„alias” on seltskondlik sõnaseletusmäng, mida võib mängida nii … · 2020. 3. 31. ·...
TRANSCRIPT
„Alias” on seltskondlik sõnaseletusmäng, mida võib mängida nii ajaviiteks sõbraga kui ka rühmade vahel võistlusena. Siinne variant mängust on seente teemal.
Mõistekaartidel on kokku 186 erinevat mõistet (62 kaarti kolme mõistega, millest esimene on kõige kergem, teine keskmise raskusastmega ja kolmas kõige keerulisem).
Vahendid• ajamõõtja (eelistatult kahe minuti liivakell, stopper või sekundiosutiga kell)• mõistekaartide komplekt (lõika lahti ja võimalusel lamineeri)
Mängijate arv 2–24.
Reeglid lepitakse kokku enne mängu (mitmendat mõistet kaardilt seletatakse, sõnatüve ei tohi seletuses kasutada, kas võõrkeelset ja eestikeelset mõistet võib kasutada vaste seletamisel või mitte (näit. hüüf = seeneniit) jm). Suurema rühma puhul võiks olla mängujuht, kes aitab moodustada rühmad, korraldada mängu reeglite kokkuleppimist ja punktiarvestust.
Näiteid mõistete selgitusteks
JALG: seene osa, millele toetub kübar
RIISIKAS: piimmahlaga, sageli mõru maitsega seened (ainsuses)
MÜKORIISA: seenjuur, kompleksorgan, mis moodustub seene ja taimejuurte vahel
KÜBAR: paljude seente viljakehade ülemine laiem osa, mille all on eoslehed, torud või narmad
PUNANE KÄRBSESEEN: tuntud ja silmatorkav valgete täppidega, krae ja tupega mürgine olend
EOSTORUD: puravike ja tatikute kübara alumisel poolel oleva vati moodustajad
KUPATAMINE: rohke veega korralik keetmivne mürkide ja mõruainete eemaldamiseks
SEENESÄÄSK: kahetiivaline putukas, kelle vastsed elavad viljakehades ja tuntakse „ussidena“
LAGUNDAJA: surnud taimede, loomade, seente ja nende osadest toituja
KUKESEEN: kollast värvi viljakehaga hästi tuntud sügisand metsast
LOOR: ehk krae on õhuke rõngas, jäänus noore seene viljakeha ümbriskattest,
näiteks paljudel kärbseseentel
VOLDILINE TINDIK: seen, kelle noored viljakehad on söödavad, eosed musta vedelikuna ja kes
alkoholiga koos tekitab mürgistust
PURAVIK: tuntud söögiseened (ainsuses), kübara all eostorukesed
EOSED: seente levimisvahendid
PARASIIT: elusatest organismidest toituv elusolend (üldmõiste), kahjustab peremehe organismi
MÜRK: toksiin, elusorganismidele väga kahjulikult mõjuv aine, võib ka tappa
PÄRMSEENED: üherakulised kääritavad organismid, kasutatakse taigna kergitamiseks
SEENEUSSID: viljakehades vingerdavad sääskede ja kärbeste vastsed rahvakeeli
VALGE KÄRBSESEEN: üks Eesti mürgisemaid metsasaadusi, heledat värvi ja vahel aetakse
segamini šampinjoniga
AMANITIIN: surmavalt ohtlik mürk valges ja rohelises kärbseseenes, on andnud ladinakeelse
nime kärbseseente perekonnale
KASEPURAVIK: pruuni kübaraga söögiseen, sümbioosis lehtpuuga, millest tehakse vihtu
KEVADKOGRITS: tuntud aasta esimese poole kurrulise viljakehaga seen, kupatatult söödav,
muidu mürgine
SEENENIIDISTIK: peenikeste rakkude tihe võrgustik , ei taim ei loom
NÕIARING: seente viljakehade kasvamine teatud kujuga mustris, seotud mütoloogilise
tegelasega, kes kasutab liikumiseks luuda
TAVAVAHELIK: seen, mis on kergelt mürgine ja mille mürgid kuhjuvad
KOPRIIN: tindikutes esinev aine, mis koos alkoholiga põhjustab mürgistust
HALLITUS: lagundavad seened, nagu vatikiht leival
PÄRMITAINAS: nätske tooraine kringli tegemiseks
MAJAVAMM: ohtlik lagundav seen, mis kahjustab puidust ehitisi
KUUSK: okaspuu, jõulupuu
1
SAMBLIK: seene ja vetika kooseluvorm, liitorganism
SEENJUUR: mükoriisa, kompleksorgan, mis moodustub seene ja taimejuurte vahel
SUHKUR: magus energiarikas aine, näiteks glükoos ja fruktoos
EOSLEHED: teatud kujuga seente paljunemisvahendite tekkimise kohad, kübara alumisel küljel
(näiteks riisikatel, pilvikutel jt)
ARBUSKULAARNE MÜKORIISA: krohmseente ja taimede seenjuure tüüp, kus seene rakud on
taimerakkude kestade sees, kõige levinum kooselutüüp seente ja maismaataimede vahel
KASK: lehtpuu, millest tehakse saunavihtasid
ORHIDEE: käpaline, ilusate õite ja väga tillukeste seemnetega õistaim; seemned idanevad
ainult koos seenega
LIHHENISEERUNUD SEEN: samblikku moodustav mitte fotosünteesiv organism
KIVIPURAVIK: pruuni kübara ja tugeva heleda jalaga söögiseen, paljude lemmik
HÜÜF: seeneniit, ühendatud seenerakud
TULETAEL: puiduseen, torikseen, mida on vanasti kasutatud lõkke süütamisel
OKASPUU: tugeva tüvega taim, millel ei kasva lehti (näit. kuusk ja mänd), enamasti igihaljas
HABESAMBLIK: peenikestest harudest koosnev rippuv, puudel kasvav seenest ja vetikast
koosnevad organism
EKTOMÜKORIISA: seenjuure tüüp, kus taimejuure ümber on seenmantel (tihe seeneniitide kogum)
MURUMUNA: ümmarguse viljakehaga seen, noorelt valge, hiljem pruun „tossuseen“
HALLITUSJUUST: teatud seentega maitsestatud laagerdunud piimatoode
VEREV VÖÖDIK: värviseen, kellest saab punakaid ja oranže toone
VESI: eluks hädavajalik aine, mis külmub 0 kraadi juures ja keeb 100 kraadi juures
AUSTERSERVIK: söödav puiduseen, mida kasvatatakse ka kasvandustes
PENITSILLIIN: esimene antibiootikum, mis avastati hallitustest
VALGEHALLITUS: heledat värvi seeneniitide kogum, vatjas kiht näiteks Brie juustul
ŠAMPINJON: söödav seeneperekond, mida aetakse vahel segi valge kärbseseenega
GLÜKOGEEN: varuaine energia salvestamiseks seentel ja loomadel
PIRUKAS: toit, täidisega küpsetatud taignatükk
SUUR SIRMIK: pirakas vihmavarju kujuga söödav seen
VITAMIINID: olulised ained organismi toimimiseks (näiteks C, A, E, B jne)
SEENEKASVATUS: tootmisharu, kust toiduks saadakse mitte taimi ega loomi vaid kolmanda
suurema riigi esindajaid
TRÜHVEL: maa sees kasvavate viljakehadega seen, väga kallis, otsitakse sigade või koertega
KITIIN: putukatele ja seenekestadele tugevust andev aine
KOOKOS: suurte, iseloomuliku lõhnaga viljadega palmi vilja nimetus
SEENEPULBER: toidu- ja maitseaine, peenestatud puravikest või kukeseentest või teistest
söödavatest viljakehadest
TÕMMURIISIKAS: piimmahlaga tume, rohekaspruun, mõrkjas, kupatamata mürgine seen
ORAV: koheva sabaga puudel osavalt liikuv väike imetaja
VILJAKEHA: seente eoste moodustamiseks ehitatav lühiealine maapealne osa, mida tavaliselt
nimetataksegi seeneks
TUNGALTERA: mürgine parasiitseen teraviljadel
TAIM: fotosünteesiv eluvorm Maal
2
HETEROTROOF: organism, mis ei suuda fotosünteesida ja peab sööma valmis orgaanilist ainet
LOOM: ei ole seen ega ole taim, on kolmanda riigi esindaja
KÜLMASEEN: puiduseen, mille viljakehad on kobaras ja mille seeneniidistiku väädid
pimedas helendavad
KLOROFÜLL: roheline aine taimedes ja vetikates, mis võimaldab fotosünteesida
SEEN: ei ole taim ega loom, on kolmanda riigi esindaja
SÜMBIOOS: eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu
VEREV KARIKSEEN: kevadel punaste lamedate viljakehadega silmatorkav organism, kes toitub
lagunevatest lepaokstest
RAKUKEST: taimedel ja seentel esinev tugevduskiht väikeste tuumaga osakeste ümber
TOIT: söök, eluks hädavajalik kõigile organismidele
SEENENIIT: hüüf
ENSÜÜMID: fermendid, elutegevuste katalüsaatorid, bioaktiivsed ained
SÕNNIK: loomade väljaheited
MAATÄHT: ilus lilleõie kujulise viljakehaga „tossuseen“
HULKRAKNE: mitte ühest vaid paljudest, enamasti tuumaga osakestest koosnev organism
SOOJUS: tuleb ahjust, tulest ja südamest
PORGANDIRIISIKAS: maitsev söögiseen, oranž ja rohekate laikudega, piimmahlaga
TSELLULOOS: paberi tooraine, taimede rakukestade tugiaine
NÄLKJAS: ilma kojata tigu
HAPNIK: gaas, mida hingame
LIGNIIN: puitaine
HIIDMUNA: Eesti kõige suurema viljakehaga „tossuseen“, võib kasvada jalgpallist suuremaks
ETANOOL: piiritus, alkohol
KRINGEL: pärmitaignast magus, sageli rosinate ja võõbaga piduroog
SEENETRIINU: punane mustade täppidega mardikas, kelle toiduks on torikud, šampinjonid,
murumunad ja hallitused
SÜSIHAPPEGAAS: gaas, mis tekid hingamisel ja käärimisel
KARU: Eesti metsade suurim kiskja, taliuinaku meister
KUIVATAMINE: niiskuse välja aurutamine
HOOGHÄND: hüppava, väike, tiibadeta lülijalgne, palju mullas ja ka seentel
MÄGER: linnakuid ehitav imetaja, iseloomuliku musta-valge triibulise näoga
KITSEMAMPEL: kollakasbeež söögiseen, kuivade männikute asukas
SEENLILL: klorofüllita parasiittaim, saab toidu puude juurtest näiteks männiriisika niidistiku kaudu
METSSIGA: Eesti looduse tuhniv imetaja, isast kutsutakse kuldiks, emast emiseks
BAKTER: väikesed üherakuline organism, mõningad neist võivad tekitada ka haigusi
KÄÄRIMINE: anaeroobne glükolüüs, hapnikupuudusel või -vähesusel toimuv ainevahetusprotsess,
mille saaduseks on süsihappegaas ja alkohol
HIIRED: väikesed närilised, piiksuvad
SELGROOTUD LOOMAD: loomad, kellel on välisskelett ja puudub sisemine luude ja kõhrede süsteem
TIGU: keerduva kojaga limane selgrootu loom
USSITAMA: seenesääskede ja kärbeste vastsete olemasolu seenes. Mida seen siis nii-öelda teeb
(mida tegema)?
3
PRUUNMÄDANIK: puude lagunemisel tekkiv olek, kui seened on söönud ära tselluloosi;
puu pudiseb rabedateks tumedateks tükkideks
KÄRBSED: kahetiivalised putukad, kes hommikuti võivad une ära ajada, kui näo peale lendavad
LÜHITIIBLANE: mardikad, kelle lennuvahendid ei kata kogu tagakeha
VALMIK: putukate viimane, sigiv elujärk peale muna vastset ja nukku
PUTUKAS: kolme jalapaariga ja sageli tiibadega selgrootu, kõige asuurema liikide arvuga rühma
esindaja (üle 68% maailma loomastikust)
SOOMUSTINDIK: seen, mille musta vedelat eosmassiga on kasutatud kirjutamiseks ja joonistamiseks
MUNA: elu algus, lindudel lubjast koorega
ÄÄDIKAKÄRBES: puuviljadele munevad pisikesed kahetiivalised putukad, sügiseti enamuses
majapidamistes tüütud kaaslased
MOONE: protsess, kus toimuvad suured muutused (kui kullesest saab konn, nukust liblikavalmik jne)
NUKK: täismoondega putukate elujärk vastse ja valmiku vahel
KÕDU: lagunev taimede kiht mullas
MÜRGITUS: toksiliste ainete poolt kehas tekkiv haiguslik seisund
VASTNE: larv, moondelise arenguga loomade esimene arengujärk pärast munast koorumist,
erineb oluliselt valmikust (näit. röövik, vagel, kulles jne)
KÄNNUPESS: tavaline pruunmädanikku tekitav torikuline, puuseen
MUST SEATIGU: tumedat värvi suur nälkjas
KUUSEKÄBI: jõulupuu seemnete tekkimise organ
TORIK: puuseene viljakeha
SEENESULTAN: uhke nimega lühitiiblane/mardikas, kes
TATIKUD: puravikele sarnased seened, sageli libeda kübaraga
TINGLIKULT SÖÖDAV: seen, mis pole mürgine, kuid ei kõlba toiduks (üks tingmärkidest)
FUNGITSIID: seeni tõrjuvad ained
TINDIKUD: seened, kelle eoste mass on musta värvi ja vedel
KUPATATULT SÖÖDAV: muutub toiduks kasutatavaks peale keetmist (tingmärk)
VALGEMÄDANIK: puude lagunemisel tekkiv olek, kui seened on söönud ära ligniini; puit laguneb
pehmeteks heledateks tükkideks
VAHER: lehtpuu, mille viljadest saad teha „lisanina“
SEENETÕRJE: võitlus, kus püütakse lahti saada puidu lagundajatest või hallitusest
KASEKÄSNAK: pehme heleda viljakehaga puiduseen, mis elab vaid sellel lehtpuul, millest tehakse
enamik saunavihtadest
METS: elupaik looduses, kus tooni annavad puud (näit. männik, kuusik, kaasik jne)
SAPIPURAVIK: kibeda viljakehaga seen, mis rikub seeneroa
VAHTRA-PIGILAIK: musi täppe moodustav seen ühel lehtpuul
PARK: inimese hooldatav puudega elupaik, sage asulates
PUISNIIT: pärandkooslus, kus on nii metsa kui rohumaa elemendid
LEHISETATIK: rohekashalli kübaraga seen, mis kasvab heitlehise okaspuuga koos, sarnane puravikele
TAMME-KIVIPURAVIK: võrkja jalamustriga toekas seen, värvub lõikamisel siniseks
LEHTPUU: tüvega taim, millel pole okkaid
SEENEPABER: materjal, mida saab torikuliste viljakehadest, sellele saab kirjutada
KEEMILINE RÜNNAK: lahing, kus relvaks on mürgid või teised organismile ohtlikud ained
4
RÕNGAS: geomeetriline kujund; selle kujuga on loor kärbseseene jala ümber, selle kujuga
abivahendit kasutatakse ujumisel, hula-võimlemisel ja pannakse ka kaunistuseks kõrva või ninna
ROHETIKSIK: sinakasrohelise niidistiku ja viljakehaga puuseen
VARIS: metsas pealmine kiht maapinnal, mis koosneb langenud okastest, lehtedest, okstest
KOMPOSTIKAST: puidust või muust materjalist koht, kuhu saab panna biojäätmeid
lagundamise eesmärgil
SINIVÄRVIK: taevakarva viljakehaga seen, mille kübaral on valgeid täppe
HUUMUS: kõdunenud materjal, annab mulale tumeda värvuse ja on viljakuse
RESTORAN: peenem toitlustusasutus, kelneritega
HARILIK SITASEEN: mittesöödav seen, kasvab loomasõnnikul
SUUR SARVIK: kaunis kollane koralli meenutava kujuga seen
SIBUL: seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline
MARINEERIMINE: toidu töötlemise viis, kus kasutatakse hapet (näit äädikas), sageli sibulat,
porgandit ja erinevaid maitseaineid
JUUREPESS: ohtlik puiduseen, mis kahjustab eelkõige tüve alumist ja puu maa-alust osa
PORGAND: köögivili, süüakse maalust enamasti oranži värvi säilitusjuurt
MÄNNIRIISIKAS: mõrkja maitsega kupatamist vajav piimmahlaga söögiseen, kes elab koos meie
kõige pikemate okastega okaspuuga
SAPROTROOF: lagundaja, organism, kes kasutab toiduks surnud orgaanilist ainet
SEENEKASTE: toit, mida tehakse viljakehadest ja koorest ja jahust
ÄÄDIKAS: marineerimisel kasutatav happeline aine
SEENESALAT: hakitud toit viljakehadest, sibulast ja hapukoorest
SOOLAMINE: toidutehnoloogia, kus kasutatakse säilitamiseks naatriumkloriidi
METSAŠAMPINJON: söödav seen, mille sugulasi müüakse ka aastaringselt meie kauplustes
SEENENUGA: lõikav töövahend korilasele sügisese metsas
JAHUKASTE: peenestatud teraviljast ja vedelikust tehtav toit, lisatakse toidu maitsestamiseks
VARBASEEN: eostega nakkav organism, mis kahjustab põhiliselt alajäsemete harunenud osasid
ÄMBER: vedelikukindel sangaga nõu
KOLLANE TEETIGU: võililleõie värvi kojata tigu
KÜÜNESEEN: eostega nakkav organism, mis kahjustab alajäsemete harunenud osade tippe
(läikivaid tugevdusplaate)
PÄRM: kokku pressitud üherakulised kääritavate organismide kogum, kasutatakse näiteks taigna
kergitamiseks
ISLANDI KÄOKÕRV: köha raviks kasutatav samblik
KANTSEROGEEN: vähki tekitav aine
SEGAMETS: kooslus, kus kasvab koos nii okas- kui lehtpuid
OKKA-ROISKNÖÖBIK: väike seen, kes toitub langenud kuuse- ja männi varisel
SAMMAL: juurteta eostaimed, katavad sageli metsaalust
VÕITATIK: kollakas limase kübaraga seen
ALLERGIA: haigus, organismi immuunsüsteemi ebatavaline ja äge kaitsereaktsioon mõnedele ainetele
PIIMMAHL: riisikatele iseloomulik vedelik seene viljakehas
LEHTER-KUKESEEN: erkkollase varre ja pruunika kübaraga maitsev erilise kujuga söögiseen,
meie ühe tuntuma söögiseene lähisugulane
5
1. JALG
2. RIISIKAS
3. MÜKORIISA
1. SEENEUSSID
2. VALGE KÄRBSESEEN
3. AMANITIIN
1. KÜBAR
2. PUNANE KÄRBSESEEN
3. EOSTORUD
1. PURAVIK
2. EOSED
3. PARASIIT
1. KASEPURAVIK
2. KEVADKOGRITS
3. SEENENIIDISTIK
1. KUPATAMINE
2. SEENESÄÄSK
3. LAGUNDAJA
1. MÜRK
2. RIISIKAS
3. PÄRMSEENED
1. NÕIARING
2. TAVAVAHELIK
3. KOPRIIN
1. KUKESEEN
2. LOOR
3. VOLDILINE TINDIK
1. HALLITUS
2. PÄRMITAINAS
3. MAJAVAMM
1. MURUMUNA
2. HALLITUSJUUST
3. VEREV VÖÖDIK
1. KUUSK
2. SAMBLIK
3. SEENJUUR
1. KIVIPURAVIK
2. TULETAEL
3. HÜÜF
1. VESI
2. AUSTERSERVIK
3. PENITSILLIIN
1. SUHKUR
2. EOSLEHED
3. ARBUSKULAARNE MÜKORIISA
1. OKASPUU
2. HABESAMBLIK
3. EKTOMÜKORIISA
1. VALGEHALLITUS
2. ŠAMPINJON
3. GLÜKOGEEN
1. KASK
2. ORHIDEE
3. LIHHENI-SEERUNUD SEEN
1. PIRUKAS
2. SUUR SIRMIK
3. VITAMIINID
1. SEEN
2. SEENERING
3. SÜMBIOOS
1. SEENEKASVATUS
2. TRÜHVEL
3. KITIIN
1. TAIM
2. TULETAEL
3. HETEROTROOF
1. VESI
2. VEREV KARIKSEEN
3. RAKUKEST
1. KOOKOS
2. SEENEPULBER
3. TÕMMURIISIKAS
1. LOOM
2. KÜLMASEEN
3. KLOROFÜLL
1. TOIT
2. SEENENIIT
3. ENSÜÜMID
1. ORAV
2. VILJAKEHA
3. TUNGALTERA
1. SÕNNIK
2. MAATÄHT
3. HULKRAKNE
1. MÄGER
2. KITSEMAMPEL
3. SEENLILL
1. SOOJUS
2. PORGANDI-RIISIKAS
3. TSELLULOOS
1. KRINGEL
2. SEENETRIINU
3. SÜSIHAPPEGAAS
1. METSSIGA
2. BAKTER
3. KÄÄRIMINE
1. NÄLKJAS
2. HAPNIK
3. LIGNIIN
1. KARU
2. KUIVATAMINE
3. HOOGHÄND
1. HIIRED
2. SUUR SIRMIK
3. SELGROOTUD LOOMAD
1. SUHKUR
2. HIIDMUNA
3. ETANOOL
1. TIGU
2. USSITAMA
3. PRUUNMÄDANIK
1. KUUSEKÄBI
2. TORIK
3. SEENESULTAN
1. KÄRBSED
2. LÜHITIIBLANE
3. VALMIK
1. NUKK
2. KÕDU
3. MÜRGITUS
1. TATIKUD
2. TINGLIKULT SÖÖDAV
3. FUNGITSIID
1. PUTUKAS
2. SOOMUSTINDIK
3. LIGNIIN
1. VASTNE
2. KÄNNUPESS
3. MUST SEATIGU
1. TINDIKUD
2. KUPATATULT SÖÖDAV
3. VALGEMÄDANIK
1. MUNA
2. ÄÄDIKAKÄRBES
3. MOONE
1. VAHER
2. SEENETÕRJE
3. KASEKÄSNAK
1. KOMPOSTIKAST
2. SINIVÄRVIK
3. HUUMUS
1. METS
2. SAPIPURAVIK
3. VAHTRA-PIGILAIK
1. LEHTPUU
2. SEENEPABER
3. KEEMILINE RÜNNAK
1. RESTORAN
2. HARILIK SITASEEN
3. SUUR SARVIK
1. PARK
2. PUISNIIT
3. LEHISETATIK
1. RÕNGAS
2. ROHETIKSIK
3. VARIS
1. SIBUL
2. MARINEERIMINE
3. JUUREPESS
1. OKASPUU
2. KÄNNUPESS
3. TAMME-KIVIPURAVIK
1. PORGAND
2. MÄNNIRIISIKAS
3. SAPROTROOF
1. SEGAMETS
2. LOOR
3. OKKA-ROISKNÖÖBIK
1. SEENEKASTE
2. ÄÄDIKAS
3. HARILIK PALJAK
1. ÄMBER
2. KOLLANE TEETIGU
3. KÜÜNESEEN
1. SAMMAL
2. VÕITATIK
3. ALLERGIA
1. SEENESALAT
2. SOOLAMINE
3. METSA-ŠAMPINJON
1. PÄRM
2. ISLANDI KÄOKÕRV
3. KANTSEROGEEN
1. PIIMMAHL
2. TUPP
3. LEHTER-KUKESEEN
1. SEENENUGA
2. JAHUKASTE
3. VARBASEEN