vedelsÕnnik rohumaade pealtvÄetamisel,...
Post on 18-Apr-2018
217 Views
Preview:
TRANSCRIPT
VEDELSÕNNIK ROHUMAADE
PEALTVÄETAMISEL, VÕIMALUSED JA OHUD
Rein Viiralt
EMÜ PKI taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse
osakond
Demopäev-seminar
Vedelsõnniku keskkonnasõbralik käitlemine
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
21. juuni 2016
Väätsa Agro AS
Ettekande kava1. Lühiülevaade vedelsõnniku ja biogaasijaama digestaadi
kasutamise kogemustest ning vastavatest uuringutest Eestis ja
välismaal
2. Vedelsõnniku ja digestaadi koostis ja efektiivsus võrreldes
mineraalväetistega
3. Vedelsõnniku ja digestaadi mõju saagile ja keskkonnale
4. Vedelsõnniku ja digestaadi mõju sileeritava materjali ja silo
mikroobikooslusele ning rohusilo kvaliteedile
5. Vedelsõnnikuga ja digestaadiga väetamise majanduslik väljund
6. Põhilised järeldused uurimistööst
7. Vajalikud uuringud edaspidiseks
8. Uuemat kirjandust
Demopäeva ettekanne põhineb peamiselt PM RUP (rakendusuuringute
programm) projekti „Kohalike väetiste efektiivsem kasutamine ja
rohusöötade tootmise majanduslik hinnang kohapealse söödatootmise
arendamisel“ 2011-2014.a. tulemustel (projekti juhid R. Viiralt ja
R. Värnik).
Projekti põhieesmärgiks püstitati aastail 2011-2014 välja selgitada:
1. Millises ulatuses on mineraalväetisi võimalik asendada sõnnikuga
rohumaal lähtuvalt ettevõtte maakasutusest, saagi taotletavast tasemest,
kvaliteedist ja omahinnast (antakse agronoomiline ja ökonoomiline
hinnang)
2. Vedelsõnniku ja biogaasi digestaadi keskkonnasäästliku kasutamise
võimalused, täiustatud tehnoloogia ja efektiivsus (agronoomiline,
majanduslik) söödakultuuridel, eeskätt erineva kasutusviisiga rohumaal
(karjamaa, niiteline)
3. Kuidas rohumaal vältida/minimeerida sileeritava materjali saastumist
vedelsõnnikust ja digestaadist pärinevate mikroobidega, mis
kahjustavad silo, toorpiima ja piimatoodete (eriti juust) kvaliteeti
PROJEKTI UURINGUD 2011-2014.A. (I)
1. Tuumikuurimuseks oli põldkatse 1 “Mineraalväetiste ja vedelsõnniku
mõju erinevate seemnesegudega rajatud rohumaa saagile”
Taimikud rajatud 2008.a. kevadel, 5 hollandi (Barenbrug) ja 7 eesti
segu
Põldkatse 1: (3 niidet, lapid 7x2,2m):
• võimaldas võrrelda erinevate väetisainete efektiivsust rohumaal, sealh.
hinnata liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud õhu-N, mineraalväetise
N ja vedelsõnnikus oleva N (üld-N, NH4-N) mõju
• selgus vedelsõnniku agronoomiline ja majanduslik efektiivsus eri segudel
• uuriti vedelsõnniku pindlaotamise mõju rohusilo mikroobikooslusele ja
kvaliteedile
• saadi alusandmed söödatootmise majanduslikeks arvutusteks, sealh.
erinevate segude saagivõime ja taimikute majanduslikult põhjendatud
kasutuskestuse kohta
Foto 1. Seemnesegude katse 1 pikivaade Eerikal
Foto 2. Seemnesegude katse 1 lähivaade
Foto 3. Rohusaagi määramine seemnesegude katses lapikombainiga Haldrup
Foto 4. Kaalutud rohukoguse väljutamine lapikombainist Haldrup
PROJEKTI UURINGUD 2011-2014.A. (II)
2. Põldkatse 2 “Biogaasi kääritusjäägi (digestaadi) efektiivsus
kõrreliste rohumaal võrdlevalt N-mineraalväetise ja
vedelsõnnikuga”
Taimik rajatud 2008.a., valdavad liigid 2012-2014.a.
aasnurmikas ja punane aruhein. Katsevariandid: 1) väetamata
2) N180 kg/ha (NH4NO3-na) 3) digestaat Oisust ja Ilmatsalust
4) veise-vedelsõnnik Vorbuselt
Variandid 4 korduses, lapid 4x2,2 m. Võeti 3 niidet
lapikombainiga Haldrup
3. Väetiste, rohu liigilise koosseisu ja silokindlustuslisandi mõju
uurimine rohusilo mikroobikooslusele ja kvaliteedile
(põldkatsete 1 ja 2 kolme niite rohust)
PROJEKTI UURINGUD 2011-2015.A. (III)
Tootmiskatse 3 toimus 2014-2015.a.ühisuurimusena AS Tartu Agro Ilmatsalu osakonnas 1.-2. kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste (karjamaa raihein, harilik aruhein, timut) rohumaal pindalaga 20 ha, kust võeti 2014.a. 3 ja 2015.a. 2 niidet siloks. Katse põhieesmärgiks oli võrrelda vedelsõnniku, Ilmatsalu biogaasijaama digestaadi ja NP- mineraalväetise mõju taimiku koosseisule ja saagile, rohu sileeruvusele ning mulla omadustele ja elustikule. Tootmiskatse kavandamisel ja läbiviimisel olid partneriteks AS Tartu Agro, PM RUP projektid „Kohalike väetiste efektiivsem kasutamine ja rohusöötade tootmise majanduslik hinnang kohapealse söödatootmise arendamisel” (projekti juht R. Viiralt) ja „Alternatiivsete väetusainete keskkonnahoidliku kasutuse võimalused ja efektiivsus tava- ja maheviljeluses võrdlevalt traditsiooniliste orgaaniliste ja mineraalväetistega” (projekti juht H. Raave) ning TTÜ Keemiainstituut (Peep Pitk, PhD).
PROJEKTI UURINGUD 2011-2014.A. (IV)
Katsesilod tehti 2011.a. 2,5 l klaaspurkidesse ja 2012-2014.a.
hermeetilistesse kilekottidesse kahes korduses (kanaliga
vaakumkotid 250x350 mm), kuhu pandi 750 g eelnevalt närvutatud
ja hekseldatud rohtu. Pärast kaalumist suleti kotid
vaakummasinaga keevituse teel, imiteerides õhu väljasurumist
sileeritavast massist silovirna tallamise või ruloopressi abil. Enne
kotti panekut lisati rohule silokindlustuslisandi SIL-ALL lahust
(arvestusega preparaati 2 g/tonn), kui katseplaan seda ette nägi.
Mikroobianalüüsid tehti 90 päeva valminud silodest või värskest
rohust OÜ TPTAK Tartu laboris
MSI töögrupi ülesandeks projekti täitmisel oli majandusliku
hinnangu andmine rohusöötade tootmisele, kasutades PKTM poolt
2011-2014.a. ja varem korraldatud katsete andmeid ning täiustades
projekti käigus arvutuste metoodikat
EMÜ põldkatsetes 2011-2014.a. kasutatud piimakarja vedelsõnniku
aasta keskmine keemiline koostis
Faktor Ühik
Aastad Keskmine
2011-20142011 2012 2013 2014
pH 7,2 7,2 7,1 6,8 7,1
Kuivaine % 7,9 8,3 8,2 8,8 8,3
üld-N kg/tonn 3,75 4,60 3,93 4,30 4,14
NH4-N kg/tonn 2,06 2,68 2,36 2,63 2,43
NO3-N kg/tonn 0 0 0,00 0,00 0,00
üld-P kg/tonn 0,74 0,83 0,68 0,79 0,76
üld-K kg/tonn 2,39 2,23 2,60 2,37 2,40
üld-Ca kg/tonn 1,36 1,35 0,91 1,47 1,27
üld-Mg kg/tonn 0,62 0,67 0,72 0,65 0,66
NH4-N osakaal
üld-N-st
% 55 58 60 61 59
Orgaanilise aine
osakaal kuivaines
% 69 70 68 67 68,5
EMÜ põldkatsetes 2012-2014.a. kasutatud piimakarja biogaasi
kääritusjäägi (digestaadi) keskmine keemiline koostis
Faktor Ühik
Aastad Keskmine
2012-
20142011 2012 2013 2014
pH x 8,1 8,0 7,9 8,0
Kuivaine % x 3,5 8,1 6,8 6,1
üld-N kg/tonn x 4,31 4,32 4,23 4,29
NH4-N kg/tonn x 3,20 2,51 2,68 2,80
NO3-N kg/tonn x 0 0,00 0,00 0,00
üld-P kg/tonn x 0,76 0,79 0,76 0,77
üld-K kg/tonn x 2,28 3,48 2,59 2,78
üld-Ca kg/tonn x 0,98 1,26 1,60 1,28
üld-Mg kg/tonn x 0,56 0,85 0,58 0,66
NH4-N osakaal
üld-N-st
% x 74 58 63 65
Orgaanilise aine
osakaal
kuivaines
% x 56 63 62 60
Vedelsõnniku efektiivsus erineva liigilise kooseisuga silorohumaal 2011-2014.a.
keskmisena (katse 1)
Variant Toitaineid aastas,
kg/ha
KA-saagi botaaniline
koostis, kaalu%
KA t/ha
nr külvatud seemnesegu koostis, kaalu-
% (2008.a.)
Mineraalväetisega/
vedelsõnnikuga
kõrre-
lised
risti-
kud
rohun-
did
aasta-
saak
VS
enam-
saak
aastas
N P K
3a Harilik aruhein `Pradel`- 30%, roog
aruhein `Karolina`-60%, põldtimut
`Tapio` 10% ( 39 kg/ha).
180/0 0/0 0/0 88 0 12 10,16;7 -
3b nagu 3a 0/180* 0/60 0/189 89 0 11 11,47;8 1,3
8a Punane ristik `Varte` (varajane,
tetraploidne) 55%, põldtimut `Tia`
45% (20 kg/ha).
0/0 0/0 0/0 31 51 18 6,01 -
8b nagu 8a 0/136* 0/42 0/135 56 16 28 8,21-5 2,2
11a Aru-raihein (ehk festulolium,
karjamaa raiheina ja hariliku aruheina
hübriid) `Barfest` puhaskülv 100%
(30 kg/ha).
180/0 0/0 0/0 56 8 36 7,62-4 -
11b nagu 11a 0/189* 0/80 0/190 59 5 36 9,04-6 1,4
12a Aru-raihein `Barfest` 70%, punane
ristik `Mars` 30% (25 kg/ha).
0/0 0/0 0/0 42 44 14 6,61;2 -
12b nagu 12a 0/136* 0/42 0/137 68 13 19 9,35;6 2,7
* Vedelsõnnikuga antud NH4 -N (ammooniumlämmastiku) kogus
NB! Ülaindeksite erinevad väärtused samas veerus tähistavad usutavalt erinevaid saake (P<0,05).
Erinevate väetiste mõju kõrreliste rohumaa saagile Eerikal, 2012-
2014.a. keskmisena (katse 2)
Väetusvariant Toiteelemente aastas
kokku, kg/ha
Kuivaine tonni/ha
saak niidete kaupaaasta-
saak
väetise
enam-
saak
aastas
nr. väetise liik üld-N
NH4-N
P K
1. 2. 3.
1. Väetamata 0 0 0 2,482 1,441 1,842 5,762 0
2. Lämmastik-
mineraalväetis
(NH4NO3)
180* 0 0 3,391;2 1,661 2,453 7,503 1,74
3. Veise-vedelsõnniku
digestaat
(kääritusjääk)
biogaasiseadmest
312
181
57 252 4,151 2,342 2,921 9,411 3,65
4. Veise-vedelsõnnik 299
180
51 199 4,641 2,382 2,901 9,921 4,16
*Sisaldab 90 kg NH4-N ja 90 kg NO3-NA Erinevate numbritega väärtused samas veerus on usutavalt erinevad (P < 0,05).
Väetamine Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.
Väetamise aeg Väetise
liik
KA % Antud kogus kg/ha
väetise
kogus
üld-N sh.
NH4-N
üld-P
Kevadel enne
rohukasvu algust
VS 9,72 10000 44,8 23,9 8,3
DIG 4,25 9600 38,9 25,9 6,9
NP33-3 x 80 26,4 x 1,06
Pärast I niidet VS 9,14 10000 40,6 19,1 8,3
DIG 7,01 9600 41,6 27,8 9,7
NP33-3 x 80 26,4 x 1,06
Pärast II niidet VS 10,53 10000 39,2 21,5 8,3
DIG 5,44 9600 39,5 26,4 6,2
NP33-3 x 80 26,4 x 1,06
Kokku aastas VS 9,80 30000 124,6 64,5 24,9
DIG 5,57 28800 120 80,1 22,8
NP33-3 x 240 79,2 x 3,18
Alus: H. Raave jt., 2015 (Agronoomia 2015)
Veiste vedelsõnniku ja biogaasijaama digestaadi efektiivsus 1.
kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste silorohumaal 2014.a.
(tootmiskatse Ilmatsalus, AS Tartu Agro)
Väetamine
(katsevariandid)
Kuivaine saak t/ha Kuivaine enamsaak
niited siloks kokku
I II III t/ha %
Väetamata 3,93a1 3,98a 2,17a 10,08ab - -
NP-
mineraalväetis
4,45b 3,77b 2,11b 10,33b 0,25 2,4
Vedelsõnnik 3,86a 3,67a 1,88ab 9,41a -0,67 -6,6
Digestaat 3,87a 3,85a 1,82a 9,54a -0,54 -5,4
1 Samas veerus erineva tähega märgitud saagid on statistiliselt erinevad (P<0,05).
Väetamine
(katsevariandid)
Kuivaine saak t/ha Kuivaine enamsaak
niited siloks kokku t/ha %
I II
Väetamata 2,25a1 2,40ab 4,65a - -
NP-
mineraalväetis
2,62ab 2,69ab 5,31b 0,66 14,2
Vedelsõnnik 3,07b 2,13a 5,20b 0,55 11,8
Digestaat 2,48a 2,36ab 4,84ab 0,19 4,1
Veiste vedelsõnniku ja biogaasijaama digestaadi efektiivsus 2.
kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste silorohumaal 2015.a.
(tootmiskatse Ilmatsalus, AS Tartu Agro)
1 Samas veerus erineva tähega märgitud saagid on statistiliselt erinevad (P<0,05)
Väetamise ja rohu liigilise koosseisu mõju rohusilo mikroobikooslusele
põldkatsetes 2012.a. (esimene niide, sileeritud 7.6.2012)
Mikroobirühm
PMÜ arv 1 g-s materjalis keskmiselt
Väetamata
(katse 2)
N60
(katse 2)
Vedel-
sõnnikuta
(katse 1)
Vedel-
sõnnikuga
(katse 1)
Diges-
taadiga
(katse 2)
Närvutatud rohi
Piimhappebakterid
(laktobatsillid ja –
kokid) kokku
7x105 2,0x106 2,9x104 3,9x105 2,0x105
Võihappebakterid <102 <103 2,2x103 5x103 <102
Võihappebakterite
eosed
<102 <102 <102 <102 <102
Coli-laadsed 2,1x105 4,5x105 1,0x106 1,7x105 4,4x105
Enterobakterid ei määratud 2,8x106 2,3x105 1,1x106 3,6x106
Rohusilo
Piimhappebakterid
(laktobatsillid ja –
kokid) kokku
<102 1,2x102 4,0x104 1,8x106 3x104
Võihappebakterid <102 <102 0,9x102 <102 <102
Võihappebakterite
eosed
<102 <102 <102 <102 <102
Coli-laadsed <102 <102 <102 <102 <102
Enterobakterid <102 <102 <102 <102 <102
Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile 2012.a.
(I niide, sileeritud 7.6.2012)
Väetamine
Rohi enne sileerimist (kergelt
närvutatud) Silo
kuivaine
%
kuivaines pH kuivaine
%
kuivaines
TP % DDM % ME
MJ/kg
TP % DDM % ME
MJ/kg
Katse 1 (erinevad seemnesegud)
Vedel-
sõnnikuta
25,2 11,2 63,9 10,0 3,90 23,6 13,0 62,0 9,68
Vedel-
sõnnikuga
22,8 10,7 61,9 9,65 3,87 21,1 12,0 60,3 9,35
Katse 2 (erinevad väetised kõrreliste rohumaal)
Väetamata 34,0 8,9 65,1 10,3 3,89 29,5 10,3 62,3 9,83
N60 31,8 11,5 64,1 10,1 3,92 28,8 13,2 62,3 9,72
Digestaadiga 31,4 10,4 64,3 10,1 3,86 27,5 12,1 61,6 9,6
Vedel-
sõnnikuga
32,5 9,9 62,9 9,84 3,90 29,5 12,1 61,1 9,5
Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.
(esimene niide, sileeritud 6. juunil, lisatud SIL-ALL FVA)
Näitajad Närvutatud rohi vaalust Silo
Väeta-
mata
NP-
miner.
VS DIG Väeta-
mata
NP-
miner.
VS DIG
Punase ristiku
osakaal, % KA
saagist
72 61 62 66 x x x x
Kuivaine (KA),
%
37,3 35,7 38,5 37,5 33,9 33,8 34,0 34,4
Kuivaines:
toorproteiini
(TP), %
20,4 19,9 19,9 20,9 20,8 20,1 20,2 20,4
neutraalkiud
(NDF), %
44,6 45,3 45,7 43,0 46,6 48,2 48,9 46,9
happekiud
(ADF), %
32,0 32,2 31,9 30,5 32,5 33,4 33,8 32,9
seeduv kuivaine
(DDM), %
64,0 63,8 64,1 65,1 63,6 62,9 62,5 63,3
Metaboliseeruv
energia (ME),
MJ/kg
10,0 10,0 10,1 10,3 9,96 9,85 9,77 9,92
*Söömus (DMI),
%
2,69 2,65 2,63 2,80 2,58 2,49 2,46 2,56
pH x x x x 4,55 4,52 4,60 4,50
* Lehma kehamassist, %
Näitajad Närvutatud rohi vaalust Silo
Väeta-
mata
NP-
miner.
VS DIG Väeta-
mata
NP-
miner.
VS DIG
Punase ristiku
osakaal, % KA
saagist
65 53 63 54 x x x x
Kuivaine (KA),
%
32,4 36,8 38,9 35,7 31,1 35,0 33,8 32,2
Kuivaines:
toorproteiini
(TP), %
17,9 13,3 18,5 17,2 18,6 16,4 18,1 17,5
neutraalkiud
(NDF), %
50,8 54,4 49,5 51,4 50,1 54,2 51,5 52,8
happekiud
(ADF), %
35,8 37,4 35,2 36,0 35,4 37,6 36,5 37,3
seeduv kuivaine
(DDM), %
61,0 59,8 61,5 60,9 61,3 59,6 60,5 59,8
Metaboliseeruv
energia (ME),
MJ/kg
9,49 9,26 9,58 9,47 9,54 9,23 9,39 9,28
*Söömus (DMI),
%
2,36 2,21 2,43 2,34 2,39 2,22 2,34 2,28
pH x x x x 4,69 4,64 4,69 4,86
Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile Ilmatsalu
tootmiskatses 2014.a. (teine niide, sileeritud 23. juulil, lisatud SIL-ALL FVA)
* Lehma kehamassist, %
Näitajad Närvutatud rohi vaalust Silo
Väeta-
mata
NP-
miner.
VS DIG Väeta-
mata
NP-
miner.
VS DIG
Punase ristiku
osakaal, % KA
saagist
80 48 67 63 x x x x
Kuivaine (KA),
%
30,7 32,4 32,6 34,4 26,1 30,8 33,4 33,3
Kuivaines:
toorproteiini (TP),
%
20,5 20,5 20,5 20,0 20,8 19,5 20,1 20,2
neutraalkiud
(NDF), %
43,1 43,1 45,0 46,1 44,7 47,4 46,5 47,2
happekiud (ADF),
%
32,5 31,2 33,0 33,6 33,4 34,2 32,8 33,2
seeduv kuivaine
(DDM), %
63,6 64,6 63,2 62,7 62,8 62,3 63,4 63,0
Metaboliseeruv
energia (ME),
MJ/kg
9,98 10,2 9,91 9,81 9,83 9,73 9,92 9,86
*Söömus (DMI),
%
2,78 2,79 2,66 2,60 2,86 2,60 2,62 2,61
pH x x x x 4,67 4,60 4,68 4,57
Väetamise ja taimiku liigilise koosseisu mõju rohusilo kvaliteedile Ilmatsalu
tootmiskatses 2014.a. (kolmas niide, sileeritud 19. september, lisatud SIL-
ALL FVA)
* Lehma kehamassist, %
Näitajad Närvutatud rohi vaalust Silo
niited keskmine niited keskmine
I II III I II III
Punase ristiku
osakaal, % KA
saagist
65 59 64 63 x x x x
Kuivaine (KA),
%
37,2 36,0 32,5 35,2 34,0 33,0 30,9 32,6
Kuivaines:
toorproteiini (TP),
%
20,3 16,7 20,4 19,1 20,4 17,6 20,2 19,4
neutraalkiud
(NDF), %
44,6 51,5 44,3 46,8 47,6 52,2 46,4 48,7
happekiud
(ADF), %
31,6 36,1 32,6 33,4 33,2 36,7 33,4 34,4
seeduv kuivaine
(DDM), %
64,2 60,8 63,5 62,8 63,1 60,3 62,9 62,1
Metaboliseeruv
energia (ME),
MJ/kg
10,1 9,45 9,96 9,83 9,88 9,36 9,84 9,69
*Söömus (DMI),
%
2,69 2,34 2,71 2,58 2,52 2,31 2,67 2,50
pH x x x x 4,54 4,72 4,63 4,63
Rohusilo kvaliteet niidete kaupa Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.
(väetusvariantide keskmised andmed)
* Lehma kehamassist, %
Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3
-lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga
Joonis 1.Nitraatlämmastiku (N03-N) varu muutumine 0-10 cm mullakihis sõltuvalt
vedelsõnniku (VS) ja biogaasijaama digestaadi (D) andmisest lutsernitaimikule
vegetatsiooniväliselt
0
5
10
15
20
25
30
30.10. 11.11. 18.11. 25.11. 05.12. 21.04. 07.05.
Kg
ha
-1
Proovivõtu kuupäev
VS-ita VS-iga D-ta D-ga
Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3 -
lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga
Joonis 2. Nitraatlämmastiku (N03-N) varu muutumine 10-20 cm mullakihis sõltuvalt
vedelsõnniku (VS) ja biogaasijaama digestaadi (D) andmisest lutsernitaimikule
vegetatsiooniväliselt
0
2
4
6
8
10
12
14
30.10. 11.11. 18.11. 25.11. 05.12. 21.04. 07.05.
Kg
ha
-1
Proovivõtu kuupäevad
VS-ita VS-iga D-ta D-ga
Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3
-lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga
Joonis 3. Nitraatlämmastiku (N03-N) varu muutumine 20-40 cm mullakihis sõltuvalt
vedelsõnniku (VS) ja biogaasijaama digestaadi (D) andmisest lutsernitaimikule
vegetatsiooniväliselt
0
5
10
15
20
25
30.10. 11.11. 18.11. 25.11. 05.12. 21.04. 07.05.
Kg
ha
-1
Proovivõtu kuupäev
VS-ita VS-iga D-ta D-ga
Väetusvariandid (vasakult): 1 - lutsern `Derby´ VS-ita, 2- lutsern ´Derby´VS-iga, 3 -
lutsern ´Karlu´ D-ta, 4 -lutsern ´Karlu´ D-ga
Joonis 4. Nitraatlämmastiku (N03-N) varu muutumine 40-60 cm mullakihis sõltuvalt
vedelsõnniku (VS) ja biogaasijaama digestaadi (D) andmisest lutsernitaimikule
vegetatsiooniväliselt
Enamsaagi kulud erinevate väetiste kasutamisel kõrreliste rohumaal
2012-2014.a. keskmisena (katse 2)
Org. väetise hind NPK sisalduse alusel
Väetamata
taimik
Ammoonium-
salpeeter
(N 34%)
Veise-vedel-
sõnniku
digestaat
Veise-
vedelsõnnik
Väetise kogus, t/ha 0 0,528 65,8 70,5
Väetise hind1, €/t 0 300,00 8,52 8,14
Kogusaak närbsilona2 , t /ha 16,5 21,4 26,9 28,3
Enamsaak närbsilona, t /ha 0 4,94 10,40 11,84
Väetamise ja enamsaagi koristamise ning sileerimise kulud, €/ha:
Väetise kulud, €/ha 0 158,40 560,62 573,44
Masinatööd väetamisel, €/ha 0 28,39 196,79 206,71
Enamsaagi koristus- ja
sileerimiskulud3, €/ha 0 129,60 182,44 196,25
Kulud enamsaagile kokku, €/ha 0 316,39 939,85 976,40
Kulud enamsaagile, €/t silo kohta 0 64,03 90,38 82,49
ME4 enamsaagist, MJ 0 16507 34964,67 38031,90
Kulud ME enamsaagile, €/100 MJ 0 1,917 2,688 2,567
1ammooniumsalpeetri ostuhind, orgaaniliste väetiste arvestuslik maksumus;2 kuivainesisaldus 35%; 3 materjalikulu (konservant, kile) ja masinatööd enamsaagi
koristamisel; 4 ME - metaboliseeruv energia
Enamsaagi kulud erinevate väetiste kasutamisel kõrreliste rohumaal 2012-
2014.a. keskmisena (katse 2)Org. väetise hind raamatupidamiseks
Väetamata
taimik
Ammoonium
-salpeeter
(N 34%)
Veise-vedel-
sõnniku
digestaat
Veise- vedel-
sõnnik
Väetise kogus, t/ha 0 0,528 65,8 70,5
Väetise hind1, €/t 0 300,00 1,001 0,950
Kogusaak närbsilona2 , t /ha 16,5 21,4 26,9 28,3
Enamsaak närbsilona, t /ha 0 4,94 10,40 11,84
Väetamise ja enamsaagi koristamise ning sileerimise kulud, €/ha:
Väetise kulud, €/ha 0 158,40 65,86 66,94
Masinatööd väetamisel, €/ha 0 28,39 196,79 206,71
Enamsaagi koristus- ja
sileerimiskulud3, €/ha0 129,60 182,44 196,25
Kulud enamsaagile kokku, €/ha 0 316,39 445,08 469,90
Kulud enamsaagile, €/t silo kohta 0 64,03 42,80 39,70
ME4 enamsaagist, MJ 0 16507 34965 38032
Kulud ME enamsaagile, €/100 MJ 0 1,917 1,273 1,236
1ammooniumsalpeetri ostuhind, orgaaniliste väetiste arvestuslik maksumus; 2 kuivainesisaldus 35%; 3 materjalikulu (konservant, kile) ja masinatööd enamsaagi
koristamisel; 4 ME - metaboliseeruv energia
Silo tootmiskulud veise-vedelsõnniku, digestaadi ja mineraalväetise
kasutamisel Ilmatsalu tootmiskatses 2014.a.
Väetamata
taimik
NP-
mineraalväetisDigestaat Vedelsõnnik
Väetise kogus, t/ha 0 0,240 28,8 30,0
Väetise hind1, €/t 0 260,00 0,945 0,950
Kogusaak närbsilona2, t/ha 25,92 26,56 24,53 24,20
Enamsaak närbsilona, t/ha 0 0,64 -1,39 -1,72
Väetamise, saagikoristuse ja sileerimise kulud, €/ha:
Väetisekulud, €/ha 0 62,40 27,22 28,50
Masinatööd väetamisel, €/ha 0 10,19 106,27 110,70
Rajamiskulud kasutusaastale, €/ha43,78 43,78 43,78 43,78
Saagikoristuse ja sileerimise kulud
kasutusaastal, €/ha 323,17 333,33 312,41 309,51
Kulud kokku, €/ha 366,95 449,70 489,69 492,49
Kulud närbsilo tonni kohta, €/t14,16 16,93 19,96 20,35
ME 3 saagist, MJ 88599 89244 82857 81741
Kulud ME saagile, €/100 MJ 0,414 0,504 0,591 0,603
1 ammooniumsalpeetri ostuhind, orgaaniliste väetiste arvestuslik maksumus; 2 10% saagikaoga;
kuivainesisaldus 35%; 3ME - metaboliseeruv energia; arvestades 10% saagikaoga
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (I)
1. Katseaastate 2011-2014 kokkuvõttes olid Barenbrugis koostatud rohumaasegud võrdluskatses märksa produktiivsemad, ületades Eesti segusid kuivaine (KA) saagilt keskmiselt 28% (KA aastasaak vastavalt 9,78 ja 7,66 t/ha). Seejuures oli Barenbrugi segude kuivaine saagi jaotus niidete kaupa mõnevõrra ühtlasem põhiliselt kolmanda niite suurema osakaalu arvel (vastavalt 29 ja 23%).
Lähemalt loe kogumik AGRONOOMIA 2015, lk. 113-118
2. Taimikute kuivaine saagi „pingerida” 2011-2014.a. keskmisena osutus järgmiseks:
lutsern ´Derby´- 13,63 t/ha, lutsern ´Karlu´- 12,08 t/ha ja Barenbrugi kõrreliste segu
(harilik aruhein, roog-aruhein, timut, aastas N180) – 10,13 t/ha. Eesti lutsernisort
`Karlu´ konkureeris edukalt Barenbrugi sordiga ´Derby´ nii taimikus püsivuse kui
ka saagi suuruse poolest. ´Derby´ ületas `Karlu´ KA saaki keskmiselt 13% põhiliselt
suurema kolmanda niite arvel, esimese ja teise niite saagid olid neil sortidel
praktiliselt võrdsed. Seejuures oli lutserni osakaal kuivainesaagis 2014.a. (s.o. 7.
eluaastal) ´Derbyl´ 93% ja ´Karlul´ 88%.
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (II)
3. Niiskel ja suhteliselt jahedal 2012.a. taimekasvuperioodil ilmnes nn.
saagi kuivaine lahjenemise sündroom. Kuivaine saak kujunes küll
oluliselt suuremaks kui teistel katseaastatel, kuid selles oli
tunduvalt vähem proteiini (eriti 1. niites), sest jahe ja niiske ilm
takistas proteiini sünteesi taimedes.
Teiselt poolt soodustas madalam proteiinisisaldus ka nõrgalt
närvutatud massi sileeruvust, sest suhe TP % kuivaines/kuivaine %
rohus oli kõrrelistel ning liblikõieliste vähese või mõõduka
sisaldusega (kuni 30%) segudel enamasti optimaalsetes piirides
(katses 1 keskmiselt vastavalt 11,0%:24,0%=0,46).
4. Katseaastate jooksul suurenes kõikides vedelsõnnikuga väetatud
2008.a rajatud rohukamarates (katse 1) oluliselt rohundite ja vähenes
liblikõieliste (punane ja valge ristik) osakaal, kuigi aastate lõikes
esines selles osas kõikumisi.
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (III)
5. Kergelt närvutatud rohu (kuivainet ca 25%) sileerimisel
bioloogilise silokindlustuslisandiga on silo õnnestumiseks väga
oluline lisaks tallamisele tagada silovirna või -rulli võimalikult
täielikum hermeetilisus. Tugevasti närvutatud materjali (kuivainet ca
40%) sileerimisel saab nii kõrrelistest kui liblikõieliste-kõrreliste
segudest hea silo ka ilma kindlustuslisandita (nagu oli väga kuival ja
kuumal 2010 ja ka 2011.a.).
6. Vedelsõnniku efektiivsus vanematel taimikutel Eerikal (katse 1) oli
suurem seal, kus rohundite ja liblikõieliste kaaluline osakaal
rohusaagis oli väiksem, kuna sel juhul liblikõielised ei suutnud
piisavalt siduda õhulämmastikku ja sellise taimiku saak jäi väikeseks
võrreldes vedelsõnnikut saanud rohukamaraga.
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (IV)
7. Karjamaatüübilisel kõrreliste rohukamaral (põhiliigid aasnurmikas ja
punane aruhein) andsid 2012-2014.a. keskmisena töötlemata
vedelsõnnik (kuivainet keskmiselt 8,4%) ja biogaasijaama digestaat
(kuivainet 6,1%) statistiliselt võrdse suure enamsaagi võrreldes väetamata
alaga – kuivainena vastavalt 4,16 ja 3,65 t/ha . Seejuures anti
vedelsõnnikuga aastas NH4 –N 180 ja digestaadiga 181 kg/ha.
8. Tootmises limiteerib vedelsõnniku ja digestaadi kasutamist fosfori
aastanormi piirang (Veeseadus muudatus alates 1.7.2014) – lubatud on
anda aastas maksimaalselt P 25 kg/ha. Sel juhul on põhjendatud anda
kõrreliste rohumaale lisaks vedelsõnnikule ja digestaadile ka lämmastik-
mineraalväetist, et kokku tuleks taimede poolt omastatavat lämmastikku
(N) 160-180 kg/ha aastas.
Lämmastiku defitsiidi korral jääb kõrreliste saagipotentsiaal osaliselt
kasutamata.
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (V)
9. Ilmatsalu tootmiskatses oli teise eluaasta silorohumaa (2014) saagitase kõrge – kolme
niitega saadi 9,4-10,3 t/ha kuivainet. Põhiosa kuivaine saagist andsid varane
punane ristik (50-79 kaalu-%) ja karjamaa raihein (11- 31%), timuti osakaal oli
3-18% ja harilikul aruheinal 2-12%. Kuna punane ristik sidus piisavalt
õhulämmastikku, siis sõltumata väetamisest rohukamarates olulist N puudust ei
olnud ning väetusvariandid (väetamata, NP, vedelsõnnik, digestaat) andsid
lähedase suurusega saagi (erinevus ei olnud statistiliselt usutav).
10. Ilmatsalu tootmispõllul saadi kolmanda eluaasta silorohumaalt 2015.a. kahe niitega (augustis külvati sinna taliraps) 4,65-5,31 t/ha kuivainet, enamsaak suurenes ja oli 4,1 (digestaat) -14,2 (NP-väetis) % tingituna punase ristiku osakaalu vähenemisest saagis (keskmiselt 25-55%-ni)
11. Orgaanilise väetise vegetatsioonivälise laotamise uuringust selgus, et nii
vedelsõnniku kui digestaadi pindmisel andmisel lutserni taimikule novembri algul
(7.11.13) suurenes nitraatlämmastiku (NO3 – N) sisaldus ja varu mullas võrreldes
väetamata alaga kõige enam 0-10 cm kihis, aga oluliselt ka 10-20 cm ja osalt 20-
40 cm mullakihis. Digestaadis (kuivainet 4,3%) olev NO3 –N liikus enamasti
sügavamale kui vedelsõnnikus (kuivainet 7,8%) olevad nitraadid.
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (VI)
12. Kohalike orgaaniliste vedelväetiste kasutamise agronoomiline ja
majanduslik efekt rohumaadel sõltub olulisel määral rohumaasegu
liigilisest koosseisust. Ristikut rohkesti (üle 45%) sisaldavate
segude puhul jäi enamsaak orgaaniliste väetiste kasutamisel
kontrollvariandi saagitasemest kas madalamaks (katse 3) või ei
olnud saagiefekt piisav, et katta väetamisele tehtud lisakulutusi (katse 1).
13. Kõrreliste segude puhul avaldus katse 1 andmetel veise-vedelsõnniku
kasutamise positiivne efekt selles, et sileeritud närvutatud rohu
omahind kujunes vedelsõnniku kasutamisel suhteliselt lähedaseks või
pisut kõrgemaks kui mineraalse lämmastiku kasutamisel (taimikus
harilik aruhein, roog-aruhein ja põldtimut).
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (VII)
14. Digestaadi ja veiseläga laotamine kõrreliste rohumaale katses
2 suurendas hektari kohta saadud enamsaaki oluliselt enam
kui mineraalse lämmastiku kasutamine. Enamsaak närbsilona
oli perioodi keskmisena veise-vedelsõnniku kasutamisel
11,84 t/ha, digestaadi kasutamisel 10,40 t/ha ning
ammooniumsalpeetri kasutamisel vaid 4,94 t/ha. Kulud
enamsaagi tonni kohta (€/t) jäid orgaaniliste
vedelväetiste kasutamisel katseperioodi (2012-2014)
keskmisena vastavalt 21,23 € (33%) ja 24,33 € (38%) võrra
tonni kohta madalamaks kui ammooniumsalpeetriga väetatud
variandis, kus kulud silo enamsaagile olid 64,03 €/t. Seega
tuleks praktikas kõrreliste rohumaal eelistada kohalikke
orgaanilisi vedelväetisi mineraalse lämmastikuga väetamisele.
PÕHILISED JÄRELDUSED UURIMISTÖÖST (VIII)
15. Uuringust selgus orgaaniliste väetistele õiglase väärtuse arvestamise
vajadus, võttes sealjuures lisaks toiteelementide sisaldusele ja
maksumusele arvesse ka orgaanilise väetise käitluskulude mõju
väetamise kogumaksumusele. Seega tuleks vedelsõnnikule ja
digestaadile hinna määramisel arvestada mitte ainult asjaoluga, et
nendega väetamine võimaldab vähendada mineraalväetiste
ostmiseks tehtavaid kulutusi, vaid ka orgaanilise väetise käitlemise
ja muldaviimise kulusid.
VAJALIKUD UURINGUD EDASPIDISEKS (I)
1. Kas vedelsõnniku ja digestaadi laotustehnoloogia
mõjutab oluliselt taimikut, mulla seisundit ja
elustikku rohusilo kvaliteeti ja rohumaa tulukust?
2. Orgaanilise väetise andmise ajastamise mõju
saagile ja mullale, sh. milliseid kriteeriume
(näitajaid) on vaja ajastamisel arvestada?
3. Sõnniku ja digestaadi toitainete võimalikku
kuhjumist mullas orgaaniliste väetiste järelmõju
ehk nn. carry-over efekti tulemusena
VAJALIKUD UURINGUD EDASPIDISEKS (II)
4. Väetiste orgaanilise aine mineraliseerumine rohumaal (sh.
vedelsõnnik, digestaat) ja selle seosed mulla mikroobse
biomassiga (kogus, koosseis).
5. Orgaaniliste väetiste kasutamise suhtelise majandusliku
väärtuse ja kasutuseelise leidmine tootmiskatsetes rohumaal ja
erinevatel põllukultuuridel tulenevalt orgaanilise väetise
(vedelsõnnik, digestaat erinevatest biogaasiseadmetest)
koostisest, alternatiivsete väetiste hindadest ja
väetamiskuludest.
UUEMAT KIRJANDUST VEDELSÕNNIKU JA
DIGESTAADI KOHTA
1. K. Tamm, R. Vettik. 2011. Sõnniku liigiline jaotus Eestis ja selle
toitainete rahaline väärtus. – Agronoomia 2010/2011 (konverentsi
kogumik), Saku, lk. 231-236.
2. M. Tampere, K. Kauer, M. Noormets, A. Parol, H. Raave, A. Selge,
R. Viiralt. 2011. Väetamise mõju lämmastiku ja kaaliumi
leostumisele rohumaal. – Agronoomia 2010/2011. Saku, lk. 139-
146.
3. K. Tamm, R. Vettik. 2012. Ammooniumi lendumise
mõju vedelsõnniku laotustehnoloogia valikule. –
Agronoomia 2012, (konverentsi kogumik) Tartu, lk. 249- 254.
4. R. Viiralt, M. Tampere, A. Parol, H. Raave, H. Kaldmäe,
A. Olt, K. Kokk, M. Ameerikas. 2012. Vedelsõnniku
laotusviisi mõju rohumaa saagile, mikroobikooslusele ja
rohusilo kvaliteedile. – Agronoomia 2012, Tartu, lk. 109-116.
UUEMAT KIRJANDUST VEDELSÕNNIKU JA
DIGESTAADI KOHTA
5. R. Viiralt, M. Tampere, K. Kauer, A. Parol, H. Raave. 2012.
Vedelsõnniku kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning
mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile. – Taimekasvatuse areng 2007-
2011 ja valdkonna rakendusuuringud (koostanud
Põllumajandusministeerium). Tallinn, lk. 43-59.
6. H. Raave, I. Keres, K. Kauer jt. 2013. Vedelsõnniku ja digestaadi mõju
mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele.- Agronoomia 2013,
Jõgeva, lk. 8-15.
7. R. Vettik, K. Tamm. 2013. Sõnniku rahalise väärtuse ja
kuivainesisalduse vaheline seos.- Agronoomia 2013, lk. 220-225.
8. H. Raave, K. Kauer, I. Keres jt. 2015. Väetamise mõju esimese
kasutusaasta punase ristiku ja kõrreliste rohumaa saagile.-
Agronoomia, 2015, lk. 89-94.
TÄNAMEEV Põllumajandusministeerium/
Maaeluministeerium
Tartu Agro AS
PRIA
Estonia OÜ
top related