Miks me räägime 75 aasta tagusest ajast – Teise maailmasõja lõpust Euroopas? Kas oleks aeg minevik unustada ja vaadata rohkem tulevikku? Või on ajaloomälu siiski tulevikku arvestades oluline?

Nii nagu teiste Teisest maailmasõjast räsitud riikide jaoks, oli sõda ka Eestile suur tragöödia, lisaks kaotas Eesti pooleks sajandiks oma iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli Eesti traagiliselt kahe suurvõimu – Saksamaa ja NSV Liidu lahingutander. Okupatsioonid vahetusid mitmeid kordi. Eesti jaoks lõppes sõda alles Eesti Vabariigi iseseisvu-se taastamisega 1991. aastal ja Vene väge lahkumisega 1994. aastal.

Teise maailmasõja üks kõige hoiatavamaid ja valusamaid õppetunde oli, et riigid ei tohi tegutseda üksnes kitsalt oma huvides. Alles pärast ääretut tragöödiat mõisteti tõeliselt, et riikidel pole mitte ainult oma huvid, vaid ka laiemad ühised huvid maailmas ning ainult rahule ja koostööle üles ehitatud maailmal on tulevikku. Seda õppetundi ei tohi unustada. Me mälestame alati kõiki Eesti pinnal langenuid – nii Saksa kui ka NSV Liidu autoritaarsete režiimide ohvreid. Just praegune kriis aastal 2020 õpetab meid jälle rohkem hindama heaolu, rahu ja vabadust – kõike seda, mille eest on makstud eluga ja mille eest meil on põhjust tänulik olla.

Kohe Teise maailmasõja alguses kuulutas

Eesti valitsus end neutraalseks, aga

sellegipoolest kisti Eesti sõtta.

23. augustil 1939 sõlmisid kommunistlik

Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa

mittekallaletungilepingu, mida tuntakse

Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle

salajase protokolli, jagades Euroopa

sõltumatute riikide territooriumid kahe

totalitaarse režiimi huvisfäärideks, sillutades

nii teed Teise maailmasõja puhkemisele.

Sellest tulenevalt tõi NSV Liit oma väed Eestisse oktoobris 1939 (nn baaside leping) ja okupeeris Eesti 1940. aasta juunis.

Nõukogude okupatsioon 1940-1941

75 AASTAT TEISEMAAILMASÕJA LÕPUSTEUROOPASEESTI JA TEINEMAAILMASÕDA

MRP

salaprotokollidekaart

1.75 AASTAT TEISE MAAILMASÕJA LÕPUST EUROOPASEESTI JA TEINE MAAILMASÕDA Estonia Today - 2020

Teise maailmasõja lahingud jõudsid Eestisse juulis 1941, kui endised liitlased – Saksamaa ja

Nõukogude Liit – hakkasid Eestimaa pinnal

omavahel sõdima. Nende juulist kuni oktoobrini

1941 kestnud lahingute tulemusena okupeerisid

Hitleri Saksamaa väed Eesti ning algas Saksa okupatsioon, mis kestis kuni oktoobrini 1944.

Saksa okupatsioonivõimude korraldusel mõrvati

Eestis tuhandeid eraisikuid, sealhulgas palju

mujalt tooduid ja sõjavange. Eesti alal paiknesid

mitmed koonduslaagrid, kus tapetute hulgas oli

ka juute. Eesti oma juudikogukond hävitati

peaaegu täielikult. 1942. aasta alguseks olid kõik

Eestis elanud 4400 juuti kas Eestist läinud või

hukatud.

Saksa okupatsioon 1941-1944

Kasutades ära poliitilist olukorda, kus Saksa väed

taandusid ja Nõukogude väed polnud Eestisse veel

sisenenud, nimetas Eesti Vabariigi peaminister Vabariigi

Presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Otto Tie� valitsuse. See oli meeleheitlik katse taastada kahe okupatsioonivõimu vahelises vaakumis Eesti Vabariigi iseseisvus. Otto Tie� valitsuse tähtsus seisneb Eesti

Vabariigi riikliku järjepidevuse kandmises.

Katse taastada Eesti Vabariigi iseseisvus 18. septembril 1944

Ott

o T

ief

Pre

sid

ent K

onst

antin

Pät

s Kohe 1940. aasta juunis arvati Eesti Vabariigi

kaitsevägi Punaarmee koosseisu ning viidi NSV

Liidu-Saksamaa sõja puhkedes üle Venemaale.

Samal ajal mõrvati praktiliselt kogu Eesti ohvitserkond. Algas ka poliitilise ja majandusliku eliidi süstemaatiline hävitamine, katkesid kultuurisidemed Lääne ja põhjanaabritega.

Eesti Vabariigi president Konstantin Päts vangistati ja saadeti koos perega asumisele Nõukogude Liitu.President suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos, kaugel oma kodumaast ja rahvast. Okupeeritud Eestis ei teatud tema saatusest ega surmast midagi – saladuskate püsis sellel veel aastakümneid.

2.75 AASTAT TEISE MAAILMASÕJA LÕPUST EUROOPASEESTI JA TEINE MAAILMASÕDA Estonia Today - 2020

Juulist kuni novembrini 1944 toimusid Eesti

pinnal lahingud, mis lõppesid Saksa vägede

taganemise ja Nõukogude vägede Eestisse

uuesti sisenemisega ehk Eesti

taasokupeerimisega. Okupatsioon jätkus pärast Teist maailmasõda ja sellega kaasnes genotsiid. 1949. aastal küüditati kümned tuhanded eestlased kodudest Siberisse. Asemele toodi võõrtöölisi NSV Liidu erinevatest piirkondadest. Eestlaste sunniviisiline kaasamine Nõukogude okupatsioonirežiimi sõjajõududesse jätkus kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Vene väeüksused lahkusid Eesti pinnalt 1994. aastal.

Nõukogude okupatsioon 1944-1991

NSV Liidu ja Hitleri Saksamaa

okupatsioonivõimud mobiliseerisid

teise maailmasõja ajal sunniviisiliselt

ja rahvusvahelise sõjaõiguse vastaselt

oma vägedesse üle 100 000 Eesti

kodaniku, mis moodustab ligi 10%

elanikkonnast. Eesti sõdurid, kes kaotasid õiguse teha oma otsuseid ja valikuid, olid samuti ohvrid nagu kõik teisedki selle sõja tõttu kannatanud Eesti kodanikud.

Eestlaste inimkaotused olid Teises maailmasõjas väikese riigi kohta väga suured. Eesti kaotas sõjaajaga viiendiku oma sõjaeelsest

elanikkonnast. Mitmed traditsioonilised Eesti rahvusvähemused –

sakslased, rootslased ja juudid – olid kas lahkunud või hävitatud. Ligikaudu

100 000 eestimaalast oli põgenenud Läände ega naasnud enam Eestisse.

Lisaks asus Saksamaale elama umbes 20 000 baltisakslast.

Aastatel 1940–1945 suri okupatsioonide ja Teise maailmasõja ohvritena

vähemalt 70 000–75 000 eestlast, kes moodustasid 6–7% Eesti

sõjaeelsest elanikkonnast.

Eesti sai Teisest maailmasõjast väga valusa õppetunni. Sõja puhkedes oli Eesti üksi, ilma liitlaste ja sõpradeta. Tänapäeval, olles koos oma liitlastega, teame kindlalt, et ainult koos, jagades samu väärtusi, nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik, on võimalik uusi sõjakoledusi ära hoida ja paremat maailma üles ehitada.

Vt Eesti Mälu Instituudi tellitud dokumentaal�lmi

eestlaste saatusest Teises maailmasõjas

Vt Eesti mängu�lmi„1944“

3.75 AASTAT TEISE MAAILMASÕJA LÕPUST EUROOPASEESTI JA TEINE MAAILMASÕDA Estonia Today - 2020