meie päästjad
Post on 23-Mar-2016
360 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Antti Lääts Meie. Päästjad
1
Antti Lääts Meie. Päästjad
2
Tuleingel
Millised on tuleingli silmad?
Siis kui väljas tuulised on ilmad,
kaminas või ahjus nurru lööb,
sooja annab, teeb ta oma tööd.
Silmad säravad ja hellad tal,
kuni praksub tuli pliidi all.
Millised on tuleingli käed?
Võitmatud on nende käte väed.
Siis kui taevast välguna ta tuleb,
ingel oma hellad silmad suleb.
Käed nii vägevad on tal,
kaunid näivad ainult taeva all.
Millised on tuleingli kannad?
Hävitada võivad metsad, rannad.
Mets ei taha ingli jalgu tunda,
Ta ei jõua kuumi taldu kanda.
Kannad kiired, tulised on tal,
metsa ilu tahmub nende all.
Millised on tuleingli palged?
Nende paistel lapsel olla valge.
Ingel annab talle sooja, valgust,
võimalikku uut ja puhast algust.
Palgeid erisuguseid on tal
lapsel üksi ohtlik olla nende all.
Kristel Lempu
Luunja Keskkooli klassiõpetaja
Antti Lääts Meie. Päästjad
3
ALUSTAME ALGUSEST ....................................................................................................... 9
MIS ON PÄÄSTETEENISTUS ............................................................................................................................. 9
PÄÄSTETEENISTUS ON OLEMAS ALATI .......................................................................................................... 9
PÄÄSTEAMET .................................................................................................................................................. 9
EESTIS ON NELI PÄÄSTEKESKUST ............................................................................................. 10
LÕUNA – EESTI PÄÄSTEKESKUS .................................................................................................................... 11
LÄÄNE- EESTI PÄÄSTEKESKUS ....................................................................................................................... 11
PÕHJA- EESTI PÄÄSTEKESKUS ....................................................................................................................... 12
IDA-EESTI PÄÄSTEKESKUS ............................................................................................................................. 13
PÄÄSTETEENISTUS EI OLE AINULT PÄÄSTJAD .......................................................................... 14
JÄRELEVALVETÖÖTAJAD ............................................................................................................................... 14
PLANEERIJAD ................................................................................................................................................ 15
HALDUSTÖÖTAJAD ....................................................................................................................................... 15
PRESSIESINDAJAD ......................................................................................................................................... 15
KOOLITAJAD ................................................................................................................................................. 15
ENNETUSTÖÖTAJAD ehk ENNETAJAD .......................................................................................................... 15
NUBLU .......................................................................................................................................................... 15
LAPSED JA PÄÄSTETEENISTUS ................................................................................................. 17
PÄÄSTEALA NOORTERINGID ......................................................................................................................... 17
PÄÄSTEALA NOORTELAAGER........................................................................................................................ 20
DEMINEERIJAD ....................................................................................................................... 24
DEMINEERIJATE VARUSTUS ......................................................................................................................... 25
HÄIREKESKUS ................................................................................................................. 27
HELISTADES HÄDAABINUMBRIL 112 ............................................................................................................ 29
MINU ABIPALVE ............................................................................................................................................ 29
MIS JUHTUB PÄRAST HELISTAJA ABIPALVET ................................................................................................ 30
RÄÄGIME PÄÄSTJATEST .................................................................................................. 31
KES ON PÄÄSTJA ........................................................................................................................................... 31
PÄÄSTETÖÖDE JUHT ..................................................................................................................................... 34
PÄÄSTEKOMANDO .......................................................................................................... 35
RÄÄGIME NATUKENE TULETÕRJE AJALOOST ................................................................... 37
EESTI TULETÕRJE AJALOOST .................................................................................................... 37
TALLINN ........................................................................................................................................................ 37
PÄRNU .......................................................................................................................................................... 38
EESTI ESIMESED TULETÕRJEKOMADOD ................................................................................... 39
TALLINNA MUSTPEADE VENNASKONNA TULETÕRJEKOMANDO ................................................................. 39
ESIMESED KUTSELISED TULETÕRJEKOMANDOD .......................................................................................... 39
PÄÄSTJA VARUSTUS ........................................................................................................ 41
PÄÄSTJATE KAITSERIIETUS ...................................................................................................... 43
VAHERIIETUS ................................................................................................................................................ 43
TULEKUSTUTUSRIIDED EHK LAHINGRIIDED .................................................................................................. 43
Antti Lääts Meie. Päästjad
4
KIIVRISUKK .................................................................................................................................................... 44
KUMMIKUD VÕI SAAPAD ............................................................................................................................. 44
KINDAD ......................................................................................................................................................... 45
KIIVER ........................................................................................................................................................... 45
VÖÖ .............................................................................................................................................................. 47
HINGAMISAPARAAT ..................................................................................................................................... 48
PÄÄSTEMASK ................................................................................................................................................ 50
RÄÄGIME PÄÄSTEAUTODEST .......................................................................................... 50
PÕHIAUTO .............................................................................................................................. 50
IGAL PÕHIAUTOL ON NIMI ...................................................................................................... 51
RÄÄGIME PÕHIAUTODEST JA NENDE NIMEDE SAAMISLOOST ................................................. 51
KÄRMAS KATARIINA ..................................................................................................................................... 51
MEITE MATHILDE ......................................................................................................................................... 53
TEELE ............................................................................................................................................................ 55
BARBARA ...................................................................................................................................................... 57
TIIU ............................................................................................................................................................... 58
ERIAUTOD ...................................................................................................................... 60
PAAKAUTO ............................................................................................................................. 60
TÕRS ............................................................................................................................................................. 61
REDELAUTO JA TÕSTUK .......................................................................................................... 62
ROBERT JA PIKK ROBERT .............................................................................................................................. 62
KARL.............................................................................................................................................................. 64
PIKK JAKOB ................................................................................................................................................... 65
JUHTIMISAUTO EHK STAABIAUTO ................................................................................... 65
KUBJAS .......................................................................................................................................................... 65
KILTER ........................................................................................................................................................... 66
SUUR TÕLL .................................................................................................................................................... 67
PÄÄSTMISEKS ON VEEL TEHNIKAT- ABITEHNIKA .......................................................................................... 68
KUIDAS SÜNNIB PÄÄSTEAUTO ................................................................................................ 70
RAADIOSIDE ................................................................................................................... 77
RAADIOSIDE KUTSUNG ................................................................................................................................. 78
VÕRDLEME PÄRNU PÄÄSTEAUTOSID JA NENDE RAADIOSIDE KUTSUNGEID ............................................... 79
Kiirabiautod .................................................................................................................................................. 79
MIS ON KARUL KÕHUS. EHK MIS ON PEIDUS PÕHIAUTO KAPPIDES .................................. 80
Tõstame kappide uksed üles ja vaatame natukene lähemalt .................................................... 80
PÕHIAUTO VASAKU POOLE KAPID ............................................................................................................... 80
PÕHIAUTO PAREMA POOLE KAPID ............................................................................................................... 83
MIDA SAAB TEHA PÕHIAUTOGA ................................................................................................................ 86
RÄÄGIME PÄÄSTMISEST.................................................................................................. 86
PÕHIAUTO PEAL OLEVAD VAHENDID PÄÄSTMISEKS ................................................................ 86
Antti Lääts Meie. Päästjad
5
HÜDRAULILISED PÄÄSTEVAHENDID ............................................................................................................. 86
KUIDAS PÄÄSTETAKSE LIIKLUSÕNNETUSEL INIMESI KUI NAD ON AUTOS KINNI ...................... 90
AUTO UKSE EEST ÄRA VÕTMINE .................................................................................................................. 92
PNEUMAATILISED PÄÄSTEVAHENDID .......................................................................................................... 97
KITSASSE KOHTA KINNI JÄÄNUD INIMESE PÄÄSTMINE .............................................................................. 101
KUI ÕNNETUS JUHTUB VEES ........................................................................................... 102
PÄÄSTJATE VARUSTUS INIMESE PÄÄSTMISEKS VEEST ............................................................. 102
INIMESE PÄÄSTMINE VEEST ....................................................................................................................... 108
KUI ÕNNETUS JUHTUB MEREL ........................................................................................ 113
LOOMADE PÄÄSTMINE .......................................................................................................... 114
ÕNNETUSED OHTLKIE AINETEGA .................................................................................. 116
PÄÄSTJATE VARUSTUS KEEMIAÕNNETUSE LIKVIDEERIMISEKS .................................................................. 117
KUI ON JUHTUNUD KEEMIA ÕNNETUS ................................................................................... 118
RÄÄGIME TULEST JA TULEKAHJUDEST ............................................................................ 123
TULI EHK PÕLEMINE JA KUIDAS TEKIB TULEKAHJU .................................................................................... 123
KUIDAS TULEKAHJU ARENEB ...................................................................................................................... 124
MIKS ON TULEKAHJUD OHTLIKUD .............................................................................................................. 125
RÄÄGIME ERINEVATEST TULEKAHJUDEST ............................................................................... 128
HOONETE TULEKAHJUD .............................................................................................................................. 128
METSATULEKAHJUD .............................................................................................................. 129
TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE ........................................................................................ 132
MILLISE VARUSTUSEGA TULD KUSTUTATAKSE ........................................................................ 132
TULETÕRJEPUMBAD ................................................................................................................................... 132
TULETÕRJEVOOLIKUD ................................................................................................................................ 134
JOATORUD JA LAFETID ............................................................................................................................... 136
VEESEINJOATORU ....................................................................................................................................... 137
NAELJOATORU ............................................................................................................................................ 138
LAFETID ....................................................................................................................................................... 139
HARGNEMINE ............................................................................................................................................. 140
KUIDAS SAAB KUSTUTUSVESI PÄÄSTEAUTO PAAGIST TULLE ..................................................................... 142
MIKS RÄÄGITAKSE, ET PÄÄSTEAUTO PAAK ON ALATI TÜHI ................................................................... 143
MIS SAAB SIIS KUI PÄÄSTEAUTO PAAK ON TÜHI ..................................................................... 144
TULETÕRJEHÜDRANT ................................................................................................................................. 144
PAAKAUTO BASSEINID ................................................................................................................................ 149
MIKS ON TULEKAHJUDEL JA ÕNNETUSTEL NII PALJU PÄÄSTEAUTOSID ..................................................... 150
TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE ........................................................................................ 151
HOONETE TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE ................................................................................ 151
SUITSUSUKELDUMINE ................................................................................................................................ 151
KUSTUTAMINE ............................................................................................................................................ 155
Antti Lääts Meie. Päästjad
6
TSISTERNIDE JA MAHUTITE KUSTUTAMINE ............................................................................................... 158
METSA JA MAASTIKUTULEKAHJUDE KUSTUTAMINE .................................................................................. 159
MIS SAAB SIIS KUI TULEKAHJU ON KUSTUTATUD ...................................................................................... 165
PÄÄSTJA ELUKUTSE ....................................................................................................... 166
KAASAEGNE PÄÄSTJA JA KESKAEGNE RÜÜTEL ........................................................................................... 166
PÄÄSTJAD KUI ORGANISATSIOON .......................................................................................... 167
NAISED JA PÄÄSTETEENISTUS .................................................................................................................... 168
TULETÕRJUJATE HÜMN .............................................................................................................................. 170
PÄÄSTJA VANNE ......................................................................................................................................... 172
KUIDAS SAAB PÄÄSTJAKS ....................................................................................................... 173
KES SAAVAD OLLA PÄÄSTJAD ..................................................................................................................... 173
MIDA PÄÄSTJALT NÕUTAKSE ..................................................................................................................... 173
ELUKUTSELISED PÄÄSTJAD ......................................................................................................................... 174
VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD ....................................................................................................................... 175
KUIDAS PÄÄSTJAID ÕPETATAKSE JA TREENITAKSE ........................................... 175
PÄÄSTEKOOL ......................................................................................................................... 176
EESTI RAHVUSLIK PÄÄSTEMEESKOND ............................................................................. 177
PÄÄSTEMEESKONNA AJALOOST ................................................................................................................. 177
VABATAHTLIK RESERVPÄÄSTERÜHM ...................................................................................... 178
KODUSED ABIVAHENDID ........................................................................................................ 179
SUITSUANDUR ............................................................................................................................................ 179
KUIDAS TÖÖTAB OPTILINE SUITSUANDUR .......................................................................................... 180
IOONANDUR ............................................................................................................................................... 181
SUITSUANDUR KURTIDELE ......................................................................................................................... 182
SUITSUANDURITE AJALUGU ....................................................................................................................... 183
SUITSUANDURITE MUUSEUM .................................................................................................................... 183
VINGUANDUR ............................................................................................................................................. 183
TULEKUSTUTI, MIKS ON TEDA VAJA JA KUIDAS TA TÖÖTAB ...................................................................... 184
KUIDAS PULBERKUSTUTI TÖÖTAB .............................................................................................................. 184
TULEKUSTUSTEKK ....................................................................................................................................... 186
PÄÄSTEVEST ............................................................................................................................................... 188
KINDLUSTUS ............................................................................................................................................... 188
TULETÕRJESPORT KUI PÄÄSTJATE SPORT ....................................................................... 189
100m TAKISTUSRIBA LÄBIMINE .................................................................................................................. 189
KONKSREDELIGA RONIMINE....................................................................................................................... 190
MEESKONNA HARGNEMINE MOOTORPUMBAGA ..................................................................................... 192
4x 100m TEATEJOOKS................................................................................................................................. 193
TULETÕRJESPORDI VÕRDLUS PÄÄSTJA TÖÖGA ......................................................................................... 196
TULETÕRJESPORDI VARUSTUS ................................................................................................................... 196
KÕRGHOONE KUNINGAS ............................................................................................................................ 201
PÄÄSTJATE AUSTAMINE ................................................................................................. 202
PÄÄSTJATE AUMÄRGID .......................................................................................................... 202
Antti Lääts Meie. Päästjad
7
ELUPÄÄSTJA MEDAL ................................................................................................................................... 202
PÄÄSTETEENISTUSE RIST ............................................................................................................................ 203
KA PÄÄSTJATEGA JUHTUB ÕNNETUSI ........................................................................................................ 204
HUKKUNUD PÄÄSTJA ÄRASAATMINE ......................................................................................................... 204
LAPSED-ELUPÄÄSTJAD 2002-2009 .................................................................................. 211
2002 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ............................... 211
2003 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 212
2004 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 213
2005 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 213
2006 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 215
2007 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 217
2008 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ............................... 217
2009 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 219
RAAMATU AUTOR TÄNAB ............................................................................................. 219
Antti Lääts Meie. Päästjad
8
1978. aasta maist detsembrini olin Ameerika Ühendriikides föderaalne
metsatuletõrjuja. Ma tean, kuidas süsi ja suits ja vesi mõjuvad su nahale ning
kuidas see ära parkub. Ma tean, mis tunne on, kui sa ei saa hingata. Minu kõige
pikem missioon oli järjepanu üksteist päeva pikk ja ma mõistan päästjaid.
Päästjad kaitsevad Eestimaad. Kaitsevad tule ja kaitsevad naftareostuse eest,
kaitsevad veel paljude õnnetuste eest. Olen uhke Eesti päästjate valiku ja
pühendumise üle.
Astudes aga minevikust tänapäeva, siis näeme, et päästja ei tähenda enam vaid
tuletõrjujat. Päästetöötaja on ka demineerija. Kriisireguleerija. Ennetaja ja
järelevalvaja. Ka hädaabitelefonile 112 vastaja.
Nii on päästjatel oluline roll meie sisejulgeoleku hoidmisel. Nagu politsei,
piirivalve, kodakondsus- ja migratsiooniametnikud või kaitsepolitsei, on
päästeteenistus osa sisejulgeoleku tervikust, millel – ja seda on oluline mõista –
pole Euroopa Liidus enam vaid riigisisene roll.
Mina usun päästjatesse nagu ka vabatahtlikesse pritsumeestesse. Ma usun
kõigesse sellesse, millest räägib tuletõrjujate hümn, kui vasksarvede hüüd ja
abikaja on kõlanud:
„Nüüd ülesse maast, meid nüüd sinna on vaja,
Et ligimest päästa, peab jääma meil võit.“
President Toomas Hendrik Ilvese esinemistest organiseeritud tuletõrje 90.
aastapäeval Estonia teatris (07.09.2009) ja tänuüritusel Eesti
päästetöötajatele (20.11.2006)
Antti Lääts Meie. Päästjad
9
ALUSTAME ALGUSEST
MIS ON PÄÄSTETEENISTUS
Päästeteenistus või siis ka lühemalt PÄÄSTE on inimesed, kes võtavad vastu
hädaabikõne, tulevad õnnetuse korral appi nii inimestele, loomadele, loodusele,
uurivad miks mingi õnnetus juhtus ja teevad kahjutuks ohtlikud lõhkekehad .
Teistpidi öeldes Päästeteenistus on kokku kõik Eesti päästjad,
häirekeskused, pommigrupid, ja päästekeskuste töötajad.
Huvitavaid fakte:
Eesti Vabariigis töötab 2658 päästetöötajat
PÄÄSTETEENISTUS ON OLEMAS ALATI
Päästeteenistus on olemas alati . Nii päeval kui öösel. Laupäeval ja pühapäeval.
Isegi riiklikel pühadel, kui kõik inimesed on kodus ja tähistavad pühi on
päästeteenistus olemas. Päästjad on alati olemas ja valmis inimestele,
loomadele ja kõigile teistele abivajajatele appi sõitma. Nagu ma juba ütlesin
ükskõik, mis ajal, ükskõik millisesse kohta.
PÄÄSTEAMET
Väga palju kuuleme uudistest ja inimeste jutus ja ajalehtedes sõna päästeamet.
Kirjutatakse-räägitakse, et kutsuti välja päästeamet, päästeamet kustutas
tulekahju, päästeamet päästis inimesi, räägitakse päästeautodest kui
päästeameti autodest.
Tegelikus elus see päris nii ei ole. Päästeamet on olemas küll. Päästeamet asub
meie riigi pealinnas Tallinnas. Aga päästeamet ei kustuta tulekahjusid ja ei
päästa inimesi. Seda tööd teeb nagu sa nüüdseks juba tead päästeteenistus.
Antti Lääts Meie. Päästjad
10
Millega Päästeamet tegeleb
Nagu ühes suures perekonnas ikka on seal olemas isa, ema, lapsed.
Päästeamet on Eesti riigi päästjate pere isa. Isa hoolitseb ju oma pere eest.
Päästeamet hoolitsebki selle eest et üle terve meie riigi oleks olemas
päästeteenistus ja võetakse vastu hädaabikõnesid. Ostab kõikidele päästjatele
kaitseriietuse, päästevarustuse, päästeautod. Päästeameti ametnikke me päris
igapäevases elus õnnetustel ja tulekahjudel tegelikult ei näe.
TEA - kui poleks päästeametit, poleks ka päästjaid. Siis ei oleks päästjatel
uusi ja moodsaid päästeautosid, päästjatel puuduks vajalik riietus ja
päästevarustus ning väljaõpe. Ja siis jääksid küll inimesed, loomad ja loodus
päästmata ning tulekahjud kustutamata.
EESTIS ON NELI PÄÄSTEKESKUST Eesti riik on jagatud neljaks päästekeskuseks. Kui päästeamet on päästjate pere
isa, siis päästekeskused on päästjate pere ema. Neli keskust tähendab tegelikult
seda, et terve Eesti peale on päästjatel neli kontorit. Ühe päästekeskuse alla
kuulub mitu maakonda. Nende maakondade päästeteenistusi hoitaksegi elus
nende kontorite ehk päästekeskuste kaudu. Päästekeskuse kontorites töötavad
kõik need päästetöötajad, keda õnnetustel ja tulekahjudel tegelikult ei näe, aga
selleks, et päästeteenistus oleks olemas on vaja ka neid. Igal keskusel on oma
lipp ja vapp.
Antti Lääts Meie. Päästjad
11
LÕUNA – EESTI PÄÄSTEKESKUS
Lõuna-Eesti Päästekeskuse piirkonda kuuluvad Jõgevamaa, Põlvamaa,
Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Keskuse kontor asub Tartus.
Lõuna- eesti päästekeskuses töötab
25 operatiivkorrapidajat
8 rühmapealikku
123 meeskonnavanemat
397 päästjat
LÄÄNE- EESTI PÄÄSTEKESKUS
Lääne- Eesti päästekeskuse piirkonnaks on Pärnumaa, Järvamaa, Saaremaa,
Hiiumaa, Raplamaa. Päästekeskuse kontor asub Pärnus.
Lääne-Eesti päästekeskuses töötab
25 operatiivkorrapidajat
114 meeskonnavanemat
353 päästjat
Antti Lääts Meie. Päästjad
12
PÕHJA- EESTI PÄÄSTEKESKUS
Põhja-Eesti päästekeskuse piirkonda jääb Tallinn ja Harjumaa.
Päästekeskuse kontor asub Tallinnas.
Põhja-Eesti päästekeskuses töötab
10 operatiivkorrapidajat
20 rühmapealikku
62 meeskonnavanemat
317 päästjat
Antti Lääts Meie. Päästjad
13
IDA-EESTI PÄÄSTEKESKUS
Ida-Eesti Päästekeskuse piirkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-
Virumaa. Keskuse kontor asub Kohtla- Järvel
Ida-eesti päästekeskuses töötab
15 operatiivkorrapidajat
12 rühmapealikku
72 meeskonnavanemat
255 päästjat
Antti Lääts Meie. Päästjad
14
PÄÄSTETEENISTUS EI OLE AINULT
PÄÄSTJAD Nüüd sa juba tead, et rääkides päästeteenistusest ei saa me rääkida ainult
päästjatest. Peale päästjate on päästeteenistuses teisigi väga vajalikke ameteid.
Vaatame neid ameteid natukene lähemalt ja räägime sellest, kes mida teeb ja
milline on tema osa päästeteenistuses.
JÄRELEVALVETÖÖTAJAD
Järelevalvetöötajate töö on päästeteenistuses jagatud kaheks osaks:
Tuleohutuse järelevalve ja tuleõnnetuste uurimine.
Tuleohutuse järelevalve- järelevalvetöötajad jälgivad seda, kuidas meie riigi
inimesed ja ettevõtted arvestavad tuleohutuse nõuetega. Näiteks kui keegi tahab
kusagile mingi hoone ehitada, siis tuleb ta päästekeskusesse järelevalvetöötaja
juurde ja koos vaadatakse üle arhitekti tehtud projekt ja koos lepitakse kokku
mida ja kuidas tohib ehitada et hoone oleks võimalikult tuleohutu. Seda kõike
tehakse selle jaoks, et inimestel oleks sellises hoones võimalikult ohutu ja
turvaline. Keegi meist ei taha ju elada majas, mis on tuleohtlik või on ohtlik seal
olijatele.
Tuleõnnetuste uurimine- seda nimetatakse menetlemiseks. Pärast päästjate
lahkumist ja vahel ka tulekahju kustutamise ajal tulevad tulekahju kohale
uurijad ehk menetlejad. Nemad on need, kes ütlevad miks mingi tuleõnnetus on
juhtunud.
Lääne- Eesti päästekeskuse menetleja tulekahju tekkepõhjust otsimas
Antti Lääts Meie. Päästjad
15
PLANEERIJAD
Planeerijad on need päästetöötajad, kes planeerivad uue päästevarustuse ja
tehnika ostmist. Samuti peavad nad arvet erinevate õnnetuste üle- seda
nimetatakse statistikaks. Planeerijad valmistavad ette suuri õppuseid. Veel
jälgivad nad tähelepanelikult seda, kuidas maailmas areneb päästetehnika ja
kui leitakse midagi sellist, mida ka meie päästjad kasutada võiksid toovad nad
selle päästjatele proovimiseks ja katsetamiseks.
HALDUSTÖÖTAJAD
Keeruline sõna haldus tähendab tegelikult neid inimesi, kes maksavad päästjate
palga ja päästeteenistuse arved, korraldavad päästekomandode remonti ja
ehitust, peavad arvet päästjate üle. Need on siis raamatupidajad, koristajad,
personalitöötajad ja haldustöötajad.
PRESSIESINDAJAD
Pressiesindajad on need päästetöötajad, kes räägivad ajakirjanikega ja
saadavad uudistesse teateid õnnetustest. Kui kusagil on juhtunud väga suured
õnnetused või nagu päästjad ütlevad hädaolukord, siis on pressiesindajad need,
kes räägivad inimestele mis juhtus ja mida peaksid inimesed tegema, et nad ohus
ei oleks.
KOOLITAJAD
Päästeteenistuses on koolitajad nagu koolis õpetajad. Koolitajad planeerivad
ja viivad läbi kõik päästajte õppused ja harjutused. Enamus päästjate tööajast
kulubki tegelikult õppuste ja harjutuste tegemise peale.
ENNETUSTÖÖTAJAD EHK ENNETAJAD
Ennetajad on need päästetöötajad, kes tulekahjudel ja õnnetustel ei käi, aga
püüavad teha kõik, et õnnetusi ja tulekahjusid oleks võimalikult vähe.
Tegelikult on ennetajate töö väga tähtis. Ennetajad ongi ju need, kes käivad
lasteaedades ja koolides lastele ohutusest rääkimas. Ka Nublu kuulub ennetajate
hulka. Suur osa ennetajate tööst kulub tööks lastega.
NUBLU
Nublu on Eesti päästeteenistuse maskott. Ükskõik, mis päästealane üritus ka
lastele ja peredele ka ei toimuks, alati on kohal Nublu. Samuti käib Nublu
ennetajatega kaasas lasteaedades, erinevatel pereüritustel. Nublul on päris oma
nimega ettevõtmised. ``Nublu kaitseb ja õpetab`` teavad ju kõik lasteaialapsed.
Antti Lääts Meie. Päästjad
16
Kuidas Nublu saadi
NUBLU on Jaan Rannapi kirjutatud ja Edgar Valteri kujundatud raamatu
“Nublu” tuletõrjujate Mustpea ja Valgemaa truu abiline. Kui päästjad hakkasid
otsima omale maskotti jäigi neile silma selline suur ja vahva koer, keda lapsed
mäletavad ja teavad. Pealegi võib ju üks korralik koer lubada endale nii mõnegi
vahva koeruse, jäädes päris eluski truuks ja abivalmiks.
Endast ja oma tööst räägib Nublu nii
``Tere. Mina olen päästekoer Nublu. Ma elan päästjatega samas päästekomandos
ja minu tööks on päästjate saatmine lasteaedades, erinevatel päästealastel
loomingukonkurssidel, etendustel, õppustel, noortelaagrites, huviringides ja
tuletõrjespordi üritustel. Olid kunagi ajad kui ma koos päästjatega õnnetustel ja
tulekahjudel kaasas käisin. See oli väga kole aeg. Nii palju õnnetusi ja
tulekahjusid. Minu ümber olid ainult õnnetud ja kurvad inimesed, keda päästjad
kõigest väest aidata püüdsid. Ühel hetkel ma lihtsalt väsisin sellest kõigest. Ja
siis ma ütlesin endale. Nii Nublu, aitab nüüd õnnetutest ja kurbadest inimestest.
Mõtle välja midagi, mis aitaks inimestel oma kodusid tuleohutumaks teha ja
elada nii, et õnnetusi oleks võimalikult vähe. Ja siis ma läksingi oma murega
ennetajate juurde. Ennetajad kuulasid mu ära ja pakkusidki mulle ennetusalast
tööd. Ja nüüd ma käingi lasteaedades, päästeüritustel, laagrites. Ja mul on väga
vahva. Isegi minu ``õnnetused`` on sellised iselaadi lõbusad. ``
Nublu oli nõus rääkima meile ühe oma õnnetuse, kui ta käis Pärnu Tammsaare
lasteaias iga-aastasel pereüritusel. Seal oli üks suur tort. Kohe väga- väga
suurtort. Mõtles, siis Nublu, et teeb lastele ja õpetajatele natukene nalja ja tõstab
tordi endale natukene lähemale. Et siis on hea koera kombel kohe esimesena
tordi juures olla. Aga oh häda, tort oli raskem ja Nublu käpad pehmemad ja
libedamad kui ta arvas. Nii, nagu Nublu oma käpad tordi alla ajas, kukkus tort
laua pealt ja Nublu käppade vahelt maha. Ja nii nad seal olid: kägarasse kokku
kukkunud tort ja selle kohale kummardunud niutsuv Nublu. Tõstnud oma suure
ja õnnetu koonu nägi Nublu tema ümber kogunenud õpetajate ja emade pilke.
Need olid ikka tõeliselt kurjad kassipilgud ja kõik nad olid valmis Nublu kohe
silmagi pilgutamata hiire pähe ära sööma. Sellest väga piinlikust olukorrast
pääses Nublu ainult lubadusega järgmisel aastal tulla oma tordiga. Ja seda
Nublu ka tegi. Ja jällegi said kõik öelda et lõpp hea– kõik hea.
Antti Lääts Meie. Päästjad
17
Nublu koos Pärnu Tammsaare lasteaia Orava rühma lastega.
LAPSED JA PÄÄSTETEENISTUS Lapsed on päästeteenistuses alati väga oodatud külalised. On ju praegused
lapsed ise tulevased päästjad, lapsevanemad, maksumaksjad. Lastele
korraldatakse igal aastal väga palju erinevaid päästeala üritusi. Igas komandos
on lahtiste uste päevad, korraldatakse laste loomingukonkursse. Kevadeti toimub
Pärnus Tuletõrjeolümpia, kus saavad kaasa lüüa juba lasteaialapsed. Suviti
toimub Päästeala Noortelaager, kus saavad kokku kõikide päästeringide lapsed.
Kõik lastele mõeldud päästeala ettevõtmised on laste seas väga populaarsed.
PÄÄSTEALA NOORTERINGID
Paljudes päästekomandodes päästeala noorteringid, kus saavad kokku erinevate
koolide lapsed ja päästjad. Nendes noorteringides räägitakse kõigest, mis
puudutab päästeteenistust. Näiteks räägitakse päästja elukutsest, käiakse külas
teistel päästekomandodel, pannakse käima ja proovitakse oma käega tööd teha
erineva päästevarustusega.
Antti Lääts Meie. Päästjad
18
Eestis on kokku 27 päästeala noorteringi. Maakondade kaupa toimuvad need
ringid 2009/2010 õppeaastal:
Harjumaal Muuga päästekomandos, Kose –Uuemõisas Kosejõe koolis, Assaku
päästekomandos, Sakus
Ida Virumaal Kiviõli päästekomandos, Narvas, Toilas
Lääne Virumaal Rakveres ja Võsu kooli juures
Tartumaal Puhjas
Jõgevamaal Jõgeva linnas ja Põltsamaal
Valgamaal Valga linnas
Võrumaal Võru linnas
Pärnumaal Pärnu päästekomandos
Järvamaal Koerus ja Türi linnas
Raplamaal Kehtnas ja Rapla linnas
Läänemaal Lihulas
Saaremaal Kuressaare linnas, Orissares, Lümanda kooli juures
Hiiumaal Emmastes ja Palades
Pärnu päästekomando noorteringi lapsed 2009.aasta jõulude ajal päästekomandos vaverühmale
piparkooke küpsetamas
Lapsed on ka päästeautode vaderiteks. Lavassaare Lasteaed- algkooli kooli
õpilane Karl Kajo on vaderiks Pärnu päästekomando redelautole Karl. Karl käib
Antti Lääts Meie. Päästjad
19
päästeala noorteringis Pärnu päästekomandos. Redelauto vaderiks saades oli
Karl 9- aastane.
Kaks Karli. Redelauto ja 9-aastane Lavasaare koolipoiss. Fotol toimub redelauto õnnistamine.
Pärnu päästeala noorteringi lapsed Pärnu päästekomando redelauto ristimisel
Antti Lääts Meie. Päästjad
20
PÄÄSTEALA NOORTELAAGER
Igal suvel toimuvad Päästeala Noortelaagrid. See on tõeliselt vahva üritus.
Noortelaager kestab viis päeva ja seal saavad kokku päästeala noorteringide ja
erinevatel päästeala üritustel silma paistnud lapsed. Lapsed on laagris
kümneliikmeliste rühmadena päästetöötajate hoole all.
Laagris ollakse viis päeva ja kogu laagrinädal on jagatud viieks erinevaks
teemapäevaks. Igal teemapäeval toimuvad erinevad vahvad teemakohased
üritused ja võistlusmängud. Kaasa löövad kõik laagris osalejad.
Terepäev. Sellel päeval saadakse laagris kokku. Öeldakse üksteisele tere,
saadakse tuttavaks ja harjutatakse meeskonnatööd.
Antti Lääts Meie. Päästjad
21
Ellujäämispäev. Õpitakse hakkama saama erinevates olukordades. Näiteks
lõhkekeha leides, metsas eksinuna.
Antti Lääts Meie. Päästjad
22
Tulepäev. Päeva teemaks on tuli. Toimuvad tuleohutusega seotud harjutused ja
võistlused.
Veepäev. Vesi ja veeohutusega seotud harjutused ja võistlused, veepark. See on
kõigi laagriliste lemmikpäev.
Antti Lääts Meie. Päästjad
23
Sõbrapäev. Ühise suure sõbratordi söömise, muljete jagamise ja laagri
lõpetamise päev.
Antti Lääts Meie. Päästjad
24
DEMINEERIJAD Demineerijad on need päästetöötajad, kes kutsutakse appi siis, kui keegi on
kusagilt leidnud lõhkekeha või mingisuguse pommi meenutava asja, aga ka siis,
kui on tehtud pommiähvardus.
Eestis on neli demineerimiskeskust, neid keskusi nimetatakse pommigruppideks.
Need on siis: Põhja- Eesti pommigrupp, Lõuna- Eesti pommigrupp, Lääne-
Eesti pommigrupp, Ida- Eesti pommigrupp.
Demineerijaks koolis õppida ei saa ja iga pommigrupp koolitab oma
demineerijad ise. Selleks korraldatakse neli põhikursust: abidemineerija-,
demineerija-, pommitehniku- ning instruktori kursused. Peale kõige selle viiakse
läbi täiendkoolitusi. Osa väljaõppest saavad demineerijad välisriikides.
Öeldakse: “Demineerija saab eksida vaid korra”. Selleks, et eksimise võimalus
oleks võimalikult väike, tuleb igal demineerijal omandada väga palju erialaseid
teadmisi.
Antti Lääts Meie. Päästjad
25
Demineerijad koolitusel
DEMINEERIJATE VARUSTUS
Demineerijate varustus on väga kallis, aga ükski kallis asi ei ole kallim kui
inimese elu. Demineerijate varustus, mida ma siin piltide peal näeme ongi
mõeldud demineerija kaitsmiseks.
Pommiülikond Kaitseb demineerija nägu, käsi ja keha eestpoolt. Pommiülikonda valmistades
arvestatakse sellega, et pommiülikond kaitseks demineerijat kuni ühe meetri
kaugusel plahvatanud granaadi kildude eest.
Antti Lääts Meie. Päästjad
26
Pommiülikond ja Pärnu pommirgupi auto
Pommirobot.
Pommirobotit kasutavad demineerijad sõna otseses mõttes iseenda säästmiseks.
Kui on vaja lähemalt uurida midagi, mis võib iga hetk plahvatada, siis kasutavad
demineerijad inimese asemel pommirobotit.
Pommirobot pommirobot ja pommiülikonnas demineerija
Antti Lääts Meie. Päästjad
27
Veekahur.
Demineerijate abistamiseks. Veekahuriga lasevad demineerijad puruks kõik
kahtlased asjad, mida ei ole mõistlik ise puutuda.
Veekahur
HÄIREKESKUS
Häirekeskus on see koht, kuhu inimesed pöörduvad abi saamiseks. Selleks
helistavad hätta jäänud inimesed numbril 112. Eestis on neli häirekeskust.
Tallinnas, Elvas, Pärnus, Jõhvis. Häirekeskusesse lähevad kõik 112 numbrile
helistatud hädaabikõned. Häirekeskus ongi see, kes tegelikult saadab välja
Antti Lääts Meie. Päästjad
28
päästemeeskonnad ja kiirabibrigaadid. Häirekeskus töötab ööpäevaringselt, ehk
kogu aeg, nagu päästjadki. Häirekeskuses töötavaid inimesi nimetatakse
päästekorraldajateks. Päästekorraldajad võtavad vastu hädakõned, kui vaja
rahustab helistajat, teevad kindlaks, kus ja millist abi vaja on ja saadavad abi
välja. Päästjad peavad häirekeskusega pidevalt raadiosidet. Häirekeskus teab
alati, kus päästeautod hetkel on, millega päästjad tegelevad, milline päästeauto
saab välja sõita, milline ei saa. Selleks, et kõike seda teha on päästekorraldajal
ees mitu monitori. Monitoride pealt näeb päästekorraldaja kõiki kogu meie riigis
juhtunud õnnetusi, nendele välja sõitnud päästeautosid ja välja sõitnud
kiirabiautosid. Kõik telefonikõned ja kogu raadioside salvestatakse. Miks? Aga
sellepärast, et kui midagi juhtub siis saab kontrollida ja vaadata, kes mida rääkis,
kui millal sõitsid päästeautod sündmuskohale, millal jõudsid päästeautod
õnnetuskohale, millal hakati kustutama, millal tulekahjud kustutati ja õnnetused
likvideeriti. Kõike seda läheb vaja siis, kui inimesed tunnevad, et päästjad
sõitsid liiga kaua, ei teinud õnnetusel midagi või tegid inimese arvates midagi
valesti.
Päästekorraldaja töös
Antti Lääts Meie. Päästjad
29
HELISTADES HÄDAABINUMBRIL 112
Kui on juhtunud õnnetus ja sul on vaja abi, siis helista 112. Püüa jääda hästi
rahulikuks, siis on sinust kergem aru saada. Tähtis on, et sa ütled väga täpselt
kuskohas õnnetus on juhtunud, sest kui sinu lähima häirekeskuse liinid on kinni,
siis suunatakse sinu abipalve mõnda teise häirekeskusesse.
Seletan natukene lähemalt. Näiteks sa elad Viljandis ja sul juhtub õnnetus.
Helistad telefonil 112. Tavaliselt lähevad Viljandist helistatud hädaabikõned
Elvas olevasse häirekeskusesse. Aga just sel hetkel, kui sina abi vajad on Elva
häirekeskuses kõik telefonid korraga töös ehk kinni. Siis suunataksegi sinu
abipalve ehk hädaabikõne mõnda teise häirekeskusesse kas siis Tallinnasse,
Pärnusse või Jõhvi. Ja nemad ju ei tea, kus on Männimäe tee. Sina ütledki, et sa
helistad Viljandi linnast, Männimäe teelt. Pärast seda ütled, mis on juhtunud.
Häirekeskuses tööl olevad päästekorraldajad aitavad sind ja küsivad abi
väljasaatmiseks vajalikke küsimusi. Samal ajal, kui sina alles häirekeskusega
räägid saadab häirekeskus välja lähima päästemeeskonna või kiirabiauto. Sa
võid seda isegi läbi telefoni kuulda, kui sa rahulikult kuulad, mis teisel pool
telefonitoru toimub. Vasta rahulikult kõikidele küsimustele, mida küsitakse.
Sedasi on lihtsam vajalik abi sinuni saata. Tee peal inimestele appi sõitvad
päästjad küsivad häirekeskuselt igasuguseid küsimusi, millele häirekeskus
jällegi sinult vastuseid tahab. Päästjad nimetavad sellist informatsiooni
lisainfoks ja neil on seda päästmise jaoks väga vaja.
MINU ABIPALVE
Igas kodus võiks olla ühes kindlas kohas valmis kirjutatud abipalve
häirekeskusele. Seda sellepärast, et kui midagi juhtub, on inimesed paanikas ja
mures. Ununevad ära majade aadressid, teejuhatus läheb sassi või tuleb hoopis
vastupidine. Hea on ju maha lugeda varem valmis kirjutatud teksti.
Minul on kodus kapi peal teiste väga tähtsate asjade kõrval selline valmis
kirjutatud abipalve häirekeskusele ja teejuhatus päästemeeskonnale.
Tere. Helistan teile Pärnu maakonnast, Saarde vallast Väljaküla külast
Liisu talust. Meil juhtus õnnetus ja meil on vaja päästjate abi. Meie juurde
saab sõita nii. Sõidate Kilingi- Nõmmest välja Viljandi poole. Umbes 2
kilomeetri pärast tuleb Lauri krossirada ja bussipeatus . Kahe
bussipeatuse vahelt keerate paremale. Edasi sõidate umbes 300 meetrit.
Paremale jääb Metsise metsaveotraktorite töökoda . Teie keerate vasakule
põlispuude allee vahele. Sealt veel umbes 200 meetrit edasi, tee viib maja
juurde ja oletegi kohal.
Antti Lääts Meie. Päästjad
30
Tähtis on see, et teejuhatus oleks abile suunaga sinu poole. Arvesta ka sellega et
sinu jaoks pähe kulunud tee võib päästjatele olla täiesti võõras. Mõtle ka sellele,
mida näevad päästjad autoaknast öösel pimedas. Nad ei näe ju mitte midagi!!
Mida parem ja lihtsam on teejuhatus, seda kiiremini jõuab abi sinuni. Lihtsa
teejuhatuse suudab paberi pealt maha lugeda igaüks, kes lugeda oskab.
Lugedes paberilt varem valmis kirjutatud teejuhatuse võid olla kindel, et see on
õige teejuhatus. Mõtle sellele, kui suur ja raske on päästeauto. Ja kui palju võtab
aega selle ümberpööramine kusagil metsateel, kui sa oled päästjatele vale
teejuhatuse andnud.
MIS JUHTUB PÄRAST HELISTAJA ABIPALVET
Näiteks on Pärnu linnas Suur- Kuke tänaval elav inimene tulnud koju ja leidnud,
et kogu maja on suitsu täis.
Juhtub tegelikult juba sellel ajal kui helistaja alles häirekeskuse
töötajatega räägib. Kui häirekeskuses on teada, kuhu ja millist abi vaja on
saadab päästekorraldaja välja õnnetuskohale lähima kiirabibrigaadi või
päästemeeskonna. Selleks vajutab päästekorraldaja päästekorraldaja alla arvuti
klaviatuuril vastava päästekomando nupu ja ütleb milline päästeauto välja
sõidab ja mis on juhtunud.
Samal ajal päästekomandos
Kõlavad häirekellad. Kõik päästjad jätavad kohe kõik oma tegemised ja
toimetamised. Ka õppused ja koolitunnid jäetakse kohe pooleli. Kõikidest
komando väljuhääldistest on kosta’’ tähelepanu, tähelepanu. Teise astme
väljasõit. Sõidavad välja Pärnu 11; 12; 21;41; 69; 51; 91 Pärnu linnas, Suur-
Kuke tänaval on elumaja suitsu täis, inimesed sees’’. See tähendab seda, et
välja sõidavad kõik Pärnu päästekomando autod ja ka kiirabiauto. Nüüd on
päästjatel aega väljasõiduks üks minut. See tähendab seda, et ühe minuti pärast
peaks olema tänavalt kuulda päästeauto sireen. Kõik päästjad jooksevad kiiresti
garaazi päästeautode juurde, panevad kiiresti selga kustutusriided, ronivad
autodesse ja päästeautod sõidavad välja.
Sõitnud garaazist välja, teel õnnetuskohale küsib rühmapealik häirekekuselt
lisainformatsiooni. Mäletate sellest oli enne juttu? Näiteks: kas on teada, mis
juhtus, kuipalju on inimesi põlevas majas, kus on lähimad veevõtukohad. Kui
vaja helistab päästekorraldaja tagasi sellele inimesele, kes neile helistas.
Teel õnnetuskohale. Kuna on teada, et maja on suitsu täis ja inimesed on majas
sees, panevad päästjad juba autos sõidu ajal selga hingamisaparaadid. Seejärel
kontrollivad päästjad omavahelist raadiosidet. Lepitakse kokku, kes mida
tegema hakkab. Päästjad panevad taskusse raadiosaatjad ja taskulambid. Kui
vaja ühendatakse hingamisaparaadi külge päästemask.
Päästjad on tegutsemiseks valmis.
Antti Lääts Meie. Päästjad
31
Jõudnud õnnetuskohale ütleb päästetööde juht kuhu jäävad seisma
päästeautod, milline auto jääb rünnakuautoks ja tehakse luure. Luure tähendab
seda, et kõigepealt tutvub päästetööde juht olukorraga. Luure tehakse
võimalikult kiiresti, tihti jagatakse käsklusi juba sõidu ajal. Kõigepealt läheb
paika rünnakuauto. See on tulekahjul see päästeauto, mille pealt võetakse kogu
vajalik päästevarustus ja millest lastakse vesi tulekustutamise voolikuliinidesse.
Tavaliselt on see esimene põhiauto. Saanud käsu hakata tegutsema viskavad
päästjad lahti tuletõrjevoolikud, panevad pähe hingamisaparaadi maski ja
lähevad põlevasse majja inimesi otsima ja päästma ning tulekahju kustutama.
RÄÄGIME PÄÄSTJATEST
KES ON PÄÄSTJA
Päästjad ongi need, kes päris elus tulevad appi inimestele, loomadele ja
loodusele, kui on juhtunud mingi õnnetus või keegi on hätta jäänud. Päästja on
tuletõrjuja kaasaegne nimetus ja kõiki Eesti Vabariigi tuletõrjujaid nimetatakse
päästjateks. Päästjaks nimetatakse neid sellepärast, et päästjad ei käi ainult
tulekahjudel. Praegusel ajal käivad päästjad kõigil õnnetustel, mis on juhtunud
ja kus on vaja kas aidata, kaitsa, päästa. Kas inimesi, loomi, loodust. Nii toovad
päästjad puu otsast alla sinna lõksu jäänud kassipoja, aitavad metsa tagasi viia
inimeste juurde linna tulnud ja seal ära eksinud metsloomad, saevad katki ja
tõmbavad tee äärde tee peale langenud puud. Aitavad liiklusõnnetustel
kannatada saanud inimesi, abistavad ja päästavad vees hätta jäänud inimesi,
tulevad appi keemiliste ainetega juhtunud õnnetustele. Ja veel väga- väga palju
muid õnnetusi.
Eestis töötab 2009 aasta detsembris 1322 päästjat
VALVERÜHM JA MEESKOND
Valverühm - suuremates komandodes, kus on korraga välja sõita võivad
põhiautosid rohkem kui üks. Peale põhiautode sõidab veel välja redelauto
paakauto. Kõiki korraga ühes vahetuses olevaid päästjaid nimetataksegi
valverühmaks.
Sellised komandod on näiteks mõned Tallinna päästekomandod, Tartu
päästekomando, Pärnu päästekomando.
Antti Lääts Meie. Päästjad
32
Osa Pärnu päästekomando valverühmast.
Meeskond- väiksemad komandod, kus päästjaid jätkub ainult ühele põhiautole
ja paakautole. Meeskonnaks nimetatakse ka neid päästjaid, kes on koos ühe
auto peal.
Kaks eraldi põhiautot ja kaks eraldi meeskonda
Antti Lääts Meie. Päästjad
33
Rühmapealik Nagu nimigi ütleb on ta pealik. Rühmapealik on ainult suurtes
komandodes, kus on valverühm ja kust sõidab korraga õnnetusele välja mitu
põhiautot. Kui päästjad sõidavad õnnetuskohale, siis istub rühmapealik
esimeses põhiautos ja tema on see, kes ütleb mida ja kuidas tehakse.
Meeskonnavanem väiksemates komandodes. Nende päästjate pealik, kes
hetkel valves on. Samuti on meeskonnavanem suurtes komandodes, kus on mitu
põhiautot. Kui esimese põhiauto meeskonda juhib rühmapealik, teise põhiauto
meeskonna tööd juhib meeskonnavanem. Kui ühel tulekahjul on korraga olemas
meeskonnavanem ja rühmapealik, siis juhib päästjaid rühmapealik.
Operatiivkorrapidaja- Operatiivkorrapidaja vastutab kogu maakonna
päästjate eest. Samuti juhib tema päästjaid suurtel õnnetustel.Tema teab täpselt,
millises komandos kuipalju autosid ja päästjaid korraga olemas on. Kui kusagil
maakonnas või linnas sõidab välja päästeauto siis saab sellest kohe teada ka
operatiivkorrapidaja. Näiteks kui Viljandimaal sõidab välja Suure- Jaani
päästeauto, siis saab sellest kohe teada ka Viljandimaa operatiivkorrapidaja.
Viljandi maakonna operatiivkorrapidaja tööhoos.
Komandopealik-. Päästetöötaja, kes hoolitseb selle eest, et päästeautod
sõidaksid, päästjatel oleks vajalik varustus ja et see varustus oleks korras.
Komandopealik on päästekomandos peremees.
Antti Lääts Meie. Päästjad
34
PÄÄSTETÖÖDE JUHT
Kui kusagil on juhtunud õnnetus ja päästjad sõidavad inimestele appi, siis
keegi peab päästjate tööd juhtima. Tema ütleb, kes, kus mida tegema hakkab.
See tähendab, et päästetööde juht vastutab õnnetuse likvideerimise eest.
Päästetööde juht on peale abi vajajate päästjatele kõige tähtsam inimene sellel
õnnetusel. Päästetööde juht on nii tähtis, et tema paneb tööle päästjad, kiirabi,
appitulnud politseinikud ja kõik teised abilised. Kui vaja paneb päästetööde juht
tööle ka Eesti Vabariigi peaministri. Päästetööde juhile vastu ei vaielda ja tema
sõna sellel konkreetsel õnnetusel on kõige tähtsam. Nagu ma juba ütlesin
kuulavad ka kiirabi ja politsei tema sõna ja teevad seda, mida päästetööde juht
ütleb. Päästetööde juhte on igal õnnetusel või tulekahjul üks. Päästetööde juhiks
on väiksematel õnnetustel rühmapealikud, meeskonnavanemad. Suurtel
õnnetustel operatiivkorrapidaja. Väga suurtel õnnetustel regioonide vastutavad
korrapidajad.
Väga suurtel õnnetustel juhivad päästetöid regioonide vastutavad korrapidajad. Kiri Lääne RKG
tähendabki: Lääne regiooni korrapidamisgrupp.
Antti Lääts Meie. Päästjad
35
PÄÄSTEKOMANDO
Päästekomando on see koht, kus päästjad tööle tulles elavad ja toimetavad. Tööl
olles on päästekomando päästjate teine kodu valverühm või meeskond on sellel
päeval päästja perekond. Päästekomandos olles on päästjad alati valmis välja
sõitma. Päästekomandos on olemas kõik see, mida on vaja, et päästjad saaksid
süüa teha, õppida ja puhata.
Igal päästekomandol on nimi. Päästekomando nimi tuleb sellest kohast, kus
päästekomando asub. Mina elan Pärnu linnas ja töötan Pärnu Päästekomandos.
Pärnu päästekomando on Lääne- Eesti päästekeskuse kõige suurem komando,
kus on korraga valveteenistuses 11 päästjat. Meie garaazis seisavad kaks
põhiautot, paakauto, redelauto, juhtimisauto. Peale päästeautode on Pärnu
päästekomandos veel päästepaat, keemiaõnnetuste likvideerimise varustuse
haagis, mootorsaan ja ATV.
Eestis on detsembris 2009 a. 88 päästekomandot.
Selle foto peal on Jõgeva päästekomando. Ülemisel korrusel asuvad meeskonnaruumid ja all
on garaaz, kus seisavad päästeautod.
Antti Lääts Meie. Päästjad
36
Garaaz
Garaaz on päästeautode kodu ja osa komandost. Nagu ma juba ütlesin seisavad
kõik päästeautod päästekomando garaazis. Sealt sõidavad päästeautod ja
päästjad väljakutsetele ja sinna tulevad nad alati tagasi. Igal päästeautol on
garaazis oma kindel koht. Garaazis on põrandale maha joonistatud valged
jooned, mille kõrvale sõidetakse päästeauto. Joone peal on väike ristike, mis
näitab autojuhile, et siia jääb seisma päästeauto esiratas. Sedasi teavad alati kõik
päästjad kui kaugele auto garaazi sisse sõidab. Kui sa päästekomandosse
päästjatele külla lähed, siis mine piilu ise järele. Garaazis hoiavad päästjad ka
sellist varustust, mida neil kõige rohkem vaja läheb. Nii on garaazis
voolikuriiulid puhaste ja kuivade voolikutega, päästjate kustutusriided on
samamoodi garaazis kappides. Garaaz on ka see koht, kus võetakse vastu uued
noored päästjad ja saadetakse ära lahkunud päästjad.
Päästeautod seisavad garaazis ja on valmis vajadusel kohe välja sõitma. Päästeautode vahele on
päästjad valmis pannud kustutusriided, et väljakutsele sõites need kiiresti selga tõmmata. Näha
on ka valge joon, mille järgi päästeautod garaazi sisse sõidetakse. See foto on tehtud Pärnu
päästekomando garaazis
Antti Lääts Meie. Päästjad
37
RÄÄGIME NATUKENE TULETÕRJE
AJALOOST Tegelikult saavad päästjad uhkusega öelda, et nemad peavad maailma ühte
kõige vanemat ametit. Kunagi väga- väga ammu kui inimene tulega kohtus,
õppis ta seda enda kasuks ära kasutama. Ise inimene tuld teha tol ajal veel ei
osanud. Tuld tegi tema eest loodus. Kui välk kusagil midagi põlema pani tõid
inimesed endale tule ja said nii sooja kui ka kaitset metsloomade eest. Paraku
juhus ikka nii, et vahel läks tuli inimese kontrolli alt välja ja selle tulemused
olid inimese jaoks kohutavad. Hirm tule jõu ees panigi inimese seda kontrolli all
hoidma või siis teistmoodi öeldes inimene ei lasknud tulel liiga suureks minna.
Nii hakkasid inimesed enda kaitseks tuld tõrjuma
Targad inimesed räägivad, et esimesed tuletõrjekomandod maailmas loodi
Egiptuses umbes 600 aastat peale kristuse sündi. Nii võimegi öelda et esimesed
tuletõrjekomandod maailmas on peaaegu sama vanad kui jõulud.
EESTI TULETÕRJE AJALOOST
TALLINN
Eesti tuletõrje sai alguse Tallinnast. Eesti arhiivides on säilinud vanim
tuletõrjemäärus aastast 1555 ja selle andis välja Tallinna Raad.1698aasta 11.
Juulil jagas Tallinna raad ehk linnavalitsus linna neljaks jaoskonnaks. Need olid
Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Peale nende oli veel Toompea,
kus kehtis erikorraldus. Iga jaoskond sai omale jaoskonnaülema. Meie ajal
nimetatakse sellist ametimeest arvatavasti päästetööde juhiks. Jaoskonnaülema
ülesanneteks oli kustutustööde juhtimine ja kustutusvarustuse hoidmine.
Tollel ajal hoiti tulekahjude kustutamise jaoks Tallinna Raekojas 300
ämbrit, Oleviste kiriku õues 4 redelit ja 6 pootshaaki. Suure tulekahju
korral pidid tulekahju kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised
kodanikud. Kes hiilis kõrvale, seda karistati. Kõrvalehoidjatele anti vitsa,
pandi vangi või saadeti hoopis linnast välja.
Antti Lääts Meie. Päästjad
38
PÄRNU
Pärnu linna kodanikuna ei saa ma mööda minna Pärnu tuletõrje ajaloost.
Kasutasin oma kodulinna tuletõrje ajaloost rääkimiseks teise Pärnu kodaniku ja
päästja Mati Raidma tehtud uurimistööd.
Esimene teadaolev Pärnu linna tuletõrjekorralduse alus oli rootsiaegne
21.11.1707.a tuletõrjemäärustik. Selle määrustiku eestikeelne tekst käsikirjas on
säilinud Pärnu linnaarhiivis. Selles määruses on lisaks erinevatele tulekahjusid
ennetavatele nõuetele sätestatud ka tulekustutamise korraldus. Nii pidi näiteks
linnas igaühel redel, kolm- neli nahk veeämbrit, kirved, pritsid ja kuival ajal
tünnid veega õues ja pööningul valmis olema. Selle Nõude rikkumine tõi kaasa
2 taalrit trahvi.
Määrus ütleb: ``Kui tuli lahti pääseb( Jumal võiks seda, aga keelata), siis peab
igaüks, kes seda esmalt juhtub nägema, kõvasti lärmi tegema ja appi hüüdma, et
see brandmeistritele teada saaks. Need peavad kohe valmis olema, kui kahjutule
kella lüüakse, kustutusriistu kaasa võttes, kahjutule kohta tulema.``
See määrustik kehtis kuni 1765. aastani, kui kehtestati täiuslikum tuletõrje ja
tulekaitse määrustik, mis jäi Pärnus kehtima ligi 100 aastaks.
Selle määrustiku järgi oli Pärnu jagatud nelja jaoskonda. Kodanike hulgast valiti
neli rotmeistrit, kaks suurgildist ja kaks Marie- Magdaleena gildist. Need
rotmeistrid koos kahe magistraadi (linnavalitsuse) poolt nimetatud tulehärra
(Brandherr), ühe müürsepa, ühe tisleri ja Brandmeistriga olid kohustatud
teostama tuleohutuse ja tulekustutusvarustuse kontrolli linnas.
Tulekahju korral oli kõigepealt iga linnakodaniku kohus appi hüüdmise ja
kloppimisega naabritele ja lähimale vahile teada anda. Tulehärrad korraldasid
tuletõrje alarmeerimise. Tuletõrjepritsi pidi kohale tooma raeteener ja
linnakubjas. Brandmeister pidi jälgima, et prits viga ei saaks. Nüüd asusid
tegevusse rotmeistrid. Iga rotmeistri juurde oli määratud nimekirja järgi 24
meest- kandjaid ja kalamehi, kes tulekahju korral pidid koheselt kogunema oma
rotmeistri juurde või koos temaga tulekahju kohale.Igal rotmeistril oli linna
tuletõrjeabinõude hoiuruumide võti. Peale selle oli iga rotmeistri juures kodus
12 ämbrit ja üks kirves.
1860 ndaks aastaks oli Pärnus 6 suuremat ja 1 väiksem tuletõrjeprits koos
vajaliku varustusega paigutatud 6 erinevasse pritsihoiuruumi üle linna. Iga pritsi
juurde oli määratud 28 inimest. Kodanike hulgast üks rotmeister ja üks joajuht,
tööliste hulgast 1 abirotmeister ja 34 töölist (sulased ja kalamehed).
Antti Lääts Meie. Päästjad
39
EESTI ESIMESED TULETÕRJEKOMADOD
TALLINNA MUSTPEADE VENNASKONNA
TULETÕRJEKOMANDO
Organiseeritud tulertõrje alguseks peetakse 23. Maid. 1788 aastal. Siis kutsuti
kokku Mustpeade vennaskonna liikmed ja loodi Tallinnas Mustpeade
vennaskonna vabatahtlik tuletõrjekomando. See tuletõrjekomando oli oli
esimene Esimene Tsaari Venemaal ja üks esimesi tuletõrjekomandosid terves
Euroopas. Sellele komandole osteti 26. mail 95 rubla eest järelveetav käsiprits,
mis paigutati Pikk tn. 26 asuvasse Mustpeade hoone eesruumi. Komando
tuletõrjujatel olid mundrikuub ja kiiver. Kuna Tallinna linn kasvas kogu aeg
suuremaks ja linna tuli rahvast juurde asutati 1862 aastal Tallinna Vabatahtliku
Tuletõrje Selts. Nendega liitus ka Mustpeade vabatahtlik tuletõrjekomando.
Teised Eesti linnad lõid oma tuletõrjekomandod Tallinna eeskujul. Nii loodi
1866 aastal Tartu tuletõrjekomando, 1867 Pärnu tuletõrjekomando, 1868 Võru
tuletõrjekomando.
ESIMESED KUTSELISED TULETÕRJEKOMANDOD
Esimene palgaline tuletõrjekomandod loodi Narva Kalevivabriku juurde
1850.aastal.
Kutseliste tuletõrjekomandode loomisega alustati 1910- ndatel aastatel.Selleks
ajaks olid linnad kasvanud juba nii suurteks ja tulekahjudega võitlemine oli
vabatahtlikele tuletõrjujatele juba liiga suur koorem.
Esimesed kutselised tuletõrjekomandod eestis loodi 1917 aastal Tartus ja 1919
aastal Tallinnas. Need komandod olid praeguste elukutseliste komandode
eelkäijad.
06.-07.septembril kogunesid 43 erineva tuletõrjeorganisatsiooni esindajad
Estonia teatrisse esimesele Eesti Üleriigilisele Tuletõrje kongressile. Kongressil
asutati Eesti Üleriikne Tuletõrje Liit ja võeti vastu Liidu põhikiri. Seda päeva
tähistatakse tänase päevani, kui üleriigilise organiseeritud tuletõrje aastapäeva.
Tallinna kutselises tuletõrjes oli 1938 .a. tööl 42 inimest ja nende kasutada oli 2
autopritsi, 2 mootorpritsi, 3 veepaakautot, 1 autoredel (28 meetrit), 1
gaasikaitseauto, 1 veoauto, 6 hüdropulti, 1 vahugeneraator 21 erinevat redelit,
3487 meetrit survevoolikuid ja 35 gaasimaski, mis ilmselt on praeguste
hingamisaparaatide eelkäijad.
Antti Lääts Meie. Päästjad
40
Üleriigilise tuletõrje juubeli puhul toimus 06. septembril Tallinnas päästjate ja
päästetehnika paraad, millega tähistati Päästeteenistuse 90 aastapäeva.
Antti Lääts Meie. Päästjad
41
PÄÄSTJA VARUSTUS Päästjad peavad tulekahjul tööd tehes kaitsma ennast nii tule kui ka vee eest.
Samamoodi külma ja kuuma eest. Õnnetustel peavad kaitma ennast kõige eest,
mis võib neid vigastada. Päästjad käivad väga palju erinevatel õnnetustel,
sellepärast tehaksegi päästjatele spetsiaalsed riided, mida meie päästjad
nimetame kustutusriieteks või siis ka lahingriieteks- ka päästjad käivad nagu
sõdurid lahingus. Ühtede ja samade kaitseriietega käivad päästjad aitamas
liiklusõnnetustel, päästavad tulekahjudel inimesi, toovad puu otsast alla
kassipoja, aitavad kiirabiarstidel inimesi aidata ja teevad väga palju muid töid.
Ja need riided on päästjatel oma tööd tehes alati seljas, olgu siis palav suvi,
tulekahju põrgukuumus või paukuv pakane.
Pärnu päästjad suvekuumuses supelrannast kobrast ära viimas
Antti Lääts Meie. Päästjad
42
Läbi külmunud Pärnu päästekomando päästja tulekahjul sooja teed joomas
Antti Lääts Meie. Päästjad
43
PÄÄSTJATE KAITSERIIETUS
VAHERIIETUS
Riided, mis on päästjal tööl olles alati seljas. Nagu sinu igapäevasd riided. See
tähendab seda, et kui päästjad on tööl 12 tundi, siis need riided on tal kogu aeg
seljas. Oma nime on nad saanudki sellest, et päästjal on nad kogu aeg seljas.
Need riided jäävad päästja keha ja kustutusriiete vahele. Aga mis tahes
õnnetusele välja sõites tõmmatakse nende peale kustutusriided.
TULEKUSTUTUSRIIDED EHK LAHINGRIIDED
Need riided kaitsevadki päästjat ennast kuumuse eest tulekahjul, külma eest
külmal talvel. Millisel iganes eest õnnetustel. Tulekustutusriided pannakse
vaheriiete peale Oma tööd tehes on ju päästjad ümber kuumus, tuli, sädemed,
tuul, vihm, lumi, tulekustutusvesi, liiklusavariidel autode rusud, ka kurja koera
eest peavad päästjad ju ennast kuidagi kaitsma. Vaatamata sellele, et nad on
mõeldud päästjatele ei ole kustutusriided tulekindlad. Suure kuumuse ja tule
sees lähevad ka need riided põlema.
Kustutusriided ise koosnevad kahest osast- jopest ja pükstest
Kustutusriiete jope. Spetsiaalselt päästjatele tehtud jope kaisteb päästjat tule
ja vee, külma ja kuuma, sädemete ja teravate servade eest. Jope küll kaitseb, aga
kui sellega kauaks tulle jääda läheb see nagu ma juba ütlesin ikkagi põlema.
Jopel on taskud raadiojaamale ja taskulambile. Jopel on peal helkurid, et
päästjat ka pimedas näha oleks.
Kustutusriiete püksid. Nagu jopegi on püksid tehtud spetsiaalselt päästjatele.
Pükstel on suured traksid, et päästjad saaks püksid kiiresti jalga tõmmata ja et
püksid tulekahjul alla ei vajuks kui nad märjaks saavad. Pükstelgi on taskud ja
helkurid.
Antti Lääts Meie. Päästjad
44
KIIVRISUKK
Kiivrisukk kaitseb päästja pead ja kaela kuumuse, külma ja natukene ka tule
eest. Kiivrisukka kasutavad päästjad alati töötamisel hingamisaparaadiga. Sukk
katab kogu päästjad pea ja kaela.
KUMMIKUD VÕI SAAPAD
Päästjate kummikud on kõik raudninaga ja raudse tallaga. Kummikutel on peal
sangad, et kummikut oleks mugav jalga tõmmata, sest päästjad peavad ju ennast
väga kiiresti riidesse panema. Raudtald ja nina on kummikutel sellepärast, et
kaitsta päästjate jalgu naelte, kuumuse ja jala peale kukkuvate raskete asjade
eest. Samuti on kummikutel suur ja sügav muster, et päästjad ei libiseks.
Võrreldes tavaliste kummikutega on need väga suured, rasked ja kohmakad.
tuletõrjesaabas lahti võetuna tuletõrjekummik
Antti Lääts Meie. Päästjad
45
KINDAD
Kindad, mis ongi tehtud päästjatele. Kindad panevad päästjad tööd tehes alati
kätte, sest päästjad töötavad ju väga palju kätega. Nende ühtede ja samade
kinnastega teevadki päästjad kõiki töid: kustutavad tulekahjul tuld, lõikavad
liiklusõnnetustel katki autosid, aitavad loomi ja linde. Tuletõrjekindad on väga
kallid ja vastupidavad. Päris tavalisest poest neid osta ei saagi.
Pildi peal näevad kindad välja sellised
KIIVER
Kiiver kaitseb päästja pead. Kiiver päästjatel tööd tehes alati peas, ükskõik, mis
õnnetusel päästjad hetkel töötavad. Kiivril on ees klaas, mis kaitseb päästja
nägu ja silmi. Kiivri kuklapoolel on lakk, mis kaitseb päästja kaela ja kõrvu.
Kinni käib kiiver rihmaga lõua alt ja kiivri saab igaüks endale ise parajaks teha.
Kiivri värvi järgi teavad päästjad kellega nad koos töötavad. Nii on päästja
kiiver valge või must, meeskonnavanema ja rühmapealiku kiiver sinine ja
operatiivkorrapidaja kiiver on punane või oranz.
Antti Lääts Meie. Päästjad
46
Päästja kiiver
Kõrvuti operatiivkorrapidaja, rühmapealiku/meeskonnavanema ja päästja kiivrid
Antti Lääts Meie. Päästjad
47
Päästja lahingriietes
VÖÖ
Vööd kasutatakse rohkem siis kui päästja peab tööd tegema kohtades, kus võib
kõrgustest kukkuda. Vöö abil saab pääästjat kas tõsta kõrgemale või lasta
allapoole näiteks kaevu või kraavi. Vöö küljes on rauast aas, mida nimetatakse
karabiiniks. Karabiini külge pannaksegi nöör kui päästjat või päästetavat inimest
või looma on vaja kas üles tõsta või alla lasta.
Antti Lääts Meie. Päästjad
48
Vöö
HINGAMISAPARAAT
Päästjatele väga- väga tähtis abivahend. Võiks öelda, et üks tähtsamaid.
Hingamisaparaadi abil saab päästja hingata seal, kus inimene ise enam hingata
ei saa, kas on siis palju suitsu, vingu või mingit muud gaasi või mürki. Kui
päästjad lähevad põlevasse majja kustutama või inimesi päästma siis nad
panevad selle alati selga.
Hingamisaparaadil on kolm tähtsat osa: mask ja balloon ja raam, mille külge
pannakse balloon. Mask on see, mille päästjad panevad pähe et tulekahjul
hingata ja kaitsta oma nägu. Balloonis sees on õhk, mida päästja hingab. Õhk
balloonis on tavaline õhk, mida ka sina sisse hingad, aga väga suure surve alla
kokku pressitud. Palju suurema survega kui näiteks veoauto rehv. Korraga saab
päästja ühe ballooniga tööd teha umbes pool tundi. Kui balloon hakkab tühjaks
saama, siis hakkab hingamisaparaat päästja seljas vilistama. Nii saab päästja
aru, et õhk hakkab otsa saama. Siis tulevad päästjad põlevast majast välja ja
vahetavad ballooni teise vastu välja. Igal päästeautol on alati balloone
tagavaraks. Kui tulekahju on ära kustutatud ja päästjad on komandosse tagasi
jõudnud pumbatakse balloonid uuesti täis. Komandos puhastatakse ja pestakse
hingamisaparaat, et seda saaks kohe uuesti kasutada, kui seda vaja on.
Kui tulekahjul on kindlasti teada, et inimesed võivad tules või suitsus vangis
olla, siis lähevadki päästjad kõigepealt päästma inimesi ja võtavad kaasa
inimeste päästmiseks mõeldud päästemaski.
Antti Lääts Meie. Päästjad
49
Komplektne hingamisaparaat
Hingamisaparaadi õhuballoon hingamisaparaadi mask
Antti Lääts Meie. Päästjad
50
PÄÄSTEMASK
Päästemaski võtavad suitsusukeldujad kaasa siis, kui on teada, et põlevas hoones
on kindlasti sees tule ja suitsuvaangi jäänud inimesed. Päästemask näeb välja
nagu tavaline hingamisaparaadi mask. Ühendatakse päästemask päästja
hingamisaparaadi külge ja õhu saab päästetav inimene sel juhul päästja
hingamisaparaadist. Päästemaskil on küljes pikk õhuvoolik, et päästjad saaks
koos inimest välja kanda. Päästemaskil on külje peal roheline nupp. Selle abil
saavad päästjad teha päästetavale inimesele kunstlikku käigus hingamise õhu
sissepuhumist.
päästemask hingamisaparaat, mille külge on ühendatud päästemask
RÄÄGIME PÄÄSTEAUTODEST Päästeautod on erilised autod. Eriliseks teeb nad see, kuidas ja mille jaoks on
nad ehitatud. Päästeautosid ei ehitata päris nii nagu tavalisi veoautosid. Kõik
päästeautod ehitatakse käsitsi ja täpselt sellisena, nagu päästekomando tahtnud
on.
PÕHIAUTO Nimi tulebki sellest, et seda autot kasutavad päästjad kõige rohkem. Ehk siis
päästjate põhiline auto. Sealt ka nimetus- põhiauto Sellel autol on peal nii
veepaak ja võimas pump. Peale paagi ja vee on sellel autol peal väga- väga
Antti Lääts Meie. Päästjad
51
palju päästevarustust, mida saab erinevatel õnnetustel päästmisel kasutada.
Põhiauto katusel on lühikene redel, mida mööda saavad päästjad ronida kuni
kolmanda korruse aknasse. Kappides on varustus õnnetustesse sattunud
inimeste aitamiseks, seda nii maal kui vees. Põhiauto veepaak mahutab
tavaliselt umbes 3 tonni vett. Veepaak on peidetud kappide vahele kabiini taha.
Põhiautol on suur kabiin, kuhu mahub ära kogu päästemeeskond.
IGAL PÕHIAUTOL ON NIMI Peale seda kui Eesti riik on ostnud uued põhiautod ja päästjad on käinud juba
esimestelgi väljasõitudel hakatakse otsima uuele autole nime. Nime saab
päästeautole panna iga Eesti Vabariigi kodanik. Nime leidmiseks kuulutatakse
üle riigi välja konkurss, kus igaüks saab pakkuda päästeautole nime. Iga
nimega käib kaasas legend, miks autole selline nimi on pandud. Koos nimega
saavad päästeautod endale ka ristiisa ehk vaderi. See on juba väga vanast
traditsioon. Nii nagu meremehed panevad oma laevadele naisenimed, nii
panevad ka päästjad põhiautodele naisenimed. Preagu sõidavad eestis ringi
Kärmas Katariina, Meite Mathilde, Teele, Barbara ja Tiiu. Päästeautod on väga-
väga kallid. Üks uus päästeauto maksab umbes samapalju kui 15 pereautot. Igas
päästekomandos on vähemalt üks põhiauto, suuremates komandodes on neid
kaks. Sellepärast on neid autosid üle eesti päris palju.
RÄÄGIME PÕHIAUTODEST JA NENDE NI-
MEDE SAAMISLOOST
KÄRMAS KATARIINA
Kärmas Katariina on saanud oma nime 1910. aastal Saksamaalt Tallinna
tuletõrjele ostetud võimsa aurupritsi järgi. See auruprits oli omal ajal
tuletõrjetehnika viimane sõna. Kuna need olid noore Eesti päästeteenistuse
esimesed täiesti uued autod said need päästeautod oma nime aurupritsi järgi.
Kahujks ei õnnestunud kusagilt leida auto ristiisade nimesid ja Kärmas Katariina
saabumise aegasid.
Antti Lääts Meie. Päästjad
52
Kilingi-Nõmme päästekomando Kärmas Katariina
Puhja päästekomando Kärmas Katariina
Antti Lääts Meie. Päästjad
53
MEITE MATHILDE
Uuele põhiautole kuulutati nimekonkurss välja 14.09.2004. Kahjuks läks nii, et
tollel ajal Eestimaa inimesed ei osanud veel päästeautole nime panna. Nii sai ka
see põhiauto oma nime ajaloost.
Nimelt otsustati 21. Veebruaril 1882 aastal tuletõrje peakoosolekul tellida
Laussi vabrikust Saksamaalt auruprits. Tolleaegses vääringus maksis auruprits
4873 rubla ja jõudis Tallinnasse juunikuus 1882. Nimeks sai auruprits
Mathilde.
29. 10.2004. kokku tulnud nimekomisjon otsustas ajaloo raamatutest järge
ajades panna päästeauto nimeks Meite Mathilde. Meite Mathilde nime
autoriteks saab seega pidada nimekomisjoni, kuhu kuulusid Mati Raidma, Heiki
Perli, Priit Laos, Anne Martin, Jaanus Rahumägi.
Mathilde alusautoks on Scania ja päästeauto ehitas Soome firma Saurus.
Tollel ajal oli täiesti uue põhiauto saamine päästjatele tõeline suursündmus ja
nii on sellel põhiautol igal autol eraldi oma ristiisa.
29.10.2004 aastal ristiti Põlvas Põlva ja Keila päästekomando Mathilded. Põlva
päästekomando ristiisaks sai Margus Leivo ja Keila Päästekomando Mathilde
ristiisaks sai tolleaegne Soome siseminister Kari Rajamäki.
29.10.2004 Põlva ja Keila päästekomandode Mathilde ristimine Põlvas.
1. 07. 2005 aastal ristiti Ida- Viru Päästeteenistuse ja Väike- Maarja Päästekooli
Mathilded.
Päästekooli Mathilde vaderiks sai Aivar Naudi ja Ida- Viru Mathilde vaderiks
sai Priit Männik
Antti Lääts Meie. Päästjad
54
25. 10. 2005 aastal ristiti Tallinna raekoja platsil Harjumaa Muuga
päästekomando ja Tallinna Lilleküla päästekomando Mathilded. Muuga
Mathilde vaderiks sai Kalle Laanet ja Lilleküla Mathilde ristiisaks Jüri Ratas.
Põhiautode vaderid Jüri Ratas ja Kalle Laanet omavahel
27.10.2005 aastal ristiti Võrus Võru päästekomando Mathilde. Vaderiks autole
sai Võru linnapea Ivi Eenmaa.
Ivi Eenmaa ja Mathilde
Antti Lääts Meie. Päästjad
55
Võru päästekomando ``Mathilde``
TEELE
Teelega algas Eesti päästeteenistuses uus ajastu. Eesti riik oli saanud juba
jõukamaks ja uusi põhiautosid osteti partiide kaupa. Neid autosid osteti juba
korraga 40 ja see tähendas seda, et täiesti uue põhiauto said juba väga paljud
päästekomandod. Teele alusautoks on MAN ja päästeauto ehitas Saksa firma
EMPL Fahrzeugwerk Ges.m.b.H. Ka sellele põhiautole korraldati
nimekonkurss, kuhu saabus juba väga palju erinevaid nimepakkumisi. Kokku
kutsuti nimekomisjon, kuhu kuulusid Mati Raidma, Alo Tammsalu Heiki Perli,
Toomas Taul, Anne Martin. Komisjon valis paljude nimepakkumiste seast
välja nime ``Teele``
Teele nime autoriks on Kristel Tuul ja tema legend uue põhiauto nimele oli
selline.
Lutsu Raja Teele oli ja on tubli ja targa naisterahva võrdkuju, olles samal ajal nii
ilus kui ka vahel pisut jonnakas. Loodan, et seda varianti ainult
päästeoperatsioonidel ülimalt harva ette tuleb.
Teele ristiti 25.05.2007 aastal Tallinna raekoja platsil. Ristiti Nõmme
päästekomando Teele. Teele vaderiks on Nordea Panga presidentVahur Kraft.
Antti Lääts Meie. Päästjad
56
Kristel ja Teele.
Tartu päästkomando ``Teele`` väljasõidul
Antti Lääts Meie. Päästjad
57
BARBARA
10.10.2008 aastal ristiti Pärnu jahisadamas uued põhiautod, mis said omale
nimeks Barbara. Konkurss põhiauto nimele oli väga suur ja välja pakuti väga
palju erinevaid nimesid. Et valida paljude nimede seast just see õige nimi kutsuti
kokku nimekomisjon, kuhu kuulusid Kalev Timberg, Mati raidma, Heiki Perli,
Janar Kärner, Kuno Tammearu, Tarvi Ojala. Komisjon valiski uuele põhiautole
nimeks Barbara. Nime pakkus välja Pärnu päästekomando päästja ja selle
raamatu autor Antti Lääts.
Barbara nimelegend oli selline
Peale seda kuningast isa oma usu-ja otsusekindlal tütrel Barbaral
vastuhakkamise karistamiseks pea maha raius, tabas kurja isa välgunool ning
too põles ära. Seeläbi seostus Barbara igasuguse tule, välgu ja pauguga ning sai
tuletõrjujate, aga ka näiteks kahurväelaste kaitsepühakuks. Püha Barbara pilte
riputati relvahoidlatesse ja lõhkeaineladudesse, kaitsmaks neid plahvatamise
eest. Et Barbara palvetel pidi taevas suur mõju olema, tasub meiegi
pritsumeestel teda plahvatusohu korral appi hüüda!
Barbara on päästjatele ainuke naispühak meeste kõrval.
Barbara alusautoks on MAN ja auto ehitati Poolas Wawrzaszek`i tehases.
Barbara vaderiks sai tolleaegne Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.
Toomas Kivimägi Pärnu jahisadamas Barbarat ristimas
Antti Lääts Meie. Päästjad
58
Pärnu päästekomando Barbara
TIIU 10.10.2008 aastal ristiti Pärnus teinegi põhiauto. See auto sai omale nimeks Tiiu.
Tiiu on natukene teistmoodi, kui teised põhiautod. Nimelt on Tiiu tehtud
sellistele päästekomandodele, millel on väikesed meeskonnad. Tiiu kabiin on
lühem ja sinna mahub korraga istuma kolm päästjat. Muus osas on ta sarnane
oma õe Barbaraga. Tiiu alusautoks on MAN ja päästeauto ehitati Poolas
Wawrzaszek`i tehases
Nimi Tiiu valiti välja koos Barbaraga samal ajal toimunud nimekonkursil,
nimekomisjonis, kuhu kuulusid Kalev Timberg, Mati Raidma, Heiki Perli, Janar
Kärner, Kuno Tammearu, Tarvi Ojala. Tiiu vaderiks sai tolleaegne
siseminiteeriumi asekantsler Marek Helm.
Antti Lääts Meie. Päästjad
59
Marek Helm ja Tiiu koos Pärnus
Iisaku päästekomando Tiiu
Antti Lääts Meie. Päästjad
60
Tüdrukud omavahel: Barbara,Teele ja Katariina. Kokku said tüdrukud 29. 07. 2008. Rakveres
Eesti meistrivõistlustel
ERIAUTOD Päästjad jagavad päästeautod kaheks. Põhiautod ja eriautod. Kui põhiauto on
päästjate põhiline tööauto, siis eriautoks on paakautod, redelautod,
konteinerautod. Kuna igas päästekomandos on vähemalt üks, osades kaks
põhiautot, siis eriautosid on päästekomandodes vähem. Et need autod on juba
mehisemad autod pannakse sellistele autodele tavaliselt mehenimed.
PAAKAUTO Nagu ütleb nimi, siis sellel autol on tegelikult peal ainult veepaak ja mõned
voolikud, kõige tähtsam asi sellel päästeautol on veepaak. Kui põhiautol
veepaak on väike- umbes 3 tonni, siis paakauto veepaaki mahub 10 kuni 20
tonni vett. Kõigil paakautodel pole isegi pumpa, nende autode paagist lastakse
vesi basseini- umbes sellisesse, mida saab lastelegi suveks õue üles panna, aga
see bassein on siis juba paakauto peal. See auto ongi mõeldud ainult vee
viimiseks tulekahjule. Tegelikult on ta peaaegu samasugune auto millega
bensiinijaamadesse autokütust tuuakse, või piima veetakse. Vahe on selles, et ta
on värvitud päästeauto värvi ja talle on peale pandud vilkurid, sireen ja
raadiosaatja.
Antti Lääts Meie. Päästjad
61
Viljandi päästekomando paakauto, mille veepaaki mahub umbes 20 tonni vett. See on eesti üks
suuremaid paakautosid. Sellel autol nime ei ole.
TÕRS
Tõrs on Eesti Vabariigi ajaloos esimese uue autona ostetud paakauto.
Nimekonkurss uuele paakautole kuulutati välja 21. 09. 2009.aastal. Tõrs ristiti
06. 10. 2009 aastal Raplas. Oma nime sai auto suure veepaagi järgi. Tõrs oli see
koht, kus vanad eestlased hoidsid oma tarbevett. Tõrs sai omale vaderiks Lauri
Lugna. Alusautoks on Scania ja päästeauto on ehitatud Poola firmas
Wawrzaszek.
Antti Lääts Meie. Päästjad
62
Keila päästekomando uus ja moodne paakauto `` Tõrs``
REDELAUTO JA TÕSTUK Redelautod ja tõstukid- need on need autod, mida saab kasutada siis, kui on vaja
kusagile kõrgemale ronida, kas siis mõne kõrgema maja aknasse või katusele.
Redelauto ja ka tõstukid on mõeldud inimeste päästmiseks ja päästetööde
tegemiseks kõrgemalt kui kolmekordne maja. See on nüüd küll selline auto,
mida igal komandol ei olegi, sest redelautod on väga kallid ja keerulised. Kui
kusagil juhtub õnnetus ja on vaja redelit või tõstukit, aga kõige lähemal
päästekomanol seda ei ole,siis tuleb tõstuk või redelauto kaugemalt komandost.
Nii on käinud Pärnus tulekahjul tõstukauto Raplast ja Ida- Virumaal tõstukautod
Tallinnast.
ROBERT JA PIKK ROBERT
Need korvtõstukid on saanud nime Robert Lepiksoni järgi, kes oli nende autode
saamise ajal siseministriks. Autode erinevad töökõrguse poolest. Kui robert
tõstab korvi maksimaalselt kuni 43 meetri kõrgusele maapinnast, siis Pikk
Robert tõstab korvi kuni 54 meetri kõrgusele maapinnast.
Antti Lääts Meie. Päästjad
63
Lilleküla päästekomando korvtõstuk Pikk Robert
Tartu päästekomando korvtõstuk Robert
Antti Lääts Meie. Päästjad
64
KARL
Pärnu päästekomando redelauto. Nimi Karl on võetud Pärnu tuletõrje ajaloost ja
on pandud kunagise Pärnu tuletõrjepealiku Karl Lorenzi auks. Redelauto
alusautoks on MAN ja redelauto ehitas valmis saksa firma METZ. Karl sai
omale vaderiks tollal 9- aastase Lavassaare kooli õpilase Karl Kajo. Karl ristiti
3. Märtsil 2009. aastal Pärnus.
Kaks Karli ja Lääne- Eesti Päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun redelauto ristimisel Pärnus
Antti Lääts Meie. Päästjad
65
PIKK JAKOB
Kesklinna päästekomando redelauto Pikk Jakob
JUHTIMISAUTO EHK STAABIAUTO Selline auto, mis asub ainult maakonna ühe komando garaažis. Tavaliselt
maakonna pealinnas ja neid ongi igas maakonnas ainult üks. Selle autoga
sõidab operatiivkorrapidaja. Juhtimisautos ei ole ei voolikuid, pumpa, paaki ega
päästevarustust. Juhtimisauto on selline auto, kuhu kogunevad suurtel õnnetustel
pääste-, kiirabi-, politsei- pealikud. Seal saab pidada väikest koosolekut või
nõupidamist. Juhtimisauto päris igale väiksemale õnnetusele ei sõida.
KUBJAS
Kubjas oli mõisa ajal tähtis ametimees. Tema oli teotöö sundija ja piiratud
karistusõigusega järelevalvaja. Sellepärast oli see Eesti päästeteenistuse esimese
juhtimisautole parim nimi, sest ka maakondade operatiivkorrapidajad on sama
tähtsad ametimehed kui mõisas Kubjas.
Antti Lääts Meie. Päästjad
66
Päästekooli Kubjas päästjate paraadil 2009 aastal
KILTER
Kilter oli mõisas kupja abiliseks. Et esimesed juhtimisautod Kupjad hakkasid
oma aega päästeteenistuses ära elama, osteti nende asemele uued kaasaegsed
juhtimisautod. Auto aluseks on VW Tiguan, päästjate jaoks ehitas autod ümber
Avestark. Uuele juhtimisautole pakkusid nimeks KILTER Antti Lääts, Virgo
Asumägi, Raul Aarma ja Anne Martin. Auto vaderiks sai Päästeameti
peadirektori asetäitja Ain Karafin. Kilter ristiti 06. 10. 2009 aastal Raplas.
Antti Lääts Meie. Päästjad
67
Rapla maakonna operatiivkorrapidajate juhtimisauto `` Kilter``
SUUR TÕLL
Suur Tõll veab seljas päästjatele vajalikku abitehnikat ja varustust
Antti Lääts Meie. Päästjad
68
Saaremaa vägilase järgi nime saanud päästeauto ristiti 06.10. 2009 aastal Raplas.
Suur Tõll on oma olemuselt pääste konteinerauto. Oma nime on Suur Tõll
saanud Saaremaa vägilaselt. See on päästeauto, mis veab konteinerisse pandud
erinevat päästevarustust. Need on näiteks pumbad, voolikuliinid,
õlitõrjevahendid, roomikautod, ATV-d. Nime Suur Tõll pakkusid päästeautole
Antti Lääts, Jüri Arumets, Toomas Trommel. Suure Tõllu vaderiks sai
päästeametist Tarmo Terep.
PÄÄSTMISEKS ON VEEL TEHNIKAT- ABITEHNIKA
Abitehnika on selline tehnika, mida päästjad ei kasuta igapäevaselt. Abitehnika
on mõeldud päästjaid aitama seal, kuhu enam muu päästetehnikaga sõita ei saa.
Need on metsad, sood, rabad.
Assaku komando metsakustutamise auto Metsavend
Antti Lääts Meie. Päästjad
69
Metsa ja kulu kututamise ATV
Tartu Metsakustutamise roomik Metsa Tõnn
Antti Lääts Meie. Päästjad
70
KUIDAS SÜNNIB PÄÄSTEAUTO Nagu ma juba enne rääkisin on päästeautod erilised autod ja need ehitatakse
valmis tavaliselt käsitsi. Päästeautosid ehitatakse selleks eraldi loodud tehastes.
Tehase inseneridele pannakse kirja, missugust päästeautot tahetakse, milline
saab olema auto varustus, kui võimas pump- selle töö teeb Päästeamet. Kui tehas
on saanud kõik vajaliku teada, hakatakse päästeautot projekteerima. Alles
tuuakse autotehasest alusauto, millest hakatakse päästeautot ehitama. Kõik see
võtab väga palju aega. Alates päästeauto planeerimisest päästekomandosse kuni
päästeauto jõudmisega päästekomandosse võib kuluda mitu aastat.
Kõike seda on natukene lihtsam piltide pealt vaadata kui rääkida. Siin on sulle
pilte erinevate Eesti päästeautode valmimisest.
Päästeauto valmistatakse tegelikult tavalisest veoautost. Sellist palja raami ja
kabiiniga veoautot nimetatakse alusautoks.
Tulevane Teele. Alusauto
Antti Lääts Meie. Päästjad
71
Peale seda, kui alusauto on jõudnud päästeautode tehasesse hakatakse sellest
ehitama päästeautot. Kõigepealt pannakse auto raami peale paika veepaak, peale
seda varustuse kappide kinnitamiseks sõrestik.
Teele on saanud endale veepaagi ja varustuse kappide sõrestiku
Tõrs on ehitatud klaasplastist. Tema pelisehitus on valatud ühes tükis klaasplastist. Sellist keret,
nimetatakse toorikuks. Olemas ongi ainult kere. Puudu on kõik muu.
Antti Lääts Meie. Päästjad
72
Karlile on peale pandud pealisehituse toorik ja redeli torn. Kõik muu on veel ees.
Peale sõrestiku või kere valmis tegemist hakatakse hakatakse päästeautole peale
ehitama pumpa, varustuse kappe, redelautole redelit. Redelauto redel tehakse
töökojas eraldi valmis ja tõstetakse siis päästeautole peale.
Karli eraldi aluse peale pandud redel
Antti Lääts Meie. Päästjad
73
Veepaak ja pump on põhiauto süda. Ümber nende ehitatakse kõik muu.
Teelele on peale pandud peale veepaagi ka pump ja nüüd saab hakata varustuse kappe ehitama
Kui varustuse kapid on valmis ehitatud hakatakse kappidesse varustust paika
sobitama. Kogu varustus mõõdetakse ja kaalutakse. Kappidesse tehakse
varustuse kinnitused.
Kapid valmis, käib päästevarustuse paika sättimine
Antti Lääts Meie. Päästjad
74
Kui kõik on valmis kontrollitakse kõik mitu korda üle.
Teele on valmis saamas. Nüüd vaadatakse kogu auto ja varustus veel kord üle
Kõige viimasem tegevus on päästeautole näo tegemine. Alles nüüd saab
tavalisest veoautost äratuntav päästeauto.
Veel on kleepida esiuksed üle valge kilega ja uksele kirjutada päästekomando nimi
Antti Lääts Meie. Päästjad
75
Karl on saanud kõik kleepsud ja kirjad
Kui kõik on valmis, siis proovitakse kogu tehnika ka reaalselt järele.
Autotehaste juures on suured platsid ehk polügoonid, kus katsetatakse kogu
tehnika.
Karli katsetamine sünnikohas
Antti Lääts Meie. Päästjad
76
Tõrs tehase polügoonil katsetustel
Kui kõik on päris valmis ja järele proovitud, on päästeauto valmis tehase hoovi
pealt ära sõitma päästekomandosse.
Karl oma sünnikohas Metz-i tehase õuel Eestisse sõitu ootamas
Antti Lääts Meie. Päästjad
77
RAADIOSIDE Raadioside on mingisuguse informatsiooni edasi andmise jaoks ühenduse
loomine saatja ja vastuvõtja vahel ning elektriliste signaalide edasi andmine,
milleks kasutatakse raadiolaineid. Targemad inimesed ütlevad et raadiolained
on elektrilained, mis liiguvad õhus ehk keskkonnas.
Oli liiga keeruline?? Seletame lähemalt:
Oled sa seisnud jõe, kraavi või oja ääres ja vaadanud voolavat vett? Vesi
hakkab kusagilt väga kaugelt liikuma ja voolab edasi niikaua kuni ta jõuab
suuremasse veekogusse. Kutsu vanemad kaasa ja tehke oma klassi või sõbraga
üks katse: üks teist kirjutab sõbrale kirja ja paneb selle pudelisse. Pudelis olev
kiri on nüüd informatsioon, mida üks sõber tahab teisele öelda. Minge koos
jõe, kraavi või oja äärde. Olge kaldal erinevates kohtades. See, kes kirjutas
kirja viskab nüüd pudeli vette. Pudelit vette visates paneb ta informatsiooni
liikuma. Pudel ehk informatsioon hakkab liikuma. Varsti jõuab pudel ehk
informatsioon allavoolu teise sõbrani, kes seda kaldal ootab. Kaldal olija tõstab
pudeli veest välja- ta on informatsiooni kätte saanud. Nüüd tehakse pudel lahti ja
loetakse kirja- informatsiooni töödeldakse. Kogu see pikk ja keeruline protsess
ongi side pidamine. Üks pool, kes tahab teisele midagi öelda ehk saatja, saadab
oma informatsiooni teele, teine pool ehk vastuvõtja saab informatsiooni kätte,
töötleb seda ja kui vaja saadab vastuse. Vesi nende vahel oli keskkond, milles
informatsioon liikus. Veelaine, mis kandis pudeli vetteviskajast väljavõtjani oli
raadiolaine, pudel selles raadiolaines oli informatsioon. Omavahelist
suhtlemist nimetatakse side pidamiseks.
Raadiod mida päästjad kasutavad nimetetakse raadiojaamadeks- nendega saab
kuulata seda mida teised räägivad ja saab ka ise rääkida. See ei ole päris selline
raadio, mida ema- isa kodus ja autos kuulavad. Nemad saavad raadiot ainult
kuulata. Ise raadiosse rääkida ei saa. Raadiojaamadega saab aga nii kuulata kui
rääkida. Tegelikult päris elus on raadioside nagu side kahe mobiiltelefoni vahel.
Raadiojaam näebki välja umbes samasugune kui sinu ema- isa vana
mobiiltelefon.
Päästjate jaoks on raadioside väga tähtis. Raadio kaudu antakse häirekeskusele
teada väljasõidust, õnnetuspaigale jõudmisest, õnnetuse likvideerimisest,
ärasõidust ja komandosse tagsi jõudmisest, küsitakse sõidu ajal õnnetuse kohta
lisainformatsiooni, palutakse juurde abijõudusid. Päästjad kasutavad raadiosidet
ka omavaheliseks side pidamiseks õnnetuskohal. Siis ei pea kõva häälega
karjuma, kui midagi juurde vaja on. Päästja vajutab raadiojaama nuppu, ütleb
mida tal vaja on. See, kellega päästja rääkis kordab talle mida päästja ütles ja
toob selle, mida küsiti. Erinevates päästeautodes ühele õnnetusele või
Antti Lääts Meie. Päästjad
78
väljakutsele sõitvad meeskonnad räägivad raadio kaudu üksteisega. Läbi raadio
saavad omavahel sidet pidada ka päästjad ja kiirabi. Ka suitsusukeldujad ja
keemiasukeldujad peavad väljas olijatega raadiosidet. Nemad räägivad
päästetööde juhile, mida nad näevad ja millega nad tegelevad või tegelema
hakkavad. Kõige selle jaoks on igal päästjal taskus oma raadiojaam.
Väljakutsele sõites lülitab päästja raadiojaama tööle ja paneb endale
raadiojaama tasku. Kuulnud raadijaamast et keegi päästjat või päästeautot
kutsub siis ta vastab sellele. Siit jõudsime edasi järgmise keerulise nimetuseni:
raadioside kutsung
RAADIOSIDE KUTSUNG
Selleks, et päästajd, autod ja häirekeskus üldse saaksid omavahel rääkida on
vaja raadiokutsungeid. Kutsung on päästja, päästeauto või häirekeskuse nimi
raadios. Raadiokutsungid on eestis kõik ühesugused. Erinevad on ainult nimed
ja numbrid. Seda on vaja sellepärast, et teha vahet erinevatel
päästekomandodel ja erinevatel päästeautodel. Suurtel õnnetustel võib muidu
päästjate jaoks tekkida väga suur segadus. Keegi ju ei saaks aru kes kellega
räägib ja kes mida tegema peab. Häirekeskuses oleks siis kogu aeg suur segadus.
Vaatame lähemalt
Kutsungis on kaks tähtsat osa: - komando nimi ja nime taga kaks või kolm
numbrit.
Komando nimi on nimi nagu nimi ikka- näitab päästeauto ja päästja
kodugaraazi ehk komandot.
Numbrid näitavad päästeauto liiki ja järjekorda selles päästekomandos.
Toon kaks näidet:
Esimene näide: häirekeskusel vaja kätte saada Põltsamaa päästekomando
põhiautot. Häirekeskus kutsub siis nii: Põltsamaa 11 tule kuuldele.
Raadios öeldakse nii: ``Põltsamaa üks- üks keskus kutsub kuuldele``
11 ei ole üksteist vaid on kaks kõrvuti olevat ühte
Põltsamaa- päästekomando, mille päästeautot kustutakse
1(üks) näitab et kutsutakse põhiautot
1(üks) näitab seda mitmes põhiauto see selles päästekomandos on. Põltsamaal
ongi üks põhiauto
Keskus – häirekeskuste kutsungid üle terve Eesti
Kui Põltsamaa meeskonnavanem on raadios sellist kutsungit kuulnud siis ta
vastab sellele nii: ``Keskus, keskus Põltsamaa üks- üks kuuleb``
Teine näide: häirekeskusel on vaja kätte saada Viljandi päästekomando teist
põhiautot. Häirekeskus kutsub siis nii: Viljandi 12 tule kuuldele. Raadios
öeldakse nii: ``Viljandi üks- kaks keskus kutsub kuuldele``.
Antti Lääts Meie. Päästjad
79
Viljandi- komando, mille päästeautot kutsutakse
1(üks) – näitab, et kutsutakse põhiautot
2(kaks)- näitab, mitmes põhiauto see selles komandos on. Viljandi
päästekomandos on põhiautosid kaks. Auto kutsungit kuulnud vastab Viljandi
meeskonnavanem: `` keskus- keskus Viljandi üks- kaks kuuleb``
Üle Eesti tähistatakse päästeautod
1- Põhiauto
2- Paakauto
3- Tulekustutusauto
4- Redelautod ja tõstukid
5- Juhtimisautod
6- Päästetööde abitehnika (muud tehnikat vedavad autod)
7- Muu tehnika(päästepaat, mootorsaan, ATV)
8- Demineerijate autod
9- Kiirabiautod
VÕRDLEME PÄRNU PÄÄSTEAUTOSID JA NENDE
RAADIOSIDE KUTSUNGEID
Põhiautod Pärnu 11 Pärnu esimene põhiauto Pärnu üks-üks
Pärnu 12 Pärnus teine põhiauto Pärnu üks-kaks
Paakauto Pärnu 21 Pärnu paakauto Pärnu kaks- üks
Redelauto Pärnu 41 Pärnu redelauto Pärnu neli-üks
Juhtimisauto Pärnu 51 Pärnumaa juhtimisauto Pärnu viis-üks
Tulekustutamise abitehnika Pärnu 69 Pärnu kuus-üheksa
Muu tehnika: Selline tehnika, mis on pandud haagisele. Järel veab seda
päästeauto
Pärnu Paat
Pärnu Keemia haagis
Pärnu Voolikuhaagis
Pärnu mootorsaan
Kiirabiautod
Pärnus on neli kiiraabiautot:
Pärnu 91 Pärnu esimene kiirabiauto Pärnu üheksa- üks
Pärnu 92 Pärnu teine kiirabiauto Pärnu üheksa- kaks
Pärnu 93 Pärnu kolmas kiirabiauto Pärnu üheksa-kolm
Pärnu 94 Pärnu neljas kiirabiauto Pärnu üheksa- neli
Antti Lääts Meie. Päästjad
80
MIS ON KARUL KÕHUS. EHK MIS ON
PEIDUS PÕHIAUTO KAPPIDES Tegelikult on oma ehituse poolest põhiautode üksteisele üsnagi sarnased.
Võtame lahti Pärnu 11 ehk Teele varustuse kappide luugid.
TÕSTAME KAPPIDE UKSED ÜLES JA VAATAME NATU-
KENE LÄHEMALT
PÕHIAUTO VASAKU POOLE KAPID
Selline näeb välja avatud kappidega põhiauto vasak külg.
Päästjad on oma elu lihtsamaks tegemiseks pannud igale päästeauto kapile oma
järjekorranumbri. Numbrite lugemist alustatakse juhipoolsest küljest.
Antti Lääts Meie. Päästjad
81
Kapp nr.1
Selles kapis on päästmiseks mõeldud varustus. Siin on hüdrauliste
päästevahendite komplekt, pneumaatiliste päästevahendite komplekt, esmaabi
andmise vahendid. Lisaks veel päästjate hingamisaparaatide varuballoonid,
tekid, millega katta õnnetustel kannatanud.
Kapp nr.2
Selles kapis on mootorsaed ja ketaslõikurid. Lisaks veel sündmuskoha piiramise
lint ja vedelikke endasse imav absorbent, mida valatakse liiklusõnnetustel maha
valgunud õlidele. Ka ämber on päästjatele vahel väga vajalik.
Antti Lääts Meie. Päästjad
82
Kapp nr.3
Selles kapis on kõik lõhkumisel ja lammutamisel vajaminevad tööriistad.
Kangid, kirved, lõiketangid. Harjad on tänava pühkimiseks maha pudenenud
pisematest autotükkidest peale liiklusõnnetust. Näha on pootshaagid,
vahtkustuti ja labidas. Punaste kastikeste sees on paigad tuletõrjevoolikutele ja
muud päästjatele vajalik pisem varustus- voolikupaigad ja erinevad
tuletõrjevoolikute üleminekud. Pikk hall toru on sooja õhu voolik, millega saab
viia päästeautost eemale sooja õhku.
Antti Lääts Meie. Päästjad
83
PÕHIAUTO PAREMA POOLE KAPID
Selline näeb välja avatud kappidega põhiauto parem külg
Kapp nr.4
Selles kapis on peidus generator, mis annab elektrit prozektoritele ja ükskõik
millesele teisele elektritööriistale. Paremal pool all nurgas on ülerõhuventilaator
millega päästjad tugevat tuult ehk ülerõhku teevad. Veel selles kapis tulekustutid
ja pikendusjuhtmed. Oranzides kohvrites on keemiaõnnetustel kasutatavad
Antti Lääts Meie. Päästjad
84
mõõteriistad. Näha on ka kaks suurt kotti pinnaltpäästevarustusega. Sinises
kastis on natukene keemiaõnnetusel likvideerimise varustust.
Kapp nr.5
Selles kapis ongi ainult tuletõrjevoolikud. Siit pildi pealt näed kui palju on
põhiautol tuletõrjevoolikuid. Näha on jämedamad tüviliini ja peenemad
tööliini voolikud.
Kapp nr.6
Antti Lääts Meie. Päästjad
85
Selles kapis on tule kustutamiseks vajalikud joatorud ja lafett. Siia on pandud
ka hargmikud ehk jagajad- mäletad üks suur voolik ehk tüviliin läheb sisse ja
kolm väiksemat voolikut ehk tööliini tuleb välja. Selles kapis on ka ,
tuletõrjehüdrandi püstik
Põhiautol on veel tõmberedel, valgustusmast ja päästelaud
Tõmberedeli ja päästelaua saab päästeauto katuselt sahtlina alla tõmmata
Valgustusmast tuleb välja päästeauto kappide vahelt. Elektri prozektorite jaoks annab auto
peale pandud generator.
Antti Lääts Meie. Päästjad
86
MIDA SAAB TEHA PÕHIAUTOGA
Seda on küsitud laste käest, kes on käinud päästekomandos päästjatel külas.
Lapsed arvavad tavaliselt, et päästeautoga saab kustutada tuld, päästa inimesi,
sõita, vett lasta, redelil ronida. Päris nii see ei ole. Need tööd teevad ära
päästjad. Päästeauto on neile selle juures suureks abiks.
Põhiautoga saab
Sõita ja viia päästjad ja vajaliku päästevarustuse õnnetuskohale.
Anda tulekahjule või õnnetuskohale vett ja vahtu. Keemiaõnnetustel tehakse ka
vajadusel sooja vett.
Teha tugevat tuult, ehk nagu päästjad ütlevad- ülerõhku
Teha elektrit, et panna tööle elektriga töötavad prozektorid ja tööriistad.
RÄÄGIME PÄÄSTMISEST
PÕHIAUTO PEAL OLEVAD VAHENDID
PÄÄSTMISEKS
HÜDRAULILISED PÄÄSTEVAHENDID
Kui kusagil on juhtunud õnnetus ja inimesed või loomad on niimoodi kinni või
kusagile vahele jäänud, et nad ei saa ise liikuda või näiteks autost välja, siis
kasutavad päästjad hüdraulilisi päästevahendeid. Hüdrauliliste
päästevahenditega saavad päästjad näiteks teha mõne minutiga üsnagi
korralikust sõiduautost kabrioleti.
See on tegelikult terve komplekt ja siia kuuluvad:
Leviti- kasutatakse igasuguste materjalide kokku surumiseks ja laiali
lükkamiseks.
Kokku pandud leviti laiali lükatud leviti
Antti Lääts Meie. Päästjad
87
Lõikur- nagu suured käärid, nendega lõikavad päästjad autode plekist keret
nii, nagu lapsed lõikavad kääridega paberit
Lõikur kokku pandud lõikur laiali lükatuna
Voolikud- need käivad pumba ja tööriista vahele, voolikuid mööda liigub õli,
mis paneb tööriistad tööle
Voolikud on päästeauto kapis kastis eraldi teki peale laotatud voolik
Antti Lääts Meie. Päästjad
88
Tungraud- tungarauaga saab suruda seal, kuhu levitiga ei ulata.
Tungraud kokku tõmmatuna lõpuni lahti lükatud tungraud
Pump- pumpab õli, mis läheb tööriistadesse ja paneb need tööle.
Antti Lääts Meie. Päästjad
89
Toestustrepid.
Toestustreppe on päästjatel vaja õnnetusse sattunud auto toestamiseks, et see
rohkem kusagile poole ei liiguks ja ohtlik ei oleks.
Toestustreppidele toetatakse õnnetusse sattunud auto, mida hakatkse lõikama
Klaasilõikamise nuga- klaasinoaga saavad päästjad lõigata auto esiklaasi.
Antti Lääts Meie. Päästjad
90
Siin on hüdrauliliste päästevahendite komplekt tekile laotatud.
Siin on kogu komplekt. Leviti, lõikur, tungraud, toestustrpid, klaasinuga,pump ja voolikud, tekk
Kõige rohkem kasutatakse hüdraulilisi päästevahendeid liiklusõnnetusse
sattunud ja autosse kinnijäänud inimeste või päästjad ütlevad kannatanute
päästmiseks.
KUIDAS PÄÄSTETAKSE LIIKLUSÕNNETUSEL
INIMESI KUI NAD ON AUTOS KINNI Need fotod, mida sa siin näed tegid pärnumaa Pärnu- Jaagupi ja Vändra
päästekomandode päästjad, siis kui nad harjutasid liiklusõnnetusse
sattunud inimeste päästmist.
Kõigepealt tuleb õnnetusse sattunud auto päästetööde juht ja vaatab kui palju
on inimesed ja autod kannatada saanud ja kas auto uksed tulevad lahti. Seda
Antti Lääts Meie. Päästjad
91
nimetatakse luureks. Kui inimesed autost ise välja ei saa, siis vaatab kiirabiarst
kannatanud üle ja ütleb päästjatele keda on vaja kõige rohkem ja keda kõige
kiiremini aidata.
Luure on tehtud ja kiirabiarstid abistavad õnnetusse sattunud autos olevaid inimesi. Päästjad
toovad välja hüdraulilised päästevahendid.
Kui mõni aken on lahti poeb üks päästja autosse ja paneb üks inimestele tekid
peale. Tekid pannakse peale sellepärast, et inimesed saaksid sooja ja et
klaasikillud neile pihta ei läheks. Teine päästja hoolitseb selle eest, et auto
kusagile poole rohkem ei liiguks ja võimalikult vähem ohtlik oleks. Selleks
paneb ta auto alla trepi moodi klotsid-seda nimetakse toestamiseks.
Kui vaja torgatakse katki auto kummid ehk rehvid ja auto jääb toestustreppide
peale püsima. Siis tehakse katki kõik auto klaasid. Seda sellepärast, et kui need
Antti Lääts Meie. Päästjad
92
hiljem autot lõigates katki lähevad võivad inimesed või päästjad
klaasikildudega pihta saada. Päästetööde juht otsustab arstidelt saadud info järgi,
millise kannatanu päästjad kõigepealt autost välja võtavad.
Siis võetakse autol ära kas katus, uksed või külg. Autoõnnetusel autot lõigates
päästjad auto peale ei mõtle, seda enam päästa ei saa. Küll saab päästa autos
olevad inimesed.
Ükskõik, mida päästjad ka katkise auto juures ei tee, peavad nad seda tegema
väga- väga ettevaatlikult. Miks? Sellepärast et need inimesed või nagu
päästjad ütlevad – kannatanud rohkem kannatada ei saaks. Kui on juhtunud
õnnetus ja auto on katki läinud kannatanud siis need kannatanud , kes on autos
tunnevad ära iga väiksemagi liigutuse, mis päästjad teevad. Aga neil on valus,
mõnel on väga- väga valus. Sellepärast teevadki päästjad seda tööd väga
hoolikalt, rahulikult ja ettevaatlikult.
AUTO UKSE EEST ÄRA VÕTMINE
Õnnetusse sattunud auto teostatakse toestustreppidega, et auto ei hakkaks rohkem kusagile
liikuma
Üks päästja võtab leviti, teine võtab lõikuri. See päästja, kes võttis leviti paneb
selle auto kere ja ukse vahele pilusse ja surub tasakesi ust auto kerest natukene
eemale kuni auto ukse hinged tulevad kere küljest lahti. Kui ukse hinged on
auto küljest lahti tulnud surutakse levitiga lõikuri jaoks uksele vahe sisse ukse
luku juurde. Lõikuriga lõigatakse läbi ukse lukk ja uks viiakse eemale
ohutumasse kohta, kus ta päästjaid ei sega.
Antti Lääts Meie. Päästjad
93
Levitiga ukse hingede eemale surumine
Lõikuriga lõigatakse läbi ukse lukk
Antti Lääts Meie. Päästjad
94
Lahti lõigatud uks võetakse ettevaatlkult eest ära ja viiakse sinna, kus ta päästjaid ei sega
Auto külje ära võtmine
Vahel juhtub nii, et autol ühe ukse eest ära võtmine ei aita. Siis tuleb lahti võtta
kogu avariis olnud auto külg. Selleks tehakse või surutakse lahti auto mõlemad
uksed ja lõigatakse ülevalt ja alt läbi keskmine uksepost. Siis tõstavad päästjad
lahtilõigatud osad autost eemale ja terve auto külg on lahti ja vaba.
Auto külg on ära võetud. Kannatanu on kühvelraamiga autost välja tõstetud ja kiirabiarstidele
üle antud. Päästevarustus on veel kokku korjamata
Antti Lääts Meie. Päästjad
95
Auto katuse ära võtmine.
Lõikuriga lõigatakse läbi kõik auto uksepostid ja aknaraamid. Seal kuhu
lõikuriga lõikama ei ulata pigistatakse levitiga kokku ja siis saab need ka
lõikuriga läbi lõigata. Kui kõik auto katust toetavad postid on läbi lõigatud
tulevad teised päästjad appi ja auto katus tõstetakse eemale maha ja viiakse
eemale ohutusse kohta, kus ta päästjaid ei sega.
Kõik uksepostid ja aknaraamid lõigatakse läbi
Kus vaja pigistatakse levitiga laiemad osad kokku, et lõikur mahuks ukse posti läbi lõikama
Antti Lääts Meie. Päästjad
96
Levitiga kokku pressitud ja väiksemaks tehtud posti läbi lõikamine
Ka auto katus viiakse teiste auto küljest ära lõigatud autoosade juurde
Antti Lääts Meie. Päästjad
97
Pea meeles
Õnnetusse sattunud inimesi päästetakse väga- väga ettevaatlikult ja väga suure
hoolega. Muidu võib haiget saanud ja katki läinud inimene veelgi rohkem
haiget saada. Seda ei taha ju keegi. Eriti päästjad. Sellepärast pealtvaatajatele
tundubki, et midagi ei tehta ja inimeste päästmine võtab palju aega. Nagu sa
nüüd aru said ei saa päästjad inimesi päästes olla tormakad ja teha seda suure
kiiruga. Päästjad hoolivad kõigist õnnetuses kannatada saanud inimestest väga
ja nad teevad kõik, et kannatanud saaks nende poolt parimat abi. Päästjate
jaoks väärivad päästmist KÕIK inimesed!!!
PNEUMAATILISED PÄÄSTEVAHENDID
Neid vahendeid kasutatakse siis kui kedagi või midagi on vaja päästa kitsast
kohast. Näiteks kui on olnud varing ja on vaja päästa inimest paneelide vahelt.
Selles komplekti kuuluvad:
Tõstepadjad. Tavaliselt on komplektis tõstepatju kaks. Need padjad on nagu
kummist kandilised õhupallid- sinna puhutakse õhk sisse ja alguses pisikene
olnud padi läheb suuremaks. Üks selline tõstepadi tõstab üles mitme tonnise
raskuse. Korraga saab üksteise peale panna kaks tõstepatja. ga saab s
Sellised näevad tõstepadjad välja. Õhku nendesse veel lastud ei ole
Antti Lääts Meie. Päästjad
98
Tõstepatjadesse on õhk sisse lastud
Voolikud. voolikuid mööda liigub õhk balloonist patjadesse ja õhk paneb padja
tööle.
Kahe erineva padja õhuvoolikud. Kõik padjad ühendatakse erinevat värvi õhuvoolikuga
Antti Lääts Meie. Päästjad
99
Reduktor. Reduktor keeratakse balloni külge ja reduktoris tehakse
õhuballoonide kõrgest rõhust tõstepatjadele vajalik madalam töörõhk.
Reduktor, mis pannakse hingamisaparradi ballooni otsa.
Juhtpult. Võib öelda ka kraanid, kust päästjad patjadesse õhu sisse lasevad
Juhtpult. Punast või kollast kangi liigutades lastakse tõstepatja õhku sisse või padjast õhku välja
Antti Lääts Meie. Päästjad
100
Õhuballoon. Hingamisaparaadi õhuballoon, millest võetakse kogu tööks vajalik
õhk
Balloonis on õhk, mis lastakse tõstepatjadesse ja paneb need tööle
Selline näeb välja kokku ühendatud ja töövalmis komplekt
Antti Lääts Meie. Päästjad
101
Kogu komplekt. Tõstepadjad, voolikud, reduktor, juhtpult, tekk, balloon, toestustrepid.
KITSASSE KOHTA KINNI JÄÄNUD INIMESE PÄÄSTMINE
Kui on juhtunud õnnetus ja inimene on paneeli all kinni
Kõigepealt vaatavad päästetööde juht ja kiirabiarst õnnetuskoha ja kannatanu
üle. Kaks päästjat võtavad tõstepadjad ja ühendavad nende voolikute otsad.
Kolmas päästja ühendab ballooni, reduktori ja tõstepatjadesse minevad
voolikuotsad. Päästjad otsivad paneeli alt koha, kust seda saab ohutult inimese
pealt ära tõsta ja panevad padjad paika. Päästjad, kes on patjade juures näitavad
kolmandale päästjale, et nad on valmis ja kolmas päästja laseb õhu ettevaatlikult
patjadesse. Kui tõstepadjad on paneeli inimese pealt niipalju üles tõstnud, et
päästjad saavd inimese sealt alt kätte, annavad nad käega märku. Rohkem
patjadesse õhku juurde ei lasta. Jälle tuuakse toestustrepid, millega toestatakse
paneel, et ta rohkem ei vajuks. Nüüd tuuakse kanderaam. Inimene tõmmatakse
väga ettevaatlikult paneeli alt välja, pannakse kanderaamile ja antakse
kiirabiarstidele üle. Tundub jällegi väga lihtne. Päris elus võtab selline
päästmine vahel päris palju aega, sest inimesele ei tohi ju teha rohkem haiget kui
ta juba paneeli alla jäädes saanud on.
Antti Lääts Meie. Päästjad
102
KUI ÕNNETUS JUHTUB VEES Eestis on väga palju veekogusid. Jõgesid, järvi, tiike, karjääre. Eesti on ju
mereriik ja meil on ka meri, mida nimetatakse rannikumereks. Kui inimesega on
juhtunud veekogul õnnetus, siis sõidab talle appi see meeskond, kes on
õnnetuskohale kõige ligemal. Päästjad saavad päästa üsna madalassse vette –
kuni paar- kolm meetrit kukkunud või vajunud inimesi. Seda nimetatakse
pinnaltpäästeks. Veest inimesi päästvaid päästjaid nimetakse
pinnaltpäästjateks. Pinnaltpäästjaid, kes päästma lähevad on alati vähemalt kaks
PÄÄSTJATE VARUSTUS INIMESE PÄÄSTMI-
SEKS VEEST Päästepaat- kui õnnetus on juhtunud kaldast kaugemal kui 300 meetrit siis
kasutavad päästjad päästepaati. Päästepaat on garaazis käru peale pandud.
Välja sõites haagitakse see kiiresti päästeautole järgi
Pärnu päästekomando päästepaat
Pääste- ehk Hansa laud kelgu moodi plastmassist laud, mille peale päästjad
tõmbavad veest hätta jäänud inimese. Hansa laud on päästeauto katusel, ehk siis
alati päästjatega kaasas. Sõidetakse sellega nii, et üks päästja istub Hansa laual
ja teine lükkab lauda ujudes enda ees. Hansa lauale pannakse järgi nöör, millega
Antti Lääts Meie. Päästjad
103
peale inimese päästmist tõmmatakse päästjad, päästetud inimesed ja hansalaud
kaldale. Nööri on umbes 300 meetrit. Kui õnnetus on kaldast kaugemal siis
minnakse appi päästepaadiga.
Päästerõngas- visatakse hätta jäänud inimesele, kui ta on kalda lähedal vees ja
suudab ise sinna sisse pugeda.
Pinnaltpääste ülikond- Veekindel ülikond, kuhu päästja poeb sisse vaheriietes.
See on peaaegu samasugune ülikond nagu sukeldujatel. Päästjad kasutavad
kuiva ülikonda- sinna ei lähe vesi sisse ja nii aitab ülikond päästjat vee peal
püsida. Pinnaltpääste ülikonnaga saavad päästjad päästa inimesi ka talvel
jääaugust.
Antti Lääts Meie. Päästjad
104
pinnaltpäästja kindad müts
Antti Lääts Meie. Päästjad
105
Ujumislestad ja –mask, hingamistoru, müts- neid on päästjale vaja
ujumiseks ja vee alla vaatamiseks. Pannes maski ette ja hingamistoru suhu saab
päästja ujuda pea vee all ja sedasi otsida hätta sattunud ja vee alla vajunud
inimest.
pinnaltpäästja mask hingamistoru
Ujumislestad
Antti Lääts Meie. Päästjad
106
Päästevest. Päästevest on päästjale abiks siis, kui päästja endaga või inimest
päästes midagi juhtub. Seda saab kasutada ka enda ja hätta sattunud inimese
vee peal hoidmiseks, kui millegipärast ei saa inimest aidata. Päästjatel on
sellised päästevestid, mille sees on pisikene gaasiballoon, mida nimetatakse
padruniks. Päästja tõmbab vajaduse või häda korral punasest käepidemest ja
padruni sees olev gaas puhub päästevest gaasi täis.
Päästevest padrun päästevesti täitmiseks
Kogu pinnaltpäästja varustus teki peale laotatud. Kõik on olemas: lestad, kindad, müts, mask,
hingamistoru, rakmed nööri jaoks, päästevest. Kõik need asjad on käepärases kotis päästeauto
kapis.
Antti Lääts Meie. Päästjad
107
Pinnaltpäästja on riietatud ja valmis minema vette inimest päästma. Sellest,
et kõik on korras annab pinnaltpäästja märku nii, et ta paneb nimetissõrme ja
pöidla kokku. Kui sa hoolikalt vaatad siis sa näed et pöial ja nimetissõrm
moodustavad O- tähe. Päästja näitab käega, et kõik on OK ja ta saab minna
vette inimest päästma. Hingamistoru paneb päästja suhu siis kui ta on vette
läinud.
Antti Lääts Meie. Päästjad
108
INIMESE PÄÄSTMINE VEEST
Mida teevad päästjad kui vees on inimesed hätta jäänud
Fotod tegid Pärnu päästjad ja Väike- Maarja Päästekooli koolitajad, kui
nad harjutasid inimese päästmist veest ehk pinnaltpäästet.
Päästekomandos
Kõlavad häirekellad ja läbi valjuhääldite öeldakse, et inimesed on vees hätta
jäänud. Kõik päästjad jätavad kohe pooleli kõik oma tegemised ja lähevad
kiiresti garaazi.Kohe, kui päästjad garaazi jõuavad võtavad kaks päästjat ehk
pinnaltpäästjad päästeauto kapist pinnaltpäästeülikonnad ja hakkavad neid
päästeautos sõidu ajal selga panema. Päästeautos lepitakse sõidu ajal kokku, kes
mida õnnetuskohal tegema hakkab. Välja sõidavad kõik selle päästekomando
põhiautod.
Päästeautod jõuavad õnnetuspaika.
Vees paistab hätta jäänud inimene. Kaks päästjat, kes endale pinnaltpääste
ülikonda selga ei pannud lähevad mööda jõge üks ühele teine teisele poole. Neid
nimetatakse märkijateks. Märkijad vaatavad ainult otse hätta jäänud inimese
poole. Niimoodi tekib kolmnurk, kus ühes nurgas on üks päästja, teises nurgas
teine päästja. Kolmurga tipus on hätta sattunud inimene. Kui inimene vajub vee
alla siis märkijad juhatavad pinnaltpäästjad selle kohani, kus inimene vee alla
vajus.
Selle pidi peal on märkijad ja näha see, kuidas nad ``märgivad`` hätta jäänud inimese.
Samal ajal kaldal: meeskonnavanem või rühmapealik räägib häirekeskusele,
mida ta näeb ja mida parasjagu tehakse, kutsub välja kiirabi kui seda veel tehtud
ei ole. Kaks pinnaltpäästjat astuvad päästeautost välja ülikonnad seljas ja vaba
päästja vaatab vette minevad pinnaltpäästjad piinliku täpsusega üle. Päästeauto
katuselt võetakse maha hansalaud, pinnaltpäästjad panevad lestad jalga ja
maskid kaela. Hansa lauale ja vees ujuvale päästjale pannakse järgi nöör.
Meeskonnavanem räägib hätta jäänud inimesega ja julgustab teda ennast vee
Antti Lääts Meie. Päästjad
109
peal hoidma. Pinnaltpäästjad lähevad vette inimest päästma. Kogu see tegevus
võtab aega kuni paar minutit.
Mis saab edasi
Pinnaltpäästjad ujuvad- sõuavad hädas oleva inimeseni, tõmbavad ta
päästelauale. Nüüd lähevad märkijad teiste juurde tagasi. Kui pinnaltpäästjad on
inimese laua peale tõmmanud ja on kindlad, et võib kaldale minna annavad nad
selleks käega märku. Kõik need, kes on kaldal tõmbavad päästelaua kiiresti, aga
ettevaatlikult kaldale, kus inimene kiirabiarstidele üle antakse.
Kogu see jutt ka fotodel
Päästjad on teel hätta jäänud inimese poole. Üks päästja istub päästelaua peal ja aerutab, teine
ujub laua taga ja juhib seda hätta jäänud inimeseni.
Antti Lääts Meie. Päästjad
110
Päästelaud on jäetud mõned meetrid hädas olevast inimesest eemale ja päästelaua taga ujunud
päästja läheb inimest päästma. Eemale jäetakse päästelaud sellepärast, et muidu võib pääste-
laud lainetega hätta jäänud inimesele pihta minna. Ka on nii lihtsam inimest päästelaua peale
tõmmata
Kannatanu on päästetud ja ollakse teel päästelaua poole
Antti Lääts Meie. Päästjad
111
Kannatanu tõmbamine päästelauale. Üks päästja tõmbab kannatanut riietest ja teine lükkab
kannatanut mööda päästelauda.
Päästjad on päästetud inimese tõmmanud Hansa lauale ja laua peal olev päästja tõstab käe. Sel-
lega annab ta kaldal olevatele päästjatele märku, et inimene on päästetud ja ohutult päästelaua
peale tõmmatud. Kaldal olevad päästjad hakkavad nöörist Hansa lauda tagasi kaldale tõmbama.
Antti Lääts Meie. Päästjad
112
Peale inimese arstidele üleandmist pakivad päästjad oma varustuse kokku,
päästelaud pannakse päästeauto katusele tagasi, pinnaltpäästjad võtavad
ülikonnad seljast ja panevad selga kustutusriided. Kogu varustus vaadatakse üle
ja sätitakse nii, et kui on vaja saab kohe uuesti kusagile mujale appi minna.
Komandosse jõudes varustus pestakse, vaadatakse üle, kuivatatakse ja
hooldatakse.
Päästjad garaazis peale väljasõitu pinnaltpäästevarustust hooldamas
Antti Lääts Meie. Päästjad
113
KUI ÕNNETUS JUHTUB MEREL Kui õnnetus on juhtunud merel nii kaugel, et päästjad oma paadiga sinna ei jõua
või Peipsi ja Pihkva järvel, siis päästab vees hätta jäänud inimesi piirivalve.
Selle jaoks on piirivalvuritel päästekopter. Ka päästekopteri meeskonnas on
pinnaltpäästjad ja kui päästekopter on jõudnud õnnetuskohale, lastakse
pinnaltpäästja kopterist vintsiga alla. Kui pinnaltpäästja on jõudnud vees hätta
jäänud inimese juurde paneb pinnaltpäästja inimesele rakmed ümber ja nad
vintsitakse üles päästekopterisse. Päästekopteris on arst, kes hakkab siis
kannatanuga tegelema.
Fotod on teinud veebel Kaido Koit, kes on Õhuväe Staabi
teavitusallohvitser
Pinnaltpäästja on ennast trossiga kinnitanud, oma varustuse korralikult üle vaadanud ja valmis
alla laskuma
Antti Lääts Meie. Päästjad
114
Nii vintsitakse pinnaltpäästja päästekopterilt vette hätta jäänud inimest päästma.
LOOMADE PÄÄSTMINE Väga palju tuleb päästjatel tegeleda loomadega. Nii nagu inimestel, nii on ka
loomadel õigus hätta jäädes abi saada. Tihti eksivad meie linnadesse põdrad ja
metskitsed, kassid ei saa puu otsast alla, linnupojad kukuvad peasast välja,
Aidata ja päästa tuleb ka tulekahjudel hätta jäänud kariloomi.
Päästjate kõige tähtsamaks ülesandeks loomade päästmisel ümbruskonna
inimeste ja hätta sattunud looma ohutuse tagamine. Linna eksinud suured
metsloomad aetakse kas metsa tagasi või kutsutakse loomaarst, kes neile
uinutava süsti teeb, et neid saaks metsa tagasi viia.
Tallinnas tegeleb loomade päästmisega Mustamäe komando, kus on olemas
vajalikud vahendid loomade päästmiseks. Mujal Eestis spetsiaalset varustust ei
ole ja päästjatele tulevad appi loomakliinikud ja varjupaigad.
Antti Lääts Meie. Päästjad
115
Mustamäe päästekomando loomade päästmiseks mõeldud päästeauto
Sõiduauto mootori vahele kinni jäänud kass. Selle looma päästmiseks läks vaja päästjate abi
Antti Lääts Meie. Päästjad
116
Linna tulnud rebane teel metsa tagasi
ÕNNETUSED OHTLKIE AINETEGA Väga palju kasutatakse meie ümber igasuguseid keemilisi ja ohtlikke aineid.
Vahel juhtub ka nii, et kõik ei lähe päris nii, nagu inimesed tahavad ja juhtub
õnnetus. Päästjad nimetavad selliseid õnnetusi kemikaalidega saastumiseks. See
tähendabki tegelikult sedasama – õnnetust keemilise ainega. Päästjate jaoks on
need väga ohtlikud ja rasked õnnetused ja selliseid õnnetusi on väga raske ja
ohtlik likvideerida. Sellepärast päris kõik päästekomandod Eestis
keemiaõnnetusi ei likvideeri. Eestis tegelevad keemiliste ainetaga juhtunud
õnnetuste likvideerimisega Tartu päästekomando päästjad, kes käivad
keemiaõnnetustel Lõuna – Eestis , Pärnu päästekomando päästjad, kes käivad
keemiaõnnetustel Lääne- Eestis, Tallinnas ja Põhja- Eestis käivad
keemiaõnnetustel Lilleküla ja Kesklinna päästekomandode päästjad ja Ida-
Eestis Sillamäe ja Kohtla- Järve päästekomandode päästjad.
Antti Lääts Meie. Päästjad
117
PÄÄSTJATE VARUSTUS KEEMIAÕNNETUSE
LIKVIDEERIMISEKS
Kuna sellist varustust on väga palju, räägime sellest, millega päästjad kaitsevad
iseennast
Hingamisaparaat. Keemiaõnnetustel kasutatakse kahe suure ballooniga
hingamisaparaati. Ühe sellise komplektiga saab keemiakoldes tööd teha umbes
tund aega.
Kahe ballooniga hingamisaparaat
Keemiakaitse ülikond. Päästja kaitsmiseks kõige selle eest, mille sisse ta läheb.
Päästja jaoks tegelikult väga raske, väga ebamugav ja väga umbne.
Keemiakaitse ülikond on väga kallis ja sellega käiakse ümber väga hoolikalt ja
ettevaatlikult
Keemiakaitse ülikond
Antti Lääts Meie. Päästjad
118
KUI ON JUHTUNUD KEEMIA ÕNNETUS Fotod tegi Pärnu Postimehe fotograaf Ants Liigus Pärnus juhtunud
keemiaõnnetusel.
Ühes ettevõttes on läinud katki kanister ohtliku ainega. Päästjad on jõudnud
õnnetuskohale ja saanud käsu alustada keemiasukeldumist. Samal ajal
juhatatakse kõik hoones olevad inimesed ohtlikust tsoonist välja. Päästjad
ütlevad- inimesed evakueeritakse. Pärnu päästjatel on keemiaõnnetuste
likvideerimise varustus pandud keemiahaagisele, mille viib õnnetusele esimene
põhiauto.
Päästjad on saanud käsu alustada keemiasukeldumist. Keemiahaagis tehakse lahti ja hakatakse
vajaliku varustuse lahti pakkimist.
Päästjad alustavad vajaliku varustuse lahti pakkimist. Keemiakoldesse
sukeldujad hakkavad selga panema keemiakaitseülikondasid. Üks päästja
abistab keemiasukeldujaid ja kontrollib keemiasukeldujate varustuse ning nende
balloonides oleva õhutagavara väga korralikult üle.
Antti Lääts Meie. Päästjad
119
Keemiasukeldujad on keemiakaitse ülikonnad selga pannud, kõik on üle
kontrollitud ja nad on valmis alustama keemiasukeldumist. Meeskonnavanem
räägib keemiasukeldujatele, mida neilt oodatakse. Keemiasukeldujad sisenevad
reostunud alale.
Antti Lääts Meie. Päästjad
120
Keemiasukeldujad on katnud ohtliku aine absorbendiga- ainega, mis imab
endasse vedelikke. Peale seda kui absorbent on vedeliku endasse sisse imanud
korjavad keemiasukeldujad selle kokku. Seda tööd tehakse kõige tavalisemate
kühvlite ja harjadega. Päästja jaoks on selline töö väga kurnav. Töötatakse püsti
siseruumis, kus tavaliselt inimesed on tubaste riietega, aga päästjad on ju
paksust ja umbsest materjalist keemiakaitse ülikonnas. Peale selle ei tohi
keemiasukeldujad toetuda põlvega põrandale, sest põrandal võib olla midagi,
mis lõhub keemiakaitseülikonna ja võib nii panna ohtu keemiasukelduja enda
elu
Antti Lääts Meie. Päästjad
121
Ohtlik aine ja absorbendi segu on kokku korjatud ja pandud kinnisesse
anumasse. Sinises tünnis olev aine ja absorbendi segu viiakse ohtlike ainete
vastuvõttu, kus see hiljem kahjutuks tehakse. Need kaks keemiasukeldujat tegid
hoones tööd umbes tund aega.
Antti Lääts Meie. Päästjad
122
Peale kasutamist ja ohtliku ainega kokkupuutumist pestakse ja loputatakse
keemiakaitseülikonnad ning saadetakse eraldi konteineriga töökotta, kus
ülikonnad korralikult puhastatakse, hooldatakse ja väga hoolikalt üle vaadatakse.
Siis saadetakse keemiakaitseülikond päästekomandosse tagasi ja seda saab
uuesti kasutada. Võib juhtuda ka nii, et ohtlik aine on keemiakaitse ülikonda
kõigest hoolimata niipalju vigastanud, et seda ei saa enam kasutada. Sellisel
juhul ülikond puhastatakse, hooldatakse ja saadetakse päästekomandosse tagasi,
kus teda saab kasutada ainult õppe ja treeninguülikonnana.
Ohtlikaine on kokku kogutud. Jääb veel pesu
Antti Lääts Meie. Päästjad
123
RÄÄGIME TULEST JA
TULEKAHJUDEST
TULI EHK PÕLEMINE JA KUIDAS TEKIB TULEKAHJU
Päästjad ütlevad et tulekahju on kontrollimatu põlemine, mis ei toimu
spetsiaalses koldes. Ehk siis teistpidi öeldes- põlemine, mis ei toimu pliidi all,
kaminas, ahjus, grillis, lõkkekohas. Tulekahjuga käivad kaasas kuumus ja suits.
Kui on tulekahju, siis on alati kuumust ja suitsu.
Targad inimesed ütlevad keeruliselt: põlemiseks kutsutakse keemilist
reaktsiooni, kus põlev materjal, hapnik ja süüteallikas saavad kokku ja
reageerivad omavahel ja nagu juba öeldud sai eralduvad põlemise käigus
kuumus ja suits.
Räägime põlemisest lähemalt:
Hapnik- selle saab tuli õhust. Seesama õhk, mida me sisse hingame
sellestsamast õhust saab ka põlemine hapniku. Tulel on hapnikku vaja
põlemiseks
Põlev materjal- kõik, mis tulekahjul vähegi põleb ongi põlev materjal.
Kuidas ikkagi läheb maja põlema
Mingil põhjusel saavad kokku põlemiseks vajalikku kolm osapoolt. Need on
põlev aine, kuumus ehk süüteallikas ja hapnik. Kuumus ehk kõrge temperatuur
hakkab tasakesi soojendama põlevat materjali. Soojenemine kestab niikaua, kuni
põlevast materjalist hakkavad eralduma põlemiseks vajalikud aurud ehk
põlemisgaasid. Ühel hetkel lähevad kuumad põlemisgaasid põlema. Hapniku
saab tuli välisõhust.Tulekahju ongi nüüd tekkinud. Ruumis läheb järjest
palavamaks, järjest rohkem tekib põlevaid gaase ja järjest suuremaks läheb
tulekahju.
Vaatame lähemalt.
Kuidas lähevad isal puud kaminas põlema
Kõigepealt toob isa puud ja laob need kamina koldesse. Siis paneb ta puude
vahele paberit. Paber ja puud ongi põlev materjal.
Peale seda, kui isa on puud ja paberi kaminasse pannud, paneb ta tikuga põlema
paberi. Põlev tikk on nüüd süütav asi, mis paneb põlema paberi.
Paber läheb põlema. Põlev paber hakkab tekitama kuumust puude ümber. Ühel
hetkel läheb kuumus puude ümber nii suureks, et küttepuude pinnalt hakkavad
tekkima põlevad gaasid-puud hakkavad aurama. Needsamad põlevad gaasid ehk
aurud lähevad põlema põleva paberi tekitatud kõrge temperatuuri tõttu. Leek
kamina koldes läheb järjest suuremaks. Mida suuremaks läheb leek kaminas
Antti Lääts Meie. Päästjad
124
seda kõrgemaks läheb temperatuur ja seda rohkem tekib koldes olevatest
puudest põlevaid gaase. Ja järjest suuremaks läheb leek kaminas. Oled sa
kuulnud tuld praksumas? Praksumine ongi tegelikult puu aurustumine. Suures
kuumuses aurustuvad põlevad materjalid tegelikult auruks nagu jää sulab veeks.
Aga õhk ehk hapnik? Kust saab tuli omale põlemiseks vajaliku hapniku?
Hapniku saab tuli tegelikult sellestsamast õhust, mida me kõik sisse hingame.
Oled sa kuulnud ema- isa rääkimast põleva kamina pliidi või ahju juures
tõmbest. Selleks, et koldes tuli põleks on vaja suits ehk põlemise jäägid kuidagi
toast välja viia. Kotti neid ei pane ja prügiämbriga välja ei vii. Selle jaoks ongi
majal korsten. Korstna kaudu läheb suits välja. Miks? Suits ehk põlemise jäägid
on väga kuumad. Aga nagu sa tead tõuseb soe õhk ülespoole. Öeldakse, et
kortnas tekib hõrendus. Hõrendus ongi korstna tõmme. Niimoodi imebki
korstnas ülespoole minev kuum suits värske õhu tuppa. Ja sealt edasi
kaminasse. Korsten on nagu suur toru sinu käes. Sa puhud ühest otsast õhku
sisse ja teiselt poolt tuleb samapalju õhku välja.
KUIDAS TULEKAHJU ARENEB
Tulekahju jõud on väga kole, sellepärast, et tuli hävitab ära kõik, mis talle ette
jääb. Tulekahju arengu puhul räägivad päästjad erinevatest etappidest.
See on nagu trepist üles kõndimine. Võrdlemegi tulekahju arengut trepist
kõndimisega.
Esimesed kolm astet
Süttimine – vahel võib süttimine juhtuda üheainsa hetkega- näiteks peale
plahvatust tekkinud tulekahjud. Samas võib süttimine võtta aega väga kaua. Igal
aastal on eestis olnud rabatulekahjusid. Rabas läheb tavaliselt põlema turvas.
Suured turbaaunad lähevad kuumaks ja siis ühel hetkel põlema. Tulekahju
puhul kestab süttimise faas tavaliselt mõned minutid.
Kolmas kuni kuues terpiaste
Põlemine- süttinud materjalid hakkavad järjest rohkem tuld võtma ja tuli hakkab
levima. Põlevatelt pindadelt hakkab tõusma järjest rohkem suitsu ja põlemise
jääke ning varsti on kogu ruum suitsu täis, kuna suits on kuum tõuseb see üles.
Kui ruum, kus on tekkinud põlemine on kinnine- uksed ja aknad on kinni
hakkab suitsukiht kõigepealt tekkima lae alla ja et suitsu tuleb järjest juurde
hakkab see allapoole vajuma. Suitsu, tuld ja kuumust on järjest rohkem. Tuli
tuleb välja akendest, läheb läbi lagede, katusele. Kogu maja on üleni leekides.
Seda nimetatakse juba lahtiseks tulekahjuks.
Seitsmes kuni üheksas terpiaste
Jahtumine- tulekahjud ei kesta lõpmatuseni. Ühel hetkel saab otsa kas põlev
materjal või põlemiseks vajalik hapnik. Lausleegis põlenud maja põleb lihtsalt
ära kuni maja materjal ehk põlev aine saab otsa. Kinnisel põlemisel saab otsa
Antti Lääts Meie. Päästjad
125
põlemiseks vajalik hapnik. Ehk siis tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta
lõplikult kustub ja alles jäävad ainult tukid. Nii võib juhtuda, et kivimajas , kus
on korralikud ja head uksed- aknad ruum söestub kuumast ja tuli kustub ära.
MIKS ON TULEKAHJUD OHTLIKUD
Meile inimestele on tulekahjudel kõige ohtlikumad suits, leegid ja kõrge
temperatuur. Aga inimene pole ju ainuke, kellele tulekahjud kurja teevad.
Suits. Tulekahjul eraldub põlemise käigus palju suitsu ehk teiste sõnadega
põlemise jääke ja mürgiseid gaase. Inimesele ongi nad ohtlikud sellepärast, et
hingates suitsu sisse tekib inimesel kiiresti hapnikupuudus ja mürgitus. Oled Sa
midagi kuulnud vingugaasist? Vingugaas on ohtlik sellepärast, et tal pole ei
lõhna, ega värvi, aga ta on väga mürgine. Peale inimese on tulekahjude suits
ohtlik loomadele. Kui on suured metsatulekhjud on ju seesama mürgine suits
ohtlik metsloomadele ja lindudele.
Metsatulekahju suits. Kujuta ennast ette sellises suitsus elama ja tööd tegema
Antti Lääts Meie. Päästjad
126
Leegid ja kõrge temperatuur. Tulekahjul on tavaliselt leegid ja kõrge
temperatuur. Tulekahjul võib temperatuur tõusta kuni 800 kraadini. Oled sa
käinud saunas? Oli kuum ja palav? Saunas on temperatuur ainult 100 kraadi.
Tulekahjul tõuseb temperatuur 10 minutiga umbes 350 kraadini. Kujuta ennast
ette sellises saunas.
Lausleegiga tulekahju. Selline põlemine hävitab kõik.
Konstruktsioonid- need on majade seinad, katused, põrandad, laed ja lisaks
veel kõik see, mis maja koos hoiab. Tulekahjude korral võivad majad saada nii
palju kannatada, et elada nendes enam ei saa, sellepärast, et maja võib kokku
kukkuda.
Antti Lääts Meie. Päästjad
127
Vaata seda pilti ja sa saad aru miks on konstruktsioonid ohtlikud
Loodus ja elukeskkond See on kõik see, mille keskel me elame. Kõik oleme
ju näinud televiisorist uudiseid suurtest tulekahjudest. Oled sa näinud kui palju
tekib siis suitsu? Ka see suits on väga mürgine. Metsatulekahjudel pole ju
metsloomadel kusagile põgeneda ja paljud loomad ei jõuagi tule eest ära joosta.
Metsatulekahjul hävitab tuli kogu elusa looduse.
Põlevas metsas ei jää ellu ükski elusolend, kes tule eest põgeneda ei jõua
Antti Lääts Meie. Päästjad
128
RÄÄGIME ERINEVATEST TULEKAHJUDEST
HOONETE TULEKAHJUD
Hoonete tulekahjud on kõik elumajades, töökodades, garaazides,
tööstushoonetes toimunud tulekahjud. Neid tulekahjusid ongi kõige rohkem.
Mida see kõik tähendab? See tähendab seda, et kellelgi põleb ära kodu, keegi
saab tulekahjus vigastada, kellelgi põleb ära töökoda ja ta ei saa enam seal tööd
teha ja peret toita. Põlevad ära ka suured tehased ja kaubanduskeskused. Aga see
on ju kõik inimeste kätega tehtud. Kõige selle nimel on nähtud vaeva ja tehtud
tööd. Kas sulle meeldiks kui sinu töö ja vaev ära põleb? Kindlasti mitte.
Päästjad jagavad hoonete tulekahjud kaheks
Sisetulekahjud- päästjate jaoks tähendab see seda, et majas põleb näiteks üks
tuba või mingi osa hoonest. On näha paksu musta suitsu, aga tuld veel kusagilt
ustest ja akendest väljas ei ole. Siin saavad päästjad päästa kõike seda, mis on
tulest puutumata. Näiteks korrusmajades on tavalised sisetulekahjud. Sellisel
tulekahjul on päästjatel veel võimalus päästa neid inimesi, kes on tulle jäänud
või tulevangis.
Siin on pildi peal ühe elumaja sisetulekahju Tallinnas
Antti Lääts Meie. Päästjad
129
Lahtised välistulekahjud. Tuli on põlevast majst juba ustest ja akendest väljas.
Tavaliselt ütlevad päästjad et maja põleb lahtise leegiga. Siin pole enam suurt
midagi teha. Kõigepealt päästetakse seda, mis veel ei põle. Selle kohta ütlevad
päästjad- nad hoiavad ära tule levikut kõrval asuvatele hoonetele. Seal, kus tuli
juba mööda katuseid kõnnib on päästjatel väga- väga raske midagi ära teha.
Tulle jäänud inimesi nüüd enam aidata ei saa. Nende jaoks on tulekahju juba
liiga kaugele arenenud.
Lausleegis elumaja
METSATULEKAHJUD Suvel kui on väga soojad ja kuivad ilmad võib vahel juhtuda, et mingil põhjusel
läheb põlema mets. Looduses mets ise põlema ei lähe. Enamus
metsatulekahjusid on ikkagi inimese põhjustatud. Nii näiteks tehakse metsas
lõket, aga pärast ei kustutata seda korralikult, samamoodi viskavad inimesed
metsa alla maha suitsukonisid, mis võivad metsa põlema panna.
Antti Lääts Meie. Päästjad
130
Päästjate jagavad metsatulekahjud:
Maatuli- selline metsatulekahju, kus tuli on pugenud maa alla. Tavaliselt juhtub
nii turbaväljadel. Ka siis kui metsa on jäänud korralikult kustutamata lõke.
Maa sees põlev tuli võib läbi põletada puude juured ja nii võivad puud
päästjatele peale kukkuda. Ka päästjad ise võivad kukkuda maa sisse põlenud
aukudesse. Pealt neid auke näha ei ole, aga välja sealt enam ei saa. Autoga
sellistel tulekahjudel sõita ei saa. Võib juhtuda, et tuli on nii sügaval maa sees,
et kevadel põlema läinud turvas kustub ära alles sügiseste vihmadega.
Pinnatuli- siin on kõige tavalisemad kulupõlengud. Mere ja järvede ääres
põlevad pilliroog ja kõrkjad. Metsas põlevad põõsad ja väikesed noored puud.
Mõtle, mis jab järele nendest lindudest ja loomadest kellele metsaalune ja
niitmata põllud on koduks.
Pinnatuli mööda maad levimas
Ladvatuli- See on juba väga ohtlik. Ladvatuli on tihti koos pinnatulega. Aga siis
põlevad juba ka suurte puude tüved ja ladvad. Tegelikult tähendab see seda, et
Antti Lääts Meie. Päästjad
131
metsas on kõik kohad tuld täis. Ladvatuli levib rohkem okasmetsas, need on siis
kuuse- ja männimetsad. Ohtlik on see sellepärast, et tuli levib väga kiiresti.
Mõned targad raamatud ütlevad, et tuli liigub kiirusega 5 meetrit sekundis. See
on kiiremini kui sina või mina pikka maad jooksta jõuaks. Sellepärast kardavad
ladvatuld ka päästjad ise. Siis võib tavaline tuuleiil puhuda tule ükskõik
millisesse suunda. Võib juhtuda, et metsas puhub tuul ladvatule tagasi juba
kustutatud aladele. Ja siis tuleb kustutamist jälle otsast alata. Samamoodi võib
juhtuda, et ladvatulega põlevad metsas ära voolikuliinid.
Ladvatuli. Sellise tulega enam võidu ei jookse.
Mõtle kõigele sellele kui sa metsas või looduses ringi liigud!!
Antti Lääts Meie. Päästjad
132
TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE
MILLISE VARUSTUSEGA TULD KUSTUTA-
TAKSE
TULETÕRJEPUMBAD
Üheks tähtsaks osaks tulekahjude kustutamisel on tuletõrjepumbad.
Tuletõrjepumbad jaotatakse ära selle järgi, kus see pump asub ja mida sellega
teha saab. Nagu sa juba tead on põhiautol peal pump. Peale päästeauto
pumpade kasutavad päästjad veel kantavaid pumpasid. Neid nimetatakse ka
mootorpumpadeks. Need on kerged pumbad, mille päästjad võtavad
päästeauto pealt ja viivad sinna kuhu suure ja raske päästeautoga sõita ei saa.
Need pumbad ei ole nii võimsad kui autopumbad, aga tööd saab teha ka
nendega.
Tuletõrjepumbad jagatakse
Autopumbad
Pumbad, mis on päästeauto peal pumbaruumis. Selle pumba paneb käima auto
enda mootor. Nagu ma juba ütlesin on need kõige keerulisemad, võimsamad ja
suuremad pumbad. Päästjad teevad pumpadel vahet selle järgi kui palju
mingisugune pump vett minutis välja pumpavad. Seda nimetatakse pumba
tootlikkuseks. Tavaline põhiauto pump võib tulekahjule anda umbes 3000
liitrit kustutusvett minutis.
Selline näeb välja põhiauto pumbaruum. Siin on väga palju erinevaid lüliteid ja toruotsasid
Antti Lääts Meie. Päästjad
133
Kantavad pumbad ehk mootorpumbad
Väiksemad ja nõrgemad kui autopumbad. Sellise pumba tööle panemiseks on
vaja mitut päästjat. Need pumbad paneb tööle pumba enda küljes olev mootor.
Päästjad kasutavad erineva suuruse ja võimsusega mootorpumpasid.
Kantav tuletõrjepump Fox. kantav pump Otter
Ujuvpumbad ehk sukelpumbad
Kõige väiksemad tuletõrjepumbad. Neid pumpasid saab tööle panna üks
päästja. Teistest pumpadest erinevad ujuvpumbad selle poolest, et need pumbad
pannakse vette ujuma. Sellised pumbad annavad küll vähem vett kui
mootorpumbad, aga teda saab tööle panna väikese tiigi või kraavi peale. Väga
palju kasutatakse selliseid pumpasid metsa ja rabatulekahjudel, kuhu raskete
päästeautodega ligi ei pääse.
Antti Lääts Meie. Päästjad
134
TULETÕRJEVOOLIKUD
Päästjad kasutavad erinevad voolikuid. Ühed on väga jämedad ja lühikesed
rasked kummist voolikud. Need on imivoolikud. Imivoolikuid kasutavad
päästjad kustutusvee võtmiseks näiteks jõest, järvest või veevõtukohast.
Teised voolikud on imivoolikuga võrreldes peenemad ja pikemad. Neid
voolikuid nimetatakse survevoolikuteks. Survevoolikuid on vaja selleks, et
tulekahjul jõuaks päästeauto pumbast kustutusvesi tulle. Kui voolikuid lähemalt
vaada, siis on näha,et voolikuid on kahte mõõtu- jämedamad ja peenemad.
Jämedamad voolikud ühendatakse ühte otsa pidi päästeauto pumba külge ja
neid nimetatakse tüviliini voolikuteks. Tüviliini teine ots ühendatakse
spetsiaalse jagajaga ehk hargmiku külge. Hargmiku sisse läheb üks jämedam
tuletõrjevoolik ja välja tuleb kolm otsa tuletõrjevoolikutele, mille külge
ühendatakse peenemad ehk tööliinivoolikud.
Siit on näha erinevad tuletõrjevoolikud. Suur must voolik, mis läheb silla alla jõkke on imivoolik,
mida mööda päästeauto pump imeb endale vee jõest või veevõtukohast. Valged voolikud on tüvi-
liini voolikud, mida mööda pumbatakse pumbast kustutusvesi lõpuks päästjateni
Antti Lääts Meie. Päästjad
135
Tüviliini voolik
Peenemate survevoolikutega töötavad päästjad ja sealt lähebki lõpuks vesi
tulekahju kustutamiseks tulle. Neid voolikuid nimetatakse tööliini voolikuteks.
Tööliini vooliku üks ots ühendatakse hargmiku ehk jagaja külge ja teise otsa
ühendatakse joatoru.
Tööliini voolik
Selle pildi pealt on näha, kui palju tuletõrjevoolikud üksteisest erinevad.
Jämedam voolik on tüviliini ja peenem tööliini voolik.
Vasakul pool on tööiini, paremal pool tüviliini voolik
Antti Lääts Meie. Päästjad
136
JOATORUD JA LAFETID
Joatoru ongi see asjandus, mis on tuletõrjevooliku küljes ja mida päästjad
hoiavad tuld kustutades käes. Need joatorud, mida päästjad käes hoiavad
nimetatakse käsijoatorudeks. Joatorust lähebki vesi tulle. On väga palju
erinevaid joatorusid . Oleneb sellest millist tulekahju päästjad kustutavad
valivad nad joatoru. Näiteks saavad päästjad teha kahe maja vahele veeseina,
kui näiteks on vaja kaitsta veel mittepõlevat hoonet kõrval põleva hoone tule ja
kuumuse eest. Veel on päästjatel naela moodi pikk joatoru, mida saab lükata
näiteks põlevasse heinakuhja.
Päästjad jagavad joatorud
Kombineeritud joatoru. Sellist joatoru kasutavad päästjad kõige rohkem.
Sellega saab teha nii lehviku kujuga kui kompaktset veejuga. Päästja saab tööd
tehes joatorust välja tuleva joa kuju ise reguleerida, vastavalt selliseks, nagu
hetkel vaja on.
Lihtjoatoru. Selline joatoru, millest tuleb ainult kompaktne juga. Sellisel
joatorul veejoa kuju reguleerida ei saa.
Käes hoitavad joatorud näevad nad sellised:
Kombineeritud joatoru lihtjoatoru
Antti Lääts Meie. Päästjad
137
Niimoodi on joatorud päästeauto kapis. Alati kättesaadaval kohal, kust päästjad nad kiiresti
kätte saavad.
VEESEINJOATORU
Selle joatoru nimi ütleb tema kohta kõik. Selle joatoruga saab teha sõna otseses
veest seina. Seda saab kasutada näiteks põleva maja kõrval oleva ja veel
mittepõleva maja kaitsmiseks tule ja tulekahju kuumuse eest. Selle joatoru suur
häda on selles, et see kulutab väga- väga palju vett. Kui tulekahjul on
kustutusveest puudus, siis selliseid joatorusid kasutada ei saa.
Antti Lääts Meie. Päästjad
138
Veeseinjoatoru ise näeb välja selline
Töötav veeseinjoatoru
NAELJOATORU
Ka selle joatoru nimi ütleb, mida see joatoru endast kujutab. Sellise joatoruga
saab kustutada näiteks turbaaunasid, heina ja põhuhunnikuid.Selleks surutakse
joatoru ots sügavale turba või heinakuhja sisse ja tehakse lahti joatoru kraan
Antti Lääts Meie. Päästjad
139
Nnnnnnnnnnn
Päästja töötava naeljoatoruga
LAFETID
Suuri joatorusid nimetatakse lafettideks. Lafette päästjad käes ei hoia,
sellepärast et nad on suured ja rasked. Lafettidele külge ühendatakse tavaliselt
üks või mitu tüviliini voolikut ja siis jäetakse lafetid maha päästjad ütlevad -
Antti Lääts Meie. Päästjad
140
tööle. Lafetid on ka tõstukitel ja redelitel. Kui päästetööde juht näeb et
tulekahju on väga suur ja päästjale liiga ohtlik siis pannaksegi tööle lafetid.
Lafetid on väga võimsad ja tavaliselt pannakse nad tööle teise päästeauto
pumbast. See on vajalik juba sellepärast, et päästjad saaksid oma väikeste
käsijoatorudega tööd teha. Suurtel tulekahjudel kasutatakse väga palju
autoredelite ja tõstukite lafette. Neid saab vastavalt vajadusele lihtsalt ümber
tõsta ja liigutada.
Selle pildi peal on näha suur ja võimas lafett `` Apollo`` Sellesse lafetti läheb kolm jämedat vooli-
kut, voolikud on ühendatud hargmiku ehk jagaja külge
HARGNEMINE
Oled sa näinud ema või vanaema niidirulli või lõngakera harutamas?
Samamoodi harutavad päästjad lahti tuletõrjevoolikuid. Seda kui päästjad
tulekahjul voolikutega ringi jooksevad ja need rullist laiali viskavad nimetatakse
Antti Lääts Meie. Päästjad
141
hargnemiseks. Igal hargnemisel on nimi. Näiteks imivoolikute ühendamist
päästeauto pumba külge veevõtukohast vee võtmiseks nimetatakse imiliini
hargnemisteks, tööliini pumba külge ühendamist nimetatakse tööliini
hargnemiseks.
Siin käibki alles hargnemine. Tuletõrjevoolikud on juba lahti visatud, need
ühendatakse omavahel. Peale seda vesi lastakse voolikuliinidesse ja alustatakse
kustutamisega.
Antti Lääts Meie. Päästjad
142
Hargmik ehk jagaja. Sisse tuleb jämedam tüviliini voolik ja välja läheb peenem tööliini voolik
KUIDAS SAAB KUSTUTUSVESI PÄÄSTEAUTO PAAGIST
TULLE
Kõikidel põhiautodel on veepaak ja pump. Paak asub auto kabiini taga ja ta on
peidetud varustuse kappide vahele. Tavaliselt on päästeauto tagaosas
pumbaruumi peidetud pump. Paagi ja pumba vahel on väga jäme toru.
Tulekahjukohale jõudes paneb autojuht kõigepealt tööle pumba, teeb lahti
kraani, mis on päästeauto paagi ja pumba vahel ja laseb päästeauto veepaagist
vee pumpa. Seda need autojuhid päästeauto taga natukene aega toimetavadki.
Pärast seda ühendatakse auto külge voolikuliinid.
Antti Lääts Meie. Päästjad
143
Pildi peal näeb see asi välja nii. Jämedama vooliku ehk tüviliini vooliku üks ots
on ühendatud päästeauto pumba külge. Tüviliini vooliku teise otsa on
ühendatud jagaja ehk hargmik. Hargmiku külge väljaminevasse otsa on
ühendatud tööliini vooliku üks ots. Tööliini teises otsa on kinnitatud joatoru.
Joatoru hoiab päästja käes ja sealt lähebki surve all vesi tulle. Need voolikud,
mis on selle pildi peal rullis maas visatakse tegelikult tulekahjul lahti. Rullis on
nad siin sellepärast, et muidu ei mahuks need asjad ühe pildi peale ära.
MIKS RÄÄGITAKSE, ET PÄÄSTEAUTO PAAK ON ALATI
TÜHI
Alati kui on olnud suured tulekahju räägivad pealtnägijad, et päästeauto tuli
tulekahjule, aga tal oli veepaak tühi. On see võimalik? Päris nii see ei ole.
Päästeauto veepaak on tulekahjule sõites alati kustutusvett täis. Jõudes
tulekahjule, hargnevad päästjad ju kiiresti voolikud laiali ja hakkavad
võimalikult kiiresti tulekahju kustutama. Et päästeautodel on väga võimsad
Antti Lääts Meie. Päästjad
144
pumbad ja vett on korraga väga palju vaja, siis saabki põhiauto veepaak tühjaks
umbes kahe- kolme minutiga, sest korraga töötab tavaliselt mitu joatoru. Selle
paari minutiga, mis kulub põhiauto veepaagi tühjakssaamiseks jõuavad
tulekahjudele pealtvaatajad. Nii, et selleks ajaks kui pealvaatajad kohale jõuavad
ongi juba esimestel autodel vesi paagist otsas. Ja siis kõik räägivadki tühja
paagiga tulekahjule tulnud päästeautost. Nüüd tead sinagi kuidas lood tegelikult
on.
MIS SAAB SIIS KUI PÄÄSTEAUTO PAAK ON
TÜHI Nagu ma juba rääkisin on tulekahjudel korraga vaja väga palju vett ja nii
saavad päästeautode paagid tühjaks juba mõne minutiga.
Juba tulekahjule sõites hakkavad päästjad mõtlema sellele, kuidas saada
tulekahjule lisa kustusvett. Kõige esimesena ühendatakse põhiautole külge
paakauto, mille paagis olevast veest jätkub kustutajatele umbes 5-10 minutiks.
Selle ajaga tuleb leida asulates ja linnades kõige lähem tuletõrjehüdrant, seal kus
tuletõrjehüdrante ei ole otsitakse tuletõrje veevõtukohta.
TULETÕRJEHÜDRANT
Tuletõrjehüdrant on päästjate jaoks koht linnatänavate veevõrgus, kust nad
saavad tulekahju kustutamiseks võtta lisavett. Tuletõrjehüdrant on nagu ma juba
ütlesin tegelikult linna veevärki suurte magistraaltorude vahele ehitatud tuletõrje
lisavee võtmise koht. Tuletõrjehüdrandid on päästjate jaoks tähistatud ja
päästjatel on päästeautode peal kaardid, kuhu on märgitud kõik linna hüdrandid.
Tuletõrjehüdrandid on ehitatud maa alla või maa peale.
Tuletõrjehüdrandi tähisele on kirjutatud päästjate jaoks väga vajalikud andmed.
Nii saavad päästjad teada kui jäme on see toru, mille vahele hüdrant on pandud,
kui kaugel on hüdrant tähisest. Veel on tähisele kirjutatud hüdrandi number.
Antti Lääts Meie. Päästjad
145
Maa aluse tuletõrjehüdrandi tähis selline näeb maa aluse hüdrandi tähis välja tänaval
Mida need numbrid siis tähendavad
350 näitab kui jäme on toru maa sees. See number näitab päästjatele kui palju
saab sellest hüdrandist korraga vett. Mida suurem on see number, seda rohkem
saavad päästjad hüdrandist korraga vett.
3,5 näitab, mitme sammu kaugusel tähisest on maa aluse hüdrandi kaevu kaas.
Maapealsel hüdrandil kaugust märgitud ei ole, sest see hüdrant on peidus punase
mütsi all.
201 see on hüdrandi number.
T täht näitab hüdrandi tüüpi. See täht näitab päästjatele, millise püstiku nad
sellele hüdrandile panna saavad.
Ole hea, ära riku ja lõhu kunagi seda päästjate jaoks hädavajalikku abilist.
Antti Lääts Meie. Päästjad
146
Maapealne hüdrant päästeauto kapis ollev tuletõrjehüdrandi püstik.
Hüdrandi maa alune osa, siia peale maa aluse tuletõrjehüdrandi kaev
keeratakse hüdrandi püstik
Antti Lääts Meie. Päästjad
147
Põhiauto panemine hüdrandile
Võetakse ära keavu kaas, hüdrandi peale keeratakse hüdrandi püstik, ühendatakse tuletõrjevoo-
likud, avatakse hüdrandi enda ja püstiku kraanid ning lastakse vesi päästauto pumpa või paaki
Hüdrandile pandud põhiauto
Antti Lääts Meie. Päästjad
148
Vahel juhtub ka nii, et tuletõrjehüdrant on kaugel ja üks päästeauto tuleb
kusagile kaugemale hüdrandile panna. Sellisel juhul veetakse kahe päästeauto
vahele jämedatest tuletõrjevoolikutest voolikuliin. Üks päästeauto pannakse
hüdrandile ja see auto pumpab kustutusvee edasi rünnakuautole.
Voolikuliini mahapanek põhiautolt
Punane voolik kahe päästeauto vahel ongi kaugemalt tulev voolikuliin
Antti Lääts Meie. Päästjad
149
PAAKAUTO BASSEINID
Tulekahjud ei puhke ainult linnades ja asulates, kus on tänavate alla peidetud
tuletõrjehüdrandid. Tulekahju korral sellistesse kohtadese, kus ei ole
tuletõrjehüdrante sõidavad alati välja nii põhiauto kui ka paakauto. Sellistel
tulekahjudel on kiirest vaja lisa kustutusvett. Lääne- Eesti päästekeskuse
paakautodel on kapis kokkupandavad veebasseinid, kuhu mahub korraga kogu
paakauto veepaagis olev kustutusvesi. Jõudnud tulekahjule, paneb paakauto juht
maha paakauto peal oleva basseini, paakauto laseb oma veepaagi kiiresti tühjaks
ja läheb uuesti veepaaki täis võtma. Paakautodele on peale ehitatud veepaagi
kiiresti tühjendamiseks spetsiaalsed kraanid ja nii saab paakauto paak tühjaks
mõne minutiga. Tulekahju kustutamiseks võtab rünnakuauto kustutusvee
basseinist, mida paakautod pidevalt täidavad.
Paakauto tühjendamine basseini
Antti Lääts Meie. Päästjad
150
Rünnakuauto võtab tulekahju kustutamiseks kustutusvee basseinist
MIKS ON TULEKAHJUDEL JA ÕNNETUSTEL NII PALJU
PÄÄSTEAUTOSID
Kui on puhkenud tulekahju või juhtunud mingisugune õnnetus ja inimesed on
häirekeskusesse helistanud ja öelnud mis on juhtunud, siis hakkab häirekeskus
saatma tulekahjule või õnnetusele päästeautosid. Meil Eestis on õnnetused ja
tulekahjud jagatud klassidesse nagu lapsed. Päästjad ütlevad väljasõidu
astmeteks. Väljasõiduastmeid on neli. Vaatame neid astmeid natukene lähemalt
I Aste põleb prügikast või midagi pisemat või on juhtunud mingisugune
väiksem õnnetus. Ka tulekahjualarmid esimese astme väljasõit. Sellisele
väljakutsele sõidab ainult üks päästeauto ja üks meeskond.
II Aste põleb maja või mingisugune hoone või on juhtunud mingisugune
suurem õnnetus. Sellisele väljakutsele sõidavad põhiautod, paakautod, redelauto,
juhtimisauto, kiirabiauto ja kui vaja, siis ka politseiauto.
III Aste suured tulekahjud ja suured ünnetused. Sellisele tulekahjule või
õnnetusele sõidavad ühes maakonnas appi ka teise maakonna päästeautod ja
päästjad.
IV Aste väga suured õnnetused ja tulekahjud.
Sellepärast sõidabki tulekahjudele või õnnetustele välja korraga palju
erinevaid autosid. Suurtele tulekahjudele sõidavad korraga välja põhiautod,
paakautod, redelautod ja juhtimisauto.
Antti Lääts Meie. Päästjad
151
TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE
HOONETE TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE
SUITSUSUKELDUMINE
Suitsusukeldumiseks nimetavad päästjad hingamisaparaadis põlevasse hoonesse
sisse minemist ja seal töö tegemist. Kas siis inimeste päästmiseks või tulekahju
kustutamiseks. Kui päästjad on teel tulekahjule ja on teada ettulekahjul on kohe
vaja alustada suitsusukeldumist, siis panevad päästjad tavaliselt juba autos
sõidu ajal hingamisaparaadi selga. Sellepärast päästjad tegutsevadki tulekahjul
alguses ballonid seljas. Hiljem kui hingamisaparaati enam vaja ei ole võtavad
päästjad hingamisaparaadid seljast ära. Kui päästjad töötavad tulekahjul
hingamisaparaadis ja neil saab õhuballoon tühjaks vahetatakse balloon ära ja
päästja saab tööd edasi teha.
Suitsusukeldumine on väga raske ja ohtlik. Kui päästjad lähevad põlevasse
majja, siis on maja tavaliselt suitsu täis, pime ja seal on ka väga- väga kuum.
Peale selle lähevad nad ju võõrasse hoonesse tööd tegema või hätta jäänud
inimesi päästma, nad ei tea seda, mis neid seal ees ootab. Suitsusukeldumine on
päästja töös üks ohtlikumaid töid üldse. See nõuab päästjalt väga- väga palju
julgust, vaprust ja veel suuremat füüsilist vastupidavust. Suitsusukeldumist
teevad korraga alati vähemalt kaks päästjat. Sellist päästjate paari nimetatakse
suitsusukeldumispaariks. Suitsusukeldumist tehes sõltuvad paaris olevad
päästjad ainult üksteisest ja kui nendega midagi põlevas hoones juhtub on väljas
olevatel päästjatel neid väga raske aidata. Suitsusukeldujad peavad kogu aeg
väljas olevate päästjatega raadiosidet. Nii saavad ka teised teada, mis põlevas
hoones toimub ja millega suitsusukeldujad tegelevad.
Selleks, et päästeteenistuses saada suitsusukeldujaks tuleb käia koolitustel ja
teha suitsusukelduja eksam. Kui kõik see on käidud- tehtud, alles siis võib
meeskonnavanem või rühmapealik lubada päästjal suitsusukeldumist teha.
Suitsusukeldumine on päästja jaoks tegelikult niivõrd raske ja ohtlik, et igaüks
sellega hakkama ei saa. Ja need, kes sellega hakkama ei saa on paratamatult
sunnitud päästeteenistusest ära minema.
Tahad seda ka ise proovida? Pane ennast väga paksult riidesse, seo oma
silmad tugevasti kinni, sest ka päästjad ei näe isegi omaenda väljasirutatud kätt,
lase ennast neljakäpukile, ja proovi niimoodi minna ühest toast teise. Samas
kujuta endale ette, et sinu ümber on elav tuli, meeletu kuumus ja sa pead otsima
kusagile tule ja suitsuvangi jäänud abitut inimest. Arvesta alati võimalusega, et
kusagilt võib sulle midagi peale kukkuda ja et sa ise võid kusagile kukkuda. Usu
mind, see ei ole kerge.
Antti Lääts Meie. Päästjad
152
Suitsusukeldujatest on väga vähe fotosid. Ka kõige paremad kaamerad ei pea
vastu ja sulavad selles kuumuses, kus päästjad töötavad, sellepärast tuleb leppida
eemalt tehtud fotodega
Suitsusukeldujad enne põlevasse majja sisse minemist
Suitsusukeldujad töös
Antti Lääts Meie. Päästjad
153
Alajaama tulekahju Pärnus. Suitsusukeldujad on oma töö teinud
Antti Lääts Meie. Päästjad
154
Suitsusukeldujad valmis hoonesse sisenema
Antti Lääts Meie. Päästjad
155
KUSTUTAMINE
Tulekahju kustutamine on tegelikult põleva aine ja tule jahutamine
kustutusveega. Vett tulle lastes jahutatakse põleva materjali pinda niikaua kuni
sellest enam põlevaid gaase ei erladu. Ka küünla leegi ära puhumine on
tegelikult küünla leegi jahutamine kuni see ära kustub. Veega kustutatakse
sellepärast, et vett on meie ümber väga palju ja vesi on kõige odavam vahend
tule kustutamiseks.
Selleks, et tulele ligi pääseda peavad päästjad tihti lõhkuma hoonete seinu,
katuseid, põrandaid. Selle jaoks on päästeautode peal mootorsaed ja kived,
kangid. Väga suureks abiks on päästjatele tulekahjude kustutamise juures
redelautod ja korvtõstukid. Nende abil saavad päästjad päästjad päästa suurtes
hoonetes tule vangi jäänud inimesi, pääsevad tuld kustutama katusele või
siseneda näiteks põlevasse korterisse akna kaudu. Muud kunsti polegi. Tuleb
lihtsalt lasta tulle vett. Sellest kui palju kulub kustutusvett sõltub tulekahju
suurusest ja sellest kui suur hoone põleb. Siis, kui päästjatel on vähe
kustutusvett listakse kustutusveele vahuainet. Sellist vahuaine nimetatakse
märgajaks ja kustutusvett nimatatakse märjaks veeks. Märg vesi kleebib ennast
seina külge. Nii kulub tulekahjul vähem kustutusvett. Märga vett kasutavad
tulekahjudel väga palju Saaremaa päästjad.
Antti Lääts Meie. Päästjad
156
Päästeautode paiknemine tulekahjul. Kaks põhiautot, paakauto. Vasakpoolne
põhiauto on pandud tuletõrjehüdrandile ja tema annab vett parempoolsele
põhiautole. Pildil on näha punane tuletõrjehüdrant, millele on peale pandud
hüdrandi püstik. Kollane jäme voolik läheb hüdrandist põhiauto pumpa ja
pumbast läheb tüviliini voolik ehk toide parempoolsesse põhiautosse.
Parempoolne põhiauto on rünnakuautoks, rünnakuauto pumbast on tehtud kõik
hargnemised tulekahju kustutamiseks ja rünnakuauto pealt võetakse ka kogu
vajaminev päästevarustus. Paakauto seisab rünnakuauto ees. Niikaua kui
vasakpoolset põhiautot hüdrandile pannakse toidab rünnakuautot lisa
kustutusveega paakauto. Selle foto peal on näha, kahe põhiauto vahel voolikut
keriv paakauto juht, sest paakautot ei ole enam vaja kuna pidev ehk päästjate
keeles katkematu kustutusvesi on tagatud tuletõrjehüdrandilt. Põhiautod on
sõidetud põlevast majast natukene eemale. Nii jäetakse põleva maja juurde
redelautole vajaminev ruum ja päästeautosid ei pea enam ümber paigutama.
Antti Lääts Meie. Päästjad
157
Tuli on pugenud katuse alla ja selleks et tulele ligi pääseda tuleb katus lahti
lõigata. Selle jaoks kasutavad päästjad suuri ketaslõikureid
Redelautoga võetakse lahti põleva maja katust
Antti Lääts Meie. Päästjad
158
Märja veega kustutamine
TSISTERNIDE JA MAHUTITE KUSTUTAMINE
Kütusetsisterne ja mahuteid veega kustutada ei saa. Vesi on raskem kui kütus ja
õlid ning selle asemel, et kustutada vajub kustutusvesi kütusest läbi ja pritsib
selle igale poole laiali. Tsisterne ja kütusemahuteid kustutavad päästjad vahuga.
Vaht on kütusest kergem ja ei vaju sellest läbi. Vahuga kaetakse kogu põlev
kütus. Sellega jahutatakse ja lämmatatakse põlevat pinda, sest läbi vahukorra ei
saa tuli enam põlemiseks vajalikku hapnikku ja vahukiht ise jahutab leeke.
Antti Lääts Meie. Päästjad
159
METSA JA MAASTIKUTULEKAHJUDE KUSTUTAMINE
Metsatulekahjud on päästjate jaoks väga rasked tulekahjud. Metsa ei saa sõita
suure ja raske päästeautoga ja metsatulekahjud on avastamise ajaks juba
paisunud suurteks ning levinud väga suurtele pinadadele. Metsatulekahjude
kustutamiseks veetakse metsa suured võimsad pumbajaamad ja väga pikad
vooliukuliinid. Mõned voolikuliinid võivad olla isegi kilomeetrite pikkused.
Selliseid suuri ja võimsaid voolikuliine nimetatakse magistraalliinideks.
Magistraalliinile ühendatakse suurte voolikute vahele jämedad hargmikud,
millest lähevad tüviliinid erinevatesse põlevatesse metsa osadesse. Metsas
kustutatakse tuld kõige tavalisemate lihtjoatorudega, sest siin ei ole vaja erinevat
joa kuju. On lihtsalt vaja lasta metsa all põlevasse tulle või turbasse väga palju
vett. Metsatulekahjud on sellised tulekahjud, kust päästjatelt ei nõuta kogu
komplekti lahingriiete kanmist. Jalas peavad olema tuletõrjekummikud ja seljas
lahingriiete püksid.
Suurtele metsatulekahjudele kutsutakse päästjatele appi vabatahtlikke üle eesti.
Samuti käib siis päästjatel abis Kaitseliit, Piirivalve lennusalga päästekopter.
Antti Lääts Meie. Päästjad
160
Metsatulekahjude kustutamiseks rajatakse laager- sinna kogunevad päästjad ja
vabatahtlikud. Ka kogu vajaminev päästevarustus ja tehnika kogutakse
laagriplatsile. Kustutustöid juhitakse kustutustööde staabist, mis võib olla
kusagil eemal ohutus kohas. Põlev mets või raba jagatakse erinevateks
lõikudeks, igal lõigul on oma lõigujuht. Lõigujuhiga peab kustutustööde staap
pidevalt raadiosidet.
Suur ja võimas pumbajaam on pandud veevõtukohale
Antti Lääts Meie. Päästjad
161
Põleva kulu kututamine kululuudadega
Põlev pilliroog Pärnus
Antti Lääts Meie. Päästjad
162
Vahel on ka ämbrist suur abi
Käib vajaliku varustuse pealelaadimine roomikmasinale, mis varustuse metsa kustutajateni viib
Antti Lääts Meie. Päästjad
163
Vabatahtlikud turbaauna kustutamas
Laagriplats. Tehnika ja kustutajate kogunemise koht
Antti Lääts Meie. Päästjad
164
Tulekustutus ja päästetööde staap. Siit juhitakse metsakustutustöid
Söögipaus. Söök tuuakse eraldi iga kustutuslõigu juurde
Antti Lääts Meie. Päästjad
165
Üks töölõik metsatulekahjul
MIS SAAB SIIS KUI TULEKAHJU ON KUSTUTATUD
Peale seda kui päästetööde juht on häirekeskusele öelnud, et tulekahju on
kustutatud ehk päästjate keeles likvideeritud korjavad päästjad kokku kogu
varustuse, mis on tulekahju kustutamiseks vaja läinud. Kui kogu varustus on
auto peal tagasi kontrollitakse veel kord üle põlenud hoone. Siis sõidetakse
tagasi päästekomandosse. Päästekomandos võetakse kogu kasutatud varustus
päästeauto pealt maha, tehakse puhtaks ja hooldatakse. Pannakse peale puhtad ja
kuivad tuletõrjevoolikud, kui tulekahjul kasutati hingamisaparaate, siis võetakse
need lahti, pestakse puhtaks, kuivatatakse ja pannakse kokku tagasi.
Hingamisaparaadi õhuballoonid laetakse uuesti täis ja hingamisaparaat pannakse
päästeauto peale tagasi.
Ühesõnaga päästeauto peab saama vajadusel võimalikult kiiresti uuesti
väljakutsele sõita. Vahel tuleb sõita ka otse ühelt väljakutselt teisele.
Antti Lääts Meie. Päästjad
166
PÄÄSTJA ELUKUTSE
KAASAEGNE PÄÄSTJA JA KESKAEGNE RÜÜTEL
Kaasaegseid päästjaid saab võrrelda keskaegsete rüütlitega. Nii nagu keskajal
sõitsid rüütlid uhkete hobustega, sõidavad päästjad kaasaegsete ja uhkete
punase-valgekirjude hobustega. Kui keskaegne rüütel kandis lahingus seljas
uhket ja kallist riietust ja selle all turvist, siis päästjalgi on seljas kallid
lahingriided, mis tema keha kaitsevad. Rüütel läks lahingusse relv käes, päästja
läheb lahingusse kas joatoru või päästevahendiga.
Sarnasus on ka vappides. Üle maailma on päästjad võtnud üle ammuse rüütlite
vapi risti ehk Malta risti.
Malta risti kaheksa tippu sümboliseerivad keskaegse rüütli ja kaasaegse päästja
kaheksat ilusaimat omadust: lojaalsust, jumalakartlikkust, tagasihoidlikkust,
suuremeelsust, julgust, surmapõlgust, abivalmidust vaeste suhtes ja austust.
Malta rist oli ajalooliselt Ristirüütlite Ordu rist. Praegu kasutavad seda risti oma
vapil päästeteenistused üle kogu maailma.
Malta ordu vapp päästjate vapp
Antti Lääts Meie. Päästjad
167
Keskaegne rüütel kaasaegne rüütel
PÄÄSTJAD KUI ORGANISATSIOON Nagu nüüdseks juba tead on päästja ehk tuletõrjuja elukutse väga vana ja oma
rahva seas väga lugupeetud. Üle kogu meie riigi on päästjaid väga palju ja nii
on päästjad justnagu omaette organisatsioon. Meil on olemas oma lipp, vapp,
hümn. Ja selles suures organisatsioonid ei ole päästjad üksi, vaid on ka päästjate
pered. Päästjad teevad väga paljusid erinevaid asju koos peredega. Käiakse
üksteisel külas, organiseeritakse erinevaid pidusid ja ettevõtmisi. Igal aastal
suvel toimuvad päästjate perepäevad, kus saavad kokku päästjate pered üle terve
Eesti.
Antti Lääts Meie. Päästjad
168
NAISED JA PÄÄSTETEENISTUS
Päästeteenistuses töötab palju naisi. Rohkem küll selliste ametitel, kus ei puututa
otseselt kokku tulekahjude kustutamise ja päästmisega. Väga paljud naised on
päästjate abikaasad, elukaaslased, emad, lapsed.
Aga on ka naisi, kes on valinud endale päästja elukutse. Palusin kahel
naispäästjal rääkida meile sellest, mida nad päästjana tööd tehes tunnevad ja
kuidas nad meeste kõrval on hakkama saanud
Kui Anneli oli tuletõrjuja-päästja
Anneli läks Keila päästekomandosse tööle 2004. aastal 19. aastasena ja töötas
seal tuletõrjuja-päästjana 3 aastat. Päästetöö hakkas talle meeldima, kui ta
Väike-Maarja Päästekoolis seda tööd õppis. Seal, nagu ka hiljem tööl, sai
proovida hoone tulekahju kustutamist, autode katki lõikamist, nööripäästet ning
muud nende tööde jaoks vajalikku, nagu redelist ronimine, voolikute
lahtiviskamine, auto pumba abil vee laskmine ja muu selline.
Anneli arvab oma kogemuse põhjal, et tuletõrjuja-päästja töö on huvitav, kuid
samas ka raske ja ohtlik. Et päästja töö ohutum oleks, toimusid Keila komandos
igapäevaselt pisikesed loengud, et tööks vajalikud teadmised ikka värskelt
meeles seisaksid. Sageli mängiti õnnetusi ka päriselt läbi. Selleks lasti mõni
mahajäetud hoone kunstlikku suitsu täis ning paarilisega koos pidi
hingamisaparaadis sisenemas majja ja otsima kannatanuid. Vahel mängiti läbi
inimeste päästmine autoavarii korral. Nagu öeldakse, raske õppusel, kerge
lahingus.
Päris sündmused olid siiski iga kord erinevad. Sündmuskohale sõites oli
tavaliselt väike ärevus. Kuna Annelil ei olnud nii palju füüsilist jõudu, kui
meeskonnakaaslastel, siis kartis ta, et äkki ei saa mõne raskema tööga hakkama.
Isegi voolikute omavahel ühendamine võib olla pisut vaevanõudev. Suurt hirmu
ei saanud tekkida, sest meeskonnakaaslased olid rahulikud. Autos tehti kõik
ettevalmistused, et õnnetuskohale jõudes sujuks kõik viperusteta. Kui aega üle
jäi, lobiseti omavahel või visati isegi nalja. Ühtegi tõsisemat õnnetust õnneks
kordagi ei juhtunud. Siiski sai Anneli korra sädemetega kõrvetada, kuna ei
tõmmanud kaelust korralikult kinni. Ühel õppusel toimus ka pisike õnnetus, kui
kaaslased redeliga keerasid ning redelitald vastu nägu lajatas. Kuna redel kaalub
20 kilo, oli löök küllaltki tugev. Sellest tekkis sinikas silmanurka, mis küll
õnneks kiiresti ära paranes.
Tuletõrjuja-päästjana töötades õppis Anneli kiiresti selgeks meeskonnatöö. Seda
tööd saab teha ainult üksteisega arvestades ning üksteist usaldades.
Aastatepikkune töö andis teadmisi, kuidas tulekahju alguse saab ja kui kiiresti
tulekahju levib. Anneli sai imestuseks teada, et lisaks puumajale võib isegi
Antti Lääts Meie. Päästjad
169
sõiduauto avariilisena või süüdatuna väga kiiresti maha põleda. Uuesti ta
päästjaks ei hakkaks, kuna selle töö jaoks sobivad paremini tugevad ja seda
ametit õppinud mehed. Lisaks sellele peab päästjal olema kindlasti veel palju
sobivaid omadusi. Näiteks ei tohi karta kõrgust või pimedaid ja kinniseid ruume.
Igatahes oli Anneli päästetöö aeg niivõrd meeldejääv, et ta soovib sellel alal veel
kaua töötada. Päästjana saadud teadmised aitavad tal nüüd paremini inimesi
teavitada ohtudest praegusel tuleohutusjärelevalve inspektori ametikohal, kus
Anneli praegu Põhja-Eesti Päästekeskuses töötab.
Anneli
Pireti lugu
Minu päästealane karjäär algas 2006a augustis kui ma Sisekaitseakadeemias
kõik kehalised katsed positiivselt sooritasin ja mind kooli vastu võeti. Esialgu
tundus hirmus, et ma olengi terve kursuse peale ainuke tüdruk. Peas käisid juba
mõtted, et kuidas ma selle meeste karjaga nüüd hakkama peaks saama? Aga
suur tüdruk nagu ma olen mõtlesin, et kõik läheb hästi. Ja nii oligi, mul on
maailma parimad kursusekaaslased. Ja läksingi siis Väike-Maarja Päästekooli.
Kõik oli super. Uskumatu. Ei arvanudki, et üks kool saab lihtsalt nii tore olla.
Muidugi oli raskeid hetki ka, aga meeles on vaid head mälestused. Väike-Maarja
Päästekooli aeg läks väga kiiresti, enamus tunnid on õues ja seal saab tunda
tõelist päästja maitset. Ju see pisik natuke aega päästja olla seal külge hakkaski.
Kõik oli nii vahva, ja alles siis tundsin ma tõelist rahulolu, et ma kõikide koolide
seast just selle kooli valisin. Muidugi tuli palju trenni teha, et iga-aastased
kehalised katsed korralikult tehtud saaks. Kui aus olla siis on nad päris rasked,
aga ma saan hakkama, muidu ma sel tööl olla ei saakski. Pärast Väike-Maarja
osa tuli siis praktikale minna ja mina valisin selleks kohaks oma kodulinna,
Haapsalu, päästekomando. Praktika läks edukalt ja hiljem võeti mind sinna tööle
ka. Haapsalus töötasin ma pisut üle aasta ja peale seda läksin ma tööle
Kohilasse, kus ma olen siis olnud nüüdseks juba üle aasta. Päevast päeva meeste
seltskonnas olla, nii koolis kui ka tööl, harjub kiiresti ära ja nalja saab rohkem
kui küll. Ja inimesi on ka väga erinevaid, kindlasti on mõni kes mõtleb et miks
ma seda teen, et see pole naiste töö, aga nii palju kui ma tööl olen olnud, pole
keegi mulle veel midagi halvasti öelnud ja ise olen andnud igal sündmusel
endast parima, et keegi minus pettuma ei peaks. Kuigi päästjate seas kehtivad
vanasõnad, et vigadest õpitakse ja tegijal juhtub nii mõndagi üritan ma vigu
mitte teha. Eriti palju kogemusi olen ma saan viimase aasta jooksul Kohilas tööl
olles. Mul on väga hea meel, et minusse suhtutakse kui meeskonna kaaslasesse,
mitte kui naisterahvasse. Eriti hea meel on ka selle üle, et minusse. Väga suuri
sündmusi minul veel pole olnud, ja selle üle on mul siiralt hea meel : kellel ikka
Antti Lääts Meie. Päästjad
170
teiste inimestega juhtunud õnnetuste puhul hea meel saaks olla. Igatahes
kogemusi olen saanud selle kolme aasta jooksul päris palju ja loodan jätkata ka
edaspidi päästesüsteemis. Ka kõik tüdrukud, kes te tahate päästjaks saada, siis
ärge norutage, pole olemas sellist asja: meestetöö ja naistetöö. Kõik võivad teha,
mis iganes tööd ta soovib, kui tal on vaid tahtejõudu ja ta sellega hakkama saab.
Kindlasti on Eestis palju tublisid tüdrukuid/ naisi, kes tuleksid päästja ametiga
igati toime. Nii et pea püsti ja kõik Päästekooli.
Piret
TULETÕRJUJATE HÜMN
Tuletõrjujate hümn on teiste hümnidega võrreldes natukene teistsugune. Nimelt
lauldakse tuletõrjujate hümnist tavaliselt kaks esimest salmi. III salmi lauldakse
päästja matuseteenistusel
Eesti Tuletõrjujate hümn loodi Tallinna Tuletõrjeühingu 50. aastapäevaks 1912.
aastal. Saksakeelsed sõnad kirjutas arhitekt O. von Schott, kes palus tuntud
näitlejal Paul Pinnal tõlkida see eesti keelde. Hümni helilooja oli Friedrich von
Nottbeck. Hümn on Paul Pinna kingitus tuletõrjujatele.
Esmakordselt kanti hümn ette Tallinnas Balti tuletõrjujate päevadel. Eesti
Tuletõrjujate hümn võeti kohe kasutusele kõigis Baltimaade tuletõrjeseltsides.
Tallinna Tuletõrjeühingu 140. aastapäeva tähistamise kavandamisel tekkis
Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestri dirigent Vello Loognal ja
muusikakrahv Hubert Rooheinal idee 90 aasta vanune, omal ajal rahva seas
populaarne hümn taas kasutusele võtta. Uus tuletõrjujate hümn kanti esimest
korda ette 2002. aasta 17. märtsil Tallinna Tuletõrjemajas.
Antti Lääts Meie. Päästjad
171
Tuletõrjujate hümn
Vasksarvede hüüd ja kuulda abikaja
Kus näeb kahjutuld viib kiirelt me sõit
Nüüd ülesse maast, meid nüüd sinna on vaja,
Et ligimest päästa peab jääma meil võit.
Taas püsti meie lipp on tulemöllu sees
Ja lipukiri seismas on silmade ees.
Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal:
Kõik Jumala auks, abiks ligemal.
Ei meelita risk, ei miski oma kasu,
meil tagasiteed ei leekide eest
Suur on meie rõõm, see on me ainus tasu
Kui päästa saab õnnetu leekide seest.
Ei hooli meie muust – kui kustutama peab! –
Heast lootusest on tulvil me üksmeelsed read.
Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal:
Kõik Jumala auks, abiks ligemal.
Hümni III salm on mõeldud leina- ja matusetalituseks
Meid varitseb surm, on tuld, mis ohvreid nõuab
ja vapramaid riisub vaprate seast.
Nüüd andkem sel au, kes surma rüppe langend
ja läikivad kiivrid me tõstame peast.
See mullavaiba all nüüd rahus puhaku,
Kel võitlemine viimne lõppenud ju
Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal –
Kõik Jumala auks, abiks ligemal.
Antti Lääts Meie. Päästjad
172
PÄÄSTJA VANNE
Nagu arstid annavad vande arstiks saades, nii annavad ka kõik päästjad päästjaks
saades vande.
Pärnu päästekomando päästja Märtin Rõõmusaare päästja vanne
Antti Lääts Meie. Päästjad
173
KUIDAS SAAB PÄÄSTJAKS
KES SAAVAD OLLA PÄÄSTJAD
Päästja saab olla terve ja keskkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik. Ka ei
tohiks teha lapsepõlves selliseid rumalusi, mis sind politseiga kokku viivad. See
tähendab seda, et ka sina lugeja võid saada päästjaks. Kui sa seda ikka kindlalt
soovid ja väga tahad. Eriti tähtis on see, et sa väga tahad seda tööd teha. Miks?
Sellepärast, et päästja töö on väga raske ja väga ohtlik. Päästja peab olema väga
vapper. Mina ütleksin, et vapram kui sõdur. Nüüd sa küsid- kuidas nii. Sõdureid
kaitseb lahingus tank, tema keha ümber on kuulivest, vaenlase eest peidab sõdur
ennast kaevikusse. Peale selle on sõduril relv, millest ta saab vaenlase pihta
tulistada.
Päästjatel ei ole relvi, tanke ega kuulivesti ja päästjad ei saa tule eest mitte
kusagile peitu pugeda, sest tuli leiab ta igalt poolt üles. Nemad saavad tulekahjul
loota ainult iseendale ja teistele päästjatele. Päästja peab alati olema alati valmis
kõigeks, mis teda ees ootab, aga päästjad sõidavad väljakutsele minnes alati ees
ootavasse teadmatusse. Peale kõige selle näevad päästjad oma töös väga palju
väga koledaid ja väga- väga hirmsaid õnnetusi. On ju päästjad esimesed, kes
kõigile õnnetuse korral appi tulevad. Ükskõik, mis ja kuidas ka juhtunud ei ole.
Alles peale päästjaid tulevad teised ablilised. Sina lugeja ikka tead, et ainult
filmides jäävad õnnetustesse sattunud inimesed ja autod terveks. Päris elus see
nii ei ole. Vahel lähevad nii inimesed kui ka autod väga- väga katki. Ja selleks
peab iga päästja alati valmis olema, kui ta tahab oma tööd teha.
Peale kõige selle, peab päästja tegema üsnagi palju sporti ja päästja tervis peab
olema peaaegu sama hea kui kosmonaudil.
MIDA PÄÄSTJALT NÕUTAKSE
Päästjatelt nõutakse tegelikult väga palju. Kui päästja tahab teha oma tööd, siis
ta peab tegema sporti, kogu aeg ennast täiendama, käima erinevatel kursustel ja
koolitustel. Igal aastal teevad päästjad palju erinevaid katseid, teste ja teadmiste
kontrolle. Ka päästja tervis peab olema väga hea ja et päästja saaks oma tööd
teha käivad nad iga kolme aasta järel arstide juures tervisekontrollis.
Kehalised katsed
Igal kevadel tehakse päästeteenistuses kehalised katsed. See on päästjate jaoks
umbes sama tähtis kui koolis kehalise kasvatuse eksam, sest kui päästja kehalisi
katseid ära ei tee, ei saa ta enam päästjana tööd teha. Et päästeteenistuses
töötavad erineva erineva vanusega päästjaid, siis on päästjad jagatud vanuse
järgi nelja erinevasse gruppi 18-30 aastased, 30-40 aastased, 40-50 aastased ja
vanemad kui 50 aastat vanad päästjad. Mina olen praegu 36- aastane. Katsetel
Antti Lääts Meie. Päästjad
174
on päästajtele ette antud kindlad normid, millega saab katsed tehtud ja millega ei
saa. Mina olen praegu 36- aastane. Mina pean katsetel jooksma 2700 meetrit
mitte kauem kui 14 minutit, suruma rinna pealt 45 kilo kaaluvat kangi vähemalt
17 korda kahe minuti jooksul, kükitama 45 kilo klaaluva kangiga vähemalt 21
korda kahe minuti jooksul, tõusma lamavast asendist istukile vähemalt 28 korda
kahe minuti jooksul, tõmbama rippudes lõua üle kangi vähemalt 4 korda. Katsed
tehakse tavaliselt poole päeva jooksul. Kui päästjad vabal ajal sporti ei tee, siis
on tal neid kehalisi katseid teha väga raske. Nagu ma juba ütlesin, kui päästja
kehalisi katseid ära ei tee, ei saa ta enam päästjana tööd teha, sest ta ei ole
piisvalt tugev ja sitke ja võib juhtuda, et ta ei saa enam hakkama inimese
päästmisega.
Teadmiste testid
Aasta lõpus, tavaliselt detsembrikuus teevad päästjad ära ka teadmiste testi.
Testidesse on kokku pandud küsimused absoluutselt kõigest, mis puudutab
päästeteenistust. Erinevate komando päästjatele on erinevad testid. Mina Pärnu
päästekomando päästjana teen kolm testi. Päästja testi, keemiapäästega tegeleva
päästekomando päästja testi, pinnaltpäästega tegeleva päästekomando päästja
testi. Erinevalt koolis tehtavatest testidest on päästja testi ära teinud siis, kui
kogu testis on õigeid vastuseid vähemalt 75%. Ehk vähemalt kolmveerandile
küsimustest tuleb testis vastata õigesti.
Arstlik kontroll
Päästjad peavad käima regulaarselt arstide juures oma tervist kontrollimas. Ka
tervisekontrollis käimise sagedus sõltub päästja vanusest. Kuni 45 aastased
päästjad käivad arstlikus kontrollis iga kolme aasta järel. Kui päästja on saanud
vanemaks kui 45 aastat käib ta tervisekontrollis igal aastal. Arstid vaatavad
päästja tervise väga hoolikalt üle, kuna riik on päästja tervisele esitanud väga
kõrged nõudmised. Arstid kontrollivad päästja kuulmist, nägemist, südame tööd,
kuulavad kopsu ja mõõdavad kopsumahtu. Tehakse ka palju erinevaid
vereproove. Üle 45 aasta vanustel päästjatel kontrollitakse seda, kuidas päästja
süda kannatab füüsilist koormust, seda tehakse haiglas, kus päästjale pannakse
külge kõikvõimalikud andurid ja päästja sõidab velotrenazööril erinevate
koormustega umbes 10 – 15 minutit.
Kui arstid leiavad, et päästja tervis ei vasta riigi poolt kehtestatud nõuetele, siis
tuleb päästjal päästeteenistusest lahkuda.
ELUKUTSELISED PÄÄSTJAD
Elukutselised päästjad on need päästjad, kellele päästmine on nende töö.
Lihtsamalt öeldes saavad elukutselised päästjad palka. Palka maksab päästjatele
Eesti Vabariik. Riik saab oma raha maksudest. Ka sinu vanemad maksavad
riigile makse ja tööl käivaid inimesi nimetatakse maksumaksjateks. Järelikult
maksategi teie päästjatele palka. Elukutseliseks päästjaks õpitakse
Antti Lääts Meie. Päästjad
175
Päästekoolis. Kõikides Eesti päästekomandodes töötavad elukutselised
päästjad.
VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD
Vabatahtlikud päästjad on need päästjad, kes ei tööta päästeteenistuses, aga
käivad abistamas tulekahjudel ja õnnetustel. Väga palju on vabatahtlikkke
päästjaid sellistes valdades ja linnades kus ei ole elukutselist päästekomandot.
Näiteks on suurtes tehastes vabatahtlikud päästjad, kes ise tavaliselt töötavad
samas tehases ja kui tehases juhtub mõni õnnetus või tulekahju lähevad
vabatahtlikud päästjad oma töökohalt õnnetuskohale appi. Samamoodi tulevad
vabatahtlikud tuletõrjujad appi elukutselistele päästjatele. Olgu need siis
suurõnnetused või metsatulekahjud. Nagu ma juba kirjutasin ei saa
vabatahtlikud päästjad oma töö eest päästmisel palka. Aga nemad peavad
vastama peaaegu samasugustele nõuetele nagu elukutselised päästjad. Kuna
päästevarustus on väga kallis, siis vabatahtlikel päästjatel ei ole nii head
varustust ja nii kaasaegseid autosid, kui on elukutselistel päästjatel. Aga kõik see
ei tee vabatahtlikke päästjaid kehvemaks kui elukutselisi päästjaid. Tihtipeale
on see vastupidi. Kuna Eestis on elukutselised päästjad koondatud rohkem
linnadesse ja maakonnakeskustesse, siis maal kaugematesse küladesse ja
taludesse sõitmine võtab neil väga palju aega. Sellistele õnnetustele jõuavad
esimestena kohale vabatahtlikud päästjad.
Vabatahtlikud päästjad õpetatakse välja päästekeskuste juures. Vabatahtlikud
päästjad käivad koos elukutseliste päästjatega erinevatel õppustel ja harjutustel.
Väga palju kasutatakse vabatahtlikke päästjaid metsatulekahjude kustutamisel,
sest elukutselisi päästjaid sellistele suurtele ja kaua kestvatele tulekahjudele
lihtsalt ei jätku.
KUIDAS PÄÄSTJAID ÕPETATAKSE JA
TREENITAKSE Päästjad õpivad kogu aeg. Ikka ja jälle tuleb päästjatele uut varustust või
tehnikat. Päästja peab oskama oma varustuse ja tehnikaga kasvõi une pealt tööd
teha. Heaks päästjaks saamine võtab aega aastaid. Miks? Sellepärast, et
päästekoolis ei suudeta iialgi katsetada ja proovida kõiki päästmise ja
tulekustutamise võimalusi. Ja ka sellepärast, et ükski õnnetus ei kordu. Kõik
tulekahjud, õnnetused ka loomade päästmine- kõik need on uued ja erinevad
olukorrad. Päästjad õpivadki pidevalt ka tööd tehes. Tihti käiakse koolitunnis
varem õpitut uuesti üle kordamas, külastatakse koole, lasteaedu,
tööstusettevõtteid, haiglaid. Kõik selle jaoks, et õnnetuse korral ei oleks see
koht nende jaoks võõras.
Antti Lääts Meie. Päästjad
176
Samamoodi käivad päästjad harjutamas hargnemisi ja inimeste päästmist. Sa
oled võibolla isegi näinud päästjaid harjutamas ja õppimas. Päästjad kasutavad
harjutustel ja õppustel kannatanutena teisi päästjaid. Nii saavad ka päästjad ise
teada ja tunda, mida tähendab olla päästetav.
PÄÄSTEKOOL Päästekool on kool, kus päästjad õpivadki päästjateks. Peale päästja saab koolis
õppida meeskonnavanemaks ja rühmapealikuks. Siin tehakse kõik puust ja
punaseks. Kool on nagu üks suur komando, kus õpitakse kõike päris algusest.
Päästeautodest on koolis põhiautod Kärmas Katariina, Mathilde, Barbara.
Päästekoolil on ka keemiahaagis, mis on täpselt samasugune kui
keemiaõnnetustele rageerivates päästekomandodes. Päästekoolil on
kahekorruseline harjutusmaja, kus õpetakse suitsusukeldumist ja tulekahjude
korral inimeste päästmist. Liiklusõnnetusi ja keemiaõnnetusi õpitakse
likvideerima kooli harjutusväljakul. Kool kestab ühe õppeaasta. Kooli lõpetades
saabki päästjast päris elukutseline päästja. Päästekooli lõpus teevad päästjad
päästja eksami. Seda nimetatakse lõpusõjaks. Lõpusõda on mitu päeva
erinevatest õnnetustest koosnev päästeoperatsioon, kus noored päästjad saavad
lahendada erinevaid päästealaseid ülesandeid ja korrata kõike seda, mida aasta
jooksul õpiti.
Ka mina ise olen lõpetanud 2001 aastal Päästekooli tuletõrjuja-päästjana.
Päästekooli garaaz
Antti Lääts Meie. Päästjad
177
EESTI RAHVUSLIK
PÄÄSTEMEESKOND
Eesti Päästemeeskond (inglise keeles Estonian Disaster Relief Team -
EDRT) on päästemeeskond, mis on kokku pandud eesti päästjatest. Eesti
Päästemeeskond sõidab appi suurte loodusõnnetuste korral hädaolukordadele
üle terve maailma ja siis kui vaja aitab ka eestis juhtunud suurõnnetuste korral.
Eesti päästemeeskonna embleem
Päästemeeskond saadetakse missioonile rahvusvahelise abipalve alusel. Kui
kusagil riigis on juhtunud mingisugune loodusõnnetus või katastroof ja hätta
sattunud riigil endal ei ole nii palju päästjaid kui korraga vaja läheb, siis
paluvad need teistelt maailma riikidelt abi. Sellist teistelt riikidelt abi palumist
nimetataksegi rahvusvaheliseks abipalveks. Päästemeeskonna sõitmist teisele
riigile appi nimetatakse missiooniks.
PÄÄSTEMEESKONNA AJALOOST Päästemeeskond loodi tegelikult Eestis juhtunud suurte õnnetuste ja tulekahjude
likvideerimiseks. Peale seda hakati mõtlema võimalustele osaleda
rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.
Alates 1997. a on päästemeeskond osalenud rohkem kui 20 rahvusvahelisel
õppusel
2002-2005.a. töötasid päästemeeskonna demineerimisüksuse liikmed koos
pommikoertega Afganistanis
Antti Lääts Meie. Päästjad
178
Eesti Päästemeeskonnas on viis rühma:
otsingu- ja päästerühm (U-SAR), sellesse rühma kuuluvad
otsingukoerajuhid koertega, tehnilise otsingu grupp ja nööripäästegrupp;
meditsiinirühm (MED), see kõik kujutab endast esmaabi,
elupäästmiseoperatsioonideks ja operatsioonijärgseks patsiendi hooldamiseks
võimelist välihaiglat;
keemiarühm (NBC), mille koosseisu kuuluvad ohtlike ainete tuvastamise,
keemiapääste ja degaseerimise grupid;
toetusrühm (SUP), mille ülesandeks on meeskonna laagri püstitamine, side ja
IT-lahendused. Nemad hoolitsevad teiste meeskonna liikmete eest õppusel või
missioonil.
ekspertide grupp (EXP), rühm mis korraldab ja juhib kogu meeskonna tööd
missioonil, õppusel. Ekspertide gruppi kuuluvad ka erioskustega spetsialistid,
näiteks demineerijad ja hindamise-koordineerimise spetsialistid.
MEESKONNAGA LIITUMINE JA KOOLITAMINE
Päästemeeskonna liituda soovija peab olema vähemalt 21-aastane ühte
võõrkeelt valdav Eesti Vabariigi kodanik, kellel on keskharidus, vähemalt 3-
aastast töökogemust päästjana, B-kategooria autojuhiluba.
Uutele päästemeeskonna liikmetele korraldatakse erialakursused. Peale selle
korraldatakse aastas vähemalt üks või kaks erialast täiendkoolitust igale
rühmale, millele lisandub individuaalne ettevalmistus. See tähendab seda, et
igaühel on rühmas kindlad ülesanded ja kohustused.
Kõige parem koolitamise meetod on õppused ja harjutused. Sellepärast osaleb
päästemeeskond suurtel rahvusvahelistel õppustel. Sedasi saavad
päästemeeskonna liikmed teada mida nad oskavad ja mida on veel vaja
harjutada.
VABATAHTLIK RESERVPÄÄSTERÜHM Tegutsenud Tallinnas aastast 2002. Päästerühma eesmärgiks on kutseliste
päästjate abistamine suurõnnetustel milleks on siis metsapõlengud,
õlireostused, tulekahjud, varingud. Abistatakse ka politseid kadunud inimeste
otsingutel.
Rühmas on 143 päästjat, nendest 14 koerajuhti koos päästekoertega.
Reservpäästerühm on omale võtnud eesmärgi toetada oma tegevusega pääste-
ja otsingutöid tegevaid asutusi.
Reservpäästerühm abistab päästjaid: otsingutel maismaal ja varemetel- kui
keegi on kaduma läinud või metsa ära eksinud inimeste otsimisel; õlireostuse
likvideerimisel; suurõnnetustel, metsa- ja kulupõlengutel .
Antti Lääts Meie. Päästjad
179
Reservpäästerühma liikmed Aegna saarel
KODUSED ABIVAHENDID
SUITSUANDUR
Öeldakse, et suitsuandur päästab elusid. Tegelikult ei päästa. Suitsuandur teeb
väga kõva ja ebameeldivat häält, mis annab inimesele märku, et kusagil on
andur leidnud põlemisesl tekkivat suitsu ja sellest toast või ruumist tuleb väga
kiiresti välja minna. Nagu ma juba ütlesin teeb suitsuandur kõva ja üsnagi
ebameeldivat kisa. See ajab sind ka öösel üles. Tea seda, et suitsuandur avastab
tulekahju ammu enne sind. Eriti öösel kui sa magad ei ole sul kellegi peale loota.
On juhtunud ka seda, et korrusmajas inimesed on kodust ära, naabrid kuulevad
suitsuandurit häält tegemas ja kutsuvad selle peale päästjad. Nii on ära hoitud
suuri tulekahjusid ja päästetud nende kodust ära olnud inimeste vara.
Antti Lääts Meie. Päästjad
180
Kaks erinevat suitsuandurit
Suitsuandurid jagunevad tööpõhimõtte järgi: ioonandur ja optiline andur.
Ioonandur ja optiline andur on nagu kaks venda. Üks näeb hästi, teine tunneb
pisematki suitsulõhna.
KUIDAS TÖÖTAB OPTILINE SUITSUANDUR Optiline andur on vendadest see, kes näeb hästi. Optilise anduri sees oleks nagu
silm, mis jälgib hoolikalt seda, mis toimub tema sees ja ümber. Kui suitsuandur
näeb, et tema sisse hakkab kusagilt tulema suitsu, siis ta annab sellest kõva
häälega teada. Päästjad ütlevad selle peale- andur läks häiresse.
Selline näeb välja optiline suitsuandur
Võtsime lahti ühe optilise suitsuanduri, et rääkida see töötab. Must ribiline asi
on suitsuanduri mõõtekamber. Selle ribilise asjanduse vahel on kaks silma.
Ühest saadatakse iga natukese aja tagant välja pisikene valgustäpikene, mille
püüab kinni teine silm. Kui valgus ei jõua ühest silmast teise, annab andur
häiret, sest tema jaoks on mõõtekambris midagi väga valesti.
Antti Lääts Meie. Päästjad
181
Lahti võetud optiline suitsuandur
IOONANDUR
Võime öelda, et ioonandur tunneb suitsulõhna. Ioonandur on natukene
tundlikum ja reageerib juba väga väikesele suitsule. Kui me võtame ioonanduri
lahti, siis ka tema sees on mõõtekamber. Mõõtekambriks on pisikene piludega
plekist anum. Kui suits läheb nende pilude vahelt mõõtekambrisse, tekib
mõõtekambris keemiline reaktsioon ja andur läheb häiresse.
Antti Lääts Meie. Päästjad
182
Seest näeb ioonandur välja selline.
Selle pildi peal on näha mõõtekamber ja õhupilud, millest õhk sisse ja välja liigub
SUITSUANDUR KURTIDELE On olemas veel üks eriline suitsuandur. See on suitsuandur kurtidele. Tavalise
suitsuanduri kisa ju kurdid ei kuule. Kurtide suitsuandur koosneb mitmest osast
ja sellele on juurde pandud lisaseadmed. Üheks lisaseadmeks on eriline tablooga
vastuvõtja, millel on tabloo erinevate märkidega. Teise lisaseadmena saavad
sellise suitsuanduri kasutajad kaasa vibreeriva seadme, mille saab panna näiteks
padja või lina alla. Ühele sellisele seadmele saab liita veel näiteks uksekella
anduri, telefoni helisemise anduri, lapsenutu anduri. Kui tööle hakkab suitsu-,
lapsenutu, uksekella- või telefonihelina andur, siis hakkab vastuvõtja vilkuma ja
Antti Lääts Meie. Päästjad
183
padja või lina alla pandud seadeldis tugevasti vibreerima ja annavad nii
magajale märku, et midagi on juhtunud.
Vastuvõtjas süttib punane tuluke vastava anduri märgi juures, mille järgi on
näha, millest andur märku annab. Sellise anduri kõige suurem probleem on tema
hind. Sellised andurid on väga kallid.
SUITSUANDURITE AJALUGU
Esimene teadaolev elektriline tulekahjualarmseade leiutati 1890. aastal Francis
Robbins Uptoni poolt (USA patent nr. 436.961). Kodudesse hakkasid andurid
jõudma alles 1960. aastal, kuid seadmed olid liiga kallid ja neid said endale
lubada peamiselt suured ettevõtted ja teatrid. Esimene tavainimesele
taskukohane suitsuandur majapidamistesse leiutati 1965. aastal Duane D.
Pearsalli ja Stanley Bennett Petersoni poolt. Oluline leiutises oli see, et anduri
jõuallikaks oli üksik aku, mida sai hõlpsasti paigaldada või asendada.
Kaubanduses muutusid andurid laiemale rahvale kättesaadavaks umbes 1969.
aastast, ehk 40 aastat tagasi.
SUITSUANDURITE MUUSEUM
Viljandi päästekomandos on loomisel Eestis ainulaadne muuseum, mis kajastab
suitsuandurite ajalugu ja eksponeerib kasutusel olnud ja olevaid andureid.
Esimene suitsuandur muuseumis on pärit Viljandimaa Tarvastu valla
majapidamisest. Pereisa tõi selle 90-ndate aastate keskpaigas Soomest.
VINGUANDUR
Vinguandur on üsna sarnane suitsuanduriga, kuid tema funktsioon võrreldes
suitsuanduriga on hoopis erinev. Vinguandur avastab vingugaasi (CO), mis on
õhust raskem lõhnatu ja värvitu gaas, mis võib olla teatud koguses tervisele
surmavalt ohtlik. Vinguandurid aga on tunduvalt kallimad kui suitsuandurid.
Vinguandur
Antti Lääts Meie. Päästjad
184
Vinguanduri paigaldamine
Tähtis on teada, et vinguandurit ei paigaldata lakke, vaid seinale! Soovitatavalt
küttekoldega ruumi seinale maksimaalselt 1-1,5m kõrgusele või voodiservast
madalamale, et andur jõuaks enne reageerida CO tekkele, kui võimalik ohver
ehk inimene jõuab seda sisse hingata. Ka vinguanduril on olemas suitsuanduriga
sarnane testnupp, millega saab vinguanduri töökorrasolekut helisginaaliga
kontrollida.
TULEKUSTUTI, MIKS ON TEDA VAJA JA KUIDAS TA
TÖÖTAB
Tulekustuti on pisikeste tulekahjude kustutamiseks mõeldud abivahend. Sellega
saame me kasutada siis kui oleme avastanud väikese tulekahju.
Kõige mugavamad on pulberkustutid, sest sellega saab kustutada peaaegu kõiki
igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt
(tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Koju võiks osta 6 kg pulberkustuti, sest
see on piisavalt suur, et kustutada kodus toimunud pisematest põlengutest.
KUIDAS PULBERKUSTUTI TÖÖTAB
Pulberkustutis on sees rõhu all olev pulber, milles on natukene sees selliseid
keemilisi aineid, mis tulle lastes kõrgel temperatuuril sulavad. Nii jääb põleva
aine peale koorik, mis ei lase enam tulel põlemiseks hapnikku saada. Umbes
samasugune koorik tekib ka sinu haavale kui sa oled kusagil näiteks
kukkunud või ennast ära löönud. Pulberkustuti on mugav sellepärast, et peale
tule kustutamist saab tulest mööda läinud pulbri kasvõi tolmuimejaga kokku
koguda. Nii ei riku pulber ära näiteks diivanit, vaipa või tugitooli.
Antti Lääts Meie. Päästjad
185
Lahti lõigatud pulberkustuti
Tulekustuteid võid näha kaubanduskeskustes, koolides, haiglates, töökodades.
Ka autos peab olema tulekustuti. Mõnes kohas on tulekustuti peidetud inimeste
eest seina sees olevatesse kappidesse. Siis on nende juurde seina peale
kleebitud märk, mis näitab kus on tulekustuti. Kindlasti oled sa sellist märki
näinud koolimajades, kauplustes, teatris, kinos, koolimajas. Sellise märgiga
tähistatakse tulekustutit
Tulekustuti tähis
Antti Lääts Meie. Päästjad
186
TULEKUSTUSTEKK
Tulekustutustekk. Teki koti alt ulatavad välja käepidemed ehk sangad
Tulekustutustekk on tulekindlast klaasriidest valmistatud riidetükk, mille külge
on õmmeldud väikesed käepidemed ehk sangad, millest saab kinni hoida.
Sellega saab kustutada näiteks rasvapõlengut pannil või inimest kellel on
süttinud riided.
Tulekustutustekki saab kasutada ainult korra, sest tulekustutusteki materjal
võib tule kuumusega saada kannatada. Inimene ju ise teki materjali sisse ei
näe ja teisel korral võib juhtuda, et tulekustutustekk enam tuld ära ei lämmata
ja kustutaja võib ise viga saada.
Tulekustutustekk pannakse seina peale sellise koha peale kust saab teda
allapoole sangadest koti seest välja tõmmata.
Kuidas töötab tulekustutustekk
Tulekustutustekk kututab tule lämmatades. Tulekolle kaetakse ettevaatlikult
tekiga. Nii takistatakse tulele vajaliku õhuhapniku juurdepääs ning tuli sumbub.
Selleks peab peale tulekolde katmist tuletekiga jälgima, et tekk kataks süttinud
aine täielikult.
Kuidas kasutada tulekustutustekki
Võta kinni teki all olevatest sangadest ja tõmba tekk koti seest allapoole välja.
Kui tekk on kotist välja võetud voldi tekk lahti. Selleks tuleb hoida kinni teki
ülemisest servast ja umbes oma näo kõrguselt tekk üle põlengukoha panna. Ikka
nii, et sirutad käed endast eemale ja püüad panni kinni katta nii hästi kui
suudad.
Antti Lääts Meie. Päästjad
187
Antti Lääts Meie. Päästjad
188
Kui oled sellega valmis saanud ja leegid on summutatud, lase enne teki eemale
võtmist põlenud kohal täiesti jahtuda.
PÄÄSTEVEST
Päästevest on mõeldud paadis sõitjate kaitsmiseks. Paadiga sõitma minnes peab
igaüks, kes paati tuleb päästevesti selga panema. Miks?? Kui paadiga juhtub
õnnetus ja inimesed kukuvad vette, siis hoiab päästevest inimest vee peal ja nii
on võimalik inimene päästa. Vees hulpinud inimene on küll maha jahtunud, aga
ta on elus ja mõne aja pärast saab ta minna tagasi tööle, kooli.
KINDLUSTUS
Ükskõik kui hästi me ka ennast ei kaitse juhtub õnnetusi kõigest hoolimata.
Tulekahju puhul hävitab tuli enda teel kõik. Põlevad ära inimeste kodud,
varandus. Mis ei põle, seda kahjustab tulekustutusvesi. Et kõik kaotanud
inimeste elu natukenegi lihtsamaks teha on olemas kindlustus. Kindlustada saab
kõike elu, kodu, auto. Kui kindlustatud varaga juhtub õnnetus ja uurimine on
näidanud, et inimene ise tahtlikult õnnetust ei põhjustanud hüvitab kindlustus
hävinud vara maksumuse.
Antti Lääts Meie. Päästjad
189
TULETÕRJESPORT KUI PÄÄSTJATE
SPORT Ka tuletõrjespordiga tegelejad puutuvad kokku vee ja tulega, ületavad takistusi
ning ronivad kõrgustesse. Kõigeks selleks on vajalik hea füüsiline
ettevalmistus, omada head koordinatsiooni, olla hea sprinter ja mitte karta
kõrgust. Tuletõrjespordiga tegelejatel eeldatakse osavust, julgus, kiirust, jõudu,
vastupidavust, meeskonnatöö oskust, koordinatsiooni ning keskendumisvõimet.
Tuletõrjespordis tuleb tegeleda erinevate aladega n-ö mitmevõistlusega. On
eraldi meeskonnale mõeldud alad individuaalsed spordialad. Kaudselt on need
nagu kergejõustiku jooksualad, aga siin on vaja peale kiiresti jooksmise ka väga
suurt osavust.
100M TAKISTUSRIBA LÄBIMINE
See on spordiala, kus sportlasel tuleb läbida 100m, ületades erinevaid takistusi ja
tehes jooksu pealt voolikuühendusi. Tuletõrjespordis 100m distantsil ületab
sportlane plangu, haarab maast voolikurullid, jookseb üle poomi, seejärel
sooritab mitmeid voolikuühendusi ning finišeerib. Aeg fikseeritakse siis kui
sportlane on ületanud kõik takistused ja sooritanud kõik voolikuühendused
nõuete kohaselt. Kui sportlasel jääb mingisugune osa tegemata, siis ta tulemust
kirja ei saa. Sellepärast saavad sportlased teha kaks starti, millest võistluse
tulemuseks pannakse kirja parem aeg.
Tuletõrjesportlased takistuseks padud planku ületamas
Antti Lääts Meie. Päästjad
190
Poomi ületamine
Viimased voolikuühendused
KONKSREDELIGA RONIMINE
Tuletõrje konksredeliga starditakse tuletõrjetornist 32,25 m kauguselt, joostakse
tornini ja ronitakse mööda redelit. Vastavalt võistleja vanusele ronitakse kas
õppetorni esimesse, teise, kolmandasse aknasse. Kõrgemale korrustele ronides
istutakse vahepeal aknalaudadel ja tõstetakse sedasi istudes redel järgmistesse
akendesse. Aeg fikseeritakse kui sportlane on vastavale korrusele jõudnud ja
asub kahe jalaga korruse põrandal.
Antti Lääts Meie. Päästjad
191
Start on antud
Redelil hakatakse ronima õppetorni
Nii toimubki konkksredeliga ronimine
Antti Lääts Meie. Päästjad
192
MEESKONNA HARGNEMINE MOOTORPUMBAGA
See on meeskonna ala, kus igal sportlasel on täita oma kindel ülesanne.
Seitsmeliikmeline meeskond stardib 10 m kauguselt alusest, kus asuvad varem
valmis pandud tuletõrjevoolikud, mootorpump ja selle läheduses on 4m
kaugusel veemahuti. Sportlased jooksevad aluseni, ühendavad voolikud ja
võtavad vett veemahutist, käivitavad tuletõrjepumbamootori ning jooksevad
voolikud lahti kuni tulejooneni mis asub kuni 80m kaugusel alusest. Tulejoone
taga on sportlastel ülesanne joatorude abil täita märklaua veepaagid, mis asuvad
tulejoonest 5 m kaugusel. Aeg fikseeritakse kui märklaua anumad on täidetud
veega millest annab märku signaallamp.
Start on antud
Antti Lääts Meie. Päästjad
193
Igal sportlasel on täita oma ülesanne
Joatorudega sportlased tulejoonel
4X 100M TEATEJOOKS
Jällegi meeskondlik spordiala, mis koosneb neljast etapist. Esimese etapi
võistleja stardib tuletõrje keppredeliga, ületab tuletõrjemaja mis on 2,30m kõrge
Antti Lääts Meie. Päästjad
194
ja 4m pikk, pealse seda, annab teatevahetuse üle. Teatepulgaks joatoru. Teise
etapi võistleja ületab oma etapil asuva kuni 2m plangu ja annab teatevahetuse
üle. Kolmanda etapi võistleja läbib 100m takistusriba ning annab teatevahetuse
üle. Neljanda etapi võistleja haarab jooksu pealt pulberkustuti, kustutab põleva
vanni ning finišeerib.
4x100m esimene etapp
Antti Lääts Meie. Päästjad
195
4x 100m teine etapp
4x100m neljas etapp
Antti Lääts Meie. Päästjad
196
TULETÕRJESPORDI VÕRDLUS PÄÄSTJA TÖÖGA
Tuletõrjesport sai alguse tuletõrjujate- päästjate igapäevasest tööst.
Tuletõrjespordis ronitakse kõrgustesse, kasutades selleks redeleid, ühendatakse
ja joostakse lahti tuletõrjevoolikuid, ületatakse mitmesuguseid takistusi,
kustutatakse tuld ning meeskonna võistlusaladel peab olema väga hea
meeskonnatöö.
Seda kõike on ju vaja ka päästjate töös, kui nad käivad kustutustöödel. Paljudel
tulekahjudel on vaja ronida kõrgustesse, lahti joosta ja ühendada voolikud,
ületada mitmesuguseid takistusi, kasutada erinevaid kustutustehnikaid. Selleks,
et lahendada erinevaid õnnetusi peab olema väga hea meeskonna koostöö ning
keskendumisvõime mingile kindlale tegevusele.
Ka kehalise poole pealt vaadatuna saame võrrelda tuletõrjesporti ja päästja
tööd. Päästjale antakse oma töös õnnetuste likvideerimiseks erinevaid
ülesandeid, mis on väga keerukad, rasked ning suure füüsilise koormusega.
Päästja kasutab oma töös mitmesuguseid päästevahendeid, teostab
veestpäästmist, vajadusel transpordib kannatanuid, suitsusukeldumise ajal
puutub kokku suure kuumuse ja pikaajaliste suurte koormusega.
Tuletõrjespordiga tegelejad peavad omama head füüsilist vormi ja ka päästja töö
eeldab häid füüsilisi omadusi. Selleks et tuletõrjesportlased saavutaksid häid
sportlikke tulemusi ning päästjad suudaksid oma tööd teha hästi, vajavad nad
ühtmoodi head füüsilist ettevalmistust.
TULETÕRJESPORDI VARUSTUS
Tuletõrjespordi harrastamiseks on vajalik vastav varustus. Varustustele on
kehtestatud teatud kindlad nõuded. Tippsportlased kes osalevad Eesti sisestel ja
rahvusvahelistel tiitlivõistlustel peavad lähtuma tuletõrjespordivõistluste
eeskirjast, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele.
Mootorpumbaga hargnemise varustus
Antti Lääts Meie. Päästjad
197
4x100m maja
100m takistusriba sportlase
isiklik varustus
Antti Lääts Meie. Päästjad
198
4x100m kustutusvann, kus pannakse põlema kütus, mida sportlased kustutavad
Mootorpumba hargnemise märklaud
Antti Lääts Meie. Päästjad
199
100m takistusriba plank
100m takistusriba poom
Antti Lääts Meie. Päästjad
200
Õppetorn konksredeliga ronimiseks 4x100m keppredel
Konksredel
Antti Lääts Meie. Päästjad
201
KÕRGHOONE KUNINGAS
Kõrghoone kuninga jooks toimub 2009 aastal kümnendat korda aastat.
Võistlusel osalejad peavad päästja osalises kaitsevarustuses tõusma Tallinna
kõrgeima hotelli Swissoteli 25. korrusele. Võistlusest võtavad osa päästeameti ja
päästekeskuste töötajad üle Eesti ning osaleda saavad ka hotellide töötajad. Tegu
on väga tugevat füüsilist pingutust nõudva katsumusega ja sellepärast
julgestavad võistlejaid kõrghoone erinevatel korrustel Tallinna Kiirabi
meedikud.
Võistleja rajal peale võistluse lõppu
Antti Lääts Meie. Päästjad
202
PÄÄSTJATE AUSTAMINE
PÄÄSTJATE AUMÄRGID Nii, nagu riik annab oma kodanikele mingisuguste suurte ja ilusate teenete eest
aumärke nii on ka päästeteenistusel aumärgid, millega peetakse meeles neid
päästetöötajaid ja inimesi, kes on teinud midagi, mis väärib päästjate tänu. Neid
aumärke nimetatakse Päästeteenistuse aumärkideks. Päästeteenistuse aumärk
antakse vapruse eest inimeste või vara päästmisel või siis ka teenete eest
päästeala tööde tegemisel. Aumärke antakse kõigile, kes on selle välja teeninud,
selleks ei pea olema päästja.
Päästjate aumärke on kahte liiki päästeteenistuse medal ja päästeteenistuse rist.
ELUPÄÄSTJA MEDAL
Nagu ütleb nimigi antakse see medal ainult sellele inimesele, kes on päästnud
inimese elu. See medal on päästjate seas väga hinnatud, sest see antakse ju
konkreetse teo- inimese elu päästmise eest. Päästjad nimetavad seda medalit ka
lõvi medaliks. Miks? Sellepärast, et sellel medalil on vapruse ja julguse sümbol
lõvi. Aga väga palju vaprust ja julgust inimese päästmiseks ju vaja läheb. On ju
Antti Lääts Meie. Päästjad
203
inimese elu päästmine õilsaim tegu, mida üleüldse saab kaasinimesele teha.
Väga- väga palju peavad päästjad lugu nendest inimestest, kes on päästnud
inimese elu, aga ise ei tööta päästjana eriti lastest. Ka mind on autasustatud
Elupäästja medaliga.
Elupäästja medal päästeteenistuse medal
PÄÄSTETEENISTUSE RIST
Päästeteenistuse rist antakse päästealale suuri teeneid osutanud inimesele, või
päästjale. Päästeteenistuse Kuldristi on antud väga vähestele inimestele
Päästeteenistuse kuldrist päästeteenistuse hõberist
Antti Lääts Meie. Päästjad
204
KA PÄÄSTJATEGA JUHTUB ÕNNETUSI
Ka päästjad on inimesed. Ja juhtub õnnetusi ka päästjate endiga. Nagu sa
nüüdseks juba tead on päästjate töö ohtlik ja ettearvamatu. Vahel juhtub nii, et
ka päästjatel ei lähe nii, nagu nad loodavad. Suur soov teist inimest aidata võib
päästja panna eksima. Ja siis tuleb teistel päästjatel aidata päästjat ennast.
Tavalised õnnetused päästjaga on kukkumised, põletused, vingumürgitused,
kuumarabandused. Kahjuks juhtub ka selliseid õnnetusi, kus päästjad jätavad
elu.
HUKKUNUD PÄÄSTJA ÄRASAATMINE
Elus käivad koos sünd ja surm. Paratamatult lahkuvad ka päästetöötajad.
Hukkunud päästjale saame meie, ülejäänud päästjad avaldada suurimat austust ja
lugupidamist teda austusväärselt ära saates. Need on ääretult kurvad sündmused.
Eriti kurb on selline sündmud päästja omastele. Paljudel meist on abikaasad,
lapsed, me ise oleme kellegi lapsed. On väga vana tava kinkida lahkunud päästja
omastele päästja tuletõrjekiiver.
Siia juurde lisan ainult tuletõrjujate hümni III salmi read. Laseme fotodel
rääkida.
Meid varitseb surm, on tuld, mis ohvreid nõuab
ja vapramaid riisub vaprate seast.
Nüüd andkem sel au, kes surma rüppe langend
ja läikivad kiivrid me tõstame peast.
See mullavaiba all nüüd rahus puhaku,
Kel võitlemine viimne lõppenud ju
Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal –
Kõik Jumala auks, abiks ligemal.
Antti Lääts Meie. Päästjad
205
Antti Lääts Meie. Päästjad
206
Antti Lääts Meie. Päästjad
207
Antti Lääts Meie. Päästjad
208
Antti Lääts Meie. Päästjad
209
Antti Lääts Meie. Päästjad
210
Hukkunud päästjate mälestuspäev 23. detsember Lahkunud tuletõrje- ja päästetöötajate mälestamine erinevatel Eestimaa
surnuaedadel ja mälestusmärkide juures. Sellel päeval süütavad küünlad
päästjad hukkunud kaaslaste mälestuseks päästjate haudadel ja
päästekomandodes.
Pärnu päästekomando III valvarühm hukkunud päästjale austust avaldamas
Antti Lääts Meie. Päästjad
211
LAPSED-ELUPÄÄSTJAD 2002-2009 Nagu ma juba ütlesin, siis väga- väga peavad päästjad lugu neist lastest, kes on
julgenud ise minna appi hätta jäänud inimestele. Sellepärast, et päästjad teavad
kui palju nõuab jõudu ja vaprust inimese päästmine. Selles raamatus räägivad
oma loo alates 2002 aastast kaasinimese elu päästnud lapsed.
NENDELE JULGETELE JA VAPRATELE LASTELE KUULUB
PÄÄSTJATE SUURIM LUGUPIDAMINE!!
2002 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
Ivar Lembke ja Rain Veideman
12. märtsil 2002 päästsid Haljala Gümnaasiumi poisid Ivar Lembke ja Rain
Veideman kahe uppumisohtu sattunud väikese tüdruku elu.
Ivar ja Rain räägivad oma teost ise nii:
Meil pidi algama rahvatantsutrenn, aga me tulime pool tundi varem kohale.
Jooksime just saali, kui läbi suurte koridoriakende nägime kahte tüdrukut, kes
jää peal mängisid. Nad jooksid jääl ja loopisid puupulki. Vahepeal käisid silla all
ja siis jälle jää peal. Ühel oli veel koolikott ka seljas. Arvasime, et midagi vist
hakkab juhtuma.
Tüdrukud jooksid liiga lähedale lahtisele veele ja kukkusidki vette. Nägime seda
ja jooksime kohe välja. Tüdrukud karjusid juba appi…
Jooksime nii 15 meetrit ja kui tüdrukuteni jõudsime, siis hakkasime neid veest
välja sikutama. See tüdruk, kellel koolikott oli seljas, oli juba vee alla vajunud.
Tõmbasime ta jää peale. Ja siis teise tüdruku ka. Pikali me jää peale ei visanud,
aga oleks vist pidanud. Olime niisama ühe põlve peal.
Viisime tüdrukud Rahvamajja, kus nad mässiti soojade tekkide sisse. Meid viidi
koju riideid vahetama, sest need olid ju läbimärjad. Ja meil oli külm ka, sest
jopesid ju seljas polnud. Kui tagasi tulime, siis oli kiirabi juba kohal ja
tüdrukutega tegeldi.
Õhtul tuli Indra ema meid koju tänama.
Merilin Helinurm ja Margit Koni
Margit Koni, Kiili kooli 8. klassi õpilane ja Merilin Helinurm,
Viljandi Paalalinna gümnaasiumi 6. klassi õpilane päästsid 2001. aastal 5-
aastase tüdruku uppumissurmast.
Merilin meenutab, et kell oli juba kuue ringis õhtu ning nad hakkasid end
minekule asutama. Nende tähelepanu köitsid aga kaks teist last, kes jää ja vee
Antti Lääts Meie. Päästjad
212
piiril mängisid. Kui Margit ja Merilin olid arutada jõudnud, et jälgivad neid
veidi veel, kartes, et äkki kukuvad vette, siis mõne hetke pärast see juhtuski –
jää murdus ning väike viieaastane, juhuse tahtel samuti Merilin, oli vajunud
külma vette.
Merilin Helinurm: „Hakkasime kohe sinnapoole tõttama. Mina kukkusin
kiirustades põlvili ja lõin jala valusasti ära. Margit jooksis edasi ning hüüdis
mulle , et ära edasi tule, jää on nõrk.“
Margit Koni: „ Pool maad jooksin, siis viskasin pikali ja hakkasin roomama. Kui
jääauguni jõudsin, siis hakkas väike tüdruk juba vee alla vajuma. Ta üritas
midagi öelda aga vesi vajus talle suhu. Andsin talle käe ja ütlesin, et võta kinni.
Ta klammerdus mu käe külge ning kuna jää serv oli üsna tugev suutsin ta välja
tõmmata.“
Tüdrukud võtsid päästetul seljast märja jope ning mässisid ta Margiti jope sisse.
Kohe võeti suund Margiti vanaema juurde, kes tegi väikesele Merilinile teed ja
aitas tal märjad riided ära vahetada.
2003 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
SIGRID KÜLAOTS
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Vd klassi õpilane
9. mail 2003. a päästis Sigrid Külaots Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kamari
külas olevasse tiiki kukkunud 7-aastase Janari. Poiss mängis tiigi kaldal palli,
kuid pall kukkus vette. Pallile järgi minnes Janar libastus ja kukkus ise ka vette
ning tuul hakkas teda kaldast eemale ajama. Sigrid nägi juhtunut pealt ja teades,
et poiss ujuda ei oska, läks last päästma. Ta lükkas ujudes nii poisi kui palli
kaldasse tagasi.
ANDREI MELNITSHUK
ROBERT JAKOBSON
6-aastased Steven ja Imbi läksid 28. märtsil 2003. a Kohilas Kooli tänaval
jõekaldale rajatud paadisillale. Steven tahtis kätte saada jääl vedelenud roigast.
Kiire veevool oli aga jää õhukeseks sulatanud ning Steven vajus vette. Imbi
püüdis jääkülmas vees ulpivat sõpra päästa, kuid poisil käest haarates vajus ka
ise läbi jää.
Laste hüüdeid kuulnud Robert Jakobson ja Andrei Melnitshuk tõttasid lastele
appi. Andrei aitas Robertil Steveni välja tõmmata ning siis tiris Robert ka
tüdruku jääaugust välja, päästes niimoodi lapsed uppumissurmast.
Antti Lääts Meie. Päästjad
213
2004 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
IVO ROSIN
Põltsamaa Gümnaasiumi III b klassi õpilane Ivo Rosin päästis 16. detsembril
2003. aastal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Lossihoovi juures vallikraavi katnud
jääst läbi vette vajunud 9-aastase Allari.
Olles teel koolist koju otsustas Ivost eespool kõndinud Allar vallikraavi jääle
minna, kuid vajus läbi jää vette. Õnneks oli Allaril seljas ranits, mis jäi jää
servale toetuma ja hoidis poisi rindkeret vee peal. Näinud juhtunut, tegutses Ivo
Rosin väga arukalt, informeerides mobiiltelefonilt juhtunust kõigepealt
häirekeskust. Siis lähenes ta kükakil jääaugule ning ulatanud Allarile käe, tiris ta
viimase jääle tagasi. Peatselt jõudsid kohale ka kiirabi ja päästeteenistus ning
alajahtunud Allar toimetati Põltsamaa haiglasse, kust ta pärast ülevaatust koju
lubati.
2005 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
ANDRE VIIKHOLM
2005. aasta 7. veebruaril mängisid kaks poissi Rakvere teatripargis
mänguväljakul, kus on vahvaid puid ja sildu. Seal on ka tiigid, mida sel ajal
kattis jää. Siis otsustas poistest noorem, et toredam ongi mängu jätkata tiigijääl.
Kuid mõne aja pärast käis raksatus ning väikemees leidis ennast üle rinna
ulatuvast jäisest veest. Uppumisohtu sattunud 8-aastast koolivenda nähes oli
Rakvere Eragümnaasiumi kolmanda klassi õpilane Andre ainus pargis
mängivatest lastest, kes pead ei kaotanud. Ta jooksis mööda jääd sõbra juurde,
laskus kõhuli ja tõmbas väikemehe veest välja. Mis edasi juhtus, ei ole keegi
täpselt suutnud taastada, aga igatahes taipas Andre, et läbimärg ja külmetav
koolivend tuleb kiiresti lähimasse sooja kohta toimetada. Nii jooksiski ta,
päästetu kelgul, ennastunustavalt üle poole kilomeetri kaugusel asuva
Eragümnaasiumini, kust märgades riietes poiss kohe tema koju toimetati. Tänu
9-aastase Andre Viikholmi kiirele ja taibukale käitumisele, olid mõlemad sõbrad
järgmisel päeval kenasti taas koolis, kus Andre, tõsi küll, peab õppima
eriprogrammi järgi, kuna teda ennast vaevab ränk ja seni veel arstide
pingutustele allumatu haigus.
Antti Lääts Meie. Päästjad
214
KADRI ŽUKOV
2005. aasta 18. jaanuari pärastlõunal hakkasid Räpina Ühisgümnaasiumi III A
klassi tüdrukud Kadri ja Geija koolist koju minema. Kuna bussini oli aega,
otsustati aega parajaks teha jalutamisega. Tee viis tüdrukud jõe äärde, mida silda
mööda ületama asuti. Kuid sild oli jäätunud, Geija libastus ning hetke pärast
oligi ta juba kaelani jääkülmas jõevees. Tüdruk sumas ringi, püüdis välja saada,
aga libises üha uuesti ja raske vettinud koolikott seljas kiskus teda tagasi vette.
Õnneks ei läinud 10-aastane Kadri seda nähes paanikasse. Kuna läheduses
polnud ühtegi täiskasvanut, kellelt abi paluda, siis lähenes ta hästi ettevaatlikult
ja eriti libedaid kohti vältides Geijale kuni suutis ulatada talle käe ning tiriski
klassiõe kaldale. Kuigi ka Kadri sai sõbratari päästes märjaks, arvas ta ise, et see
polnud ikka võrreldes Geijaga midagi, ta ei jäänud isegi haigeks.
JAAK RIGOR
2005 aasta 23. oktoobri õhtul läks Valgamaal elav Veronika sõbrannale külla.
Tema lapsed, 6-aastane Jaak ja 3-kuune Lisette jäid küünlavalgel, kuna elektrit
ei olnud, koju magama. Öösel kella kahe paiku ärkas Jaak väikese õe nutu peale,
läks talle lutti suhu panema ja uinus peale seda uuesti. Peagi ärkas ta aga taas
õhus olnud vingu peale ja avastas, et süttinud oli küünlale kukkunud riideese.
Jaak proovis tuld kustutada algul särgi, siis padjaga, kuid tuli läks aina
suuremaks ja põletas ka lapse käsi. Nüüd haaras Jaak väikese õe sülle, viis ta
teise tuppa, avas akna ning hüppas koos temaga aknast alla. Õnneks oli tegemist
esimese korrusega ning Jaak maandus koos beebiga õnnelikult murule. Siis
jooksis ta, õde süles, kõrvalmajas elavate vanaema ja vanaisa juurde, kellele
juhtunust teada andis. Tänu kiirele tegutsemisele päästis Jaak oma 3-kuuse õe ja
ka enda kindlast tulesurmast.
ERIC-RAIMOND PAJU, STEN METS, TIIT SADAM, AIN KAASIK
2005 aasta 15. veebruaril sammusid kaks sõpra Saaremaal Randvere külas
lasteaiast kodu poole. Teest vaid mõne sammu kaugusel asunud lahtise
settekaevu uudistamine lõppes aga ootamatult 6-aastasele Elarile üle pea vette
sulpsamisega. Õnneks ei kaotanud Elariga koos lasteaiast tulnud Eric-Raimond
pead, vaid jooksis imekiiresti abi kutsuma. Kui Eric koos puidutöökoja omanik
Ainiga sündmuspaigale tagasi jõudis, tõmbasid Sten ja Tiit juba last kaevust
välja. Ain kutsus kiiresti kohale kiirabi, kuid samas selgus, et Elari oli juba
alajahtunud ega hinganud enam. Viivitamatult asuti ühiselt lapsele kunstlikku
hingamist ja südamemassaaži tegema. Kuigi vahepeal oldi juba lootust
kaotamas, otsustati kõigest hoolimata elustamist jätkata kuni kiirabi
saabumiseni. Lisaks soojendati alajahtunud last seljastvõetud sooja
Antti Lääts Meie. Päästjad
215
kombinesooniga. Need otsused Elari elu päästsidki – veidi enne kiirabi
saabumist hakkas laps vaevumärgatavalt hingama.
Robert Sarv
2005. aasta 10. juulil suvitas Valgamaal Pedeli jõe ääres Valga haigla arst Jaan,
kes otsustas ennast palava ilma tõttu jõevees veidi jahutada. Kahjuks ei
hinnanud ta aga oma võimeid õigesti ning vajus vee alla. Seda nägi pealt 11.
klassi õpilane Robert Sarv, kes õnneks ei kõhelnud, vaid kohe uppujale appi
tõttas. Robertil tuli aga enne kolm korda sukelduda, kui tal õnnestus
põhjavajunud inimene taas kaldale tuua. Kannatanut tuli elustada kuni kiirabi
saabumiseni ning ta veetis peale juhtunut haiglas ligi kolm nädalat. Selle inimelu
päästis just Roberti kiire, otsustav ja hooliv käitumine.
Kaie Kiil
2005. aasta veebruarikuu lõpus sõitis Saaremaa Pihtla algkooli 4. klassi õpilane
Kaie Kiil jalgrattaga raamatukogust koju, kui märkas Pihtla valla Sutu küla
juures tee peal maaslamavat vanainimest. Kaie jättis oma jalgratta maha ja
jooksis kohe kiiresti abi järele. Lähimas majas polnud kedagi kodus, teisest
majast tulid kaks meest appi ja aitasid 84-aastase memme Kuressaare haiglasse
viia. Kaie korjas teelt kokku ka vanaproua mahakukkunud kotid, et vanainimene
oma asjadest ilma ei jääks. Kuressaare haiglas selgus, et 84-aastane memm oli
juba tugevalt alajahtunud ja ta paigutati intensiivravi osakonda. Oma
hoolivusega päästis Kaie vanamemme elu.
2006 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
TÕNIS PILL
Pühapäeval, 2006. aasta 15. jaanuaril korjas 13- aastane Tõnis oma koduaias
Kehras tormiga maha langenud puuoksi. Samal ajal mängisid jõe jääl kaks
väikest poissi. Äkki kuulis Tõnis üsna nõrku karjeid, mis kostsid Jägala jõe
poolt. Tõnis jooksis kiiresti jõe poole ja nägi, et pisipõnnid olid läbi jää jäisesse
vette vajunud. Ta viskas jope jooksult maha, roomas üle jää laste juurde ning
ulatas käe. Kuid poisid olid raskemad, kui ta arvas ning jää väga libe nii et Tõnis
jaksas lapsi ainult vee pinnal hoida. Teatada ei jõudnud Tõnis kellelegi, et ta jõe
äärde jooksis, samas hakkas väiksem poistest juba vee alla vajuma. Õnneks
juhtus Tõnise ema aknast poja jõe suunas tormamist nägema ning andis sellest
teada abikaasale, kes toasussides Tõnisele appi tõttas. Selleks ajaks oli pisem
vettekukkunud poistest juba külmast kangestunud ning Tõnisel tekkis oht ka ise
Antti Lääts Meie. Päästjad
216
vette kukkuda, kuna jää hakkas lagunema. Nüüd viskas isa Tõnisele jope, mille
Tõnis omakorda poistele jääauku viskas. Läbi suurte pingutuste õnnestus kaks
väikemeest taas jääle sikutada. Oma julge, kiire ja ennastsalgava tegutsemisega
päästis Tõnis kahe väikese lapse elud.
TAIVO REBANE
29. aprillil 2005. aastal otsustasid 6. klassi poisid Taivo, Urmas ja Tanel
Viljandimaal Tääksi järve ujuma minna. Taivo ja Urmas läksid koos vette ning
Tanel, kes polnud just kõige parem ujuja, liitus nendega mõne aja pärast. Ühel
hetkel, kui hakati juba veest välja tulema, märkas Taivo, et Tanel on kahtlaselt
kauaks vee alla vajunud. Hetkegi mõtlemata hüppas Taivo uuesti vette ning tõi
klassikaaslase kiiresti taas pinnale, päästes sellega sõbra elu.
KARL JUNSON
ELMO KERGAND
2006. aasta 21. aprillil kella seitsme paiku õhtul jalutasid Räpina
Ühisgümnaasiumi VII b klassi õpilased Karl Junson ja Erko Ledjanov Räpinas
Vabaduse tänava sillal. Karl nägi järve ääres sama kooli II a klassi õpilast
Joonatani õuna veest välja „õngitsemas“. Karli keelavale märkusele tähelepanu
pööramata jätkas Joonatan oma tegevust ja kui ta hakkas õuna veest haarama,
kadus tasakaal ning laps kukkus vette. Karl hõikas sillal kala püüdnud Joonatani
klassivennale, II klassi poisile Elmo Kergandile, et Elmo ulataks Joonatanile
õngeridva. Karl koos Elmoga tõmbasid Joonatani kaldale ning päästsid oma
tegevusega väikese poisi elu.
KADI PIIRSALU
17. juulil 2006. aastal kella viie paiku pealelõunal päästis 16-aastane koolitüdruk
Kadi Piirsalu uppumissurmast 73 aastase Eena.
Sündmus leidis aset Viimsi Vabaõhumuuseumi juures. Kadi oli kodus ja vaatas
telerit, kui nägi, et inimene on vees ja ainult abitud käed veel paistavad lainetest
välja. Enne kui Kadi isegi aru sai, oli ta juba rinnuni vees ja püüdis uppujani
jõuda. Kadi sõnul oli rannas veel inimesi, kuid uppujale kiirustas appi vaid tema.
Lained oli suured ja käisid tütarlapsel üle pea. Vahepeal käis peast läbi isegi
mote, et ta võib ka ise niimoodi ju ära uppuda, kuna päästetav vanaproua oli
Kadist tunduvalt kogukam. Proua Eena kaotas vees teadvuse. Õnneks tuli Kadile
meelde isa õpetus, et uppujal tuleb peast kinni võtta, kuid Eena juukseid ta
kätte ei saanud, mistõttu haaras ta vanaproual käest. Üheks hetkeks kaotas Kadi
uppuja, kuid suutis temast jälle kohe kinni haarata. Suurte lainetega võideldes
tõi õbluke tütarlaps vanaproua kaldale. Kaldal ootas naabrist arst ning kohale
jõudis ka kiirabi, millega proua Eena haiglasse toimetati.
Antti Lääts Meie. Päästjad
217
Kiire ning oskusliku tegutsemisega, samas ka enda eluga riskides päästis Kadi
Piirsalu inimelu.
2007 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
LAUR LÄÄNEMETS ja SANDER HIIE
4. juunil 2007 märkasid Nõo paisjärve ääres olnud inimesed, et keegi on vee
alla vajunud. Kuna täpne asukoht teada ei olnud, siis mõned sukeldumised ei
andnud tulemusi. Seejärel võtsid järve ääres viibinud Nõo Reaalgümnaasiumi
õpilased ahelasse ja hakkasid nii järve ”läbi kammima”, kuni leitigi vee alla
vajunud tüdruk. Laur ja Sander viisid Solemari veest välja ja hakkasid teda
elustama - tehti suult-suule hingamist ja südamemassaaži. Kohalejõudnud
kiirabi ja reanimobiili meedikud viisid elustamise lõpule ning viisid Solemari
siis haiglasse.
GERT KARIVERE
Rapla Ühisgümnaasiumi õpilane Gert Karivere oli veel viimaseid päevi
kaheksane, kui tal tänu kiirele ja asjalikule tegutsemisele õnnestus päästa oma
nelja-aastase venna elu. Väike Kevin tahtis kangesti, nagu ta vanem vendki,
rattaga üle Lohu jalakäijate silla sõita, kuid keeras kogemata teelt välja ja
kukkus koos jalgrattaga jõkke. Gert jutustas oma tegutsemisest hiljem ise nii:
“Kuulsin tugevat plärtsatust, nagu oleks suur kivi vette kukkunud. Viskasin oma
ratta maha ja jooksin jõe äärde. Venda kohe ei paistnud - ta oli juba vee all ja
siples seal. Hüppasin jõkke ja võtsin tal kombeka varrukast kinni”. Kui Gert
poleks nii targalt ja ennastsalgavalt käitunud, mine tea, kas tal täna väikevenda
olekski olnud…
2008 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
Maksim Jakovlev ja Artjom Taar
24. augustil 2007. aastal jalutasid kaks 16-aastast noormeest – Maksim ja
Artjom, Sillamäel Sõtke jalakäijate silla läheduses. Siis nägid nad, et sillal
viibiva noorteseltskonna juurde saabus keegi jalgrattaga mees, kes ühtaegu
ootamatult sillalt vette hüppas. Ta proovis küll veidi ujuda, ent siis hakkas vee
alla vajuma. Saanud aru, et ilma abita mees upub, hüppasid Maksim ja Arjom
Antti Lääts Meie. Päästjad
218
samuti vette ning vedasid juba vee olnud mehe kaldale. Ilma nende noorte
meeste sekkumiseta oleks mees suure tõenäosusega uppunud.
Peadirektori tänukiri – elupäästmine
(ei saa Medalit Lõviga anda, kuna sündmused pole ühegi operatiivteenistuse
(pääste, politsei, kiirabi) logis registreeritud)
Heinrich Kasser
Eelmise, 2007. aasta suvel oli 11-aastane Heinrich koos 5-aastase väikevennaga
külas oma vanaemal, kes elab Rootsis. Heinrich on hea ujuja, tema vanaema nii
hea ei ole ja väikevend ei osanud siis veel üldse ujuda. Kuna oli ilus suvepäev,
otsustati minna järve äärde ning hakati vees kulli mängima. Vanaema oli küll
enne mängu algust järele kontrollinud, kust vesi sügavaks läheb, aga mängu
käigus ei tulnud see enam meelde. Nii juhtuski, et ühtäkki oli väikevennal ja
vanaemal põhi jalge alt kadunud ning vanaema, väike Erich kramplikult tema
kaela ümber klammerdununa kukil, oli vee all. Vanaema pingutas küll, et tagasi
pinnale tõusta, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Samuti ei õnnestunud tal väikese
lapselapse haardest vabaneda.
Rannas oli rahvast palju – lapsed kilkasid ja mängisid, ja nii ei pannud keegi
tähelegi, et kellegagi on saatuslik õnnetus juhtumas. Vanaema sõnul jõudis vaid
veel mõelda, et kas nii lihtsalt see kõik juhtubki, kui äkki oli Erich ta kukilt
kadunud ning ta suutis taas pinnale tõusta. Õhku ahmides suutis ta vaid
õnnelikult tõdeda, et Heinrich ujub venda hoides kalda poole. Kuna kõik oli
lõppenud õnnelikult, ei kutsunud šokis vanaema isegi kiirabi ja suutis alles
koduteel Heinrichilt küsida, kuidas ta nii ruttu taipas, et ilma tema tegutsemiseta
võivad vanaema ja väikevend uppuda…
PEADIREKTORI TÄNUKIRI ENNASTSALGAVA TEGUTSEMISE
EEST INIMESTE PÄÄSTMISEL
Kermo Oks
Steven Luuk
2008. aasta maikuus toimus Võru maakonnas Kubija järve ääres noorte
motokrossi laager. Peale treeninguid kella seitsme paiku õhtul läksid poisid – 7-
aastane Gerret, 10-aastaen Kermo ja 8- aastane Steven, järve äärde, enda
ettevalmistatud rajale jalgratastega sõitma. Gerret sõitis hooga paadisillale, kuid
sild oli märg ja libe, poiss kaotas tasakaalu ning kukkus koos rattaga vette. Kuna
ratas polnud tema oma, hoidis ta sellest kõvasti kinni ja vajus nii koos sellega
vee alla. Õnneks ei kaotanud Kermo pead, vaid tõttas sõbrale kohe appi, ulatas
sillalt Gerretile käe ja tõmbas ta vee alt välja. Ent sild oli kõrge ja Kermol üksi
Antti Lääts Meie. Päästjad
219
nappis jõudu, et kaaslane veest välja sillale sikutada. Nüüd ruttas Kermole
omakorda appi Steven ja ühisel jõul suudetigi Gerret veest välja sillale tõmmata.
2009 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE
AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA
Alari Ots
15. jaanuaril 2009 läks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Alari
parajasti koolist koju, kui ta Koreli oja sillale jõudes märkas mööda habrast jääd
enda poole tulemas kolme väikest poissi. Üks neist istus kelgul, teine vedas
kelku eest nöörist ja kolmas tõukas seda tagant. Ühtäkki vajusid kõik kolm läbi
jää ja, ise vaevaga vee peal hulpides, appi hakkasid hüüdma. Alari ei kõhelnud
hetkegi, viskas koolikoti käest, tõmbas jope seljast ja kiirustas jääle. Tal
õnnestus jope varruka abil kaks lähemal olnud poissi veest välja sikutada ja
kaldale toimetada. Kolmanda hädasolija tõmbasid veest välja juhtunut eemalt
pealt näinud ja samuti appi tõtanud kaks meest, kelle nimesid me kahjuks täna ei
tea. Oma ennastsalgava ja targa tegutsemisega päästis Alari kahe väikese
koolipoisi elud.
JARMO AAVISTE ja TANEL KILP
2009. aasta 23. märtsil oli Valga Põhikooli IIIa klassil tavapärane kehalise
kasvatuse tund. Lapsed pidid tegema Pedeli jõe ääres oma jooksuringi, aga
Jaagup otsustas millegipärast kõrvalepõike teha ja jõge katvale õhukesele jääle
vett katsuma minna. Jää aga ei pidanud tema raskusele vastu ning poiss
prantsatas jääkülma jõevette. Seda pealt näinud Jarmo ja Tanel otsustasid
klassivennale kiiresti appi rutata. Poisid heitsid end jääle kõhuli ja tõmbasid
hättasattunu veest välja. Ka õpetaja oli õnnetust märganud ja kiirustas
õnnetuspaika, kuid tema kohale jõudes oli Jaagup juba klassivendade poolt
hullemast päästetud. Kuna omal jõul poleks laps jäisest jõevoolust kuidagi välja
pääsenud, päästis tema elu vaid Jarmo ja Taneli kiire ning õige tegutsemine.
RAAMATU AUTOR TÄNAB
Antti Lääts Meie. Päästjad
220
Minu enda kallis abikaasa Marika ja lapsed Tanel, Taavi, Teele, Tuule,
Tuuli, Teeli, Teevi, kellega koos olemise aja arvelt see raamat sündis.
Vabariigi presidendi kantselei
Pärnu päästekomando päästjad
Lääne- Eesti Päästekeskus
Ivar Kaldasaun
Kiira Udu
Karmo Kuru
Kristi Raidvere
Anne Martin
Viola Murd
Anneli Ambel
Tiina Laube
Reimo Raja
Päästeamet
Lääne- Eesti pommigrupi töötajad
Ants Liigus
Siim Sülla
Ester Vilgats
Mihkel Merimaa
Scania Eesti
If kindlustus
Gert Sädem
Vändra päästekomando päästjad
Pärnu- Jaagupi päästekomando päästjad
Viljandi päästekomando päästjad
Kaili –Reili Riiga, Brigitta Markus, Anette Pehap
Mati Raidma
Kristel Lempu
Margo Lempu
Janno Vool
Antti Lääts Meie. Päästjad
221
Päästja käib oma töös läbi nii tulest kui ka veest. Kõike seda ühe asja nimel-
päästa. Päästja on näinud ja tundnud, kuidas surm võtab tema enda käte vahel
ära elu. Võite vaid ette kujutada tundeid, mida tunneb päästja vaadates kustuvaid
abituid silmi oma käte vahel.
Päästja on näinud kindlast surmast pääsenud inimese tänulikku pilku talle otsa
vaatamas. On ülev ja uhke teada, et sa oled päästnud inimese elu.
Küsige päästjalt, miks ta on valinud omale ameti, mis nõuab suurt julgust, külma
verd, ääretut vaprust ja sitkust. Ta ei oska sellele küsimusele vastata. Mitte keegi
meist ei oska. Miks? Sest meie töö on PÄÄSTA ja päästjaks sünnitakse.
Suurima austuse ja lugupidamisega. MEIE. PÄÄSTJAD
Antti Lääts Meie. Päästjad
222
top related