laka lhimasipijni

Post on 29-Jul-2022

12 Views

Category:

Documents

0 Downloads

Preview:

Click to see full reader

TRANSCRIPT

KANAJUU JATS'OQNUTI

LAKA LHIMASIPIJNI

LEAMOS TEPEHUA

Tepehua de los municipios de Tlachichilco y Zontecomatlán, Veracruz

KANAJUU JATS'OQNUTI

LAKA LHIMASIPIJNI

LEAMOS TEPEHUA

Tepehua de Tlachichilco

Tercera edición (versión electrónica)

Publicado por el Instituto Lingüístico de Verano, A.C.

Apartado postal 22067 14000 Tlalpan, D.F., México

Tel. 5573-2024 2011

Idioma: Tepehua del municipio de Tlachichilco, Veracruz y del municipio de Zontecomatlán, Veracruz. Colaboradores: Rafael Angeles M. Silvano Aquino R. José Roldán D. Anselmo Rivera G. Silvano Rivera G. Esteban Tomás D. Asesores: Efraín Apolinar M. Jeremias Martínez M. Maximino Martínez R. Tomás Rivera M. Asesores lingüísticos: Juanita L. de Watters James Watters F.

© 2011 por el Instituto Lingüístico de Verano, A.C. Derechos reservados conforme a la ley.

Esta obra puede reproducirse para fines no lucrativos.

http://www.sil.org/mexico/totonaca/tepehua-tlachichilco/L279-LeerEscribir-tpt.htm

Primera edición 1983 2C Segunda edición 2010 2C Tercera edición 2011 (versión electrónica)

Leamos Tepehua

Tepehua de Tlachichilco y español (tpt)

INTRODUCCIÓN

Este libro ha sido preparado para los hablantes del tepehua de los municipios de Tlachichilco y Zontecomatlán en Veracruz, que ya saben leer en español y desean aprender a leer y escribir en su idioma. (No pertenece a las variantes del tepehua que se habla en Pisaflores, Veracruz ni en Huehuetla, Hidalgo.)

La primera lección presenta las letras y

combinaciónes de letras del alfabeto tepehua que se pronuncian igual que en español. La segunda y la tercera lección presentan el uso del saltillo, que se escribe como un apóstrofo. La octava y la novena lección presentan el uso de la letra x. Las lecciones restantes presentan el uso de varias letras que representan los sonidos para los que no hay equivalente en español o que se encuentran en posiciones diferentes que en español.

En cada lección se incluyen dos o tres cuentos

escritos por hablantes del tepehua, los cuales, junto con los ejercicios, proporcionan práctica de la lectura y escritura del tepehua.

ÍNDICE Lección 1

El alfabeto tepehua .......................................... .7

Lección 2 El uso del saltillo entre vocales ....................... 12

Lección 3 El uso del saltillo al final de palabras .............. 17

Lección 4 El uso del saltillo después de consonantes ...... 22

Lección 5 El uso de la l al final de palabras..................... 27

Lección 6 El uso de la l antes de consonantes.................. 32

Lección 7 El uso de la lh antes de una vocal ................... 37

Lección 8 El uso de la q antes de vocales........................ 42

Lección 9 El uso de la q antes de consonantes y

al final de palabras..................................... 47

Lección 10 El uso de la x antes de vocales........................ 53

Lección 11 El uso de la x y la s al principio de palabras,

antes de consonantes ................................. 60

Lección 12 El uso de la n al final de palabras ................... 66

Lección 13 El uso de la j al final de palabras y

cuando antecede a consonantes ................. 74

Lección 14 El uso de la ts................................................. 82

Lección 15 El uso de la k al principio de palabras,

antes de consonantes ................................. 91

Lección 16 El uso de las consonantes combinadas...........100

Lección 17 Las sílabas suaves que aparecen

al final de algunas palabras ......................106

7

Las siguientes letras y combinaciones de letras del tepehua se pronuncian igual que en español:

juki bestia

a ch e i j k l lh m n o

p q r s t ts u v y x '

El alfabeto tepehua está formado por las siguientes letras y combinaciones de letras:

kijuki mi bestia

kinkuku mi tío

makay lo hace

a ch e i j k l m n o p r s t u v y

En tepehua no usamos la letra c. Para representar ese sonido usamos la k de kilo, como en las siguientes palabras:

Lección 1

8

Usando solamente estas letras, ya podrá leer muchas palabras en tepehua.

aspajun cerro

elis perico

makay lo hace

kinkuku mi tío

kimpay mi papá

kinkuyuj mi armadillo

ajuki venado

Escribe sobre la línea la palabra en tepehua que corresponda a la palabra en español. El primer ejemplo ya está hecho.

1. bestia _____________________

2. lo hace ____________________

3. venado ____________________

4. pollo _____________________

5. perico _____________________

juki

9

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español. El primer ejemplo ya está hecho.

Al leer en tepehua encontramos varias palabras que son bastante largas.

kamach'apay lakamin kamach'apay lakamin kamach'apaya' lakaminta kamach'apayau lakamintacha

mano maka' makay

venado juki ajuki

mi tío kinkuyuj kinkuku

lo hace makay maka'

bestia juki ajuki

1.

2.

3.

4.

5.

10

Kimpay kijuniy va kajk'ana' ini' p'uxaun peso manku. Kinkuku vachu kijuniy va kaklhiminiya' p'uxaun peso manku. Chuncha kijuniy kinkuku. Va chuncha va jkuniy:

—Jantu kaklhiminin porke jantu alin jachana' —va jkuniy.

Va chuncha ni kinkuku va kijuniy:

—Chuncha kaval, mas jantu k'alhit'a. Kamach'apayau minati laklhitamau.

Lea este texto en voz alta:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Tis va suncha iputuncha?

_____________________________________

2. ¿Tas junitacha ni manku?

_____________________________________

3. ¿Tas katamakayacha?

_____________________________________

11

Lhiy kijnankan kajka'anau laklhitamau porke yu lhiy va laktuminku. Tacha chavay lakamintacha Santoro lati katalaktamununacha, kata'iyacha piyu', kata'iya' chaula'. Lati katask'imayacha ni pan va lhi'achacha katalaya. Lati kata'iyacha tasaj, platu, seraj, veladoraj.

Mas va kilpatani' vachu kamakaya' Santoro. Vachuncha jantucha lay lhiltatay, va lhi'achantajuycha makay Santoroj tus va jantucha jastaknan. Chuncha incha lakachincha ni Santoroj va an ini' iservesaj, an ini' yu pan. Kalal mas jantu kalal aqtsiyaj va makay Santoroj.

Lea este texto en voz alta:

12

En esta lección se enseña el uso del saltillo que se escribe como un apóstrofo entre vocales.

jo'ati hombre

Lección 2

isima'ati su lengua

ixlito'anta hacia abajo

yu'uncha ellos

pu'ay ancho

ta'uy lo comen

13

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

grandes

lo hace lo guarda

se puede laj'ay lay

makay ma'ay

ta'uy lo comen tajuy se mete

maj'anan pone huevo maxanan le da vergüenza

Escriba sobre la línea la palabra en tepehua que corresponda a la palabra en español. El primer ejemplo ya está hecho.

1. su lengua __________________

2. ancho _____________________

3. ellos ______________________

4. hombre ____________________

5. hacia abajo _________________

isima'ati

14

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español. El primer ejemplo ya está hecho.

Lea estas palabras en voz alta:

ixkintamakay ixkintamakaniy ixkintamakaniy ixkintamakaniycha ixkintamakaniputuncha ixkintamakaniputunancha ixkintamakaniputunancha ixkintamakaniputunancha

katalaqpute'ey katalkapute'eya katalkapute'eyacha kakalaqpute'eyacha katalaqpute'eyacha

1. grandes lay laj'ay

2. lo comen ta'uy tajuy

3. lo hace makay ma'ay

15

Tachil pumat'ut'u jo'akna. Yu'uncha talhinaul taulati para katamakal junta. Va chuncha ni lapanakni va talajunil siya yu'uncha:

—¿Tis va sunchacha katalaqpute'eyacha ni aniy lapanakni? —va tanajun.

Ex chuncha ni lhachimo'onu' vachu laklhisakmil ni lapanakni:

—¿Tis va suncha kintajunputunan ni aniy jo'akna? —va najun.

Va chuncha va la panijcha talhilay ni lapanakni. Tejkan tachivin'olcha ni pumat'ut'u lapanakni, ex tamamaktalcha ni junta.

Lea este cuento en voz alta:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Tachuncha jo'akna taminta? _____________________________________

2. ¿Tis va suncha laklhisakmilcha ni lhachimo'onu'? _____________________________________

3. ¿Tavanancha tamamaktal ni junta?

_____________________________________

16

Lea este cuento en voz alta:

Qayntaun xanati va junta'il ixkumari para ka'aqtayjul ixmakaka taun lakvayti porke ixkumparijk'an va ixlaqa'il ixpalhachimo'on. Ex va chuncha mil yu ixkumari, tamakal yu lhivay para lay katavaval pumalhuu lapanakni.

Ayaj lhuvaj tachil yu lapanakni. Chuncha va tamakal yu k'atan. Ex chuncha tapasal yu ay lakvayti, y yu lapanakni talhi'achantajul por talasast'il ixjalhachimo'onuk'an.

17

En esta lección se enseña el uso del saltillo (que se escribe como un apóstrofo) al final de palabras.

Lección 3

maati' puerta

laktu'unu' bravo

kakmakaya' lo haré

vachu' también

piyu' gallina

akcha'a' envidioso

maka' mano

tukunu' paloma

chaula' guajolota o guajolote

18

se va a reír

lo hago lo haré

va a llegar allá ka'achana' kacha'ana'

ikmakay kakmakaya'

vachu' también va chuncha así es

chaula' guajolota taulay se sienta

Escriba sobre la línea la palabra en tepehua que corresponda a la palabra en español. El primer ejemplo ya está hecho.

1. guajolota __________________

2. puerta _____________________

3. también ___________________

4. bravo _____________________

5. lo haré ____________________

chaula'

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

19

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español. El primer ejemplo ya está hecho.

Lea estas palabras en voz alta:

ixt'ajun laktuy ixt'ajun laktuna' ixt'ajun lak'una' ixt'ajun laktikx'una' ixt'ajun laktikx'una'

ismaniy ixlhistak'a ismanita ixlhistakkan ismanita ixlhistakkanta

ixlhistakkanta

1. también va chuncha vachu'

2. se va a reír kacha'ana' ka'achana'

3. lo haré kakmakaya' ikmakay

20

Taun julchan pumataun lapanati ixlhistakta ixtukunu'. Ni tukunu' oxicha ismanita ta'an ixlhistakkanta.

Tejkan ix'an makatauk'an, si niman ixchin. Taval alcha jastakna' lakataun aspajun ta'an ixyal kukati. Ex ancha taulalcha.

Va chuncha xajchil pumataun lapanati ixlhiminta chiyux ex niman maqnil. Ex va chuncha jantucha kachil ni tukunu'.

Lea este cuento en voz alta:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿To'oxtaycha ismaniy ni tukunu'? _____________________________________

2. ¿Intacha jastaknal ni tukunu'? _____________________________________

3. ¿Tisuncha pumaqnikal ni tukunu'? _____________________________________

21

Taun julchan laqataun chaula' ixt'ajun laktikx'una' axtoqnu' lakak'avin. Ex ancha cha'al qayntaun pilun kun laqataun x'oy. Ex ni chaula' junil ni x'oy:

—¿Vali'iycha t'ant'at'ik ni aniy?

Ex va naul ni x'oy:

—Yu ki'ukxtin kijunil kakt'amil ixpilun porke ni yucha va katamakaniya' ixk'atan. Ex chavay va kmintau exnin ixpupach'ikan pulaqlhi porke va katamakaya' pulaqlhi chaula'.

Ex ni chaula' va pastakli: “Ka va kit'in kintamaqniputun. Mejor jantucha apalay kajk'ana' ta'an vil ki'ukxtin'”.

Lea este cuento en voz alta:

22

Lección 4

t'akt'a elote

En esta lección se enseña el uso del saltillo (que se escribe como un apóstrofo) después de consonantes.

k'isp'a maίz

kijas'at'a mi hijo

ch'uch'uy lo chupa

kuch'uy lo cura

p'aysni fuerte

k'usi bonito

kimp'uti mi nuera, mi yerno

kat'ati ven

23

makay hace chuchuy lo tuesta mak'ay haces ch'uch'uy lo chupa

st'ay vende kuch'uy lo cura stay ardilla k'uch'u medicina

ch'apata chapati trucha

lo tiene agarrado

1. maíz ______________________

2. elote ______________________

3. bonito _____________________

4. lo cura ____________________

5. lo chupa ___________________

6. ven _______________________

Escriba sobre la línea la palabra en tepehua que corresponda a la palabra en español:

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

24

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

trucha chapati ch'apata

vende stay st'ay

lo tuesta ch'uch'uy chuchuy

siembra cha'an ch'an

ardilla stay st'ay

1.

2.

3.

4.

5.

kintalhijuniy kintalhijuniy kintalhijuniy

k'an k'an'ojoy k'an'ojoy

25

Kap'ine'e laklhitamau, k'a'iye'e aqch'ip'unti chapati, vachu' lay k'a'iye'e kulantu, kat'a'uyau ni jatanti. Yucha la lhikiltakaniy ni anchunu vayti.

K'an'ojoy aktauk'ana' mas kintalhijuniy vayti yu la kan, jantu lay k'uy.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Intacha kaana' ni anu' lapanaki? _____________________________________

2. ¿Tucha tajuniy ka'il anchanu' lapanaki? _____________________________________

3. ¿Intacha an anu' lapanaki tejkan talhijuniy vayti?________________________________

26

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

Yu avint'i piyu', yucha ayaj laktu'unu'. Va laycha jantu kalakma'ayal sas'at'an. K'amamanin iskititi, va muncha uni'ojoy.

Jantucha vavay sas'at'a. ¿Suncha k'alhimap'aynit'icha? Mejor va ka'uyaucha para kamakakalcha lhivay. Yu va k'amap'aynit'i, apalay lay. Va muncha la'at'ut'u simanaj kalhistak'a' sas'at'an, ka'uyaucha.

27

En esta lección se enseña el uso de la l al final de palabras.

Cuando una palabra tepehua termina con la l, no se pronuncia como en español porque la l al final de palabras en tepehua es sorda.

matapil mariposa

Lección 5

avil ratón

slul mi lagartija

nil se murió

akaskul andivia (diente de león)

chil llegó aquí

28

makay hace mapalay lo paga makal lo hizo mapalal lo pagó

say lo toca uy lo come sal lo tocó ul lo comió

Escriba sobre la línea la palabra en tepehua que corresponda a la palabra en español:

1. ratón _____________________

2. mariposa __________________

3. andivia ____________________

4. llegó aquí __________________

5. lo comió __________________

6. lagartija ___________________

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

29

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy chivinti:

1. lo comió uy ul

2. lo toca sal say

3. ratón chil avil

4. lo hizo makay makal

kaklha'an kaklha'an kaklha'an kaklha'anil kaklha'anikal kaklha'anikal

tamapalay tamapalay tamapalal

30

Kii'il chaula' avint'i jo'ati. Va ka'uya' va muncha chavay. Ka'uya jantucha apalay.

—Ka'uya'. Va laycha kaknil —va naul ni jo'ati.

Va chuncha ulcha ni chaula' ni anchunu' jo'ati.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Tis va suncha kii'ilcha ni jo'ati? _____________________________________

2. ¿Ka'uya' apalay u jantu? _____________________________________

3. ¿Tis va suncha naul ni jo'ati? _____________________________________

31

Qayntaun lapanaki kiilal lakak'avinan. Va makat'aul tuchichun taval va talhanal. Chavay va talhanantacha. Va laycha kanil, jantucha temay tu'uchun kalhik'uch'ukal. Taval va naul:

—Ka tus jantucha palay kajkuna', ka tus va kakniyacha. Tas kaval va kaklhasakminil tas ancha lay kaklhaankal kink'uch'uka para jantu kaknil —va naul.

Taval va al lhasakmin tas ayucha kalhaanikal yu kamispal jak'uch'unti. Taval va tanaul pumat'uy yu jalaktemayaul ni anchanu' lapanaki, va tajunil:

—¿Tas ancha ni t'ip'incha?

Taval yu xapay va naul:

—Kit'in va laycha kaknil. Ka jantucha palay kajkuna'. Va laycha kaknil —va naul. Taval va chuncha talakchivij'al. Taval va tacha'al va ancha tamakaulcha. Jantucha palay kaval.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

32

En esta lección se enseña el uso de la l antes de consonantes.

Cuando una palabra tepehua tiene la l antes de una consonante, no se pronuncia como en español porque la l antes de consonantes es sorda.

lpau pagua

Lección 6

lkaka picoso

lk'ak'a ceniza

talpa peña

maklku luz

ltik'ita atole

lk'ikni' sombra

ltatay duerme

L'at'a T'un Tierra Colorada

33

Escriba estas palabras en tepehua:

1. peña ______________________

2. atole ______________________

3. luz _______________________

4. ceniza _____________________

5. picoso _____________________

6. duerme ____________________

alcha ya se fue t'ap'a lo rascaste ancha allí talpa peña

lk'ikni' sombra ltakni crudo k'iu madera t'akt'a elote

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

34

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

crudo t'akt'a ltakni

sombra lk'ikni k'iu

peña t'ap'a talpa

espinas tukuklhi jaltukun

elote ltakni t'akt'a

1.

2.

3.

4.

5.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

jatapastak'a jatapastak'a jatapastak'a jatapastak'ati jatapastak'ati

kintapuma'ayal kintapuma'ayal kintapuma'ayal kintapuma'ayal

35

—Kimpay ali kinati tamakay lhavaj jatapastak'ati tacha lay katapuma'ayal ni jatach'anati yu taputapasay ni yu'uncha. Chavay vachu tejkan kajk'ayna' vachu' kaktaylha'ana' ni anchanu' lhilati. Yu'uncha tamaqamay kakmakal ni anchunu' lhilati. Ni kimpay ali kinati ka yucha kintapuma'ayal. Chavay vachu kakmakaya' ni anchunu' lhilati. Kakch'ana' vachu ni tach'anati yu ch'an ni kimpay —va naul ni jas'at'a.

Va chuncha ni anchanu' lhilati va taylha'alcha ni jas'at'a.

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy kuentoj:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Tas tapuma'ayal ni jas'at'a? _____________________________________

2. ¿Tis va suncha kamakaya' ni jas'at'a tejkan ka'ayna'? _____________________________

3. ¿Tis va suncha kach'ana'? _____________________________________

36

Qayntaun lapanaki va naul:

—Lhiy vakuj, kumpari, ka la lhi'achacha kuna' lakak'avinan. Chavay yu lhiy vakuj va vakujcha ka'anau tus avint'i. Ancha la tamay ni lpau. Incha va ancha ka'anau, kaklha'ana ketayana'. Ka katemal kuyuj —va naul.

Taval va naul yu kumpari:

—Incha kalhip'ine'e, kumpari, ni metayana', va vakuj k'alakpuk'uje'e, kumpari. Jantu va kalt'at'a. Va vakuj ka'anau, kumpari —va chuncha junkal ni kumpari.

Ex taval yu kumpari va ltataputuncha, va si jantucha lay ltatay porke va ayaj pastak'uycha kamakaumakal. Taval va tunkujmintacha va ayaj ltataputuncha, mejor va ltatal. Taval va jantucha ka'al.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

37

En esta lección se enseña el uso de la lh antes de una vocal.

Cuando se pronuncia la l sorda antes de una vocal, se escribe como lh, para distinguirla de la l normal antes de una vocal.

lhisan instrumento musical

maklhiyuti, maktiyuti

araña

Lección 7

lhuu mucho

lhinin muerte

la'alho'o te cansaste

lhilhiy diario

lhitapatsa trabajo

lha'an lo lleva

lhakapu'ati creencia

lhichivin idioma

jalhiki papel

38

Escriba estas palabras en tepehua:

1. papel _____________________

2. trabajo ____________________

3. idioma ____________________

4. te cansaste _________________

5. muerte ____________________

6. creencia ___________________

la ay muy grande lhakapu'an lo cree lhajay lo gana lakapu'an se gasta la

superficie

lapanaki persona lhimiu lo trajimos lhapakni castellano limiu cicatriz

lhaaniy lo debe alhajuy lo roba laniy lo aprende talajuniy dicen entre

ellos

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

39

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

1. lo aprende laniy lhaaniy

2. mucho lhuu lhiy

3. cicatriz lhimiu limiu

4. diario la'a'iy lhilhiy

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

katalhakapu'an katalhakapu'an katalhakapu'an katalhakapu'an katalhakapu'ana'

laklh i chiviniy laklhichiviniy laklhichiviniu laklhichiviniu laklhichiviniucha

40

Taun julchan qayntaun xanati va muncha ixtalhananta ta'an ixt'ajun saqna'.

Va ixmakat'ajun lhoq talman laka k'iu, va ts'alaj pach'il ixk'iu, ex nimancha minchal ta'an ixt'ajun saqna'. Ni xanati va ayaj ixtalhanan por jantu iskats'ay licha va ts'o'o ixjunita.

Ex lakatin jantucha lay ixjaltanan ixtalhanti, va muncha ix'op'a laka tayan.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni any kuentoj:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Tisuncha maqsval ni xanati? _____________________________________

2. ¿Vali'iycha ixx'aukya ni xanati? _____________________________________

3. ¿Tas tasuycha ni lhoq? _____________________________________

41

Qayntaun japay junil ixanati:

—Ni kints'alk'an vamuncha maqamay kamilpal, mas jantu alin ixlhisan. Aqtamixna tus jamaqaninijmilpay. Tejkan qalhasmat'a ex tus kimaxkayaniy kelhanuti. Chavay yu lhiy kajk'ana' laklhitamau. Kaklhaana' kilhist'ati. Va kajkiniya' laqataun lhisan. Ex lhilhiy kasanana'.

Ex qaltayanal ni janati, va naul:

—Chun, lay k'ap'iti ni laklhitamau. Suncha lhisan ka'iye'e?

Ex yu japay va naul:

—Va yu maqachaxan xakuerdas porke yucha apalay kilk'usi.

Ex va naul ni janati:

—¿To'oxtaycha k'a'iye'e ni lhisan?

Ex ni japay naul:

—Kajk'iniya' yu tamakiltauk'ajlhitsukuy laklhitamau.

Tejkan chun qasmakli ni ts'al ex ayaj lhi'achantajul.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni any kuentoj:

42

En esta lección se enseña el uso de la q antes de vocales.

qaylati avispa

chaqa' casa

Lección 8

silaqa chapulín

lqata jaka mamey

ixp'isaqa su hermano menor

minqo'ol tu cuñada

t'aqolu' consuegro

maqati lejos

laqalhoqol se cansó

43

Escriba estas palabras en tepehua:

1. oyó _______________________

2. avispa _____________________

3. casa ______________________

4. chapulín ___________________

5. mamey ____________________

6. lejos ______________________

7. se cansó ___________________

minkol tu col maqati lejos minqo'ol tu cuñada makata hecho

maqancha hace tiempo qasmaklhi oyó ma'ancha ya lo tira qasmakt'i oíste

kinchaqa' mi casa laqalhoqol se cansó kinch'aja' mi pie la'alho'o te cansaste

En tepehua la q se distingue de la k. Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

44

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy chivinti:

1. tu col minkol minqo'ol

2. hecho maqati makata

3. mi pie kinchaqa' kinch'aja'

4. tu cuñada minkol minqo'ol

kast'aal kast'aachoqol kast'aachoqol kast'aachoqolcha

putapasay putapasay putapasayau putapasayau putapasayaucha

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

45

Qayntaun xanati va naul:

—Kijo'ati il jaka laklhitamau. Va lhimil laka juki, va para kast'achoqolcha laqa chaqa'. Ancha la ta'iy jaka ni lapanakni. Va chuncha putapasayaucha. Mi'ojoy, alati ichoqoy. Vachu st'ay vayti.

Ex vachu' najun ni xanati:

Kijo'ati jantu maqamay piyu' ka'ul. Maqamay va stapu ka'ul. Vachu' uchoqoy jatanti —va naul ni xanati.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

1. ¿Tas pulhimilcha jaka ni jo'ati? _____________________________________

2. ¿Tas makaycha tejkan mi'ojoy ni jaka? _____________________________________

3. ¿Tisuncha maqamay ka'ul ni jo'ati? _____________________________________

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

46

Va naul qentaun jas'at'a:

—Man, yu avint'i jas'at'a, yucha lha'alcha kilhaqaman —va naul.

Taval va naul ni ixnati:

—K'ap'inchiy junini' va jantu lhit'a'ay ka'ikal —va junkal ni jas'at'a.

Taval ni jas'at'a saklhi ma'at'uy k'iu, va al la ixchaqa' ni yu lha'al ixlaqaman. Va naul:

—Kijuniy ni kinati va klha'anchoqoyacha ni kilhaqaman —va naul ni jas'at'a.

Taval va junkan ni jas'at'a:

—Va klhiminincha mint'alhaqaman —va junkal ni jas'at'a.

Taval va minchoqochalcha ni jas'at'a. Va chinchoqol. Jantu tu'uchun kalhiminchoqol. Va muncha qalhujminchoqota.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

47

En esta lección se enseña el uso de la q antes de consonantes y al final de palabras.

aqchoq olla

Lección 9

pulaqlhi tamal

laqch'iti ropa

kilaqchul mi ojo

laqsaval verdad

p'aqlma chalahuite grande

maqsk'iniy lo necesita

saqsi pilón

maqtali' tigre

aqlhunti tos

48

K'ats'oqt'i ne aniy chivinti laka lhimasipijni:

1. ropa ______________________

2. se termina _________________

3. partera ____________________

4. tamal _____________________

5. olla _______________________

6. pilón _____________________

jasakna' partera laqsaval la verdad jasaqsi pilón laksaklhi los escogió

tamaktay se termina laqch'iti ropa tamaqtay lo tumban lakch'il lo amarró

p'aqlma chalahuite pakltaun la mitad

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

49

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy chivinti:

ropa lakch'il laqch'iti

partera saqsi jasakna'

lo tumban tamaktay tamaqtay

la verdad laksamay laqsaval

pilón jasakna' saqsi

1.

2.

3.

4.

5.

ma'al ma'achoqol ma'achoqolcha

lakmastak'ay lakmastak'ay lakmastak'achoqol lakmastak'achoqolcha

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

50

Ni Karmela va ulata isapatuj. Va chapujcha achaniy. Ma jantu ch'antanuy, va la laqlhuvaj lhi'il. Taval va al qaman laklhitamau. Ancha va ichoqol alati isapatuj. Taval va chinchoqol ma aqtayl maklkay.

Tejkan maklka'ol va ma'achoqolcha. Taval ni Karmela va alcha uchu'. Ancha va laktemal pumat'uy ix'amikus va aqtaylcha talalhisakmiy tas tapasaycha lakamunupa. Taval ni Karmela va lakmastak'achoqolcha va minchoqolcha va chinchoqolcha. Va aqtayl cha'ay ispuskiti. Va chuncha va cha'a'olcha, va taulalcha.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Vali'iycha jantu ch'antanuy isapatuj ni Karmela? _____________________________________

2. ¿Tachuncha amikus laktemal tejkan alcha uchu'? _____________________________________

3. ¿Tis va suncha makal tejkan chinchoqol? _____________________________________

51

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

Ni chaqa' va laycha kataqtal ka kat'almayacha ni lapanaki. Va kamakalcha yu sast'i para jantu kamaqnil ni chaqa'. Taval ni lapanaki va laycha kataqtal ni ixchaqa. Taval va naul ni lapanaki:

—Chavay yu aniy malkuyu' ka valay kaksk'il k'iu, kakmakaya' yu kinchaqa' —va naul.

Taval va pastaklhicha kask'ina' k'iu ta'an kos ka'alil para liman kalalhaval para jantu kataqmakal. Taval va alcha sk'inini' ni k'iu. Va laqcha'al, va junil ni maqali':

—Klaqmintan, laqaj. Va ksk'iniyan ma'at'uy mink'iu, va kmakaputun kinchaqa' —va junil ni ixlaqaj.

Taval va junkal:

—¿Maqsk'iniy ni k'iu, laqaj? —va junkan.

52

Yu yucha va naul:

—Va kmaqsk'iniy, laqaj —va naul.

Taval va naul ni maqali':

—Incha va maqsk'iniy, laqaj, ka kap'inap'icha chaqxna' —va junkal.

Kajk'anacha, laqaj —va naul.

Taval va anchoqolcha.

53

En esta lección se enseña el uso de la x antes de vocales.

La x en tepehua no tiene tantos sonidos como en español. En tepehua la x no varía; en todos los casos se pronuncia como una ch suave, es decir, como la x en la palabra xalame.

x'ap'al garrapata

xanati mujer

alaxux naranja

axux ajo

xay buenas tardes

xaqxi xalame

toqoxata tarde

xakal borró

xiyaxa lo encela

xanti flor

xup'ip'i cucaracha

Lección 10

54

K'ats'oqt'i ne aniy chivinti laka lhimasipijni:

1. ajo _______________________

2. naranja ____________________

3. garrapata __________________

4. flor _______________________

5. tarde ______________________

6. xalame ____________________

7. mujer _____________________

xay buenas tardes xauti mata de maíz

chay se cuece

tapasata ha pasado saqsi pilón tapaxata diferente xaqxi xalame

say lo pega ch'auti pelo

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

55

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

P'as k'ap'ut'e'e ni aniy chivinti:

ha pasado tapaxata tapasata

jícara pach'ita paxutu

de todo xoqta soqta

diferente tapasata tapaxata

lo ha pelado soqta xoqta

1.

2.

3.

4.

5.

6. lo pega xay say

ti'aqtay ti'aqtayniy ti'aqtayniy

lakaminta lakamintacha lakamintacha

56

Chavay lakamintacha lajqamanti. Yu xanti ch'alaqa', vachu' yu julchanaj xanti kun oqxpalan taxanatacha. Yu alaxux vachucha ti'aqtayniy xanan. Va chuncha ni poqomana' va pastaklhi:

—Chavaycha tachun xanti tapaqta. Si kilakatunaj kuna': julchanaj xanti ki'ukxpu', oqxpalan kilixin, ch'alaqa' kinqaqxta'a, xaxanati alaxux kilaqchul —va naul ni poqomana'.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Suncha xanticha pa'a tejkan jun lajqamanti? _____________________________________

2. ¿Suncha makaycha ni poqamana' ni lajqamanti? _____________________________________

3. ¿La ix'ukxpu ni poqomana' to'oxtaycha lhit'ajuncha ni xaxanati aluxuxu? _____________________________________

57

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

Qayntaun lapanaki va ixjuniy ni ixanati:

—Chavay, xanati, lakaminpalatacha ni pukuxtuj, k'aqtaynipalacha ni kinkuxtuti —va najuncha ni anchunu lapanaki, va chuncha ixjuniycha ixanati.

Ex yu ixanati va ixlhakapu'ancha laqsaval. Ni anchanu xanati yucha va ixmakaycha kuenta to'oxtaycha kakuxtul ni ixapay pero nisincha ixtemay to'oxtaycha katalakanul la ixkuxtu mas ixlaka'an ni xanati. Tejkan ixpa'ancha ni pukuxtu ex va ixtamaxavanancha yu alati. Ex va najuncha ni jo'ati:

—Chavay, xanati, kakmaxavananacha. Ex yu ixanati va lhisakmiycha:

—¿To'oxtaycha ni k'uxt'uycha? —va naul ni xanati.

Ex ni jo'ati va naul:

—¿Tas kaputasuyacha, xanati? Yucha va pu'uy ta'an kuxtuta —va ixnajun ni jo'ati.

58

Va ixta'ancha xavanan ni ixkuxtuk'an. Pero mas ix'ancha tejkan pukuxtu ixjunita jantu ixkuxtuy, va mun ixmakanuy ixanati tejkan ixnajun: “Ikte'en kuxtu'”.

Va ix'an ta'an kos talmancha laktalpa va ancha ixtamayachalcha.

Taval ni xanati va kun lamaqancha val va tus ixpu'alincha t'akt'a val. Ex va lhasakmininchoqoycha ni xanati, va lhisakmichoqoy ni ixapay incha alincha ni t'akt'a la ixkuxtu. Ex va najun ni jo'ati:

—Chun, yu t'akt'a alincha. Incha va up'ut'uncha ka'anau inin chavay —va naul ni jo'ati.

Ex va lha'ankalcha ni xanati. Taval va lhacha'ankalcha ni lakakuxtu. Ex va junkan ni xanati:

—Aniy kach'aqxt'i ni t'akt'a —va junkal.

59

Ex yu xanati yucha va lhilaycha ixkuxtu ni ixapay, va aqtaylcha chaqxa ni t'akt'a. Taval malkulalcha, taval aqtaylcha jinilay ni jin. Ex ni manavin t'akt'a va lakaminachal ta'an ix'anta tapatsan. Mejor va laqts'il ni jin. Ex va minchal, ex va chinchal la ixkuxtu. Ex va junkal ni xanati:

—¿Tisuncha mak'aycha? —va junkal.

—Jantu tu'uchun —va najun ni xanati—, va kminta ini' kint'akt'a, minkumpari yucha aniy xapu'an.

—Ka chun, kumari, aniy t'akt'a yucha va kinavin, kumari. Yu kinkumpari yucha tejkan pukuxtu ixjunita va mun ixtamayachal laktalpa. Ancha luxuj ixlakmakiltayachal ixch'ajanaxnan —va naul yu manavin ni kuxtu, va junkal ni xanati.

Ex va ixtaqniputunkan ni xanati por la lhuucha chaqxlhi ni t'akt'a. Va takyaul ex va parran taqalqoslhi ni xanati. Taval va akxajchal ch'uluxni. Ancha tamaktaycha ni kuentoj.

60

En esta lección se enseña el uso de la x y la s al principio de palabras, antes de consonantes.

slul lagartija

xpiyoq caracol

xkuju' camisa

sqapa trampa

jast'aku estrella

xqavau amarillo

xtapal precio

xkay duele

stay ardilla

skata piojo

xqoy hoja

Lección 11

61

1. camisa ____________________

2. duele ______________________

3. amarillo ___________________

4. caracol ____________________

5. piojo ______________________

6. tostado ____________________

K'ats'oqt'i ne aniy chivinti laka lhimasipijni:

xqoy hoja skititi masa x'oy perro xk'ita murciélago

vayti comida skakata

axvati huevo xqavau

stay ardilla ltatay

chay se cuece xta'ati

skata piojo xqata deshojado

tibio

amarillo

duerme

petate

xvati metate xkavau tostado

xtayay redondo st'ata vendido

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

62

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

perro xqoy x'oy

petate st'ata xta'ati

deshojado skata xqata

piojo xqata skata

hoja xqoy x'oy

1.

2.

3.

4.

5.

6. metate vayti xvati

ti'ukxuntayal

ti'ukxuntayachal ti'ukxuntayayachal ti'ukxuntayayachal

ti'ukxuntayayachalcha ti'ukxuntayayachal

ti'ukxuntayachal

63

Avint'i lapanaki ti'ukxunyal la ixkuxtu va makay kuenta ixch'anti incha jantu kamakutunil ni avil. Ni lapanaki va tacha ti'ukxuntayayachalcha ni la ixkuxtu tus jantu laqapaqosa. Vakuj, toqoxata, va tacha yachalcha ni la xkuxtu.

Taval ma jantu ka'al, ma makaul la'at'ati ora. Chuncha taval ma anchoqol ni la ixkuxtu. Ma cha'al ma aqtayl piktauk'ay, va chuncha piktauk'a'ol. Ex va temachal qalt'ati xauti jatipat'anti. Ex chuncha ni lapanaki ma aqtaylcha lukujlay.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Vali'iycha ti'ukxuntayayachalcha ni laka kuxtu ni lapanaki? _____________________________________

2. ¿Tachuncha ora makaul ni ixkuxtu? _____________________________________

3. ¿Tisuncha temal tejkan piktauk'a'ol ni xkuxtu? _____________________________________

64

Qayntaun xanati ixmaqamay kamakal k'atan. Ex chuncha tejkan ixlaqa'iycha ni k'atan va limancha ixlhilkay laqataun ixp'axni. Ex va ix'aqtayniy vavana'. Ex ixvavay, ixvavay, va tus la'ay ixmakay. Li yu ixtumin va ixma'alha'ancha va para kalhimakal ni ixk'atan.

Ex tejkan valaycha kalakachil ni ixk'atan, ex va ixpastak'acha ni kamakaya' ni ixk'atan ex va alati ixlakxkajuy ni ixtumin va para kalaqcha'alcha.

Ex chuncha tejkan ixlakachincha ni ixk'atan va ixlaqxaqalaycha ni ixjakumarijna para katamakal lhivay. Ex chuncha va ixlaktumilaycha ixlaqxtoqnu' para kamakal ni lhivay. Ixtumilay lhi'ot'at'i. Tejkan ixtacha'ancha ixkumarijna va limancha lakpulkaniy tamin vasu para katalakpuchivijtaulalcha para jantu katamaqaninijtaulal.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

65

Lati ixtalach'apay tejkan ixtata'ap'ay. Ex toqoxata ixtak'ataniy ixtat'iniy. Tejkan katunkuna' kata'anchoqoyacha la ixchaqak'an. Ex la ixchaqa' ni mak'atan katalakskitiya', katalakvayna' tus tejkan kapa'anacha, exnicha ixtamaktaycha lakvayti.

66

En esta lección se enseña el uso de la n al final de palabras.

Cuando una palabra tepehua termina con la n, no se pronuncia como en español porque la n al final de palabras en tepehua indica que la última vocal es nasalizada, es decir, cuando se pronuncia la nariz vibra.

cha'an hormiga

ch'un zopilote

Lección 12

jaltukun espinas

jin humo

p'in chile

pul'an lodo

jun chuparrosa

terun sapo

kerin sapo

67

1. humo _____________________

2. zopilote ___________________

3. frijolar ____________________

4. mi tía _____________________

5. lodo ______________________

6. rana ______________________

K'ats'oqt'i ne aniy chivinti laka lhimasipijni:

kink'iu mi madera jastapu frijol kinkin mi tía jastapun frijolar

min viene piyu' pollo

miu vinimos

juniy le dice chaqa' casa junin te dijo chaqan casas

mil vino piyun pollos

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

68

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

mi madera kink'iu kinkin

le dice juniy junin

casas chaqa' chaqan

mi tía kink'iu kinkin

te dijo junin juniy

1.

2.

3.

4.

5.

6. pollos piyun piyu'

kkamamal kkamamal

kkamamachoqoya' kakmamachoqoya' kakmamachoqoyacha

kkamamachoqol

69

Kint'alapanaki lhit'ajun laqataun ixpiyu' yucha la xat'in. Chavay t'ajun ma'ayana' laqakau sas'at'an, jantuka' laqataun maqniy. Tus tachun laklhit'aun'ojoy. Va chuncha kijuniy kint'alapanaki:

—Ni kimpiyu' la xat'in chavay t'aunchoqoycha jamaj'an. Ataun semanaj kakma'aqmachoqoyacha. Ni piyu' oxi kavavat'i la ta'achay —va kijuniy.

Ex va jkuniy:

—Chun, tas lhijantucha, ni piyu' va ixvaytik'an taputa'achay.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

Conteste las siguientes preguntas acerca del cuento:

1. ¿Tachun isas'at'an ni piyu? _____________________________________

2. ¿Tavanancha kama'aqmachoqoyacha? _____________________________________

3. ¿Tas taputa'achay ni piyu? _____________________________________

70

Qayntaun lapanaki ixmakata ixch'ankakna. Va ixlakxkajuy ix'oqxtamatin para kata'aqtayjul. Va jantu ixtemay, ex va ixtalqamancha.

Taval va temalcha pumat'ut'u ni ix'oqxtamatin, ex va lhi'achantajuycha. Va aqtaylcha jach'iknin, va ch'it'acha ni ixch'ankati.

Ex taval va chuncha taun taun jach'itin va si ixjach'iknin. Va ixta'aqtayjuycha ni ix'oqxtamatin. Ex taval va chanichoqoycha, va ixtalqaunchoqoycha. Va laqlhuucha ixtalhajaputun. Ex va jantucha ixcha'an istap'asta para lay kalakmapalal ni ix'oqxtamatin. Ex ma najun: “Ka jantucha apalay kajkach'iknana. Ayaj laqlhuucha talhajaputun ni oqxtamatin, ex jantucha lhajanikan”, ma najun.

P'as k'alaqp'ut'e'e' ni aniy kuentoj:

71

Ex taval va mamaktalcha ixjach'ikniti. Taval va laqmixchoqolcha ni ixjach'ankakna, ex va kuxtucha ixmakachoqoy.

72

La maqancha qentaun xapay va la oxi ix'uy cha'an. Va ix'an puxkauna' lakat'un para katemal cha'an para kalhimil la ixchaqa' para ka'ul. Pero ni xapay va jantu lapanaki ixjunita. Va ix'uy cha'an.

Taval va cha'al ta'an ix'alin cha'an. Va la lhi'achantajul ni xapay va temal cha'an laka t'un. Yucha ix'an puxkauna' ta'an ka'alil ni cha'an lakak'avin para ka'ul, pero ni xapay va jantu ix'an maqati porke va jantucha chapuj oxi lakavanan. Pero vananaj la oxi ixtemay ni cha'an ta'an ixtaulay.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

73

Taval va apalaycha xapay val, ex va jantucha ix'an puxkauna' ni cha'an laka t'un. Va ixmakata sastapun, va ancha ixtemay cha'an tejkan ix'an la ixt'un. Va jantu ixlaxtunun, va vamun cha'an ixpuxkajuy.

Va jantu ixlaxtunun ni xapay porke va la ix'uputun ni cha'an. Tejkan jantu ix'uy va jantu oxi kalhilaya' porke va yucha ixvayti ixjunita ni cha'an. Tejkan jantu ixtemay va la ixmaqaninin porke jantu ixtemay ni cha'an yu ka'ul.

Va chuncha la maqan ixti'ukxuyal. Taval va jantucha katemal cha'an para ka'ul ex va jantucha ixvajin ni xapay porke va jantu ismispay suncha ka'ul. Ixvayti ixjunita va cha'an. Pero ni xapay mas ix'uy cha'an va ixmaqalinputun p'in ta'an kach'ana', ixlhiyucha ix'uy cha'an pero jantu aqtaun kach'al ni p'in vamun ispastak'a pero jantu kach'al. Ancha tamaktaycha titaun kuento xapay yu ix'uy cha'an.

74

En esta lección se enseña el uso de la j al final de palabras y cuando antecede a consonantes.

kuyuj armadillo

Lección 13

kukuj arena

laqaj hermano

lhimasipijni tepehua

skaj agrio

xkaj trabuco

kinkukuj mi arena Akxk'aj Chintipán kinkuku mi tío aqxkau diez pesos

xkaj trabuco xkay duele

xkan agua

Lea las siguientes palabras en voz alta y note la diferencia de pronunciación entre cada una de ellas.

75

Lee estas palabras en voz alta. Note la diferencia entre estas palabras:

p'ajp'au tecolote

t'ajni' guajolote

uj'uti tos

majqoti coyol

xajchal sobró

kujyau nos despertamos

k'uyau lo comemos kujyau nos despertamos

p'ajp'au tecolote pakxau esperamos

pujchul ombligo puch'iy se pudre

76

Encierre en un círculo la palabra en tepehua que quiere decir lo mismo que la palabra en español:

K'ats'oqt'i ne aniy chivinti laka lhimasipijni:

1. hermano ___________________

2. tepehua ___________________

3. agrio _____________________

4. guajolote __________________

5. tecolote ___________________

6. arena _____________________

7. armadillo __________________

8. coyol _____________________

Chintipán Akxk'aj aqxkau

lo comemos k'uyau kujyau

mi arena kinkuku kinkukuj

diez pesos Akxk'aj aqxkau

mi tío kinkuku kinkukuj

1.

2.

3.

4.

5.

77

Maqancha va ixt'ajun qayntaun xapay va lakak'avin ixmaqayujuta ixchaqa'. Taval taun putoqoxata va aqtayl t'asay ni p'ajp'au va chuncha va jantu katamakal kuenta pero yu p'ajp'au toqoxanax va si ixmin t'asana'. Taval va junil ixapay ni xanati:

—Ka la oxi kapiti lakavan ta'an t'asay ni anu' p'ajp'au. Ka va tu'uchun alinta —va junil.

Ex va chuncha va al ni xapay, va cha'al, va lakavanancha la ixtitakxiyat ni k'iu. Ma va kuyuj tixajtachil. Ex ni xapay va liman stach'apal, va ixmaxtuputun ni kuyuj. Va jantu lay kamaxtul, va taynil ixmaka ni ix'istaj. Mejor va xaqalha'ankal.

Ka'alt'iyan ni aniy jalhisakminti:

1. ¿To'oxtaycha ixmaqayujutacha ixchaqa' ni xapay?

_____________________________________

2. ¿Tavanancha ist'asaycha ni p'ajp'au?

_____________________________________

3. ¿Tas tapasalcha ni xapay kun ni kuyuj?

_____________________________________

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

78

Qayntaun lapanaki va ayaj ixmaqamay ka'al laka kuxtu. Pero ixanati va ayaj malhaqni' ixjunita. Va jantu vakuj ix'ostaulay para kamakanil ixvayti ixapay. Ixmaqniy kuyuj ni xapay, va yucha ixlaqlo'oxiy.

Taval ni xapay vachucha ixtalqamancha, jantucha lay vakuj ix'an la ixkuxtu porke yu ixanati ay kat'anaj malhaqni' ixjunita. Mas ixlaqmaqniy laqxtoqnu' va jantucha ix'achaj'uy porke yu ixanati va jantu tu'uchun ixlakanajun.

Tejkan tu'uchun isk'in ni anchanu' lapanaki vamun ixlaq'eymakan. Tejkan isk'incha vayti va ixjunkan:

—¿Va ayaj ch'avaniycha, ta'asas lapanaki? —va ixjunkan.

Ex ni jo'ati va tus ixqajlhun ixlhilukuj. Yu xanati va ixnajun:

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

79

—Va k'a'ach'acha. Ni kit'in ta'an ikti'ukxuyal kit'in ka kakniyacha. Va ayaj iktaqan'ay —va ixnajun ni xanati.

Pero va nisin jantu laqsaval kaval. Va malhaqni' ixjunita. Pero tanajun ni chavay yu chuncha lay ni lapanaki, u taun jo'ati u taun xanati, va jantu oxi, tanajun ni yu tapute'ey lhamaqan.

80

Taun julchan maqancha qayntaun lapanaki maqnil laqataun kuyuj. Va la maqamal xavakax porke va ix'uka tacha t'ajni'.

Pero vachu taun puvakuj va laqcha'al ixlaqaj. Va jantu kalhijunil kataulal porke va lhilay ka'uni'oya' ixkuyuj porke va x'aman ix'uputun. Va jantu kat'a'uputul ixlaqaj pero ni ixlaqaj va jantu ka'al para ka'uputul ni kuyuj. Yucha ixlaq'anta para katamaqnil p'ajp'au la ixchaqa' ixlaqaj porke ni xamaqnini kuyuj yucha xoqta lay ixmaqniy porke va jantu ixch'apay ltatati. Va ixtayaniy ltatati.

Pero taun julchan val va ka'anpalacha maqnini' ni kuyuj. Va jantu lay kamaqnil va la pulman ixchaqa' ni kuyuj. Ni lapanaki va aqtayl manuniy jikmi la ixchaqa' ni kuyuj pero ni lapanaki va jantu lay kamaqnil.

Ex chuncha va paxtoqpal ni ixlaqaj, va jantu kanaul ka'aqtayjul porke va x'aman ix'uputun tejkan ixmaqniy ni kuyuj. Va jantu

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

81

kalhijunputul ka'aqtayjul ixlaqaj porke tejkan ixt'ajun una' va jantu kat'a'ul.

Ex ni xamaqnini kuyuj va aqtaun aqtaychoqol malkulanan va jantu lay maqtajiy ixjikmi. Va laqsunuy, laqsunuy, valaycha kanil ixlaqsunka ixjikmi. Va jantu lay mamaqtayay ixjikmi. Ex va pastaklhi ni lapanaki:

—Chavay mejor kaktamaknuya' para kakch'apal ni kuyuj.

Ex chuncha va ch'apal pero va jantu lay kamaxtul ni kuyuj. Va la p'aysni ixtanun. Ex ni xamaqnini kuyuj va ancha loqojchal ta'an ixkaunuta ni kuyuj. Va jantucha kamilhchoqol la ixchaqa' ni lapanaki. Aniycha tamaktaycha ni kuentoj ni lapanaki yu x'aman ix'uy ixkuyuj.

82

En esta lección se enseña el uso de la ts.

ats'o'o águila

tsapul culebra

ts'al muchacho

jatsi'i muchacha

tants'i banco

ts'o'on pájaros

tsasnati metal

tatsalati diente

aqts'is pulga

jats'oqnuti el escribir

ts'uts'uy fuma

ts'aluk'u tortilla

jatsukunti vida

Lección 14

83

K'alaqts'i ni aniy chivinti tas junitacha yu tapaxata:

Kats'oqt'i ni aniy chivinti laka lhimasipijni:

1. culebra ____________________

2. diente _____________________

3. águila _____________________

4. mi rodilla __________________

5. pulga _____________________

6. metal _____________________

7. pájaros ____________________

aqtsul cabeza ts'anqata está perdido laqchul ojo ch'ankati caña

ts'on se calienta ichiy tiene calor ts'o'on pájaros istsi'i su hija

ts'al muchacho ki'aqchoq mi olla ch'an lo siembra ki'aqtsoqoqni mi rodilla

84

Va kalaksakt'i tisuncha chivinti laka lhimasipijni yu paxtoqniy ni chivinti laka lhapakna. Ex chuncha k'amala'ach'inut'i ta'ayucha oxicha paxtoqniy ni lhapakna:

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

lo siembra ts'al ch'an

ojo laqchul aqtsul

está perdido ch'ankati ts'anqata

su hija istsi'i ichiy

cabeza laqchul aqtsul

1.

2.

3.

4.

5.

6. pájaros s'on ts'o'on

k'alamak'ay lak'amak'ayapi lak'amak'ayapitik k'alamak'ayapitik

85

Kit'in tauncha julchan va kijunil kimpay:

—Incha kap'inapitik ni tsajnan ni la'axkan k'alamak'ayapitik kuenta ni uxiknank'an. Jantu va kalats'ajt'ik xaqayntaun t'altanan yu kap'inapitik. Vachu jantu kat'aqma'at'ik, va ts'alti k'alayapitik. Jantu k'alhipintik mints'aluk'uk'an. Aniy k'avaynch'o'oyapitik mi'atunkujvaytik'an.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

Ka'alt'iyan ni aniy jalhisakminti:

1. ¿Tas oxtaycha takitsajnalcha ni s'at'an?

_____________________________________

2. ¿Va talha'al yu'uncha ni ists'alukk'an?

_____________________________________

3. ¿Tas oxtaycha tavaynchoqol atunkuj?

_____________________________________

86

La maqancha qayntaun jo'ati va tsak'al tsapul. Tauncha julchan ixjunita jantu putapatsa kaval pero yucha ix'anta tapatsan. Va jantu matichun ka'al tapatsan laka kuxtu. Ex ni jo'ati va jantucha lay ixminchoqoy. Va ancha taulchalcha ta'an tsak'alcha ni tsapul.

Pero ni jo'ati va la laq'emay ni tsapul pero yu tsapul yucha va jantu qasmaknan, va ancha ixvil ta'an ixvil ni jo'ati.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

87

Taval va laycha katoqoxal va jantu matichun siuklay. Taval va puts'islhicha, ex va xoqtacha talakt'asay. Ex ni jo'ati laqlaq'emay porke la ixkaniycha ta'an tsak'al ni tsapul.

Pero panijcha ts'is val ex va ta'alcha puxkaunan ni jo'ati qayntaun ists'al kun qayntaun istsi'i la ixkuxtu ni jo'ati. Pero va jantu liman katatemal porke va la panijcha istsak'ata ni tsapul.

Ex ni ists'al va puxkau'ol. Taval va temalcha pero va jantucha lay chiviniy porke la maqsval ni tsapul ta'an tsak'al. Ex ni ts'al va jantu lay kalhimil ixpay porke va jantu lay ixtayay.

88

Ex ni jatsi'i vachu aqtayl laqlaq'emay laqxoqta yu ixtalakt'asay lakak'avin porke tsak'al tsapul ixpay. Pero ni ixpay tejkan chuncha ixt'ajun lakamunukpa' yucha jantu tu'uchun ixmaqsvay. Taval tejkan tsak'al ni tsapul ex va jantucha oxi k'ats'an.

Pero ni jo'ati va jantu kanil. Va palay junchoqol. Vachu ni jo'ati va jantu chapuj ixlakanajun lhitapatsa ka ta pu'alcha tapatsan ta'an tsak'al ni tsapul.

Chuncha tatapasay yu jantu chapuj talakanajun lhitapatsa yucha p'unaj pastak'a tavanancha katoqoxaya'. Aniycha tamaktaycha ni kuento ni jo'ati yu tsak'al tsapul ta'an ix'anta tapatsan.

89

Tauncha julchan laqataun avil va la lhuu lpau ul pero valaycha jantu ka'u'ol porke ni lpau laj'ay, yu avil va lakat'uniy. Jantu aqtaun ka'ul ni avil ni lpau porke va chivinilcha ni lpau, va naul:

—Jantucha maqsk'iniy ki'ut'i porke valay jantu ki'u'oj —va naul ni lpau. Pero ni avil va jantu kamakal kuenta va aqtaylcha uy ni lpau.

Va naulcha ni lpau:

—Jantucha maqsk'iniy ki'ut'i porke valay jantu ki'u'oj —va naul ni lpau—, vali'iy kilha'amanan. Kamina' yu apalay ay para ki'u'ol para jantu kimaj'al kit'in. Aniy lakamunukpa' yu jantu ki'u'ojoy ex vali'iy kts'anqay ni kit'in —va naul ni lpau, va junkal ni avil.

—Mejor kamil milhinin, kanit'icha, jantucha apalay ki'ut'i —va naul ni lpau, junkal ni avil—. Vamun chavay k'alin,

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

90

jantucha aqtaun kajk'alina porke jantu matichun chapuj ki'uy porke va jk'alin lakak'avin —va naul ni lpau.

Jantu panij chuncha naul ni lpau va ancha yal ni lapanaki. Ex yucha va lhilay ataun lapanaki juk'al talman. Va aqtayl lakavanan va jantu matichun katayal.

Ni lapanaki va la talhanancha porke chivinkan lakak'avin ta'an alin lpau. Va jantucha apalay kasaklhi ni lpau ni lapanaki porke va chivinkal. Pero va chivinil va lpau kun avil. Va junkal ni avil: "Jantucha apalay ki'uye'i porke jantu k'i'u'oye'e". Aniycha tamaktay ni kuento avil kun lpau.

91

En esta lección se enseña el uso de la k al principio de palabras, antes de consonantes.

Kalaqts'i ni aniy chivinti tas junitacha yu tapaxata:

Lección 15

knajun digo

k'al fui

kmil vine

va kte'en me voy

va ktapatsay trabajo

va kpastak'a pienso

k'al fue klhit'ajun tiene k'al fui klhit'ajun tengo

va kchavaniycha ya tiene hambre va kchavaniycha

kmakaul dejó kmakaul dejé

ya tengo hambre

92

Cuando la k está antes de la letra v, la v a veces se pronuncia como una v sorda:

Kats'oqt'i ni aniy chivinti laka lhimasipijni:

1. tiene ______________________

2. tengo _____________________

3. traigo _____________________

4. trae _______________________

5. estoy acostado ______________

6. está acostado _______________

7. dejó ______________________

8. dejé ______________________

kvavay le doy de comer

kvaylcha ya comí

kvilanau estamos sentados

kval me lo hice

kvajin yo como kvil estoy sentado kvajin él come kvil está sentado

93

Va k'alaksakt'i tisuncha chivinti laka lhimasipijni yu paxtoqniy ni chivinti laka lhapakna. Ex chuncha kamala'ach'inut'i yu ta'ayucha oxicha paxtoqniy ni lhapakna:

dejé makaul kmakaul

ya comió kvaylcha vaylcha

lo tiene lhit'ajun klhit'ajun

ya comí kvaylcha vaylcha

yo trabajo ktapatsay tapatsay

1.

2.

3.

4.

5.

6. se va kte'en te'en

7. tengo lhit'ajun klhit'ajun

8. dejó kmakaul makaul

94

talman pero ni malhaqni lapanaki mas ixlhajay ixtumin va jantu ix'iy ixvayti porke jantu ix'alin ta'ayucha kamakanil ixvayti. Va kilpatani ixjunita, jantu kalhitsukul matichun ixt'alapanaki.

Ex taval va alcha p'uxnu' xuxan laktalpa, va laqavitil. Ex ancha patajulcha, ex nilcha. Mas jantu ixniputun ni malhaqni jo'ati, mas ixmaqsvay ixlhinin, mas jantu najun ixchaul ni qaylati kun alati axtoqnu' pero mejor apalay va ts'alti nil ni malhaqni jo'ati. Aniycha tamaktaycha ni kuento ni malhaqni jo'ati yu jantu ixniputun.

95

Qayntaun lapanaki va ay ta'ap'an ixjunita. Taval va aqtayl tapatsay ex chuncha alil ixk'ispa. Taun jach'itin va chuncha laqcha'anchoqopal tacha putapatsakan, va aqtaychoqopal tapatsay va la aycha kuxtupal.

Va ch'al la'at'at'i kualtil. Ex va p'ul ni ixkuxtu, ex va laj'aycha val ni ixauti. Ex va mamanil ni ixlhinin ni javan ex chuncha jantu lay liman kapuchaqxlhi.

Ex taval va aqtaynilcha puchaqxnan. Ex va jantu lay liman kapuchaqx'ol. Taval va aqtaylcha tamay tamay ni xkan. Ex va lhuucha val ni la'axkan. Ex va naul:

—Ka tus va jantucha kpuchaqx'oya' ni kixauti. La lhuucha xajun ni la'axkan. Kit'in, xanati, ikte'en laqts'ini' ni la'axkan licha lay klaqpusa' ex kajk'ana ni laka kuxtu —va naul ni xapay.

Ex ma lha'al lakat'uniy ixmuxch'i ex taval va tajuchalcha ni la'axkan, va laqts'in ni

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

96

la'axkan va ayaj lhuu. Ex chuncha va naul:

—Ka va kte'enchoqoycha, ni la'axkan ayaj lhuu —va naul ni lapanaki.

Ex va chinchoqol la ixchaqa'. Va najun:

—La lhuu ni la'axkan. Jantucha kajk'al, xanati —va najun.

Ex va najun ni ixanati:

—Yu va kapiti, xapay, valay k'amuxt'u —va najun ni xanati.

Ex taval va taulchoqolcha va aaqtaun tunkunchoqol. Ex va najun ni xapay:

—Xanati, chavay ikte'enchoqopalay laqts'ini ni la'axkan —va najun ni xapay. Ex yu ixanati va najun:

—Jantucha kapiti, valay k'amuxt'u, xapay —va najun ni ixanati. Ex va jantu ixmakajun.

Taval va tunkunchoqopalcha. Ni anchanu' lapanaki va laqts'il va lakats'uniy

97

xixta ni la'axkan. Ex va tajulcha, ex va patukukchalcha va alcha tapatsan.

Ex toqoxal tamachoqochil ni xkan. Va jantu kamakal kuenta para kamil.

Taval va ay tanuchalcha. Ex ixlapanakni yu'uncha va tamaqaninincha. Va jantucha sik kalal yu putoqoxata. Ex va taulchalcha la ixkuxtu. Paqt'uy ixvilchal. Paqt'ut'unu' ex ixlapanakni ayaj ixtalajqajlun. Tejkan minchoqol ex talaj'achanchoqoy ixlapanakni. Va pumil to'oxtay va juk'al tsasnati talman ex va ancha pumil ni anchanu lapanaki.

98

Kit'in klaqts'il laqataun mapachi t'ajun xkapun la'axkan. La oxi uy xkapu ni mapachi. Vachu' klaqts'il la'at'uy patux, ixtat'ajun paxnin la'axkan.

Kmil lakatin, klaqts'il laqataun maqtali' ixt'ajun una' piyu', va laycha ka'u'ol. Va ts'uniycha ixmamata ni maqtali'. Chavay laka julchan la lhuu axtoqnu' xaklaqts'in. Kit'in knajun ka jantu ox kaval yu xaklaqts'in.

Chavay maqancha k'an la'axkan. Jantu aqtaun tu'uchun klaqts'il tus chavay xaklaqts'in kavalay mits'iti. Chavay kvilcha la kinchaqa', jantucha apalay k'ana' la'axkan.

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

Ka'alt'iyan ni aniy jalhisakminti:

1. ¿Tis va suncha ixmakay ni mapachi?

_____________________________________

2. ¿Va li'iycha jantucha apalay kaana' la'axkan?

_____________________________________

99

La maqancha ix'alin qayntaun jo'ati jantu ixtapatsay porke jantu ixtanuputun lakak'avinan. Va la ixmaqsvay laqxtoqnu' yu tatsak'anan kun yu laqxtoqnu' yu tachaunan tacha yu qaylati. Va lilhay kaniya' tejkan kachauya' porke yucha jantu aqtaun ixniputun.

Jantu ixtanuy lakak'avin ni anchanu' jo'ati. Yucha lhilhiy iltatay la ixchaqa', jantu ix'an tapatsan ni malhaqni jo'ati. Ixtaqkancha mas jantu ixvajin.

Taval lakxtuklaputulcha ex aqtaylcha tapatsay pero ex jantucha lay ixtapatsay porke la xapaycha ixjunita tacha yu burro, jantucha lay mach'apanan. Jantucha tu'uchun ixtapal ixjunita ni malhaqni jo'ati.

Taval x'aman pastaklhi mejor aqtayl xavay xuxan para kamakal qayxtaj. Ex chuncha aqtayl tapatsay, va ixavaka qayxtaj pero vachu la oxi ixlhajay. Taval mi'olcha ta'an ixp'ux'a ni xuxan ta'an talaktsin ixjunita ni laqxqatij. Ex alcha p'uxnu' ta'an apalay

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy kuentoj:

100

En esta lección se enseña el uso de las consonantes combinadas.

maqltanxveqni columpio

Lección 16

ix'aqtsul su cabeza

ch'anlt'ul falta pie

aklkati sesos

aqspukni egoísta

kikxk'it'a se rasura la barba

qaynxmilnuy remangar el pantalón

laqxqatij arroyo

maklku luz

ta'expakltiyuy romperse en dos partes

p'aqlma chalahuite

101

K'alaqts'i ni aniy chivinti tas junitacha yu tapaxata:

1. luz _______________________

2. arroyo _____________________

3. se rasura la barba ____________

4. sesos ______________________

5. falta pie ___________________

6. egoísta ____________________

7. su cabeza __________________

K'ats'oqt'i ni aniy chivinti laka lhimasipijni:

ix'aqtsul su cabeza ch'anlt'ul falta pie aqsp'ukni egoísta maklt'ul falta mano

p'aqlma chalahuite maklku luz paqlati baúl malkuyu' luna, mes

maqltanxveqni columpio maqltanlk'ikni parasol

102

K'alaksakt'i tisuncha chivinti laka lhimasipijni yu paxtoqniy laka lhapakna. Ex chuncha k'amala'ach'inut'i ta'ayucha yu paxtoqniy ni lhapakna:

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy chivinti:

1. luz maklku malkuyu'

2. egoísta ix'aqtsul aqspukni

3. falta pie ch'anlt'ul maklt'ul

4. chalahuite p'aqlati p'aqlma

5. cabeza laqchul aqtsul

kaktayalachil kaktayal kaktayachil katayatachil kaktayatachil

mastaknikan mastakniyan mastakniyan mastaknikan mast'aknik'an

103

Tauncha julchan laqataun p'axni junil ni burro:

—¿Vali'icha kos saqnancha y jantu mast'aknik'an? Kit'in jantu aqtaun kmapatsakan. Si ox kvavakan —va naul ni p'axni.

Ex va naul ni burro:

—Jantu kstaknan kisaqnati porke ki'ukxtin kamakaya' k'atan, va kalakxtuklaya' ists'al. Ex kata'uya' laqataun kapun.

Ex qaltayl ni p'axni va naul:

—Kavalay kit'in kijuniy. Mejor kakte'encha. Jantucha kaktayatachil aniy laqa chaqa'.

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy kuentoj:

Ka'alt'iyan ni aniy jalhisakminti:

1. ¿Ta'ayucha yu ox vavakan?

_____________________________________

2. ¿Ta'ayucha yu apalay paxkakan?

_____________________________________

3. ¿Suncha kamakaya' ni p'axni?

_____________________________________

104

Maqancha ix'alin qayntaun xanati ayaj ixlhimaqsvay laqxqatij ists'al. Taval ni janati va junil ni ists'al:

—Jantu aqtaun kapiti qaman laqxqatij, lay k'a'ayst'uk'a laka chiyuxin, ex va lay kat'alak'ap'ut'a y kat'alaqat'e'e ex lay kachapan ni laqxqatij, ex ka k'anit'icha.

Ex va chuncha ni s'at'a jantu kaqalhasmaklhi ni ixnati. Aqtsiyaj va al ni laqxqatij, tejkan va laycha ixcha'al la ixkilpa', ex talakaputalcha ni s'at'a, va pe'ex val, qalhujminchoqotacha la ixchaqa'.

P'as k'alaqp'ut'e'e ne aniy kuentoj:

105

Ex ni janati jantu kamakal kuentaj, vamun lakxakanil ta'an talaqach'it'aqxlhi. Taval aqtayl taqan'ay ni s'at'a. Ex va chuncha ni ixnati junta'inil qayntaun jakuch'unu'. Talha'al laqxqatij ni s'at'a, ex tamaknunil laqataun jakujnu' t'ajni', y yu s'at'a ox talaqap'alhal. Vachu' talakamul kun seraj ta'an talakaputal para palaycha kajunchoqol.

Pero mas chuncha tamakal jantu palay kaval ni s'at'a. Va apalaycha tap'asnil tus nil. Ex va lay ixpuni'al ixjamaqaniti ni ixnati porke vamun yu' ists'al ixjunita.

106

En esta lección practicaremos cómo leer y escribir las sílabas suaves que aparecen al final de algunas palabras. Si la última sílaba de una palabra no se pronuncia con énfasis y termina con una vocal, entonces se pronuncia muy suave.

p'axni puerco

Lección 17

xanti flor

xanati mujer

ilmanixtu su medida

ix'ayaxtu su tamaño

mixa se enfría

k'uch'u medicina

k'usixtu belleza

stapu frijol

yucha él, ella

yu'uncha ellos, ellas

ixkilna su boca

jikmi fuego, lumbre

107

K'alaqts'i ni aniy chivinti tas junitacha yu tapaxata:

1. puerco ____________________

2. fuego _____________________

3. frijolar ____________________

4. medicina ___________________

5. belleza ____________________

6. mujer _____________________

Kats'oqt'i ni aniy chivinti laka lhimasipijni:

xanti flor ilmanixtu su medida xanay florece lman largo

mixa se enfría stapu frijol kamixa' se enfriará stapun frijolar

p'axni puerco k'uch'u medicina p'axnin puercos kuch'uy lo cura

yucha él, ella xanati mujer yu'uncha ellos, ellas xanatin mujeres

paxlhi se bañó x'aukya jadea paxvi nos bañamos x'aukvi jadeamos

108

K'alaksakt'i tisuncha chivinti laka lhimasipijni yu paxtoqniy laka lapakna. Ex chuncha kamalaqach'inut'i ta'ayucha yu paxtoqniy ni lapakna:

1. medicina k'uch'u kuch'uy

2. se enfriará mixa kamixa'

3. su medida lmanixtu lman

4. florece xanti xanay

5. mujeres xanati xanatin

6. puerco p'axni p'axnin

Kap'ut'e'e ni aniy chivinti:

tamaqsaqtsukuy kalaklalhavay tasaqmaqtsukuy kalaklalhavay tamaqsaqtsukuy kalaklalhavay tamaqsaqtsukuy kalaklalhavay

109

Ni lapanakni yu maqancha ixtat'ajun ixtalaqpute'ey ni niukxi yu tapalal jas'at'a.

Ix'alin qaltaun niukxi va ixlit'ajun xa'unikan. Taval taun julchan val, kat'alcha. Ex qayntaun lapanaki tamp'aqxlhi kun chiyux.

Astan la ixpulakna tsukul va qayntaun pilun. Ni anchanu' pilun yucha va ixmalaqachakanta para kamil ukxuntayan ta'akapuchun lakamunukpa'.

Pero tachun ni lapanakni jantu aqtaun katamispal ni anchanu' s'at'a porke jantu lapanaki kamapa'al.

Ka'alt'iyan ni aniy jalhisakminti:

1. ¿Suncha xajchil la ixpulakna laka niukxi?

_____________________________________

2. ¿Intacha tijuntayal ni s'at'a?

_____________________________________

3. ¿Kun t'ujucha tamp'aqxlhi ni niukxi?

_____________________________________

P'as k'alaqp'ut'e'e ni aniy kuentoj:

110

Tauncha julchan ni mixtu paxtoqlhi laqataun avil. Ex niman tanchanil ta'an ixpu'anta, ex t'achivinil, va junil:

—Kit'in lhilhiy kmin taul aniy. Ayaj kpakxan'iyan k'alaqp'ust'i. Aqtamixna jantucha klhivajin por uxint'i. Vamuncha tamaqsaqtsukuy mintalhanti. Jantu ts'uniy kint'asunip'ut'un.

Ex qaltayanal ni avil, va naul:

—Kit'in jantu ktasuniputunan porke ijkats'ay ni uxint'i ayaj maqamayan ka'ut'i avil. Lhuucha kes'at'an jalak'ut'a, ex kit'in jantu lay klaklalhavay.

Kap'ut'e'e ni aniy kuentoj:

111

Ex chuncha naul ni mixtu:

—Kit'in klhit'ajun qayntaun ki'ukxtin, yucha ayaj kimpaxkay. Xoqta ki'iniy yu kajk'ul y vachu lhuu ts'aluk'u kintat'a'uy. Y tejkan k'uy avil ayaj lhi'achantajuy porke ex k'ats'ay ni va jantucha ka'uniya' ixkux ni avil.

Chuncha qaltayanal ni avil, naul:

—Yu mi'ukxtin yucha va tontoj porke uxint'i vachu' uy tsaluk'u y vachu' tumilay axtoqnu' para ka'ut'i. Ex apalay lhuu tumin maqats'anqay y yu kejnan jantu lhuu kvaynau.

Ex talqaunlhi ni mixtu, ex lakapasal ni avil, maqnil, ex ulcha.

¡F e l i c i d a d e s!

¡Chavay laniycha jats'oqnuti laka lhimasipijni!

Lay kat'aylhipi laqts'ini' alati libros

laka lhimasipijni.

top related