meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine · mis asetseb pihkva-riia kivitee, irboska alevi,...
Post on 03-Feb-2021
2 Views
Preview:
TRANSCRIPT
-
Väljaandja: Meremäe VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2008, 3, 37
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
Vastu võetud 25.10.2007 nr 5
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 7 alusel.
§ 1.Kinnitada Meremäe valla arengukava aastateks 2007 – 2010. ( juurde lisatud).
§ 2.Määrus jõustub 5. novembril 2007. a.
Volikogu esimees Margus PALOK
KinnitatudMeremäe Vallavolikogu
25.oktoobri 2007. a määrusega nr 5
Meremäe valla arengukava
2007 - 2010
SisukordSissejuhatusI ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND1. Asend.2. Kujunemine, ajalugu.3. Asustus, rahvastik.II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID1. Ettevõtlus ja tööhõive1.1. Tööhõive1.2. Ettevõtlus2. Turism ja puhkemajandus2.1. Turism, vaatamisväärsused2.2. Puhkemajandus3. Tehniline infrastruktuur3.1. Elamumajandus3.2. Teed3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid3.4. Elektrivarustus3.5. Soojavarustus3.6. Ühistransport3.7. Side, internet4. Keskkonnahoid4.1. Maafond4.2. Looduslikud veekogud4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala4.4. Maavarad4.5. Vee tarbimine4.6. Jäätmed4.7. Puhastusseadmed5. Haridus5.1. Põhiharidus5.2. Lasteaiad5.3. Noorsootöö6. Kultuur6.1. Rahvamajad6.2. Seltsitegevus6.3. Raamatukogud
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 1 / 24
#_Toc168355409#_Toc168355410#_Toc168355411#_Toc168355412#_Toc168355413#_Toc168355414#_Toc168355415#_Toc168355416#_Toc168355417#_Toc168355418#_Toc168355419#_Toc168355420#_Toc168355421#_Toc168355422#_Toc168355423#_Toc168355424#_Toc168355425#_Toc168355426#_Toc168355427#_Toc168355428#_Toc168355429#_Toc168355430#_Toc168355431#_Toc168355432#_Toc168355433#_Toc168355434#_Toc168355435#_Toc168355436#_Toc168355437#_Toc168355438#_Toc168355439#_Toc168355440#_Toc168355441#_Toc168355442#_Toc168355443#_Toc168355444
-
6.4. Muuseum6.5. Kultuurimälestised6.7. Kirikud, tsässonad7. Sport7.1. Spordirajatised ja -vahendid7.2. Spordialad8. Sotsiaalhoolekanne8.1. Sotsiaalasutused8.2. Sotsiaaltoetused9.Tervishoid10. TurvalisusMEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2010 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGAARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE
Sissejuhatus
Meremäe valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida valla arengutegevusi perioodil 2007 –2010 ning saavutada piirkonna tasakaalustatud areng.
Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadestja teemadest, kus omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll.
Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust,pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööderinevate partnerite, investorite ning avalikkusega.
Arengukava osad on Meremäe valla arengustrateegia aastateks 2007-2015 ja tegevuskava lähiaastatetegevustega.
Arengustrateegias on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid,arengustrateegia sisaldab visiooni – piirkonna üldise soovitud tulevikupildi kirjeldust. Arengustrateegias onsõnastatud peamised tegevussuunad võtmeprobleemide lahendamiseks ja visioonini jõudmiseks.
Arengukava koostati perioodil mai 2006 - juuni 2007.
I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND
1. Asend
Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliseltja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala,mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksulmoodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonegakahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ningMisso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu.
Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa.
Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlvamaakonnas põhjas.
Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võrulinnast, 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti Vabariigis, 290 kmTallinnast.
Üldandmed
2001 2002 2003 2004 2005 2006Rahvaarv 1459 1445 1403 1321 1319 1295Pindala, km² 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97Asustustihedus,elanikku km²kohta
11.1 10.9 10.6 10.0 9.9 9.8
Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond
Üldandmed
2001 2002 2003 2004 2005Rahvaarv 1279 1265 1249 1227 1203
Leht 2 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
#_Toc168355445#_Toc168355446#_Toc168355447#_Toc168355448#_Toc168355449#_Toc168355450#_Toc168355451#_Toc168355452#_Toc168355453#_Toc168355454#_Toc168355455#_Toc168355456#_Toc168355457
-
Pindala, km² 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97Asustustihedus,elanikku km²kohta
9.7 9.6 9.5 9.3 9.1
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
2. Kujunemine, ajalugu
Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalsereformi tulemusena, mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäevald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922.
Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Vahepeal käisid üsna tõsised vaidlusedvallakeskuse asukoha ja selle nime ümber. Nende tulemuseks oli see, et vallamaja otsustati ehitada üsnagi vallageograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpinateede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16.mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsavald nimetati ümber Meremäe vallaks.
Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis NSVL keskvõimusurvel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Sellehulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad.1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust ( Kapera,Möldre ja Vana- Vastseliina piirkonna külad).
Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal.
01. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallalening tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87 ajaloolise Setomaa suuremat javäiksemat küla.
3. Asustus, rahvastik
Elanikke 01.01.2007.a seisuga 1295 (sh Meremäe külas 177, Obinitsa külas 210, Miikse külas 53, Võmmorskikülas 37, Uusvada külas 38, Helbi külas 36), neist: koolieelikud (0-6) - 55, s.o 4,2% elanikkonnast; koolilapsed(7-18) - 266, s.o 20,5% elanikkonnast; tööealised (19-60) - 600, s.o 46,3% elanikkonnast; pensionärid (61-…) -374, s.o 29% elanikkonnast.
Elanike arv ja vanuseline koosseis
Aasta Elanikearv
0-14 14-24 25-34 35-44 45-54 55-65 Vanemadkui 65
2000 1306 227 111 144 155 157 175 3372001 1278 212 126 135 164 145 167 3292002 1264 208 130 132 164 141 163 3262003 1248 196 143 125 167 143 148 3262004 1227 182 156 119 164 144 140 3222005 1203 172 168 112 162 138 142 3092006 1295 154 166 148 161 178 162 326
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä,Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova,Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi,Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa,Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina,Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova,Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla,Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.
Suuremad külad
Küla Elanike
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 3 / 24
-
arvMeremäe 177 Meremäel asuvad: vallamaja
ja seal töötav raamatukoguning avalik internetipunkt,perearstipunkt, erapood, Meremäe– Obinitsa Põhikooli Meremäekoolihoone. Meremäe koolihoonesasuvad Meremäe lasteaed„Tsirgupesäkene”, postkontor jaMeremäe Rahvamaja. Meremäe-Obinitsa Põhikooli juurde kuulubkeraamika- ja puidutöökojagakäsitöömaja, kus asub MeremäeAvatud Noortekeskus.
Obinitsa 210 Obinitsa külas asuvad: SetoMuuseumitarõ/valla
turismiinfopunkt, Meremäe-ObinitsaPõhikooli Obinitsa koolihoone,Obinitsa lasteaed, Obinitsaraamatukogu, postkontor, perearstivastuvõtupunkt, Tarbijate Ühistukauplus, Seto Seltsimaja nimeall tegutsev Obinitsa Rahvamaja,Galerii Halas Kunn ning EestiApostliku Õigeusu Obinitsa IssandaMuutmise kirik ja surnuaed.
Miikse 53 Külas asuvad: Eesti ApostlikuÕigeusu Meeksi Ristija Johannesekirik ja surnuaed
Võmmorski 37 Külas asub KaguPiirivalvepiirkonna Piusa kordon.
Uusvada 38Helbi 36
II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID
1. Ettevõtlus ja tööhõive
1.1. Tööhõive
Vallas elas 2006. aasta andmetel 705 tööealist inimest. Töötuid oli 21, mis moodustas tööealisest elanikkonnast3,0 %. Siiski on vallas töö leidmine inimeste jaoks probleem.
Tööhõive
Aasta Tööealised Töötud sh abirahasaajad
Töötute osakaaltööealisestelanikkonnast%
Abirahasaajate %töötutest
2003 635 26 17 4,1% 65,4%2004 744 18 16 2,4% 88,9%2005 709 23 19 3,2% 82,6%2006 705 21 18 3,0% 85,7%
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
1.2. Ettevõtlus
Meremäe valla territooriumil tegutseb 2006. aasta andmetel 12 ettevõtet, 16 mittetulundusühingut ja 77füüsilisest isikust ettevõtjat.
Tuntumad ettevõtted kohapeal on Piusa Põllumajanduse OÜ, OÜ Kimeko, OÜ Estviikor, Setomaa TurismitaloOÜ, Seto Aedvili TÜ, OÜ Katusõkatja (Ahto Raudoja), OÜ Naxos (Koit Laanemäe), OÜ Seto Metall, OÜKimeko Kaubandus.
Ettevõtete arv
Leht 4 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
Kokku FIE Osaühing MTÜ ja SA2004 73 49 10 142005 80 56 9 152006 107 77 14 16
Allikas: Statistika regionaalandmebaas; Äriregister
Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenudharitavad pinnad; areng on olnud seotud tänu toetuste süsteemi stabiliseerumisele, uue tehnika soetamise,palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega.
SWOT
Tugevused NõrkusedVõimalus saada toetust uue tehnika soetamiseks
On olemas tegutsevad ettevõtted
Hea asukoht (turismi jaoks)
Säilinud käsitööoskused
Kohalike maavarade olemasolu
Veekogude olemasolu
Olemasolev küllaldane teedevõrk
Osalemine erinevates investeerimisprojektides
Riikliku programmi olemasolu
Kvalifitseeritud tööjõu puudumine
Töötute suur osakaal
Vähe tegevusvaldkondi
Kaugel suurematest keskustest ja turgudest
Teede võrgustik ja madalad raudtee viaduktid eisoodusta piiriäärset liikumist
Teede vilets olukord Setomaa piires
Olematu internet
Puudulik bussiliiklus
Inimeste tervislik seisund
Toodangu väiksemate koguste turustamise võimalusepuudumine
Töötleva tööstuse puudumine
Võimalused OhudPaindlikum toetuste süsteem
Väljastpoolt tulevad ettevõtlikud inimesed
Vabade eluruumide olemasolu
Maavarade olemasolu
Soodsad laenutingimused
Jahimaade olemasolu
Olemasolevad tootmishooned
Kasutamata põllumajandusmaad ja hooned
Investeeringute rahastamise võimalused
Kaugus turgudest
Teede halb olukord
Kvalifitseeritud tööjõu puudus
Vajaliku elektrivõimsuse puudus
Eesti Energia monopoolsus
Väike investeerimisvõime
Interneti halb levi
Kuritegevus kasv
Loodusõnnetused
Kasutamata hoonete varisemine
Probleemid
1. Umbrohtunud põllumaad
2. Kasutamata ja lagunevad ehitised
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 5 / 24
-
3. Madal ettevõtlusaktiivsus
4. Oskustööjõu puudus
5. Ettevõtjate suutmatus maksta konkurentsivõimelist palka
Visioon 2015
Maareform on lõpule viidud ja kõik maa on omandis. Kõik olemasolevad ehitised on kasutusele võetud,remonditud või lammutatud. Valla territooriumil tegutsevad konkurentsi-võimelised põllumajanduslikudettevõtted. On arenenud käsitööalane ettevõtlus. Valda on tagasi tulnud noored, kes soovivad siin ettevõtlustalustada ja edasi arendada. Turismiga tegelevate ettevõtjate arv on suurenenud.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Infrastruktuuri parendamine
2. Ettevõtjate koolituse korraldamine
3. Meremäe valla, kui investeerimiskeskkonna tutvustamine
2. Turism ja puhkemajandus
2.1. Turism, vaatamisväärsused
Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäevalla jaoks järjest suuremat tähtsust: tegutseb turismiinfopunkt ja muuseum, Seto Seltsimaja, suurenenud ontähistatud vaatamisväärsuste arv, paranenud viidastus, on olemas turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Kaunislooduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut.
Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond. Säilinud autentne setu kultuur, Piusa ürgorulooduskaitseala vaheldusrikas, puutumatu maastik, oma keel, elukombed, kaunid omapärased rahvariided,rahvalaul ja -tants.
Omakultuuril põhinevate ürituste ja õppuste korraldamine (leelo, tants, pillimäng, rahvussöök, käsitöö),Seto Muuseumitare Obinitsas, aktiivne puhkus (Piusa jõe ürgoru matkarada, Piusa käsitöö – savikoda),üritused-sündmused (Seto Kuningriigi päev, Lihavõttemaa, Savipäevad, talsipühad, kirikupühad – paasapäev,külakirmaskid), vaatamisväärsused (tsässonad, Piusa jõe liivakivipaljandid, setudele iseloomulikud sumbkülad),pere-, kooli- ja grupiturism.
Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumitarõs asuv turismiinfopunkt.
Olulisemad vaatamisväärsused vallas:
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Mõlemadkirikud on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Obinitsa kirikuhoone ehituseeestvõtja oli preester Villiam Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952. a. piiskopRomani poolt.
Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja Meeksi kirikul Vana jaanipäev 7. juuli. Mõlema kirikujuures asuvad kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa moodustab kääbaskalmistu I a.t.keskel. Obinitsa kalmistul asub ka piirkonna kuulsaima seto lauluema Hilana Taarka (1856-1933) haud.
Jaanikivi
Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevatomal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisnikukarjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid omapärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid.Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika.
Meremäe ja Kuksina mägi
Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavadka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud kaPihkva järve veepeegeldust, siit saanudki paikkond oma nime (mere mägi).
Viro kivirist
Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva teeääres. Lubjakivist rist 15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristidest. Virotsässon oli Paasapüha tsässon.
Leht 6 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
Obinitsa paisjärv
Obinits paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 hapindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks ja paadisõiduks.
Juudatarõ
Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotudkoobast on hakatud kutsuma juudatarõks (juudakoopaks, hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanastimindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijadkoopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal.Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tullesoli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa.
Seto lauluema kuju
Kuju (skulptor E. Rebane, E. Taniloo 1986, graniit) seisab kõrgel Obinitsa paisjärve kaldal. Monumendi ümberon maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Seto lauluema nime ei andnud rahvasigaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlemakuni 30 000 värsirida.
Tsässonad
Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesedehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist.Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak.Meremäe vallas on 2007 a. seisuga 12 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast: Ulaskova, Pelsi, Serga,Uusvada, Tobrova, Rokina, Meldova, Võmmorski (vana), osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Küllatova,Võmmorski, Obinitsa. Meeksis olevat varem olnud 3 tsässonat kuid neist pole ükski säilinud, samuti Viro külatsässon on hävinud, aset näitab vana kivirist. Obinitsa tsässon hävitati 1950 aastal. Ehituslikult omapäraseimoma Pelsi külas asuv tsässon, see on maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu annetati lambavilla jaoinapäid.Turistidele külastamiseks on mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee 6km, paremal pool Luikjärve talu juures ja 2006.a aastal valminud Obinitsa tsässon.
Härma müürümäed ja Piusa ürgoru matkarada
Piusa jõe ürgorust saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru matkarada (matkaraja kohta on koostatudkirjeldustega kaart). Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-,osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Härma mäemine müür ehk keldri müür,mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m,paljandi pikkus on 150 m. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder.
Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Temamitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel onvändatud üks väike lõik filmist "Libahunt”
2.2. Puhkemajandus
Vallas on olemas kaks suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust (SetomaaTurismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkemaja) ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal majutust.Majutusvõimalusi pakub ka Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe õpetajate majas asuv internaat, mille ruumidvajavad põhjalikku renoveerimist, internaadi sisustus uuendamist.
SWOT
Tugevused NõrkusedSeto pärimuskultuuriga seotud paikade ja üritusteolemasolu
Omakultuuri üritused
Looduse mitmekesisus
Külalislahke kogukond
Puhas ja puutumatu loodus
Puhkekohtade olemasolu
Kaugus suurematest keskustest
Kohalike teede halb seisukord
Kvalifitseeritud teenindajate puudus
Omafinantseerimise väike võime
Suuremate majutuskohtade vähesus
Avalike söögikohtade vähesus
Turismiteenuste vähesus
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 7 / 24
-
Majutuskohtade olemasolu
Osalemine piirkondlikes turismimarsruutides
Turvalisus
Kohalike käsitöötegijate vähesus
Võimalused OhudSetomaa ja seto kultuuri atraktiivsus
Seto käsitöö toodete turustamine
Kohalike noorte koolitamine (noorgiidid)
Uute piiripunktide avanemine
Koostöö turismifirmade ja partneritega
Eesti tuntuse suurenemine
Fondide ja programmide vahendite kasutamine
Muutumine massiturismi piirkonnaks
Kvalifitseeritud tööjõu puudus
Seoses piiride avanemisega on oht kuritegevusekasvuks
Atraktiivsete turismiobjektide väljalangemine (Piusakoopad)
Probleemid
1. Turismiteeninduse puudulikkus
2. Turismiobjektide madal kvaliteet
3. Internetiside vähene levik ja kohati vilets mobiiliside
Visioon 2015
Mainekas on puhata Meremäe vallas. Taastunud on tänavkülad, uusehitiste rajamisel eelistatakse ajaloolistehitusstiili. Meremäe mäel on vaatlustorn. Arenenud kõik vajalikud turismiteenused. On olemas spordi- jaterviserajad, skatepark, matkarajad. On taastatud traditsiooniline seto talu . Taastatud vanad ja ehitatud uusitsässonaid. Kogu valla territoorium on kaetud interneti ja mobiilside võrguga.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Puhkekohtade ja objektide hooldus
2. Ajalooliste ehitiste ja –objektide korrastamine
3. Kultuuriobjektide ligipääsetavuse parandamine
4. Kultuuritraditsioonide tutvustamine
5. Meremäe mäele valla vabaõhuürituste platsi väljaehitamine
3. Tehniline infrastruktuur
3.1. Elamumajandus
Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas ei ole loodud ühistuid. Meremäe külas asuvate kortermajadebaasil on moodustatud kolm korteriühistut. Kortermajades ei ole tehtud viimastel aastatel remonti.
3.2. Teed
Kaugematesse küladesse on viivate teede olukord on halb.
Valla teed
Teed kokku,Km
Kohalikudteed
Kohalikudmaanteed
Kohalikudtänavad
Metskondadeteed
Erateed
2005 143 103 103 0 0 402006 143 103 103 0 0 40
Allikas: Statistika regionaalandmebaas
Leht 8 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid
Koostatud ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid onnii Meremäe kui Obinitsa külas vanad ja vajavad uuendamist. 2006. aastal käivitus Obinitsa küla vee-jakanalisatsioonitrasside ehitus-ja renoveerimisprojekt.
Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega varustatuse probleemid.
2007. aastast rakendus vallas ülemaakonnaline Võrumaa Hajaasustuse Veeprogramm.
3.4. Elektrivarustus
Kaugemates külades ei jätku elektri võimsust. Esineb elektrivoolu sagedasi katkestusi. Meremäe ja Obinitsakülades on vaba elektrilist võimsust.
3.5. Soojavarustus
Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut elamute keldrites asuva 3 lokaalkatlamaja baasil. Ühespaneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Meremäe katlamaja hoone on müüdud eraomandisse.
Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud.Obinitsa katlamaja on likvideeritava OÜ Merob omandis.
Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade baasi
3.6. Ühistransport
Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil. Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole.
3.7. Side, internet
Suurem osa valla territooriumist on kaetud mobiilside võrguga. Operaatorid on Tele2, EMT ja Elisa.
2006 aastal käivitus ülemaakonnaline internetiprojekt, mis 2007 aasta lõpuks peaks valla territooriumil tagamainterneti 90%-le soovijaist.
SWOT
Tugevused NõrkusedMobiilside levi on paranenud
Piiriäärne asend soosib riigi poolt raha eraldamist
Obinitsa hea ühendus maakonna keskusega
Vajaliku elektrilise võimsuse olemasolu Obinitsas jaMeremäel
Olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava ja Obinitsa küla projektid
Konkurentsi puudumine elektrienergiaga varustamisel
Kaugemates külades vähene elektriline võimsus
Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni trassid onvananenud
Setomaa piires puudub loogiline transpordikorraldus
Keskküttesüsteemide amortiseerumine
Korteriühistute vähesus
Korraldatud jäätmeveo puudumine kaugemateskülades
Külades puuduvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid
Meremäe halb ühendus maakonna keskusega
Võimalused OhudOn olemas valla üldplaneering
On olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava
Looduskatastroofid võivad ohustada infrastruktuure
Sagedased elektrikatkestused
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 9 / 24
-
Suhteliselt rahuldav teede olukord
On võimalus taotleda raha EL -st
Piisava elektrivõimsuse olemasolu Obinitsas jaMeremäel
Interneti ühenduse paranemine
Plaanitav dolokivikarjääri avamine
Probleemid
1. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid.
2. Kohalike teede vilets olukord.
3. Joogivee halb kvaliteet.
4. Paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine.
5. Sagedased elektrikatkestused.
Visioon 2015
Ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja reoveepuhastusseadmed. Meremäe ja Obinitsa külades on puhasjoogivesi. Valda läbivad riigimaanteed on mustkatte all. Kogu vald on kaetud traadita internetisidega. Onkorrastatud piiräärsed teed. Uuendatud alajaamad ja kaasajastatud elektriliinid.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Koostada kõigi avalikult kasutatavate teede korrastamise pingerida.
2. Obinitsa ja Meremäe külades on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid.
3. Kortermajades on moodustatud korteriühistud.
4. Meremäe küla kortermajad on lokaalkatlamajade küttel.
5. Vald on võõrandanud kõik valitsemiseks mittevajaliku vara.
4. Keskkonnahoid
4.1. Maafond
Valla maafond kokku on 13196,7 hektarit.
Maafond
Aasta Maa-üksusi
Maafondkokku ha
Kogu-pind
Haritavmaa
Looduslikrohumaa
Metsa-maa
Õue-aiamaa
Sh abi-hooneteall
Muu maa Sh veeall
2003 1810 13196,7 10244,2 3985,9 1068,6 4513,5 98,0 16,4 578,1 61,62006 1880 13196,7 11835,7 5026,9 1189,6 4767,1 98,0 16,4 578,1 61,6
4.2. Looduslikud ja tehisveekogud
Valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa järv (suurusega 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Meremäe järv (2 ha).Valla piirijõena voolab Piusa jõgi. Ojadest on suurim Tuhkvitsa oja.
4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala
Maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitsealaon rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljanditekaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerudon paiguti väga järsud (kalle ulatub 35 kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Tänasenion säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja osaliselt ka sisseseaded. Kaitseala suurimaksväärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega 20-130m. Paljandidomavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust - nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe ürgorgon huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsaja väga tüüpilised pohla- ja samblikumännikud. Botaaniliselt on tähelepanuväärne mitmete lõunapoolsepäritoluga taimeliikide esinemine (palu-liivakann (Arenaria graminifolia), tatari põisrohi (Silene tatarica),
Leht 10 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
käokuld (Helichrysum arenarium) ja teised). Nimetamist väärib liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassiusmnemosyne) elujõuline populatsioon.
4.4. Maavarad
Maavarade registrisse on kantud üks ehituslubjakivi maardla – Tiirhanna Meremäe vallas.
Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkavitsa ja Väike-Härma liivamaardlad ning Küllatova savimaardla.Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks,viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks.
4.5. Vee tarbimine
Vallas on arvel 5 veekasutusloaga puurkaevu.
4.6. Jäätmed
Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid:õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed,värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed.
Meremäe ja Obinitsa külades on osaliselt korraldatud jäätmevedu.
4.7. Puhastusseadmed
Reostuskoormused on tunduvalt vähenenud. Obinitsa reoveepuhasti ei vasta nõuetele. Obinitsa koolihoonereovesi juhitakse puhastamata pinnasesse. Rekonstrueeritud Meremäe puhastusseadmed.
SWOT
Tugevused NõrkusedReostuskoormuse vähenemine
Suurenenud metsamaa pindala
Maastikukaitsealade olemasolu
Puhta veega veekogude olemasolu
Keskkonnaaktivistide olemasolu
Keskkonnaalase informatsiooni saamisevõimalused
Mitmekesine loodus
Inimeste vähene teadlikkus ja hoolimatu suhtumine
Korraldamata jäätmevedu
Hajaasustuses ja väiksematel ettevõtetel puuduvadreovee puhastamise süsteemid
Vähesed teadmised taimekaitsevahendite kasutamisel
Võimalused OhudEL toetuste kasutamise võimalused
Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine
Suurem tähelepanu informatsiooni levitamisele
Maastikukaitsealade ja hoiualade olemasolu
Korraldatud jäätmeveo puudumine külades
Võõrliikide pealetung
Heitgaaside mõju taimestikule
Kasutamata põllumaad (kulu põletamine)
Olmekeemia kasutamise suurenemine
Taimekaitse vahendite vale kasutamine
Inimeste hoolimatu suhtuminekeskkonnaprobleemidesse
Probleemid
1. Heakorrastamata puhkealad.
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 11 / 24
-
2. Teeääred ja metsaalused on reostatud.
3. Vähesed võimalused reoveesüsteemide rajamiseks hajaasustuses.
4. Hajaasustuses on jäätmevedu korraldamata.
5. Elanike vähene keskkonnateadlikkus.
6. Külades lagunenud hooned.
7. Teede kraavid reostatud olmeprügiga.
Visioon 2015
On korraldatud jäätmete kogumine hajaasustuses. On olemas avalikult kasutatavad korrastatud puhkealad. Onvälditud looduse reostumine jäätmetega. On olemas kaasaaegsed reovee puhastid Obinitsa ja Meremäe küladesja hajaasustuses. Avalikud kohad (bussiootekohad, ujumiskohad, külaplatsid) on korras, niidetud ja prahistpuhtad.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine.
2. Vältida jäätmete sattumist loodusesse.
3. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse.
5. Haridus
5.1. Põhiharidus
Vallas on üks kool: Meremäe-Obinitsa Põhikool, mis töötab kahes majas – Meremäel ja Obinitsas. Koolühendati 1. juulil 2004. aastal.
Kooli kasutuses olevate territooriumide suuruseks on Meremäel 5,3 ha ja Obinitsas 2,7 ha, kus paiknevadalljärgnevad hooned ja rajatised:
Kooli hooned ja rajatised
Meremäe ObinitsaHooned, rajatised Ehitusaasta, pind Hooned, rajatised Ehitusaasta, pind1. Kolmekorruselinekoolimaja
1960.a., 2016 m2 1. Kahekorruselinekoolimaja
1963.a., 1232 m2
2. 8 korteriga elamu 1955.a., 380 m2 2. 4 korteriga elamu 1962.a., 200 m2
3. Käsitöö- ja tööõpetusehoone
Renoveeritud 1997 -1998.a., 283 m2
3. Vana katlamaja hoone 1978.a., 108 m2
4. Kuur-abihoone 180 m2 4. Kuur-abihoone 1962.a., 136 m2
5. Staadion 1,4 ha, jooksuraja pikkus250 m
5. Staadion 0,9 ha, jooksurada 250 m(1963.a.)
Allikas: Kooli arengukava
Õpetajate arv on Meremäe-Obinitsa Põhikoolis 2007/2008 õppeaaastal 20, muu personal 12 inimest. Õpilastearv koolis 2006/2007 õppeaastal 67, s.h. Meremäe koolihoones 43 ja Obinitsa koolihoones 24 õpilast. Õpilastearv on vähenemas, õpilaste arvu vähenemist ning suuremat langust võib prognoosida aastaks 2011/2012, kuiesimesse klassi tuleb 1 laps.
7.-18. aastaste laste arvu prognoos 2007 – 2010
2004tegelik
2005tegelik
2006tegelik
2007 2008 2009 2010
(7-9-aastased)
41 34 26 21 24 24 25
(10-12-aastased)
39 33 37 41 34 26 21
(13-15-aastased)
43 47 45 39 33 37 41
Leht 12 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
(16-18-aastased)
58 58 50 43 47 45 39
Õpilastearvuprognooskokku
181 172 158 144 138 132 126
Allikas: Maakonna aastaraamat
5.2. Lasteaiad
Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”. Meremäe lasteaia ruumid on remonditud, lasteaed asub Meremäe-ObinitsaPõhikooli Meremäe koolimajahoone esimesel korrusel. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 15 last.Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial puudub aiaga piiratud territoorium. On vaja käelist tegevustarendavaid mänguasju. Alustatud on töödega uue mänguväljaku rajamiseks koolihoone taha.
Laste arv lasteaedades
2001 2002 2003 2004 2005 2006Meremäe15 1 15 1 16 1 14 1 15 1 14 1Obinitsa17 1 17 1 15 1 12 1 18 1 17 1
Allikas: valla lasteaiad
Obinitsa Lasteaed. Obinitsa lasteaed asub omaette majas. Maja vajab remonti: katuse vahetust, akende vahetust,siseremonti. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 12 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Onvaja mänguasju. Olemas aiaga piiratud territoorium, ei ole korralikku mänguväljakut.
5.3. Noorsootöö
Töötab Meremäe Avatud Noortekeskus. Noortekeskusel on oma ruumid (3), mis asuvad kooli käsitöömajas,Meremäe külas. Üks tuba on remonditud, ühes on remondiga alustatud ja üks tuba on täielikult välja ehitamata.Noortekeskuses käib iganädalaselt umbes kümmekond põhikooliealist noort (vahel ka gümnaasiumiealisi)ja vallas on 0,5 kohaga noorsootöötaja. Noortekeskus on alates 2006. aastast valla eelarveline asutus,noortekeskuse osalisi tegevusi kaetakse projektipõhiselt.
SWOT
Tugevused NõrkusedVajalikud tingimused (ruumide olemasolu, töötajateolemasolu)
Laste, õpilaste, noorte olemasolu, inimressurss
Rahaline toetus (valla eelarve + riigi eelarve)
Turvaline kasvu- ja õpikeskkond
Ilus loodus, puhas, keskkonna- ja inimsõbralik
Koolibussi olemasolu
Aktiivsed, töökad inimesed
Haridusasutustes tasuta hea toit lastele
Toimivad täiendkoolitused, koolitustel osalejatesuur arv
Toimib Setomaa arenguprogramm jakultuuriprogramm
Koolivälise tegevuse toetamine (noortekeskus,huviringid, pikapäeva rühm)
Erialaspetsialistide olemasolu
Vähene laste arv (liitklass, liitrühm)
Hooned, ruumid vajavad renoveerimist
Vabaaja veetmise võimaluste piiratus
Erialaspetsialistide puudus
Koolivälisel ajal puudub ühistransport valla erinevatepiirkondade vahel
Hoonete suured ülalpidamiskulud
Vähene koostöö asutuste vahel
Hariduslike erivajadustega laste olemasolu
Oma valla lapsed lähevad mujale põhikooli
Noorte lahkumine vallast
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 13 / 24
-
Interneti kasutamise võimalus
Individuaalne lähenemine, lapsesõbralikudharidusasutused. Hariduse andmine võimalikultelukoha lähedal
Erasektori ja sponsorite toetuse olemasolu
Võimalused OhudMaakonna hariduse arengukava olemasolu
Koostöö piirkonna teiste haridusasutustega
Erinevad rahastamisvõimalused (fondid, vallaeelarve)
Valla toetus
Piirkonna maine arendamine läbi hariduspoliitika
Ilus keskkond ja loodus
Olemasolev pärimuskultuur
Väljaarenenud infrastruktuur
Piiripunktide lähedus (töökohad, kutsesuunitlus)
Arenenud turismipiirkond
Erasektori ja sponsorite kaasamine
Koostöö III sektoriga
Täiendkoolitused
Laste arvu vähenemine
Piirkonna elanikkonna vananemine
Ebastabiilsed rahastamisskeemid
Inflatsioon, elukalliduse tõus
Infrastruktuur (bussiliikluse halb olukord, teede halbolukord, interneti puudumine
Valla kaugus suurematest linnadest / geograafilineasukoht
Kohapealsete töökohtade nappus
Suutmatus naaberkoolidega konkurentsis püsida
Lasteaedade vähese riigipoolse toetuse poliitikajätkumine
Ümberkorraldused koolivõrgus (laste arvuvähenemine)
Kaasaegsete õppevahendite kõrge hind
Probleemid
1. Laste arvu vähenemine
2. Hoonete mitterahuldav olukord, Obinitsas noortel ruumide puudumine
3. Hoonete suured ülalpidamiskulud
4. Vaba aja veetmise võimaluste nappus õhtusel ajal
5. Erialaspetsialistide vähesus
6. Info liikumine asutuste vahel ebapiisav
7. Arvutite puudumine noortekeskusel
8. Lasteaial puudub mänguväljak
9. Ebapiisav noorsootöö, kaasamata noored
Visioon 2015
Lastega peredele loodud turvaline, stabiilne ja kultuurne elukeskkond. Õppetöö toimub Meremäe külas. Setukultuur on kooli iga aine osa.Olemasolevad hooned kasutatud ökonoomselt. Soodustatakse täiend- ja ümberõpet.Hea koostöö ja info liikumine asutuste vahel. Rajatud mänguväljakud. Noored on kaasatud erinevatessetegevustesse.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Hoida lapsi ja anda neile alus- kui põhiharidus oma vallas.
2. Integreerida naaberpiirkondade (Tamme, Tuderna, Lindora, Kõrveküla, Möldriküla, Vana-Vastseliina) õpilasiõppima Meremäe valla kooli.
Leht 14 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
3. Leida parem rakendus, ratsionaalsem kasutus koolimajadele ja teistele hoonetele (vaba aja veetmisevõimalused õhtusel ajal, noortele ja pensionäridele oma ruum jne).
4. Luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate, vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutuste japiirkondade vahel.
5. Konkurentsivõimelise hariduse andmise säilitamine ja edasiarendamine vallas.
6. Valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustamine.
7. Noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate kooliväliste tegevusvõimaluste loomine.
8. Lasteaedade mänguväljakute väljaehitamine.
9. Valla hariduskorralduse projekti koostamine.
10. Jätkata põhihariduse andmist Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe koolihoones.
11. Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoonele rakenduse leidmine.
12. Obinitsa lasteaia ja raamatukogu ületoomine Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoonesse.
6. Kultuur
6.1. Rahvamajad
Meremäe vallas tegutseb 2 rahvamaja: Obinitsas 0,5, Meremäel 0,25 ametikohta. Obinitsa rahvamajal onoma maja (Seto Seltsimaja). Meremäel rahvamaja alalised ruumid puuduvad. Kultuuriürituste/sündmustekorraldamiseks kasutatakse Meremäe-Obinitsa Põhikooli 2 aulat-spordisaali, samuti vallamaja saali Meremäel.Rahvamajade juhatajate tööks on kultuurielu koordineerimine ja seltside projektinõustamine. Kummagirahvamaja juures puudub ringitöö, sest puuduvad rahalised vahendid ja on vähene inimressurss. Rahvamajadetegevus toimub enamasti projektipõhiselt.
6.2. Seltsitegevus
Piirkonna kultuurielu edendamisele aitavad aktiivselt kaasa kodanikeühendused. Hetkel tegutseb vallas 16aktiivsemat MTÜ-d, seltsi ja seltsingut.
Põhiline tegevus on kultuuri- ja külaelu valdkond, mis tugineb paljuski omakultuurile. MTÜ-de, seltside jaseltsingute tegevus on projektipõhine
Kodanikeühendused Meremäe vallas
Nimi Põhitegevus/tegevusvaldkondMeremäe Pensionäride Selts ürituste korraldamineObinitsa Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpeObinitsa naisselts „Miitsirk” naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamineMeremäe maanaiste seltsing ”Sipelgas” Meremäe piirkonna naiste vaba aja sisustamineMeremäe Raamatukogu Sõprade Seltsing ürituste korraldamineMTÜ Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortegaMiikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” Küla arengu toetamine, ürituste korraldamineHelbi leelokoor seto kultuurNoorte leelokoor Tsibihärbläseq Seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste
korraldamineHõpõhelmed ja Meremäe mehed Seto kultuurObinitsa Noorte seltsing Ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemineMTÜ Uusvada Potiseto Maaettevõtluse edendamine, töö noortegaKÜ Meremäe Tiigike korteriühistuKÜ Meremäe Kaasiku korteriühistuKÜ KOLMAS MAJA korteriühistuMTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuurSA Helgi ja Karl Rosen`i nimeline Fond Meremäe valla õppivate noorte toetamine
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 15 / 24
-
Meremäe Naiskoor Klassikalise ja kergemuusika viljelemine
6.3. Raamatukogud
Vallas on 2 avalikku raamatukogu,Obinitsas ja Meremäel. Obinitsa raamatukogu asub lasteaia hoones (1töötaja), Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel (1 töötaja). Obinitsa raamatukogu ruumid vajavadrenoveerimist, Meremäe raamatukogu ruumid on renoveeritud 2004. aastal. Raamatukogudes töötavad avalikudinternetipunktid. Obinitsa raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 2006. aastal lugejate nimekirjas 248, Meremäeraamatukogus 370 inimest.
Raamatukogud
Aasta Raamatu-kogu
Trükistearv
Luge-jaid
Lugejate%teenindus-piirkonnaelanikest
Laenu-tusi
Laenutusi1 lugejakohta
Külastustearv
Külastusielanikukohta
Personal
Meremäe 19048 366 49,8 15635 45,2 8417 12,1 12004Obinitsa 15789 245 39,1 7481 30,5 4072 6,5 1Meremäe 18330 336 48,4 14272 42,5 8279 11,9 12005Obinitsa 16038 244 39,4 7922 32,5 3559 5,7 1Meremäe 18259 370 53,5 14888 40,2 7874 11,4 12006Obinitsa 16169 248 41.0 7550 30.4 3844 6.3 1
Allikas: valla raamatukogud
6.4. MuuseumObinitsas külas asub valla allasutusena töötav Seto Muuseumitarõ.Oktoobrist maikuuni on rakendatud seal 1töötaja, ülejäänud ajaperioodil 2 töötajat. Muuseumitarõ ruumid renoveeriti 2004. aastal.
Aastateks 2006 – 2009 on muuseumile läbi Setomaa programmi planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine.
6.5. Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste arv (2003)
Kultuuri-mälestised
Kokku
sh ajaloo-mälestised
arheoloogiamälestised
arhitektuurimälestised
kunsti-mälestised
muinsuskaitse-ala
297 4 93 0 200 0
6.7. Kirikud, tsässonad
Obinitsas ja Meeksis tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused.
Tsässonad e. palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada,
Ulaskova, Pelsi külades. 2006. aastal valmis Obinitsa Seto Muuseumitarõ juurde Obinitsa tsässon, 2007. aastallisandub uusehitisena valmiv Kuige küla tsässon.
SWOT
Tugevused NõrkusedOmakultuuriga tegelejate ja pärimusekandjateolemasolu erinevates vanusegruppides
Kultuurilise omapära oskuslik kasutamine
seltside ja seltsingute olemasolu, nende aktiivnetegevus
Toimiv kohapealsete kultuuriasutuste võrgustik(rahvamajad, raamatukogud, muuseum, kirikud,MTÜ-d)
Riikliku Setomaa kultuuriprogrammi jaarenguprogrammi toimimine
Aktiivsete inimeste, tõsiste eestvedajate nappus,praeguste vedajate äraväsimine
Tegijate (vedajate) tunnustussüsteem puudub
Kohaliku elanikkonna madal enesehinnang, passiivsus
Ootused kultuurielule suured, kaasalöömise taheväike
Kohatine oskamatus teha koostööd naabritega (kateatud soovimatus)
Vähesevõitu suutlikkus osaleda projektides(kirjutamine, elluviimine, aruandluse koostamine)
Leht 16 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
Valla omaalgatusliku tegevuse toetuse olemasolu Projektipõhine kultuuritegevus ei kindlusta sellejätkusuutlikkust
Kultuuriürituste ebapiisav väärtustamine kohalikeelanike poolt
Seltside tegevustoetuse vähesus
külades kooskäimiskohtade nappus
Täiskasvanute ringijuhtide tasustamise puudumine
Võimalused OhudUute väljundite otsimine
hea koostöö kõikidel tasanditel (naabervallad,Setomaa, maakond, riiklik ja välismaine tasand)
riiklike toetusprogrammide võimaluste oskuslikumja aktiivsem kasutamine
kultuuriürituste, -objektide kasutamine vallamaine kujundamisel
huvi Setomaa ja tema kultuuri vastu
täiskasvanutele suunatud huvialaringidekäivitamine, juhendajate töö tasustamine
olemasoleva inimressursi (tegijad) vähene kaasamine
piirkonna elanike vähenemine
olemasolevate ruumide halb olukord (Obinitsaraamatukogu) või puudumine(Meremäe rahvamaja,seltsid)
Projektipõhine rahastamine ei kindlustakultuuritegevuse stabiilsust
Raamatute kallinemine ei võimalda vajalikul määraluusi raamatuid soetada
massikultuuri surve omakultuurile
omakultuuri kandjate vähenemine
kohaliku kogukonna vähene huvi kultuuriürituste vastu
riiklike toetusprogrammide võimalik lõppemine
Probleemid
1. Obinitsa raamatukogu-lasteaia hoone halb seisukord
2. Meremäe rahvamaja saali remondivajadus
3. Obinitsa rahvamaja remondivajadus
4. Valla kultuuri- ja noorsootöö korraldus
5. Muuseumi olmeruumide ja II korruse ebapiisav soojustus
6. Trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude komplekteerimisvõimaluste piiratus
7. Meeksi kiriku ja kalmistu omandiküsimus
8. aktiivsete külakogukondade ja kooskäimiskohtade nappus külades
9. Tsässonad vajavad renoveerimist, hooldamist
10. Meremäe leinapargi kui kohaliku pühapaiga idee väljaarendamine
11. Setu keele igapäevase kasutuse, traditsiooniliste käsitööoskuste, setu taluarhitektuuri, sepa- ja puutöö ningkeraamikaoskuste säilitamine ja edasi andmine piirkonnas
12. Setu kultuuri sisu vähene tundmine kohalike elanike hulgas
13. Erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib koostöötahet ja vahendeid
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 17 / 24
-
12. Infotehnoloogiliste vahendite vananemine (arvutite tarkvarad jne) kultuuriasutustes
Visioon 2015
Noored on hõivatud sihipärase tegevusega, valla kultuuritöö on ümber korraldatud. Vallamaja saal onrenoveeritud kultuuriüritusteks kasutamiseks.Raamatukogu trükiste soetamise raha kasvab igal eelarveaastalvähemalt 10% võrra. Kirik ja kalmistu on koguduse omad. Igal nulgal või suuremal külade grupil on omakooskäimise koht.
Tsässonad on korras, omandiküsimused lahendatud, kindla kirikupühaga seotud palvused on jõudnud kõikidessetsässonatesse, külarahvas hoolib oma tsässonast ja hoolitseb selle eest.
Traditsioonid on valla poolt väärtustatud, nendega tegelemist soositakse ja toetatakse.
Käivitunud on põhjalik setu kultuuriloo õpetus nii lastele kui täiskasvanutele. On leitud vahendid setu kultuuriväliste tegevuste toetamiseks, huviringide tegevuse rahastamiseks.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Kultuuriasutuste võrgu (rahvamajad, raamatukogud, muuseum) säilimine ja korrastamine vallas ning hooneteja kultuuriobjektide renoveerimine
2. Omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele kaasaaitamine.
3. Noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine.
4. Omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine (tegevustoetuste süsteemi loomine).
5. Huvialahariduse võimaldamine.
6. Täiskasvanud inimestele suunatud huvialaringide juhendajate töö on tasustatud.
7. Kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste, mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevusel.
8. Mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevuseks tingimuste loomine.
7. Sport
7.1. Spordirajatised ja -vahendid
Koolimaja juures Obinitsas ja Meremäel asuvad 2 staadioni, mõlemas piirkonnas on olemas kooli juures kaaula-spordisaal. Head võimalused on vallas tervisespordiga tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, olemason lumerada. Pallimänge on võimalik mängida Helbi küla palliplatsil, samuti mitmete talude palliplatsidel.
Spordivahenditest on koolimajades olemas esmased vahendid sportimiseks (võrkpallivõrgud, korvirõngad jmt).
Avalikuks kasutamiseks mõeldud jõusaali vallas ei ole. Kitsaskohaks on Meremäe ja Obinitsa staadionite halbolukord. Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist. Meremäe staadionile on rajatud ekstreemspordiväljak(skatepark) ja tänavakorvpalliplats.
7.2. Spordialad
Vallas harrastatakse ja tegeletakse vabal ajal spordialadest aktiivsemalt võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, koroona,lauatennise, suusatamise, ujumise ja kepikõnniga.
Spordiringides osalejate arv ning aktiivsete sportijate arv on talvel 40, suvel 70 (populaarne spordiüritus onnäiteks Obinitsas toimuvad pallimängude turniirid)
Vanuseliselt on spordiga tegelejate hulgas esindatud kõik vanusegrupid.
Suuremad spordiüritused on Paasavolle, jalgpallivõistlused, valla võrkpalliturniir, vastlapäev ning koolisläbiviidavad spordipäevad
Sporditegevuse rahastamiseks on valla eelarves eraldi rahalised vahendid, spordiüritusi rahastatakse ka läbiMeremäe valla omaalgatuse, rahastust on saadud ka mitmetest teistest allikatest, programmidest (kultuurkapital,riiklik kultuuriministeeriumi programm „sportlik koolivaheaeg” kohalikud ettevõtjad, sponsorid jm)
SWOT
Tugevused NõrkusedSporditegevuse traditsioonid Kooliväliste spordiringide juhendajate rahastamise
puudumine
Leht 18 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
Korras spordiväljak Obinitsas
Spordiväljak Meremäel
Spordiaktivistide olemasolu
Igas vanuses spordihuviliste olemasolu
Valla eelarves olemasolevad rahalised vahendid
Kena ja puutumatu loodus, suured kasutamatareservid aktiivse sportliku tegevuse viljelemiseks
Puudub toimiv tunnustamissüsteem (sportlased,eestvedajad)
Aktivistide väsimine
Järjepidevuse kadumine
Noored ei hinda olemasolevaid võimalusi, ei oskaneid väärtustada ja kasutada
Inimressursi piiratus
Meremäe piirkonnas eestvedajate vähesus
Vähene informeeritus erinevatest võimalustest
Inimeste ükskõiksus-passiivsus.
Puudub järjepidev rahastamissüsteem
Valla spordisaali puudumine
Elanike madal enesehinnang
Loodusliku ressursi vähene kasutamine
Võimalused OhudKaks spordiväljakut
Kaks aula-võimlat
Looduse võimaluste kasutamine
Lähiümbruses olemasolevate kahe sise-võimla,Orava ja Kääpa, ning Vastseliina kasutamine
Siselasketiir Vastseliinas kasutamine
Väimela ujula kasutamine
Võru spordihalli kasutamine
Piirkonna traditsioonilised spordialad: jalgpall,võrkpall, orienteerumine
Head spordiaktivistide motiveerimine
Piiriülese koostöö võimalused
Sporditegevuseks saab kasutada kooli vahendeid
Tunnustamissüsteemi väljatöötamine
Rahvaarvu vähenemine
Juhendajate motiveerituse vähenemine
Spordivahendite kulumine, kallinemine
Oleskleva elustiili süvenemine
Eestvedajate vähesus, hõivatus erinevatesvaldkondades, väsimine
Klubilise tegevuse puudumine.
Transpordi ja ruumide kasutamise pidev kallinemine.
Treeningrühmades vähe õpilasi.
Spordiväljakute kulukas hooldamine.
Vähene huvi sportimise vastu
Probleemid
1. Spordirajatiste halb olukord ( Meremäe ja Obinitsa staadionid vajavad investeeringuid)
2. Erinevate spordivahendite nappus, vananenud spordiinventar
3. Vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu
Visioon 2015
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 19 / 24
-
Renoveeritud ja korras staadionid Meremäel ja Obinitsas. Piisavalt vahendeid erinevate spordialadegategelemiseks. Suurenenud tervisespordiüritustest osavõtt. Toimivad sportlikud võistlused ja üritused külades,kogu vallas. Noortespordi järjepidev toetamine.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute väljundite otsimine, spordiürituste, traditsioonide taaselustamine
2. Spordirajatiste renoveerimine
3. Elamuspargi rajamine Meremäele
4. Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa hoone saaliosa renoveerimine koos sauna, jõusaali ja pesuruumideväljaehitamisega
8. Sotsiaalhoolekanne
8.1. Sotsiaalasutused
Sotsiaalhoolekande asutustest asub Meremäe küla paneelmajas 2007. aastal renoveeritud ruumidega Meremäevalla varjupaik-turvakorter. Varjupaik on koduks vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatelekodanikele - seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringne ea- ja seisundikohane hooldus. Varjupaigas elas2007. aasta 01.04. seisuga 10 inimest.
8.2. Sotsiaaltoetused
01.01.2007 aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel oli vallas 1295 elanikku sh.
Tööealisi 600
lapsi kuni 19 321
pensionäre 374
puudega inimesi 377
sh. hooldajaga 89
Toimetulekutoetused - vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevadsotsiaaltoetused:
riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused- makstakse toimetulekust vahendite
piisavuse korral, on põhiliselt ettenähtud paljulapseliste peredele, lapsinvaliididele jt. riskigruppidele;
hooldajatoetus – vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks.
Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Meremäe vallas koduteenuse st avahoolduse osutamiseks, tasumakstakse individuaalhoolduse puhul.
kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused-makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatudvõi erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole võimalik kompenseerida teisteriiklike või kohalike toetustega, osaliseks katmiseks.
Toimetulekutoetus (tuh. krooni)
2001 2002 2003 2004 2005 2006929 524 651 619 720 534
01.01.2007. aasta seisuga on vallas 50 toimetulekutoetuse saajat, 5 inimest vajab hooldusteenust, (VõruErihooldusosakonnas 1 inimene, Vastseliina Hooldekodus 3 inimest ja Valga Hoolekodus 1 inimene), 89inimesele on määratud hooldaja.
Täiendavad sotsiaaltoetused
Toetuse liik ToetusKindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, laste- ja eakate
jõulupakid, toetus hoolduskulude katteks, küttepuudetoetus, jm toetused
Ühekordsed taotlused avalduse alusel Laste prillide toetus, hambaravi, ravimite jameditsiiniliste abivahendite toetus, küttetoetus,
Leht 20 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
transporditoetus, õnnetusjuhtumi või kriisolukorratoetus, huvikoolis käivate õpilaste sõidukulude toetus,jm toetused
9.Tervishoid
Tervishoiuteenust pakutakse vallas Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas (Meremäe Perearstikeskus)asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud 2007. aastal. 2007. aasta aprillis oli Meremäe valla perearstinimistusse kantud 1139 isikut, neist 139 isikut kindlustamata.
Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Võru häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Statsionaarsearstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Vallaspuudub apteek.
SWOT
Tugevused NõrkusedTurvaline elukeskkond
Lasteasutuste olemasolu (2 lasteaeda, põhikool)
Kohaliku initsiatiivi tõus külades
Toimiv sotsiaalabi (toetused, turvakorter,vallakorterid)
Esmatasandi arstiabi
Elukondlikud teenidusasutused (2 kauplust,2 postkontorit, raamatukogud, bussiliiklus)
Seltsitegevus
Huvitegevuse toetamine (lastel on tegevust)
Sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste alane infomeedias
Puuduvad kodutud
Elanikkonna kõrge vanus noorte vähene osakaal
Töökohtade nappus
Probleemsete perede toimetulematus lastekasvatamisel ja hooldamisel
Liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestevajaduste ebapiisav rahuldamine
Noortel ei kujune tööharjumisi
Vaba aja sisustamise võimaluste vähesus
Tööharjumuse puudumine pikaajalistel töötutel
Transpordi probleem eriarstidele konsultatsioonilekäimisel (Võru, Tartu)
Vallasisene transport ebapiisav arsti juures käimiseks
Kaugus maakonna keskusest
Elukondlike teenindusasutuste puudumine kohapeal(juuksur, saun, pesuköök)
Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem
Ebapiisav info liikumine (toetustest ja võimalustestteavitamine)
Külavanemate süsteemi puudumine
Võimalused OhudSotsiaalteenuste spektri laiendamine:(hooldustöötaja; koduhooldus; turvakorter;päevakeskus)
Sotsiaalkorterite loomine
Hambaravi teenuse jätkuv osutamine
Koostöö kogutustega
Tugi ja kasuperede koolitamine
Koostöö naaber omavalitsustegasotsiaalvaldkonnas
Madal iive
Elanikkonna halb tervislik seisund
Noorte ja elujõuliste elanikkonna väljaränne
Elanikkonna vananemine
Hoolitsuseta lapsed, hooldamata vanurid
Sõltuvusainete kasvav tarbimine
Tööharjumise puudumine (osal elanikkonnal)
Valla elanikkonna vähenemine
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 21 / 24
-
Noortekeskuse töö jätkamine, hoogustamine,laiendamine
Tööhõive parandamine läbi kutsekoolitusprojektide (õpipoiss)
Tervise eest hoolitsemise võimaluste loomine(massaaž, võimlemine, aeroobika)
Elanikkonna teadlikkuse tõstmine (tervise-edendus) projektides osalemine
Koostöö eritasandil erivajadustega inimestehoolekandes
Naabrivalve arendamine (külavanemad, kodusedemad)
Sportimisvõimaluste parandamine
Pikaajaliste töötute tööle rakendamine (vallaeelarvesse planeerida raha)
Info edastamise parandamine ( vallaleht, setomaa,raamatukogud)
Laat või taaskasutuskeskus (ostan, müün,vahetan)
Kohapeal töötute koolitus või koostööprojektidnaabritega
Ravimid kallid (suureneb valla eelarvest toetustemaksmise vajadus)
Eriarstiabi kallinemine (transport, visiiditasu)
Stressi tugevnemine järskudest muutustest ühiskonnas
Üldine hinnatõus
Tööpuudus, töökohad kaugel, tööjõupuudus
Varjatud töötus
Probleemid
1. Töökohtade nappus
2. Elanikkonna vähenemine
3.Terviseteenuste osutamist kohapeal ei ole
4. Sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osa-
5. kaal, teenuste spekter väike
6. Tööharjumuse puudus: noortel, töötutel
7. Ebapiisav ühistransport ja kallis isiklik transport
8. Vabaaja-ja sportimisvõimaluste vähesus
9. Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele
Visioon 2015
Kõigile Meremäe valla elanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ningvõimaluse elada inimväärselt kogu elu.
Elanikkonna arv on tõusnud, valda on tulnud elama noori peresid, tegutsevad lasteaiad, kool. Arstiabi –hambaarst, perearst ja teised teenused, on kohapeal kättesaadavad. Väljaarendatud sotsiaalteenuste võrk. Loodudtingimused mugavaks transpordiks. Pakutakse tugiisiku ja toetatud elamise teenust. Laienenud on seltsitegevusja sportimine.
Elukeskkond on turvaline. Koostöös vallavalitsusega pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Terve ja tugev töövõimeline elanikkond
2. Elanikele vajalike Sotsiaalteenuste osutamine kohapeal (lastekaitse, pesupesemine, päevakeskus, avahooldus,turvakorter)
Leht 22 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
-
3. Tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste laiendamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine
4. Kohapealse arstiabi säilitamine ja laiendamine (koduõendus)
5. Ühistranspordi korrastamine
6. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine, täiendamine
7. Koostöö tugevdamine kogudustega ja küladega, külavanemate süsteemi taastamine
10. Turvalisus
Meremäe valda teenindab üks konstaabel. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Enamusvallaasutusi on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve.
Valla territooriumil on palju tühje valveta eravalduses olevaid hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel jaObinitsas on valgustatud.
Liiklusohutus
Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja varustatud liiklust reguleerivate märkidega.
Tuleohutus
Kohapeal on säilitatud tuletõrjeautod. Tuletõrjeekipaažide rahastamine toimub valla eelarvest.
Hea koostöö Võrumaa Päästeteenistusega (koostööleping väljasõitude osaliseks finantseerimiseks).
Kuritegevus
Peamised vallas toimepandud kuriteod on kergemat laadi, siiski on täheldatav Meremäe vallas toimepandudkuritegude ja väärtegude arvu tõus 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga.
Kuritegude analüüs Võru Konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnas 2006. aastal
Kuriteod 2005 2006 muutused %Meremäe vald kokku 17 32 15 47sh alaealised 0 0 0 0,0
Vabatahtlikud abiühendused
Kaitseliidu kohaliku struktuuri olemasolu.
SWOT
Tugevused NõrkusedAktiivne kogukond
Aktiivsed eestvedajate olemasolu
Konstaabliteenus kohapeal
Kohalikku elu arendavate programmide olemasolu
Nõrk koostöö tahe
Tööjõu puudus
Kaugus linnast
Ühistranspordi vähesus
Võimalused OhudTurvafirmateenuse võimaluste loomine
Kaitseliitlaste suurem kaasamine (abipolitseinikekskoolitamine jne)
Tööhõive suurendamine läbi erinevate koolitus- jtprojektide
Konstaablikohtade koondamine
Piiririkkumised
Loodusõnnetused (metsatulekahjud, jne)
Tööpuuduse suurenemine (töökohtadekadumine jne)
Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 23 / 24
-
Probleemid
1. Metsatulekahjude puhul piiratud ligipääs põlengutele.
2. Vähestes valla omandis olevates hoonetes paigaldatud tuletõrje-ja valvesignalisatsioon.
3. Kulupõletamisperioodil hooletu suhtumine tuleohutusse.
4. Rahaliste vahendite piiratus kogu turvalisust tagavate tegevuste elluviimiseks (alaliste tuletõrjeekipaažideülevalpidamine, asulate välisvalgustus, jne).
Visioon 2015
Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele.
Eesmärgid ja tegevussuunad
1. Naabrivalve käivitamine
2. Turvalisust tõstvate ürituste läbiviimine
3. Abipolitseinike töö käivitamine
MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2010 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGAEesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks:
Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üleeestilised eesmärgidinimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseksEestile Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisel.
Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi):
Euroopa Sotsiaalfond(ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajatekonkurentsivõime tõstmisele.
Euroopa Regionaalarengu Fond(ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks.
Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond(EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaeluümberkorraldamist.
ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINEArengukava täitmist kontrollivad vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava ja selle muutmiseeelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt igaaasta 1. oktoobriks vaatab vallavalitsus koostöös volikogu komisjonidega arengukava läbi ja võtab vastu otsusearengukava muutmise kohta.
Arengukavast lähtuv tegevuskava kinnitatakse igaaastaselt järgneva aasta eelarve menetlemise käigus seadusessätestatud korras.
Leht 24 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine
top related