kriisid elus

Kriisid elus

PerekonnaõpetusHeli Maaslieb

Kriis pole haigus

Kriis pole haigus, see on elu juurde kuuluv tõsiasi, see on midagi, mida kogevad oma elus kõik inimesed

Elus on palju probleeme ja muresid, mis tekitavad stressi ja võivad viia psüühilise kriisini

Kriis …

Kus inimene ei tule toime oma tavapärastel toimetulekutel probleemide lahendamisega

Evolutsiooniliselt on nii, et inimene hakkab ise ja kohe abi otsima …

Kriisiolukorras võime teha seda, mida me muidu ei pruugi teha

Kriisireaktsioon igal inimesel erinev ja see on normaalne

Arengukriisid/ arenguga seotud

Elulised ehk arengukriisid

mis leiavad aset eluetappidel, paratamatud, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, põhikooli lõpetamine, keskkooli lõpetamine, abielu, lapse sünd, kliimaks, pensionile jäämine jt.)

Nendel perioodidel toimuvad suured muutused ja tasakaal toimetulekul on häiritud

Traumaatiline kriis

Kõige sagedasem põhjus, mis tekitab traumaatilist kriisi, on kaotus (kellegi, millegi)

Jäädakse ilma kas tervisest, tööst, vabadusest, armastatust, lähedasest, kellegi surm, eluasemest, koolist väljaarvamine vms

stressor võib olla ka positiivne- abielu, lapse sünd, suure rahalise võidu saamine

Need on perioodid inimese elus, mis vajavad kohanemist. Mõni läbib neid probleemideta, mõnele on see aga väga raske.

Normaalselt kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis

Oluline kuidas me endale asju lahti mõtestame, asjadest aru saame

Kriisi tunnused

lühiajalisus ennast-piiravus (self-limiting) alati on olemas ajendav (eelnenud) sündmus tajuprotsesside subjektiivsus kontrolli kaotus kognitiivne funktsioneerimine pärsitud emotsionaalne ülekoormatus tavapärased toimetuleku mehhanismid enam ei toimi

Küsimus?

Kriisid sinu elus? Analüüsi oma elu ja Sa leiad neid. Oskad/ julged neid nimetada?

Toimetulek

… mõjutatud sellest, kuidas inimene on oma varasemaid kriise lahendanud

Igal eluetapil omandatakse mingeid oskusi, mis aitavad järgmistel eluetappidel toime tulla

Kriisid võivad järelikult olla ka millekski head ja kasulikud.

TOIMETULEKU STRATEEGIAD

Probleemi lahendusele suunatud strateegiad ja

Emotsioonidele ning suhetele suunatud strateegiad.

Probleemi lahendusele suunatud

tegutsevad probleemi lahendamisel eesmärgipäraselt, s.t. nad mõtlevad, mida nad saavutada tahavad, mis oleks nende jaoks realistlik ning kättesaadav. Nad ei püstita endale ebarealistlikke eesmärke

N. toimetulek koolis

Emotsioonidele ning suhetele suunatud Inimesed pöörduvad abi saamiseks teiste inimeste

poole, väljendades oma emotsioone See on hea, kui inimene saab mure südamelt ära

rääkida Võivad ka probleemi eest põgeneda, otsides

seltskonda, tarvitades alkoholi või narkootikume, hakates unistama ebarealistlikest võimalustest

I ŠOKIETAPP (sekundid kuni mõni minut)

äge stressreaktsioon. Tugevale traumale reageerib inimese

psüühika šokiseisundiga, mida iseloomustab psüühika erinevate tasandite - teadvuse ja tunnete vastuolu

Tugevaks stressoriks on tavaliselt midagi, mis ohustab inimest - nagu looduskatastroof, sõda, raske terviserike, õnnetused, kallaletung, vägistamine, tulekahju kodus, töö kaotus, järsk muutus suhetes või sotsiaalses staatuses, näiteks lähedase kaotus, vanemate lahutus, koolist väljaviskamine, armastatu kaotus/ lahkuminek

Abistamine

Šokiseisundis inimene vajab kedagi enda kõrvale, kedagi, kes teda toetaks.

Nõu andmine ei aita, ole lähedal.

II REAKTSIOONIETAPP

mõnest nädalast isegi mõne aastani Reaktsioonifaasi peamine probleem on

suur segadus tunnetes Kurbusega ja leinaga kaasneb sageli viha,

süütunne, häbi, süüdistused enese ja teiste aadressil, soov juhtunule seletusi ja põhjusi leida, masendus

VIHA

Inimene ei saa ka ise aru, miks ta on nii vihane. Mis on selle põhjuseks? Ta vajab lihtsalt viha väljendamiseks põhjust.

Teda vaevavad küsimused: “Miks just mina? Mis ma halba olen teinud?Teised on olnud halvemad, aga nendega seda ei juhtunud”

HIRM

Hirm pääseb valitsema eelkõige siis, kui inimene on üksi, kui tal pole midagi teha. Hirmu tõttu tekivad uinumis-ja unehäired, nagu rahutu uni, sagedased ärkamised, painavad unenäod. Pideva hirmu tõttu inimene väsib ning muutub kergesti ärrituvaks.

KURBUS

Lähedase inimese kaotanu tunneb suurt kurbust, mis on eriti intensiivne üksi olles: ta võib hakata nägema viirastusi, lahkunud inimesi, kuulma nende samme või hääli tühjas toas. Esinevad painavad unenäod. Kui inimene on ise läbi elanud õnnetuse, siis võivad elustuda õnnetusega seotud emotsioonid, ta võib elada üha uuesti läbi traumeerivat sündmust

SÜÜ

Inimene võib pidada ennast juhtunus süüdlaseks, võib süüdistada selles teisi. Süütunne ja kurbus puudutab väga tugevalt enesehinnangut (eneseaustust). Otsitakse vastust küsimusele “Kes on süüdi?”

Inimene ju unistab heast ja ilusast elust, loodab parimat. Kui juhtub vastupidine, siis on seda raske vastu võtta. Unistused purunenud, jääb ebaedu ja pidev ebaõnnestumise tunne. Sageli tekivad ka pinged pereliikmete vahel

Abistamine

Tunnete väljendamisel antav abi tähendab ennekõike ÄRA KUULAMIST

Reaktsioonistaadiumis tuleb inimesega korduvalt rääkida

III KRIISIST TOIBUMISE ETAPP Olukorraga leppimine Emotsioonid langevad Tavapärane rütm taastub Tulevikuplaanide seadmine Suudetakse rääkida nii, et ei tule peale

tugevad tunded

IV SUUNA VALIMISE ETAPP

Inimene kohaneb kriisiga, võtab uue olukorra omaks.

Ta aktsepteerib ennast sellisena, nagu ta on Otsib muutunud olukorras sobivaid käitumis-

ja tegutsemisviise, eneseteostuse võimalusi

Abistamine pole oluline

Täielik toibumine annab inimesele uue kogemuse iseendast ja võib kaasa tuua elukvaliteedi märgatava tõusu.

Kriisi lõppedes võib elutase taastuda enam-vähem endisel tasemel.

Elutase võib jääda ka endistest tunduvalt madalamale jääknähtude tõttu.

PTSD

TRAUMAJÄRGNE STRESSIHÄIRE - trauma pidev taasläbielamine, pidevad meenutused, unenäod, tugev stress

Võib areneda kurnatus. Esineb püüe vältida traumaga seotud ärritajaid. Inimene eraldub teistest, muutub emotsionaalselt tuimaks. Alkoholi, uimastite kasutamine

Võib ka tekkida pidev erutusseisund - unehäired, ärritus, vihapursked, ärevus ja depressioon, suitsiidimõtted.

Psüühilise trauma läbielanud inimene kardab trauma kordumist.

Väga raske on siis, kui on olnud tegemist kehalise trauma ja ajukahjustusega, mille taga järjeks on püsivad ISIKSUSE- JA KÄITUMISMUUTUSED.

Võib ka juhtuda, et inimene ei tulegi kriisist väljaja talle jääb PIDEV ÄREVUS VÕI DEPRESSIOON.

Sellistel puhkudel tuleks pöörduda abi saamiseks psühhoterapeutide või psühhiaatrite poole.

Kriisis on ka midagi positiivset. Alati on, mida õppida ja inimene võib saada kogemuse võrra rikkamaks.

Tavaliselt teeb esimene kriis inimese tugevamaks, et elada üle järgmisi kriise.

Mida rohkem on inimene kriise kogenud, seda kergemini tuleb ta järgmisest kriisist välja.

Kriisis inimene tahab,

… et keegi teda aitaks ja kohe tema probleemid lahendaks.

Ta ei taha leppida sellega, et tal endal tuleb kõvasti vaeva näha ja et läheb kaua aega, enne kui kõik laheneb.

Kriisis inimene hoiab alati kinni negatiivsetest, ta ei näe, et midagi on ka hästi, ta ei usu, et midagi head on tema jaoks üldse olemas või tulevikus tulemas.

Abi

Ohvriabi (justiitsmin; kuriteoohvritele suunatud)

Psühholoogiline abi (laialdasele elanikkonnale, mitte-kriisispetsiifiline enamasti)

Politsei, meditsiin, päästetöötajad Usaldustelefonid (kohalikud, 126) (nt naiste varjupaik, laste turvakodu)

Lk.182- 189 lugemine Kodus

Essee teemal- Kriis minu elus

vihikusse, 1lehekülg vähemalt

(sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõtte)

Arutlus oluline, kriisi tunnused välja tuua, lahenduse leidmine.

Tunni töö- essee/ 1 lk.

Meenutage juhtumit, mil olete kogenud kriisi(vanemate lahkuminek/lähedase surm, teise linna/kooli

õppima/elama asumine, kuritegu sinu vastu, vargus, liiklusõnnetus, lemmiklooma surm, kallimast lahkuminek, …)

Mida tundsid tol hetkel? Mida tunned praegu, kui olukorrale tagasi mõtled? Millises etapis tunned ennast olevat, oled kriisist üle

saanud? Kui ei, mida saad enda heaks teha?Kui jah, mida õppisid?