aasta 1944

Aasta 1944Aasta 1944

Piret TänavPiret Tänav

Põlva ÜhisgümnaasiumPõlva Ühisgümnaasium

Sõda jõuab taas Eestisse Sõda jõuab taas Eestisse (1)(1)

1944.a. jaanuaris1944.a. jaanuaris algas idarinde algas idarinde põhjalõigus põhjalõigus Punaarmee Punaarmee üldpealetung.üldpealetung.

Sakslased taandusid Eesti poole.Sakslased taandusid Eesti poole. Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud.Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti Sakslased tõid kodumaale Eesti

väeosad ning 30.01 kuulutas eesti väeosad ning 30.01 kuulutas eesti Omavalitsus välja Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni.üldmobilisatsiooni.


Eesti Vabariigiriigi Eesti Vabariigiriigi viimane viimane peaminister peaminister Jüri Jüri UluotsUluots kustus kustus rahvast rahvast üldmobilisatsiooni üldmobilisatsiooni toetama. toetama.

Kokku tuli umbes Kokku tuli umbes 40 00040 000 meest meest


Märtsi alguseks õnnestus vastane Märtsi alguseks õnnestus vastane Narvast põhja pool jõe taha tõrjuda, Narvast põhja pool jõe taha tõrjuda, nende lahingutes oli väljapaistev roll nende lahingutes oli väljapaistev roll eestlastel.eestlastel.

Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, kuid kumbki pool ei saavutanud edu. kuid kumbki pool ei saavutanud edu. Seejärel saabus kolmekuuline vaikus.Seejärel saabus kolmekuuline vaikus.

Narva rünnakute ajal sooritas Nõukogude Narva rünnakute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi lennuvägi terrorirünnakuid terrorirünnakuid Eesti Eesti linnadele.linnadele.

Narva pommitamine Narva pommitamine 6.03.19446.03.1944

Tallinna pommitamine Tallinna pommitamine 9.03.19449.03.1944

Tallinna pommitamineTallinna pommitamine

Punaarmee vallutab Punaarmee vallutab EestiEesti

1944. aasta suvi1944. aasta suvi kujunes kujunes SaksamaaSaksamaa jaoks väga raskeks (Normandia jaoks väga raskeks (Normandia dessant, Punaarmee rünnak dessant, Punaarmee rünnak Valgevenele jne).Valgevenele jne).

25. juulil25. juulil ületas Punaarmee Narva jõe ületas Punaarmee Narva jõe ja marssisid järgmisel päeval Narva.ja marssisid järgmisel päeval Narva.

Saksa väed taandusid Saksa väed taandusid Vaivara Vaivara SinimägedeleSinimägedele, kus kahe nädala vältel , kus kahe nädala vältel toimusid ägedaimad lahingud, mis toimusid ägedaimad lahingud, mis eesti pinnal peetud.eesti pinnal peetud.

Vaivara SinimäedVaivara Sinimäed

Tagasihoidlikumad hinnangud räägivad Tagasihoidlikumad hinnangud räägivad 100 100 000000 surnust või haavatust, kuid tavaliselt surnust või haavatust, kuid tavaliselt peetakse Punaarmee kaotuste suuruseks peetakse Punaarmee kaotuste suuruseks 150 – 200 000150 – 200 000 meest ehk enamikku meest ehk enamikku pealetungi algul rivis olnud meestest. pealetungi algul rivis olnud meestest. Ainuüksi Sinimägede ründamine maksis Ainuüksi Sinimägede ründamine maksis Punaarmeele Nõukogude andmetel Punaarmeele Nõukogude andmetel vähemalt 12 000 langenut. vähemalt 12 000 langenut.

Väikesed polnud ka Saksa poole kaotused, Väikesed polnud ka Saksa poole kaotused, mis ulatusid mis ulatusid mitmekümne tuhande mitmekümne tuhande mehenimeheni. .

Vaivara SinimäedVaivara Sinimäed

Punaarmee vallutab Punaarmee vallutab EestiEesti

Augusti keskel jõudis Punaarmee Augusti keskel jõudis Punaarmee Lõuna-Eestisse.Lõuna-Eestisse.

25.08 194425.08 1944 hõivas Punaarmee Tartu. hõivas Punaarmee Tartu. Sakslaste taandumisega algas Vene Sakslaste taandumisega algas Vene

pealetung.pealetung. 22.09 194422.09 1944 jõudis Punaarmee jõudis Punaarmee

Tallinna.Tallinna. 26. septembril26. septembril langes Virtsu. langes Virtsu. 24. novembril24. novembril jõuti Sõrve poolsaare jõuti Sõrve poolsaare

tippu.tippu.

Tallinna “vabastamine”Tallinna “vabastamine”

Sõrve poolsaarSõrve poolsaar

Suur põgenemine Suur põgenemine (Eestist lahkus u. (Eestist lahkus u. 80 00080 000))

Põgenesid rikkamad inimesed, kuna Põgenesid rikkamad inimesed, kuna laevadega põgenemine maksis raha. laevadega põgenemine maksis raha. Paljud põgenesid kaluripaatidega. Paljud põgenesid kaluripaatidega. Valdav osa põgenikest oli pärit Valdav osa põgenikest oli pärit mereäärsetest maakondadest (80%)mereäärsetest maakondadest (80%)

LLahkumisel hukkus üle ahkumisel hukkus üle 60006000 inimeseinimese..

Suur põgenemine Suur põgenemine Peamised sihtkohad:Peamised sihtkohad:

Rootsi Rootsi (1945 aasta seisuga üle 28 000 (1945 aasta seisuga üle 28 000

eestlase)eestlase) Soome (üle 6000 eestlase)Soome (üle 6000 eestlase) SaksamaaSaksamaa USAUSA AustraaliaAustraalia KanadaKanada

Ilon Wiklandi Ilon Wiklandi mälestused:mälestused:

Ilon oli siis 14aastane Haapsalu koolitüdruk, keda Ilon oli siis 14aastane Haapsalu koolitüdruk, keda kasvatasid vanaema ja vanaisa. Ema elas Itaalias, isa kasvatasid vanaema ja vanaisa. Ema elas Itaalias, isa ja tädi olid juba Rootsis. 1944. aasta septembriks oli ja tädi olid juba Rootsis. 1944. aasta septembriks oli põgenemiseplaan kindel. Üle mere minekuks arvasid põgenemiseplaan kindel. Üle mere minekuks arvasid Iloni vanavanaemad end liiga eakaks, mistõttu Iloni vanavanaemad end liiga eakaks, mistõttu otsustati lapselaps saata Rootsi koos klassiõe perega. otsustati lapselaps saata Rootsi koos klassiõe perega.

Kuna põgenikepaadid olid üle koormatud, võttis Ilon Kuna põgenikepaadid olid üle koormatud, võttis Ilon kaasa vaid väikese vineerkohvri, kuhu muu hulgas kaasa vaid väikese vineerkohvri, kuhu muu hulgas pani koolitunnistused. 22. septembril seisis ta pani koolitunnistused. 22. septembril seisis ta Rohuküla sadamas. Umbes 200 eestlast pidi Rootsi Rohuküla sadamas. Umbes 200 eestlast pidi Rootsi sõidutama väike kahemastiline kaljas. «Minule on sõidutama väike kahemastiline kaljas. «Minule on jäänud meelde, et me loksusime viis ööd-päeva,» jäänud meelde, et me loksusime viis ööd-päeva,» ütleb Wikland, et tegelikult sõitis kaljas Rootsi kolme ütleb Wikland, et tegelikult sõitis kaljas Rootsi kolme päevaga. Häda tehti ämbrisse. Rohukülast välja sõites päevaga. Häda tehti ämbrisse. Rohukülast välja sõites tahtsid kaljase kannul üle Läänemere jõuda ka kolm tahtsid kaljase kannul üle Läänemere jõuda ka kolm väikest paati, mis hiljem kadusid.... väikest paati, mis hiljem kadusid....

TaasiseseisvumiskatseTaasiseseisvumiskatse Loodeti 1918.a. veebruarisündmuste Loodeti 1918.a. veebruarisündmuste

kordumisele, kus nõukogude väed lahkusid ja kordumisele, kus nõukogude väed lahkusid ja saksa väed olid alles tulemas ning sellist saksa väed olid alles tulemas ning sellist võimuvaakumit kasutades kuulutati välja võimuvaakumit kasutades kuulutati välja Eesti iseseisvus. Eesti iseseisvus.

18.septembril 1944.a18.septembril 1944.a. . nimetasnimetas iseseisva iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister (nüüd Eesti Vabariigi viimane peaminister (nüüd presidendi kohusetäitjapresidendi kohusetäitja, sest venelased , sest venelased olid K.Pätsi 1940.a. suvel NSV Liitu olid K.Pätsi 1940.a. suvel NSV Liitu küüditanud)küüditanud) J.Uluots ametisse Otto Tief`i J.Uluots ametisse Otto Tief`i valitsusevalitsuse ning uus valitsus deklareeris oma ning uus valitsus deklareeris oma erapooletust käivas sõjas. Veel üritati tulutult erapooletust käivas sõjas. Veel üritati tulutult leida Eesti Vabariigi taastamisele tunnustust leida Eesti Vabariigi taastamisele tunnustust rahvusvahelisel tasandil. rahvusvahelisel tasandil.

TaasiseseisvumiskatseTaasiseseisvumiskatse Uuel valitsusel Tallinna oma kontrolli alla Uuel valitsusel Tallinna oma kontrolli alla

võtta ei õnnestunud, kuna linnas asus võtta ei õnnestunud, kuna linnas asus veel saksa üksuseid. Pika Hermanni torni veel saksa üksuseid. Pika Hermanni torni tõmmati üles sini-must-valge. tõmmati üles sini-must-valge.

22.septembril 22.septembril 19441944.a. jõudsid .a. jõudsid Tallinnasse esimesed nõukogude Tallinnasse esimesed nõukogude üksused, kelle eest Tiefi valitsus oli üksused, kelle eest Tiefi valitsus oli sunnitud põgenema Läänemaale, kus sunnitud põgenema Läänemaale, kus hakati otsima võimalusi Rootsi hakati otsima võimalusi Rootsi põgenemiseks (osadel see ka õnnestus). põgenemiseks (osadel see ka õnnestus). Seega luhtus ka katse EestiSeega luhtus ka katse Eesti taasiseseisvumisekstaasiseseisvumiseks. .

Otto TiefOtto Tief J.UluotsJ.Uluots jõudis jõudis

Rootsi, seal Rootsi, seal moodustati Eesti moodustati Eesti Vabariigi valitsus Vabariigi valitsus eksiilis ning mõned eksiilis ning mõned Eesti okupeerimist Eesti okupeerimist taunivad lääneriigid taunivad lääneriigid seda seda eksiilvalitsusteksiilvalitsust ka aktsepteerisid. ka aktsepteerisid. Eksiilvalitsus tegutses Eksiilvalitsus tegutses läänes kuni Eesti läänes kuni Eesti taasiseseisvumiseni taasiseseisvumiseni 1991.a. 1991.a.

Teise maailmasõja Teise maailmasõja tagajärjed Eestile (1)tagajärjed Eestile (1)

Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks aastaks võõrvõimudevõõrvõimude (Saksa okupatsioon (Saksa okupatsioon 1941-1941-19441944; Nõukogude okupatsioon 1940-; Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1941 ja 19441944-1991) okupatsiooni alla. -1991) okupatsiooni alla.

Sõda tõi enesega kaasa ränki inimkaotuseid: Sõda tõi enesega kaasa ränki inimkaotuseid: Eesti rahvaarv vähenes Eesti rahvaarv vähenes ~200 000~200 000 inimese inimese võrra ( võrra ( ~30 000~30 000 sõjategevuses hukkunut; sõjategevuses hukkunut; ~80 000~80 000 Nõukogude okupatsiooni eest Nõukogude okupatsiooni eest läände põgenenud inimest; terrori ohvrid, läände põgenenud inimest; terrori ohvrid, küüditatud jne. küüditatud jne.

Teise maailmasõja Teise maailmasõja tagajärjed Eestile (2)tagajärjed Eestile (2)

Sõjaga kaasnesid suured Sõjaga kaasnesid suured materiaalsed purustusedmateriaalsed purustused: mitmed : mitmed suured linnad olid sisuliselt maatasa; suured linnad olid sisuliselt maatasa; purustatud oli enamus purustatud oli enamus tööstusettevõtteidtööstusettevõtteid; maal oli ; maal oli vähenenud külvipind, kariloomade vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus jne. arv ja saagikus jne.

aasta 1944

Business