maaelu areng

Ühenduse strateegiasuunised 2007-2013

DG AGRI, November 2005

Maaelu areng

CSG 2

Määrus ja suunised

RDR (maaelu arengu määrus) => Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) antava toetuse eesmärk ja ulatus

CSG (Ühenduse strateegiasuunised) => RDR kohased ELi tasandi prioriteedid, eelkõige suunatud säästvusele (Göteborg) ning majanduskasvule ja tööhõivele (Lissabon)

CSG 3

Ühenduse strateegiasuunised võimaldavad: määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi

maaelu arengu toetus loob suurima lisandväärtuse ELi tasandil;

luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon, Göteborg) ning kanda need üle maaelu arengu poliitikasse;

tagada kooskõla ELi muu poliitikaga, eeskätt ühtekuuluvus- ja keskkonnapoliitika valdkonnas;

toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega kaasnevat vajalikku ümberkorraldamist vanades ja uutes liikmesriikides.

CSG 4

Ühenduse prioriteedid

1. telg: põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

1. suunis: 1. teljele suunatud vahendid peaksid andma oma panuse tugevasse ja dünaamilisse Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektorisse, keskendudes teadmiste edasiandmise, moderniseerimise, innovatsiooni ja kvaliteedi prioriteetidele toiduahelas ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks füüsilisse ja inimkapitali.

CSG 5

1. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:

Põllumajandussektori ümberkorraldamise toetamine Integratsiooni parandamine toiduahelas Ettevõtlusoskuste arendamine Uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja

metsamajandustoodete jaoks Kõrgekvaliteediliste toodete arendamine vastavalt turu nõudlusele Põllumajandusettevõtete ja metsanduse keskkonnaalase tegevuse

tõhustamine

CSG 6

1. telje kohaste maaelu arengu tegevuste ja meetmete näited: põllumajandusettevõtete ümberkorraldamine ja

moderniseerimine oskusteabe edasiandmine/innovatsioon innovatiivsete ideede vastuvõtmine investeeringud taastuvate energiaallikate kasutamisse

põllumajandusettevõttes investeeringud veesäästlikesse tehnoloogiatesse metsade majandusliku väärtuse parandamine kvaliteetsete toodete edendamine

CSG 7

Ühenduse prioriteedid

2. telg: keskkonna ja paikkonna paremaks muutmine 2. suunis: 2. teljele suunatud vahendid peaksid

panustama ELi kolme prioriteetsesse valdkonda: bioloogiline mitmekesisus ja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamine, vesi ja kliimamuutused.

CSG 8

2. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:

keskkonnateenuste ja loomade heaolu edendamine

põllumajandusmaastiku säilitamine kliimamuutuste vastu võitlemine mahepõllumajanduse panuse suurendamine keskkonnaalaste kõigile kasulike algatuste

soodustamine

CSG 9

2. telje kohaste maaelu arengu tegevuste ja meetmete näited: keskkonnajuhtimise toetamine märgalade majandamine metsanduse potentsiaali taastamine mahetootmise toetamine lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamise toetamine traditsiooniliste põllumajandusmaastike alalhoidmine territoriaalse tasakaalu edendamine

CSG 10

Ühenduse prioriteedid

3. telg: maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majanduse mitmekesistamise soodustamine

3. suunis: 3. teljele suunatud vahendid peaksid aitama saavutada tööhõive võimaluste loomise üldprioriteeti majanduse mitmekesistamise ja elu kvaliteedi valdkonnas.

CSG 11

3. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:

majandustegevuse edendamine maapiirkondades naiste tööturule tuleku soodustamine mikroettevõtete arendamine noorte koolitamine info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise

soodustamine taastuvate energiaallikate uuendusliku kasutamise

arendamine kohaliku infrastruktuuri ajakohastamine

CSG 12

3. telje kohaste maaelu arengu tegevuste ja meetmete näited: maa majandustegevuse mitmekesistamine innovatsioon mikroettevõtetes ettevõtluse alustamise toetamine info- ja sidetehnoloogia laiema kasutamise toetamine maapiirkondade teenused turismi arendamine

CSG 13

Ühenduse prioriteedid

4. telg (Leader): kohaliku suutlikkuse suurendamine tööhõive ja mitmekesistamise nimel

4. suunis: 4. teljele suunatud vahendid peaksid kaasa aitama 1. ja 2. telje ning eeskätt 3. telje prioriteetide saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise parandamise prioriteedis ning maapiirkondade sisemise arengupotentsiaali mobiliseerimisel.

CSG 14

4. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:

kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine koostöö ja innovatsiooni edendamine kohaliku juhtimise parandamine

CSG 15

4. telje kohaste maaelu arengu tegevuste erijooned: Piirkonnapõhised kohalikud strateegiad Era- ja avaliku sektori partnerlus (kohalikud

initsiatiivrühmad) Altpoolt tulev algatus Sektoritevaheline ja integreeritud Uuenduslik Koostöö Võrgustike moodustamine

CSG 16

Ühenduse prioriteedid

Horisontaalsed: tagavad programmeerimise kooskõla

5. suunis: arvestatavad elemendid Koostoime maksimeerimine nii telgede sees kui nende vahel Integreeritud lähenemiste arendamine, kui see on asjakohane Muud ELi tasandi strateegiad (mahepõllumajandus, taastuvad

energiaallikad, kliimamuutused, metsanduse strateegia ja tegevuskava, temaatilised keskkonnastrateegiad

CSG 17

Ühenduse prioriteedid

Horisontaalsed: ühenduse instrumentide vastastikune täiendavus

6 suunis: luua koostoime struktuuri-, tööhõive- ja maaelu arengu poliitika

vahel tagada ERDFi, Ühtekuuluvusfondi, ESFi, EFFi ja EAFRD poolt

finantseeritavate tegevuste vastastikune täiendavus ja ühtsus antud territooriumil ja antud tegevusvaldkonna raames.

riikliku strateegia tugiraamistiku/riikliku strateegiakava tasandil tuleks määratleda peamised juhtpõhimõtted seoses erinevate fondide poolt toetatavate tegevuste vahelise piirjoone ja koordineerimismehhanismidega.

CSG 18

NSPCSG

Sisemine kooskõla/muud

ELi tasandi strateegiad

Vastastikune täiendavus

muude ühenduse instrumentidega

ELi prioriteedid:•Teadmiste edasiandmine/prioriteetsed investeeringu-sektorid•Bioloogiline mitmekesisus/vesi/kliimamuutused•Tööhõivevõimaluste loomine•Juhtimine/sisemine arengupotentsiaal

Riiklikud prioriteedid+

CSG 19

Üldised strateegiaküsimused

Telgede vaheline tasakaal, mis põhineb majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaolukorra ning vajaduste ja lünkade hinnangul

Erinevate ELi ja riiklike prioriteetide osakaal Kooskõlastatud finantseerimise maht Rakendussuutlikkus (riiklik, piirkondlik,

kohalik)

CSG 20

1. telje strateegiaküsimused

Soovitav põllumajandusettevõtete struktuuri areng (millised põllumajandusettevõtted sihile võtta)

Põllumajandus- ja toidusektori tugevused/nõrkused

Ümberkorraldamise ja innovatsiooni vaheline tasakaal

CSG 21

2. telje strateegiaküsimused Põllumajanduskeskkonna, Natura ja LFA tasakaal Põllumajanduskeskkond: mahepõllumajanduse

osatähtsus (seos 1. teljega), teatavate põllumajandustootmise viiside ja maastike tähtsus maamajanduse mitmekesistamisele (seos 3. teljega)

Veeressursside majandamine Metsastamisvajadus (tootmisest väljajäetud

põllumajandusmaa?)

CSG 22

3. ja 4. telje strateegiaküsimused Maamajanduse

infrastruktuuri/uuendamise/põhiteenuste ja mitmekesistamise/kohaliku majandusarengu tasakaal

3. telje edastamissüsteemi valik (ülevalt alla või alt üles)

Kohaliku suutlikkuse suurendamise ja kohaliku arengu strateegiate rakendamise vaheline tasakaal

CSG 23

Maaelu arengu programmide vastuvõtmise ajakava1) Ühenduse strateegiasuuniste lõplik heakskiitmine

eelduste kohaselt: veebruar 2006

2) Riiklike strateegiakavade esitamine liikmesriikide poolt lõpptähtaeg: mai 2006

3) Programmide esitamine liikmesriikide pooltlõpptähtaeg: minimaalselt 2 kuud ja maksimaalselt 4 kuud pärast riikliku strateegiakava esitamist

4) Maaelu arengu programmide vastuvõtminelõpptähtaeg: 6 kuud pärast esitamist liikmesriigi poolt