Etruski kunst

KUNSTIAJALOO 1.KURSUS GÜMNAASIUMILE

KOOSTAS KAJA RUSS

• Umbes alates 8. sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja

• roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4. sajandil e.Kr nende linnad.

• Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu.

• Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha.

Hauakamber Cerveteris. 6.

saj. eKr

• Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu.

• Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis.

• Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul.

• Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures - antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis.

Tantsijad. Seinamaal nn. Leopardidega hauakambrist Tarquinias.

480-470 eKr

Terrakotasarkofaag Cerveterist. 520-510 eKr

• Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. • Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid,

kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. • Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik

naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride “arhailist” naeratust.

• Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled.

• Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. • Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus

Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.

Veji Apollo. u. 510 eKr

Kapitooliumi emahunt. u. 500-480 e.m.a.

Kimääri pronkskuju Arezzost. u. 5.-4. saj. e.m.a.

• Etruskide templid olid puust. • Nelinurkse hoone ees asus lihtsate

sammastega eeskoda. • Puutalastik võimaldas sambaid paigutada

hästi harvalt. • Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida

saviplaate ja figuure• Kõige omapärasem joon templi juures, mille

võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele.

• Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika.

• Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.

Etruski tempel.

Rekonstruktsioon

Võlvitud linnavärav Perugias. u. 400. eKr.

Tiivuline lõvi Vulcist. 6. saj. keskpaik eKr