vabadussõda

VabadussõdaPiret Pihu

9. klass

Sõja algus 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat,

Vabadussõja algus• Punaarmee kiire edasitung• Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid

Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu

Vastupealetung 7.jaanuar 1919- esialgu Põhja-Eestis,

edasi Lõuna-Eesti Veeb. - maini kaitselahingud Sõjategevus Eestist väljaspool-

eestlased vallutavad Pihkva, Lätis jõutakse Daugava jõeni.

Landeswehri sõda 1919. aasta suvel tekkis Eestil relvakonflikt Lätit okupeerinud

Saksa vägedega Kindral Ernst Põdderi juhtimisel saavutati võit jaanilaupäeval

Võnnu lahingus. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit Võidupühana

Tulemus: Landeswehr ja Saksa väed purustati, Eesti väed jõudsid Riiani.

Landeswehri sõjakäigu üldskeem.

Punasega on märgitud

Landeswehri-, mustaga Eesti

vägede positsioonid ja liikumissuunad

Johan Laidoner 1918 määrati

sõjavägede ülemjuhatajaks

Julius Kuperjanov Tartumaa partisanide pataljoni

komandör- nendest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikest koosnevaid löögiüksusi Vabadussõjas.

Sai surmaval haavata Paju lahingus

Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning selle järglane taastati 1992. aastal ja tegutseb Eesti Kaitseväe koosseisus ka tänapäeval kandes nime Kuperjanovi jalaväepataljon.

Johan Pitka 1918 novembrist alates

organiseeris soomusrongide ja -autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist.

17. detsembril 1918 määrati merejõudude juhatajaks.

22. aprillil 1919 ülendati mereväekapteniks

21. septembril 1919 ülendati aseadmiraliks

Soome vabatahtlikud Tallinnas

     Sõjakäiku aitas muuta vabatahtlike üksuste saabumine välismaalt. Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus Soomest.      Eesti merepiiri kindlustamiseks ja Tallinna kaitseks palus Eesti valitsus Inglismaad saata oma sõjalaevastik Soome lahte.

Soomusrong oli lahingutegevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja

suurtükkideja kuulipildujatega relvastatud vagunid

Eesti sõjaväele andis palju jõudu juurde Johan Pitka algatusel soomusrongi saatmine rindele.

Tartu rahu sept 1919 –

rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised

Tartus• Jaan Poska • Adolf Joffe

31. dets – vaherahuleping

3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus

2. veebr – Tartu rahuleping

30. märts – rahuleping jõustub

Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa

välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6

tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest

Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad

Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta

Tartu rahu tähtsus Venemaa sai esimeseks riigiks kes

tunnustas Eesti Vabariiki. Sama tegi ka Eesti

Venemaa jaoks oli rahu aken Euroopasse

Nurjati lääneriikide plaanid muuta Eesti Venemaa kubermanguks

Tartu rahu andis tõuke teistele riikidele Eesti ja Nõukogude Venemaa tunnustamiseks