johann wolfgang von goethe (1749—1832)

TPL 2010

Johann Wolfgang von

Goethe(1749—1832)

1753. aastal kingib vanaema Wolfgangile nukuteatri, millest saab alguse tema teatrihuvi ja hilisem romaan „Wilhelm Meister“;

Mõju avaldavad ka lapsepõlves loetud rahvaraamatud;

1755. aastal Lissaboni tabanud maavärin kõlas kui peatükk Ilmutusraamatust ja pani noore Goethe jumala olemasolus kahtlema;

1757. aastast pärineb Goethe esimene luuletus, uusaasta õnnesoov, kirjutatud vanavanematele.

Lapsepõlvest ja noorusest:

Haridus:1765. aastast õpib Leipzigi ülikoolis

õigusteadust.1768. aastal haigestub ja naaseb

Frankfurti, elab läbi sügava hingelise kriisi, millest aitab üle saada Susanna von Klettenberg, tuntud vennastekoguduse müstik, kellest saab „Wilhelm Meisteri“ romaanis kaunishing. Goethe eksperimenteerib sel perioodil alkeemiaga.

1770. aastal jätkab õpinguid Strassburgis, kus Rousseau tees „tagasi looduse juurde“ kujunes elamuslikuks lähtepunktiks. Siin tutvub Goethe J. G. Herderiga, „tormi ja tungi“ liikumise juhiga. Rooma ja prantsuse klassikud asendusid Homerose, Ossiani ja Shakespeare’iga.

Tunnustatud kirjanikutee algus:1773. aastal ilmus draama

„Götz von Berlichingen“, millest saab alguse Saksamaa varasema ajaloo käsitlus kirjanduses.

Sama aasta suvest pärineb esimene kirjapandud „Fausti“ monoloog. Esialgu on Faust prometheuslik müstik, kes tahab haarata kogu kosmost kõige selles oleva jõu ja tarkusega. Aine võtab Goethe 1587. aastal ilmunud rahvaraamatust.Lovis Corinth “Götz von

Berlichingen”

1774. aastal ilmunud kiriromaaniga jõuab Goethe oma kuulsuse tippu.

Wertheri lugu rägib sellest, mis juhtub, kui ülitundlikuks õhutatud tunded muutuvad haiglaslikuks. Goethe pani loo kirja eelkõige iseendale hoiatuseks.

„Noore Wertheri kannatused“

Viimase tõuke Wertheri loo kirjutamiseks andis Leipzigist ja Wetzlarist tuttava noore juristi Jerusalemmi enesetapp ja Goethe õnnetu armumine Charlotte Buffi.

Romaan on hüvastijätt ägedate tunnetega, Goethe muutub pärast seda rahulikumaks.

Werther

Lotte ja Werther

Goethe Charlotte Buffi siluetiga

Wilhelm Amberg „„Noore Wertheri kannatuste“ ettelugemine“

Asudes 1775. aastal Weimarisse elama ja tööle, ei aima Goethe veel, et sellest linnast saab jäädavalt tema elu- ja loomiskoht. Weimarist kujunes vaimne keskus, seal elasid veel Fr. Schiller ja J. G. Herder.

1776. aastal nimetati Goethe salanõunikuks, 1779. aastal ministriks. Tema juhtida olid erinevad alad, ta tegeles põllumajanduse ja mäekaevandusega. See sundis teda süvendatult tegelema loodusteadustega, ka anatoomia ja bioloogiaga.

Ükskõik millega Goethe ka ei tegelenud, ta huvid ja vaim ei killustunud erinevates suundades, vaid kõik koondus üheks maailmapildiks.

Goethe Weimaris:

Weimaris ilmub Goethe ellu esimene naine: Charlotte von Stein, kellega suhted katkevad Itaalia-reisi ajal.

Charlotte von Steinile on pühendatud paljud sel perioodil kirjutatud luuletused, nt „Öö mõtted“, „Üle kõigi mägede on rahu“, „Rändaja öölaul“ jt.

Goethe ja Itaalia:Itaalia

tähendas Goethele klassikalist ja antiikset, sisemist vabadust, valgust ja kauniduse rahu.

1786. aastal asub Goethe Philipp Mölleri nime all salaja Itaalia poole teele.

Kaks aastat Itaalias on Goethe jaoks õnnelikem aeg tema elus, ta nimetab seda oma uuestisünni ajastuks.

Kirjanik vaimustub antiigist ja renessansist, eriti Raffaelist ja tema koolkonnast.

Panteistlik maailmatunnetus asendub realistlikuma, materialistlikuma loodusetunnetusega, loodusteaduse õppimisest-uurimisest saab Goethe elu siht.

Valmivad näidendid „Iphigeneia Taurises“ ja „Torquato Tasso“, päevakorrale kerkib uuesti „Fausti“ kirjutamine; Itaaliast naasmise järel kirjutab ta „Rooma eleegiad“, kus antiikset värsimõõtu kasutades ühtib Weimari olevik möödunud päevadega Roomas.

Goethe Itaalias:

1789. aasta Prantsuse revolutsiooni suhtub Goethe vastumeelsusega;

II Itaalia-reis valmistab pettumuse, mida võib välja lugeda Veneetsia epigrammidest;

1792/93 võtab Goethe osa liitlaste sõjakäigust Prantsuse revolutsioonivägede vastu;

Uuesti Weimaris, tegeleb füüsika ja optika seadustega, värsistab heksameetris „Reinuvader Rebase“.

1790ndad:

1794. aastal algab sõprus Schilleriga;

tegemist on vastandlike tüüpidega: Goethe oli aeglane ja lähtus konkreetsest, Schiller kiire ja lähtus teooriast.

Goethe nimetab sõprust Schilleriga oma teiseks nooruseks.

Koostöös Schilleriga ilmusid “Xenien”, teravasisulised epigrammid kaasaegsetega arveteõiendamiseks.

Goethe ja Schiller:

Goethe ja Schilleri monument Weimaris

Viljastavat kokkupuudet Schilleriga märgivad Goethe ballaadid “Korinthose mõrsja”, “Nõiduse õpilane”, “Jumal ja bajadeer”, “Metsavaim”.

Ballaadid:

Franz Schubert : Erlkönig http://www.youtube.com/watch?v=SOiMVPSzr7E

Ballaad “Metsavaim” multifilm http://www.youtube.com/watch?v=wusVHokSa98

JDD - Der Erlkönig Clip http://www.youtube.com/watch?v=FJw2LsXHrzY

1795/96 ilmub „Wilhelm Meisteri õpiaastad“, tugevalt autobiograafiliste sugemetega haridusromaan, mis keskendub W.M. teatrilavale kutsumise ja rahvuteatri suunas pürgimisele; 1829 ilmub „Wilhelm Meisteri rännuaastad“, millest selgub, et Wilhelmist on arst-kirurg saanud. Teos on inspireerinud heliloojaid ja lavastajaid.

Tšaikovski – “None But The Lonely Hearts”; üks Mignoni lauludest, mis on inspireeritud Goethe romaanist “Wilhelm Meister”, http://www.youtube.com/watch?v=7PtIHBCuR-Q

“Wilhelm Meister”:

Goethe hakkas teost kirjutama „tormi ja tungi“ ajal. Teda huvitas renessansiaegne legend julgest mõtlejast, keda teadmisjanu sundis kiriku vastu üles astuma, jumalast lahti ütlema ja kuradiga liitu heitma.

Ainet andis 1587. aastal ilmunud rahvaraamat „Historia von D. Johann Fausten“.

Varem olid sama teemat käsitlenud keskajast pärit Rutebeuf vaimuliku sisuga näidendis „Miraakel Theophile’ist“ja W. Shakespeare’i kaasaegne Christopher Marlowe draamas „Doktor Faustuse lugu“.

Tragöödia „Faust“

Faust, alkeemia, miski ja ei miski

„Alg-Faust“ on kirjutatud 1773-1775, kuid teost ei ole sel kujul kunagi avaldatud (käsikiri leiti pärast Goethe surma 1887. aastal).

I variandis on Fausti monoloog, Fausti ja Wagneri kõnelus, maavaimu esilekutsumine, õpilane ja Mefistofeles, Auerbachi veinikelder ja Margarete tragöödia.

I variandis on Faust prometheuslik, titaanlik; goethet huvitab inimese olemus, inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema.

Eugène Delacroix “Faust ja Mefistofeles”

Wilhelm Koller „Faust ja Mefistofeles ootavad Gretchen it katedraali ukse

juures“

Uuesti tuleb Goethe teose juurde 1788. aastal Roomas.

1790. aastal ilmub „Faust. Fragment“, kus Faust on tormlev geenius.

Töö teosega katkeb ja jätkub pärast kohtumist Fr. Schilleriga 1797. aastal.

Schiller aitab Goethel endas selgusele jõuda, ta analüüsib Goethe teoseid.

1797 – 1801 muudab Goethe põhjalikult tragöödia ideestikku: sisse tuleb kutsumuse teema, Faust muutub inimlikuks tegelaseks.1918 Hollandis lavastatud

“Fausti” afišš

TISSOT „ Margarete ja Faust aias“

Praegusel kujul ilmub „Faust“ 1808. aastal.

Lisatud on „Pühendus“, „Eellugu“ ja osaliselt „Proloog taevas“.

Teose alguses on Faust veel passiivne ja traagiline tegelane, ta on vaatleja, kes näiliselt peaaegu et ei vastuta oma tegude eest.

I osa jooksul muutub vastutus oluliseks, Faustist saab otsiv, kahtlev ja rahutu inimene.

Harry Clarke’i illustratsioonid

II osa valmib aastatel 1825 – 1831.

Kui I osa mõjub vahetult lugeja tunnetele, siis II osa esitab suuri nõudeid lugeja intellektile, siin on palju allegooriat, sümboleid, mütoloogiat, nt Helena lugu, Philemoni ja Baucise lugu.

Kui I osa ei ole jagatud vaatusteks, siis II osas on neli vaatust.

Luis Ricardo Falero„Visioon Faustist“ 1878

Tervikuna on teose lavastamine komplitseeritud, seega on II osa keerulisuse tõttu pakutud teose žanriks filosoofilis-dramaatilist poeemi.

2001. aastal Hannoveri EXPO-l lavastas Peter Stein teose kogupikkuses (12 111 värssi), etendus kestis 20 tundi.

„Fausti“ lavastamise küsimus

Dave McKean

XX sajandi väljapaistvamad Fausti-motiivide töötlused on Thomas Manni „Doktor Faustus” (1947) ja Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita“ (1966).

20. septembril 2012 esietendub Estonias Charles Gounod’ ooper „Faust“.

„Fausti“ töötlused

HUGUES GILLET

http://www.youtube.com/watch?v=7TCfNFckx6Q

Viimastel kümnenditel tegeleb Goethe kunsti (keskaegne maalikunst ja arhitektuur) ja kirjanduse küsimustega, kirjutab mälestusi noorusest ja reisidest.

Goethe huvitub Euroopa väikerahvaste lauludest, hiina, araabia ja pärsia luulest („Lääne-Ida diivan“)

Hiline looming

“Maailamkirjanduse peajooni” (toimet H. Jänes). Kirjastus EMP Stockholm, 1968.

Talvet, J. “Maailmakirjandus” II. Koolibri, 1999.

Undusk, J. “Viinis joostakse Fausti”. Eesti Ekspress. Areen, 15.11.2001

Kasutatud kirjandus