vald, Lääne-Virumaa]. Imavere: E. Leppik. Märksõnad:
elanikud; talupered; nekrutiks võtmine; Neeruti; Kadrina kihelkond; 19. saj. 2.
pool; nimestikud
11
56. Mäe, Olav 1996. Vabadussõja sündmustest Virumaal. – Virumaa: koguteos.
Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk.
284-298. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda; Virumaa
57. Noormets, Tiit 1996. Vabadussõja mälestusmärgid Virumaal. – Virumaa:
koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru
Maavalitsus, lk 298-308. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda; Virumaa,
mälestusmärgid
58. Saare, Tiit. 2012 Kas Narva linna oli neli vappi. – Iisaku Muuseumi toimetised I.
Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum, lk 184-204. Märksõnad:
linnaajalugu; heraldika; Narva
59. Selart, Anti 1998. Eesti idapiir keskajal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Märksõnad: riigipiirid; piirikaitse; keskaeg; ajalugu; Eesti; Venemaa
60. Tarvel, Enn 1989. Põhijooni Haljala kihelkonna ajaloost. - Vana Kannel. VI: I.
Haljala regilaulud. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kodulugu, ajalugu,
kihelkond, Haljala
61. Tarvel, Enn 1996. Virumaa Põhjasõja lõpuni – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk. 244-269.
Märksõnad: ajalugu, keskaeg, põhjasõda; Virumaa
62. Vasmer, Max 1920. Üks Narva linna vana nimi. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 197-
203. Märksõnad: linnaajalugu; asustuslugu; usund; toponüümid; Narva
KULTUURILUGU
63. Andersen, Lembit 1996. Haridus Virumaal vanemast ajast iseseisvusajani. –
Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-
Viru Maavalitsus, lk 622-639. Märksõnad: kultuuriajalugu; harduslugu; Virumaa
64. Kalda, Vaike 1996. Film. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere:
Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 611-621. Märksõnad:
12
filmikunst; filmiajalugu; rändkino; paikkino; filmiharrastajad; filmiklubid;
filmifestival; filmirežissöörid; filminäitlejad; dokumentaalfilmid; mängufilmid;
Virumaa
65. Kuusmaa, Hannes 1996. Ajakirjanduse piirjooned Virumaal aastast 1945 kuni
tänaseni. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru
Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 528-532. Märksõnad: ajalugu, kodulugu;
Vabadussõda, Virumaa
66. Lauk, Epp 1996. Ajakirjandus Virumaal algusest 1944. aastani. – Virumaa:
koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru
Maavalitsus, lk 511-528. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda, Virumaa
67. Leppik, Eduard 2004. Läbi kultuuriloolise Kadrina. Neeruti Seltsi toimetised, A-
535. Toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: haridusseltsid;
kirikulugu; kooliajalugu; kultuuriajalugu; kultuuritegelased; kodulugu; Kadrina;
Lääne-Virumaa
68. Mõtuste, Märt 1998. Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost. Toila: Toila
Vallavalitsus. Märksõnad: Toila; Ida-Virumaa; haridusajalugu; kodulugu;
kultuuriajalugu
69. Mägand, Enn 1996. Rakvere Teatri ajalugu ja tänapäev. – Virumaa: koguteos.
Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk
lk 491-510. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda, Virumaa
70. Rakvere ajalooline vaimsus hariduses ja kultuuris: vana koolimaja Pikk 40. 2009.
Koost. Vassiljev, M.; Koha, K.; Toim. Vassiljev, M.; kaanekujundus: Rakvere:
VR Kirjastus. Märksõnad: kreiskoolid; linnakoolid; ülikoolid; õpetajakoolitus;
haridusajalugu; kooliajalugu; kultuuriajalugu; suurkujud; vilistlased; Rakvere
71. Ross, Heino 2001. Simuna kihelkonnas lauldi ja mängiti. Simuna: H. Ross.
Märksõnad: 19. saj; 20. saj. 1. pool; Lääne-Virumaa; Eesti; Simuna kihelkond;
kultuuriajalugu; harrastusteatrid; laulu- ja mänguseltsid; muusikategelased
72. Seppern, Arthur 2001. Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis. Kohtla-Järve:
13
A. Seppern. Märksõnad: 20. saj. 2. pool; Eesti; populaarmuusika; ansamblid
(muus.); lauljad; Ida-Virumaa
73. Tooming, Peeter 1996. Foto. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.
Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 606-611. Märksõnad:
fotograafia, rändpiltnikud; fotoateljeed; harrastusfotograafid, elukutselised
fotograafid; seltsid; näitused
74. Vaivara kultuurisajand 1910-2010: killukesi Vaivara valla kultuurielust. 2010.
Koost. Udam, Sven; Kiiver, Kai. Vaivara: Vaivara Sinimägede Sihtasutus.
Märksõnad: 19. saj. 2. pool; 20. saj; kultuurimajad; kultuurielu; huviringid;
kultuuriajalugu; Vaivara vald; Ida-Virumaa
75. Vernik, Marika 1996. Narva teatrielu. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.
Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 480-491. Märksõnad:
ajalugu, kodulugu; Vabadussõda, Virumaa
KODULUGU
76. Avinurme külad lugudes ja piltides. 2009. Avinurme: Avinurme Külavanemate
Koda. Märksõnad: kodulugu; alevikud; külad; regionaalne areng; Avinurme; Ida-
Virumaa
77. Heinla, Salme 2011. Haljala puud, majad, inimesed. Toim. Heinla, Külli; Mets;
Egon. Võsupere: VR Kirjastus. Märksõnad: kodulugu; elanikud; perekonnad;
kultuuritegelased; põlispuud; Haljala; Lääne-Virumaa
78. Heljas, Mari-Anne 2009. Võsu rahvas ja tema lugu. Tallinn: Grenader.
Märksõnad: kodulugu; alevikud; elanikud; talud; talupered; perekonnad;
genealoogia; ajalugu; Võsu; Lääne-Virumaa
79. Kirss, Odette 2004. Rakvere lood ja legendid. Tallinn: Tänapäev, Virumaa
Muuseumid. Märksõnad: elanikud; kodulugu; linnaajalugu; Rakvere
80. Kristenbrun, Karl; Kurepalu, Anne 1994. Käsmu: ajaloost ja tänapäevast. Tallinn:
14
Eesti Entsüklopeediakirjastus. Märksõnad: Käsmu; Lääne-Virumaa; meresõit;
kodulugu
81. Leppik, Eduard 1995. Väike-Maarja lood: kodu-uurimuslikud palad. Väike-
Maarja : Väike-Maarja Vallavalitsus. Märksõnad: Väike-Maarja; Lääne-Virumaa;
kodulugu; kodukandi kirjeldused; koduloolised uurimused
82. Leppik, Eduard 1999. Kultuurilooline Väike-Maarja. Kohtla-Järve: E. Leppik.
Märksõnad: kultuuriajalugu; kultuuritegelased; kodulugu; Väike-Maarja; Lääne-
Virumaa
83. Leppik, Eduard 2000. Kultuurilooline Kadrina. Laiuse: E. Leppik. Märksõnad:
kodulugu; kultuuriajalugu; Lääne-Virumaa; Kadrina
84. Leppik, Eduard 2001. Neeruti ja tema lähikonna ajalooline taust. Neeruti Seltsi
toimetised, A-503. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: Neeruti; Lääne-Virumaa;
kodulugu; kohanimed; etümoloogia
85. Leppik, Eduard 2006. Neeruti kandi saunad ja saunakülad. Neeruti Seltsi
toimetised, A-506. Toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad:
kodulugu; saunad; elamud; omanikud; külad; perekonnad; ajalugu; eesti;
talurahvaarhitektuur; Neeruti; Kadrina; Lääne-Virumaa
86. Lüganuse kihelkond 765. 2006. Lüganuse: M. Matson. Märksõnad: kodulugu;
kultuuriajalugu; Lüganuse kihelkond; Ida-Virumaa; juubeliväljaanded
87. Mõnda Kadrina kalmistult 2004. Neeruti Seltsi toimetised, A-531. Koost. ja toim.
Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: kalmistud; hauad; isikud;
ühiskonnategelased; biograafiad; pastorid; praostid; nimestikud; kodulugu;
Kadrina; Lääne-Virumaa
88. Orav, Virve 1993. Narva-Jõesuu kodu-uurija pilguga. Tallinn: V. Orav.
Märksõnad: Narva-Jõesuu; Ida-Virumaa; kodulugu
89. Orav, Virve 1998. Vaivara kodu-uurija pilguga. Tallinn: V. Orav. Märksõnad:
Vaivara; Ida-Virumaa; kodulugu
15
90. Piikmann, Väino Johannes 2008. Lahemaa rannakülade lugusid. Tallinn:
Infotrükk. Märksõnad: kodulugu; rannakülad; elanikud; eluolu; etnograafia;
kalapüük; meresõit; Turbuneeme; Harjumaa; 19. saj; 20. saj; lood; mälestused
91. Põlevkivimuuseumi kodu-uurijate töölaualt... 1997. Toim. Arthur Ruusmaa.
Kohtla-Järve: Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum. Märksõnad: kodulugu;
koduloolised uurimused; Ida-Virumaa
92. Saaber, Kalju 2002. Rakvere lugemik: linnakodanikele passieast vanaduseni.
Rakvere: Tänapäev. Märksõnad: kodulugu; linnaajalugu; Rakvere
93. Sõna seob: Kadrina emakeeleausammas 1994. Toim. Kalju Saaber jt. Kadrina:
Märksõnad: eesti keel; emakeel; monumendid; Kadrina; ajalugu; kultuuriajalugu;
Lääne-Virumaa; rahvapärimus; keeleteadlased
94. Tammik, Richard 2005. Kadrina kihelkond läbi aegade. Kadrina: Neeruti Selts
Märksõnad: Lääne-Virumaa; Kadrina kihelkond; külad; mõisad; ajalugu;
kodulugu
95. Viirsalu, Raely 2007. Külarahvas: Viru külaelu, just selline nagu ta oli, läbi
mitmete aegade. Tartu: Sulemees. Märksõnad: kodulugu; ajalugu; maaelu;
Aruküla; Lääne-Virumaa; Eesti
96. Voore, Hella 2000. Pilte Ida-Virumaa minevikust. Teine täiendatud ja parandatud
trükk. Voka: H. Voore. Märksõnad: mälestused; fotod; kodulugu; Ida-Virumaa;
perekonnad; suguvõsad
HALDUSLUGU (kihelkondlik jm territoriaalne jaotus)
97. Aseri piirkonna haldusjaotusest viimasel 200 aastal. 2002. Koost. Penek, Veedi;
Penek, Ott. Aseri: Aseri Vallavolikogu. Märksõnad: vallad; haldusjaotus;
haldusajalugu; Aseri; Kalvi; Mahu; Rannu (Ida-Virumaa); Ida-Virumaa
98. Jõesaar, Monika-Aino 2002. Kuni sõda kõik purustas...: Vaivara ja Alutaguse
16
valla majandus ja omavalitsused 1944. aastani. Ida-Virumaa: Vaivara
Vallavalitsus. Märksõnad: Vaivara vald; Alutaguse vald; Ida-Virumaa; kodulugu;
agraarajalugu; majandusajalugu; ühistegevus; vallavalitsused; vallaametnikud;
haldusajalugu
99. Kärp, Peep 1996. Omavalitsused läbi aegade. – Virumaa: koguteos. Koost.
Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 359-
370. Märksõnad: kohalikud omavalitsused, ajalugu, Virumaa
100. Uustal, Bruno 1996. Omavalitsused ja inimesed: Ida-Virumaa. Jõhvi: Ida-
Virumaa Omavalitsuste Liit. Märksõnad: kohalikud omavalitsused; volikogud;
halduskorraldus; Ida-Virumaa; teatmikud
AINELINE RAHVAKULTUUR (etnograafia)
ARGIKULTUUR
101. Dresden, Urmas 1996. Merendus. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 722-734.
Märksõnad: merendus; sadamad; kaubandus; laevad; laevaehitus; laevaliinid;
kaptenid, Virumaa
102. Elstrok, Helmut 1996. Sõbrakaubandus Soomega. Virumaa randade elu-
olu – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru
Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 735-742. Märksõnad: rannakaubandus;
sõbrakaubandus; rannakülad; Soome laht; Soome, Virumaa
103. Leppik, Eduard, Uusküla, Tiiu 2003. Sepad Kadrina kandis. Neeruti Seltsi
toimetised, A-520. Toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad:
sepad; sepistamine; kodulugu; Kadrina; Lääne-Virumaa; biograafiad
104. Leppik, Eduard 2005. Loobu jõgikonna vesiveskitest. Neeruti Seltsi
toimetised, A-515. Toim. Rahupõld, Harald; Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti
Selts. Märksõnad: kodulugu; vesiveskid; omanikud; ajalugu; Loobu jõgi; Lääne-
17
Virumaa
105. Luts, Arved. 1969. Soomlaste silgukaubandus Viru rannikul. –
Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVI. Tallinn, lk 288-318. Märksõnad:
rannaelu; kalapüügivahendid; kalapüük; kalakaubandus; soomlased; Virumaa
106. Moora, Aliise 1953. Eesti ja vene elemendid Eesti NSV kirdeosa
elanikkonna materiaalses kultuuris. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised
II, nr. 3. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 193-216 Märksõnad: venelased;
eestlased; etnograafia; etniline ajalugu, Virumaa
107. Ränk, Gustav 1934. Peipsi kalastusest. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad; 2.
Tartu: Õpetatud Eesti Selts. Märksõnad: kalapüük; etnograafia;
kalapüügivahendid; säilitamine (toit.); Peipsi järv
108. Sammet, Jaak 1996. Rand ja kalandus – Virumaa: koguteos. Koost.
Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 742-
748. Märksõnad: rannakalandus; kalapüügitavad; kalapüügivahendid; kalad;
kalurid; kalurikolhoosid
TALUARHITEKTUUR
109. Lahemaa külaarhitektuurist. 2013. Koost. Paulus, Ave. Toim. Jagodin,
Karen. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Märksõnad: arhitektuurikonkursid;
kodulugu; arhitektuuriajalugu; talud; maamajad; maa-arhitektuur; arhitektid;
talurahvaarhitektuur; külad; Lahemaa rahvuspark; Lääne-Virumaa
110. Metslang, Joosep 2008. Lahemaa traditsiooniline taluarhitektuur –
Maakodu, nr 11, lk 79. Märksõnad: talurahvaarhitektuur; maa-arhitektuur; ehitus;
traditsioonid; hooned; värvid; koolitus; säilitamine (objektid); renoveerimine;
Lahemaa
111. Perens, Helle 2006. Paekivi Eesti ehitistes. III, Lääne-Viru, Ida-Viru ja
Jõgeva maakond. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus. Märksõnad: arhitektuur; Lääne-
Virumaa; Ida-Virumaa; arhitektuuriajalugu; ehitised; ehituskivid; paas
18
112. Pärdi, Heiki 2010. Lahemaa taluarhitektuuri muutumine ja eripära aastatel
1860-1940: uusaegsed taluelamud. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest:
teadusartiklid kultuuripärandist. Koost. Paulus, Ave. Tallinn: Huma, lk. 87-102.
Märksõnad: talurahvaarhitektuur; 19. saj. 2. pool, 20. saj. 1. pool; talud; elamud;
Lahemaa rahvuspark; Palmse
113. Saar, Edgar 1996. Talurahva aineline kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi
algul. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru
Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 433-269. Märksõnad: Virumaa,
taluarhitektuur, külad, rehetare, põllundus, kalandus, küttimine, toit, rahvarõivad
RAHVARÕIVAD, KÄSITÖÖ
114. Kindakirju Viru- ja Võrumaalt. 2000. Koost. Artla, Tiia; Ojaste, Ann.
Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. Märksõnad: Võrumaa; Virumaa;
kindakirjad; käsitöö; eesti
115. Kreutzwald, Friedrich Reinhold 2012. Kreutzwald Virumaa
rahvarõivastest: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi käsikiri etnograaf Aino Voolmaa
kommentaaridega. Koost. Tael, Tiina. Toim. Tammaru, Ivi. Tartu: Eesti Rahva
Muuseum. Märksõnad: 19. saj. 1. pool; Virumaa; Alutaguse; naisterõivad; eesti;
rahvarõivad; etnograafilised allikad; etnograafia; käsikirjad
116. Tudulinna vokiraamat. 2003. Koost. Lehismets, Gerri. Tudulinna: G.
Lehismets. Märksõna: Tudulinna; Ida-Virumaa; kodulugu; vokid; käsitöö
117. Viru-Nigula naise rahvariided: mustrivihik 2006. Koost. Signe Taremaa.
Rakvere: S. Taremaa. Märksõnad: eesti; rahvarõivad; naisterõivad; mustrid;
rahvakunst; käsitöö; Viru-Nigula; Lääne-Virumaa; käsiraamatud
118. Voolmaa, Aino 2013 [1992]. Ida-Virumaa rahvarõivad 19. Sajandil – Ida-
Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja
täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 45-73. Märksõnad: Ida-
Virumaa; 19. saj.; rahvarõivad
19
119. Voolmaa, Aino 1959. Fr. R. Kreutzwaldi käsikiri Virumaa rahvarõivastest.
– Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 16. Tallinn, lk 219-248. Märksõnad:
käsikirjad, rahvarõivad, peakatted, galanterii, Virumaa
120. Voolmaa, Aino 1962. Täiendavaid andmeid Kirde-Eesti naiste
rahvarõivaste kohta – Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 18. Tallinn, lk 212-
233. Märksõnad: Kirde-Eesti, rahvarõivad, pluusid, eesti
TOIDUD
121. Ladõnskaja, Viktoria 2011. Peipsi veerel: vanausulised paluvad lauda.
Toim. Kiik; Monica. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. vanausulised; venelased;
toitumistavad; rahvustoidud; kalendripühad; toidud; toiduvalmistamine; Eesti;
kokaraamatud
122. Toom, Tiiu 2011. Narva-Jõesuu maitsed. Narva-Jõesuu: Narva-Jõesuu
Linnavalitsus. Märksõnad: Ida-Virumaa; Narva-Jõesuu; kuurordid; linnaajalugu;
kalapüük; toitumistavad; toitlustusettevõtted; toidud; toiduretseptid
ARHEOLOOGIA
123. Indreko, Richard 1931. Kiviaja võrgujäänuste leid Narvas. – Eesti Rahva
Muuseumi aastaraamat, 7. Tartu, lk 48-67. Märksõnad: Eesti; Narva;
esiajalooline arheoloogia; kiviaeg; kalapüügivahendid; kalapüügivahendid;
väljakaevamised; irdmuistised
124. Kriiska, Aivar 2012. Uusi kivi- ja pronksiaegseid juhuleide Ida-Virumaalt.
– Iisaku Muuseumi toimetised I. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum,
lk 205-217. Märksõnad: kiviaeg; pronksiaeg; irdmuistised; kivikirved; Iisaku
Muuseum; Ida-Virumaa
125. Kriiska, Aivar; Kuzminõh, Sergei 2012. Pronksist nooleots Permiskülast. –
Märgilised mälestised: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. Narva Muuseumi
20
toimetised 12. Toim. Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum, lk
39-53. Märksõnad: arheoloogia; väljakaevamised; nooleotsad; nooleotsad;
irdmuistised; kiviaeg; Permisküla; Ida-Virumaa
126. Lang, Valter 2000. Keskusest ääremaaks: viljelusmajandusliku asustuse
kujunemine ja areng Vihasoo - Palmse piirkonnas Virumaal = From centre to
periphery: establishment and history of farming settlement in Vihasoo and Palmse
area (Virumaa, North Estonia). Muinasaja teadus; 7. Tallinn: Teaduste Akadeemia
Kirjastus. Märksõnad: esiajalooline arheoloogia; asustusajalugu; kalmed;
asulakohad; pronksiaeg; rauaaeg; Lääne-Virumaa
127. Ligi, Priit 1988. Kirde-Eesti vadjapäraste kalmete uurimise tulemusi. –
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, kd 37, nr 3. Tallinn, lk. 267-282.
Märksõnad: arheoloogia; kalmed; Kirde-Eesti; matmiskombestik; kääpad
128. Ligi, Priit 1989. Vadjalastest arheoloogi pilguga – Keel ja Kirjandus, nr 1,
lk. 22–25. Märksõnad: arheoloogia, kalmed, vadja; Kirde-Eesti,
matmiskombestik, kääpad
129. Ligi, Priit 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.-16. saj.) –
Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil. Muinasaja teadus, 2 (Töid
arheoloogia alalt, 1). Tallinn, lk 7-175. Märksõnad: arheoloogia; kalmed; Kirde-
Eesti; dateerimine; historiograafia; matmiskombestik; kääpad; ehted
130. Lõhmus, Mari; Jonuks, Tõnno; Malve, Martin 2010. Arheoloogiatalv
Kukrusel: 12.-13. sajandi maahaudkalmistu ja 18. sajandi maantee. –
Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Tallinn, lk 73-76. Märksõnad: arheoloogia;
väljakaevamised; arheoloogiamälestised; irdmuistised; peitleiud; arheoloogilised
välitööd; kalmistud; hauad; põletusmatused; 12. saj; 13. saj; 18. saj;
matmiskombestik; Ida-Virumaa; Kukruse
131. Moora, Harri; Anderson, Walter 1925. Kohtla rahaleid. Äratrükk: [Eesti
Rahva] Muuseumi aastaraamat I, 1925. Tartu. Märksõnad: Ida-Virumaa; Kohtla;
irdmuistised; rahaleiud, arheoloogia
132. Peets, Jüri 2012. Muistsete rauaahjude jäänustest Mäetaguse Metskülas ja
21
Eesti omamaise raua sünnist. – Iisaku Muuseumi toimetised I. Koost. Anne
Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum, lk 34 – 58. Märksõnad: rauaaeg;
irdmuistised; rauasulatus; raud; arheoloogilised välitööd; Mäetaguse
133. Tamla, Toomas 1994. Pada jõe ümbruse külad 13. sajandi alguses –
Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline
antoloogia. Koost. Elstrok, H. Tallinn, lk 171-179. Märksõnad: arheoloogia;
ajalugu; maaelu; 13. saj; Virumaa
134. Tamla, Toomas 1996. Virumaa muinasaeg. – Virumaa: koguteos. Koost.
Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 206-
244. Märksõnad: Virumaa, arheoloogia, muinasaeg, ajalugu.
135. Tamla, Ülle 1991. Varudi-Vanaküla hõbeaare. – Muinasaja teadus I.
Arheoloogiline kogumik. Toim. Jaanits, L; Lang, V. Tallinn: Agu, lk 154–162.
Märksõnad: arheoloogia; muistised; väljakaevamised; Lääne-Virumaa; Sõmeru
136. Tamla, Ülle 1994. Hilisviikingiaegne hõbeaare Virumaalt Sauevälja
külast. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, kd 43, nr 4. Tallinn, lk 433–
440. Märksõnad: peitleiud; ajalugu; 11. saj.; Virumaa
SUULINE RAHVAKULTUUR ehk RAHVALUULE (folkloor)
RAHVALUULE LÜHIVORMID (vanasõnad jm)
137. Hussar, Anne 2013 [1992]. Ida-Virumaa vanasõnadest. – Ida-Virumaa
rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud
trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 93-107. Märksõnad: Ida-Virumaa,
vanasõnad, rahvaluule
138. Krikmann, Arvo 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa
vanasõnu. Tallinn: Valgus. Märksõnad: Lääne-Virumaa, Lahemaa, Kadrina,
Haljala, vanasõnad, rahvaluule
22
139. Krikmann, Arvo 1985. Lahemaa vanasõnade iseloomustuseks. –
Rahvuspargi asustusajalugu ja etnograafia. Lahemaa uurimused 2. Koost. Etverk,
I. Tallinn: Valgus, lk 87-110. Märksõnad: rahvaluule lühivormid; vanasõnad;
Lahemaa
RAHVAJUTUD, NALJANDID
140. Freyberg, Jüri 1997. Legendid, nimed, jutustused. - Lobi küla Lobineemel.
Lobi: J. Freyberg, lk 121. Märksõnad: külad; kodulugu; jutud; legendid; Lääne-
Virumaa; Lobi
141. Hiiemäe, Mall 1996. Rahvajutud. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 428-433.
Märksõnad: rahvaluule; rahvajutud; Virumaa
142. Leppik, Eduard 1994. Vanu pilapalu Neerutist. Tapa: E. Leppik.
Märksõnad: eesti; naljandid; Neeruti
143. Liiv, Otto 1924. Mõningaid mälestusi ja sõnalisi traditsioone Lüganuse
kihelkonnast. – Eesti Kirjandus 1924:8, lk 348-360. Märksõnad: rahvaluule;
rahvajutud; Lüganuse; Virumaa
144. Oinas, Felix Johannes 1984. Peipsi karistamisest. – Vargamäe tõde ja
õigus. Esseid = Truth and Justice of Vargamäe and Other Essays. Stockholm:
Välis-Eesti & EMP, lk 111-114. Märksõnad: rahvaluule; rahvajutud; legendid;
Peipsi
145. Salve, Kristi 2013 [1992]. Lorijal lõuvad, kuuljal kõrvad: Ida-Virumaa
rahvajuttudest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid.
Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 127-155.
Märksõnad: rahvakultuur; rahvaluule; rahvajutt, Ida-Virumaa
MUISTENDID
23
146. Grünfeldt, Inna 1983. Kadrina kihelkonna kohamuistendid. – Noored
filoloogias 1983. Noorteadlaste X konverents 18. mail. Programm ja teesid.
Tallinn, lk 21-22. Märksõnad: muistendid, Kadrina; Virumaa
147. Hiiemäe, Mall 2012. Metsamaastik ja kohanimeloome. – Iisaku Muuseumi
toimetised I. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum, lk 7-33.
148. Kalda, Mare 2013 [1992]. „See on minu paik!“: Ida-Virumaa
kohajuttudest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid.
Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 157- 174.
Märksõnad: Ida-Virumaa, rahvaluule, muistendid, kohapärimus.
149. Kingumetsa-taadi pajatused 2013. Iisaku Muuseumi sari: Alutaguse suured
kodu-uurijad, 3. Koost. Nurgamaa, Anne. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad:
kohamuistendid; pajatused; legendid; luuletused; kodu-uurijad; Alutaguse; Iisaku
vald; Ida-Virumaa; autobiograafiad; Kingumets, Enno
150. Laugaste, Eduard 1967. Kalevipoja muistendid Rakvere rajoonis ja selle
naabruses. – Rakvere Rajoonis. Tallinn. Märksõnad: muistendid; Kalevipoeg;
Lääne-Virumaa
151. Leppik, Eduard 1996. Kalevipojaga seotud paigad ja pärimused. –
Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-
Viru Maavalitsus, lk 401-407. Märksõnad: muistendid; Kalevipoeg; Virumaa
152. Leppik, Eduard 1996. Pinnavormid. Assamalla ja muistendid Kalevipojast.
– Assamalla. Võduvere: E. Leppik. Märksõnad: muistendid; kodulugu;
Kalevipoeg; Assamalla; Lääne-Virumaa
153. Leppik, Eduard 2001. Kalevipoja hobuse jäljerida. Eduard Leppik. Tartu:
E. Leppik. Märksõnad: hiiu- ja vägilasmuistendid; kohamuistendid; koduloolised
uurimused; Lääne-Virumaa
154. Loik, Enn 2001. Kalevipoja jäljed Karuaugu mägedes. Neeruti Seltsi
toimetised, A-502. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: Kalevipoeg;
loodusmälestised; kohamuistendid; tekkemuistendid; hiiu- ja vägilasmuistendid;
24
kohanimed; etümoloogia; Neeruti; Lääne-Virumaa
155. Muistendid Kalevipojast. 1959. – Eesti muistendid, kd 1. Tartu Riiklik
Ülikool, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline
Kirjandusmuuseum. Koost. Laugaste, Eduard; Normann, Erna. Tallinn: Eesti
Raamat. Märksõnad: eesti; hiiud; Kalevipoeg; muistendid; hiiu- ja
vägilasmuistendid
156. Narva legendid 2002. Koost. Mall Hiiemäe. Narva: Tartu Ülikooli Narva
Kolledž. Märksõnad: eesti; legendid; Narva; Ida-Virumaa
157. Parve, Enn 2009. Porkuni legendid elavad. Toim. Kaljuste, Tiit. Porkuni:
E. Parve. Märksõnad: eesti; legendid; kohamuistendid; Porkuni; Lääne-Virumaa
158. Valter, Elga 1998. Muistendid. – Illuka radadel. Illuka: E. Valter.
Märksõnad: rahvapärimus; kohamuistendid; Alutaguse; Ida-Virumaa
159. Vanarahva jutte Porkunist 1997. Koost. Ruubel, Ene-Riina. Porkuni:
Porkuni Muuseum. Märksõnad: eesti; Porkuni; Lääne-Virumaa; kohamuistendid;
legendid
160. Viidalepp, Richard 1958. Kalevipoja pruut. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk
474-475. Märksõnad: rahvajutt; muistendid; Kalevipoeg; Virumaa
161. Viidalepp, Richard 1968. Ilja Muromets ja Dobrõnja Kuremäe ümbruses. –
Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 551-557. Märksõnad: rahvajutt, muistendid, Kuremäe,
Ida-Virumaa
KOHAPÄRIMUS
162. Ajalooline traditsioon Viru-Nigula kihelkonnast 1931. a. – Interaktiivne
õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Hilda Kõrge, toimetanud Priit Lätti. Tartu:
Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Viru-Nigula (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; kohapärimus, rahvapärimus; ajalugu; arhiivid;
25
ajaloo- ja kultuurimälestised; kodulugu; Lääne-Virumaa; Viru-Nigula kihelkond
163. Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel. –
Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Helmi Aspel, toimetanud
Priit Lätti. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Haljala (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus, rahvapärimus;
ajaloo- ja kultuurimälestised; arhiivid; kultuuriajalugu; kooliajalugu; ajalugu;
kodulugu, Lääne-Virumaa; Haljala
164. Ajalooline rahvatraditsioon Jõhvi kihelkonnas 1931. a. suvel. –
Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Emma Tensmann,
toimetanud Nele Katvel. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=J%F5hvi (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus, rahvapärimus;
arhiivid; kooliajalugu; ajaloo- ja kultuurimälestised; ajalugu; kultuuriajalugu;
kodulugu, Ida-Virumaa; Jõhvi
165. Ajalooline traditsioon Lüganuse kihelkonnast 1931. aasta suvel. –
Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Leida Otsa, toimetanud Priit
Lätti. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=L%FCganuse (31.10.2013)
Märksõnad: õppematerjalid; võrguväljaanded; kohapärimus; ajalugu;
kultuuriajalugu; kooliajalugu; ajaloo- ja kultuurimälestised; rahvapärimus;
kodulugu; Lüganuse; Ida-Virumaa
166. Ajalooline pärimus Väike-Maarja kihelkonnast 1931-1932. – Interaktiivne
õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Olga Männik, toimetanud Priit Lätti.
Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=V%E4ike-Maarja (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus; rahvapärimus;
arhiivid; ajaloo- ja kultuurimälestised; kultuuriajalugu; ajalugu; kodulugu, Lääne-
Virumaa; Väike-Maarja
167. Ajalooline traditsioon Simuna kihelkonnast, Avanduse ja Salla vallast
1932. a. suvel. – Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Ilse Post,
26
toimetanud Priit Lätti, Ell Vahtramäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum,
folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Simuna (31.10.2013) Märksõnad:
võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus; rahvapärimus; haridusajalugu;
ajaloo- ja kultuurimälestised; kultuuriajalugu; kodulugu; ajalugu; Simuna; Lääne-
Virumaa, Avanduse, Salla
168. Ajalooline traditsioon Vaivara kihelkonnast 1931. – Interaktiivne
õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Rudolf Põldmäe, toimetanud Ell
Vahtramäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Vaivara (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kultuuriajalugu; ajaloo- ja
kultuurimälestised; kohapärimus, rahvapärimus; ajalugu; kodulugu; Ida-Virumaa;
Vaivara
169. Ajaloolist traditsiooni Kadrina kihelkonnast. Kogutud 1931. a suvel. –
Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2010. Kogunud Linda Vilmre, toimetanud
Kaisa Sammelselg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Kadrina (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus; muistised;
linnamäed; kultusekohad; kalmed; kalmistud; kirikuinterjöör; ajaloo- ja
kultuurimälestised; ehitusmälestised; sakraalarhitektuur; kirikud (hooned);
kodulugu; Lääne-Virumaa; Kadrina kihelkond
170. Ajalooline traditsioon Viru-Jaagupi kihelkonnast 1932. – Interaktiivne
õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Stefanida Kalmet, toimetanud Priit Lätti.
Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Viru-Jaagupi (31.10.2013)
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kodulugu; ajalugu; kultuuriajalugu;
ajaloo- ja kultuurimälestised; kohapärimus, rahvapärimus; Lääne-Virumaa; Viru-
Jaagupi
171. Iisaku Kihelkonna suulist ajaloolist traditsiooni 1932. a. suvel. –
Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Alide Amandus, toimetanud
Ell Vahtramäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.
http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Iisaku (31.10.2013)
27
Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kultuuriajalugu; ajaloo- ja
kultuurimälestised; kohapärimus, rahvapärimus; ajalugu; kodulugu; Ida-Virumaa;
Iisaku
RAHVAKALENDER
172. Hiiemäe, Mall 1996. Rahvakalender. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 417-419.
Märksõnad: rahvakultuur; rahvaluule; rahvakalender; Ida-Virumaa
173. Hiiemäe, Mall 2013 [1992]. Ida-Virumaa rahvakalendri erijoontest. – Ida-
Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja
täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 109-125. Märksõnad: Ida-
Virumaa; rahvakultuur; rahvaluule; rahvakalender
174. Tampere, Herbert 1965. Kirde-Eesti rahvakalendri iseärasusi I:
Kommentaare J. Truusmanni üleskirjutustele Iisakust 1886. a. – Slaavi-
läänemeresoome suhete ajaloost. Toim. Moora, Harri; Jaanits, Lembit. Eesti
ENSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, lk 205-
262. Märksõnad: rahvakalender; rahvaluule kogumine; Iisaku; Kirde-Eesti
MÄNGUD, LASTEPÄRIMUS
175. Hiiemäe, Mall 2012. Virumaa vanad lastemängud. Rakvere: Viru Instituut;
Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Märksõnad: eesti; lastemängud;
sõnamängud; rahvamängud; rahvapärimus; rahvapärimuse kogumine; Virumaa
176. Kuvaitseva, Marina 2012. Rahvamänge läbi aastaringi = Календарные
народные игры. Toim. Ivask, Merike; Kuvaitseva; Marina. Narva: Narva
Muuseum. Märksõnad: rahvakultuur; rahvakombed; rahvamängud; mängulaulud;
ringmängud; lastemängud; aastaajad; eesti; vene
28
RAHVAMUUSIKA
REGILAUL (regivärss, regilauluviis)
177. Jõhvi ja Iisaku regilaulud. 1999. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana
kannel. Estonum carmina popularia, 8. Koost. Kokamägi, Hilja; Tedre, Ülo; Tuvi,
Enda; Toim. Tedre, Ülo. Tartu: Eesti Keele Instituut. Märksõnad: eesti; Jõhvi;
Iisaku; regilaulud; regilauluviisid
178. Haljala regilaulud I. 1989. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana kannel,
Estonum carmina popularia, 6: 1. Koost. Laugaste, Eduard jt. Toim. Alttoa,
Villem. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: eesti; regilaulud; rahvaviisid; Haljala
179. Haljala regilaulud II. 1989. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana kannel.
Estonum carmina popularia, 6: 2. Koost. Laugaste, Eduard jt. Toim. Alttoa,
Villem. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: eesti; regilaulud; rahvaviisid; Haljala
180. Kokamägi, Hilja, Tuvi, Edna 2013 [1992]. Jõhvi ja Iisaku kihelkonna
regilauludest ja -viisidest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel,
Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk
255-295. Märksõnad: Ida-Virumaa; Jõhvi; Iisaku; rahvaluule; regilaulud;
rahvaviisid.
181. Labi, Kanni 2001. Verbid Jõhvi ja Iisaku regilauludes. – Klaasmäel. Pro
Folkloristica, 8. Toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi. Tartu: Eesti
Kirjandusmuuseum, lk 81-93. Märksõnad: regilaul; pöördsõnad; Jõhvi; Iisaku
182. Labi, Kanni 2001. Verbikasutusest Jõhvi ja Iisaku regilauludes. – Regilaul
– keel, muusika, poeetika. Toim. Tiiu Jaago ja Mari Sarv. Tartu: Eesti
Kirjandusmuuseum, lk 249-269. Märksõnad: regilaul; pöördsõnad; Jõhvi; Iisaku
183. Labi, Kanni 2002. Verbaalsubstantiivid Jõhvi ja Iisaku regilauludes. –
Lemmeleht. Pro Folkloristica, 9. Toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Janika Oras.
Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 76-89. Märksõnad: regilaul; pöördsõnad;
nimisõnad; sõnamoodustus; Jõhvi; Iisaku
29
184. Labi, Kanni 2010. Juba juubilar juubeldab: "Viru regi" Eesti Vabariigi 90.
sünnipäevaks. – Mäetagused, nr 44. Toim. Mare Kõive, Andres Kuperjanov.
Tartu: EKM rahvausundi ja meedia töörühm, lk 109 - 128. Märksõnad:
regilaulud; sõnavara; arhaismid; värsimõõt; poeetika; kultuuriüritused;
tähtpäevad; Rakvere; Eesti
185. Lahemaa vanad laulud. 1977. Koost. Mirov, Ruth; Rüütel; Ingrid; Tormis,
Veljo. Toim. Lätte R. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: noodid; lüroeepika;
regilaulud; eesti; lastelaulud; hällilaulud; pulmalaulud; kalendrilaulud;
kiigelaulud; rahvalaulud; Haljala; Kadrina
186. Lüganuse regilaulud. 2009. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana kannel.
Estonum carmina popularia, 9. Koost. Mirov, Ruth; Tuvi, Edna; Toim. Mirov,
Ruth; Tuvi, Edna; Kuperjanov, Maris. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Märksõnad: rahvaviisid; regilaulud; Lüganuse; eesti; pärimusmuusika;
folkloristika; rahvapärimuse kogumine
187. Metstak, Vilma 1963. Tähelepanekuid algriimist Haljala regivärssides. –
Kirjanduse ja rahvaluule radadelt, 1. Toim. Muru, Karl. Tartu: Tartu Riiklik
Ülikool, lk 125-152. Märksõnad: regilaul, regivärss; Haljala
188. Mirov, Ruth 2013 [1992]. Laulumängud Ida-Virumaal. – Ida-Virumaa
rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud
trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 217-253. Märksõnad: laulumängud,
rahvalaulud; rahvamängud; Ida-Virumaa
189. Oras, Urmas 1988. Haljala lauliku Leenu Akkeri (1831-1913)
lauluteemad. – Kirjandusmuuseumi VII kevadsessioon, 20. aprill 1988.
Ettekannete teesid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 6-7. Märksõnad:
rahvamuusika; regilaul; rahvalaulik; Halajala
190. Rüütel, Ingrid 1997. Ühte käivad meie hääled, I. Eesti rahvalaule Väike-
Maarja kihelkonnast. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Märksõnad: eesti;
rahvalaulud; Väike-Maarja kihelkond; noodid
191. Rüütel, Ingrid 2001. Ühte käivad meie hääled, II. Eesti rahvalaule Kadrina
30
ja Rakvere kihelkonnast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Märksõnad: noodid;
Rakvere kihelkond; Kadrina kihelkond; rahvapärimuse kogumine; regilaulud;
rahvalaulud; eesti
192. Sarv, Mari 2004. Laulikute värsivara võrdlus: metoodiline eksperiment
(Jõhvi ja Iisaku) – Regilaul – loodud või saadud? Toim. Mari Sarv. Tartu: Eesti
Kirjandusmuuseum, lk. 241-256. Märksõnad: pärimusmuusika;
etnomusikoloogia; rahvalaulud; rahvaviisid; regilaulud; Virumaa; Jõhvi; Iisaku
193. Tuvi, Edna 1983. Jõhvi üherealiste regiviiside tüpoloogia. – Noored
filoloogias. Noorteadlaste X konverents 18. mail 1983. Programm ja teesid.
Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 19-20. Märksõnad: rahvamuusika,
regilaul, regiviis, tüpoloogia, Jõhvi
RAHVALAUL (riimiline rahvalaul, teiste rahvaste laulud, rahvalauluseaded)
194. Eesti vanausuliste vaimulikud värsid ja lemmiklaulud = Духовные стихи
и любимые песни староверов Эстонии = Spiritual poems and favourite songs of
old beli[e]vers of Estonia 2012. Toim. Kuvaitseva, Marina; Ivask, Merike;
Rovnova, Olga; Varunin, Pavel. Tartu: Taos. Märksõnad: folkloristika; kultuur;
vene; eesti; 19. saj; 18. saj; tantsulaulud; ballaadid (muus.); armastuslaulud;
rahvalaulud; rahvalikud laulud; mängulaulud; vanausulised; vaimulikud laulud
195. Rüütel, Ingrid 2013 [1992]. „Ei saa tõusta toonelasta…“ Rahvalaul ja
-muusika Ida-Virumaal 20. sajandi alguses. – Ida-Virumaa rahvakultuurist.
Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-
Tartu: Viru Instituut, lk 297-364. Märksõnad: 20. saj. algus; pärimusmuusika;
rahvalaulud; Ida-Virumaa
196. Rüütel, Ingrid 1996. Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal. – Virumaa:
koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru
Maavalitsus, lk 419-427. Märksõnad: rahvamuusika; rahvalaul; pillimuusika;
Virumaa
31
197. Sau, Olev 1984. Viis rahvaviisiseadet Virumaalt. Sari "Eesti rahvaviiside
seaded maakondade järgi", Rahvaviisiseaded naiskoorile, III. Tallinn. Märksõnad:
noodid; koorilaulud; rahvaviisid; seaded; naiskoorid; eesti; 20. saj. 2. pool; 1980-
ndad; Virumaa
RAHVATANTS
198. Aassalu, Heino 1996. Rahvatants. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,
Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 577-586.
Märksõnad: rahvatants; tantsujuhid, tantsuansamblid; üritused
199. Ida-Viru tantsuvara. 2011. Kogumik Ida-Virumaa rahvatantsujuhtide
loomingut: Eike Rõõmuse 80. sünniaastapäevaks. Koost. ja toim. Kilk, Urve.
Kohtla-Nõmme: U. Kilk. Märksõnad: eesti; tantsupedagoogid; tantsujuhid;
tantsud; tantsukirjeldused; koreograafia; õppematerjalid; biograafiad; Ida-
Virumaa
200. Kristjan Torop 2013 [1992]. Endisaegsed Virumaa tantsuvõimalused ja
tantsud. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine
parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 197-216.
Märksõnad: rahvatants; tantsukirjeldused; Ida-Virumaa
201. Meeste tantsud meestele: Meeste Tantsupidu 2. 2009. A, B, C, D ja
erirühmade meestetantsude kirjeldused ja noodid. Koost. Orav, Maie. Toim.
Feršel, Ülle. Rakvere: Tarvanpää Selts. Märksõnad: rahvatantsupeod; eesti;
koreograafid; tantsud; koreograafia; mehed; õpikud; noodid
202. Poiste tantsud poistele: Meeste Tantsupidu 2. 2009. 1.-2. klassi, 3.-4.
klassi, 5.-6. klassi ja 7.-9. klassi poiste tantsude kirjeldused ja noodid. Koost.
Orav, Maie. Toim. Feršel, Ülle. Rakvere: Tarvanpää Selts. Märksõnad:
rahvatantsupeod; eesti; koreograafid; tantsud; koreograafia; poisid; õpikud;
noodid
203. Orav, Maie 1996. Maie Orava tantsud, I. Koost. Aassalu, Heino. Toim.
Luht, Pill. Tallinn: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Märksõnad:
32
rahvapillilood; biograafiad; tantsujuhid; eesti; rahvatantsud; noodid; koreograafia;
204. Orav, Maie 2003. Maie Orava tantsud. II. Rakvere: Tarvanpää Selts.
Märksõnad: eesti; tantsud; rahvapillilood; eesti; rahvatantsud; koreograafia;
noodid
KOMBESTIK, PEREPÄRIMUS
205. Arst, Harivald 1964. Pulmad Rakvere rajooni Eduard Vilde nimelises
kolhoosis. – Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 19. Tallinn: Valgus, lk 20-36.
Märksõnad: kombestik; perepärimus; pulmad; pulmakombed; 1950-ndad; 1960-
ndad; Lääne-Virumaa
RAHVAMEDITSIIN
206. Kõiva, Mare 2013 [1992]. Loitsud ja rahvaarstid – Ida-Virumaa
rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud
trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 175-196. Märksõnad: Ida-Virumaa,
rahvakultuur, rahvaluule, loitsud, rahvameditsiin, rahvaarstid.
207. Gustavseni, Heino 1996. Virumaa meditsiini ajaloost aastani 1960. – Ida-
Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja
täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 370-282. Märksõnad:
rahvameditsiin; keskaegne arstiteadus; professionaalne meditsiin; haiglad;
apteegid; arstid
USUND JA MAAILMAVAADE
208. Hermann, Uno 1973. Miks Pühajõge peeti pühaks. – Eesti Loodus, nr 2, lk
108-110. Märksõnad: rahvausk; rahvajutt, looduobjektid
209. Kaasik, Ahto, 2013. Liukivid. – Loodusesõber, nr. 2, apr./mai, lk. 35.
Märksõnad: usund; rahvajutud; rändrahnud; loodusmälestised; kultusekivid;
33
Lääne-Virumaa; Rakke vald; Salla
210. Kaasik, Ahto. Hiied. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere:
Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 407-415. Märksõnad:
rahvausund; pühakohad; kombetalitused; hiied
211. Kongla Anne nõiaprotsessist 350 aastat, 2. mail 1640 Mahu (Maholmi,
Viru-Nigula) kihelkonnas Pada mõisas: 10. kodupaiga päev. 1990. Koost. Kaasik
A., Elstrok H. Tallinn. Märksõnad: nõiad; nõiaprotsessid; kohtuasjad; Mahu;
Lääne-Virumaa; 17. saj; infotrükised
212. Lauringson, Arvi 1982. Seamäe Lohukivi Lahemaal. – Eesti Loodus, nr 5,
lk 316-318. Märksõnad: usund; rahvajutud; loodusmälestised; kultusekivid;
Lääne-Virumaa
213. Leppik, Eduard 2000. Väikelohulistest kultusekividest Lääne-Virumaal. –
Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised. 4. Tallinn, lk 59. Märksõnad:
kultusekivid; kultusekivid; geoloogia; rändrahnud; Lääne-Virumaa
214. Leppik, Eduard 2006. Lääne-Virumaa lohukivid. Imavere: E. Leppik.
Märksõnad: kultusekivid; kinnismuistised; arheoloogiamälestised; kodulugu;
Lääne-Virumaa; kihelkonnad
215. Lõugas, Vello 1978. Kust tuli Alutaguse? – Horisont, nr 3, lk 10-13.
Märksõnad: usund, keel, kohanimed, Alutaguse
216. Mets, Endel 1963. Mõnest endise Jõhvi kihelkonna hiiest. – Kodumurre,
nr 6. Tallinn, lk 32-40. Märksõnad: usund; loodusmälestised; hiied; Ida-Virumaa;
Jõhvi
217. Saareste, Andrus 1921. Murdeproovid Alutagusest: Kodukäija; Ristimata
surnud laps (Lüganuse). – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 250-253. Märksõnad: usund,
kombestik, keel, Alutaguse
218. Samma ohvrihiis, rajatud taas 20.05.1989: 10. kodupaiga päev. 1990.
Tallinn. Märksõnad: hiied; kultusekohad; ohverdamine; Samma; Lääne-Virumaa;
34
infotrükised
219. Tarvel, Enn 1983. Nõiakivi ja Nabudi mägi. Kultusekohad. – Lahemaa
ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, lk 207-215. Märksõnad: usund; kultusekohad;
kultusekohad; Lahemaa
RAHVALUULE KOGUMINE
220. Ariste, Paul 1930. Korjandusmatkal poluvertsikute maal. – Eesti
Kirjandus, 1930, Lk. 364-370. Märksõnad: rahvaluule kogumine, poluvertsikud,
Ida-Virumaa, Iisaku
221. Ariste, Paul 1988. Karl Leichteriga rahvaluuleretkel [Ekspeditsioon: 1930,
Alutaguse]. – Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 81-85. Märksõnad:
kultuuritegelased; rahvaluule; rahvaluule kogumine; Alutaguse
222. Hiiemäe, Mall 1969. Rahvaluule-ekspeditsioon Rakvere ja Harju rajooni
[Põhiekspeditsioon: 1969, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi; Haljala, Kuusalu]. –
Rahvapärimuste koguja, nr 8. Tartu, lk 38-48. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule
kogumine; Lääne-Virumaa
223. Julius Kuperjanov, Leopold Laurson 2008. Vanavara kogumisretkedelt, nr
5. Koost. Õunapuu, Piret. Toim. Sikka, Toivo; Tammaru, Ivi. Tartu: Eesti Rahva
Muuseum. Märksõnad: päevikud; aruanded; aineline kultuur; Viru-Jaagupi
kihelkond; 20. saj. algus; rahvapärimuse kogumine; muuseumitöötajad;
etnograafiamuuseumid; Eesti; sõjaväelased
224. Korb, Anu 1996. Rahvaluulekogumine Virumaal. – Virumaa: koguteos.
Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk.
415-417. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule kogumine; rahvaluule kogujad;
Virumaa
225. Korb, Anu 2013 [1992]. Ida-Virumaa rahvaluulekogujad. – Ida-Virumaa
rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud
trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 75-91. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule
35
kogumine; rahvaluule kogujad; Ida-Virumaa
226. Salve, Kristi 1988. Ühe noore rahvaluulekoguja jälgedes [Paul Ariste
ekspeditsioonid: 1929, Põhja-Tartumaa (Kodavere, Torma); 1930, Iisaku].
Kodumurre, nr 19. Tallinn 1988. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule kogumine,
rahvaluule kogujad; Ida-Virumaa
KIRJANDUS
227. Leppik, Eduard 1996. Kirjanduslik Neeruti. Kohtla-Järve: E. Leppik.
Märksõnad: eesti; ilukirjandus; kirjanduslikud paigad; kodulugu; Neeruti
228. Leppik, Eduard 2003. Kirjanduslikke seiku Kadrina kandist. Neeruti Seltsi
toimetised, A-514. Toim. Rahupõld, Harald. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad:
eesti; kirjanikud; haridustegelased; kultuuritegelased; Kadrina; Lääne-Virumaa
229. Leppik, Eduard. Lääne-Virumaa kirjanduslikke objekte. Võduvere: E.
Leppik. Märksõnad: kirjanduslikud paigad; kodulugu; eesti; kirjanikud; Lääne-
Virumaa
230. Padaorust Viru mereni. 1994. Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-
kodulooline antoloogia. Koost. Elstrok, Helmut.Viru-Nigula; Tallinn: PrinTall
Märksõnad: kodulugu; ilukirjandus; antoloogiad; Viru-Nigula
231. Põhja-Eesti südamaadel. 1997: Ambla kihelkonna kirjanduslik-
kodulooline antoloogia. Koost. Elstrok, Helmut. Tapa; Tallinn: Elstrok.
Märksõnad: kodulugu; eesti; ilukirjandus; antoloogiad; Ambla kihelkond;
Järvamaa; Harjumaa; Lääne-Virumaa
232. Teder, Eerik. Kirjandus. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.
Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 450-476. Märksõnad:
kultuuritegelased; kirjanikud; luuletajad; biograafiad; Virumaa
36
MÕISAD VIRUMAAL
233. Aaspere mõis. 1998. Koost. Kreintaal, Kaido; Lainvoo; Meelis. Aaspere :
Aaspere Kool. Märksõnad: ajalugu; mõisahooned; mõisaarhitektuur; arhitektuur;
Lääne-Virumaa; Aaspere
234. Eesti pargid. 1. 2007. Koost. Abner, Olev jt. Toim. Lutsepp, Elo; Tallinn:
Keskkonnaministeerium; Muinsuskaitseamet; Varrak. Märksõnad: pargid;
pargistiilid; aiakunst; maastikuarhitektuur; puittaimed; mõisahooned; mõisad;
ajalugu; looduskaitsealad; muinsuskaitsealad; Eesti; Tallinn; Harjumaa; Hiiumaa;
Ida-Virumaa; Jõgevamaa; Järvamaa; teatmikud; plaanid (joonised)
235. Eesti pargid. 2. 2012. Koost. Abner, Olev jt. Toim. Konsa, Silja; Sinijärv,
Urve. Tallinn: Keskkonnaministeerium; Muinsuskaitseamet; Varrak. Märksõnad:
pargid; aiakunst; maastikuarhitektuur; puittaimed; mõisahooned; mõisad;
mõisnikud; ajalugu; looduskaitsealad; muinsuskaitsealad; Eesti; Läänemaa;
Lääne-Virumaa; Põlvamaa; Pärnumaa; Raplamaa; Saaremaa; Tartumaa;
Valgamaa; Viljandimaa; Võrumaa; teatmikud; plaanid (joonised)
236. Hein, Ants 1990. Palmse mõisaansambel. – Eesti ehitusmälestised.
Aastaraamat. Tallinn, lk. 176-185. Märksõnad: mõisad; mõisahooned; ansambel
(arhit.); mõisaarhitektuur; ruumikujundus; mõisnikud; kodulugu; ajalugu; Lääne-
Virumaa
237. Hein, Ants 1996. Virumaa mõisaarhitektuur. – Virumaa: koguteos. Koost.
Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 593-
606. Märksõnad: mõisad; mõisnikud; mõisahooned; ansambel (arhit.);
ehitusmälestised; mõisaarhitektuur; arhitektuuriajalugu; ajalugu; kodulugu;
Virumaa
238. Hein, Ants 2011. Kiltsi mõis Toim. Keerus, Lembit. Võsupere: VR
Kirjastus. Märksõnad: mõisad; mõisahooned; ansambel (arhit.); mõisaarhitektuur;
ruumikujundus; dekoor; seinamaal; omanikud; mõisnikud; perekonnad; kodulugu;
ajalugu; Lääne-Virumaa
37
239. Hein, Ants 2011. Sagadi mõis = Sagadi, a Country Manor in Estonia.
Tallinn: Hattorpe. Märksõnad: mõisad; omanikud; mõisnikud; mõisahooned;
ansambel (arhit.); ehitusmälestised; mõisaarhitektuur; arhitektuuriajalugu;
ajalugu; kodulugu; Sagadi; Lääne-Virumaa
240. Leppik, Eduard 1997. Neeruti mõis: [ülevaade ajaloost]. Võduvere: E.
Leppik. Märksõnad: kodulugu; mõisad; Neeruti; Lääne-Virumaa
241. Leppik, Eduard 2001. Udriku mõis: [Lääne-Virumaa]. Võduvere: E.
Leppik. Märksõnad: kodulugu; mõisad; Udriku; Lääne-Virumaa
242. Leppik, Eduard 2002. Neeruti mõisnike jäljed Karuaugu mägedes. Neeruti
Seltsi toimetised, A-504. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: kodulugu; mõisad;
mõisnikud; Neeruti; Lääne-Virumaa
243. Läänelaid, Alar; Sander, Heldur 2007. Kukruse mõis ja park – Eesti
Loodus, nr 9, lk. 58-61. Märksõnad: mõisad; pargid; liigirikkus; kalmistud;
mõisaarhitektuur; mõisahooned; Kukruse
244. Lääne-Virumaa mõisakoolid. 2000. Lääne-Virumaa Mõisakoolide
Ühendus. Rakvere: VR Kirjastus. Märksõnad: koolid; põhikoolid; mõisahooned;
koolimajad; Lääne-Virumaa
245. Maiste, Juhan 1983. Mõisaarhitektuur. – Kohtla-Järve rajoonis. Tallinn:
Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Märksõnad: mõisaarhitektuur; mõisahooned;
mõisamajad; ruumikujundus; mõisnikud; kodulugu; ajalugu; Virumaa
246. Männisalu, M. 1983. Maidla mõisa ehitusajaloost 18. sajandil. –
Kunstiteadus. Kunstikriitika. 5. Tallinn: Kunst. Märksõnad: mõisad;
mõisahooned; ansambel (arhit.); mõisaarhitektuur; ruumikujundus; mõisnikud;
kodulugu; ajalugu; Lääne-Virumaa
247. Palmse lood = Geschichten von Palms. 2006. Toim. Org, Ene. Rakvere:
Virumaa Muuseumid. Märksõnad: mõisnikud; suguvõsad; kodulugu; eesti;
rahvapärimus; Palmse; Lääne-Virumaa; rahvajutud; legendid (kirj.); ilukirjandus;
mälestused; eesti keel; saksa keel
38
248. Raam, Villem 1983. Järve ja Purtse kindlustatud mõisamajad. – Kohtla-
Järve rajoonis. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Märksõnad:
mõisahooned; mõisamajad; ruumikujundus; mõisnikud; kodulugu; ajalugu; Järve;
Purtse; Lääne-Virumaa
249. Reimaa, Vallo 2012. Mõisad ja läänimehed keskaegsel Alutagusel. –
Iisaku Muuseumi toimetised I. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum,
lk 100-183. Märksõnad: keskaeg; mõisad; mõisnikud; läänid; feodalism;
maaomand; Alutaguse
250. Ross, Heino 1999. Avanduse mõis. Tõrva: H. Ross. Märksõnad: mõisad;
kodulugu; isikuandmed; Avanduse; Lääne-Virumaa
251. Ross, Heino 2010. Pudivere mõis Virumaal. Tõrva: Väike-Viru.
Märksõnad: mõisad; mõisnikud; revisjonid (aj.); elanikud; talud; omanikud;
talupered; talumaa; kodulugu; Simuna kihelkond; Lääne-Virumaa
252. Saare, Tiit 2004. Alutaguse läänimeste ja mõisnike vapid. – Jõhvi Mihkli
kirik - teekond Euroopasse. Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised, 2. Jõhvi, lk. 54-69.
Märksõnad: ajalugu; vapid; mõisnikud; baltisaksa; Virumaa; Alutaguse
253. Simuna kihelkonna mõisad. I. Avanduse, Emumäe, Lammasküla,
Lasinurme, Koila, Kärsa, Käru. 2013. Koost. Ross, Heino. Täiendatud trükk.
Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: mõisad; mõisnikud; perekonnad; genealoogia;
sugupuud; teenijad; töötajad; mõisahooned; külad; elanikud; koolid;
rahvapärimus; küüditamine; repressioonid; ohvrid; kodulugu; Simuna kihelkond;
Lääne-Virumaa
254. Simuna kihelkonna mõisad. II. Laekvere, Lõusa, Moora, Mõisamaa,
Määri, Rahkla. 2011. Koost. Ross, Heino. Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad:
mõisad; mõisnikud; teenijad; töötajad; külad; talud; elanikud; koolid;
küüditamine; ohvrid; kodulugu; Simuna kihelkond; Lääne-Virumaa
255. Simuna kihelkonna mõisad. III. Rakke, Rohu, Selli, Tammiku, Võivere.
2011. Koost. Ross, Heino. Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: mõisad; mõisnikud;
39
töölised; külad; elanikud; suurkujud; talud; koolid; kodulugu; Simuna kihelkond;
Lääne-Virumaa; Jõgevamaa; teatmikud; statistilised andmed;
allikapublikatsioonid
256. Simuna kihelkonna mõisad. IV. Paasvere. 2012. Koost. Ross, Heino.
Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: kodulugu; mõisad; mõisnikud; baltisakslased;
perekonnad; genealoogia; teenijad; töötajad; mõisahooned; külad; talud; elanikud;
koolid; baltisaksa; eesti; kunstnikud; Simuna kihelkond; Lääne-Virumaa
257. Simuna kihelkonna mõisad. V. Muuga. 2012. Koost. Ross, Heino. Tõrva:
Väike-Viru. Märksõnad: kodulugu; mõisad; revisjonid (aj.); baltisaksa;
maalikunstnikud; kunstikogud; mõisahooned; ruumikujundus; mõisnikud;
teenijad; töötajad; talud; omanikud; kolhoosid; Simuna kihelkond; Lääne-
Virumaa
258. Simuna kihelkonna mõisad. VI. Salla. 2012 Koost. Ross, Heino. Tõrva:
Väike-Viru. Märksõnad: kodulugu; mõisad; revisjonid (aj.); mõisnikud; töötajad;
vallavalitsused; ettevõtted; koolid; elanikud; perekonnanimed; maaomand;
Simuna kihelkond; Salla ; Rakke vald; Lääne-Virumaa
259. Simuna kihelkonna mõisad. VII. Täiendused. 2013. Koost. Ross, Heino.
Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: Avanduse; Lääne-Virumaa; Simuna kihelkond;
kodulugu; statistilised andmed; kolhoosid; perekonnad; elanikud; omanikud;
talud; külad; mõisad
260. Simuna kihelkonna mõisad. VIII. Täiendused. 2013. Koost. Ross, Heino.
Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: 20. saj. 1. pool; 19. saj; 18. saj; Lääne-Virumaa;
Simuna kihelkond; ajalugu; kodulugu; ettevõtlus; aumärgid; Vabadusrist;
repressioonid; Nõukogude okupatsioon; kooliajalugu; ohvrid; katk; nimepanek;
perekonnanimed; talumaa; majapidamised; talud; kultuuritegelased; biograafiad;
töötajad; elanikud; perekonnad; sugupuud; mõisnikud; mõisad
261. Sirel, Helju; Ranniku, Veljo 1978. Palmse õpperada: mõisaansambel ja
park. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: Lääne-Virumaa; matkarajad; Palmse;
maastikuarhitektuur; pargid; mõisahooned; mõisaarhitektuur; mõisad; ansambel
(arhit.)
40
262. Särg, Alo 2006. Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo.
Märksõnad: mõisad; mõisahooned; arhitektuuriajalugu; mõisnikud; ajalugu;
kodulugu; Ida-Virumaa; teatmikud
263. Särg, Alo 2007. Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Toim. Tiisväli,
Helle. Tallinn: Argo. Märksõnad: mõisad; mõisahooned; arhitektuuriajalugu;
mõisnikud; ajalugu; kodulugu; Lääne-Virumaa; teatmikud
264. Tarvel, Enn 2013. Lahemaa ajalugu. – Ajalookimbatused. Eesti mõttelugu,
109. Tartu, lk 408-422. Märksõnad: kohaajalugu, mõisad, mõisnikud, Lahemaa,
Palmse, Sagadi
265. Virumaa mõisad: postkaarte Aivo Aia kogust. 2005. Koost. Praust, Valdo
Tallinn: Tänapäev. Märksõnad: Eesti; Virumaa; postkaardid; kodulugu;
mõisahooned; mõisad
266. Virumaa mõisakoolid. 2005. Rakvere: VR Kirjastus. Märksõnad:
mõisakoolid; kodulugu; Eesti; Virumaa; Lääne-Virumaa; Ida-Virumaa
TUNTUD VIRULASI
267. Admiral Adam Johann von Krusenstern ja tema aeg: Kiltsi mõisas 2003. ja
2006. aastal toimunud ajalookonverentside ettekanded. 2007. Toim. Lepp, Anu.
Kiltsi: VR Kirjastus. Märksõnad: maadeuurijad; admiralid (merevägi);
baltisakslased; ekspeditsioonid; ümbermaailmareisid; merereisid; Kiltsi; Väike-
Maarja; 19. saj. 1. pool; konverentsikogumikud
268. Alekõrs, Richard 1978. Jakob Tamm. Ühe inimese elu ja töö lugu. Tallinn:
Eesti Raamat. Märksõnad: eesti; luuletajad; tõlkijad; biograafiad
269. Anvelt, Leo 1979. O. W. Masing ja kaasaegsed: lisandusi nende
tundmiseks. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kirjanikud; keeleteadlased;
ajakirjanikud; pastorid; Eesti; kultuuriajalugu; 19. saj. 1. pool
41
270. Atla, Heleriin, Kuusk, Tairi; Urb, Külli 2006. Lurich ja Väike-Maarja:
[maadleja ja tõstja: 1876-1920] Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: maadlejad;
tõstjad; sportlased; kodulugu; Väike-Maarja; Lääne-Virumaa; Eesti;
õpilasuurimused; legendid; biograafiad
271. August Martini elu ja looming 2013. Alutaguse suured kodu-uurijad, 2.
Koost. ja toim. Nurgamaa, Anne. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad:
autobiograafiad; kroonikad; koduloolised uurimused; kodu-uurijad; kodulugu;
kirikulugu; kirikud; haridusajalugu; kultuuriajalugu; rahvapärimuse kogumine;
Ida-Virumaa; Alutaguse
272. Eesti spordibiograafiline leksikon: Virumaa: 1939. Toim. Laas, Karl.
Narva: Virumaa Spordiliit. Märksõnad: sport; sportlased; biograafialeksikonid;
Virumaa
273. Elar Kuus: kirjandusnimestik. 1982. Eesti NSV Riiklik Laste- ja
Noorteraamatukogu. Koost. Kehman, Anu; autobiograafia: Kuus, Elar. Tallinn:
Eesti NSV Kultuuriministeerium. Märksõnad: eesti; lastekirjanikud;
personaalnimestikud; autobiograafia
274. Enn Loik - sünnilt neerutoloog. 2003. Neeruti Seltsi toimetised, A-530.
Koost. ja toim. Rahupõld, Harald. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: kodu-
uurijad; geograafid; Neeruti; Lääne-Virumaa; nekroloogid; biograafiad.
275. Faehlmann ja Rakke. 2003. Koost. Kinnep, Aime. Rakke: Rakke Valla
Hariduse Selts. Märksõnad: kohamuistendid; kirjanduslikud paigad; Rakke;
arstid; kirjanikud; eesti
276. Faehlmann, Friedrich Robert 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi
kirjavahetus. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 4. XIII. Toim. Lepik, Mart. Tartu:
Õpetatud Eesti Selts. Märksõnad: eesti; kirjanikud; rahvaluuleuurijad; arstid;
kirjavahetus; kirjad
277. Fr. R. Kreutzwald 1803-1882: elu ja tegevus sõnas ja pildis. 1953. Eesti
NSV Teaduste Akadeemia, Kirjandusmuuseum. Koost. Lepik, Mart; Raud, Liis.
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: kirjanikud; rahvaluuleteadlased;
42
kultuuritegelased; eesti; albumid; biograafiad
278. Hain, Jüri 2010. Villem Raam - järjepidevuse hoidja kunstikultuuris. –
Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für
Kunstwissenschaft; kd. 19, nr. 1-2. Tallinn, lk 145-162. Märksõnad:
kunstiajaloolased; kunstikriitika; kunstiajalugu
279. Hion, Ene 2013. Valdo Pant - aastaid hiljem. Toim. Raudla, Heiki. Tallinn:
Maagiline Ruum. Märksõnad: mälestused; biograafiad; Eesti; publitsistid;
raadioajakirjandus; teleajakirjandus; ajakirjanikud
280. Johannes Kangro loominguline pärand 2011. Alutaguse suured kodu-
uurijad, 1. Koost. Nurgamaa, Anne. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad:
kodulugu; muistised; asulakohad; külad; seltsid; kultuuriajalugu;
kultuuritegelased; koolid; ehitusmälestised; ettevõtlus; koduloolised uurimused;
kodu-uurijad; harrastuskunstnikud; ühiskonnategelased; Ida -Virumaa; Lüganuse
kihelkond; artiklid; artiklikogumikud; biograafiad; pühendusteosed
281. Joonuks, Helmut 1996. Virumaa kunstnikke. – Virumaa: koguteos. Koost.
Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 532-
542. Märksõnad: kultuurilugu; kunstiajalugu; kunstnikud; biograafiad
282. Joonuks, Helmut 1996. Virumaa teadlasi. – Virumaa: koguteos. Koost.
Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 542-
557. Märksõnad: kultuurilugu, teaduse ajalugu; teadlased; saavutused; biograafiad
283. Kaalep, Ain 2000. Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale. – Keel ja
Kirjandus, nr 11, lk 823–824. Märksõnad: kirjandus; kirjanikud; kirjanduslugu,
biograafia
284. Kiin, Sirje 1989. Kersti Merilaas: luuletaja elu: [monograafia]. Eesti
kirjamehi. Tallinn: Eesti Raamat Märksõnad: eesti; luuletajad; biograafiad
285. Kinnep, Aime 2009. Eduard Wiiralt: Eduard Wiiralti noorusradadel.
Rakke: Rakke Valla Hariduse Selts. Märksõnad: eesti; väliseesti; kunstnikud;
graafikud; lapsepõlv; noorusiga; kunstiharidus; graafika; joonistus; akvarellmaal;
43
kunstiajalugu; Lääne-Virumaa; Järvamaa; Tartu; 20. saj. 1. pool; biograafiad;
reproduktsioonid; fotod
286. Kirss, Odette 2009. Rakvere linn ja Juhan Kunder – Rakvere ajalooline
vaimsus hariduses ja kultuuris: vana koolimaja Pikk 40. Rakvere: VR kirjastus,
lk. 41-48. Märksõnad: haridustegelased; õpetajad; kirjanikud; kultuuriajalugu;
elukäik; kreiskoolid; hariduselu; Rakvere; 19. saj. 2. pool; biograafiad; Rakvere
Kreiskool
287. Kruus, Oskar 2000. Raimond Kaugveri rada kirjandusse. – Keel ja
Kirjandus, nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730. Märksõnad: kirjandus;
kirjanikud; kirjanduslugu
288. Laanekask, Heli 1982. O. W. Masingu keeleteaduslikust vaatepiirist – Keel
ja Kirjandus, nr. 3, lk. 122–133. Märksõnad: kultuurilugu; kirjanduslugu;
keeleteadus; keeleteadlased; pastorid; 19 saj.
289. Laasik, Andres 2011. Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk: ikka hea
pärast. Toim. Lokk, Tiina. Tallinn: Eesti Päevaleht. Märksõnad: eesti;
filmirežissöörid; filminäitlejad; näitlejad; lavastajad; filmid (teosed);
mängufilmid; filmiajalugu; teatriajalugu; rollid (teater); 20. saj; 2000-ndad;
biograafiad; filmograafiad
290. Lahi, Riho Lomp, Kalju 1993. Kihva Värdi elu ja seiklused. 1. Tartu: K.
Lomp, 1993. Märksõnad: eesti; kirjanikud; karikaturistid; mälestused
291. Lauluisa sünnipaiga lugu. 2003. Neeruti Seltsi toimetised, A-525. Koost.
ja toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: eesti; kirjanikud;
rahvaluuleteadlased; Kadrina; Lääne-Virumaa; biograafiad; artiklikogumikud
292. Leppik, Eduard 2005. Otto Strandmani genealoogia: riigitegelane 1875-
1941. Imavere: E. Leppik. Märksõnad: genealoogia; poliitikud; ministrid;
riigipead; saadikud (diplomaadid); suguvõsad; sugupuud; biograafiad; Eesti
293. Levin, Mai 2006. Ühest sajandist teise: Kristjan ja Paul Raud : näitus Eesti
Kunstimuuseumis : 22. juuni - 8. august 2006: kataloog. Tallinn: Eesti
44
Kunstimuuseum. Märksõnad: eesti; graafikud; maalikunstnikud; graafika;
maalikunst; kunstiajalugu; 19. saj. 2. pool; 20. saj. 1. pool; näitusekataloogid;
biograafiad; kunstialbumid
294. Liiv, Toomas 1987. Aleksander Suuman luuletajana. – Keel ja Kirjandus,
nr 4, lk 201–204. Märksõnad: kirjandus; luule; luuletajad; kunstnikud
295. Nirk, Endel 1961. Eduard Bornhöhe: kirjanik ja inimene. Eesti kirjamehi.
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: eesti; kirjanikud; biograafiad
296. Oskar Luts: kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. 1986. Fr. R.
Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu; Koost. Tohver, K. Tallinn:
Eesti NSV Kultuuriministeerium. Märksõnad: eesti; kirjanikud; biograafiad;
personaalnimestikud
297. Puusepp, Viktor 1996. Sport. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.
Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 691-721. Märksõnad:
sportlased; sporditegelased; võistlused; autasud
298. Randalu, Ivalo 1996. Muusikaelu. Virumaa. muusikute puukool. –
Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-
Viru Maavalitsus, lk 557-577. Märksõnad: kultuurilugu, kultuurielu; muusikaelu;
muusikud; heliloojad
299. Raud, Liis 1965. Friedrich Robert Faehlmann. – Eesti kirjanduse ajalugu
1. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat, lk
471-509. Märksõnad: kultuuriajalugu; kirjandusajalugu, rahvaluule;
kultuuritegelased, kirjanikud
300. Raudsepp, Hugo 2011. Minu esimesed kodud. I. Toim. Lääne, Tiit.
Kordustrükk. Paduvere: Paduvere Talumuuseumi Selts. Märksõnad: eesti;
kirjanikud; lapsepõlv; suguvõsad; 19. saj. lõpp; mälestused
301. Reidolf, M. 1992. 100 aastat Jüri Parijõe sünnist. – Haridus, nr 9.
Märksõnad: kirjandus; kirjanik; kirjanduslugu; biograafia
45
302. Rinne, Artur 2010. Kui ma olin väiksekene; Laulud ja aastad; Ja kägu
kukub raal... Eesti mälu, 5. Koost. Isotamm, Jaan. Tallinn: Eesti Päevaleht:
Akadeemia. Märksõnad: eesti; lauljad; baritonid; 20. saj; mälestused
303. Ross, Eevi 2003. Emakeelepäeva looja Meinhard Laks 80 – Eesti keele
uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat, 48. Tallinn : Emakeele Selts, lk
299-303. Märksõnad: eesti keel; õpetajad; Ida-Virumaa; Sonda; kultuuritegelased
304. Ross, Heino 1982. Faehlmannist, Kreutzwaldist ja teistest Rakvere
kreiskoolis. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 191. Märksõnad: kultuuriajalugu;
kirjandusajalugu, rahvaluule; kultuuritegelased, rahvaluuleteadlased; kirjanikud;
haritlased; hariduslugu; Rakvere Kreiskool
305. Sillaots, Marta (pseud) 2009. Sealtpoolt künniseid: tagasivaade. Loomingu
raamatukogu, 31-34. Toim. Terje, Kuusik. Tallinn: Kultuurileht. Märksõnad:
eesti; kirjanikud; lastekirjanikud; kriitikud; tõlkijad; kultuurielu; Tallinn; 20. saj.
1. pool; mälestused
306. Solomõkova, Irina 1984. Hando Mugasto 1907-1937: tema elu, tema
looming, tema aeg. Tallinn: Kunst. Märksõnad: graafikud (kunst); graafika; eesti;
biograafiad
307. Tonts, Ülo 2009. Ilmar Talve: elu ja loomingu lugu. Eesti kirjanikke.
Toim. Ombler, Siiri. Tartu: Ilmamaa. Märksõnad: biograafiad; etnoloogid;
kirjandusteadlased; kirjanikud; väliseesti; eesti
308. Treier, Elem 2011. Tammsaare elu härra Hansenina. Teine täiendatud
trükk. Toim. Priidel, Endel; Haug, Toomas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Märksõnad: eesti; kirjanikud; biograafiad
309. Veera Saar: 28. III 1912 – 20. VII 2004. 2004. – Looming, nr. 8, lk. 1277-
1278. Märksõnad: kirjanikud, pedagoogid; looming; biograafia; kokkuvõte
310. Viitol, Livia 2012. Eduard Vilde. Toim. Kronberg, Janika; Melts, Brita.
Tallinn: Tänapäev. Märksõnad: eesti; kirjandus; kirjanikud; biograafiad
46
311. Vinkel, Aarne 1999. Liivid eesti kultuuriloos – Keel ja Kirjandus, nr. 10,
lk 704-710. Märksõnad: kirjandus; kultuurilugu; kirjanikud; luuletajad;
kultuuritegelased; pedagoogid; biograafiad; Juhan Liiv; Jakob Liiv
312. Viru vägevad 1900-2000. 2000. Toim. Uuesoo, Riste; Berg, Diana.
Kohtla-Järve: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Märksõnad: biograafiad; Ida-
Virumaa; Lääne-Virumaa; kodulugu; ajalugu; kultuuriajalugu; kultuuritegelased
TÄNAPÄEVA KULTUURITEGELASI
313. Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid 2005. Toim. Siitan,
Toomas. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus. Märksõnad: heliloojad; muusika;
muusikaanalüüs; diskograafiad; vestlused; esseed; artiklikogumikud; eesti
314. Hiiemäe, Mall 2007. Sõnajalg jaaniööl. Eesti mõttelugu, 73. Toim.
Runnel, Hando; Ombler, Siiri. Tartu: Ilmamaa. Märksõnad: rahvaluuleteadlased;
artiklikogumikud; uskumused; rahvakombed; kalendripühad; rahvakalender;
pajatused; rahvajutud; rahvapärimus; eesti; folkloristika
315. Käsitöömeister Hilse-Melitta Õunap. 2002. Koost. Allmann, Aare.
Alutaguse: Aare Allmann. Märksõnad: biograafiad; eesti; käsitöö; rahvakunst;
harrastuskunstnikud; tarbekunstnikud; käsitöötegijad; Ida-Virumaa
316. Lääne, Tiit 2011. Heade mõtete tegijad. Toim. Streimann, Katrin. Tallinn:
Menu Kirjastus. Märksõnad: ühiskonnategelased; kultuuritegelased;
kodanikualgatus; algatusvõime; kodulugu; Eesti; publitsistika; biograafiad; Rein
Sikk
317. Lääne-Virumaa 1313 võtmeisikut 2004. Eesti majanduse leksikon. Toim.
Leiten, Liina. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Märksõnad: majandus; ettevõtlus;
ettevõtted; kohalikud omavalitsused; tippjuhid; Lääne-Virumaa; teatmikud;
biograafialeksikonid
318. Mänd, Heljo 2007. Elu roheline hääl. Mõte & mälu; 1. „Eesti Ekspress"
raamat. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Märksõnad: eesti; luuletajad;
47
kirjanikud; lastekirjanikud; perekonnad; suguvõsad; mälestused
319. Meie Aino. Aino Lukman 2008. Toim. Metsman, Marju. Väike-Maarja:
Väike-Maarja Gümnaasiumi Vilistlaskogu. Märksõnad: mälestused; 2000-ndad;
20. saj. 2. pool; Lääne-Virumaa; Väike-Maarja; Eesti; kooliajalugu; õpilased;
tantsurühmad; tantsuajalugu ; rahvatantsud; õpetajad; tantsupedagoogid
320. Niit, Ellen 1991. Inimesi, paiku, suundumusi mu varasest lapsepõlvest:
autobiograafia. – Ellen Niit: kirjandusnimestik. Eesti Lasteraamatukogu; Koost.
A. Kehman, T. Suls. Tallinn : Eesti Lasteraamatukogu, lk 6–17. Märksõnad: eesti;
kirjanikud; lastekirjanikud; personaalnimestikud; autobiograafia
AJALOOLISE VIRUMAA TÄNASED KULTUURIKESKUSED JA -ÜRITUSED
321. 100 aastat raamatukogu Rakveres. 2012. Koost. Höövelsoo, Aili. Toim.
Vaaro, Ilmar. Võsupere: VR Kirjastus; Rakvere: Lääne-Virumaa
Keskraamatukogu. Märksõnad: keskraamatukogud; lasteraamatukogud;
raamatukogude ajalugu; Rakvere; Lääne-Virumaa; juubeliväljaanded
322. Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind. 2003. Toim. Endel Molotok.
Vinni: Vinni Vallavalitsus. Märksõnad: eesti; kirjanikud; kirjandusauhinnad
323. Iisaku Muuseum 35. 2010. Toim. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku
Muuseum. Märksõnad: koduloomuuseumid; ajaloomuuseumid; museoloogia;
kodulugu; kultuuriajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; juubeliväljaanded
324. Iisaku Rahvamaja 100. 2010. Koost. Nimvitski, Laine. Iisaku: Iisaku
Rahvamaja. Märksõnad: kultuurimajad; isetegevus; kultuurielu; kultuuriajalugu;
Iisaku; Ida-Virumaa; 20. saj; 2000-ndad; juubeliväljaanded
325. Kadrina rahvamaja läbi 75 aasta 205. Neeruti Seltsi toimetised, A-536.
Koost. ja toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts, 2005. Märksõnad:
kodulugu; kultuurimajad; isetegevus; Kadrina; Lääne-Virumaa; 20. saj; 2000-
ndad; juubeliväljaanded
48
326. Karulin, Ott 2013. Rakvere Teater "täismängude" otsinguil aastail 1985-
2009. Dissertationes de studiis dramaticis Universitatis Tartuensis, 2. Tartu:
University of Tartu Press. Märksõnad: eesti; teater; kutselised teatrid; lavastajad;
teatripoliitika; publik; repertuaar; teatriajalugu; teatriteooria; Rakvere; 1980-ndad;
1990-ndad; 2000-ndad;dissertatsioonid
327. Sajand seltsielu südames: Väike-Maarja seltsimaja: juubeliraamat. 2012.
Koost. Lutsepp, Elo; Metsman, Marju; Kivi, Janek. Väike-Maarja: Väike-Maarja
Põllumeeste Selts. Märksõnad: kultuurimajad; kultuur; kultuuriajalugu; kodulugu;
seltskondlik elu; Väike-Maarja; Lääne-Virumaa; 20. saj; 21. saj. algus;
juubeliväljaanded
328. Rätsep, Huno 1996. Wiedemanni-nimeline keeleauhind– Virumaa:
koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru
Maavalitsus, lk 477-480. Märksõnad: eesti keel; murde keel; keeleteadus;
keeleteadlased; kirjanikud; ajakirjanikud; Wiedemann; keeleauhind
VIRU LIIKUMINE
329. Alutaguse Memento alates 1989: sõnas ja pildis. 2011. Kommunistide
repressioonide all kannatanute Alutaguse organisatsioon "Memento". Koost.
Säästla, Uno. Jõhvi: Alutaguse Memento. Märksõnad: ühendused; üritused;
mälestamine; Nõukogude okupatsioon; repressioonid; küüditamine;
inimsusvastased kuriteod; ohvrid; Alutaguse; Ida-Virumaa; 1980-ndad; 1990-
ndad; 2000-ndad; kroonikad; fotod; allikapublikatsioonid
330. Lepiksoo, Pilvi 2011. Tarvanpää juubelite aasta – Rahvakultuuri
aastaraamat = Folk Culture Yearbook. 2011. Tallinn, lk 108-110. Märksõnad:
Tarvanpää; rahvatantsuansambel; rahvatantsud; tantsupeod; tantsujuhid; Eesti;
rahvatantsuansambli
331. Lääne-Viru Maanaiste Liit läbi aegade. 2008. Koost. Uueni, Liivi; Preem,
Ene. Väike-Maarja: Lääne-Viru Maanaiste Liit. Märksõnad: seltsid;
naisliikumised; naisorganisatsioonid; maakultuur; teatmikud; Lääne-Virumaa
49
332. Sikk, Rein 1996. Viru säru ehk Virumaa folkloorirevolutsioon. – Virumaa:
koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru
Maavalitsus, lk 586-592. Märksõnad: rahvakultuur; rahvalaul; rahvatants;
pärimusmuusika; festivalid; folkloorifestivalid; Lahemaa; Viru Säru
333. Veedla, Peep 2009. Viru Folk - imeline festival põhjarannikul –
Rahvakultuuri Aastaraamat 2009 = Folk Culture Yearbook 2009 . Rahvakultuuri
Arendus- ja Koolituskeskus. Toim. Maire Pragi. Tallinn, lk. 98- 100. Märksõnad:
muusikafestivalid; folkmuusika; Vru Folk; Käsmu; eesti; esinejad
334. Virulaste Vennaskond: [tutvustaja] 1990. Rakvere : Virulaste Vennaskond.
Märksõnad: mittetulundusühingud; sihtasutused; Eesti; Virumaa
top related