elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused

Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused

Peep Siitam

16.novembril 2011a.

Kõneks tuleb:

1. Kuidas elektrijaama ehitada?

2. Milleks ja millist elektrijaama ehitada?

3. Kuidas ehitamiseks raha saada?

Põhiküsimus: kuidas saada pöörlema generaator?

Energiamuundurite tüübid Aurukatlad Auruturbiinid (kondensatsioonturbiinid ƞ<45%, vaheltvõtu turbiinid,

vasturõhuturbiinid) Gaasiturbiinid Sisepõlemismootorid Kütuseelemendid Tuumareaktorid Hüdroturbiinid Tuuleturbiinid Fotoelektrilised muundurid Elektrimasingeneraatorid (vahelduvvoolu- ja alalisvoolugeneraatorid) Elektrimootorid Soojusvahetid ja -transformaatorid Muud muundurid (transformaatorid, alaldid, sagedusmuundurid)

Jaamade ehitamist reguleerivad peamised seadused ja normid Elektrituruseadus ja võrgueeskiri; Planeerimisseadus; Ehitusseadus; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus

Tootmine ja tarbimine peavad igal ajahetkel sagedusehoimiseks 50 Hz olema tasakaalus.

Tootmise ja tarbimise tasakaal

49

50

51

Hz

TARBIMINE TOOTMINE

Süsteemihaldur ElTS § 40. Süsteemihalduri õigused

Õigus nõuda tootmise suurendamist või vähendamist.

Õigus piirata või katkestada tarbimist ElTS § 41. Süsteemihalduri vastutus

Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

VõrgueeskiriSätestab muuhulgas: varustuskindlusest tulenevad nõuded, nõuded mõõtmisele ja mõõteseadmetele, võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise korra, põhivõrguettevõtja koostöö naabersüsteemidega.

Milleks ja millist elektrijaama vaja on?1. Varustuskindluse tagamiseks;

2. Energiajulgeoleku tagamiseks;

3. Elektrijaam peab olema konkurentsivõimeline, et ta ei muutuks ühiskonnale koormaks.

Varustuskindlus ja energiajulgeolekVarustuskindlus (ElTS)- süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;

Energiajulgeolek - välisteguritest sõltumatu võime tagada tiputarbimise ajal Eestis asuvate tarbijate elektriga varustamine. Elektrienergia julgeoleku tagamisel tuleb valikute tegemisel kahe peamise kriteeriumina arvestada pikaajaliselt (25 aasta jooksul) ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid tootmisviise ja keskkonnamõjusid.

Elektrienergia ja SKP vaheline seos

(Turule suunatud) elektrijaamade konkurentsivõime peamised kriteeriumid

Muutuvkulud:

1. Energiamuundamise efektiivsus;

2. Primaarenergiaallika saadavus ja hind;

3. Muundamiseks tehtavad kulud;

4. Saastamine.

Kapitalikulu:

5. Investeeringu ühikmaksumus;

6. Elektrijaama toetusvõimalused.

Eesti koormuskestvuskõver 2023

Ühiskonna poolt turuhinnale lisaks (sic!) makstav kulude nüüdisväärtus EUR/ toodetud MWh

allikas: Energiasalv

NEJ CFB täiskulu 109EUR/MWh, (3000 ja 8000t/a, 950MEUR, 8%, 25a)

Peep Siitami arvutused NEJ 7.ploki andmetel

Kütteväärtuste hinnad

Maailmas 2009, mlrd.USD (IEA 2010)

Eestis energiamajandus 2010, MEUR

Energiamajanduse ebaefektiivsus numbrites

Tuumajaamade overnight investeerimiskulud: ajalooline kogemus

18

Source: Economics of Nuclear and Renewable Electricity, Mark Diesendorf, University of New South Wales

Tuumajaamade maksumusprognoosid ei vasta tegelikkusele

PHAJ koos tuuleparkidega 270MW

270MW PHAJ + 1000MW tuulikuid + 270MW gaasijaam 420t/a

20

Puitkütustest elektritootmisesEesti Metsanduse arengukava puiduenergia kasutusest 2020 30PJ/a

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013 biomassiks

4,4Mtm/a ehk ca. 30PJ/a

Kasutamata maaressurss (PRIA TÕ+pindalatoetusega) 250t.ha,

millelt võiks teoreetiliselt toota lisaks kuni (kui 30% võetakse kasutusse)11PJ/a

Täna puitkütuseid kasutuses (LT 18, ET 15) ca. 27 PJ/a

Primaarenergia tootmine puitkütustest 39 PJ/a

Järeldus: (sõltumata statistika õigsusest) puiduressurss piiratud, NEJ-s kasutamine peaks olema välistatud

Elektroenergeetika - vaid halvad valikud?Ühegi muundamistehnoloogia uue võimsuse rajamine ei toimu ilma toetuseta – see on varasemate poliitotsuste tulemus; Globaalselt on valik kahe halva vahel:

Jätkata elektritootmise subsideerimist või maksta elektri eest kõrgemat hinda.

Jätkuva subsideerimise puhul tuleks tagada võimalikult väike koormus tarbijale ja maksumaksjale.

Fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate tehnoloogiate toetamine keeruline, koormus tarbijatel.

Taastuvate toetamisest

Taastuvaid ei tule toetada nende vähese konkurentsivõime pärast, põhjus on fossiilsete massiivne toetamine.

Taastuvate toetamine tuleks viia enam investeeringutoetuse-põhiseks, et vältida koormust tarbijale ja maksumaksjale.

Levinuimad toetusviisid täna1. Feed-in Tariff – „laega“ ostukohustus, tagab tulu 10-20

aasta jooksul.

2. Feed-in Premium – fikseeritud toetus lisaks börsihinnale.

3. Roheliste sertifikaatide kohustus (ettevõtte kohustus osta teatud koguses taastuvelektrit).

4. Investeeringutoetus ÜF ja CO2 kaubandusest (KIK, KredEx).

5. Maksusoodustused ja –vabastused (aktsiis, taastuvenergia tasu, KM)

Toetused ElTS-s1. Feed-in Premium 53,7 EUR/MWh eest taastuvatele (tuulel

piirang 600GWh/a) 12 aasta jooksul

2. Feed-in Premium 32 EUR/MWh eest jäätmetest, turbast või põlevkivi uttegaasist toodetud elektri eest 12 aasta jooksul

3. 14-16 EUR iga kasutada oleva neto MW eest põlevkivijaamas, sõltumata tegelikust tootmisest (01.01.13-01.01.2016 tootmise algus) 20 aasta jooksul.

MKMi kärpeplaan (mitteametlik)Feed-in Tariff 74EUR/MWh eest CHP ja hüdrojaamad

Feed-in Tariff 86EUR/MWh eest tuulest toodetud elektrile

Toetust ei maksta, kui taastuvatest on toodetud enam kui 1200GWh/a.

Taastuvate toetamisestNREAP : 2020 - 727MW taastuvelektri nominaalvõimsusi (kasv 474MW) Selleks vaja investeerida 940- 1150 MEUR (ETEK andmetel).

Eesmärk: vältida koormust tarbijale.

Variandid:

1. Siseriikliku heitmekaubanduse tulud (8 aasta jooksul 1-2 mlrd.EUR);

2. ÜF – 3,5mlrd.EUR. EC soovitus 6% e. 210MEUR taastuvenergiasse ja energiasäästu;

3. Sertifikaatidega kauplemine;

4. „Õlimaksu“ kehtestamine min.10EUR/põlevkivi tonn, tulud >1,2mlrd.EUR (2013-2020);

5. Maksusoodustused.

Kokkuvõte1. Taastuvenergia ei ole kallis kohustus, meie tingimustes on

see odavaim võimalus!

2. Põlevkivist elektritootmine pole alternatiiv, tuleb välja töötada põlevkivist loobumise tegelik kava, lihtsaim viis seda teha on konkursi korraldamine;

3. Mistahes tootmisvõimsuste rajamise toetamise puhul peaks otsene koormuse suurendamine tarbijale olema välistatud.

Tänan kuulamast!