Tallinna Ülikool

Psühholoogia Instituut

Marili Markus

HOLLAND JA SAKSAMAA

Referaat

Tallinna 2014

Marili Markus

SISUKORD

SISSEJUHATUS...............................................................................................................4

1. HOLLAND................................................................................................................5

1.1 Ajalugu................................................................................................................5

1.2 Poliitika...............................................................................................................6

1.3 Haldusjaotus........................................................................................................7

1.4 Rahvastik............................................................................................................7

1.4.1 Suurimad linnad...........................................................................................8

1.5 Kultuur................................................................................................................8

2 SAKSAMAA.............................................................................................................9

2.1 Asend..................................................................................................................9

2.2 Riik......................................................................................................................9

2.2.1 Nimi.............................................................................................................9

2.2.2 Haldusjaotus..............................................................................................10

2.3 Rahvastik..........................................................................................................10

2.3.1 Linnad........................................................................................................11

2.4 Majandus...........................................................................................................11

2.4.1 Eksport.......................................................................................................12

2.4.2 Import........................................................................................................13

2.4.3 Energiamajandus.......................................................................................13

2.4.4 Tööstus......................................................................................................14

2.5 Loodus..............................................................................................................14

2.5.1 Kliima........................................................................................................14

2.6 Veestik..............................................................................................................14

2.6.1 Maastik......................................................................................................15

Marili Markus

2.6.2 Maakasutus................................................................................................15

2.6.3 Loomad......................................................................................................15

2.6.4 Taimestik...................................................................................................16

2.6.5 Veekogud...................................................................................................16

Jõed......................................................................................................................16

Järved...................................................................................................................17

2.6.6 Religioon ja maailmavaated......................................................................17

2.6.7 Rahvastik numbrites ja paiknemine...........................................................17

2.7 Kultuur..............................................................................................................18

KOKKUVÕTE................................................................................................................19

KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................20

SISSEJUHATUS

Selle töö eesmärk on harjutada referaadi vormistamist.

4

Marili Markus

1.HOLLAND

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas (vt Joonis

1). Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km)

ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Nimi Nederland ('madal

maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel

29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi

provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn

on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on

suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid

sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven. Holland

moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk

Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade

Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast.

Joonis 1. Hollandi asukoht1

1.1 Ajalugu

Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema

võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes

Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakse Hollandi

iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade

põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses

Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks.

1 Pilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Holland

Marili Markus

22.juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi

iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaabid

16. juulil 1581 Antverpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud

truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks. Iseseisvussõda

venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed

Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas

Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai

Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa

purustas 1588 Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks

tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi

Kolmekümneaastase sõja.17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda

nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid

Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja

New York. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas.

17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli

Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja

muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte.

Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest,

liitis Napoleon 1810 Hollandi Prantsusmaaga.1815 kuulutas Viini kongress Hollandi

iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi

monarhid on tema järeltulijad. Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-

Alexander.

1.2 Poliitika

Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga

seadusandlik võim koostöös riiginõukoguga ja valitsus vastutab generalstaatide

(parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside

komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab kuningale õiguse juhtida riigi

välissuhteid ning sõlmida välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid

nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi

lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi

ennetähtaegselt laiali saata. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan

riiginõukogu, mille liikmed määrab ametisse kuningas, kes ise seda organit ka juhatab.

Marili Markus

Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi, olgu need siis esitatud kuninga

või parlamendi poolt, samuti kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid. Hollandi

parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda, Eerste

Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget.

Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda

valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.

1.3 Haldusjaotus

Hollandil on 12 provintsi:

Drenthe (keskus Assen)

Flevoland (Lelystad)

Friisimaa provints (Leeuwarden)

Gelderland (Arnhem)

Groningeni provints (Groningen)

Limburg (Maastricht)

Lõuna-Holland (Haag)

Overijssel (Zwolle)

Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch)

Põhja-Holland (Haarlem)

Zeeland (Middelburg)

Utrechti provints (Utrecht)

1.4 Rahvastik

2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest. See teeb rahvastiku keskmiseks

tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem

kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku

tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.Enamik

Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%),

sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%),

ülejäänud rahvaid on alla 1%.Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab

70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 55–59% saksa keelt ja 19%

prantsuse keelt.

Marili Markus

1.4.1 Suurimad linnad

Koht Linn Elanike arv (2012)

1. Amsterdam 789 285

2. Rotterdam 603 425

3. Haag 501 048

4. Utrecht 316 160

5. Eindhoven 217 228

6. Tilburg 207 510

7. Almere 193 151

8. Groningen 192 985

9. Breda 176 507

10. Nijmegen 165 180

1.5 Kultuur

Hollandi kirjanike hulka kuuluvad Annie M. G. Schmidt, Joost van den Vondel,

Multatuli, Harry Mulisch, Gerard Reve. (Vikipeedia, 2014)

Marili Markus

2 SAKSAMAA

Joonis 2. Saksamaa asukoht2

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas

(vt Joonis 2). Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa,

Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri

ja Läänemeri.Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja

föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline

ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse

järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik

koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga

Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa

on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.

2.1 Asend

Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja

15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km),

kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita

üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita

üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja

Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.

2 Pilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa

Marili Markus

Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale

kuulub ka osa Alpidest.

2.2 Riik

2.2.1 Nimi

1949. aastast on riigi ametlik nimi Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa

Liitvabariik (kuni 1983. aastani Saksa Föderatiivne Vabariik).

2.2.2 Haldusjaotus

Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)):

Alam-Saksi (Niedersachsen) – Pealinn: Hannover

Baden-Württemberg – Pealinn: Stuttgart

Baieri (Bayern) – Pealinn: München

Berliin (Berlin)

Brandenburg – Pealinn: Potsdam

Bremen

Hamburg

Hessen – Pealinn: Wiesbaden

Mecklenburg-Vorpommern – Pealinn: Schwerin

Nordrhein-Westfalen – Pealinn: Düsseldorf

Rheinland-Pfalz – Pealinn: Mainz

Saarimaa (Saarland) – Pealinn: Saarbrücken

Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) – Pealinn: Magdeburg

Saksimaa (Sachsen) – Pealinn: Dresden

Schleswig-Holstein – Pealinn: Kiel

Tüüringi (Thüringen) – Pealinn: Erfurt

2.3 Rahvastik

Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu

suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal.

Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9

Marili Markus

aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need

näitajad on ühed maailma madalaimad.91% elanikkonnast moodustavad sakslased.

2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe

ema kohta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011.

2.3.1 Linnad

Saksamaa suurimad linnad on Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart.

Suurim liitlinn on Reini – Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest.

Koht Linn Liidumaa Elanike arv

1 Berliin Berliin 3 439 100

2 Hamburg Hamburg 1 769 117

3 München Baieri 1 330 440

4 Köln Nordrhein-Westfalen 1 000 660

5 Frankfurt am Main Hessen 671 927

6 Stuttgart Baden-Württemberg 600 068

7 Düsseldorf Nordrhein-Westfalen 586 217

8 Dortmund Nordrhein-Westfalen 581 308

9 Essen Nordrhein-Westfalen 576 259

10 Bremen Bremen 547 685

11 Hannover Alam-Saksi 520 966

12 Leipzig Saksimaa 518 862

13 Dresden Saksimaa 517 052

14 Nürnberg Baieri 503 673

15 Duisburg Nordrhein-Westfalen 491 931

Marili Markus

2.4 Majandus

Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Saksamaad hinnati

samal aastal Hiina järel maailmas teiseks suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks

importijaks USA järel. Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas

välja saksa marga. Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa

Tööhõiveameti järgi 10,8%).

2.4.1 Eksport

Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on masinad ja varuosad

sõidukid

kemikaalid

metallid

toidukaubad

tekstiilid

Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid

6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Šveits

4,4% (2009).

2.4.2 Import

Saksamaa põhilised impordiartiklid on

masinad

sõidukid

kemikaalid

toidukaubad

tekstiilid

metallid

Marili Markus

Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%, Belgia

7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria 4,55%, Ameerika

Ühendriigid 4,25%, Šveits 4,07% (2009).

2.4.3 Energiamajandus

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi (kWh)

elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta

seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11%

tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult

kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus).

Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal

on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne)

võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured

hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia

tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam

tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka

tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves

maailmas. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad

sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050

on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuvenergia osakaal

energiamajanduses 50% peale.

2.4.4 Tööstus

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt

on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki.

Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted

paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad

suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased

kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma –

Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001

seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses

ollakse tasemel (tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa

küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse

Marili Markus

Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid

Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud

odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud

brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise

tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui

ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

2.5 Loodus

2.5.1 Kliima

Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised

pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine

õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm.

2.6 Veestik

Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad

tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju

kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised.

2.6.1 Maastik

Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja

soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis

kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu

mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse

poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga

Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu

põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi

regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised

mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud,

kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest.

Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle

idanõlvadel.

Marili Markus

2.6.2 Maakasutus

Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud

veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on

karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km

ulatuses (päripäeva põhjast: Taani 68 km, Poola 456 km, Tšehhi 646 km, Austria 784

km, Šveits 334 km, Prantsusmaa 451 km, Luksemburg 138 km, Belgia 167km, Holland

577 km).

2.6.3 Loomad

Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad

üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest – mitmeid

hirveliike, vutid ja faasanis. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on

kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II

maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik

inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves

taasesineb Tšehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki

karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud

pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes.

tuhkurt, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased

roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on

mürgine.

2.6.4 Taimestik

Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on

suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt

kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste

karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et

arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse

pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja

liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa

metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas

süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest,

Marili Markus

tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore

mäestiku lähistes, mis piirneb Tšehhiga ja selle pruunsütt-põletavate tööstustega.

2.6.5 Veekogud

Jõed

Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on:

Doonau (Donau; 2852 km)

Rein (Rhein; 1320 km)

Elbe (1165 km)

Odra (Oder; 866,12 km)

Mosel (545 km)

Main (524 km)

Inn (510 km)

Weser (433 km)

Saale (413 km)

Spree (382 km)

Järved

Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²).

2.6.6 Religioon ja maailmavaated

Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa

protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille

religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist

maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid

kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika

uusreligioonide keskusteks Euroopas.

Bambergi peapiiskoppide loend

Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend

Marili Markus

2.6.7 Rahvastik numbrites ja paiknemine

Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult teine riik

Euroopas, enne Venemaad. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist

positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt

−0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70

miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see

varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu

on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on

Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel

on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on

suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine

sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne).

Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus

toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem

rahvastikutihedus vaid Madalmaades.

2.7 Kultuur

Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele

järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land

der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa).

Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann,

Wagner.

Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller,

Schweitzer.

Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys, Lucas Cranach Vanem.

Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx,

Nietzsche, Schopenhauer.

Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler,

Ohm, Planck, Röntgen.

Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse.

(Vikipeedia, 2014)

Marili Markus

KOKKUVÕTE

Õppisin Microsoft Wordi kasutama palju efektiivsemalt, kiiremini ning sain palju nippe

juurde. Palju nuppe on, millest ei olnud varem aimugi. Eriti meeldis, kuivõrd lihtsaks

muutis see loeng minu jaoks viitamise ja sissejuhatuse koostamise. Saab ilusa

dokumendi päris lihtsa vaevaga. Suur tänu!

Marili Markus

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia. (13. 07 2014. a.). Holland. Kasutamise kuupäev: 07. 10 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Holland

Vikipeedia. (29. 05 2014. a.). Saksamaa. Kasutamise kuupäev: 07. 10 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa