ainevaldkond „sotsiaalained ajalugu ii kooliaste · rooma, lääne-rooma, konstantinoopol teab,...
Post on 26-Jan-2021
3 Views
Preview:
TRANSCRIPT
-
Ainevaldkond „Sotsiaalained“
Ajalugu – II kooliaste
II kooliastme õpitulemused ajaloos
II kooliastme lõpuks õpilane ajaloos:
Õpitulemused
1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma
number;
2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;
3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;
4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;
5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;
6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;
7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;
8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;
9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.
Moodul Õppesisu Õpitulemused 5. klass
A. Ajaarvamine Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.
Kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid
sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat,
eKr, pKr, araabia number, Rooma number,
ajaloo periodiseerimine
Kirjeldab mõnda minevikusündmust ja
inimeste eluolu minevikus Leiab õpitu
põhjal lihtsamaid seoseid Väljendab oma
teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult,
koostab kava ja lühijuttu. Kasutab
-
ajalookaarti.
B. Ajalooallikad
Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik
allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja
arhiiv.
Teab, et mineviku kohta saab teavet
ajalooallikatest
Töötab lihtsamate allikatega
Kasutab kontekstis ajalooallikatega
seonduvaid mõisteid kirjalik allikas, suuline
allikas, esemeline allikas
C. Eluolu Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad,
elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende
muutumine ajas.
Kirjeldab mõnda minevikusündmust ning
inimeste eluolu minevikus
Leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid
Väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka
kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu
Kasutab ajalookaarti.
D. Ajaloosündmused ja
ajaloolised isikud
Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas,
Eestis, Euroopas ning maailmas õpetaja valikul.
Kirjeldab mõnda minevikusündmust ja
inimeste elu minevikus
Leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid
Väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka
kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu
Kasutab ajalookaarti
Moodul Õppesisu Õpitulemused 6. klass
A. Muinasaeg Aeg ja ajaarvamine, muinas- ja vanaaja periodiseerimine. Ajalugu ja ajalooallikad. Allikmaterjalide tõlgendamine
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg,
pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik
ebavõrdsus, sugukond, hõim
Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus:
kiviaja inimese tegevusalad, põlluharimise algus, loomade
kodustamine, käsitöö areng, metallide kasutusele võtmine,
Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli, Kunda.
Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja
tegevusalasid
Näitab kaardil ja põhjendab, miks ja mis
piirkondades sai alguse põlluharimine
Teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus
tõi kaasa metallide kasutusele võtmine
Teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli
ja Kunda inimasula, ning näitab neid kaardil
-
B. Vanad Idamaad Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised piirid, looduslikud
olud.
Selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja
kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja
Mesopotaamiat
Seletab ja kasutab kontekstis mõistet
tsivilisatsioon
Vana-Egiptus
Egiptuse riigikorraldus. Thutmosis III, Ramses II,
Tutanhamon; eluolu, religioon, kultuurisaavutused.
Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus,
kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni
Egiptuse näitel;
Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi:
meditsiini, matemaatikat, astronoomiat,
kirjandust, kujutavat kunsti, Egiptuse
püramiide; teab, et üks esimesi
kirjasüsteeme oli hieroglüüfkiri
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vaarao,
muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester
Teab, kes olid Thutmosis III, Ramses II,
Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja
Taavet, ning iseloomustab nende tegevust.
Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised (ratas,
potikeder), Hammurabi seadused, eluolu, religioon,
kultuurisaavutused.
Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus,
kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni
Mesopotaamia näitel;
Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi:
meditsiini, matemaatikat, astronoomiat,
kirjandust, kujutavat kunsti, Babüloni
rippaedu; teab, et üks esimesi kirjasüsteeme
oli kiilkiri
Seletab ja kasutab kontekstis mõistet linnriik,
Teab, kes oli Hammurabi ning iseloomustab
tema tegevust.
Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana Testament.
Teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon;
selgitab, mis on Vana Testament;
Teab, kes olid Mooses ja Taavet, ning
iseloomustab nende tegevust.
-
C. Vana - Kreeka Vanim kõrgkultuur Euroopas.
Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene kultuur
Näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani
poolsaart, Ateenat ja Spartat ning kirjeldab
riigi laienemist hellenismi perioodil
Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse
Kreeta-Mükeene kultuurist
Kreeka linnriigid.
Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas.
Linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale.
Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi tekkimine.
Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust
Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid
kirjelduse põhjal
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis,
rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann,
aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori,
Trooja sõda, hellenid
Teab, kes olid Perikles ja Aleksander Suur
ning iseloomustab nende tegevust
Vana-Kreeka kultuur ja eluolu, kultuur ja religioon Hellase
maailma ühendajana, olümpiamängud, religioon ja
mütoloogia, Homerose kangelaseepika, ajalookirjutus,
Herodotos, teater, kunst, arhitektuur (Ateena akropol),
skulptuur, vaasimaal, hellenite igapäevaelu, hellenistlik
kultuur, Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.
Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu
iseloomulikke jooni järgmistes
valdkondades: kirjandus, teater, religioon,
kunst, sport
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid, eepos,
olümpiamängud, teater, tragöödia,
komöödia, skulptuur, tähestik
Teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros ja
Herodotos ning iseloomustab nende tegevust
D. Vana – Rooma Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud, Rooma linna
tekkimine, kuningad, vabariigi algus.
Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd,
Roomat
Teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab
kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle
laienemist
Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel
Rooma vabariik, ühiskondlik korraldus, Rooma võimu
laienemine Vahemere maades. Hannibal, kodusõjad
Roomas. Caesar, vabariigi lõpp.
Näitab kaardil Kartaagot
Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
vabariik, foorum, kapitoolium, patriits,
-
plebei, konsul, senat, leegion, kodusõda,,
Kartaago, ladina keel
Teab, kes olid Romulus, Hannibal, Caesar,
ning iseloomustab nende tegevust
Rooma keisririik, ühiskondlik korraldus.
Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine.
Näitab kaardil Konstantinoopolit, Ida-Roomat
ja Lääne-Roomat
Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Ida-
Rooma, Lääne-Rooma, Konstantinoopol
Teab, kes oli Augustus ning iseloomustab
tema tegevust
Vana-Rooma kultuur, rahvas ja eluolu, Rooma kui
impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn, kunst ja
arhitektuur, avalikud mängud, Rooma õigus.
Ristiusu teke, Uus Testament.
Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
Colosseum, rahvatribuun, orjandus,
amfiteater, gladiaator, kristlus, piibel,
Rooma õigus
Teab, kes oli Jeesus Kristus ning iseloomustab
tema tegevust
III kooliastme õpitulemused
III kooliastme lõpuks õpilane:
Põhikooli lõpetaja:
1) iseloomustab ajaloo põhietappe näidete kaudu;
2) mõistab eri ajastute kultuuripanust ning iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid ja kultuurinähtusi;
3) võrdleb ajaloosündmusi ja -nähtusi, leiab sarnasusi ja erinevusi, toob esile põhjusi ja tagajärgi, arutleb märksõnade/küsimuste toel, kujundab oma seisukoha
ning põhjendab seda nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) teab Eesti ühiskonna arengujärke ja tähtsamaid ajaloosündmusi, seostab kodukoha, Eesti ja Euroopa ajalugu maailma ajalooga ning saab aru, et
ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti;
5) töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid kriitiliselt;
-
6) otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid
kasutades;
7) töötab kaardiga ja koostab lihtsamaid skeeme;
8) asetab end minevikus elanud inimese olukorda.
Moodul Õppesisu Õpitulemused 7. klass
A. Maailm keskajal 476 - 1492
Keskaja koht maailma ajaloos, keskaja ühiskonna
üldiseloomustus. Keskaja periodiseering,
ühiskonnakorraldus, läänikord, eluolu ja maailmapilt.
Iseloomustab läänikorda, feodaalset hierarhiat,
seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust,
talupoegade ja feodaalide elulaadi
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid senjöör,
vasall, feodaal, pärisori
Kirik ja kultuur keskajal, ristiusu õpetuse alused, kiriku osa
ühiskonnas, ristisõjad, keskaja ülikoolid ja teadus,
romaani ja gooti stiil.
Iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas
ning kultuuripärandi säilitajana ja
maailmapildi kujundajana
Toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid paavst,
patriarh, piiskop, preester, munk, nunn,
romaani stiil, gooti stiil
Frangi riik, Frangi riigi teke, riik Karl Suure ajal, Frangi
riigi jagunemine, kolm tuumikala: Itaalia, Prantsusmaa ja
Saksamaa.
Iseloomustab Frangi riigi osatähtsust
varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi
jagunemist
Teab, kes oli Karl Suur ning iseloomustab
tema tegevust
Araablased. Araabia ühiskond, Muhamed. Islam, araabia
kultuur ja selle mõju Euroopale.
Iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju
Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid, koraan,
Muhamed, mošee, Meka
Bütsants, Bütsantsi tugevuse põhjused, Justinianus I, Vana-
Vene riik.
Teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ning tekkis
Vana-Vene riik
Teab, kes oli Justinianus I, ning iseloomustab
tema tegevust
-
Linnad ja kaubandus, linnade teke ja eluolu,
hansakaubandus Põhja-Euroopas, tsunftikord, linnade
valitsemine
Teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad,
iseloomustab keskaegse linna eluolu
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid raad,
tsunft, gild, Hansa Liit
Põhja-Euroopa ja Eesti. Skandinaavia eluviis ja ühiskond,
viikingite retked.
Kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab
kaardil nende retkede põhisuundi
Eesti keskajal, eluolu muinasaja lõpus. Muinasmaakonnad,
muistne vabadusvõitlus ja ristiusustamine, ühiskonna
struktuur. Valitsemine, Liivi Ordu. Linnad.
Nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid
linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu
muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ja
muistset vabadusvõitlust
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
Mõõgavendade Ordu, Liivi Ordu
Keskaja ühiskond Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa
näitel. Saksa-Rooma keisririik, parlamendi kujunemine
Inglismaal, Prantsusmaa ühendamine, eluolu keskajal
Seletab ja kasutab kontekstis mõistet Inglise
parlament
B. Maailm varauusajal 1492 - 1600
Ühiskond varauusajal, tehnoloogia, uue maailmapildi
kujunemine.
Tehnoloogia areng, majandussuhted, humanism, kujutav
kunst, Leonardo da Vinci.
Teab, kuidas mõjutasid varauusaegset
ühiskonda tehnoloogia areng
Seletab ja kasutab kontekstis mõistet
humanism
Teab, kes oli Leonardo da Vinci, ning
iseloomustab tema tegevust
Suured maadeavastused.
Ameerika avastamine, maadeavastuste tähendus Euroopale
ja Euroopa mõju avastatud maades.
Teab, kuidas mõjutasid varauusaegset
ühiskonda maadeavastused
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
maadeavastused, reformatsioon,
protestandid, luteri usk, renessanss,
humanism
Teab, kes oli Kolumbus,ning iseloomustab
tema tegevust
-
Reformatsioon Saksamaal.
Martin Luther.
Teab, kuidas mõjutasid varauusaegset
ühiskonda reformatsioon
Seletab ja kasutab kontekstis mõistet
maadeavastused
Teab, kes oli Martin Luther, ning iseloomustab
tema tegevust
Eesti 16. sajandil, reformatsioon, haldusjaotus ja linnad,
Liivi sõja põhjused ja tagajärjed.
Iseloomustab Eesti arengut 16. sajandil,
majanduse ja linnade arengut ning
reformatsiooni mõju
Seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi
Moodul Õppesisu Õpitulemused 8. klass
A. Maailm 1600 - 1815 Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas, absolutismi kujunemine, Louis XIV, valgustusfilosoofia, Inglise
kodusõda ja restauratsioon, Inglismaa ja Prantsusmaa, 18.
sajandi valgustatud absolutism Preisimaa näitel, Friedrich
II.
Iseloomustab valitsemiskorralduse muutusi
uusajal: seisuslik riik, absolutism,
valgustatud absolutism, parlamentarism
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
valgustus, restauratsioon, absolutism,
parlamentarism
Teab, kes olid Louis XIV ja Voltaire, ning
iseloomustab nende tegevust
Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus, valitsemine,
keskvõim ja aadli omavalitsus, Balti erikord, Põhjasõda,
Peeter I, Eesti talurahvas 17. ja 18. sajandil, muutused
majanduses ja poliitikas, vaimuelu (religioon, haridus,
kirjasõna).
Teab, mis muutused toimusid Euroopa
poliitilisel kaardil Vestfaali rahu tulemusena,
ning näitab neid kaardil
Teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene
ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus,
hariduses ja kultuuris ning mis olid
Põhjasõja tagajärjed Eestile
Teab, kes oli Peeter I ning iseloomustab tema
tegevust
-
USA iseseisvumine, Iseseisvussõda, USA riiklik korraldus. Teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid,
ja iseloomustab Ameerika Ühendriikide
riigikorraldust
Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu. Prantsuse
revolutsiooni põhjused ja kulg, Napoleoni reformid,
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähtsus
Euroopa ajaloos.
Selgitab Prantsuse revolutsiooni ning
Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja
mõju
Toob esile ühiskonna ümberkorraldamise
võimalusi reformide ja revolutsiooni teel
ning saab aru, mille poolest need erinevad
Teab, mis muutused toimusid Euroopa
poliitilisel kaardil Viini kongressi
tulemusena, ning näitab neid kaardil
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid reform,
revolutsioon
Teab, kes olid Napoleon ning iseloomustab
tema tegevust
Kultuur: barokk, klassitsism Iseloomustab baroki ja klassitsismi põhijooni
B. Maailm 1815 - 1918 Industriaalühiskonna kujunemine, tööstuslik pööre, vabrikutootmine, linnastumine, industriaalühiskonna
sotsiaalne pale, 19. sajandi poliitilised õpetused.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid,
monopol, linnastumine, liberalism,
konservatism, sotsialism
Rahvuslus ja rahvusriigid, rahvusluse kasv Euroopas,
rahvusriigi loomine Saksamaa näitel, Saksa keisririik.
Iseloomustab rahvuslikku liikumist Euroopas
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
rahvusriik, monopol, linnastumine, rahvuslik
liikumine, venestamine, autonoomia, Antant,
Kolmikliit, liberalism, konservatism,
sotsialism
-
Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Vene impeeriumi
äärealade poliitika, talurahvaseadused, rahvuslik
ärkamine, selle eeldused, liidrid ja üritused, venestusaeg,
1905. aasta revolutsiooni tagajärjed.
Iseloomustab rahvuslikku liikumist Eestis
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid,
rahvuslik liikumine, venestamine,
autonoomia
Esimene maailmasõda, uue jõudude vahekorra kujunemine
Euroopas, sõja põhjused, kulg ja tagajärjed, maailmasõja
mõju Eestile.
Eesti iseseisvumine: autonoomiast Vabadussõjani.
Näitab kaardil Esimeses maailmasõjas
osalenud riikide liite
Teab Esimese maailmasõja põhjusi ja tagajärgi
Selgitab Eesti iseseisvumist
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Antant,
Kolmikliit, liberalism, konservatism,
sotsialism
Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul: eluolu,
ajakirjandus, seltsiliikumine.
Iseloomustab 19. sajandi ja 20. sajandi alguse
peamisi kultuurisaavutusi
Moodul Õppesisu Õpitulemused 9. klass
A. Maailm kahe maailmasõja vahel 1918
- 1939
Rahvusvaheline olukord
Pariisi rahukonverents
Poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda
Rahvasteliidu tegevus ja mõju
Sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas.
Näitab kaardil Esimese maailmasõja järel
toimunud muutusi (Versailles’ süsteem).
Toob esile rahvusvahelise olukorra
teravnemise põhjusi 1930. aastail.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
Rahvaste Liit, Versailles' süsteem.
Maailmamajandus
Ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed
-
Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail
Demokraatia ja diktatuuri põhijooned
Demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel
Autoritarism Itaalia näitel
Totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel
Iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja
diktatuurset ühiskonda.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
demokraatia, diktatuur, autoritarism,
totalitarism, ideoloogia, fašism, kommunism,
natsionaalsotsialism, repressioon,
parlamentarism.
Teab, kes olid Jossif Stalin, Benito Mussolini,
Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt,
ning iseloomustab nende tegevust.
Eesti Vabariik
Vabadussõda
Asutav Kogu, maareform ja põhiseadus
Demokraatliku parlamentarismi aastad
Vaikiv ajastu
Majandus
Kultuur ja eluolu
Välispoliitika
Iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi
arengut demokraatliku parlamentarismi
aastatel ja vaikival ajastul.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vaikiv
ajastu, Tartu rahu.
Teab, kes olid Konstantin Päts ja Jaan
Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.
Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel
Uued kultuurinähtused
Teadus
Iseloomustab ning võrdleb kultuuri arengut ja
eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas,
nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid
kultuurisaavutusi.
-
Tehnika areng, aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino
ja film
Kirjanus ja kunst
Uued propagandavahendid
B. Teine Maailmasõda 1939 - 1945
Rahvusvaheline olukord
Lääneriikide järeleandmised Saksamaale
München
MRP
Iseloomustab, milline oli rahvusvaheline
olukord Teise maailmasõja eel ja toob esile
Teise maailmasõja puhkemise põhjusi.
Seletab ja kasutab kontekstis mõistet MRP.
Sõjategevuse üldiseloomustus
Sõja algus ja lõpp
Sõdivad pooled, rinded
Holokaust
ÜRO asutamine
Teab, millal algas ja lõppes Teine
maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja
tulemused ja tagajärjed.
Teab, mis riigid tegutsesid koostöös
Saksamaaga ning mis riikidest moodustus
Hitleri-vastane koalitsioon.
Näitab kaardil Teise maailmasõja sõjategevust
Idarindel, Läänerindel, Vaiksel ookeanil ja
Põhja-Aafrikas ning muudatusi Teise
maailmasõja järel.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
holokaust, ÜRO.
Eesti Teise maailmasõja ajal
Baaside ajastu
Selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti
ajaloos.
Iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse
-
Iseseisvuse kaotamine
Juuniküüditamine
Sõjategevus Eesti territooriumil
Nõukogude ja Saksa okupatsioon
kaotamist.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
küüditamine, baaside leping, okupatsioon.
C. Maailm pärast Teist maailmasõda 1945 - 2000
Külm sõda
Külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid
Kriisid ja sõjad
Iseloomustab külma sõja kujunemist ja
olemust, toob esile selle avaldumise
valdkonnad ning vormid.
Näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid
kriisikoldeid.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm
sõda, kriisikolle, Euroopa Liit, Atlanti
Harta, NATO.
Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel
USA ühiskond, sisepoliitika, ühiskondlikud liikumised,
välispoliitika
Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng.
Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted
Iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja
SLV näitel.
Kommunistlikud riigid
Kommunistliku süsteemi teke
NSV Liit, stalinism, sula, stagnatsioon
Iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV
Liidu näitel.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
kollektiviseerimine, industrialiseerimine,
plaanimajandus, massirepressioon.
-
Eesti Nõukogude okupatsiooni all
Piiride muutumine
Repressioonid
Kollektiviseerimine
Industrialiseerimine
Poliitiline juhtimine
Kultuur ja eluolu
Iseloomustab Eesti arengut NSV Liidu
koosseisus.
Kommunistliku süsteemi lagunemine
Perestroika ja glasnost
Mihhail Gorbatšov
Boris Jeltsin
Saksamaa ühinemine
Toob esile kommunistliku süsteemi
kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
perestroika, glasnost.
Teab, kes olid Mihhail Gorbatšov ja Boris
Jeltsin, ning iseloomustab nende tegevust.
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine
Laulev revolutsioon
Balti kett
Põhiseadusliku korra taastamine
Analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti
Vabariigi arengut.
Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid, Balti
kett, laulev revolutsioon.
Teab, kes olid Arnold Rüütel, Lennart Meri,
Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning
iseloomustab nende tegevust.
-
Maailm 1990. aastatest alates
Üldülevaade
Euroopa Liidu laienemine
NATO laienemine
Uued vastasseisud
Näitab kaardil muutusi maailma poliitilisel
kaardil 1990. aastail.
Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel
Teaduse ja tehnika areng, aatomiuuringud, infotehnoloogia
Massikultuur
Naine ja ühiskondlik elu
Muutused mentaliteedis
Iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil.
-
Kujundav hindamine kooliastmeti, moodulite kaupa
II kooliaste
5. klass
A. Ajaarvamine – (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 10 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
A1. Kasutab kontekstis aja
mõistega seonduvaid sõnu,
lühendeid ja fraase sajand,
aastatuhat, eKr, pKr, araabia
number, Rooma number, ajaloo
periodiseerimine
A1-1. A1-2. A1-3.
A2. Kirjeldab mõnda
minevikusündmust ja inimeste
eluolu minevikus
A2.-1. A2-2. A2-3.
A3. Leiab õpitu põhjal lihtsamaid
seoseid
A3-1. . A3-2. A3-3.
A4. Väljendab oma teadmisi nii
suuliselt kui ka kirjalikult, koostab
kava ja lühijuttu
A4-1.. A4-2. A4-3.
A5. Kasutab ajalookaarti A5-1.. A5-2. A5-3.
B. Ajalooallikad – 8 tundi (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 8 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
B1. Teab, et mineviku kohta saab
teavet ajalooallikatest B1-1. B1-2. B1-3.
-
B2. Töötab lihtsamate allikatega B2.-1. B2-2. B2-3.
B3. Kasutab kontekstis
ajalooallikatega seonduvaid
mõisteid kirjalik allikas, suuline
allikas, esemeline allikas
B3-1. . B3-2. B3-3.
C. Eluolu (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 8 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
C1. Kirjeldab mõnda
minevikusündmust ning inimeste
eluolu minevikus
C1-1. C1-2. C1-3.
C2. Leiab õpitu põhjal lihtsamaid
seoseid C2.-1. C2-2. C2-3.
C3. Väljendab oma teadmisi nii
suuliselt kui ka kirjalikult, koostab
kava ja lühijuttu
C3-1. . C3-2. C3-3.
C4. Kasutab ajalookaarti C4-1.. C4-2. C4-3.
D. Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 9tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
D1. Kirjeldab mõnda
minevikusündmust ja inimeste elu
minevikus
D1-1. D1-2. D1-3.
D2. Leiab õpitu põhjal lihtsamaid
seoseid D2.-1. D2-2. D2-3.
D3. Väljendab oma teadmisi nii
suuliselt kui ka kirjalikult, koostab
kava ja lühijuttu
D3-1. . D3-2. D3-3.
-
D4. Kasutab ajalookaarti D4-1.. D4-2. D4-3.
6. klass
A. Muinasaeg – (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 10 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
A1. Kirjeldab muinasaja inimese
eluviisi ja tegevusalasid A1-1. A1-2. A1-3.
A2. Näitab kaardil ja põhjendab,
miks ja mis piirkondades sai alguse
põlluharimine
A2.-1. A2-2. A2-3.
A3. Teab, missuguseid muudatusi
ühiskonnaelus tõi kaasa metallide
kasutusele võtmine
A3-1. . A3-2. A3-3.
A4. Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid kiviaeg, pronksiaeg,
rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus,
sugukond, hõim
A4-1.. A4-2. A4-3.
A5. Teab, et Eesti esimesed
asustusalad olid Pulli ja Kunda
inimasula, ning näitab neid kaardil
A5-1.. A5-2. A5-3.
B. Vanad Idamaad (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
B1. Selgitab, miks, kus ja millal
tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, B1-1. B1-2. B1-3.
-
ning näitab kaardil Egiptust ja
Mesopotaamiat
B2. Selgitab, milline oli vanaaja
riiklik korraldus, kirjeldab vanaaja
elulaadi ja religiooni Egiptuse ning
Mesopotaamia näitel
B2.-1. B2-2. B2-3.
B3. Tunneb vanaaja kultuuri- ja
teadussaavutusi: meditsiini,
matemaatikat, astronoomiat,
kirjandust, kujutavat kunsti,
Egiptuse püramiide ja Babüloni
rippaedu; teab, et esimesed
kirjasüsteemid olid kiilkiri ja
hieroglüüfkiri
B3-1. . B3-2. B3-3.
B4. Teab, et Iisraelis tekkis
monoteistlik religioon; selgitab,
mis on Vana Testament
B4-1.. B4-2. B4-3.
B5. Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid tsivilisatsioon, linnriik,
vaarao, muumia, sfinks, tempel,
püramiid, preester
B5-1. B5-2. B5-3.
B6. Teab, kes olid Thutmosis III,
Ramses II, Tutanhamon,
Hammurabi, Mooses ja Taavet,
ning iseloomustab nende tegevust
B6-1. . B6-2. B6-3.
C. Vana-Kreeka (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
C1. Näitab kaardil Kreetat, Kreekat,
Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat ning
kirjeldab riigi laienemist hellenismi
perioodil
C1-1. C1-2. C1-3.
-
C2. Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon
sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist C2.-1. C2-2. C2-3.
C3. Tunneb Vana-Kreeka
ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel
ning võrdleb neid kirjelduse põhjal
C3-1. . C3-2. C3-3.
C4. Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja
eluolu iseloomulikke jooni järgmistes
valdkondades: kirjandus, teater, religioon,
kunst, sport
C4-1.. C4-2. C4-3.
C5. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa,
türann, aristokraatia, demokraatia,
kodanik, ori, eepos, olümpiamängud,
teater, tragöödia, komöödia, skulptuur,
Trooja sõda, hellenid, tähestik
C5-1. C5-2. C5-3.
C6. Teab, kes olid Zeus, Herakles,
Homeros, Herodotos, Perikles ja
Aleksander Suur, ning iseloomustab nende
tegevust
C6-1. C6-2. C6-3.
D. Vana-Rooma (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
D1. Näitab kaardil Apenniini poolsaart,
Vahemerd, Kartaagot, Roomat,
Konstantinoopolit, Ida-Roomat ja Lääne-
Roomat
D1-1. D1-2. D1-3.
D2. Teab Rooma riigi tekkelugu ning
näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja
selle laienemist
D2.-1. D2-2. D2-3.
D3. Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel D3-1. . D3-2. D3-3.
D4. Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma
riigis
D4-1.. D4-2. D4-3.
D5. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid D5-1. D5-2. D5-3.
-
vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum,
patriits, plebei, konsul, senat,
rahvatribuun, orjandus, amfiteater,
gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus,
piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma,
Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol,
ladina keel
D6. Teab, kes olid Romulus, Hannibal,
Caesar, Augustus ja Jeesus Kristus, ning
iseloomustab nende tegevust
D6-1. D6-2. D6-3.
III kooliaste
7. klass
A. Maailm keskajal 476-1492 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 50 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
A1. Iseloomustab läänikorda,
feodaalset hierarhiat, seisuslikku
ühiskonda, naturaalmajandust,
talupoegade ja feodaalide elulaadi;
kiriku osa keskaja ühiskonnas ning
kultuuripärandi säilitajana ja
maailmapildi kujundajana; teab,
kuhu tekkisid keskaegsed
A1-1. A1-2. A1-3.
A2. Iseloomustab Frangi riigi
osatähtsust varakeskaegses
ühiskonnas ja Frangi riigi
jagunemist
A2.-1. A2-2. A2-3.
A3. Iseloomustab araabia kultuuri
ja selle mõju Euroopale, näitab
kaardil araablaste vallutusi
A3-1. . A3-2. A3-3.
-
A4. Kirjeldab viikingite elu,
nimetab ja näitab kaardil nende
retkede põhisuundi
A4-1.. A4-2. A4-3.
A5. Toob esile ristisõdade
eesmärgid ja tulemused
A5-1.. A5-2. A5-3.
A6. Nimetab Eesti
muinasmaakondi ja suuremaid
linnuseid, iseloomustab eestlaste
eluolu muinasaja lõpul, Eesti
ristiusustamist ja muistset
vabadusvõitlust
A6.-1. A6-2. A6-3.
A7. Teab, kuidas kujunes Bütsantsi
riik ning tekkis Vana-Vene riik
A7-1. . A7-2. A7-3.
A8. Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid paavst, patriarh, piiskop,
preester, munk, nunn, senjöör,
vasall, feodaal, pärisori, Inglise
parlament, raad, tsunft, gild,
Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu,
Liivi Ordu, romaani stiil, gooti
stiil, koraan, Muhamed, mošee,
Meka
A8-1.. A8-2. A8-3.
A9. Teab, kes olid Karl Suur ja
Justinianus I, ning iseloomustab
nende tegevust
A9-1.. A9-2. A9-3.
B. Maailm varauusajal 1492-1600 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
B1. Teab, kuidas mõjutasid
varauusaegset ühiskonda
maadeavastused, tehnoloogia areng
ja reformatsioon
B1-1. B1-2. B1-3.
-
B2. Iseloomustab Eesti arengut 16.
sajandil, majanduse ja linnade
arengut ning reformatsiooni
mõju
B2.-1. B2-2. B2-3.
B3. Seletab Liivi sõja põhjusi ja
tagajärgi
B3-1. . B3-2. B3-3.
B4. Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid maadeavastused,
reformatsioon, protestandid, luteri
usk, renessanss, humanism
B4-1.. B4-2. B4-3.
B5. Teab, kes olid Kolumbus,
Martin Luther ja Leonardo da
Vinci, ning iseloomustab nende
tegevust
B5-1. B5-2. B5-3.
8. klass
A. Maailm 1600-1815 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 35 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
A1. Teab, mis muutused toimusid
Rootsi ja Vene ajal Eesti
võimukorralduses, talurahva elus,
hariduses ja kultuuris ning mis olid
Põhjasõja tagajärjed Eestile
A1-1. A1-2. A1-3.
A2. Iseloomustab
valitsemiskorralduse muutusi
uusajal: seisuslik riik, absolutism,
valgustatud absolutism,
parlamentarism
A2.-1. A2-2. A2-3.
A3. Selgitab Prantsuse
revolutsiooni ning Napoleoni
reformide põhjusi, tagajärgi ja
A3-1. . A3-2. A3-3.
-
mõju
A4. Toob esile ühiskonna
ümberkorraldamise võimalusi
reformide ja revolutsiooni teel ning
saab aru, mille poolest need
erinevad
A4-1.. A4-2. A4-3.
A5. Teab, mis muutused toimusid
Euroopa poliitilisel kaardil
Vestfaali rahu ning Viini kongressi
tulemusena, ning näitab neid
kaardil
A5-1.. A5-2. A5-3.
A6. Teab, kuidas tekkisid
Ameerika Ühendriigid, ja
iseloomustab Ameerika
Ühendriikide riigikorraldust
A6.-1. A6-2. A6-3.
A7. Iseloomustab baroki ja
klassitsismi põhijooni
A7-1. . A7-2. A7-3.
A8. Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid valgustus, reform,
revolutsioon, restauratsioon,
absolutism, parlamentarism
A8-1.. A8-2. A8-3.
A9. Teab, kes olid Napoleon, Louis
XIV, Peeter I ja Voltaire, ning
iseloomustab nende tegevust
A9-1.. A9-2. A9-3.
B. Maailm 1815-1918 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 35 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
B1. Näitab kaardil Esimeses
maailmasõjas osalenud riikide liite B1-1. B1-2. B1-3.
B2. Iseloomustab rahvuslikku
liikumist Eestis ja Euroopas B2.-1. B2-2. B2-3.
B3. Selgitab Eesti iseseisvumist B3-1. . B3-2. B3-3.
B4. Teab Esimese maailmasõja
põhjusi ja tagajärgi
B4-1.. B4-2. B4-3.
B5. Iseloomustab 19. sajandi ja 20. B5-1. B5-2. B5-3.
-
sajandi alguse peamisi
kultuurisaavutusi
B6. Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid rahvusriik, monopol,
linnastumine, rahvuslik liikumine,
venestamine, autonoomia, Antant,
Kolmikliit, liberalism,
konservatism, sotsialism
B6-1. . B6-2. B6-3.
9. klass
A. Maailm kahe maailmasõja vahel 1918-1939 (õppega seotud orienteeruv maht - 25 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
A1. Näitab kaardil
Esimese
maailmasõja järel
toimunud muutusi
(Versailles' süsteem)
A1-1. Leiab kaardil
üles info, mis on
seotud Esimese
maailmasõja järel
toimunud muutustega
(Versailles' süsteem).
A1-2. Leiab kaardil üles
info, mis on seotud
Esimese maailmasõja
järel toimunud
muutustega (Versailles'
süsteem) ja osutab
nendele. Lisab juurde
selgitused tuginedes
ajaloolistele faktidele.
A1-3. Leiab kaardil üles info,
mis on seotud Esimese
maailmasõja järel toimunud
muutustega (Versailles'
süsteem) ja osutab nendele.
Lisab juurde selgitused ja
vajalikud põhjendused ning
hinnangud tuginedes
ajaloolistele faktidele.
A2. Toob esile
rahvusvahelise
olukorra teravnemise
põhjusi 1930. aastail
A2-1. Loetleb
rahvusvahelise
olukorra teravnemise
põhjusi 1930. aastail.
A2-2. Loetleb ja
illustreerib näidetega
rahvusvahelise olukorra
teravnemise põhjusi
1930. aastail.
A2-3. Loetleb ja illustreerib
näidetega rahvusvahelise
olukorra teravnemise põhjusi
1930. aastail, esitades
põhjused olulisuse pingeraes,
mida põhjendab.
A3. Iseloomustab A3-1. Toob esile A3-2. Toob esile A3-3. Toob esile
-
ning võrdleb
demokraatlikku ja
diktatuurset
ühiskonda
demokraatliku ja
diktatuurse ühiskonna
iseloomulikud
tunnused ning
kõrvutab sarnasusi ja
erinevusi.
demokraatliku ja
diktatuurse ühiskonna
iseloomulikud tunnused
ning kõrvutab sarnasusi
ja erinevusi, tuginedes
konkreetsetele faktidele
ja näidetele.
demokraatliku ja diktatuurse
ühiskonna iseloomulikud
tunnused ning kõrvutab
sarnasusi ja erinevusi,
tuginedes konkreetsetele
faktidele ja näidetele.
Kirjeldab inimeste olukorda
demokraatlikus ja
diktatuurses ühiskonnas,
asetades ennast minevikus
elanud inimese olukorda.
A4. Iseloomustab
ning võrdleb Eesti
Vabariigi arengut
demokraatliku
parlamentarismi
aastail ja vaikival
ajastul
A4-1. Toob esile
Eesti Vabariigi
demokraatliku
parlamentarismi
aastate ja vaikiva
ajastu iseloomulikud
tunnused ning
kõrvutab sarnasusi ja
erinevusi.
A4-2. Toob esile Eesti
Vabariigi demokraatliku
parlamentarismi aastate
ja vaikiva ajastu
iseloomulikud tunnused
ning kõrvutab sarnasusi
ja erinevusi, tuginedes
konkreetsetele faktidele
ja näidetele.
A4-3. Toob esile Eesti
Vabariigi demokraatliku
parlamentarismi aastate ja
vaikiva ajastu iseloomulikud
tunnused ning kõrvutab
sarnasusi ja erinevusi,
tuginedes konkreetsetele
faktidele ja näidetele. Annab
hinnangu Eesti Vabariigi
arengule demokraatliku
parlamentarismi aastail ja
vaikival ajastul ning
põhjendab hinnangut näidete
kaudu.
A5. Iseloomustab
kultuuri arengut ja
eluolu Eesti
Vabariigis ning
maailmas, nimetab
uusi kultuurinähtusi
ja tähtsamaid
A5-1. Loetleb
olulisemad kultuuri
arengu ja eluolu
muutused kahe
maailmasõja vahel
Eesti Vabariigis ning
maailmas.
A5-2. Loetleb olulisemad
kultuuri arengu ja eluolu
muutused kahe
maailmasõja vahel Eesti
Vabariigis ning
maailmas. Töötades
erinevate ajalooallikatega
A5-3. Loetleb olulisemad
kultuuri arengu ja eluolu
muutused kahe maailmasõja
vahel Eesti Vabariigis ning
maailmas. Töötades
erinevate ajalooallikatega
toob esile uusi
-
kultuurisaavutusi toob esile uusi
kultuurinähtusi ja
tähtsamaid
kultuurisaavutusi.
kultuurinähtusi ja tähtsamaid
kultuurisaavutusi. Seostab
Eesti Vabariigis toimunu
maailmas toimunuga.
A6. Seletab ja
kasutab kontekstis
mõisteid
demokraatia,
diktatuur,
autoritarism,
totalitarism,
ideoloogia, fašism,
kommunism,
natsionaalsotsialism,
repressioon,
Rahvaste Liit,
Versailles' süsteem,
vaikiv ajastu,
parlamentarism,
Tartu rahu
A6-1. Avab mõisted
demokraatia,
diktatuur,
autoritarism,
totalitarism,
ideoloogia, fašism,
kommunism,
natsionaalsotsialism,
repressioon, Rahvaste
Liit, Versailles'
süsteem, vaikiv
ajastu,
parlamentarism,
Tartu rahu näidete
varal.
A6-2. Avab mõisted
demokraatia, diktatuur,
autoritarism,
totalitarism, ideoloogia,
fašism, kommunism,
natsionaalsotsialism,
repressioon, Rahvaste
Liit, Versailles' süsteem,
vaikiv ajastu,
parlamentarism, Tartu
rahu näidete varal.
Kasutab mõisteid
kontekstis sündmuste ja
protsesside kirjeldamisel.
A6-3. Avab mõisted
demokraatia, diktatuur,
autoritarism, totalitarism,
ideoloogia, fašism,
kommunism,
natsionaalsotsialism,
repressioon, Rahvaste Liit,
Versailles' süsteem, vaikiv
ajastu, parlamentarism,
Tartu rahu näidete varal.
Kasutab mõisteid kontekstis
sündmuste ja protsesside
kirjeldamisel ja oma
seisukoha ning põhjenduse
väljendamisel.
A7. Teab, kes olid
Jossif Stalin, Benito
Mussolini, Adolf
Hitler, Franklin
Delano Roosevelt,
Konstantin Päts ja
Jaan Tõnisson, ning
iseloomustab nende
tegevust
A7-1. Loetleb nende
ajalooliste isikutega
seotud olulisemad
sündmused ja
protsessid.
A7-2. Loetleb nende
ajalooliste isikutega
seotud olulisemad
sündmused ja protsessid
ning toob esile nende
isikute tegevuse mõju
ajaloolise keskkonna
kujunemisel.
A7-3. Loetleb nende
ajalooliste isikutega seotud
olulisemad sündmused ja
protsessid ning toob esile
nende isikute tegevuse mõju
ajaloolise keskkonna
kujunemisel. Annab
hinnangu nende ajalooliste
isikute tegevusele ja
põhjendab seda.
B. Teine maailmasõda 1939-1945 (õppega seotud orienteeruv maht - 10 tundi)
-
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
B1. Näitab kaardil
Teise maailmasõja
sõjategevust
Idarindel,
Läänerindel, Vaiksel
ookeanil ja Põhja-
Aafrikas ning
muudatusi Teise
maailmasõja järel
B1-1. Leiab
ajalookaardil üles
vajaliku info, mis
iseloomustab Teise
maailmasõja
sõjategevust
Idarindel,
Läänerindel, Vaiksel
ookeanil ja Põhja-
Aafrikas ning
muudatusi Teise
maailmasõja järel.
B1-2. Leiab ajalookaardil
üles vajaliku info, mis
iseloomustab Teise
maailmasõja sõjategevust
Idarindel, Läänerindel,
Vaiksel ookeanil ja Põhja-
Aafrikas ning muudatusi
Teise maailmasõja järel.
Lisab juurde selgitused
tuginedes ajaloolistele
faktidele.
B1-3. Leiab ajalookaardil
üles vajaliku info, mis
iseloomustab Teise
maailmasõja sõjategevust
Idarindel, Läänerindel,
Vaiksel ookeanil ja Põhja-
Aafrikas ning muudatusi
Teise maailmasõja järel.
Lisab juurde selgitused ja
vajalikud põhjendused ning
hinnangud tuginedes
ajaloolistele faktidele.
B2. Iseloomustab,
milline oli
rahvusvaheline
olukord Teise
maailmasõja eel, ja
toob esile Teise
maailmasõja
puhkemise põhjusi
B2-1. Toob esile
olulisemad enne
Teist maailmasõda
rahvusvahelist
olukorda
iseloomustavad
jooned. Loetleb
Teise maailmasõja
puhkemise põhjusi.
B2-2. Toob esile
olulisemad enne Teist
maailmasõda
rahvusvahelist olukorda
iseloomustavad jooned
ning illustreerib neid
teemakohaste faktidega.
Loetleb Teise
maailmasõja puhkemise
põhjusi koos
illustreerivate näidetega.
B2-3. Toob esile olulisemad
enne Teist maailmasõda
rahvusvahelist olukorda
iseloomustavad jooned ning
illustreerib neid
teemakohaste faktidega.
Loetleb Teise maailmasõja
puhkemise põhjusi koos
illustreerivate näidetega.
Esitab oma põhjendatud
arvamuse, millised
rahvusvahelise olukorra
joontest ja loetletud
põhjustest olid olulisemad
teise maailmasõja puhkemise
-
seisukohast.
B3. Selgitab MRP ja
baaside lepingu
tähtsust Eesti ajaloos
B3-1. Toob esile
MRP ja baaside
lepingu tagajärjed
Eestile ja seostab
neid järgnevate
sündmustega.
B3-2. Toob esile MRP ja
baaside lepingu tagajärjed
Eestile ja seostab neid
järgnevate sündmustega.
Annab hinnangu
nimetatud sündmustele ja
põhjendab seda.
B3-3. Toob esile MRP ja
baaside lepingu tagajärjed
Eestile ja seostab neid
järgnevate sündmustega.
Annab hinnangu MRP-le ja
baaside lepingule ning
põhjendab seda. Suudab
kriitiliselt hinnata erinevaid
käsitlusi nimetatud
sündmuste kohta ning oma
seisukohti põhjendada.
B4. Iseloomustab
Eesti Vabariigi
iseseisvuse
kaotamist
B4-1. Kirjeldab
sündmuste
kronoloogiat, mis
viisid Eesti Vabariigi
iseseisvuse
kaotamiseni.
B4-2. Kirjeldab
sündmuste kronoloogiat,
mis viisid Eesti Vabariigi
iseseisvuse kaotamiseni.
Seostab neid sündmusi
ajalooliste isikute ja
rahvusvahelise
olukorraga.
B4-3. Kirjeldab sündmuste
kronoloogiat, mis viisid Eesti
Vabariigi iseseisvuse
kaotamiseni. Seostab neid
sündmusi ajalooliste isikute
ja rahvusvahelise olukorraga.
Toob esile võimalikud
alternatiivid nimetatud
sündmuste kontekstis ning
põhjendab neid.
B5. Teab, millal
algas ja lõppes Teine
maailmasõda, toob
esile Teise
maailmasõja
tulemused ja
tagajärjed
B5-1. Nimetab Teise
maailmasõja algus-
ja lõpuaja, võitja- ja
kaotajariigid.
B5-2. Nimetab Teise
maailmasõja algus- ja
lõpuaja, võitja- ja
kaotajariigid. Toob esile
olulised muutused
maailmas Teise
maailmasõja järel –
olulisemad tulemused ja
tagajärjed.
B5-3. Nimetab Teise
maailmasõja algus- ja
lõpuaja, võitja- ja
kaotajariigid. Toob esile
olulised muutused maailmas
Teise maailmasõja järel –
olulisemad tulemused ja
tagajärjed. Annab
põhjendatud hinnangu Teise
maailmasõja tulemustele ja
-
tagajärgedele.
B6. Teab, mis riigid
tegutsesid koostöös
Saksamaaga ning
mis riikidest
moodustus Hitleri-
vastane koalitsioon
B6-1. Nimetab riigid,
mis tegutsesid
koostöös
Saksamaaga ning
riigid, moodustus
Hitleri-vastane
koalitsiooni.
B6-2. Nimetab riigid, mis
tegutsesid koostöös
Saksamaaga ning riigid,
moodustus Hitleri-vastane
koalitsiooni. Seostab
koalitsioonide kujunemist
ajaloolise keskkonnaga
ning ajalooliste isikutega.
B6-3. Nimetab riigid, mis
tegutsesid koostöös
Saksamaaga ning riigid,
moodustus Hitleri-vastane
koalitsiooni. Seostab
koalitsioonide kujunemist
ajaloolise keskkonnaga ning
ajalooliste isikutega.
Põhjendab, miks sellised
koalitsioonid kujunesid.
B7. Seletab ja
kasutab kontekstis
mõisteid MRP,
holokaust,
küüditamine,
baaside leping,
okupatsioon, ÜRO
B7-1. Avab mõiste
näidete varal.
B7-2. Avab mõiste
näidete varal. Kasutab
mõisteid kontekstis
sündmuste ja protsesside
kirjeldamisel.
B7-3. Avab mõiste näidete
varal. Kasutab mõisteid
kontekstis sündmuste ja
protsesside kirjeldamisel ja
oma seisukoha ning
põhjenduse väljendamisel.
C. Maailm pärast Teist maailmasõda 1945-2000 (õppega seotud orienteeruv maht - 35 tundi)
Õpitulemused
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
C1. Iseloomustab
külma sõja olemust
ning toob esile selle
avaldumise
valdkonnad ja
vormid
C1-1. Iseloomustab,
kasutades
teabeallikana õpikut,
külma sõja olemust
ning toob esile selle
avaldumise
valdkonnad ja
vormid.
C1-2. Iseloomustab,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
külma sõja olemust ning
toob esile selle
avaldumise valdkonnad ja
vormid.
C1-3. Iseloomustab,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
külma sõja olemust ning toob
esile selle avaldumise
valdkonnad ja vormid.
Hindab kriitiliselt kasutatud
teabeallikate usaldusväärsust.
C2. Näitab kaardil
olulisemaid külma
C2-1. Leiab
ajalookaardil üles
C2-2. Leiab ajalookaardil
üles vajaliku info, mis
C2-3. Leiab ajalookaardil
-
sõja aegseid
kriisikoldeid ja
muutusi maailma
poliitilisel kaardil
1990. aastail
vajaliku info, mis
iseloomustavad
külma sõja aegseid
kriisikoldeid ja
muutusi maailma
poliitilisel kaardil
1990. aastail.
iseloomustavad külma
sõja aegseid kriisikoldeid
ja muutusi maailma
poliitilisel kaardil 1990.
aastail. Lisab juurde
kirjeldavad selgitused
tuginedes ajaloolistele
faktidele.
üles vajaliku info, mis
iseloomustavad külma sõja
aegseid kriisikoldeid ja
muutusi maailma poliitilisel
kaardil 1990. aastail. Lisab
juurde kirjeldavad selgitused
ja vajalikud põhjendused
ning hinnangud tuginedes
ajaloolistele faktidele.
C3. Iseloomustab
tööstusriikide
arengut USA ja
Saksamaa
Liitvabariigi näitel
C3-1. Iseloomustab,
kasutades
teabeallikana õpikut,
tööstusriikide
arengut USA ja
Saksamaa
Liitvabariigi näitel.
C3-2. Iseloomustab,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
tööstusriikide arengut
USA ja Saksamaa
Liitvabariigi näitel.
C3-3. Iseloomustab,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
tööstusriikide arengut USA
ja Saksamaa Liitvabariigi
näitel. Iseloomustab ka teiste
olulisemate tööstusriikide
arengut.
C4. Iseloomustab
kommunistlikku
ühiskonda NSV
Liidu näitel ning
Eesti arengut NSV
Liidu koosseisus
C4-1. Iseloomustab,
kasutades
teabeallikana õpikut,
kommunistlikku
ühiskonda NSV
Liidu näitel ning
Eesti arengut NSV
Liidu koosseisus.
C4-2. Iseloomustab,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
kommunistlikku
ühiskonda NSV Liidu
näitel ning Eesti arengut
NSV Liidu koosseisus.
C4-3. Iseloomustab,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
kommunistlikku ühiskonda
NSV Liidu näitel ning Eesti
arengut NSV Liidu
koosseisus. Suudab
põhjendada erinevates
teabeallikates esinevate
vastandlike käsitluste
põhjusi.
C5. Toob esile
kommunistliku
süsteemi
C5-1. Toob esile,
kasutades
teabeallikana õpikut,
C5-2. Toob esile,
kasutades peale õpiku
täiendavaid teabeallikaid,
C5-3. Toob esile, kasutades
peale õpiku täiendavaid
teabeallikaid, kommunistliku
-
kokkuvarisemise
põhjused ja
tagajärjed
kommunistliku
süsteemi
kokkuvarisemise
põhjused ja
tagajärjed.
kommunistliku süsteemi
kokkuvarisemise
põhjused ja tagajärjed.
süsteemi kokkuvarisemise
põhjused ja tagajärjed.
Iseloomustab nimetatud
protsesside mõju maailma
erinevatele regioonidele.
C6. Analüüsib Eesti
iseseisvuse
taastamist ja Eesti
Vabariigi arengut
C6-1. Iseloomustab,
kasutades
teabeallikana õpikut,
Eesti iseseisvuse
taastamist ja Eesti
Vabariigi arengut.
C6-2. Iseloomustab,
kasutades teabeallikana
õpikut, Eesti iseseisvuse
taastamist ja Eesti
Vabariigi arengut. Toob
esile Eesti iseseisvuse
taastamist soodustavad ja
takistavad tegurid ning
Eesti Vabariigi arengu
positiivsed ja negatiivsed
küljed.
C6-3. Iseloomustab,
kasutades teabeallikana
õpikut, Eesti iseseisvuse
taastamist ja Eesti Vabariigi
arengut. Toob esile Eesti
iseseisvuse taastamist
soodustavad ja takistavad
tegurid ning Eesti Vabariigi
arengu positiivsed ja
negatiivsed küljed. Annab
hinnangu, tuues välja nii
positiivsed kui negatiivsed
aspektid, koos põhjendusega
Eesti Vabariigi senisele
arengule.
C7. Iseloomustab
kultuuri ja eluolu 20.
sajandil
C7-1. Iseloomustab,
kasutades
teabeallikana õpikut,
kultuuri ja eluolu 20.
sajandil.
C7-2. Iseloomustab,
kasutades teabeallikana
õpikut, kultuuri ja eluolu
20. sajandil. Toob esile
negatiivsed ja positiivsed
tendentsid.
C7-3. Iseloomustab,
kasutades teabeallikana
õpikut, kultuuri ja eluolu 20.
sajandil. Toob esile
negatiivsed ja positiivsed
tendentsid. Hindab kriitiliselt
arengutrende ning seostab
seda iseenda tulevikuga.
C8. Seletab ja
kasutab kontekstis
mõisteid perestroika,
glasnost, külm sõda,
C8-1. Avab mõiste
näidete varal.
C8-2. Avab mõiste
näidete varal. Kasutab
mõisteid kontekstis
sündmuste ja protsesside
C8-3. Avab mõiste näidete
varal. Kasutab mõisteid
kontekstis sündmuste ja
protsesside kirjeldamisel ja
-
kriisikolle,
kollektiviseerimine,
industrialiseerimine,
plaanimajandus,
massirepressioon,
Atlandi Harta,
Euroopa Liit, NATO,
Balti kett, laulev
revolutsioon
kirjeldamisel. oma seisukoha ning
põhjenduse väljendamisel.
C9. Teab, kes olid
Mihhail Gorbatšov,
Boris Jeltsin, Arnold
Rüütel, Lennart
Meri, Edgar Savisaar
ja Mart Laar, ning
iseloomustab nende
tegevust
C9-1. Loetleb nende
ajalooliste isikutega
seotud olulisemad
sündmused ja
protsessid.
C9-2. Loetleb nende
ajalooliste isikutega
seotud olulisemad
sündmused ja protsessid
ning toob esile nende
isikute tegevuse mõju
ajaloolise keskkonna
kujunemisel.
C9-3. Loetleb nende
ajalooliste isikutega seotud
olulisemad sündmused ja
protsessid ning toob esile
nende isikute tegevuse mõju
ajaloolise keskkonna
kujunemisel, andes hinnangu
nende tegevusele.
top related