tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 2016–2019 · eelnõu vastavalt 2016. a...
Post on 22-Jun-2020
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
1 / 16
Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 2016–2019
Sisukord
1. Tulemusvaldkond haridus ...................................................................................................................... 2
2. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus ............................................................................................. 2
3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................................... 3
4. Programmi meede ja tegevused .............................................................................................................. 4
4.1. Meede 1: Õppe seostamine tööturu vajadustega ................................................................................. 4
5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid ............................................... 15
6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................... 15
7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................... 15
8. Rahastamiskava .................................................................................................................................... 15
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
2 / 16
1. Tulemusvaldkond haridus
2. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus
Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on toodud loetelu Eesti hariduse tänase olukorra kitsaskohtadest (Eesti
elukestva õppe strateegia 2020, lk 5-6), sealhulgas on viidatud järgmistele probleemidele:
- väljalangevus (eriti meeste hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja –liikides kõrge;
- ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta;
- madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike;
- erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured;
- õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd;
- info tööturu ja majanduse arengute kohta pole süsteemne;
- kutseharidus pole kujunenud kvaliteetseks edasiõppimisvõimaluseks, tööturu jaoks ei valmistata ette
piisaval arvul sobiliku kvalifikatsiooniga oskustöötajaid;
- vene õppekeelega põhikoolid ei kindlusta kõigile head eesti keele oskust ning õppijate baasoskused
on põhikooli lõpuks nõrgemad kui eesti õppekeelega koolides.
Aitamaks kaasa ülaltoodud kitsaskohtade ületamisele, samuti mitmete Eesti elukestva õppe strateegias 2020
püstitatud eesmärkide saavutamisele, on ellu kutsutud käesolev tööturu ja õppe tihedama seostamise
programm.
Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm (edaspidi programm) hõlmab erinevaid tegevusi, mille
elluviimine aitab kaasa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) eesmärgi 3 - elukestva õppe
võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus - saavutamisele.
Programmi raames on kavandatud ellu viia järgmised tegevused:
- Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine;
- Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel;
- Kutsehariduse kvaliteedi hindamine;
- Kutsehariduse maine tõstmine;
- Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika;
- Töökohapõhise õppe laiendamine;
- Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul;
- Osalemine rahvusvahelises võrdlusuuringus seiramaks hariduse ja tööturu seoseid.
Programmi rakendamiseks kehtestatakse lisaks käesolevale programmi dokumendile toetuse andmise
tingimused. Programmis on toodud seosed EÕS-iga ning sätestatud programmi üldine eesmärk, samuti on
kirjeldatud programmi raames elluviidavaid tegevusi üldisemas plaanis, tuues välja peamised eesmärgid,
alamtegevused ning mõõdikud. Toetuse andmise tingimustes avatakse konkreetne tegevus detailsemal
tasemel, antakse põhjalikumad kirjeldused, määratletakse tegevuste elluviijad ja partnerid ning sätestatakse
täiendavad tulemusindikaatorid.
Programmi raames kavandatud tegevused on otseselt suunatud Eesti elukestva õppe strateegias 2020
sätestatud strateegiliste meetmete 3.1. – regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja
tagasisidestamise süsteem - ja 3.3. – praktikakorralduse tõhustamine – elluviimisele.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
3 / 16
Programmi tegevused avaldavad mõju ka teiste EÕS strateegiliste eesmärkide täitmisele. Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel avaldab mõju eesmärgile 1 – muutunud
õpikäsitlus ning töökohapõhise õppe laiendamine on suunatud strateegilise eesmärgi 5 – võrdsed võimalused
elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv – meetme 5.5. – nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes
osalemiseks tingimuste loomine – elluviimisele.
EÕS strateegiline meede 3.2. – põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma
vajadustest – on kaetud eeskätt kutse- ja kõrg- ning täiskasvanuhariduse programmidega. Meetme 3.4. –
teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine – elluviimist toetab õppe- ja
karjäärinõustamise programm ning meetme 3.5. – töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades
– elluviimisele on suunatud eeskätt üld-, kutse- ja kõrghariduse programmid.
Programmil on mitmeid seoseid teiste arengukavade ja strateegiatega. Näiteks tegevus „Kutsehariduse
kvaliteedi tõstmine“ on seotud arengukavaga Eesti 2020 hariduse ja tööturu vastavuse eesmärgi osas.
Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika
üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama
ühiskonna ja majanduse innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi. Tegevus annab ka sisendit
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014−2020 jaoks seoses kutseõppe kvaliteedi edendamisega, et kutseõpe
pakuks häid võimalusi ettevõtlike ning kaasaegsete oskuste ja teadmistega inimeste kujundamiseks.
Tegevus „Töökohapõhise õppe laiendamine“ on seotud „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ eesmärkide
täitmisega: vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24)
osakaalu ning vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu. Nii tegevus
„Töökohapõhise õppe laiendamine“ kui ka tegevus „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh
õpetajakoolituse koolipraktika“ panustavad „Eesti regionaalarengu strateegia 2020“ eesmärgi
„Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond“ täitmisesse. Lisaks
aitab tegevus „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika“ kaasa
„Lõimuv Eesti 2020“ alameesmärgi 4 „Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised
teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks“ täitmisele.
3. Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärgiks on viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega
(EÕS sätestatud vastav valdkonna arengukava alaeesmärk: elukestva õppe võimaluste ja töömaailma
vajaduste vastavus (EÕS strateegiline eesmärk nr 3)).
Programm aitab kaasa järgmiste EÕS eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate täitmisele:
Mõõdik Algtase
2012 2016 2017 2018 2019 Eesti
sihttase
2020
Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute
(25-64) osakaal (%) 30,3 28 27 26 25,5 25
1-3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20-34-
aastaste tööhõive määr 73,9 77 79 80 81 82
Programmi mõõdik:
Mõõdik Algtase
2012 2016 2017 2018 2019 Eesti
sihttase
2020
Tööandjate rahulolu elukestva õppe
toimimisega
Määrata
kse
esimesel
mõõtmis
el
Rahulolu
on
kasvanud
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
4 / 16
4. Programmi meede ja tegevused
4.1. Meede 1: Õppe seostamine tööturu vajadustega
4.1.1. Meetme eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: õpe kutse- ja kõrghariduses vastab suuremal määral tööturu arenguvajadustele.
Kuna programm sisaldab ühte meedet, siis on meetme mõõdikuteks programmi punktis 3 toodud EÕS
eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad, mille täitmisele meede kaasa aitab.
4.1.2. Meetme vastutaja
Haridus- ja Teadusministeerium. Toetuse andmise tingimustes määratakse konkreetsete tegevuste elluviimise
eest vastutavad organisatsoonid.
4.1.3. Meetme sihtrühm
- üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilased ning üliõpilased;
- madala haridustasemega mitteõppivad noored ja täiskasvanud;
- õpetajad, õppejõud ja praktikajuhendajad;
- teised õppetöö ja praktika läbiviimisega seotud spetsialistid, sh kvaliteedijuhid;
- üld-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvad õppeasutused;
- tööturu osapooled (tööandjate ja töötajate esindajad).
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
5 / 16
4.1.4. Meetme tegevused
Tegevus Mõõdik Alg-
tase
(2014)
Tulemus või väljund
2016 2017 2018 2019
1.1. Tööjõuvajaduse
seire- ja prognoosi-
süsteemi loomine
(väljundmõõdik:
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
3.1.1.; 3.1.2.)
Loodud ja
tegutsevate kogude
(valdkonnanõukog
ud ja
koordinatsiooni-
kogu) arv
0 10+1 15+1 20+1 21+1
Koordinatsiooniko
gu
poolt Vabariigi
Valitsusele
esitatav tööturu
oskuste analüüsi
ülevaade
0 1 1 1 1
1.2. Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe
süsteemne
arendamine kõigil
haridustasemetel
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
3.2.1.; 3.2.2.; 3.2.3.)
Õppeasutuste arv,
kes osalevad
ettevõtluspro-
grammis, et võtta
kasutusele
ettevõtlusmoodul
0 0
40
120
180
Osalenud õppe-
asutuste osakaal
(%),
kes on ettevõtlus-
mooduli kasutusele
võtnud
0 20 25 50 75
Ettevõtlusõppe
täiendusõppes
osalenud õppetööd
läbiviivate spetsia-
listide arv
0 250 450 650 800
1.3. Kutsehariduse
kvaliteedi hindamine
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
3.2.1.)
Kutseõppeasutuste
ja kutseõpet
andvate
rakenduskõrgkooli
de
õppekavarühmade
akrediteerimis-
kordade (hindamis-
ühikute) arv
0 50 90 150 180
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
6 / 16
1.4. Kutsehariduse
maine tõstmine
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
3.4.1.)
Kutsemeistrivõistlu
ste erialade arv 31 32 32 33 34
Õpilaste teadlikkus
kutseõppe
võimalustest –
vastajate osakaal
(%), kes on hästi
kursis
õppimisvõimaluste
ga
kutseõppeasutustes
61
(põhi-
kool)
57
(güm-
naa-
sium)
ei mõõdeta ei mõõdeta
70 (põhi-
kool)
65 (güm-
naasium)
ei mõõdeta
1.5. Praktikasüsteemi
arendamine kutse- ja
kõrghariduses,
sh õpetajakoolituse
koolipraktika
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
3.3.1.; 3.3.2.)
Koolitatud
praktika-
juhendajate arv 0 1100 2450 3900 5100
Programmis
osalevate
õppeasutuste
osakaal kõigist
vastavatest
õppeasutustest (%)
0 60 70 80 90
1.6. Töökohapõhise
õppe laiendamine
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
5.5.3.)
Töökohapõhises
õppes osalenute arv 0 1667 3000 4666 6900
Töökohapõhises
õppes osalenutest
edukalt lõpetanute
määr (%)
50
(2013) 60 ei mõõdeta 70 ei mõõdeta
Töökohapõhises
õppes osalevate
ettevõtete arv
(ettevõtted, kes on
programmi kestel
õpipoisiõpet
pakkunud)
n/a 150 200 250 300
1.7. Keeleõppe-
tegevused edukamaks
toimetulekuks
tööturul
(EÕS strateegilise
meetme tegevus
5.5.6.; 5.7.1.)
Tegevuses
osalenute arv
0 1000 1400 2000 2500
1.8. Osalemine
rahvusvahelises
võrdlusuuringus
seiramaks hariduse ja
tööturu seoseid
(EÕS strateegilised
meetmed 1.5; 3.1;
3.4; 3.5; strateegia
rakendusplaan näeb
ette sõltumatu
hindamise tellimist
aastal 2018)
Läbi viidud
uuringuid
0 0 0 1 1
Oskuste, hariduse
ja tööturu seoseid
kaardistavate
aruannete arv 8 8 8 8 10
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
7 / 16
Tegevuste kirjeldus
1) Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine
Seniajani on prognoositud tööjõuvajadust kvantitatiivselt ametirühmade ja majandusvaldkondade lõikes, mis
on hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks liiga üldine. Alates 2014. aastast kajastab prognoos tööjõuvajadust
ametialati, tegevusalade ja haridustasemete lõikes, kutse- ja kõrghariduse osas ka tööjõuvajadust ja –
pakkumist õppekavarühmiti. Tööturu muutuste monitooringu ja kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi
sisendina ei ole kutsestandardeid seni kasutatud, ehkki neis sisaldub oluline teave tööturul vajalike
kompetentside osas. Info tööturu ja majanduse arengute kohta on killustunud, mistõttu õppijate valikud on
väheteadlikud. Õppe planeerimine koolitüüpide põhiselt ei arvesta kutseala valdkonnapõhiste vajadustega.
Tegevuse eesmärk on sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste
struktuuri, mahtu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks ning toetada tööandjate, erialaliitude,
kutsekodade ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturu info jõudmist
karjääriteenustesse.
Käesoleva tegevuse raames käivitatakse regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja
tagasisidestamise süsteem (edaspidi: OSKA). OSKA analüüsi ja prognoosi tulemused saavad sisendiks
kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele, Eesti Töötukassa
pakutavate tööturuteenustele, mis võimaldab teenuseid (nõustamine, koolitus jm) suunata kooskõlas OSKA
süsteemist lähtuva tööjõuvajaduse infoga ning erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi.
ning erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi.
OSKA väljundina koostatakse alates 2016. a iga-aastaselt nii terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust kui
ka tööjõu pakkumist ja demograafilist situatsiooni arvestav „tööturu koolitustellimus“.
OSKA rakendamiseks vajalikud tegevused:
1. OSKA koordinatsioonikogu ellu kutsumine
Sihtasutuses Kutsekoda (edaspidi Kutsekoda) käivitatakse OSKA süsteemi koordinatsioonikogu.
Koordinatsioonikogu moodustab haridus- ja teadusminister ning sellesse kuuluvad tööjõu oskuste
arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamise eest vastutavad
institutsioonid. Koordinatsioonikogu pädevuses on teha ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete
kavandamiseks, sh õppekohtade avamiseks erinevate haridusliikide ja tasemete lõikes ühiskonna
tasakaalustatud arengu seisukohast lähtuvalt; nõustada valitsust ja huvitatud osapooli kvalifikatsiooniga
seonduvate otsuste tegemisel ning avaliku sektori eelarvetest tehtavate hariduskulutuste otstarbekamal ja
efektiivsemal kasutamisel; koordineerida valdkondlike ekspertkogude tegevust ning kinnitada nende aastased
tegevuskavad, sh määratleda prioriteedid ja kinnitada tööjõu-uuringute tellimise vajadus.
Koordinatsioonikogu määrab kutsetegevuse valdkondade analüüsi järjestuse, kinnitab valdkondlikud
ekspertkogud ning nende üldise tegevuskava. Koordinatsioonikogu kaasab enda ja ekspertkogude töösse
valdkonna teadlasi ning muid tippspetsialiste;
2. Valdkondlike ekspertkogude ellu kutsumine oskuste vajaduse analüüsimiseks, prognoosimiseks ning
ettepanekute tegemiseks taseme- ja täienduskoolituse osas:
Kutsekotta luuakse vajalik analüütiline ning ekspertkogude juhtimiseks ja toeks vajalik pädevus.
Ekspertkogud määratlevad oma tegevusala võtmeametid, analüüsivad ja koondavad tegevusala tööjõu
vajaduse ja prognooside, taseme- ja täiendusõppe pakkumise alase statistika ning uurimistulemused, tellivad
vastavateemalisi uuringuid ning teevad ettepanekuid kutsestandardite muutmiseks, õppekavade
suhestamiseks kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega ja õppe taseme osas, õppekohtade avamiseks erinevate
haridusliikide ja tasemete lõikes oma valdkonnas. Kutsekojas monitooritakse ja tagasisidestatakse
ekspertkogude otsuste ja ettepanekute täitmist;
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
8 / 16
3. Kompetentside enesehindamise veebikeskkonna loomine ja rakendamine:
Luuakse enesehindamise veebikeskkond, mis võimaldab inimestel hinnata oma kompetentse ning nende taset
võrreldes kutsestandardites esitatuga. Enesehindamise keskkonna kasutamine aitab kasutajal selgitada välja
enesearendamise või täienduskoolituse vajadust ning lihtsustab valikuid õppes osalemiseks ning kutseeksami
sooritamist. Keskkonna arendamist ei alustata kõikehõlmavalt, vaid valitakse välja kompetentsid või
standardid, mille peal keskkonda piloteeritakse ning edasi laiendatakse enesehindamise võimalusi enamatele
kutsestandarditele.
Keskkonna kasutamiseks vajalik info saadakse Kutsekoja väljatöötatavatest info- ja teavitusmaterjalidest,
elektroonsetest kasutajajuhistest jms. Enesehindamise veebikeskkonna kasutamise personaalset tuge saavad
osutada Rajaleidja keskuste ning Eesti Töötukassa karjäärinõustajad, kellele loodav keskkond on klientide
nõustamisel abivahendiks.
Tegevuste elluviimiseks kaasatakse järgmised partnerid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, tööturu osapooled: Tööandjate Keskliit, Kaubandus- ja Tööstuskoda,
Ametiühingute Keskliit, TALO, õppeasutused, kutse- ja erialaliidud ning ettevõtjad.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi arendamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
Alates 2020. aastast on kavandatud süsteemi rahastamine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Eelarve jagunemine ministeeriumite
vahel otsustatakse riigi eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamise käigus.
2) Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel
Tegevuse peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa olukorra kujunemisele, kus haridussüsteemist väljuks
rohkem loovaid ja ettevõtlikke inimesi. Pajudel neist võiks olla potentsiaal realiseerida ennast ettevõtjana.
Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe peaks muutuma haridussüsteemi loomulikuks osaks.
Tegevuse elluviimise tulemusena soovitakse haridussüsteemi uuendada ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe
valdkonnas mitmeti, sealhulgas:
- ettevõtlikkust arendav õpikäsitlus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja –liikides;
- programmi tegevustes osalevate põhikoolide, gümnaasiumide, kutsekoolide ja kõrgkoolide
õppuritele on loodud võimalused praktiliseks ettevõtlusõppeks, kus ettevõtjad on innustajaks ja
toetajaks ettevõtlusega alustamisel;
- koolide lõpetajad on ettevõtliku hoiakuga ja oskavad oma oskusi rakendada mitmesugustes
eluvaldkondades, omades muuhulgas teadmisi ja valmisolekut ettevõtlusega alustamiseks;
- õpetajad ja õppejõud on ettevõtliku hoiaku toetajad ja kujundajad koolis. Õpetajakoolitus ja õpetajate
täiendusõpe tagavad ettevõtlikkuspädevuste ja lisa-ainena ettevõtluspädevuste omandamise;
- kaasaegse õppevaraga varustatus ning väljaarendatud tugisüsteem toetavad muutunud õpikäsitlust.
Tegevuse elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, kes vastutab tingimuste loomise eest ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe arendamiseks. Põhivastutus õppurite ettevõtlikkuse kujundamisel ja toetamisel ning neile
ettevõtlusõppe läbimise võimaluse pakkumise eest jääb tegevuse lõppedes igale koolile. Koolivälised
partnerid toetavad koole ettevõtlikust arendava õpikäsitluse rakendamisel ja praktilise ettevõtlusõppe
läbiviimisel. Erinevad koostöövormid soodustavad üksteiselt õppimist ja rikastavad õppeprotsessi. Seetõttu
ei nähta ette uue keskse administratiivse üksuse loomist või mõne olemasoleva volitamist ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppega tegelemiseks.
Tegevuse raames viiakse läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemseks
arendamiseks. Ettevõtlusõppe raames pööratakse muu hulgas tähelepanu juhtimise ja meeskonnatöö oskuste,
finantskirjaoskuse jt ettevõtluses vajalike pädevuste arendamisele, lähtudes ettevõtlusmoodulite ülesehituse
metoodikast ning arvestades seotud teemade integreerimisega teistesse õppekavadesse.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
9 / 16
Õpetajate täiendkoolituses arendatakse ettevõtlikkuse teema käsitlemist aineüleselt, õppetöö läbiviimist
toetavaid metoodikaid ja ettevõtlusõppe valikaine mooduleid. Täiendusõppe läbiviimisel arvestatakse
muutunud õpikäsitlusega. Täiendusõpe tagab õppetööd läbiviivatele spetsialistide sh ettevõtjatele nende
professionaalse arengu ja innovaatilise hoiaku.
Samuti on oluline läbi viia ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet propageerivaid tegevusi ja üritusi, et aidata kaasa
ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe edendamisele õppeasutustes nii õppetööga otseselt seotud spetsialistide
teadmiste ja kogemuste vahetuse kaudu kui ka läbi ühiskonna laiema toetuse. Tegevusse kaasatakse koolide
juhtkonnad, tööturu osapooled, kohalikud omavalitsused jt organisatsioonid. Tunnustatakse valdkonna
parimaid sh ettevõtlikud koolid, õpetajad jne. Nimetatud tegevused tugevdavad ka piirkondade sisest
koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive
arendamisel.
3) Kutsehariduse kvaliteedi hindamine
Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele sihtrühmadele,
asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul ja võimaldab asetleidvatele
muudatustele paindlikult reageerida.
Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3, strateegias Euroopa 2020 ja Eesti konkurentsivõime
kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks
tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe
kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus
on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni
ja teadmistepõhise arendamise protsessi.
Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007-2013 perioodil toimunud olulised
reformid ja tänu Euroopa Liidu vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht.
Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta,
kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused1. Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks
toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel,
tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe
kvaliteeti koolides, koolide võimet õpet pakkuda.
Tegevuse tulemusel on tööturu ja kutseõppe sidusus suurenenud, riikliku tunnustamise protsessi, sh
akrediteerimise usaldusväärsuse tase võimaldab riikliku tunnustamise edukalt läbinud koolidel pikendada
õppe läbiviimise õigust õppekavarühmades.
Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja
parendusvaldkondade kohta. Koolide akrediteerimisaruanded on avalikult kättesaadavad ning on aluseks
analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest
ning õppeasutuste arenguvajadustest.
Tegevusel on seosed arengukavaga Eesti 2020 hariduse ja tööturu vastavuse eesmärgi osas. Haridussüsteemi,
sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi,
kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse
innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi.
Tegevus annab sisendit Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014−2020 jaoks kutseõppe kvaliteedi
edendamisega, et kutseõpe pakuks häid võimalusi ettevõtlike ning kaasaegsete oskuste ja teadmistega
inimeste kujundamiseks.
1 Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
10 / 16
Tegevuse elluviimiseks kavandatakse järgmist:
Koolide õppekavarühmade akrediteerimine - viiakse läbi akrediteerimine kõigi koolide õppekavarühmades.
Hindamise tagasiside tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse
parenduste elluviimiseks ning otsustusprotsessides.
Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh koolitus ja nõustamine koolidele töötajatele ning
hindamispädevuse arengut toetavate õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja
akrediteerimisprotsessi korraldajatele. Akrediteerimisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine,
akrediteerimise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö
ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks.
4) Kutsehariduse maine tõstmine
Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh
lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe võimalustest, eriala valikutest ning kujundada Eesti elanikkonnas ja
eriti üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes.
Tegevuse tulemused:
1. kutsehariduse maine on paranenud;
2. üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning
põhikoolilõpetanute hulgas on tõusnud kutsekooli astujate osakaal;
3. kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja kättesaadav;
4. kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud.
Eesmärkide saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:
1. Kutseõppe võimaluste tutvustamine ja populariseerimine
Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot
kutseõppe õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites ja erinevates veebikeskkondades,
kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad (sh sotsiaalmeedias) ja üritused,
valmistatakse ette ja levitatakse sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjale (nt trükised, esitlused, videod
jms) ning meediakajastusi. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi kutseharidussüsteemi
uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe lõpetanud õpilaste edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel
arvestatakse erinevate kutseõppe sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased,
uussisserändajad, täiskasvanud õppijad) ning erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse sooliste
stereotüüpide süvendamist.
Korraldatakse taotlusvoorud õppeasutustele ja kolmanda sektori organisatsioonidele kutseõppe
populariseerimiseks kohalikul või üleriigilisel tasandil, seejuures eelistatakse õpilaste seas vähepopulaarsete,
kuid tööturul nõutud kutsete populariseerimisele suunatud ja mitme õppeasutuse ning tööandjate koostöös
elluviidavaid projekte.
Kesksete teavitustegevuste elluviimisel tehakse aktiivset sisulist koostööd õppeasutuste ning tööturu
osapoolte esindajatega (tööandjate esindusorganisatsioonid ja ametiühingud).
2. Kutseõppeasutuste teavitustegevuste tõhustamine
Teavitustegevuste tõhustamiseks pakutakse kutseõppeasutustele individuaalset nõustamist ja tuge
kommunikatsiooniplaani koostamiseks. Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse
regulaarne infovahetus ning korraldatakse vajalikud täienduskoolitused.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
11 / 16
3. Kutsemeistrivõistluste korraldamine
Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate kutseõppurite esiletõstmiseks ning kutseõppes
pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi, sh iga-aastast suurüritust Noor
Meister, mis koondab vähemalt 24 erineva eriala kutsemeistrivõistlused.
Lisaks korraldatakse eraldiseisvaid üleriigilisi kutsemeistrivõistlusi erialadel, mis Noore Meistri
võistlusprogrammi ei sobi. Üleriigiliste võistluste parimate seast valitakse Eesti esindajad rahvusvahelistele
kutsemeistrivõistlustele WorldSkills ja EuroSkills. Kutsemeistrivõistluste korraldamisel tehakse koostööd
töömaailma esindajatega ning kaasatakse neid võistluste ettevalmistamisse ja läbiviimisse. Võistluste sisulise
programmi ettevalmistamisel pööratakse erilist tähelepanu üldhariduskoolide õpilaste kaasamisele.
5) Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika
Meetme tegevustega antakse oluline tõuge praktikakorralduse kaasajastamisse. Praktikajuhendajate
koolituse, praktikatoetuste võimaldamise, õpetajakoolituse praktika arendamise, praktika süsteemse
korralduse juurutamise ning õppeasutuste ja tööandjate koostöö süvendamise kaudu suurendatakse õpilaste ja
üliõpilaste valmisolekut tööjõuturule sisenemiseks ja seal edukalt toime tulemiseks. Arendatakse välja
praktika infosüsteem, mis võimaldab õppeasutuse, praktikandi ja tööandja vahelist suhtlust ja toetab
kvaliteetset praktikakorraldust. Töötatakse välja ja kaasajastatakse praktika korraldusega seotud
juhendmaterjale (nt praktika hea tava).
Tegevuse eesmärgid:
1. Praktikakorralduse süsteem on toimiv, heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö on
tavapärane osa õppetegevusest.
2. Õpiväljundite saavutamine praktikal ja praktika vajadus on nii õppeasutuste, õppurite kui ka
tööandjate poolt väärtustatud ning toetatud.
Oodatavad tulemused:
1. üliõpilane on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas,
2. praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte
vajadustele.
Eesmärkide täitmiseks nähakse ette järgmised tegevused:
1. Praktika süsteemse korralduse juurutamine kutse- ja kõrgkoolides sh praktikajuhendajate koolitused ja
praktikaga seotud materjalide väljatöötamine;
2. Õpetajakoolituse praktika arendamine, sh mentorõpetajate toetamine;
3. Praktikakorraldusega seotud uuringud;
4. Õppeasutuste koostöö süvendamine tööandjatega sh õpetajatele/õppejõududele stažeerimis-võimaluste
pakkumine, innovaatiliste praktikate toetamine;
5. Praktikatoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele.
6. Praktika tähtsustamine ühiskonnas.
Meetmes piloteeritavate õpilaste ja üliõpilaste praktikatoetuste edasist vajadust ja mahtu selgitatakse
hindamise käigus 2018. aastal.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
12 / 16
6) Töökohapõhise õppe laiendamine
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on tasemeõppe õppevorm. Töökohapõhises õppes omandab õppija
suure osa õppekava õpiväljunditest ettevõttes ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel, millele lisandub
teadmiste omandamine õppeasutuses. Töökohapõhist õpet eristab koolipõhisest õppest eeskätt see, et ettevõte
ja kool teevad tihedat koostööd õppe planeerimisel ja läbiviimisel ning ettevõttel on suurem vastutus õppe
läbiviimisel ja õppekvaliteedi tagamisel. Õpipoisiõppe eeliseks on, et reaalses tööprotsessis omandatud
teadmised ja oskused vastavad otseselt õpipoisiõppes osaleva ettevõtte vajadustele tööjõu oskuste osas.
Viimasel 3 aastal on töökohapõhises õppes õppinud keskmiselt 556 õppurit aastas. Õppurite arv ei ole
suurenenud ettevõtete, kutsekoolide ja õppurite vähese huvi ja teadlikkuse tõttu töökohapõhisest õppest.
Samas oleme olukorras, kus on palju tööturul mitteaktiivseid või erialase ettevalmistuseta inimesi.
Kvaliteetse töökohapõhise õppe rakendamine ja arendamine aitab kaasa kutseõppe tõhusamale seostamisele
ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustega. Samuti aitab töökohapõhise õppe rakendamine suurendada
erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu, tõsta Eesti tööjõu kvalifikatsioonitaset, vähendada struktuurset
tööjõupuudust, tagades sujuvama ülemineku haridusest tööellu ja võimaluse osaleda elukestvas õppes.
Tegevuse eesmärgid:
1. Töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik;
2. Kaasata tööandjaid nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja pakkuda
täiendavaid võimalusi sobiva tööjõu koolitamiseks;
3. Pakkuda noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) rohkem paindlikke, valikuid
võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, et tagada sujuvam
üleminek tööellu.
Tegevuste tulemused:
1. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase
hariduseta täiskasvanute osakaal,
2. töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele;
3. väljatöötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna
ettevõtetele;
4. kaasatud rohkem tööandjaid töökohapõhise õppe läbiviimisesse;
5. töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud.
Eesmärkide täitmiseks nähakse ette järgmised tegevused:
1. Kvaliteetse töökohapõhise õppe süsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et süsteem peab
olema terviklik ning jätkusuutlik ja osapoolte vajadusi ja võimalusi arvestav. Tegevuse raames
kaardistatakse hetkeolukord, arendatakse ja piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe
rakendusmudeleid kutse- ja kõrghariduses, kirjeldatakse rakendamise stsenaariumid, töötatakse välja
materjale ja koolitatakse ettevõtte- ja koolipoolseid juhendajaid. Teostatakse töökohapõhise õppe
monitooringut ja analüüsitakse töökohapõhise õppe kitsaskohti.
2. Ettevõtete ja nende ühenduste kaasamine töökohapõhise õppe läbiviimisesse.
Ettevõtlusorganisatsioonide eestvedamisel tutvustakse laiemalt töökohapõhise õppe võimalusi
eesmärgiga suurendada kvaliteetset töökohapõhist õpet võimaldavate ettevõtete hulka. Tehakse
koostööd tööturu osapoolte (tööandjate esindusorganisatsioonid, ametiühingud) ja omavalitsustega.
Tähtsustatakse töökohapõhist õpet ühiskonnas ja tunnustatakse parimaid töökohapõhise õppe
ettevõtteid.
3. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine. Täiendavad õppekohad luuakse riikliku
koolitustellimuse alusel, lähtuvalt ettevõtete vajadustest ja valmisolekust õpipoiste koolitamiseks.
Kutseõppeasutustes suurendatakse valmisolekut paindlikuks lähenemiseks, et arvestada ettevõttes
töötavate „õpipoiste“ individuaalseid koolitusvajadusi.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
13 / 16
7) Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul
Tegevused on suunatud mitmekesiste ja paindlike võimaluste loomisele eesti keele omandamiseks eesti
keelest erineva ema- või kodukeelega inimestele ja võõrkeelte omandamiseks. Programmi eesmärk üldisel
tasandil on tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused erinevate keelte
omandamiseks.
Lõimumisprotsess on mitmesuunaline, seetõttu ei piisa eesti keelest erineva ema- või kodukeelega elanike
eesti keele oskuse parandamisest, vaid oluline on erinevate sotsiaalsete gruppide omavaheline
kommunikatsioon, mis saab võimalikuks vaid kõigi Eesti elanike võõrkeelteoskuse parandamisega. Tööturul
edukamaks konkureerimiseks on vaieldamatult eeliseks keelteoskus. Eestis vajatakse erineval tasemel
keeleõpet nüüd ja tulevikus. Igal aastal tuleb tööturule suur hulk inimesi, kelle eesti keele oskus ei ole
piisaval tasemel, et töötada erialaselt sobiva, kuid ettenähtud keeleoskust nõudva kvalifikatsiooniga
ametikohal, õppida soovitud õppeasutuses või lihtsalt tulla igapäevaelus toime ametiasutustega suhtlemisel.
Programmi raames nähakse ette järgmised tegevused, mille täpsem kirjeldus ja mõõdikud tuuakse toetuse
andmise tingimustes:
1. Kutsehariduse õpilaste täiendav üld- ja erialase eesti keele (sh formaalne ja mitteformaalne) õpe.
Tegevusega toetatakse kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele üleminekut ja tegevuse eesmärgiks on õppijate
eesti keele oskuse parandamine;
2. Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise rakendamine ja arendamine. Tegevuse
eesmärgiks on toetada kutsekoole eestikeelsele õppele üleminekul ning mitmekeelse ja -kultuurilise
õpirühma haldamisel (8 nõustajat on koolitatud „Keeleõppe arendamise programmi 2011-2013 raames);
3. Kõrgharidustaseme õppurite täiendav akadeemilise ja erialase eesti keele õpe. Eesmärgiks on aidata eesti
keeles õppivatel muukeelsetel üliõpilastel arendada akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keele ja erialase
eesti keele oskust;
4. Kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe. Tegevus toetab lõpetajate
konkurentsivõime parandamist, kõrghariduse rahvusvahelistumist ja mobiilsust;
5. Rahvusvaheliste keeleeksamite sooritamise võimaluse loomine võõrkeelte õpetajakoolituse üliõpilastele -
õpetajakoolituse lõpetajad sooritavad oma õppekava lõpetamisel rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele
eksami. Põhikooli ja mitme aine õpetajad B2-C1 tasemel ning gümnaasiumi õpetajad C1-C2 tasemel.
Tegevus aitab kaasa keeleõppe kvaliteedi tõstmisele, võimaldab õpetajatel kvalifitseeruda rahvusvahelise
eksami testijaks ning soosib rahvusvahelistumist;
6. Erinevate haridustasemete (üld-, kutse- ja kõrghariduse) keelealased koostööprojektid – ühte projekti
peavad olema kaasatud vähemalt kahe erineva haridustaseme institutsioonid. Tegevuse eesmärgiks on aidata
kaasa keeleõppe kvaliteedi tagamisele erinevatel haridustasemetel ning mitteformaalse keeleõppe konteksti
rikastamisele;
7. Tingimuste loomine avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonides toetamaks nende liikmete ja siht- ning
sidusrühmade riigikeele omandamist ja lõimumist - tegevusest hüvitatakse osaliselt avaliku ja kolmanda
sektori organisatsioonide poolt algatatud keeleõppe ning lõimitud keele ja teiste võtmepädevuste alaste
tegevuste läbiviimist oma liikmetele ning siht- ja sidusrühmadele, sh erivajadustega inimestele (nt
vaegkuuljad ja –nägijad). Tegevuste sisuks on nii keelekursused ja -klubid, õpivalmidust suurendavad
tegevused kui ka teised samalaadsed regulaarsed, ehk vähemalt 6 kuud kestvad grupipõhised
mitteformaalsed õpitegevused. Ühes grupis peab osalema minimaalselt 15 inimest. Toetuse saamise
tingimuseks on organisatsiooni omafinantseering ja vajadusel ka täiendav tugi keeleõppijatele, nt paindlik
tööaeg jms. Tegevused peavad olema kavandatud ja ellu viidud kaasates kõiki grupi liikmeid õpiprotsessi üle
otsustamisse ning siht- ja sidusrühmasid eesti keele õppimisel ja lõimumisel. Iga-aastaselt toetatakse
keskmiselt 20 projekti.
8) Osalemine rahvusvahelises võrdlusuuringus seiramaks hariduse ja tööturu seoseid
Tegevuse eesmärgiks on valmistada ette osalemine rahvusvahelises täiskasvanute (16-65) oskuste uuringus
PIAAC, mille vaheuuringu andmekogumine toimub 2018. a ja põhiuuringu andmekogumine aastatel 2021-
2022, koos ettevalmistuse ja järeltegevustega kestab uuring 2016-2024.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
14 / 16
PIAAC viidi Eestis esmakordselt läbi 2011-2012, uuringus osales koos Eestiga 24 riiki, lähiaastatel on
lisandumas veel 10-20 riiki. Esmase uuringu baasil valmib 2015. a kevadeks kokku 8 aruannet, mis mh
andsid sisendit EÕS-i. Uus uuring annab võimaluse hinnata EÕS erinevate programmide tulemuslikkust
kompleksselt, sealjuures hinnata noorte ja täiskasvanute oskustes toimunud muutusi perioodil 2012-2022.
Seni toimunud uuring tõstis probleemsete teemadena fookusesse probleemilahendusoskused
tehnoloogiarikkas keskkonnas ja digioskused, oskuste rakendamise ja väärtustamise ning oskuste taseme ja
kasutuse aktiivses tööeas ehk 30-50 aastastel. Kordusuuring võimaldab mh vastata küsimustele, kas meie
hariduse kvaliteet paraneb või meie täiskasvanute oskused tööturule minnes langevad jm analoogsetele
küsimustele, mis PIAAC I uuring hüpoteesidena püstitas, kuid millele ühel ajahetkel tehtud uuringuga
lõplikult vastata ei saa. Probleemsete teemade püsivamaks seiramiseks saab väiksema valimi peal kavandada
vaheuuringu, mida on võimalik teha 2018. aastal (lähtuvalt OECD ajakavast). Kuna PIAAC-i esimeses
voorus küsiti inimestelt luba järeluuringuteks ja selle andis 90% osalenutest, siis on võimalik läbi viia jätku-
uuringuid eri sihtgruppide hulgas.
Alahinnata ei saa PIAAC-i olulisust OECD ja EK kontekstis. Rahvusvahelises plaanis oli ja on PIAAC
aluseks täiskasvanute oskuste mõõtmisele, mis toetab Euroopa Komisjoni Lissaboni strateegia hariduse ja
koolituse eesmärkide jälgimist2. Euroopa Komisjon hindab kõrgelt PIAAC-ist tulenevat informatsiooni nii
seire- kui arendustöös ning toetab seda, et suur enamus EL riike osaleks uuringus. EK toetas uuringus
osalemist tasudes uuringu rahvusvahelise osalustasu OECD-le.
Tegevuse eesmärgid:
- EÕS eesmärkide kompleksne seire, esimeses PIAAC uuringus ilmnenud probleemsete teemade
pidev jälgimine;
- Eesti täiskasvanute oskuste ja oskuste rakendamise rahvusvaheline võrdlus, Eesti hariduse ja oskuste
globaalse konkurentsivõime hindamine;
- Paremini sihitud täiskasvanute koolitus ja täiskasvanute oskuste muutuse seiramine.
Oodatavad tulemused:
- Eesti osaleb rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC vaheuuringus ja valmistab ette
põhiuuringu läbiviimise;
- Vaheuuringu tulemuste baasil antakse hinnang I PIAAC uuringus ilmnenud probleemsete teemade
arengu osas aastatel 2012-2018;
- Uuringu lõpuks valmivad aruanded koos poliitikasoovitustega, mis käsitlevad haridust, oskusi ja
nende rakendamist tööturul, sh trende perioodil 2012-2018-2022;
- PIAAC online valmimine 2017. aastal.
Eesmärkide täitmiseks nähakse ette järgmised tegevused:
- Vaheuuringu läbiviimine: ettevalmistustööd, andmekogumine, aruannete koostamine;
- Põhiuuringu ettevalmistustööd;
- PIAAC online ettevalmistustööd, käivitamine/juurutamine.
2 Council conclusions of 25 May 2007 on a coherent framework of indicators and benchmarks for monitoring progress
towards the Lisbon objectives in education and training.
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
15 / 16
5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid
Meede on seotud teiste EÕS programmidega, mis panustavad samuti programmi punktis 3.3. toodud
mõõdikute täitmisele või on suunatud EÕS strateegiliste meetmete 3.2. (põhi- ja keskhariduse järgse õppe
korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest), 3.4. (teadlike valikute kujundamiseks info- ja
nõustamisteenuste pakkumine) ja 3.5. (töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades) täitmisele:
üldharidusprogramm, kutseharidusprogramm, kõrgharidusprogramm, täiskasvanuharidusprogramm, õppe- ja
karjäärinõustamise programm. Programmi tegevuse „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses
sh õpetajakoolituse koolipraktika“ elluviimine on seotud programmiga „Pädevad ja motiveeritud õpetajad
ning haridusasutuste juhid“ praktikajuhendajate koolituse osas.
6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Läbivad teemad Programmi mõju läbivate eesmärkide saavutamisel
Võrdsed võimalused
Positiivne: programmi tegevused on suunatud kõikidele haridustasemetele ja
õppijatele. Eraldi tähelepanu pööratakse sihtgruppidele, kelle keeleoskuse tase
vajaks parandamist edukaks konkureerimiseks tööjõuturul.
Regionaalareng
Positiivne: hariduse ja tööturu seoste täpsem ja süsteemsem hindamine ning
selle alusel protsesside juhtimine võimaldab paremini arvestada piirkondlike
võimaluste, eripärade ja arengutega nii hariduse valdkonna korraldamisel kui
ka ettevõtluskeskkonna kujundamisel.
Infoühiskond
Positiivne: programmi raames luuakse nüüdisaegseid IKT lahendusi, sh
digitaalselt õppevara ning nähakse ette selle laialdast kasutuselevõttu.
Riigivalitsemine
Positiivne: oodatav mõju ühtsele riigivalitsemisele ning kaasavale ja
teadmistepõhisele poliitikakujundamisele on positiivne, kuna programmi
raames seiratakse ja uuritakse tööturu ja hariduse vahelisi seoseid, samuti
luuakse mitmeid koostöövorme ja –mehhanisme, mille eduka rakendamise
tulemusena on võimalik riigivalitsemises teha teadlikumaid ja
süsteemsemaid otsuseid.
Keskkonnahoid ja
kliima
Neutraalne. Kaudset positiivset mõju võib avaldada ressursside suunamine
hariduslikele tegevustele majanduste kasvuvaldkondades, samuti uue
õpikäsitluse kontseptsiooni ning ettevõtlikkuse arendamine haridussüsteemis
läbivalt.
7. Programmi juhtimiskorraldus
Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigieelarvestrateegia perioodiga, mis tagab
kooskõla riigi eelarvestrateegiaga ning riigi rahaliste võimalustega.
Programmi rakendamist juhitakse tegevuste põhiselt ning tegevuste juhtimiskorraldus sätestatakse toetuse
andmise tingimustes.
Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. Aastaaruande koostab HTM koos programmi täiendamise
eelnõuga ja kooskõlasta hariduse valdkondliku komisjoniga hiljemalt 28. veebruariks.
Programmi lisadeks on toetuse andmise tingimused.
Programm avalikustatakse HTM-i kodulehel.
8. Rahastamiskava
Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.
Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.
16 / 16
Meede Tegevus
Tulud / Kulud
2016. a
eelarve
eelnõu
(EUR)
2017. a
RES(EUR)
2018. a
RES(EUR)
2019. a
RES (EUR)
TULUD
KOKKU -8 863 008 -8 263 603
-8 432 355
-8 141 179
8.1. Õppe
seostamine
tööturu
vajadustega
8.1.1. Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemi loomine Kulud kokku 733 934
640 398
648 286
634 567
8.1.2. Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe süsteemne
arendamine kõigil
haridustasemetel
Kulud kokku 1 710 000
1 394 000
1 215 500
1 147 500
8.1.3. Kutsehariduse
kvaliteedi hindamine Kulud kokku 293 038
347 228
422 662
333 772
8.1.4. Kutsehariduse maine
tõstmine Kulud kokku 658 800
525 130
584 290
495 210
8.1.5. Praktikasüsteemi
arendamine kutse- ja
kõrghariduses sh
õpetajakoolituse koolipraktika
Kulud kokku 1 591 100
1 288 430
1 321 495
1 287 070
8.1.6. Töökohapõhise õppe
laiendamine Kulud kokku 3 853 046
4 055 904
4 227 556
4 230 485
8.1.7. Keeleõppetegevused
edukamaks toimetulekuks
tööturul
Kulud kokku 400 000
382 500
382 500
382 500
8.1.8. Osalemine
rahvusvahelises
võrdlusuuringus seiramaks
hariduse ja tööturu seoseid
Kulud kokku
264 850
349 479
350 982
349 197
KULUD
KOKKU
9 508 679
8 983 069
9 153 271
8 860 301
top related