algas euroopa kultuuripärandiaasta 2018 - sm · kas teadsid, et seto lauluema anne vabar-nalt on...

JAANUAR 2018 Nr. 01 (202)

Algas Euroopa kultuuripärandiaasta 2018Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabar-nalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes “Ilias” on umbes 15 700 värssi? Oma vanavana-ema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna.

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tä-helepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuu-ripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.

Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mä-lestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikka-lik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav.

Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, tõusmaks tä-hena maailmalavadele, nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Saab pakkuda elamusi Eesti toidupärandit kasutades, maastikest ja mustritest inspiratsiooni saades pakkuda ihaldusväärset moekunstis.

Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osa-lemisväärset seminaridest digipärandikogumisakt-sioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni....

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripä-randiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripä-randi rolli ühiskonnas laiemalt.

Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripäran-diaasta 7. detsembril Milanos toimunud Euroopa kul-tuurifoorumil, kus kõne pidas ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt ma-jandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand. „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles kultuuriminister.

Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajan-dat sünnipäeva. „Praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile. Teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomises-se, talletamisse ja kasutamisse. Euroopa kultuuripä-randiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku

kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Indrek Saar.

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordinee-rib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloo-rinõukoguga. Euroopa kultuuripärandiaasta Eestis

Kultuuripärandiaasta Eesti sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumis-aktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsiooni-deni, tööstuspärandimatkadest muinasjutuõhtuteni. Kalender täieneb pidevalt ja on saadaval www.paran-diaasta.ee.Siin mõned näited:Pärandikogumisaktsioon

Kutsume noori ja lapsi üles salvestama (filmima või helisalvestama) oma vanavanemalt üht (või ena-mat) tähenduslikku lugu või laulu. Meie lapsepõlve ilmestab sageli vanavanema korduvalt räägitud lugu. Vahel meeldis mõni jutt rääkijale nii, et ta seda alatasa uuesti ja uuesti jutustas. Samuti võib eluks ajaks meelde jääda vanavanema lauldud laul, olgu see esitatud magama jäämiseks, naljatamiseks või lihtsalt jõudehetke mööda saatmiseks. Kavandatava sündmuse eesmärk on koguda igalt vanavanemalt või mõnelt teiselt vanemalt sugulaselt üks lugu või laul. Vanavanemalt kuuldud lugu võib ka ise ümber jutustada või laulda.

Jakob Hurda „hullust ideest“, üleskutsest koguda kokku eesti rahvapärimus, möödub 2018. aastal 130 aastat. Juba 2014. aastal on Valdur Mikita tõstatanud

küsimuse, kuidas ühendada Eestis asuv digitaalne ressurss põliskultuuriga. Pärandikogumisaktsioon on otseseks sammuks selle igaühe kodus elava päri-muskultuuri edukal tänapäeva toomisel ning tänapäe-va noorteni jõudmisel.

Salvestusi võib teha 2018. aasta kevadest sügiseni ning neid saab hakata saatma Eesti Rahvaluule Arhii-vi spetsiaalse mobiilirakenduse kaudu. Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad.

Folkloorirühmade ühised sanditamised ja gruppide külaskäigud. Kohalikes rahvamajades toimuvad ava-likud kadri- ja mardikarnevalid või sanditamise-tee-malised pärimuspeod, kus tutvustatakse kombeid ja tantsitakse-lauldakse folkloorseid tantse pärast päe-vast sanditamas käimist.Loe ja kuula kogu aasta jooksul:- Kuula kogu aasta jooksul Vikerraadio „Huvitaja“

saadet kolmapäeviti – algab pärast kella 10seid uudiseid. Räägime seal igal kolmapäeval kultuuri-pärandiga seotud teemadel.

- Loe: www.parandiaasta.ee- Liitu Facebookis: https://www.facebook.com/kultuu-

riparandiaasta/

Annela LAANEOTS,Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

projektijuht

Sünnipäeva-kingitused EestileEesti Vabariigi 100. sünnipäev annab meile kõigile võimaluse tunda kinkimisrõõmu. Ja see võimalus on kestnud ja kestab kogu juu-belikava kestel, seega siis 3 aastat – 2017. aasta kevadest 2020. aasta veebruarini. On rõõm jälgida, millist fantaasialendu on inimestes tekitanud soov Eestimaad oma kingitusega rikastada, huvitavamaks ning kirevamaks muuta, olgu tegemist suurte, riigi tasandil ettevõtmistega või lasteaia laste siiraste, omaloominguliste kinkidega. Sünnipäeval on kinkide avamine alati pidulik hetk – heidame meiegi pilgu oma kodumaale pühendatud kingitustele. Mõis-tagi saame tutvustada vaid üliväikest osa sellest huvitavast kollektsioonist, pealegi tehtud juhusliku valiku aluselJuubeliaasta juhatati sisse 31. detsembril Vabaduse väljakul eriprogrammiga „Sajaga juubeliaastasse“.31. detsembril selgus rahvahääletuse tulemusel Ees-ti juubelitort – Marju Männiku muraka-kodujuustu tort musta leiva ja köömnenapsuga. See tort jõuab presi-dendi vastuvõtule ja Eesti inimeste pidulauale. Kuni jaanuari lõpuni saavad kõik veebiportaalis www. Ev100kutse.ee üles laadida oma rõõmsameelne portreefoto, näitamaks, kui toredad inimesed Eestis elavad ja kutsumaks kõiki Eestisse meie 100. sünni-päeva tähistama.Etendusasutuste Liit ja Eesti teatrid kingivad vabariigi sünnipäevaks teatrisarja „Sajandi lugu“, milles osa-leb 22 teatrit ja kus igal kuul sünnib uus lavastus, mis käsitleb viimase saja aasta üht aastakümmet. Selle-ga plaanitakse tuua publiku ette Eesti sajandipikkune lugu. Sari lõpeb 2018. aasta septembris kõigi „Sajan-di loo“ lavastuste etendusmaratoniga. Osa lavastusi jääb teatrite repertuaari pikemaks ajaks, osa tuuakse lavale vaid teatud arv kordi. Aadressil 100kingitust.ee on avatud veebipood, kust saab tellida Eesti Vabariik 100 sümbolitega tooteid. Reiting PR annab oma panuse, et meie riigikeelt rää-gitaks ja kirjutataks korrektselt. Projekt „Tagasi kooli“ kingib 100 e-külalistundi. Eestimaalastele kingitakse doonoriverd. Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste vabatahtlikud merepäästjad tähistavad Eesti 100. sünnipäeva üm-ber Eesti sõitmisega. Külastatakse 100 sadamat. Vormsi lindudele kingitakse 100 pesakasti. Eesti Kunstikooli õpilased ehitasid lugejale 1000 raa-matust koosneva trooni, millega kutsuti noori kunst-nikke Eesti rahvaraamatukogudes oma teostest näi-tusi looma. Matkasari „Isamaa ilu otsides“. Nõmmel tehakse mälumängu Eesti 100 sündmuste meenutamiseks. Tartumaa rahvatantsijad korraldavad tantsupeo „Vaba sada“. MTÜ Kuressaare Edukontor kutsub vaatama Eesti tulevikku mõttetalgute ja vestlusõhtutega „Eesti Va-bariik 200 ehk tuleviku ettevõtlus ja elu tagasi Eesti äärealadele“. Kärdlas on näitus „Õun on eestlase moodi ehk 10x10 Eesti maitset“.Raamatukogud korraldavad huvitavaid näitusi. Nii on Tallinnas Torupilli raamatukogus näitus „Kolm Naksit-ralli“, Põltsamaa Raamatukogus näitus „Sajandi 100 põltsamaalast“, Alu raamatukogus Ene Nurmsalu fotonäitus „Loodusel külas“, Tamsalu raamatukogus Marianne Lapini loodusfotode näitus, Raplamaal kuulutati välja projekt „Kunst raamatukokku“ jne.Maaülikool korraldab rändnäituse „100 teraviljapee-nart Maaülikoolis“. Kõik juubeliaastal välismaal sündinud Eesti lapsed saavad kingituseks raamatu „Pisike puu“.

Talv ei jäänud taevassse

ELUKAARELUKAAR 32

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on Järvamaal te-gutsevatest hoolekandeasutustest vanim ja suurim. 1.oktoobril 1950. aastal alustanud Koeru Invaliidide-kodust on tänaseks saanud hoolekandeasutus, mis osutab kümmet erinevat tervishoiu- ja sotsiaalteenust eakatele ja psüühiliste erivajadustega inimestele. Pika ajalooga hoolekandeasutus on oma klientidele toetav, hoidev ja hooliv kodu ning asukoht Koeru ale-viku südames võimaldab neil sotsialiseeruda ka ko-haliku kogukonnaga. Päevakeskusel on hea koostöö vallas tegutsevate eakate ühendustega (Koeru Eaka-te Seltsing „Kanarbik“ jt) ning seeläbi korraldame igal aastal ühiseid üritusi ning esinemisi.

Päevakeskuse peaülesanne on oma hoolealus-tele töötegevuste ja muude kliendi suunamiskirjas ja rehabilitatsiooniplaanis toodud aktiviseerivate te-gevuste pakkumine. Samuti on meie vastutusel ka eakate inimeste ja dementsete isikute erinevatesse tegevustesse kaasamine, et nende elu mõtestatult sisustada ning aidata kaasa vaimuerksuse ja füüsise säilimisele.

Noorematele, peamiselt erihoolekandeteenuste klientidele, pakume töiseid tegevusi (suvel aia- ja

haljastustööd, heakorratööd, koristamine, käsi-tööesemete valmistamine jms). Kõik hooldekeskuse elanikud saavad osaleda mitmetes huvi- ja käsitöö-ringides.

Huviringidest tegutsevad aktiivselt laulu-, tantsu-, võimlemis-, ratastoolitantsu, näite- ja rütmipilliring. Eraldi toimuvad laulu- ja liikumistunnid dementsetele inimestele. Hästi toimib tajutuba, kus mängib rahus-tav muusika ning inimestel on võimalus omaette olla.

Traditsioonilisi üritusi on meil välja kujunenud mitmeid. Näiteks on kindel koht kalendris kevadeti teatrikuu raames toimuval näitemängupäeval, kus on võimalus näha meie oma näiteringi esinemist ja ka kohaliku lasteaia ja koolilaste teatritükke. Sellel aastal toimub juba kuuendat korda suvine suurüritus – Koe-ru Hooldekeskuse laulu- ja tantsupidu, kus esinevad nii hooldekeskuse laulu- ja tantsurühmad kui ka kü-lalisesinejad mujalt. Septembrikuu teine pühapäev, vanavanemate päev, on meie majas alati imeline, hooldekeskuse saali kogunevad seda päeva tähis-tama meie maja vanavanemad, nende lähedased ja külalised. Väga positiivset tagasisidet on meie ini-mestelt saanud kõik Eesti rahvakalendritähtpäevade

tähistamised.Õpitud oskusi aitavad meeles hoida ka igapäeva-

sed tavapärasemad huvitegevused – olgu selleks siis joonistamine, värvimine, lõikamine, õmblemine, voolimine või kudumine telgedel ja varrastel. Popu-laarsed on kaks korda aastas klientide valmistatud käsitööesemete näitused ning laadad.

Heaks vahelduseks on päevakeskuse korraldatud ekskursioonid ja väljasõidud Eestimaa kaunitesse paikadesse, samuti teatrikülastused või hoopiski kü-lalisesinejate esinemised meie juures.

Koeru Hooldekeskus soovib läbi oma päevakesku-se tegevuste rikastada kõikide klientide igapäevaelu, pakkudes erinevaid huvitegevusi ja võimalust osale-da vahvatel ühisüritustel, mis teeksid inimeste meele rõõmsaks ja tooksid suule naeratuse, paneksid het-kekski unustama muremõtted ning tekitaksid päeva lõpuks südamesse hea tunde. Elamist väärt tunde. Ja nii igal päeval.

Annely PEREJAINEN,SA Koeru Hooldekeskus,

päevakeskuse vanemtegevusjuhendaja

Kehra Sotsiaalkeskus asutati 2005. aasta algus-päevadel Anija Vallavalitsuse hallatava asutusena. Struktuuris on päevakeskus ja sotsiaalelamu. Sot-siaalkeskuse koosseisu kuuluvad juhataja kõrval kaks tegevusjuhendajat, kaks koristajat, kolm ringi-juhti, üks administraator ja üks tugiteenuste spetsia-list. Meie tegevuse eesmärk on osutada Anija valla elanikele sotsiaalteenuseid ja vältimatut sotsiaalabi, samuti pakkuda eakatele ja puuetega inimestele harivat, informatiivset ja tervist edendavat vaba aja veetmist.

Praegustes renoveeritud ruumides oleme alates 2009. septembrist.

Kõik meie sotsiaalkeskuses töötavad ringid on populaarsed, ei oleks ju mõtet neid töös hoida, kui osalejaid ja huvitatuid poleks. Üks kord nädalas käib koos käsitööring, kus Elma Matsalu juhendamisel õpitakse kudumis-, heegeldamis- ja teisi näputöö nip-pe. Nobenäpud on kudunud suurperedele, mõni aeg tagasi ka kaitseväelastele jõulukingitusteks villaseid sokke. Pr Elma on vabatahtliku töö tegijana pälvinud sotsiaalkaitseministri tänukirja ning teda on tunnusta-tud ka vallavanema tänukirjaga.

Keraamikaringi on vedanud nii Mare Villemsoo kui viimasel paaril aastal Sirje Voolma. Isetegemise rõõm on suur, savist voolides valmivad kenad kausid, vaagnad, tassid, nipsasjad, mida on tore kinkida.

Kehalist liikumist on võimalik harrastada kahel erineval viisil: tervisevõimlemine kaks korda näda-las Milvi Männi juhendamisel ning alati särava ning naerusuise Pille Trolla Pilatese treeningud. Pilatese võimlemine on hea seetõttu, et igaüks saab temale sobivas tempos ennast sirutada ning lihaseid pingu-tada. Enamasti võimleme toolil istudes, kuid üksjagu harjutusi tuleb ka püsti seistes sooritada. Eakate Pi-latese teeningud toimuvad Pille juhendamisel kord nädalas Kehra Sotsiaalkeskuse kõrval ka Alavere, Raasiku ja Aruküla rahvamajas.

Möödunud sügisest jätkame uuesti mälutreenin-gutega. Mälutreeningu juurde kuuluvad virgutushar-jutused ja erinevate ülesannete lahendamine. Mä-lutreening arendab ja kinnitab, et ka eakad suudavad õppida ja uusi teadmisi omandada. Mälutreeningul õpitakse, milliseid tehnikaid saab mälu parandami-seks igapäevases elus kasutada, erinevatest mne-

motehnilistest võtetest on kasu nii eakatele kui ka noorematele inimestele. Mälutreeninguid viib läbi Anu Jonuks, kes sõidab mälutreeningu päeval läbi kolm kohta: alustab tunniga Alavere Rahvamajas, seejärel tuleb Kehra Sotsiaalkeskusesse ning lõpetab Kuus-alu rahvamajas.

Alates eelmise aasta novembrist oleme käinud kaks korda kuus Viimsi Kuulsaalis bowlingupalle veeretamas. No veidi rasked on need kuulid ja tihti-lugu keerab kuul just täpselt enne kurikateni jõudmist vasakule või paremale renni ega löö kurikaid maha. Ent harjutamine teeb meistriks ning me jätkame heal meelel!

Aastat alustasime iganädalaste ujumistundidega Kuusalu Spordikeskuse basseinis. Kes ujub mõned basseinipikkused, kes lõõgastub mullivannis, kes soojendab end leilisaunas, võimalus on ka vees või-melda. Igale oma!

Kord kuus toimuvad meil kohvikklubi koosistu-mised. Kutsume külla mõne huvitava inimese, kes räägib oma tööst ja tegemistest. Meie külalisteks on olnud Kehrast pärit laulja Kare Kauks ja siin elav Anne Velli, näitleja Terje Pennie, aga ka vanemaea-liste uurija Tiina Tambaum, zooloog Aleksei Turovski, alternatiivravi propageerija Riina Raudsik ja mõistagi ka kohalikud huvitavad inimesed: emakeeleõpetaja Anne Tammaru, koduloouurija Ants Miidla, Kehra ko-guduse pastor Indrek Luide. Igal aastal on kõige suu-rema kuulajaskonnaga kohtumine Anija vallavanema Arvi Karotamiga.

Elurõõmu koos teadmistega Indiast on toonud nii Kehrasse kui Alaverre energiast ja elurõõmust pa-katav suhtlemiskoolitaja, teeninduskonsultant, vaba-kutseline (aja)kirjanik Katrin Aedma. Katrin usub, et kuigi alati on elul omad üllatused, saab igaüks elada sisemise rõõmu ja õnnega ja seda ka enese ümber külvata. Selleks tuleb lihtsalt teada, mis meid rõõm-saks teeb, ja mitte lasta sireenidel oma elulaevukest teelt kõrvale juhtida...

Koostöös Ida-Harjumaa Invaühinguga, mis hõlmab peamiselt nii Kuusalu kui Anija valda, korraldame ühi-seid väljasõite, iga kuu katsume teha ühe ühepäeva-se lühema reisi meie lähiümbrusse või kaugemale. Kahe valla peale saab suure bussi täis ning trans-pordikulud on optimaalsed. Oleme käinud Keila-Joa

Jaanuar 2018 Nr. 01 (202)Jaanuar 2018 Nr. 01 (202)

Siin valmivad kaunid kingitused.

VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJONIS

Pensionist maksuvaba tulu arvestamine Et vaim püsiks erksana

Tegevust igale maitsele

Detsembrikuu Elukaares avaldasime sotsiaalkindlustuameti hüvitiste osakonna nõuniku Pirjo Künnapuu selgitava kirjutise sellest aastast kehtiva maksuvaba tulu arvestamise kohta. Täna avaldame tema koostatud näited, aitamaks töötaval pensionäril arvutada oma sissetulekult maksuvaba tulu.Näide. Töötavale pensionärile on määratud pension 403 eurot kuus ja tema bruto töö-tasu on 650 eurot kuus. Pensionäri kogutulu on 1053 eurot kuus. Seega on tal õigus 500-eurosele maksuvabastusele kuus.Näide 1 maksuvaba tulu avaldus esitatakse tööandjale

Näide 2maksuvaba tulu avaldus esitatakse sotsiaalkindlus-tusametile

Näide 3maksuvaba tulu avaldus esitatakse nii tööandjale kui sotsiaalkindlustusametile

Pension kuulub esimesest eurost tulumaksustamisele. Pensionilt läheb tulumaksu 80,6 eurot kuus (403*20). Pension makstakse välja summas 322,4 eurot (403-80,6). Töötasult arvestatakse maksuvabastust 500 eurot kuus. Töötasu läheb tulumaksu 30 eurot kuus ((650-500)*20%). Töötasu makstakse välja summas 620 eurot (650-30).

Kokku väljamakse 942,4 eurot kuus (322,4+620)

Töötasu kuulub esimesest eurost tulumaksustamisele. Töötasult läheb tulumaksu 130 eurot kuus (650*20%). Töötasu makstakse välja summas 520 eurot (650-130). Pensionilt arvestatakse maksuvabastust 500 eurot kuus. Kuna määratud pension on sum-mas 403 eurot, siis kuulub pension kogu summas väljamaksmisele. Kasutamata maksuvabastust jääb 97 eurot kuus. (500-403) Kokku väljamaks 923 eurot kuus (520+403)Kasutamata maksuvabastuse osas on õigus esitada järgmisel aastal Maksu ja Tolliametile tulu-deklaratsioon, et enam kinnipee-tud tulumaks tagasi saada.Kuna pension on väiksem kui 500 eurot kuus, siis ei ole see valik pensionärile jooksva kalendriaas-ta vaates kasulik.

Pensionär soovib, et kogu määra-tud pension talle välja makstakse. Siis peab ta sotsiaalkindlustus-ametile esitama maksuvaba tulu avalduse summas 403 eurot kuus. Tööandjale saab ta esitada mak-suvaba tulu avalduse summas 97 eurot kuus. (500-403)Töötasult läheb siis tulumaksu 110,6 eurot kuus (650-97)*20%). Töötasu makstakse välja summas 539,4 eurot (650-110,6).

Kokku väljamakse 942,4 eurot kuus (403+539,4)

Näide on illustreeriv, töötasult ei ole arvestatud kogumispensioni ja töötuskindlustusmakset.

Näide 1: Pensionär, kelle pension on 500 eurot, saab ka töötasu, mis on 300 eurot. Pensionäri kogu sissetulek on 800 eurot kuus (bruto tulu).



Pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse üksnes SKA-le, sest määratud pension on 500 eurot kuus

Pensionär esitab kindlas summas maksuvaba tulu avalduse SKA-le ja tööandjale

Määratud pension 500 500Maksuvabastus pensionilt 500 236Tulumaks pensionilt 0 52,8 (264*20%)Väljamakstav pension 500 447,2

(500-52,8 kinnipeetud tulumaks)

Määratud töötasu 300 300Maksuvabastus töötasult 0 264 (500-236 maksuvabastus,

mis sai kasutatud pensionilt)Tulumaks töötasult 60 (300*20%) 7,2 (36*20%)Väljamakstav töötasu (ei ole ar-vestatud kogumispensioni, töötus-kindlustusmaksega)

240 (300-60 kinnipeetud tulumaks)

292,8 (300-7,2 kinnipeetud tulumaks)

Väljamaks kokku 740 (500 pension + 240 töötasu) 740 (447,2 pension + 292,8 töötasu)

Võrreldes 2017. aastaga, siis pensionäri väljamakse on 2018. aastal 16,8 eurot suurem



Määratud pension 300 300Maksuvabastus pensionilt 500 300Tulumaks pensionilt 0 52,8 (264*20%)Väljamakstav pension 300 300

Määratud töötasu 200 200Maksuvabastus töötasult 0 200Tulumaks töötasult 40 (200*20%) 0Väljamakstav töötasu (ei ole ar-vestatud kogumispensioni, töötus-kindlustusmaksega)


200

Väljamaks kokku 460 (300 pension + 160 töötasu) 500 (300 pension + 200 töötasu)Pensionäril, kes ei esitanud kahte maksuvaba tulu avaldust, saab töö-tasu väiksemas summas kätte. Tal jääb igakuiselt kasutamata 40 eurot ettenähtud maksuvabastust töötasult. Seega tuleb tal 2019. aastal esitada Maksu- ja Tolliametile tuludeklarat-sioon, et enam kinnipeetud tulumaks tagasi saada.Pensionär, kes esitas kaks avaldust, saab jooksval aastal 500-eurose maksuvabastuse kasutatud.Võrreldes 2017. aastaga on pensionäri väljamakse 2018. aastal 16,8 eurot suurem



Määratud pension 416 416Maksuvabastus pensionilt 0 236Tulumaks pensionilt 83,2 (416*20%) 36 (180*20%)Väljamakstav pension 332,8

(416-83,2 kinnipeetud tulumaks)380 (416-36 kinnipeetud tulumaks)

Määratud töötasu 550 550Maksuvabastus töötasult 500 264 (500-236 maksuvabastus,

mis sai kasutatud pensionilt)Tulumaks töötasult 10 (50*20%) 57,2 (286*20%)

Väljamakstav töötasu (ei ole ar-vestatud kogumispensioni, töötus-kindlustusmaksega)


492,8 (550-57,2 kinnipeetud tulumaks)

Väljamaks kokku 872,8 (332,8 pension + 540 töötasu)

872,8 (380 pension + 492,8 töötasu)

Võrreldes 2017. aastaga, siis pensionäri väljamakse on 2018. aastal 16,8 eurot suurem

Talvehooaeg Eesti VabaõhumuuseumisTalvine vabaõhumuuseum tegutseb suveajaga võr-

reldes küll veidi rahulikumas rütmis, kuid pole sugugi igavlev. Siin on hea olla, kui soovid viibida värskes õhus keset ajaloolist küla. Samuti saab talvel kasu-tada võimalust, mida suvel tihti napib: istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest, kuidas vanasti elati.

Korra kuus võtavad Härjapea talu perenaised ette niivõrd tähtsa toimingu nagu leivategu ja jagavad nä-punäiteid ka kõigile huvilistele. Samuti valmistatakse toidupühapäevadel põnevaid roogasid hooajal kätte-saadavast toidukraamist. 1930. aastatele kohaselt on Härjapea talu perenaised usinad näputöö tegi-jad. Käsitöölaupäevadel tutvustavad nad eriilmeliste kampsunite ja vestide valmistamist, mille lõikeid ja mustreid otsitakse ajastu ajakirjadest Taluperenaine ja Eesti Naine. Sepa talu praksuva pliidiga köögis õpetab perenaine aga, kuidas käepärastest materjali-dest toredaid mänguasju meisterdada. Kes juba siia-ni jõudnud, ei saa mööda ka Lau külapoest ega Kolu kõrtsist, kus pakutakse mitmesugust head-paremat.

Setu kindluse tüüpi talu kõrgete väravate taga val-mivad nädalavahetustel põnevad setu road, ahjud köevad ja leso peal saab krõbeda külmagagi kondid soojaks. Hubases puitpitsidega kaunistatud peipsive-ne majas saab aga nädalalõppudel õppida teejoomist vanausuliste kombe kohaselt - ikka alustassilt ja koos keedusukkeriga. Kohe uue aasta alguses, 6. jaanua-ril saab nendes kahes talus tähistada talsipühi ja tal-viseid svjatkasid – jõulupühi vana kalendri järgi.

Vastlapäev kestab vabaõhumuuseumis sel aastal lausa kolm päeva jutti, 11.-13. veebruarini. Seajala-vurrid, pikad liud, lõbusad vastlamängud ja kohevad kuklid ei puudu üheltki päevalt. Vastlatralli lõpetab teisipäeva õhtul Kolu kõrtsis simman Tuulelõõtsutaja-tega. Talvised pidustused jätkuvad juba 17. veebrua-ril Maaslenitsaga, kus tutvuda saab teiste rahvaste vastlakommetega, soojendada end samovariteega, maitsta võiseid pliine ning saata talv teele rituaalse õlenuku tšutšela põletamisega.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kõlab 24. veebruaril väike kontsert, kaetud on vabariigiaegne peolaud ning põnevate tegevuste kaudu tutvustatak-se talurahva ajalugu. 25. veebruaril kogunevad aga sõjaajalooklubi mehed, et taaslavastada üks märgi-line lahing.

Kevade vaikset saabumist kuulutavad lihavõtted, mille puhul 1. aprillil saab värvida, otsida ja koksida mune, kiikuda esimest korda uuel aastal suurel kü-lakiigel ning meisterdada kevadpühade kaunistusi. 8. aprillil saab vana kalendri lihavõtete puhul tutvuda õi-geusklike rahvaste ülestõusmispühade kommetega. Aasta esimese poole mitmekesise programmi keva-diseks kulminatsiooniks on suur kevadlaat 1. mail.

Põneva aastaringse uuendusena on nüüd vana-linnas Pikal tänaval avatud vabaõhumuuseumi väike kohvik-pood. 1930. aastate hõnguline kohvik-pood toimib, nagu oma aja kohvimajadki, info jagamise kohana, kus leiab teavet vabaõhumuuseumi ja seal toimuvate sündmuste kohta. Kohvik-poes pakutakse unikaalse masinaga valmistatud kohvi ja Kolu kõrtsi kergemaid küpsetisi ning ahvatletakse linnarahvast tulema vabaõhumuuseumi eheda külamiljöö ja esiva-nemate lugude keskele.

Helena HALLER

Mardilaadal.

lossis, põhjarannikul (Kunda, Toolse, Karepa ravim-taimeaed, Vainupea), mõisatuuril Lahemaal (Palmse, Sagadi, Vihula), Rakveres (Linnakodaniku muuseum ja Kolmainu kirik), väljasõidul tuledesäras Tallinna (PiparkoogiMaania näitus, hingemuusika kontsert Rootsi-Mihkli kirikus, Teletorn, orhideenäitus Botaani-kaaias, Tallinna Paberikoda, lõuna Olde Hansas jm), Kuremäe kloostris, jõulureisil Arkna mõisa (mõisa-tutvustus, jõululaat ja -kontsert) jm. Talveajal oleme tihti külastanud ka erinevaid spaasid nii Laulasmaal, Rakveres, Toilas, Viimsis kui ka Pärnus.

Möödunud kevadel alustasime sõitudesarjaga “Tunne oma naabervalda”. Oleme käinud Jõelähtme vallas Jägala joal, Saha kabelis, Jõelähtme kirikus, Rootsi-Kallavere külas, Ajaveskil. Raasikul väisasi-me Raasiku mõisa, Gustav Ernesaksa sünnikodu asupaika, Harju-Jaani kirikut, Pikavere küla ja mõisa, Kiviloo mõisa. Kuusalu vallas sõitsime mööda ranna-äärseid külasid - Leesi, Tammistu, Juminda, Viinistu, Pärispea, Vihasoo. Tahame kevadel nende sõitudega jätkata - käimata on veel Kose vallas, uuesti soovime uudistada oma Anija valla kaugemaid kohti, samuti tutvuda endise Aegviidu vallaga, mis sellest aastast kuulub Anija valla koosseisu.

Igal suvel teeme ka ühe kolmepäevase pikema ekskursiooni mõnda meie Eestimaa maakonda, tut-vume meie kauni kodumaaga ja saame tuttavaks toredate inimestega teistes piirkondades. Meie Eesti on ju nii ilus ja huvitavaid vaatamisväärsusi täis! Möö-dunud suvel käisime Tartus ja Tartumaal, külastasime ERMi, Tõravere Observatooriumi, Elva linna, tegime mõnusa laevasõidu Emajõel, jõudsime välja Luunja mõisa ning tutvusime Järvemuuseumiga Vehendi

külas ja panime varbad vette Võrtsjärves. Oleme käinud Valga- ja Viljandimaal, Peipsiääres, Lääne- ja Pärnumaal jm. Sellel suvel tahame külastada Järva- ja Raplamaad. Peagi saab tiir Eestile peale ning siis alustame otsast taas, sest vahepeal on Eestimaal nii mõnigi huvipakkuv objekt juurde tekkinud või reno-veeritud.

Ja muidugi ei saa mainimata jätta meie sõite piiri taha. Meie peamiseks partneriks on reisifirma Com-tour eesotsas Urve Joostiga, kes teab meie erivaja-dusi ja nõrkusi ning arvestab nendega. Ta ei vali meie jaoks liiga kiiret marsruuti ega tihedat programmi. Oleme käinud Peterburis (lausa 2 korda, sest vaata-mist seal jagub!), Pihkvas-Mihhailovskojes-Petseris, Ahvenamaal ning ka suvistel kruiisidel Stockholmis ja Gotlandil. Sellel aastal kavatseme tutvust teha meie naabermaa Läti Vabariigi ja Riia linnaga, ning Ida-Rootsiga, külastades Kalmari linna ja Ölandi, Stock-holmi ja Uppsalat.

Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul teeme jälle külaskäigu Eesti Rahva Muuseumi, on ju see nii suur hoone, et sellega tuleb tutvuda mitmeid kordi. Kuna ka vahva Tagurpidimaja on seal lähedal, siis astume kindlasti ka sinna sisse.

Meie sotsiaalkeskuse tegevus on tõesti hoogne ning seda jagub erinevatele maitsetele – kellele rei-sid, kellele käsitöö, kellele huvitavate inimestega koh-tumised. Inimesed on tänulikud ning osalevad meie ringides ja üritustes heal meelel - kõik meie ettevõt-mised on rahvarohked.

Agnes VALGISTE,Kehra Sotsiaalkeskuse eakate ja

puuetega inimeste tegevusjuhendaja

Vanemaealiste poliitika komisjon (VPK) pidas 18. jaanuaril oma selle aasta esimese töökoosoleku. Päevakorras olnud teemade arutelu tulemusena ot-sustati määrata Eesti Koostöö Kogule VPK kontakt-isik, suuremate üritustena võeti kavasse vanemaea-liste rolli käsitlev seminar ning sotsiaalkaitseministri traditsiooniline tänuvastuvõtt aktiivsetele eakatele.

Koosoleku külaliseks oli Teele Pehk Eesti Koostöö Kogust, kes tutvustas uue eakuse rahvakogu het-keseisu ja tegi VPKle ettepaneku olla järjehoidjaks rahvaalgatuse raames kogutud ideede edasiliikumi-sel. VPK roll on olla abiks kogutud ideedele allkirjade kogumisel, tutvustada neid oma organisatsioonide kaudu üldsusele, et kõik ettepanekud avalikku arutel-lu jõuaksid. Teatavasti on rahvaalgatusest välja sõe-lutud 26 parimat ideed, neist 2 on juba kogunud 1000 allkirja ning jõudnud Riigikogu menetlusse. Need 2 ideed on hoolduskindlustuse loomine ja pensioni II samba väljamaksete reformimine. Lepiti kokku, et Eesti Koostöö Kogu kontaktisikuks saab VPK liige Anu Jonuks.

Komisjon otsustas korraldada selle aasta sügisel seminari, kutsumaks ellu mõttevahetust, kuidas muu-ta eakate elu paremaks ja mitmekesisemaks, kuidas mõjutada eakate organisatsioonide kujunemist elu-jõulisemaks, pakkumaks vanemaealistele rakendust ühiskonnaelus. Seminari eesmärk on tuua välja need barjäärid, mis takistavad vanemaealiste aktiivset osa-

lemist ühiskonnaelus, ja leida võimalusi olukorra pa-randamiseks. Seminar leiab aset 18. oktoobril.

Ka sel aastal jätkub traditsioon korraldada sotsiaal-kaitseministri tänuvastuvõtt aktiivsetele, oma tegevu-sega silma paistnud eakatele inimestele, kes panus-tavad oma aega ja mõtteid ümbritseva elu paremaks muutmiseks. Komisjon palub eakate organisatsioo-nidel juba praegu vargsi enda ümber ringi vaadata, et valida oma kogukonnast tunnustust ja tähelepanu väärivaid inimesi, keda ministri tänukirja saamiseks esitada.

Lisaks olid koosolekul arutluse all eakatega seo-tud ühiskondlikud tähtpäevad. Jõuti otsusele, et VPK roll peaks olema neile tähtpäevadele tähelepanu osutamine, kas haarates selleks kaasa meedia või sidudes oma organisatsioonide tegevust nende täht-päevadega, et tõsta nii eakad inimesed tähelepanu keskmesse.

VPK on avatud kõigile organisatsioonidele, kelle huviks on muuta paremaks vanemaealiste eluolu. Oleme valmis end kursis hoidma eakate elu problee-mide ja teemadega, et komisjon saaks Sotsiaalmi-nisteeriumi vanemaealisi puudutavates küsimustes nõustada. Ettepanekud komisjonile on oodatud mei-liaadressil [email protected].

Heili BURMEISTER,Vanemaealiste poliitika komisjoni

esimees

ELUKAAR

VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJON

LIIKMESORGANISATSIOONID:RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON

SOTSIAALMINISTEERIUMEESTI PUUETEGA INIMESTE KODA

TALLINNA ÜLIKOOL (ÜTI)TARTU ÜLIKOOL (ÜTI)

MTÜ 65BEESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA AS-

SOTSIATSIOON / TÜ KLIINIKUMEESTI SOTSIAALTÖÖ ASSOTSIATSIOONEESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT

MTÜ EESTI SOTSIAALASUTUSTE JUHTIDE NÕUKODA

EESTI PEREARSTIDE LIITMTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS

VANURITE ENESEABI- JA NÕUSTAMISÜHINGMTÜ SEENIOR

TARTU SEENIORMEESTE KLUBIMTÜ PURUVANAKESED

AJALEHT ELUKAARToimetaja ENE VEIPER

Sotsiaalministeeriumi Vaneamealiste poliitikakomisjoni väljaanne

Tallinn 10317, Sõle 40, tel. 5649 [email protected]

Trükitud trükikojas SPIN PRESSRegati pst. 1, 11911 Tallinn

Tell.nr. 13753, 2000 eks.Elukaare väljaandmist rahastabHasartmängumaksu Nõukogu

4 Jaanuar 2018 Nr. 01 (202)

LUGEMISELAMUS

HUUMORIT

KUKESEENE KUULAMISE KUNSTVALDUR MIKITA uus raamat „KUKESEENE KUULAMISE KUNST. Läänemeresoome elutunnet otsimas“ on raamat eestlusest ja eestlasest, nii nagu on seda ka tema varasemad suure lugejamenuga teosed „Lingvistiline mets“ ja „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“. Ta näeb eestlases ja eesti kultuuris segu Läänemeresoome ja Euroopa ühiskonnast ja kultuurist, arhaili-sest ja modernsest. „Eesti kultuuri sisemise rikkuse moodustab eri ajakihtide orgaaniline põimitus. Ikka pohlamoos ja tahvelarvuti. Saumikser ja käsireha. Suitsutare ja päike-sepaneelid”. Kukeseene-raamatus on tõsist teaduslikku arutelu vahelduvalt tükatise heatahtliku huumoriga. Tutvustame seda köitvat raamatut siit valitud mõne väikese peatükiga. Kas oleme sellised? Lugege ja veenduge! TERVIS

Kusagil vist ei tule ugrilase ja eurooplase erinevus paremini ilmsiks kui tervisega seotud küsimustes. Üks eelistab tänapäevast meditsiini, teine loodusravi. Üks tahab rahvaarsti, teine läheb spetsialisti juurde. Üks korjab maarohtusid, teine kulutab apteegi uksi. Erinevus avaldub ka haiguste profiilis ja põhjustes. Ugrilane läheb arsti juurde siis, kui ta hakkab sure-ma. Eurooplane hakkab surema siis, kui ta leiab oma pükstelt puugi. Eurooplase mõtteviis kurnab tohutult meditsiinisüsteemi ja see püsib püsti ainult tänu sel-lele, et ugrilaste peale ei kulu praktiliselt sentigi. Nii nagu lehma ei ole võimalik tuppa sundida, ei lähe ugrilane sisse uksest, kus laua taga istub valges kitlis vaim. Ugrilast kiusavad haigused, mis on põhjusta-tud keha liigsest koormusest ja pikaajalisest kokku-puutest halbade ilmastikutingimustega, eurooplase tervist hävitab vähene kehaline koormus ja viibimine üleköetud siseruumides. Ugrilase tervist ohustavad sajatused ja kuri silm, eurooplane guugeldab endale internetist hirmsaid haigusi külge. Seda loetelu võiks lõpmatuseni jätkata. VARUDE KOGUMINE

Euroopa: inimesel on puhvetis varusid paariks päe-vaks. Läänemeresoome: inimesel on maa all varusid paariks aastaks (Lõuna-Eesti keldrid on üks tohutu suur tsiviilkaitseladu).

Igas eluvallas, kuhu pilgu pöörame, näeme häm-mastavat euroopalike ja läänemeresoomeliste ele-mentide põimingut. Nendes võluvates mustrites avaldub eesti kultuuri unikaalsus. On kultuure, mis on meist palju enam euroopalikumad, on kultuure, mis

on soomeugrilikumad. Kuid meie missioon on elada nende kahe piiril. Piiritsoon määrab eestlase saatuse.

Kui selle pilguga vaadata, tuleb tunnistada, et pal-jud meie mõtteviisi lemmikvormid on kahe maailma hübriidid. Siin tajume õrna ja hurmavat tasakaalu eri maailmade vahel. Raamatu lugemine metsa veerel. Rohelusse uppuv suvelavastus. Laululava küla ser-vas. Siin avaldub servaefekt, võimas topeltkodeeri-tus. Eestlane on piiriinimene, tema elutunnet pole võimalik mõista, mõistmata seda rebestavat-rikasta-vat servajoont. Ühelt poolt ülikiire ja vabastav moder-niseerumine, teiselt poolt arusaamatu tung arhailise maailma järele. See on meie õnn ja hingevalu ja vist ka peamine põhjus, miks oleme alatasa hädas oma neetud identiteediga. See kipub kogu aeg paigast nihkuma nagu korvpalluri hüppeliiges.

Eestlane ei tea kunagi päris täpselt, kes ta on (ta teab hädavaevu seda, kus ta on). Nii hulgub see nukrameelne rahvas vormitu massina mööda elu lõputuid lagendikke nagu katkiläinud muna, diagnoosiks ränk identiteedivaegus. Kerge on leida eestlast, kes on parajasti kurb või rõõmus, õnnelik või õnnetu, või siis sellist, kes parajasti magab. Ent eestlast, kes ei oleks parasjagu suures ärevuses, kes ei tassiks seljas härjasuurust murekoormat - sellist ei ole! Kui niisugune tänaval vastu tuleks, me langeks tema ette põrmu. Vanajumala muretünn läks kogemata ümber Eesti kohal. Kõik, kes püüdsid siia elama asuda, kõngesid varem või hiljem mure kätte. Ainult eestlased pidasid vastu ja jäid, hakkasid muretaignast kakku küpsetama, muretsesid lapsi... Oh eestlane, murelaps, Mure-eide tütar! Seetõttu on kõige vastutustundetum asi, mida eestlasele võib öelda: „Muretsemiseks pole mingit põhjust!“ Mis mõttes? Muretsemiseks on alati põhjust! Eestlast ei tohi mingil juhul lohutada, see on rumal idaeurooplase komme, kes ei taipa mõhkugi šamaanirahva

ravimeetoditest. Mures inimese kõrval tuleb seista niikaua, kuni on tunda, et mure tuleb vaikselt sinu peale, ja siis sobival hetkel koormaga minema kõndida, et see järgmisele läänemeresoomlasele selga laduda. PISA TEST JA MAAVANAEMA

Nii suurepäraseid tulemusi, kui eesti lapsed saavutasid PISA testis 2016. aastal, ei ole vist Eestil ette näidata üheski teises valdkonnas. Loodustea-duste vallas said eesti noored Euroopas esimese ja maail-mas kolmanda koha, jäädes

alla vaid Jaapanile ja Singapurile. Kuna PISA test on olemuselt üks vaimse võimekuse teste, siis põhimõt-teliselt võib öelda, et Eestis on märksa tõenäolisem kui mujal maailmas, et tänaval juhuslikult vastu tulnud inimene on muuhulgas ka tark.

Huvitaval kombel näitavad hariduses maailmaklas-si kaks väga erinevat kultuuritüüpi: soome-ugri ja ida-aasia kultuurid. Kui otsida nende vahel ühisjooni, siis torkab silma, et need on introvertsed kultuurid, kus eelistatakse traditsioonilist rangevõitu kasvatust. Mu-jal maailmas prevaleerib juba pikemat aega ameeri-kapärane vabakasvatus, mis võib küll koolis teha lapsed õnnelikumaks, kuid ilmsesti mitte targemaks. Eesti koolid on ühiskonna survel astunud suure sam-mu vabakasvatuse suunas, kuid pereringis eelistavad paljud vanemad märksa rangemat joont. Perekonnal on aga õpitulemustele palju suurem mõju kui koolil. Seega võib öelda ka märksa lihtsamalt: traditsiooni-line peremudel kasvatab suurema tõenäosusega ka targemaid lapsi.

Laste suurepärased tulemused loodusainetes on kindlasti aidanud kaasa faktile, et ka maailmamaine-ga eesti tippteadlastest on suurem osa loodusteadla-sed. Loodusteadused on aja jooksul suutnud Eestis luua omamoodi mafioosse struktuuri, ehitada väikese riigi sisse natuke suurema riigi, kui see oleks loogili-selt mõeldav. Ent kes või mis kasvatab meie loodus-teadlasi? Head baasharidust on samavõrra heade õpetajatega aidanud säilitada ka meie isad-emad ja vanaisad-vanaemad, kes loodusest lugu on pidanud, lapsi seenemetsa või kalale kaasa võtnud. Eestlaste loodusmõtet on aidanud säilitada ka mitteformaalsed haridussüsteemid: mets, raamatud ja Fred Jüssi. Meil on väga hästi arenenud n-ö metsik haridussüs-teem, mis kaks maailma kokku liidab: kännukoolid, saunakoolid, suvekoolid, sügiskoolid...Usun, et Eesti loodusharidus on hea näide, kuidas läänemeresoo-

me kihistus on andnud olulise panuse euroopalikku koolisüsteemi. ..

Ent kõneleme nüüd natuke ka vanaemast. 2016. aasta talvel üliõpilaste esseesid lugedes tor-

kas mulle silma üks isevärki asi. Nimelt meenutasid paigavaimu käsitlevates esseedes pea pooled tuden-gid oma suure südamega vanaema. Üksteisest sõltu-matult olid noored välja joonistanud poolmütoloogilise maavanaema kuju. Just maavanaema võiks kutsuda läänemeresoome kultuuri tõeliseks haridusministriks. Nemad on läbi aegade olnud suulise kultuuri järje-pidevuse kandjaiks. Traditsiooniline tarkus alates sellest, kuhu tohib marjasoos astuda ja kuhu mitte, kuni tärpentiniga jalataldade määrimiseni külmetuse puhul on alati olnud nende südameasjaks. Ja oma valutavaid õlgu ja kaelasooni tohterdasid nad ikka sipelgapiiritusega, mida lapselapsed käisid jalgratta-ga maa-apteegist toomas. Eestis on mõnisada tuhat inimest, kes on läbinud sellise inspireeriva koolisüs-teemi, mida juhatas tsaariajal neli talve koolis käinud vanaema. Sealt saadud diplomit ei asenda miski, see tarkuseraamat on ehtne eestluse tüvitekst ja kutse-tunnistus.

Ent küsigem nüüd, kuidas läänemeresoome maail-mapilt üldse ellu jäi? Kahtlemata on siin meie ürgva-naemadel kanda oluline roll, kelle traditsioonilist mõt-lemist napp euroopalik kooliharidus ei suutnud mingil määral kahjustada. Suulise kultuuri kõrget positsiooni aitas ilmselt alal hoida muinasaega ulatuv matriline-aarne maailmapilt. Nõnda tekkis meil 18. – 19. sa-jandil justkui kaks paralleelset kultuuri: matriarhaalne läänemeresoome ja patriarhaalne Euroopa kultuur – seda viimast vahendavad baltisakslased. Tänu sel-lele ongi meie vanem kultuur nii hästi säilinud. See oli ajaloos unikaalne olukord, kus kirjaoskamatust rahvast sai lühikese ajaga Euroopa kõige kirjaoska-jam rahvas. Seda üleminekut õnnestus juhuse tahtel ja kirgliku töö tulemusena salvestada Jakob Hurdal, kes lõi maailmas täiesti unikaalse andmekogu. Meie esivanemate kultuuri päästis vastuolulisel kombel see, et kuna murrang toimus nii kiiresti, siis inimesed ei jõudnud seda lihtsalt omaks võtta. Maailma ei löö-dud mitte segi, vaid aeti lahku ja erinevad maailmad hakkasid elama oma elu. Neile anti hoogu erinevate kultuuripraktikate kaudu: suulist kultuuri kandsid eda-si naislaulikud ja ravitsejad, maskuliinne element aga pöördus rohkem kirjatarkuse ja euroopaliku hariduse suunas.

Nõndaviisi ongi vanaema meie arhailise teadmus-süsteemi peamine kandja. Lapsepõlves on arvata-vasti nii mõnedki suure põnevusega lugenud ühe võimatult keerulise nimega poola kirjaniku raamatut „Sinustki võib saada indiaanlane“. Nüüd, aastal 2017 peaks juba kirjutama raamatu „Sinustki võib saada maavanaema“. Maal elavast vanaemast on saanud

Tulevikuperspetiiv: New language

Mind volnujet one kysymys. That dvuhkeelsuse story. Mitmelt poolt možno bõlo lugeda, that kahden kielen oskus vlijajet nehorošo.I have svoi seisukoht tässä kysymyksessä.Nimelt olen uže varasest agest saati tšetõrekielinen. And vsjo okei.Äiti õpetas estonskit, Soome TV finnskit, keeltekoolis learned angliiskit,Soviet Armys russkit. Yhteistulos on hämmastav – new language!Kui vsje jõuaks so far, oleks kaikki kunnossa. Igat jazõkki natuke and everybody ponimajet, mida keegi govorit. Otševidno, et see võiks olla natšalo dlja new inter-national kieli,kymmenen times better than esperanto. Pole ka vaja bojatsa, that estonski keel hääbub – naoborot, tämä kieli teeks meista meždunarodno famous. Kutsun üles kogu narodi oppimaan tätä keelt. As you can see, on seegi statja fourkeelne,aga koje-što can ymmärtää predstaviteli tšetõrjoh na-rodov! Vot milline kasu!Eesti people – ärge mõšlite enää!Future on tšetõrekieliste päralt!Tšau!

PAUL-ERIK RUMMO

LUMELAUL

Mõni istub muremäel murekindad käes meie jälle suusamäel labakindad käes Lund oli vähe ja maa oli must minu aga kullakesel meeleolu must

Siis mina võtsin pajude punasevõtsin oma kullakese põskede punasetihase kurgu alt võtsin mina kollasevõtsin meie suvedest päikese kollasesinise sain mina silmapiiristotsatu kaugest metsapiiristsekka mina segasin kanarbikulillattuttavate akende õhtuehalillatsain sellest pehme pilvelaululaia valge lumelaulu

Mõni istub rõõmumäel rõõmukübar peas meie jälle suusamäel karvamütsid peas Maa minu laulust valgeks sai minu aga kullakene rõõmsaks sai.

viimne mohikaanlane, punase raamatu liik.

algas euroopa kultuuripärandiaasta 2018 - sm · kas teadsid, et seto lauluema anne vabar-nalt on...

Documents