isiksusemustrite seos serotoniinergilise süsteemi geneetiliste markeritega

Isiksusemustrite seosserotoniinergilise süsteemigeneetiliste markeritega

Anne Must¹, Gunnar Tasa², Kairi Kreegipuu¹, Kai Muru², Erkki Juronen², Jüri Allik¹, Aavo Lang³

¹ – TÜ psühholoogia osakond; ² – TÜ ÜMPI; ³ – TÜ füsioloogia instituut

Arstiteaduskonna aastakonverentsTartu Ülikool, 12. oktoober 2000

Viiefaktoriline isiksuse mudel(Five Factor Model)

• Neurootilisus (Neuroticism)• Ekstravertsus (Extroversion)• Avatus (Openness to Experience)• Sotsiaalsus (Agreeableness)• Meelekindlus (Conscientiousness)

Serotoniinergilise süsteemi geneetilised markerid ja isiksus

5-HTTLPR ja ärevus

Lesch et al 1996

TPH ja agressiivsus

New et al 1996

TPH ja agressiivsusManuck et al 1996

5-HTTVNTR ja depressioonOgilvie et al 1996

5-HTTVNTR ja bipolaarne h.

Rees et al 1996, Kunugi et al 1996

Töö eesmärk

Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida seoseid serotonergilise närvisüsteemi

geneetiliste markerite ning NEOPI testi abil mõõdetavate isiksuseomaduste vahel.

Osalejad

• 207 TÜ sotsiaalteaduskonda sisseastujat • neist 132 naised ja 75 mehed• keskmine vanus 18.5 aastat (SD=1.663)

Meetod

1. Isiksusetest NEOPI

2. Kolme funktsionaalse polümorfismi genotüpeerimine:5-HTTVNTR – kordusjärjestuste arvu polümorfism 5-HTT 2. intronis; 16-17 np pikkune lõik kordub 9, 10 või 12 korda 5-HTTLPR – 5-HTT promootori piirkond; 44 np pikkune lõik kas esineb või mitteTPH – TPH 7. intron; 218. nukleotiid on kas A või C

Tulemused

Üksikjoonte tasemel genotüüpide vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei ilmnenud.

Tulemuste profiilidest lähtuvalt jagati valim K-means meetodil neljaks klastriks.

Moodustus neli isiksusemustrit.

Kõrge: sotsiaalsusmeelekindlusavatusekstravertsus

Madal: neurootilisus

1

Kõrge: ekstravertsusmeelekindlus

Madal: neurootilisussotsiaalsusavatus

2

Kõrge: neurootilisus

Madal: ekstravertsussotsiaalsus

3

Kõrge: neurootilisus

Madal: meelekindlus

4

12.1%

42.4%

12.1%

33.3%

9-10

24.7%32.0%

24.7%18.5%

10/12

19.7%36.6%

18.3%

25.4%

12/12

Isiksusetüüpide jaotumineHTT VNTR genotüüpide vahel

12.1%

33.3%

9-10

24.7%

18.5%

10/12 12/12

Isiksusetüüpide jaotumineHTT VNTR genotüüpide vahel

24.3%31.1%

20.3%24.3%

s/s

19.0%36.0%

22.0%

23.0%

s/l

15.6%

37.5%

18.8%

28.1%

l/l

Isiksusetüüpide jaotumineHTT LPR genotüüpide vahel

30.3% 21.2%

21.2%

27.3%

a/a

20.2%41.4%

20.2%

18.2%

a/c

16.2%

31.1%

21.6%

31.1%

c/c

Isiksusetüüpide jaotumineTPH genotüüpide vahel

21.2%

a/a

41.4%

a/c c/c

Isiksusetüüpide jaotumineTPH genotüüpide vahel

30.3%16.2%

Järeldused

Ühele isiksusejoone avaldumise intensiivsusastmele ei pruugi vastata kindel

genotüüp. Näib, et õigustatud võib olla hoopis empiiriliste isiksusetüüpide, mitte

üksikjoonte käsitlemine.

Käesolevas uurimuses ilmnes seos isiksusetesti tulemuste ja serotoniini lookuste

vahel.

Edaspidi

Üldistuste tegemiseks on vajalik suuremaarvuline valim.

Kasutada tuleks mitmekesisemaid mõõtmisvahendeid ja peale enesekohaste

testide ka vaatlejate hinnanguid.

Tuleks vaadelda ka erinevate lookuste interaktsioone.

Jüri Allik Erkki Juronen

Kairi Kreegipuu Aavo Lang Kai Muru Olev Must

Piret Pärlist Gunnar Tasa

Uurimuse ja ettekande valmimisele aitasid kaasa: