soojusmasinad & ökoloogilised probleemid

Soojusmasinad ja ökoloogilised Soojusmasinad ja ökoloogilised probleemidprobleemid

Elery KronkElery Kronk2PMM2PMM

Soojusmasinad ja nende kasutamine

Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis.

Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel.

Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks.

Elektrijaama turbiin ja generaator

Mõju keskkonnale

Kuna tänapäeval on gaasi, naftat ja kivisüsi tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju, siis hakkab see kahjulikult mõjuma ka keskkonnale. Meie planeedi looduse kaitsmine on suhteliselt raske. Ning neid kahjustavaid faktoreid on mitmeid.

Esiteks võiks ära märkida õhuhapniku vähenemise atmosfääris, mis on tingitud nende kütuste põletamisega. Sellest tulenevalt väheneb O2 pidevalt.

Teiseks eraldub kütuse põlemisel süsihappegaasi. See põhjustab kasvuhooneefekti. Selle tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO2 sisaldus kasvab.

Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Kasvuhooneefekti tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest süsinikdioksiidi molekulid neelavad infrapunakiirgust.

Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku (азот) - ja väävliühenditega (сера).Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades.

Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. (соединения свинца)

Kõige parem oleks keskkonnasaastatust vähendada minnes üle diiselmootoritele, sest diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid.

Kütuste kaevandamise negatiivsed mõjud

Töötav allmaakaevandus avaldab olulist

kompleksset mõju piirkonna pinnaveevoolule

(jõgede) hüdrogeoloogilisele reziimile ja

maapõue hüdrogeoloogilisele keskkonnale. Mõju pinnaveele on eelkõige tingitud

kaevandusvee väljapumpamisest.

Keemilise koostise poolest erineb see vesi looduslikust: mineraalsus 2-3 korda

sulfaatide, Ca ja Mg poolest suurem.

Mõjud põhjaveele (грунтовая вода). Põlevkivi kaevandamiseks on vaja põhjavett ära

juhtida. Probleemid: Põhjaveetaseme (уровень) alanemine. Ärajuhitava põhjavee muutunud keemiline koostis. Vee kvaliteet suletud kaevandustes (шахта) ja

karjäärides. Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud

vesi

Pärast tootmise lõpetamist kaevandustest vett enam

välja ei pumbata. Suletud kaevandustes

moodustuvad saastunud veega allmaa veekogud.

Vähesed teavad, et juba praegu on paljud mereasukad saastunud ohlike elementidega nagu näiteks elavhõbe (ртуть) ja paljude raskemetallidega. Need võivad sattuda toiduga inimorganismi ja põhjustada kogunedes haiguseid.

Näiteks loetakse püsivaid toksilisi ühendeid üheks Läänemere hüljeste ja

merikotkaste steriilsuse põhjustajaks 70.ja 80. aastatel. Merekeskonda jõuavad toksilised ühendid

peamiselt atmosfääri ja jõgede kaudu. Elavhõbeda osas korrektsed määrangud puuduvad, on vaid

hinnatud, et jõgedega toodav kogus ületab 50 tonni.

Mürgiste elementide sisaldus kasvab vastavalt toiduahelale, röövkalades on seda rohkem kui nende saagis jne.

Kasutatud materjalid

http://www.toitumisterapeudid.ee/failid/File/raskmetallid_Eesti_kalades%2026_02_11.pdf

http://miksike.ee/documents/main/referaadid/soojusmasinad.htm

http://www.okokratt.ee/seminarid/Polevkivi_kaevandamise_mojud.pdf