infop ä devus ja e -õpe e-keskkonnas

Infopädevus ja e-õpe e-keskkonnas

Sirje Virkus

Tallinna Ülikool

4.oktoober 2007

Terminoloogia

Kuidas me mingit nähtust, protsessi nimetame?

Kuidas me mingit nähtust, protsessi defineerime?

Kas terminid peavad peegeldama konkreetse nähtuse, protsessi sisu

selgelt ja arusaadavalt või piisab sellest kui me lepime kokku, et konkreetne

termin on mingi nähtuse, protsessi tähistamiseks?

Infopädevus

Ei leidnud ühtegi vastet

RAAMATUKOGUSÕNASTIK

Infokirjaoskus

INFOOSKUS INFOOTSIOSKUS INFOKIRJAOSKUS kasutajate oskus informatsiooni otsida, esitada,

analüüsida, levitada jne

information skills information literacy RAAMATUKOGUSÕNASTIK

Infokirjaoskus

INFO + KIRJA + OSKUS INFO + KIRJAOSKUS INFOKIRJA + OSKUS

Infokirjaoskus mõiste

INFOOSKUS INFOOTSIOSKUS INFOKIRJAOSKUS Infopädevus

Infokompetentsus Infokompetentsid Infootsingu ja –kasutuse oskused

Alternatiivsed terminid

information problem solving information problem-solving

skills information fluency information mastery information competence information competency information mediacy information literacy

competence

information literacy competencies

information literacy and skills information literacy skills information handling skills information handling

competencies skills of information literacy Infoliteracy information empowerment

Semantics

IF information literacy is a set of competences THEN what is information literacy competence? = information competence competence or competence of competences

IF IL = competence AND competence = knowledge, skills and attitudes THEN WHAT is information literacy skills ???

Infokirjaoskus või infopädevus

Information-related competencies identifying, locating, finding, gathering, storing,

retrieving and processing information from a variety of sources;

using a range of information-retrieval and information-processing skills confidently and competently;

organizing, analysing, synthesizing, evaluating and using information;

presenting and communicating information clearly, logically, concisely and accurately.

Infokirjaoskus

Termin kasutusel alates 1974.aastast, Paul Zurkowski, Ameerika Ühendriikide Infotööstuse

Assotsiatsiooni president

Erinevad terminid infokirjaoskuse tähistamiseks Palju erinevaid definitsioone, mudeleid, käsitlusi Erinevad arusaamad infokirjaoskuse

arendamisest

Infokirjaoskuse vihmavari

Patrica Senn Breivik

Teadvustab infovajaduse

Sõnastab infopäringuid

Määratleb info- ja viiteallikad

Sooritab infootsinguid

INFOKIRJAOSKAJA

Hindab infot ja infoallikaid

Valib sobiva info ja allikad

Korrastab ja töötleb infot

Kasutab ja esitab infot

Infokirjaoskaja isik

Webber ja Johnston (2002) Defineerivad infokirjaoskust kui tõhusat ja eetilist

infokäitumist:

„Infokirjaoskus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.

Infokirjaoskuse seitse palet (Bruce, 1997)

Esimene nägu: IT kogemus Teine nägu: Infoallikate kogemus Kolmas nägu: Infoprotsessi kogemus Neljas nägu: Infokontrolli kogemus Viies nägu: Teadmiste konstrueerimise kogemus Kuues nägu: Teadmiste avardamise kogemus Seitsmes nägu: Tarkuse kogemus

UNESCO (Abid, 2005)

Infokirjaoskus on intellektuaalne raamistik ja protsess informatsiooni leidmisest, hindamisest, kasutamisest, edastamisest ja sellest arusaamisest.

Selle protsessi edukus sõltub osaliselt IT kasutamise vilumusest ja osaliselt uurimismeetodite valdamisoskustest, millest olulisimad on kriitilise mõtlemise ja arutlusoskused.

Infokirjaoskus Õppimise viis - The way of learning –

(Kuhlthau,1993, Lupton, 2004) Infoga töötamise viis - The way of working with

information – (Bruce, 1997) Harjumus või eluviis - A habit or a way of life

(Hinchliffe, 2001) Teadmise kujunemise viis - The way of knowing –

(Lloyd, 2003) Küsimuste esitamise pedagoogika - IL as a

pedagogy of questions (Andretta, 2006)

A way of learning

In the literature the terms “learning styles” and “cognitive styles” are often used interchangeably

Learning style refers to how a learner perceives, interacts with, and responds to the learning environment, it is a measure of individual differences

Cognitive style refers to a learner’s preferred way of processing information; that is, the person’s typical mode of thinking, remembering, or problem solving

Tõlgendused

InformatsioonKirjaoskusKompetentsusOskusEkspertiis

Seosed teiste mõistetega

Research skillsLearning skillsLearning to learn skillsAcademic skillsMedia literacyDigital literacy….

E-õpe

E-õpe

kaugkoolitus (distance education), paindlik õpe (flexible learning), avatud õpe (open learning), avatud õpe ja kaugkoolitus (open and distance learning), hajusõpe (distributed learning), arvutipõhine õpe (computer-based learning), sidusõpe (online learning), veebipõhine õpe (web-based learning), virtuaalõpe (virtual learning), teleõpe (telelearning)

E-õpe Eestis

Kaasaegne kaugkoolitusAvatud õpe ja kaugkoolituse-õpe

E-õpe 21.sajandi võlusõnaks on e-õpe (e-learning).

(poliitikud, koolitajad) Tihtipeale vaadeldakse e-õpet kui sünonüümi

haridussüsteemi moderniseerimisele. Euroopa riikides e-õppe poliitika ja rajatakse e-

ülikoole Uurijate ja praktikute poolt on pakutud palju e-

õppe definitsioone.

E-õpe

“Koolituse pakkumine Interneti, intraneti, ekstraneti või veebi vahendusel“ (Sloman, 2001) .

“Elektroonilise tehnoloogia abil edastatud või vahendatud õppimise võimalused” (Ameerika Väljaõppe ja Arendusühing (American Society for Training and Development/ ASTD, 2000) .

E-õpe

“Uue multimeediatehnoloogia ja Interneti kasutamine, et soodustada juurdepääsu ressurssidele ja teenustele ning võimaldada kaugkoostööd ja ressursside vahetust õppimise kvaliteedi parandamise eesmärgil“ (The eLearning Action Plan, 2001).

E-õpe

Enamuses e-õppe definitsioone rõhutab kolme aspekti - e-õpe on:

võrgupõhine ja teeb võimalikuks õppetegevuse, õppematerjalide pideva uuendamise, otsingu, levitamise ja informatsiooni jagamise

toimub arvutite kaudu kasutades standardset Interneti tehnoloogiat

võib esineda iseseisvalt või traditsioonilise koolituse osana (Rosenberg, 2001).

E-õpe

Paljud uurijad suhtuvad terminisse kriitiliselt (Holmberg, 2003; Rekkedal, 2002; Paulsen, 2003; Bang, 2001).

Torstein Rekkedal väidab, et õppimine on tegevus või protsess, mille tulemusel toimuvad muutused isiku ettekujutustes, hoiakutes, kognitiivsetes või füüsilistes oskustes ja see ei saa kuidagi olla elektrooniline.

E-õpe

Eesti autorid tavatsevad terminit e-learning kasutades rääkida küll e-õppest, mitte e-õppimisest, kuid sellegi poolest puutume Rekkedali poolt osutatud probleemiga kokku, sest e-õpe haarab nii õppimise kui õpetamise poole.

Terminid

Otsingud uute terminite järele aga jätkuvad blended learning flexi-mode learning ja mixed-mode learning (Bates, 1995). connected learning (Everhart, 2002). m-learning/mobile learning.

Infoteadus

Informatsioon InfoteadusKasutajakoolitus Infokirjaoskus InfojuhtimineTeadmusjuhtimine

Kokkuvõte

Terminite määratlemine on oluline iga uurimisvaldkonna jaoks.

Ei saa rääkida valdkonna arengust või koostada häid juhendmaterjale, kui ei ole ühesugust arusaamist kasutatavatest terminitest.

Selleks, et arendada infopädevust või infokirjaoskust või e-õpet on vaja teada, et mis see on, mida me arendame

Tänan tähelepanu eest!