Carlos Castaneda (Kuues raamat)KOTKA ANDINGLISE KEELEST TLKINUD URMAS LIPANDCHIRON Prnu, 1995Originaali tiitel:The Eagle's Gift New York 1981SisukordEESSNAEsimene osa: TEINE ISE1. Teise thelepanu fikseerimine2. Koosngemine3. Teise Ise libamlestused4. Kiindumuse piiride letamine5. Vihaste nidade jukTeine osa: UNENGEMISE KUNST6. Inimkuju kaotamine7. Koosunengemine8. Parema ja vasaku poole teadvelolekKolmas osa: KOTKA AND9. Naguali reegel10. Naguali sjameeste seltskond11. Nagual-naine12. Silvio Manueli mittetegemised13. Unengemise peensused14. Florinda15. Sulgedega maduEESSNAKuigi ma olen antropoloog, ei ole see t otseselt antropoloogiline; vib elda, et kultuuriantropoloogiasse ulatuvad ksnes tema juured, kuna alguse sai see aastaid tagasi vliuuringutena selles teadusharus. Tol ajal huvitas mind ravimtaimede kasutamine USA edelaosa ja Phja-Mehhiko indiaanlaste hulgas.Mu uuringutest kasvas aga aastate vltel vlja hoopis midagi muud. See oli uurimisobjekti iseloomu ja minu sisemise arengu loomulik tagajrg. Ravimtaimede asemele astus terve uskumuste ssteem, mille piirjooned nisid likuvat vhemalt kahe erineva kultuuriga.Mees, kelle tttu toimus selline nihe mu ts, oli yaqui indiaanlane Phja-Mehhikost don Juan Matus, kes hiljem tutvustas mulle don Genaro Florest, mazateci indiaanlast Kesk-Mehhikost. Mlemad mehed praktiseerisid iidset tarkust, mida meie ajal tuntakse ldiselt nidusena ja mida peetakse arstiteaduse ning pshholoogia primitiivseks vormiks. Tegelikult omavad selle traditsiooni praktiseerijad rmiselt krget enesedistsipliini ja valdavad vga keerulisi praktilisi vtteid.Need kaks meest said mitte mu informaatoriteks, vaid petajateks, aga sellegipoolest jin ma kindlaks oma esialgsele tle antropoloogia valdkonnas; kulutasin aastaid, pdes luua antud uskumuste ssteemi kultuurilist maatriksit, sstematiseerides ja klassifitseerides versioone tema algpritolust ja levikust. Need katsed olid aga asjatud, kuna selle ssteemi sisemised jud kallutasid kik mu intellektuaalsed pdlused krvale ja muutsid mind tegelaseks mngus, mida olin kavatsenud jlgida krvaltvaatajana.Nende vimsate meeste mju all on mu t muutunudautobiograafiaks. Alates hetkest, mil minust sai osavtja, olin sunnitud kirjeldama ka seda, mis toimub minu enesega. See on iseralik autobiograafia, kuna ma ei kirjelda siin sndmusi ega subjektiivseid seisundeid, mis kuuluvad tavalise inimese igapevasesse ellu. Kirjeldan sndmusi, mis rulluvad mu elus lahti vraste ideede ja protseduuride ssteemi omaksvtmise otsese tulemusena. Teiste snadega, uskumuste maailm, mida ma tahtsin uurida, neelas mu alla, ning selle eest, et jtkata oma vaatlusi, tuli mul maksta tavatut hinda - loovutada elu tavaliste inimeste igapevases maailmas.Nende asjaolude tttu olen nd silmitsi erilise probleemiga -mul tuleb seletada, millega ma ieti tegelen. Olen nihkunud vga kaugele oma lhtepunktist tavalise lne inimese vi antropoloogina, seetttu pean taas kord kinnitama, et kesolev t ei ole vljameldis. See, mida ma kirjeldan, on meile tundmatu ja nib seetttu ebareaalsena.Kui svenesin niakunsti peensustesse, siis osutus too primitiivsete uskumuste ja toimingute kogum hiigelsuureks ja keerukaks maailmaks. Et seda maailma tundma ppida ja sellest kirjutada, tuleb mul ennast kasutada ha keerulisemal ja peenemal viisil. Minuga toimuv on lakanud olemast ettearvatav ja loogiline; sel puudub ka igasugune vastavus teiste antropoloogide teadmistega Mehhiko indiaanlaste uskumuste ssteemist. Seega olen ma raskes olukorras; ainus, mida ma teha saan, on lihtsalt esitada seda, mis minuga toimus nii, nagu see toimus. Ma ei saa anda mingit muud tendust oma heast tahtest kui veelkord kinnitada, et ma ei ela kaksikelu; kogu mu eksistents on seotud don Juani ssteemi phimtete jrgimisega.Prast seda, kui don Juan Matus ja don Genaro Flores, kaks indiaani nida, kes mind petasid, olid mulle oma teadmised edasi andnud, tlesid nad hvasti ja lahkusid. Mistsin, et minu edasine lesanne seisneb selles, et ise kokku panna kik see, mida ma neilt olin ppinud.Selle lesande titmise kigus lksin ma tagasi Mehhikosse ning avastasin, et don Juanil ja don Genarol oli olnud veel heksa pilast: viis naist ja neli meest. Vanima naise nimi oli Soledad; jrgmine oli Maria Elena, hdnimega La Gorda; kolm lejnud naist - Lia, Rosa ja Josefina olid nooremad ja neid hti ekesteks. Neli meest vanuse jrjekorras olid Eligio, Benigno, Nestor ja Pablito; kolme viimast hti Genarodeks,sest nad olid vga don Genaro sarnased.Teadsin, et Nestor, Pablito ja Eligio, kes oli juba lahkunud, olid don Juani pilased, kuid mind oli pandud uskuma, et neli ttarlast olid ed ja Soledad nende ema. Tundsin Soledadi pealiskaudselt juba aastaid ja kutsusin teda alati austavalt dona Soledadiks, sest ta oli ligikaudu sama vana kui don Juan. Ka Lidiat ja Rosat oli mulle tutvustatud; meie tutvus oli aga olnud liiga pgus ja juhuslik ning ma ei taibanud, kes nad tegelikult olid. La Gordat ja Josefinat teadsin ksnes nimepidi. Olin kohanud ka Benignot, kuid tema sidemetest don Juani ja don Genaroga polnud mul aimugi.Nis, et nad kik, nii vi teisiti, olid oodanud minu tagasiprdumist Mehhikosse phjustel, mis jid mulle mistetamatuks. Nad teatasid, et mul tuleb asuda don Juani, nende juhi, Naguali kohale. Don Juan ja don Genaro olevat sellest maailmast lahkunud, samuti Eligio. Need naised ja mehed uskusid, et nood kolm ei surnud, vaid olid linud teise maailma, mis on kll meie omast erinev, kuid siiski sama reaalne:Naistega tekkis mul meie esimesel kohtumisel kokkuprge, kige metsikum oli see minu ja dona Soledadi vahel. Need kokkuprked mjusid mulle vabastavalt. Kohtumine nende naistega tekitas minus mingi salaprase erutuse. Minu mtlemises ja maailma tajumises hakkasid toimuma drastilised muutused. Kik see ei toimunud siiski teadvuse tasandil. Prast oma esimest klaskiku nende juurde olin ma suuremas segaduses kui kunagi varem, kuid endalegi ootamatult leidsin lpuks keset seda kaost pinna, millele toetuda. Nende kokkuprgete mjul avastasin endas vimeid, mille olemasolust mul seni aimugi polnud.La Gorda ja kolm ekest olid vilunud unengijad; nad tutvustasid mulle vabatahtlikult seda kunsti ja demonstreerisid oma saavutusi. Don Juan oli kirjeldanud unengemisekunsti kui vimet muuta harilik unengu kontrollitavaks teadvusseisundiks erilise thelepanu abil, mida ta nimetas teiseks thelepanuks.Lootsin, et kolm Genarot petavad mulle ka don Juani ja don Genaro petuste teist aspekti, varitsemiskunsti. Varitsemiskunsti tutvustati mulle kui toimingute ja phimtete kogumit, mis vimaldab inimesel igas meldavas elusituatsioonis hakkama saada. Kuid kigel sellel, mida kolm Genarot mulle varitsemisest jutustasid, ei olnud seda ssteemsust ega judu, mida olin oodanud. Mehed kas polnud selle kunsti telised valdajad vilihtsalt ei tahtnud seda mulle nidata.Lpuks loobusin ksimuste esitamisest, et nad tunneksid end minuga vabalt, kuid sellest tegid nad jrelduse, et lpuks ometi kitun ma nagu Nagualile kohane. Nad kik hakkasid minult nudma juhendamist ja nuannet.Et sellega hakkama saada, olin ma sunnitud phjalikult lbi vaatama kik, mida don Juan ja don Genaro olid mulle petanud ning tungima veelgi sgavamale niakunsti saladustesse.Esimene osaTEINE ISE1. TEISE THELEPANU FIKSEERIMINEKui ma La Gorda ja ekeste maja juurde judsin, oli juba hiline prastluna. La Gorda istus ksinda vljas ukse krval, vaadates ksisilmi kauguses krguvate mgede poole. Mind nhes ta ehmus. Ta tles, et oli tielikult svenenud mlestustesse ja et just samal hetkel oleks talle peaaegu meenunud midagi olulist seoses minuga.Hiljem, prast htuski, istusime me kik - La Gorda, ekesed, Genarod ja mina - La Gorda toas prandal. Naised istusid omaette.Mingil phjusel keskendus kogu mu thelepanu ksnes La Gordale, kuigi ma ei tundnud teda sugugi pikemat aega kui teisi. Tundus, nagu poleks teisi minu jaoks olemas. Oletasin, et phjuseks vis olla La Gorda sarnasus don Juaniga, mida ma teistes ei tajunud. Temas oli midagi vga kerget; see kergus ei tulenenud mitte niivrd tema kitumisest, kuivrd minu tunnetesttema vastu.Nad tahtsid teada, millega ma olin vahepeal tegelnud. Jutustasin, et olin hiljuti kinud Hidalgo osariigis Tuia linnas arheoloogilisi varemeid vaatamas. Kige vimsama mulje olid mulle jtnud neli krvuti seisvat hiigelsuurt sambataolist kivikuju pramiidi lamedal tipul; neid nimetati Atlantlasteks. Need kujud, vormilt peaaegu silindrilised, viisteist jalga krged ja kolm jalga lbimdus, koosnesid neljast tahutud basalditkist; arheoloogide arvates kujutasid nad sjavarustuses Tolteegi sdalasi. Kakskmmend jalga figuuridest tagapool seisis neli kandilist, sama krguse ja laiusega sammast, mis olid samuti neljast tkist kokku pandud.Atlantlaste rhm sisendas tahtmatult aukartust, mida veelgi suurendas mu sbra jutustus, kes mulle tol peval varemetes teejuhiks oli. Varemete valvur oli talle pihtinud, et on siti kuulnud Atlantlasi kndimas, nii et maa nende jalge all vappub.Palusin Genarodel mu sbra juttu kommenteerida. Nad olid kuidagi pelglikud ja ksnes itsitasid. Prdusin La Gorda poole, kes istus mu krval ja ksisin tema arvamust.Mina pole kunagi neid kujusid ninud, tles ta. Ma pole Tuias kinud. Isegi mte sidust seesse linna hirmutab mind.Miks see sind hirmutab, Gorda? ksisin ma.Monte Albani varemetes Oaxacas juhtus minuga midagi, tles ta. Armastasin uidata nendes varemetes, kuigi Nagual Juan Matus oli mind hoiatanud, et ma jalgagi sinna ei tstaks. Ma ei tea miks, aga mulle see koht meeldis. Kisin seal iga kord, kui Oaxacasse juhtusin. Kartsin, et ksikut naist hakatakse kimbutama, seeprast kisin seal alati koos Pablitoga, ta on vga julge. kskord lksime sinna aga Nestoriga. Nestor ngi maapinnal sdelust. Kaevasime veidi ja leidsime veidra kivi, mis sobis tpselt mu peopessa; kivi sisse oli hoolikalt auk puuritud. Tahtsin srme august lbi pista, kuid Nestor peatas mu. Kivi oli vga sile ja tegi mu ke kuumaks. Me ei teadnud, mida sellega peale hakata. Nestor pani kivi oma mtsi sisse. Kandsime seda, justkui oleks see mingi loom.Kik hakkasid naerma. La Gorda jutus nis peituvat mingi varjatud nali.Ja kuhu sa selle viisid? ksisin.Me time ta siia, vastas La Gorda ja see teadaanne kutsus esile uue naerupahvaku. Nad lkastasid ja khisid, otsekui10oleksid lmbumas.Nali on La Gordas, tles Nestor. Sa peaksid teadma, et ta on pikpine nagu muul. Nagual ju keelas tal mahamaetud kivide, kontide ja muu srasega jnnata. La Gorda aga korjas ikkagi tema selja taga igasugust rmpsu kokku.Tookord Oaxacas kis ta peale nagu uni, et see hirmus kivi tuleb kaasa vtta. Lksime sellega bussi peale, hoidsime seda terve tee ja time ta siis otsejoones siia tuppa.Nagual ja Genaro olid linud retkele, tles La Gorda. Kogusin julgust ja pistsin srme august lbi. Taipasin, et kivi oli nnda lihvitud, et seda oleks mugav peos hoida. Otsekohe haaras mind selle inimese meeleolu, kes seda kivi kunagi kes hoidis. See oli judu sisaldav kivi. Mu meeleolu muutus. Hakkasin kartma. Midagi hirmuratavat hiilis pimeduses, midagi, millel polnud kuju ega vrvi. Ma ei julgenud hetkekski ksi jda. siti rkasin hirmukarjatusega ja mne peva prast ei saanud enam ldse magada. Teised valvasid nii sel kui peval kordamda minu juures.Kui Nagual ja Genaro tagasi tulid, tles Nestor, kskis Nagual mul koos Genaroga minna ja kivi samasse kohta maha matta, kus see oli olnud. Genaro ngi kolm peva vaeva, et leida tpset asukohta, ja lpuks leidiski.Mis sinuga edasi juhtus, Gorda? ksisin ma.Nagual mattis mu maha, tles ta, ma lamasin heksa peva alasti mudast kirstus.Kostis uus naerupahvak.Nagual toppis ta okstest ja mudast kasti ning tles, et ta ei tohi sealt vlja tulla, seletas Nestor. Vaene Gorda pidi seal isegi pissima ja sittuma. Kasti kljel oli vike luuk toidu ja vee tarvis; mujalt oli see tiesti suletud.Miks Nagual ta maha mattis? ksisin mina.See on ainus vimalus inimest kaitsta, tles Nestor. Gorda tuli panna maa alla, et maa saaks teda tervendada. Ei ole paremat ravijat kui maa; pealegi pidi Nagual tagasi trjuma selle kivi meeleolu, mis oli fokuseeritud La Gordale. Muda on ekraan, mis ei lase midagi lbi, ei ht- ega teistpidi. Nagual teadis, et Gorda seisund ei muutu halvemaks nende heksa peva jooksul, mis ta maetud on. Tal vis ainult parem hakata. Nii ka lks.Mis tunne sul oli, Gorda, niimoodi maetud olla? ksisin ma.11Ma oleksin peaaegu hulluks linud, vastas ta. Aga malihtsalt indulgeerisin. Kui Nagual poleks mind sinna pannud, oleksin kindlasti surnud. Selle kivi jud oli minu jaoks liiga suur. Tema omanik oli olnud vga suurt kasvu. Tema ksi oli vist kll kaks korda suurem kui minul. Ta klammerdus elu eest oma kivi klge, aga lpuks ikkagi keegi tappis ta. Tema hirm kohutas mind. Tundsin, et miski tungis mulle kallale, et sa mu liha. Tundsin sama, mida see mees oli tundnud. Ta oli mees, kes omas judu, kuid keegi, kes oli veel tugevam, sai ta ktte.Nagual tles, et kui srane ese kellegi ktte satub, siis toob see ainult nnetust, kuna sellise eseme jud astub vastasmjusse teiste samalaadsete esemetega ja selle omanik muutub kas jlitajaks vi ohvriks. Nagual tles, et sraste esemete loomuses on olla sjajalal, kuna see osa meie thelepanust, mille me nende peale keskendame, et neile judu anda, on vga ohtlik ja sjakas.La Gorda on vga ahne, tles Pablito. Ta lootis, et kui leiab midagi, milles juba on suur hulk judu, siis oleks ta korrapealt vidumees, sest tnapeval pole mitte keegi ju kttimisest huvitatud.La Gorda noogutas.Ma ei teadnud, et koos juga vib endale muudki kaela saada, tles ta. Kui vtsin kivi kttja panin srme august lbi, lks mu ksi kuumaks ja hakkas vibreerima. Tundsin end teliselt suure ja tugevana. Ma olen vga salatseva loomuga ja seetttu ei teadnud keegi, et ma kivi peos hoian. Paari peva prast algas aga teline udus. Tundsin, et keegi jlitab kivi omanikku. Tajusin tema hirmu. Ta oli kahtlemata vga vimas nid ja see keegi, kes teda jlitas, tahtis teda mitte ainult tappa, vaid ka tema liha ra sa. Sattusin paanikasse. Oleksin pidanud kivi kohe maha viskama, aga need tajud olid minu jaoks nii uudsed, et hoidsin kivi kramplikult peos nagu viimane lollpea. Kui ma lpuks tast lahti lasksin, oli juba hilja. Miski minus oli kinni ptud. Mind haarasid ngemused meestest, kes tungisid mulle kallale, veidralt riietatud meestest. Ma tundsin, kuidas nad hammustasid mind, rebides liha mu jalgadelt oma vikeste teravate nugade ja hammastega. Ma lksin sellest tiesti praseks!Kuidas don Juan neid ngemusi seletas? ksisin ma La Gordalt.Ta tles, et Gordal ei olnud enam kaitsekilpe, tles Nestor, ja seetttu vis ta les korja selle mehe fiksatsiooni, temateise thelepanu, mis oli valatud sellesse kivisse. Kui mees tapeti, siis klammerdus ta kivi klge, koondades sellele kogu oma keskendumisvime.12 Nagual tles, et mehe jud lks tolle kivi sisse. Mees teadis, mida tegi. Ta ei tahtnud, et tema vaenlased tema liha allaneelamisest kasu saaksid. Nagual tles, et ka need, kes ta tapsid, teadsid seda; seeprast sid nad ta elusalt, et saada kogu judu, mis temasse veel oli jnud. Aga kivi matsid nad nhtavasti maha, et ebameeldivusi vltida. Ja meie La Gordaga leidsime selle kivi ja kaevasime ta vlja nagu kaks idiooti.La Gorda noogutas selle kinnituseks kolm vi neli korda. Ta ilme oli vga tsine.Nagual rkis mulle, et teine thelepanu on kige kohutavam asi maailmas, tles La Gorda. K see veel keskendada esemetele, on raske midagi jubedamat ette kujutada.Hirmus on igupoolest ksnes meie klammerdumine, tles Nestor. Tolle kivi omanik klammerdus oma elu ja oma ju klge; selleprast sattuski ta paanikasse, kui tundis, et tema liha sakse ra. Nagual tles, et kui mees oleks loobunud oma haiglasest omamisihast, loovutades end surmale, olgu see siis milline tahes, poleks tal olnud mingit hirmu.Vestlus soikus. Ksisin, kas keegi tahab midagi lisada. ekesed vaatasid mulle otsa. Benigno kihistas naerda ja peitis no mtsi sisse. Meie Pablitoga oleme olnud Tula pramiidides, tles ta lpuks. Me oleme olnud kikides praidides, mis Mehhikos on. Meile nad meeldivad.Miks te kikides pramiidides kisite? ksisin ma temalt.Ma tepoolest ei tea, miks me seal kisime, tles ta. Vibolla selleprast, et Nagual Juan tus seda keelas.Aga sina, Pablito? ksisin.Mina lksin sinna, et ppida, vastas Pablito tredalt ja hakkas naerma. ksvahe ma lausa elasin Tulas. Ma tunnen neid pramiide nagu oma peopesa. Nagual tles, et temaga oli samuti. Ta teadis pramiididest kike. Ta ise oligi tolteek.Taipasin, et mind oli sundinud minema Tula arheoloogilistesse varemetesse midagi enamat kui pelk uudishimu. Peamine phjus, miks ma vtsin vastu oma sbra kutse, oli see, et esimesel klaskigul La Gorda ja teiste juurde kuulsin ma neilt midagi sellist, mida don Juan ise polnud mulle kunagi maininud, nimelt,13et ta pidas ennast tolteekide kultuuri jrglaseks. Tula oli Tolteegi impeeriumi muistne keskus.Mida sa arvad atlantlastest, kes sel ringi jalutavad? ksisin Pablitolt.Kindlasti knnivad nad siti, tles ta. Need asjad on seal seisnud juba iidsetest aegadest peale. Keegi ei tea, kes need pramiidid ehitas. Nagual Juan Matus ise tles mulle, et hispaanlased polnudki esimesed, kes nad avastasid. Ta tles, et enne hispaanlasi oli teisigi. Jumal teab, kui palju.Mis sa arvad, mida need neli kuju pramiidil kujutavad? ksisin.Need pole mehed, vaid naised, tles ta. See pramiid on korra ja stabiilsuse kese. Kujud on selle neli nurka; nad on neli tuult, neli ilmakaart. Nad on pramiidi aluseks, vundamendiks. Need peavad olema naised, mehelikud naised, kui sa tahad neid nii nimetada. Nagu sa isegi tead, meie, mehed, ei ole nii geda loomuga. Me oleme hea sideaine, liim, mis hoiab asjad koos, ja see on ka kik. Nagual Juan Matus tles, et pramiidi saladus on selle ehituses. Neli nurka on tippu tstetud, lendatud. Pramiid ise on mees, keda toetavad tema naissdalased; isane, kes on asetanud oma saatjad krgeimale kohale. Saad sa minust aru?Mul pidi olema sna hmmeldunud ilme. Pablito hakkas naerma. See oli viisakas naer.Ei, ma ei saa sinust aru, Pablito, tlesin. Kuid see on selleprast, et don Juan ei ole mulle sellest kunagi rkinud. See teema on mulle tiesti uus. Palun jutusta, mida sa sellest veel tead.Atlantlased on nagual; nad on unengijad. Nad kujutavad teist thelepanu; selleprast ongi nad nii hirmuratavad ja salaprased. Nad on sja-, kuid mitte hvingu-olendid. Teine rida sambaid, mis on ristklikukujulised, kujutab esimest thelepanu, tonali. Need on varitsejad, seeprast on nad kaetud raidkirjadega. Vastandina esireale on nad vga rahumeelsed ja targad.Pablito vakatas ja vaatas mulle peaaegu vljakutsuvalt otsa, siis aga hakkas naerma. Ma arvasin, et ta jtkab eldu selgitamist, kuid ta just nagu ootas minu kommentaare.Ma tlesin, et olen tema salaprastest seletustest segaduses ja kisin peale, et ta jtkaks. Pablito nis khklevat, vaatas mulle hetke otsa ja tmbas sgavalt hinge. Vaevalt sai ta uuesti rkima hakata, kui teised tstsid protestilrmi.14Nagual juba seletas seda meile kigile, tles La Gorda rahutult. Mis mtet on Pablitol seda korrata?Pdsin neile selgitada, et minul polnud aimugi sellest, mida Pablito sja rkis. Kisin peale, et Pablito jtkaks oma selgitusi. Tusis uus hltekoor, kik rkisid korraga. ekesed, iti Lidia, olid vga vihased, otsustades selle jrgi, kuidas nad mulle otsa jllitasid.Meile ei meeldi nendest naistest rkida, lausus La Gorda lepitavalt. Juba ainuksi mte nendele naistele seal pramiidil teeb meid nrviliseks.Mis teiega lahti on? ksisin. Miks te niiviisi kitute?Me ei tea, vastas La Gorda. Meil kigil on just niisugune tunne, selline vga hiriv tunne. Meil oli vga hea olla, kuni sa hakkasid nende naiste kohta ksimusi esitama.La Gorda lestunnistus oli nagu hiresignaal. Kik kargasid psti ja nihkusid hvardavalt minu poole, rkides valju hlega.Mul vttis tkk aega, et nad maha rahustada ja taas istuma saada. ekesed olid vga rritatud ja nende meeleolu nis avaldavat mju La Gordale. Kolm meest olid vaoshoitumad. Prdusin Nestori poole ja ksisin, miks naised nii nrvilised on. Ilmselt olin ma tahtmatult teinud midagi, mis neid pahandas.Ma testi ei tea, mis see on, tles Nestor. Ma olen kindel, et kski meist ei tea, mis meil viga on, kuid me kik oleme vga pahurad ja nrvilised.Kas see tuleb sellest, et me rgime pramiididest? ksisin ma temalt.Ilmselt kll, vastas ta sngelt. Ma ise ei teadnudki, et need kujud on naised.Loomulikult teadsid, va idioot, nhvas Lidia.Nestor nis olevat Lidia vihapurskest heidutatud. Ta kohkus ja naeratas mulle alandlikult.Vibolla teadsingi, mnis ta. Meil on praegu vga veider eluperiood. Keegi meist ei tea enam midagi kindlalt. Sellest ajast peale, kui sa meie ellu tulid, ei tunne me enam iseendid ra.Maad vttis rhuv meeleolu. Kisin peale, et ainus viis sellest jagu saada on rkida neist salaprastest sammastest pramiididel.Naised protesteerisid gedalt. Mehed olid vait. Mul oli tunne, et phimtteliselt olid nad kll naistega hel meelel, kuid sisimas tahtsid arutleda selle probleemi le samuti nagu mina.15Kas don Juan jutustas sulle veel midagi pramiidide kohta, Pablito? ksisin ma.Kavatsesin juhtida vestluse Atlantlastelt krvale, kuid jda siiski selle teema lhedale.Nagual tles, et ks eriline pramiid Tulas on teejuhiks, vastas Pablito innukalt. Tema hletoonist jreldasin, et ta tepoolest tahtis rkida. Ja teiste thelepanelikkus tendas mle, et sisimas soovisid nad tegelikult kik arvamusi vahetada.Nagual tles, et see on teejuht teise thelepanusse, jtkas Pablito, kuid see rstati ja ktehti maatasa. Ta jutustas, et mned pramiidid olid hiiglaslikud mittetegemised. Need ei olnud elupaigad, vaid kohad sjameeste jaoks, kus nood visid tegelda unengemisega ja treenida oma teist thelepanu. Kik, mida nad seal tegid, talletati pramiidi seintel asuvates joonistes ja figuurides.Siis aga tulid ilmselt teist liiki sjamehed, kellele ei meeldinud see, mida pramiidiniad olid teinud oma teise thelepanuga. Nad hvitasid pramiidi ja kik, mis seal sees oli.Nagual arvas, et uued sjamehed pidid olema kolmanda thelepanuga sjamehed nagu ta isegi; sjamehed, keda kohutas teise thelepanu fikseerimise kurjus. Pramiidiniad olid liiga hivatud endi fikseerimisega, et mista, mis snnib. Kui nad lpuks taipasid, oli juba liiga hilja.Pablitol oli thelepanelik kuulajaskond. Kik toasolijad, mina kaasa arvatud, olid vlutud sellest, mida ta rkis. Mtted, mida ta esitas, olid mulle arusaadavad, sest don Juan oli meie vestlustes seda teemat puudutanud.Don Juan oli elnud, et me koosneme kahest tunnetatavast osast. Esimene on meie fsiline keha, mida kik meist vivad tajuda; teine on helenduv keha, kookon, mida tajuvad ksnes ngijad ja mis annab meile suure helenduva muna vljangemise. Ta tles ka, et ks niduse phieesmrke on juda helenduva kookoni tajumiseni; see saavutatakse unengemise keeruka kasutamise ja teatud range sstemaatilise pingutuse kaudu, mida ta nimetas mittetegemiseks. Mittetegemist mratles don Juan kui ebatavalist tegu, mis hivab kogu meie olemuse, sundides seda saama teadlikuks oma helenduvast osast.Et neid misteid selgitada, jaotas don Juan meie teadvuse tinglikult kolmeks osaks. Kige viksemat neist nimetas ta esimeseks thelepanuks. See hlmab fsilise keha teadvust,16mille iga normaalne inimene on vlja arendanud, et tegutseda oma igapevases maailmas. Teist, suuremat osa, nimetas ta teiseks thelepanuks ja kirjeldas seda kui teadvust, mida me vajame oma helenduva kookoni tajumiseks ja tegutsemiseks helenduvate olenditena. Ta tles, et teine thelepanu hlmab helenduva keha teadlikkust, mis jb meie elu ajal tagaplaanile, kui tahtlik treenig vi juhuslik trauma seda esile ei too. Viimast, kige suuremat osa, nimetas ta kolmandaks thelepanuks -mtmatuks teadvuseks, mis hlmab nii fsilise kui helenduva keha teadvuste defineerimatuid aspekte.Ma ksisin Pablitolt, kas ta ise on kolmandat thelepanu kogenud. Ta tles, et on selle remail ja kui ta kunagi tiesti sinna siseneb, siis saan ma sellest otsekohe teada, kuna kik temast muutub siis selleks, mis ta tegelikult on - energia-pahvakuks. Ta lisas, et teine thelepanu on sjameeste lahinguvli, treeningupiirkond kolmanda thelepanu saavutamiseks. (Selleni on raske juda, kuid saavutatuna on see seisund vga viljakas.Pramiidid on kahjulikud, jtkas Pablito. Eriti meiesugustele kaitsetutele nidadele. Veel ohtlikumad on nad kujuta sjameestele nagu La Gorda. Nagual tles, et pole midagi hullemat kui teise thelepanu kuri fiksatsioon. Kui sjamehed pivad keskenduma teise thelepanu nrgemale kljele, siis ei suuda enam miski neid nende teel takistada. Neist saavad inimesektid, surnukehi svad kurjad vaimud. Isegi kui nad pole enam elus, vivad nad oma ohvri tabada, tungides lbi aja nagu oleksid nad praegu siin. Nagual nimetas pramiide teise thelepanu lksudeks; sisenedes mnda sellisesse pramiidi muutume me ohvriteks.Ja mis siis igupoolest juhtub? ksis La Gorda.Nagual tles, et me peaksime vastu vibolla he kigu pramiidide juurde, seletas Pablito. isel korral haarab meid iseralik kurbus. See on otsekui klm hingus, mis teeb meid vsinuks ja osavtmatuks ning peagi muutub vsimus totaalseks ebanneks. Enne kui juame ringigi vaadata, avastame, et meie elu on justkui ra kaetatud; meiega hakkab juhtuma igasugu imelikke asju. Nagual tles, et meie toonaste ebanneperioodide phjuseks oligi meie soov kia neis varemetes tema keelust hoolimata.17Eligio niteks ei hakanud kunagi Nagualile vastu. Teda ei oleks olnud vimalik selliselt asjalt tabada; seda Naguali siin ka mitte - ja neil oli alati nne, kuna meid teisi tabas ks nnetus teise jrel, eriti La Gordat ja mind. Kas meid ei hammustanud ks ja sama koer? Kahel korral mdanesid samad kgikatuse palgid lbi ja kukkusid meie kaela, kas pole?Nagual ei selgitanud neid asju mulle kunagi, tles La Gorda.Selgitas ikka, tendas Pablito.Ma poleks neisse neetud paikadesse oma jalgagi tstnud, kui oleksin teadnud, et see nii halb on, protesteeris La Gorda.Nagual rkis meile kigile samu asju, tles Nestor. Hda oli aga selles, et kski meist eilanud teda thelepanelikult vi siis kuulas igaks omamoodi ja kuulis ainult seda, mida tahtis kuulda.Nagual tles, et teise thelepanu fikseerimisel on kaks tahku, kaks ngu. Esimest ngu on kergem saavutada, aga see on kuri. See snnib siis, kui unengijad kasutavad unengemist oma teise thelepanu keskendamiseks maailma asjadele nagu raha ja vim inimeste le. Teine ngu on raskesti saavutatav ja see snnib, kui unengijad keskendavad oma teise thelepanu asjadele, mida ei ole selles maailmas - vi mis pole siit prit -nagu niteks teekond tundmatusse. Selle no saavutamiseks vajab sjamees lputut laitmatust.tlesin neile, et kindlasti oli don Juan avaldanud htedele htesid ja teistele teisi asju. Mina niteks ei suutnud meenutada, et don Juan oleks mulle kunagi rkinud teise thelepanu kurjast nost.Jutustasin, mida don Juan oli mulle rkinud teise thelepanu fikseerimisest.Don Juan oli rhutanud, et kik arheoloogilised varemed Mehhikos, eriti pramiidid, on tnapeva inimesele kahjulikud. Ta iseloomustas pramiide kui meile vra mtte ja tegevuse vljendusi. Don Juan tles, et iga ese, iga mrk neil on ettekavatsetud pe tmmata thelepanu asjadele, mis on meile tiesti vrad. Don Juani arvates ei varjanud mitte ainult nood iidsed varemed endas ohtu; kahjulik vis olla kik, mis muutus meie painava omamiskire ja muretsemise objektiks.Olime kord seda teemat ksikasjalikult arutanud. See oli don Juani poolseks reaktsiooniks minu mrkusele selle kohta, et ma ei tea, kuidas oma lesthendusi silitada. Suhtusin neisse vga kiivalt ja muretsesin nende julgeoleku prast.18Mida ma peaksin tegema? ksisin temalt.Genaro pakkus sulle kord lahenduse, vastas ta. Sa mtlesid nagu alati, et ta teeb nalja. Genaro ei naljata kunagi. Ta tles sulle, et sa peaksid kirjutama oma srmeotsaga, mitte sulepeaga. Sa ei vtnud teda kuulda, sest sa ei taibanud, et see thendaks mrkmete tegemise mittetegemist.Vaidlesin vastu, et nd teeb ta kll nalja. Mul oli kujunenud endast vga kindel ettekujutus. Olin hiskonnateadlane, kelle lesanne on kik kuuldu les mrkida, et kogutud andmete phjal hiljem igeid jreldusi teha. Don Juani jaoks ei olnud neil asjadel mingit thendust. Tsisel ppimisel ei olnud mingit seost mrkmete tegemisega. Mina isiklikult ei osanud nha lahendust; don Genaro ettepanek tundus pris humoorikas, aga lahendusena tiesti ebareaalne.Don Juan kaitses oma seisukohta, vites, et mrkmete tegemine on esimese thelepanu hivamine mletamise eesmrgil; ma teen mrkmeid selleks, et meeles pidada, mida keegi tles vi tegi. Don Genaro soovitus polnud nali, kuna srmeotsaga kirjutamine kui mrkmete tegemise mittetegemine sunniks mletamisele keskenduma minu teist thelepanu ja mul poleks enam vaja tegelda paberihunnikute kokkukuhjamisega. Don Juan arvas, et lpptulemus oleks hoopis tpsem ja julisem kui minu lesthendused. Niipalju kui tema teadis, polnud seda kll keegi kunagi proovinud, kuid phimte ise oli ige.Don Juan kis mulle peale ja ma proovisin seda mnda aega. See hakkas mind aga hirima. Mrkmete tegemine ei aidanud mul mitte ainult kuuldut meeles pidada, vaid see ka rahustas mind. See oli mu kige kindlam toetuspunkt. Paberilehtede kokkukuhjamine andis mulle eesmrgi ja tasakaalutunde.Kui sa tunned muret, mida teha oma paberilehtedega, seletas don Juan, siis keskendad sa neile vga ohtliku osa endast. Meil kigil on see ohtlik klg olemas, see fiksatsioon. Mida tugevamaks me saame, seda hukutavamaks see muutub. Sjameestel on soovitav mitte omada materiaalseid asju, millele oma judu keskendada, vaid keskenduda ksnes vaimule; telisele lennule tundmatusse, mitte labastele kaitsekilpidele. Sinu mrkmed on su kaitsekilbiks. Nad ei lase sul rahus elada.Ma tundsin testi, et olen tiesti vimetu oma mrkmetest loobuma. Siis mtles don Juan minu jaoks vlja uue mitte tegems-lesande.19 Ta tles, et inimesele, kellel on nii suur omamisiha nagu minul, on kindlaim viis ennast sellistest lesthendustest vabastada need avaldada, avalikkuse ette visata, raamat kirjutada. Mtlesin tookord, et see on veel suurem nali kui srmeotsaga mrkmeid teha.Sinu sundus omada ja klammerduda asjade klge pole sugugi ainulaadne, tles ta. Igaks, kes tahab jrgida sjamehe teed, nia teed, peab end sellistest kidikutest vabastama.Minu heategija jutustas mulle, et oli kord aeg, mil sjameestel olid materiaalsed esemed, millele nad keskendasid mingi kindla mtte. See tstatas aga peagi ksimuse, kelle esemes on rohkem vge ja kelle oma on kige vimsam. Nende esemete jnused on ikka veel siin maailmas tolle ju vidujooksu jnustena. Keegi ei tea, missugust keskendumist neile on antud. Inimesed, kel oli sinust lpmatult rohkem judu, valasid kik oma thelepanu tahud nendele esemetele. Sina oled alles alustanud oma viletsa mure valamist oma mrkmetele. Sa ei ole veel judnud teistele thelepanu tasanditele. Mtle, kui kohutav see oleks, kui hel heal peval leiaksid sa end oma raja lpus sjamehena, kes ikka veel kannab kaasas toda mrkmekompsu. Selleks ajaks on need mrkmed elavad, eriti kui sa pid neid kirjutama oma srmeotsaga ja ikkagi jtkad lehtede kokkukuhjamist. Sel juhul ei llataks mind sugugi, kui keegi neks su kompse omapi ringi jalutamas.Nd ma saan aru, miks Nagua! Juan Matus ei tahtnud, et meil oleks omand, tles Nestor, kui olin oma jutustuse lpetanud. Me oleme kik unengijad. Ta ei tahtnud, et me keskendaksime oma unenokeha teise thelepanu nrgale kljele.Tollal oli mul tema manvreid raske mista. Olin pahane, kui jin ksteise jrel ilma kigist oma asjadest. Pidasin seda ebaiglaseks. Arvasin, et ta pab nii vltida Pablito ja Benigno kadedust, sest neil polnud midagi. Nendega vrreldes olin mina lausa jukas. Tookord ei tulnud mul phegi, et ta kaitses niiviisi minu unenokeha.Unengemist oli don Juan seletanud mitmeti. Nd nib mulle, et tema esmapilgul kige salaprasem kirjeldus defineerib unengemist tegelikult kige paremini. Ta tles, et unengemine on magamise mittetegemine. Seetttu vimaldab unengemine kasutada ka seda osa elust, mis tavaliselt veedetakse magades.20 Unengijad just nagu ei magakski enam, ja ometi ei ole sellel negatiivseid tagajrgi. Unengemise praktiseerijad ei kannata unepuuduse all, neil nib ksnes suurenevat rkveloleku aeg, mis videtavalt on tingitud erilise keha, unenokeha kasutamisest.Don Juan seletas mulle, et unenokeha nimetatakse vahel ka teisikuks vi teiseks, kuna see on unengija keha tpne koopia. Oma olemuselt on see Inimese helenduva keha energia, valkjas, viirastuslik kiirgus, mis projekteeritakse teise thelepanu fikseerimise abil keha kolmemtmeliseks kujutiseks. Don Juan selgitas, et unenokeha ei ole mingi tont, vaid sama reaalne kui iga teinegi asi, millega me maailmas kokku puutume. Ta tles, et teine thelepanu fokuseerub vltimatult meie olemuse tervikule kui energiavljale ja kujundab siis selle energiast kskik mida. Kige lihtsam variant on muidugi meie fsilise keha kujutis, millega me oleme juba phjalikult tuttavad oma igapevasest elust, ning esimese thelepanu kasutamine. Seda, mis on kanaliks meie tervikliku olemuse energiale ja vib esile kutsuda kskik mida meie vimaluste piirides, tuntakse tahtena. Don Juan ei osanud elda, millised need piirid just tpselt on, aga ta mainis, et helenduva olendi tasandil on meie vimalused nii retud, et pole mtet pdagi nende piire kindlaks mrata. hesnaga, helenduva keha energiat vib tahte abil muuta kskik milleks.Nagual tles, et unenokeha justkui haaratakse kaasa ja siis vib see kinnistuda kskik millele, lausus Benigno. Tal enesel pole ju oidu. Nagual tles mulle, et mehed on nrgemad kui naised, sest mehe unenokeha on valdamishimulisem.Kik kolm ekest noogutasid korraga nusolevalt pead. La Gorda vaatas mulle otsa ja naeratas.Nagual rkis mulle, et sina oled teline omamisiha kuningas, snas ta. Genaro tles, et saad hvasti isegi oma sitajunnidega, enne kui raatsid neile vee peale tmmata.ekesed veeresid suurest naerust klili, Genarod aga tegid ilmseid pingutusi, et end tagasi hoida. Nestor patsutas mind plvele.Nagualil ja Genarol oli kombeks sinust toredaid lugusid rkida, tles ta. Nad lbustasid meid aastate kaupa oma juttudega hest veidrast sellist, keda nad tundsid. Nd me teame, et see olid sina.21Mind haaras masendus. Don Juan ja don Genaro olid mind reetnud, naernud minu le pilaste ees. Mu le vttis vimust enesehaletsustunne. Hakkasin kaeblema, hdsin, et nad kik on juba ette minu vastu hlestatud ja peavad mind mingiks lollikeseks.See ei ole ige, tles Benigno. Meil on hea meel, et sa meiega oled.Kas ikka on? shvas Lidia.Algas tuline vaidlus. Meestest ja naistest moodustus kaks leeri. La Gorda ei hinenud kummagi grupiga. Ta ji minu krvale istuma, kik teised aga olid psti tusnud ja karjusid ksteise peale.Meil on praegu raske aeg, tles La Gorda mulle vaikselt. Me oleme kll palju unengemisega tegelnud, aga selle jaoks, mida me vajame, on see ikkagi ebapiisav.Mida te vajate, Gorda? ksisin.Me ei tea seda, tles ta. Me lootsime, et sina meile seda tled.ekesed ja Genarod istusid jlle maha, et kuulata, mida La Gorda rgib.Me vajame juhti, jtkas Gorda. Sina oled kll Nagual, kuid sa ei ole juht.Tiuslikuks Nagualiks saamine vtab aega, snas Pablito. Nagual Juan Matus jutustas mulle, et noorest peast oli ta ise ka prahti tis olnud, kuni miski ta enesega rahulolust vlja raputas.Ma ei usu seda, hdis Lidia. Mulle ei rkinud ta sellest kunagi.Ta tles, et ta oli vga vritu, lisas La Gorda vaikselt.Nagual jutustas mulle, et oma nooruses oli ta ra kaetatud nagu mina, tles Pablito. Ka temale tles ta heategija, et ta ei tstaks oma jalga nendesse pramiididesse ja seeprast ta lausa elas seal, kuni viirastuste hord ta sealt lpuks minema ajas.Keegi teine ilmselt ei teadnud seda lugu. Nad tstsid pea.Ma olin selle tiesti unustanud, seletas Pablito. Mul tuli see alles nd meelde. Nagualiga juhtus tpselt sama mis La Gordaga. hel peval prast seda, kui Nagual oli lpuks saanud kujuta sjameheks, tulid talle jrele nende sjameeste kurjad fiksatsioonid, kes olid teinud pramiidides unengemist ja muid mittetegemisi. Nad said ta ktte, kui ta parajasti pllul ttas. Nagual jutustas, et ta ngi hte ktt vrskelt kaevatud kraavi lahtisest mullast vlja sirutumas, et haarata ta pksisrest.22 Ta arvas, et see on mni pllutline, kes on eksikombel sinna maha maetud. Nagual pdis meest vlja kaevata. Siis aga taipas ta, et on kaevanud lahti mudakirstu, kuhu oli maetud ks mees. Nagual tles, et mees oli tmmu ja vga khn ning tal puudusid juuksed. Nagual pdis meeleheitlikult mudakirstu uuesti kinni katta. Ta ei tahtnud, et ta kaaslased seda neksid ega tahtnud ka kahjustada meest, teda vastu tema tahtmist vlja kaevates. Ta ttas sellise hooga, et ei pannud thelegi, millal teised tlised tema mber kogunesid. Selleks ajaks, tles Nagual, oli mudakirst purunenud ja alasti must mees pudenes vlja. Nagual pdis teda les tsta ja palus, et mehed teda aitaksid. Mehed naersid ta vlja. Nad arvasid, et ta on purjus, et tal on deliirium, sest pllul polnud ei meest ega mudakirstu ega ldse midagi sellesarnast.Nagual tles, et ta oli tiesti endast vljas, kuid ei julgenud sellest oma heategijale rkida. See ei muutnud midagi, sel tuli juba terve juk viirastusi talle jrele. Kuulnud koputust, lks ta eesust avama ja terve juk plevate kollaste silmadega alasti mehi tungis sisse. Nad paiskasid ta prandale ja viskusid talle peale. Nad oleksid murdnud viimsegi luu tema kehas, kui tema heategija poleks kiirelt tegutsenud. Ta ngi viirastusi ja tiris Naguali vlja kindlasse kohta; hte auku maapinnas, mis tal alati igaks juhuks maja taga valmis oli. Ta mattis Naguali sinna, tondid aga tiirutasid ringi, oodates oma vimalust.Nagual rkis mulle, et ta oli nii hirmunud, et lks igal htul vabatahtlikult oma mudakirstu magama isegi hulk aega prast seda, kui viirastused olid kadunud.Pablito ji vait. Paistis, et kik valmistuvad lahkuma. Nad nihelesid ja vahetasid asendit, justkui oleksid nad pikast istumisest vsinud.tlesin neile, et kuulates oma sbra juttu sel Tuia pramiidides ringijalutavatest Atlantlastest, oli mul olnud vga segane reaktsioon. Ma ei olnud kuni selle pevani taibanudki, kui sgavalt olin tegelikult don Juani ja don Genaro petused omaks vtnud. Mrkasin, et olin loobunud igasugustest arutlustest, ja kuigi oma mistuses olin varemgi pidanud tiesti reaalseks vimalust, et need kolossaalsed kivikujud vivad kndida, ei kuulunud see ometi tsiselt vetavate mtete hulka. Mu reaktsioon oli mulle endalegi tielikuks llatuseks.Seletasin neile pikalt ja laialt, et idee Atlantlaste jalutamisest sel on selge nide teise thelepanu fikseerimisest.23 Olin sellele jreldusele judnud, kasutades jrgmisi lhtepunkte: esiteks ei ole me ainult need, mida meie terve mistus nuab, et me usuksime end olevat. Me oleme tegelikult helenduvad olendid, kes on vimelised oma helenduvusest teadlikuks saama. Teiseks - helenduvate olenditena oleme me vimelised vlja selgitama oma teadvuse vi thelepanu erinevaid tahke, nagu don Juan seda nimetas. Kolmandaks - seda vljaselgitamist vib esile kutsuda tahtliku pingutusega vi juhusliku kehalise trauma tagajrjel. Neljandaks - oli olnud aeg, mil niad ettekavatsetult sisestasid oma thelepanu erinevaid tahke materiaalsetesse objektidesse. Viiendaks - Atlantlased, otsustades nende aukartust sisendava paigutuse jrgi, olid mingil varasemal ajastul ilmselt ainud nidade fiksatsiooni objektiks.Ma tlesin, et valvur, kes oli andnud mu sbrale informatsiooni, oli kahtlemata avastanud oma thelepanu teise tahu saladuse; ta pidi teadmatult, kuigi ainult hetkeks, saama vanade nidade teise thelepanu projektsioonide vastuvtjaks. Mte, et see mees vis olla visualiseerinud nende nidade fiksatsioone, ei tundunud mulle sugugi veidrana.Kui need niad olid don Juani ja don Genaro traditsiooni liikmed, siis pidid nad ilmselt olema laitmatud praktiseerijad; sellisel juhul pole piiri sellel, mida nad oma teise thelepanu fikseerimisega visid korda saata. Kui nad tahtsid, et Atlantlased sel knniksid, siis Atlantlased ka kndisid sel.Kui ma rkisin, muutusid ekesed ha vihasemaks ja revamaks. Kui olin lpetanud, sdistas Lia mind, et ma ei tee midagi muud, kui aina rgin. Siis ekesed tusid ja lahkusid, jtmata isegi hvasti. Mehed jrgnesid neile, kuid ukse juures seisatasid hetkeks ja surusid mu ktt. Jime La Gordaga kahekesi.Nende naistega on midagi vga valesti, tlesin.Ei, nad on lihtsalt rkimisest vsinud, tles La Gorda. Nad ootasid sinult mingit tegevust.Millest see tuleb, et Genarod ei ole rkimisest vsinud?Nad on rumalamad kui naised, vastas ta kuivalt.Ja kuidas sinuga on, Gorda? ksisin. Kas oled ka rkimisest vsinud?Ma ei tea isegi, mis ma olen, tles ta tsiselt. Kui olen koos sinuga, siis ma ei ole vsinud, aga kui olen ekestega, siisolen surmani vsinud just nagu nemadki.24Jrgmiste sndmustevaeste pevade jooksul, mis ma nendega veetsin, sai ha ilmsemaks, et ekesed olid minu suhtes tiesti vaenulikud. Genarod talusid mind kskikselt. Ainult La Gorda nis olevat minu poolel. Hakkasin imestama, miks. Enne Los Angelesi tagasiprdumist ksisin seda temalt endalt.Ma ei tea, kuidas see on vimalik, kuid ma olen sinuga harjunud, tles ta. Tundub, nagu elaksime meie sinuga hes ning ekesed ja Genarod hoopis teises maailmas.2. KOOSNGEMINEMitu ndalat prast mu tagasiprdumist Los Angelesi oli mul kerge ebamugavustunne, mida ma seletasin endale fsilise pingutuse tagajrjel tekkinud peaprituse vi kilise hinga-miskatkestusega. See judis krgpunkti hel l, kui rkasin hirmunult, vimetuna hingama. Arst, kelle juurde lksin, diagnoosis mu hda hperventilatsiooniks, mis on ilmselt phjustatud lepingutusest. Ta kirjutas vlja rahustit ja soovitas hingata paberkotti, kui atakk peaks korduma.Otsustasin minna tagasi Mehhikosse ja ksida La Gordalt nu. Kui olin talle rkinud arsti diagnoosist, kinnitas La Gorda rahulikult, et mul pole mingit haigust, olen lihtsalt kaotamas oma viimaseid kaitsekilpe ja see, mida kogesin, oli inimkuju kaotamine ning sisenemine uude olekusse, inimlikest asjadest eraldiolemisse.ra vitle sellega, tles ta. Meie loomulik reaktsioon on sdida selle vastu. Nii me ksnesajutame selle. Heida oma hirm krvale ja lihtsalt jlgi aste-astmelt oma inimkuju kadumist.La Gorda jutustas, et tema puhul algas inimkuju lagunemine suure valu ja ebahariliku survega emakas ja liikus siis aeglaselt kahes suunas, alla jalgadesse ja les kri poole. Ta lisas, et tulemused on kohe tunda.Tahtsin talletada oma uude olekusse sisenemise iga nansi.25Valmistasin end ette, et panna kirja ksikasjalik aruanne sellest, mis iganes toimub, kuid minu limaks llatuseks midagi muud enam ei juhtunud. Peale mnepevast viljatut ootamist loobusin ma La Gorda seletusest ja jreldasin, et arst oli mu seisundit siiski igesti diagnoosinud. See oli mulle tiesti arusaadav. Ma kandsin vastutust, mis tekitas vljakannatamatut pinget. Olin enda peale vtnud juhi rolli, mida pilasid arvasid mulle kuuluvat, kuid mul polnud aimugi, kuidas juhtida.Surve minu elus avaldus veel ka tsisemal kujul. Minu tavaprane energiatase langes pidevalt. Don Juan oleks elnud, et ma kaotan oma isiklikku judu ja lpuks ka oma elu. Ta oli mulle sisendanud, et mul tuleb elada eranditult oma isikliku ju varal, mida ma mistsin kui olemise phitingimust, korraprast suhet subjekti ja universumi vahel, suhet, mida ei saa katkestada ilma subjekti surmata. Kuna ma ei ninud ka mingit teed oma olukorra muutmiseks, tegin jrelduse, et mu elu on lihtsalt lpule judmas. Mu surmalemratuse tunne nis vihastavat kiki pilasi. Otsustasin paariks pevaks ra si, et hajutada oma sngust ja nende pinget.Kui ma tagasi tulin, leidsin nad seismas ekeste maja eesukse juures, otsekui oleksid nad mind oodanud. Nestor jooksis mu auto juurde ja enne, kui judsin mootori vlja llitada, pahvatas ta, et Pablito on ra jooksnud. Ta lks surema, lisas Nestor, Tuia linna, oma esivanemate elukohta. Olin kohkunud. Tundsin end sdlasena.La Gorda ei jaganud mu arvamust. Ta lausa sras, kiirates rahulolu.See vike kupeldaja on meile parem surnuna, tles ta. Kik me hakkame nd harmooniliselt ks elama, nii nagu me peaksime. Nagual tles meile, et sa tood meie ellu muutuse. Noh, nii see ka juhtus. Pablito ei hiri meid enam. Sa said temast lahti. Vaata, kui nnelikud me oleme. Meil on ilma temata palju parem.Olin ta sdametusest vapustatud. Kinnitasin nii veenvalt kui suutsin, et don Juan oli andnud meile kigile vga tpsed sjamehe elu piirjooned. Rhutasin, et sjamehe laitmatus nuab, et ma ei laseks Pablitot lihtsalt niisama surra.Ja mida sa mtled teha? ksis La Gorda.Ma viin he teist tema juurde elama, tlesin ma, kuni hel peval teie kik, kaasa arvatud blito, vite siit ra kolida.Nad naersid minu le, isegi Nestor ja Benigno, keda ma26pidasin Pablitole kige lhedasemaks. La Gorda naeris teistest kauem, ilmselt mulle vljakutseks.Vaatasin moraalse toetuse saamiseks Nestori ja Benigno poole. Nad prasid pilgu krvale.Apelleerisin La Gorda parimale arusaamisele. Ma anusin teda. Kasutasin kiki argumente, mis mul iganes phe tulid. Ta vaatas mind lima plgusega.Hakkame minema, snas La Gorda teistele ning heitis mulle rmiselt tobeda naeratuse. Ta kehitas lgu ja tegi kokkusurutud huultega ebamrase zhesti.Vid tulla koos meiega, tles ta mulle, tingimusel, et sa ei rgi enam sellest vikesest keldajast ega hakka meile esitama oma rumalaid ksimusi.Sa oled kujuta sjamees, Gorda, tlesin. Sa ise tlesid seda mulle. Miks sa siis nd Pabli le kohut mistad?La Gorda ei vastanud, kuid mu torge judis ilmselt prale. La Gorda vltis mu pilku ja kortsutas kulmu.Gorda on meiega! kriiskas Josefina kiledalt.ekesed kogunesid La Gorda mber ja tirisid ta majja. Jrgnesin neile. Ka Nestor ja Benigno tulid sisse.Mida sa kavatsed teha, he meist vgisi kaasa vtta? ksis La Gorda minult.tlesin neile, et pean oma kohuseks Pablitot aidata ja teeksin sedasama igahe puhul neist.Kas sa testi arvad, et saad sellega hakkama? ksis La Gorda minult, silmad vihast plemas.Tahtsin raevust mirata, nagu olin teinud kord varem, kuid olukord oli nd teine. Seda ma enam korrata ei saanud.Ma vtan Josefina endaga kaasa, tlesin. Mina olen Nagual.La Gorda kogus kolm ekest kokku ja varjas neid oma kehaga. Nad tahtsid, hendada oma ksi. Miski minus teadis, et kui nad seda teevad, siis on nende hendatud jud kohutav ja mu katsed Josefinat kaasa vtta tiesti kasutud. Minu ainus vimalus oli la enne, kui nad juavad hineda. Tukasin Josefinat ja ta vaarus toa keskele. Enne, kui nad judsid uuesti koguneda, lin Lidiat ja Rosat. Nad tmbusid valust kverasse. La Gorda rndas mind vihaga, mida ma tema juures polnud veel kunagi mrganud.27 See oli metsiku looma rnnak. Sellesse tukesse oli koondunud kogu tema jud. Oleks ta mind tabanud, oleksin kindlasti surnud, kuid ta mdus mu rinnast tollikauguselt. Krahmasin ta seljatagant karuhaardesse ja me lendasime pikali. Rullusime maas edasi-tagasi kuni olime tiesti kurnatud. La Gorda keha ldvestus. Ta hakkas silitama mu keselgi, mis olid klammerdunud mber tema khu.Mrkasin, et Nestor ja Benigno seisavad ukse krval. Paistis, et neil mlemal lheb kohe sda pahaks.La Gorda naeratas arglikult ja sosistas mulle krva, et tal on hea meel, et ma temast jagu sain.Viisin Josefina Pablito juurde. Tundsin, et Josefina oli pilastest ainus, kes vajas tepoolest jrelevaatajat ja Pablito vastumeelsus tema suhtes oli kige viksem. Olin kindel, et Pabiito rtellik meel sunniks teda Josefinat aitama, kuna too seda vajab. Kuu aega hiljem sitsin ma taas Mehhikosse. Pablito ja Josefina olid tagasi tulnud. Nad elasid koos don Genaro majas hes Benigno ja Rosaga, Nestor ja Lidia elasid Soledadi majas ning La Gorda ksinda ekeste majas.Kas meie uus elukorraldus llatab sind? ksis La Gorda.Mu llatus oli rohkem kui ilmne. Tahtsin teada kiki selle uue organisatsiooniga kaasnevaid ksikasju.La Gorda teatas mulle kuiva! toonil, et tema arvates pole mingeid kaasnevaid ksikasju. Nad olid valinud elamise paariviisi, kuid mitte paaridena. Ta lisas, et vastupidiselt seilele, mida ma visin melda, olid nad laitmatud sjamehed.Uus moodus oli pris meeldiv. Kik nisid olevat tiesti rahunenud. Nende hulgas polnud enam nklemist ega omavahelisest mduvtmisest tingitud tundepuhanguid. Nad rivastusid ndelle piirkonna indiaanlaste rahvariietesse. Naised kandsid kroogitud, peaaegu maaniulatuvaid seelikuid, tumedaid salle ja nende juuksed oiid seatud palmikutesse. Erandiks oli Josefina, kes kandis alati kbarat. Mehed kandsid hukesi, valgeid pidzhaamasamaseid pkse ja srke ning lgkbaraid. Kigil olid omatehtud sandaalid.Ksisin La Gordalt, miks nad uutmoodi rivastuvad. Ta vastas, et nad valmistuvad lahkumiseks. Varem vi hiljem, minu abiga vi iseseisvalt, lahkuvad nad sellest orust. Nad lhevad uude maailma, uude ellu. Kui nad nd nii teevad, mrkavad nad muutust paremini; mida kauem nad kannavad indiaani rivaid, seda drastilisem on muutus, kui nad vahetavad need linnarivaste vastu.28 La Gorda lisas, et neid on petatud olema voolav, tundma end vabalt mistahes olukorras ja et sedasama on petatud mullegi. Minu vljakutseks oli kituda nendega vabalt hoolimata sellest, mida nad olid mulle teinud. Nende vljakutse omakorda oli lahkuda oma orust ja asuda kuhugi mujale, et nha, kas nad suudavad olla nii vabad nagu sjamehed olema peaksid.Ma palusin tal ausalt elda, kas tema arvates on meil shansse edu saavutada. Ta tles, et ebannestumine on juba ette meie kigi ngudele kirjutatud.kki vahetas La Gorda kneainet ja tles mulle, et oma unengemises oli ta leidnud end vaatamas ksisilmi hiigelsuurde kitsasse lhesse kahe tohutu mmarguse me vahel; ta arvas, et need kaks mge on talle tuttavad ja soovis, et ma sidutaksin ta lhedalasuvasse linna. Ta uskus, teadmata isegi misprast, et need kaks mge asuvad seal ja et tema unengemise snum oli, et me mlemad peaksime sinna minema.Me lahkusime koidikul. Olin sellest linnast varemgi lbi sitnud. See oli vga vike linn ja mitte kunagi polnud ma selle mbruses mrganud midagi, mis kasvi kaudselt oleks sarnanenud La Gorda ngemusele. Linna mbruses olid ainult paljad knkad. Ilmnes, et neid kahte mge ei olnudki seal vi kui olid, siis ei suutnud me neid leida.Nende kahe linnas veedetud tunni vltel oli meil mlemal siiski tunne, et me teame midagi mratlematut, tunne, mis ajuti muutus kindluseks ja taandus siis taas pimedusse, muutudes rrituseks ja lpuks pettumuseks. Linna klastamine erutas meid mstiliselt; vi igemini - arusaamatutel phjustel erutusime vga. Minus tekkis ebaloogiline konflikt. Ma ei mletanud, et ma oleksin selles linnas kunagi peatunud, ja siiski oleksin vinud vanduda, et ma polnud siin mitte ksnes viibinud, vaid isegi mni aeg elanud. See polnud selge mlestus; ma ei mletanud tnavaid ega maju. Tundsin ebamrast, kuid tugevat eelaimust, et midagi hakkab mu peas selguma. Ma ei olnud kindel mis, vib-olla mni mlestus. Mnel hetkel muutus ebamrane aimus tiesti kikehlmavaks, eriti kui ngi teatud maja. Parkisin auto selle maja ette. Istusime vist terve tunni La Gordaga autos ja vaatasime seda maja, ja siiski ei teinud meist kumbki ettepanekut autost vljuda ja sellesse majja minna.Olime mlemad vga nrvilised. Hakkasime rkima La Gorda kahe me ngemusest; varsti aga muutus meie jutuajamine vaidluseks.29 La Gorda arvas, et ma polnud tema unengemist tsiselt vtnud. gestusime ja lpuks lausa karjusime teineteise peale, mitte niivrd vihast kui lihtsalt nrvipingest. Vtsin end kokku ja lpetasin.Tagasiteel parkisin auto porise tee rde. Vljusime, et jalgu sirutada. Jalutasime veidi, kuid oli liiga tuuline, et seda nautida. La Gorda nis ikka veel erutatuna. Lksime auto juurde tagasi ja istusime sisse.Kui sa ainult vtaksid kokku oma teadmised, tles La Gorda paluvalt. Sa teaksid, et kaotades inimkuju...Ta vakatas poolelt snalt; ilmselt peatas teda mu kulmukortsutus. Ta oli teadlik mu siseheitlusest. Kui mul oleks olnud mingeid teadmisi, mida ma oleksin suutnud kokku vtta, siis oleksin seda juba ammugi teinud.Aga me oleme helenduvad olendid, tles ta samal paluval toonil. Meis peitub nii palju. Sina oled Nagual. Sinus veel eriti palju.Mis sa arvad, mida ma peaksin tegema? ksisin.Sa pead loobuma oma klammerdumise soovist, tles ta. Sama asi juhtus ka minuga. Ma hoidsin kinni igasugustest asjadest, nagu meeldivast toidust, mgedest, kus elasin, inimestest, kellega mulle meeldis vestelda. Kuid kige kramplikumalt klammerdusin ma meeldimissoovi klge.tlesin, et ta nuanne on minu jaoks thenduseta, kuna ma ei teadnud, et ma millegi kljes kinni oleksin. La Gorda kinnitas, et kuidagi ma ikkagi tean, et sean tkkeid oma inimkuju kaotamisele.Meie thelepanu treenitakse kindlale fokuseerimisele, jtkas ta. See ongi viis, kuidas me silitame oma maailma. Sinu esimest thelepanu on petatud keskenduma millelegi, mis minu jaoks on tiesti vras, kuid sulle vga omane.Laususin, et minu mistus rajaneb abstraktsioonidel; mitte just niisugustel nagu niteks matemaatika, aga pigem teatud tervemistuslikel videtel.Nd on tulnud aeg sel kigel minna lasta, tles La Gorda. Selleks, et kaotada oma inimkuju, tuleb sul vabaneda kogu sellest ballastist. Sa tekitad nii tugeva vastuseisu, et halvad end ise.Ma polnud vaidlusmeeleolus. See, mida ta nimetas inimkuju kaotamiseks, oli minu jaoks liiga ebamrane miste, et seda tsiselt arutada. Mind vaevas ikka veel linnas kogetu.30 La Gorda aga ei tahtnud sellest enam rkida.Ainus, mis loeb, on see, et sa vtad kokku oma teadmised, tles ta. Sa suudad seda, kui sul on selleks tungiv vajadus, nagu sel peval kui Pablito ra jooksis ja me sinuga kaklesime.La Gorda tles, et see, mis juhtus tol peval, oli ks nide teadmiste kokkuvtmisest. Ilma, et ma oleksin olnud tielikult teadlik sellest, mida tegin, olin sooritanud keerukaid manvreid, mis nudsid ngemist.Sa ei tunginud meile lihtsalt kallale, seletas ta, sa ngid.La Gordal oli teatud mttes igus. Tookord oli toimunud midagi tiesti ebatavalist. Olin selle le vga ksikasjalikult jrele melnud, piiritledes seda siiski puhtisiklike mtetega. Ma ei leidnud toimunule muud sobivat seletust, kui elda, et emotsionaalne hetkepinge oli mind enneolematul viisil mjutanud.Kui astusin nende majja ja seisin vastamisi nelja naisega, tajusin ma sekundi murdosa vltel, et olen vimeline muutma oma tavalist tajumisviisi. Ma ngin enda ees nelja amorfset vga tugeva merevaikkollase helendusega mulli. ks neist oli teistest mahedam, kuidagi meeldivam. Kolm lejnut olid aga vga ebasbralikud, terava valkjaskollase helendusega. Too pehmem kuma oli La Gorda. Jrgmisel hetkel liikusid kolm ebasbralikku helendust hvardavalt tema kohale.Valkjama helendusega mull, mis oli mulle kige lhemal oli Josefina. Ta oli veidi tasakaalust vljas, veidi kaldu ja nii ma tukasin teda. lejnud kahte lin ma jalaga nende kljel asetsevasse svendisse. Mul polnud mingit teadlikku kavatsust neid just sinna kohta la. Ma lihtsalt leidsin selle olevat mugava - see justkui ise kutsus mind panema jalga sinna sisse. Tulemus oli aga hvitav. Lidia ja Rosa varisesid otsekohe kokku. Ma olin neid lnud paremale reiele. See polnud kaugeltki lk, mis oleks vinud murda mne luu, ma ksnes tukasin valgusmulle, mis olid mu jala ees. Sellest hoolimata tundus nagu oleksin ma andnud neile tapva lgi kige kergemini haavatavasse kohta nende kehas.La Gordal oli igus. Ma olin vtnud kokku mingid oma teadmised, mille olemasolust ma ise teadlik ei olnud. Kui seda nimetati ngemiseks, siis loogiline jreldus mu mistusele oli elda, et ngemine on kehaline teadmine. Visuaalse meele lekaal meis mjutab seda kehalist teadmist ja seostab selle nivalt silmadega.31 See, mida ma kogesin, ei olnud aga tegelikult ldse visuaalne. Ma tajusin valgusmulle millegi muuga kui oma silmadega, kuna olin tajunud, et need neli naist olid pidevalt mu vaatevljas kogu meie kokkuprke vltel. Valgusmullid polnud isegi nende peal. Kaks kujutist olid tiesti lahus. Ajategur tegi toimunu minu jaoks eriti komplitseerituks. Kik oli kokku surutud mnesse sekundisse. Kui ma nihkusin helt stseenilt teisele, siis pidi see nihe olema nii kiire, et muutus thtsusetuks, sest ma suutsin mletada ainult kahe erineva stseeni ngemist heaegselt.Prast seda, kui olin lnud kaht valgusmulli, tuli pehmem mu - La Gorda - minu poole. See ei liikunud aga mitte otse minu suunas, vaid kaldus hetke!, mil ta liikuma hakkas, veidi vasakule; ilmselt tahtis ta minust mduda. Hetkel kui helendus minust mda lks, kahmasin ma sellest kinni. Kui ma koos sellega prandal rullusin, tundsin, et sulan sellesse. See oli ainus hetk, kui ma testi kaotasin jtkuvuse tunde. Uuesti sain endast teadlikuks siis, kui La Gorda mu keselgi silitas.Oma unengemises oleme me ekestega ppinud oma ksi hendama, tles La Gorda. Me teame, ku moodustada ahelat. Meie hda sel peval oli, et me polnud veel kunagi moodustanud seda rida vljaspool meie tuba. See oligi phjus, miks nad mind sisse tirima hakkasid. Sinu keha teadis, mida thendab meie kte hendamine. Kui me oleksime seda teinud, siis oleksin ma olnud tielikult nende kontrolli all. Nad on tugevamad kui mina. Nende kehad on kindlalt suletud; nad ei ole huvitatud seksist, mina aga olen. See nrgestab mind. Olen kindel, et sinu huvi seksi vastu on see, mis teeb sul teadmiste kokkuvtmise raskeks.Ta jtkas vestlust seksiga tegelemise nrgestavatest mjudest. Tundsin end ebamugavalt. Pdsin vestlust sellelt teemalt krvale juhtida, kuid La Gorda prdus nimme selle juurde tagasi, hoolimata minu ebamugavustundest.Kui sidaksirne ige kahekesi Mexico Citysse, tlesin meeleheites.Lootsin, et sellega ma raban La Gordat. Ta ei vastanud, krimpsutas ksnes huuli ja kissitas silmi. Ta tmbas oma lua-lihased kokku, lkates lahuule ette, kuni see oli nina all kaardus. Ta ngu moondus niivrd, et ma lausa prkasin tagasi. La Gorda tajus mu reaktsiooni ja ldvestas oma nolihased.Tule, Gorda, tlesin. Lhme Mexico Citysse.32Muidugi. Miks mitte, tles ta. Mida ma kaasa vtma pean?Ma ei oodanud sellist reaktsiooni ja olin hmmeldunud.Ei midagi, tlesin. Lhme nii nagu oleme.Ilma rohkemat lausumata laskus ta istmele ja me sitsime Mexico City poole. Oli ikka veel vara, polnud isegi keskpev. Ksisin, kas ta julgeks minuga Los Angelesi tulla. La Gorda vajus hetkeks mttesse.Esitasin just oma helenduvale kehale selle ksimuse, lausus ta.Ja mida see tles?Ta tles vaid, et kui jud seda lubab.Ta hles oli nii palju tunderikkust, et peatasin auto ja embasin teda. Minu kiindumus tema vastu oli sel hetkel nii sgav, et see lausa hirmutas mind. Sel polnud midagi tegemist seksi ega pshholoogilise turvalisuse vajadusega; see oli tunne, mis letas kik, mida teadsin.La Gorda embamine ti mulle tagasi endise aimduse, et miski minus, mis oli suletud, tugatud peidikutesse, milleni ma teadvusel olles ei suutnud tungida, oli esile tulemas. Ma peaaegu teadsin, mis see oli, kuid kaotasin selle niipea, kui selle jrele sirutusin.Varahommikul saabusime La Gordaga Oaxacasse. Parkisin auto hele krvaltnavale ja me suundusime kesklinna-plazale. Otsisime les pingi, kus don Juanil ja don Genarol oli kombeks istuda. See oli thi. istusime sinna hardas vaikuses. Lpuks tles La Gorda, et ta on palju kordi olnud siin koos don Juani ja mne teisegagi. Kuid ta polnud kindel, kas midagi sellest oli olnud ka tema unengemises.Mida te don Juaniga siin tavaliselt tegite? ksisin.Ei midagi. Istusime ja ootasime bussi vi veoautot, mis viiks meid les mgedesse, vastas La Gorda.Ma tlesin talle, et kui meie don Juaniga oleksime siin istunud, siis oleksime me tundide kaupa jutelnud. Jutustasin talle don Juani suurest luulearmastusest ja sellest, kuidas ma tavatsesin judehetkedel talle ette lugeda. Don Juan kuulas luulet meeleldi, kuid vitis, et ainult esimene, vahel ka teine salm on lugemist vrt, lejnu, leidis ta, on kirjutatud lihtsalt poeedi rahulduseks. Sadade luuletuste hulgas, mida olin talle ette lugenud, oli vga vhe neid, mida ta oli nus lpuni kuulama. Alguses lugesin talle neid luuletusi, mis mulle endale meeldisid: eelistasin abstraktset, keerulist, mistuslikku luulet.33 Hiljem laskis Don Juan mind ikka uuesti lugeda seda, mis talle meeldis. Tema arvates pidi luuletus olema kompaktne, eelistatult lhike ja koostatud lihtsatest, tpsetest ning tabavatest kujunditest. Hilisel prastlunal, istudes sel pingil Oaxacas, nis kogu mind valdav igatsus olevat koondunud hte Cesar Vallejo luuletusse. Lugesin selle luuletuse La Gordale peast ette - mitte niivrd talle kui iseendale.Tahaksin teada, mida teeb ta sel tunnil, mu Andideprane ja armas Rita prit roostikust ja metsikutest kirsipuudest. Nd see vsimus lmmatab mind, ja veri vaibub,nagu laisk brndi mu sees.Tahaksin teada, mida ta teeb nende ktegamillega ta patukahetsuse ajaltriigib trgeldatud pesu valevusthtupoolikuni.Nd aga on see vihm viinud kaasa mu elujanu.Tahaksin teada, mis on saanud ta pitsidega srgist; ta vrgutustest; ta knnakust; ta lhnast suhkruroo murdmisel.Ta peaks seisma uksel,ja vaatama ksisilmi kiiresti ujuvat pilve.Metsik lind kivikatusel laseb kuuldavale oma hde,ja vrisedes snab ta lpuks, Jeesus, kui klmiMlestus don Juanist oli uskumatult elav. See polnud lihtsalt meenutus mu mtete vi teadliku tunnetuse tasandil. See kummaline meenutus pani mind nutma, kuid pisarad, mis voolasid mu silmist, ei rahustanud mind.Prastluna viimane tund oli don Juani jaoks alati eriline olnud. Olin omaks vtnud tema suhtumise sellesse tundi ja veendumuse, et kui minuga midagi olulist juhtub, siis just sel tunnil.34La Gorda pani pea mu lale, toetasin oma pea tema pea vastu. Istusime nii tkk aega. Rahunesin, mu erutus vaibus. Oli imelik, et ksnes see, et mu pea puhkas La Gorda omal, andis mulle sellise rahu. Tahtsin teha nalja ja elda talle, et me peaksime oma pead kokku siduma. Teadsin, et siis oleks ta oma pea ra vtnud. Mu keha rappus naerust ja ma tundsin, et magasin, kuigi silmad olid lahti. Kui oleksin tsiselt tahtnud, oleksin vinud rgata. Ma ei tahtnud end liigutada, nii jin ma tiesti rkvele ja siiski magama. Ngin, kuidas mda jalutavad inimesed meid vaatavad. Ma ei hoolinud sellest vhimatki. Harilikult oli inimeste thelepanu mulle vastumeelt. kki muutusid inimesed mu ees hiiglaslikeks valge valguse tompudeks. Esimest korda oma elus olin ma niiviisi silmitsi kiirgavate munadega! Don Juan oli mulle rkinud, et ngijatele paistavad inimesed helenduvate munadena. Olin varemgi kogenud sedalaadi helenduse shvatusi, kuid mitte kunagi polnud ma fokuseerinud neile oma vaadet nagu sel peval.Algul olid valguskerad kuidagi laialivalguvad. Tundus nagu oleks mu silmad fookusest vljas. Kuid siis hel hetkel nnestus mul ilmseit kujutis teravustada ja valkja valguse kerad muutusid pikergusteks helenduvateks munadeks. Nad olid suured, lausa hiiglaslikud - oma seitse jalga pikad ja neli jalga laiad vi isegi suuremad.hel hetkel avastasin ma, et munad enam ei liigu. Ngin otse enda ees liikumatut helenduse massi. Munad prnitsesid mind, kiirates hvardavalt. Tahtmatult liigutasin end ja istusin sirgemalt. La Gorda mu lal magas iglase und. Meie mber oli kogunenud kamp teismelisi. Ilmselt arvasid nad, et me oleme purjus. Noorukid ahvisid meid jrele, kige julgem katsus La Gorda rindasid. Raputasin Gordat ja ajasin ta les. Tusime kiirustades ja lahkusime. Lrmav kamp jrgnes meile mnitades ja roppusi karjudes. Tnavanurgal seisev politseinik segas neil oma meelelahutust jtkamast. Tielikus vaikuses lahkusime plazalt ja kndisime autoni. Oli juba peaaegu htu. Jrsku tiris La Gorda mind ksivarrest. Ta pilk oli metsik, suu prani. Ta osutas srmega ettepoole.Vaata! Vaata! kisendas ta. Seal on Nagual ja Genaro! Ngin kahte meest pramas mber tnarga ks kvartal meist eespool. La Gorda sstis neile jrele. Joostes ta kannul, ksisin, kas ta on ikka pris kindel. La Gorda oli selles tiesti veendunud. Ta tles, et kui ta pilgu tstis, siis mlemad - donJuan ja don Genaro - vaatasid teda.35 Kui nende pilgud kohtusid, prdusid mehed minekule.Kui judsime nurgani, siis olid need kaks meest meist ikka sama kaugel. Ma ei suutnud eristada nende ngusid. Nad kandsid lgkbaraid ja olid riides nagu Mehhiko maamehed. ks oli tse nagu don Juan, teine khn nagu don Genaro. Mehed kadusid parajasti jrgmise nurga taha ja meie tormasime krarikkalt neile jrele. Tnav, kuhu nad prasid, oli thi ja viis linnatagusele thermaale. Tee pras veidi vasakule Mehed olid juba knakuni judnud. Siis juhtus aga midagi, mis pani mind arvama, et need visid testi olla don Juan ja don Genaro. See oli zhest, mille tegi viksem mees: ta prdus kolmveerandprofiilis meie poole ja kallutas veidi oma pead just nagu kutsudes endale jrgnema, nagu tavatses teha don Genaro kui olime temaga metsas. Ta kndis alati veidi eespool, julgustades ja kutsudes sellise pealiigutusega mind endale jrgnema.La Gorda hakkas tiest krist kisendama: Nagual! Genaro! Oodake!Ta jooksis minust ette. Mehed lksid kiiresti eespool hmaruses halvasti nhtavate hurtsikute suunas. Ilmselt sisenesid nad mnda neist hurtsikutest vi prasid mnele arvukatest teeradadest, sest kki olid nad meil silmist kadunud.La Gorda seisis seal ja kisendas nende nimesid igasuguse hbitundeta. Inimesed tulid vlja vaatama, kes seal niimoodi karjub. Ma hoidsin teda kinni, kuni ta maha rahunes.Nad olid otse mu ees, tles ta nuttes, vaevalt kmne jala kaugusel. Kui ma karjusin ja pdsin sinu thelepanu neile juhtida, siis olid nad hetkega kvartal eemal.Pdsin teda maha rahustada. Ta oli limalt erutatud ja klammerdus vrisedes minu klge. Teadmata isegi miks, olin ma absoluutselt kindel, et need kaks meest polnud don Juan ja don Genaro, seetttu ei saanud ma jagada La Gorda erutust. Ta tles, et me peaksime koju tagasi sitma, kuna jud ei luba teda minuga koos ei Los Angelesi ega isegi mitte Mexico Citysse. ige aeg selleks reisiks pole veel tulnud. La Gorda oli veendunud, et vanameeste ngemine oli enne. Nad olid kadunud itta - tema kodulinna poole.Mul polnud midagi selle vastu, et otsekohe tagasi sita. Peale kike seda, mis sel peval meiega juhtunud oli, oleksin pidanud olema surmani vsinud. Selle asemel tundsin endas aga tugevad ja ige ebaharilikku surinat, mis meenutas mulle pevi don Juaniga.36 Toona oli mul pidevalt tunne nagu oleksin just sja kigest just laga mnd ust ramminud.Tagasiteel auto juurde titis mind taas retu kiindumus La Gorda vastu. Ma ei suudaks kunagi kllaldaselt teda tnada tema abi eest. Mtlesin endamisi, et mis see ka polnud, mida ta mulle oli teinud, et aidata mul nha helenduvaid mune - igatahes see toimis. Ta oli olnud nii julge, riskides olla naeruvrne, riskides isegi fsiliselt viga saada, kui istusime seal pingil. Tnasin teda. La Gorda vahtis mind nagu poolearulist ja puhkes siis heledalt naerma.Mina mtlesin sinust sedasama, tles ta. arvasin, et sina aitasid mind. Ma ngin samuti helenduvaid mune. See oli ka mulle esimene kord. Me ngime koos, Meil oli koosngemine nagu Nagualil ja Genarol!Avasin parajasti La Gordale autoust, kui mind kki vlguna lbis taju sellest, mida me tegelikult teinud olime. Kuni selle hetkeni olin olnud tiesti tuim, otsekui mahasurutud. Nd oli minu kord - mu tundepuhang oli niisama tugev kui La Gorda erutus veidi aega enne seda. Mul oli kange tahtmine joosta mda tnavat ja tiest krist kisendada. Nd oli La Gorda kord mind ohjeldada. Ta pigistas ja hrus mu sremarju. Imelik kll, aga ma rahunesin silmapilkselt. Avastasin, et mul on raske isegi rkida. Mtted kiirustasid ette mu vimest neid snadeks vormida. Ma ei tahtnud veel La Gorda kodulinna tagasi sita. Mulle nis, et midagi on siin veel tegemata. Kuna ma ei suutnud oma mtteid arusaadavalt vljendada, siis praktiliselt tassisin trkuva Gorda tagasi plazale, kuid sel tunnil polnud seal vabu pinke. Olin nljane, niisiis tirisin ta restorani. Gorda arvas, et tal ei lhe suutitki alla, aga kui toit toodi, siis avastas, et on sama nljane kui mina. Smine rahustas meid tielikult.Hiljem, htul, istusime taas pingile. Olin hoidunud rkimast sellest, mis meiega siin pingil oli juhtunud. Algul ei tahtnud La Gorda midagi rkida. Minu meel oli aga iseralikult rmus. Mul oli olnud taolisi momente ka koos don Juaniga, kuid reeglina seoses hallutsinogeensete taimede jrelmjudega.Hakkasin La Gordale kirjeldama, mida olin ninud. Helenduvate munade juures avaldas mulle kige suuremat mju nende liikumine. Nad ei kndinud. Nad liikusid hljudes, kuid olid siiski maas. Nende liikumisviis oli kuidagi ebameeldiv - paindumatu, puine ja jnksuline.37 Liikudes muutusid munad viksemaks ja maramaks; nad nisid kiiresti les-alla hppavat, jnkslevat vi rappuvat. Tulemuseks oli ebameeldiv nrviline vbin. Nende liikumine tekitas minus otse fsilise ebamugavustunde; seda vaatepilti oleks vahest kige parem vrrelda kiiremini liikuma pandud kinofilmiga. Teiseks hiris mind see, et ma ei suutnud avastada nende jalgu. Kunagi ngin balletti, kus tantsijad imiteerisid jl uisutavaid sdureid; efekti saavutamiseks kandsid nad maani ulatuvaid avaraid tuunikaid. Jalgu polnud nha: tekkis illusioon, et nad libisevad jl. Minu ees patseerivad helenduvad munad nisid libisevat konarlikul pinnal. Muutused nende helenduses olid peaaegu tabamatud, kuid sellest piisas, et mind peaaegu haigeks teha. Kui munad puhates paigale jid, venisid nad pikaks. Mned olid nii pikad ja jigad, et meenutasid puust ikoone.Veelgi rohkem hiris mind aga see, et helenduvatel munadel puudusid silmad. Seniajani polnud ma ieti taibanudki, kui olulised on meile elusolendite silmad. Helenduvad munad olid tiesti elavad ja jlgisid mind uudishimulikult. Nad hplesid les-alla, kallutasid end, et mind vaadelda - vaadelda silmitult!Paljudel helenduvatel munadel olid mustad plekid, hiigelsuured plekid keskkohast veidi allpool. Teistel neil polnud. La Gorda oli mulle jutustanud, et soojtkamine mjub nii meeste kui naiste kehadele, see tekitab augu allpool khtu. Nood plekid helenduvatel munadel ei tundunud mulle aga aukudena. Need olid piirkonnad muna pinnal, millel puudus helendus, kuid ma ei theldanud seal mingit sgavust. Mustade plekkidega isendid nisid kpsete ja vsinutena; vrreldes munade ldise sraga tundusid nende tipud kuidagi nrbununa. Ilma plekkideta isendid olid aga pimestavalt heledad ja nisid ohtlikena. Nad olid vibreeruvad, heledad, tulvil energiat.La Gorda tles, et hetkel, kui toetasin oma pea tema oma vastu, oli ka tema sattunud seisundisse, mis meenutas unengemist. Ta oli kll rkvel, kuid ei suutnud end liigutada. Ta tajus selgesti inimeste tunglemist meie mber. Siis ngi ta neid muutuvat helenduvateks tompudeks ja lpuks munakujulisteks olenditeks. Ta ei teadnud, et ka mina ngin. Algul ta arvas, et ma valvan teda, kuid lpuks oli mu pea nii raskeks muutunud, et ta tiesti teadlikult jreldas, et ilmselt ka mina nen. Alles prast seda, kui olin end sirgu ajanud ja tabanud noormehe teda kperdamas, hakkasin ma aimama, mis temas toimuda vis.38Meie ngemused erinesid selles, et tema suutis mnede kiudude kuju jrgi, mida ta nimetas juurteks, teha vahet meeste ja naiste vahel. Naistel olid paksud kiudude pundid, mis meenutasid lvi saba, need kasvasid genitaalidest sissepoole. La Gorda selgitas, et need juured ongi eluandjad. Et kasvada, kinnitub embro he sellise toitva juure klge ja kasutab ta tiesti ra, jttes jrele ksnes augu. Meestel seevastu olid lhikesed kiud, mis olid vga elavad ja hljusid peaaegu eraldi nende kehade helenduvast massist.Ksisin La Gordalt, mis tema arvates oli meie koosngemise phjuseks. Ta keeldus seda kommenteerimast, kuid keelitas mind oma arutlusi jtkama. Teatasin, et ilmselge ja htlasi ainus seletus, mis mulle phe tuleb, on see, et otsustavaks teguriks said olla ksnes minu emotsioonid. Peale seda, kui olime tollel hilisel prastlunal istunud don Juani lemmikpingile ja ma olin peast ette lugenud he tema lemmikluuletuse, olin tugevasti tunnetest laetud. Minu emotsioonid valmistasid ilmselt ette mu keha. Kuid pidin tunnistama ka fakti, et unengemist praktiseerides olin ppinud sisenema tieliku vaikuse seisundisse. Olin vimeline peatama oma sise-dialoogi ja jma otsekui kookoni sisse, piiludes august vlja. Selles seisundis visin kas kontrolli minetada ja siseneda unengemisse - vi silitada, jdes passiivsesse, mtete ja soovideta olekusse. Siiski ei pidanud ma neid faktoreid mravateks. Arvasin, et katalsaatoriks oli La Gorda, et soodsa olukorra ngemiseks li minu tunne tema vastu. La Gorda naeris kuivalt, kui tlesin talle, mida arvasin.Ma ei ole sinuga nus, tles ta. Mina arvan, et su keha hakkas lihtsalt mletama.Mida sa sellega mtled, Gorda? ksisin.Tekkis pikk paus. Tundus, et La Gorda kaalub, kas elda vlja, mida ta sisimas elda ei taha, vi siis lihtsalt pab leida sobivat sna.On nii palju asju, mida ma tean, tles ta, ja ometi ei tea ma, mida tean. Ma mletan nii paljusid asju, et lpuks ei tule mulle ldse midagi meelde. Ma arvan, et sinuga on sama lugu.Kinnitasin, et minul pole sellest aimugi. La Gorda keeldus mind uskumast.Vahel ma usun, et sa testi ei tea. Teinekord aga tundub mulle, et sa lihtsalt mngid meiega.39 Nagual tles mulle, et isegi tema ei saanud sellest sotti. Praegu meenub muile hulk asju, mida ta sinust rkis.Mida sa sellega mtled, et mu keha on hakanud mletama? kisin ma peale.ra ksi minult, tles Gorda naeratades. Mina ei tea, mida sa peaksid mletama vi mis laadsee meenutus on. Ma ise pole seda kunagi teinud. Niipalju ma tean.Kas pilaste hulgas on mni, kes seda mulle elda oskaks? ksisin.Ei, mitte kedagi. Ilmselt olen mina sinu kuller - kuller, kes praegu vib sulle tuua vaid poole snumist.Ta tusis ja palus, et ma ta koju tagasi sidutaksin. Olin liiga rmus, et kohe lahkuda. Minu ettepanekul tegime ringi mber plaza. Lpuks istusime hele teisele pingile.Kas sinule ei tundu see imelik, et me nii kergesti koos nha vime? ksis La Gorda.Ma ei saanud aru, mida ta sellega mtles. Khklesin vastusega.Mida sa tleksid, kui ma nd teatan sulle, et minu arvates oleme me juba varem koos ninud? ksis La Gorda, hldades hoolikalt iga oma sna.Ma ei suutnud taibata, mida ta sellega mtleb. La Gorda kordas oma ksimust kuid mul ei koitnud ikka veel midagi.Aga millal me visime varem koos nha? ksisin. Su ksimusel pole ju mingit mtet.Selles asi ongi, vastas ta. See mte on tiesti absurdne ja sellegipoolest on mul tunne, et me oleme juba varem koos ninud.Mind lbis klm judin. Tusin psti. Mulle meenus taas tunne, mida olin linnas tajunud. La Gorda avas juba suu, et midagi elda, kuid vakatas kki poolelt snalt. Ta jllitas mulle hmmeldunult otsa, siis aga pani mulle ke suule ja praktiliselt tukas mu autosse.Sitsin kogu . Tahtsin rkida, analsida, kuid La Gorda ji magama, just nagu ettekavatsett igasugust arutelu vltides. Tal oli muidugi igus. Meist kahest oli tema ainus, kes tajus leanalsimises peituvat ohtu.Kui ta oma maja juures autost vljus, tles ta, et me ei tohi sellest, mis meiega Oaxaca's juhtus, ldse rkida.40Miks nii, Gorda? ksisin.Me ei tohi oma judu raisata, tles ta. See on nidade viis. ra kunagi pilla oma saavutusi.Aga kui me sellest ei rgi, siis ei saa me ju kunagi teada, mis meiega tegelikult juhtus, protesteerisin mina.Me peame vhemalt heksa peva vait olema, tles ta.Aga kas me omavahel ei viks sellest rkida? ksisin.Jutuajamine omavahel ongi just see, mida me peame vltima, tles ta. Me oleme kergesti haavatavad. Me peame andma endile aega tervenemiseks.3. TEISE NGEMISE LIBAMLESTUSED.Vid sa meile elda, mis teoksil on? ksis Nestor minult, kui me htul kik koos olime. Kuse eile kisite?Olin juba unustanud La Gorda soovituse, et me ei tohiks juhtunust rkida. Jutustasin neile, et kisime lhedalasuvas linnas ja leidsime seal he pris thelepanuvrse maja.Neist kigist oleks nagu elekter lbi kinud. Nad muutusid erksaks, vaatasid ksteisele otsa ja jid siis ksisilmi La Gordat prnitsema justkui oodates, et ta neile sellest jutustaks.Mis maja see oli? ksis Nestor.Enne kui judsin suugi lahti teha, hakkas rkima La Gorda - kiirustades ja seosetult. Sain kohe aru, et ta improviseerib. Ta kasutas isegi mazateci-keelseid snu ja fraase, heites samal ajal mulle vargseid pilke, mis vljendasid hletut palvet vaikida.Kuidas on lood su unengemisega, Nagual? ksis ta minult kergendusega nagu keegi, kes on leidnud vljapsu. Me tahame teada kike, mida sa teed. Minu arvates on vga oluline, et sa sellest meile rgiksid.Ta kummardus ettepoole ja sosistas nii mrkamatult kui sai mulle krva, et pean neile rkima oma unengemisest just selle juhtumi tttu Oaxacas.Miks see teile oluline on? ksisin ma valjusti.41Ma arvan, et me oleme lpule vga lhedal, tles La Gorda phalikult. Iga asi, mida sa prae tled vi teed, on otsustava thtsusega.Jutustasin neile juhtumitest, mida pidasin oma teliseks unengemiseks. Don Juan oli mulle elnud, et raskuste rhutamisel pole mingit mtet. Ta andis mulle phireegli, et kui nen sama ngemust kolm korda, siis tuleb mul sellele erilist thelepanu prata; kik lejnud juhtumid on aga lihtsalt algaja katsetused, vaheastmed teise thelepanu lesehitamisel.Kord unengemises ngin ma, et rkasin les ja hppasin voodist vlja, kuid sealjuures ngin iseennast ikka veel voodis lamavana. Vaatasin, kuidas ma magan. Mul jtkus enesekontrolli ja ma suutsin meeles pidada, et viibin unengemises. Jrgisin don Juani juhtnre - vltida kilisi llatusi vi vapustusi ja mitte vtta kike puhta kullana. Don Juan tles, et unengija katsetused peavad olema kiretud. Selle asemel, et jda oma magavat keha prnitsema, astub unengija toast vlja. kki leidsin, et oien - teadmata isegi kuidas - oma toast vlja saanud. Tundsin tiesti selgelt, et olin sinna sattunud ainsa hetkega. Kui ma seal vljaspool oma ust seisin, tundusid esik ja trepp mulle tohutu suurtena. Kui miski mind sel l tsiselt kohutas, siis just kigi asjade hiiglaslikud mtmed, mis reaalses elus olid tiesti tavalised; esik oli umbes viiskmmend jalga pikk ja trepil oli kuusteist astet.Ma ei suutnud ette kujutada, kuidas neid tohutuid vahemaid letada. Veidi aega seisin kheldes, siis pani miski mind liikuma. Ma siiski ei kndinud. Ma ei tundnud oma samme. kki hoidsin trepiksipuust kinni. Ngin oma ksi ja ksivarsi, kuid ei tundnud neid. Hoidsin kinni mingi juga, kuid sel polnud mingit pistmist harjumusprase lihastejuga. Sama tundsin, kui pdsin trepist alla minna. Ma ei teadnud, kuidas kndida, ma ei suutnud sammugi astuda. Tundus, nagu oleksid mu jalad kokku sulatatud. Kui ma ennast ettepoole kallutasin, ngin oma jalgu, kuid ei suutnud neid nihutada ei ettepoole ega klje suunas ega ka les tsta. Mul oli tunne, nagu oleksin ma lemise astme klge kinni kleebitud. Ma tundsin end laste jonnipunnina, mida vib mber lkata, kuid mis oma raske mara aluse tttu ikka ja jlle les tuseb.Tegin tohutu pingutuse kimiseks ja prkasin aste-astmelt alla nagu kohmakas pall. Alumisele korrusele judmine nudis42uskumatult pingsat thelepanu. Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada. Oli vaja mingit laadi thelepanu, et silitada oma ngemuse piirjooni ja hoida neid muutumast tavalise uneno pgusateks kujudeks.Kui ma lpuks vlisukseni judsin, ei suutnud ma seda avada. Ma ritasin meeleheitlikult, kuid tiesti edutult; siis meenus mulle, et olin oma toast vlja libisenud, nagu oleks uks lahti olnud. Piisas vaid selle libisemise tunde meenutamisest ja ma olingi tnaval. Vljas paistis olevat pime - kikjal valitses veider tinahall pimedus, mis ei lasknud mul eristada htki vrvi. Mu huvi keskendus otsekohe hiigelsuurele valguslaigule otse ees silmade krgusel. Ma pigem jreldasin loogiliselt kui tajusin, et see on tnavalatern, kuna teadsin, et tnavanurgal, kahekmne jala krgusel asub ks selline. Taipasin, et ma ei suuda oma tajusid korrastada, et eristada lemist alumisest ja siinset sealsest. Kik tundus olevat erakordselt lhedal. Mul puudus vime oma tajude korrastamiseks nagu tavalises elus. Kik oli pidevalt esiplaanil ja mul ei jtkunud tahtevimet, et oma tajude korrastamise mehhanismi tle panna.Seisin hmmeldunult tnaval, kuni mulle hakkas pikkamda prale judma, et tegelikult ma hoopis leviteerin. Hoidsin kinni tnavanurgal krguvast raudpostist, mille kljes rippus valgusallikas ja silt tnava nimetusega. Tugev tuulehoog tstis mind krgemale. Libisesin lespoole, kuni visin selgelt nha tnava nime: Ashton.Mni kuu hiljem, kui leidsin end taas unengemises oma magavat keha vaatamas, oli mul tegevuskava juba olemas. Oma regulaarse unengemise-praktika ajal olin ppinud, et sellises olukorras on mravaks tahe, ainelisel kehal ei ole mingit thtsust. Fsiline keha on mlestus, mis unengijat ainult pidurdab. Libisesin khklematult toast vlja - mul polnud vaja teha liigutusi ukse avamiseks, ma ei pidanud kima, selleks et edasi liikuda. Esik ja trepp ei tundunud enam nii hiiglaslikud nagu esimesel korral. Lipsasin hlpsasti majast vlja ja judsin tnavale, seal aga sundisin end kolm kvartalit edasi liikuma. Siis mrkasin, et valgusallikad mjuvad mulle ikka veel vga hirivalt. Kui ma thelepanu neile fokuseerisin, muutusid nad mtmatuteks valgusjrvedeks. lejnud elemendid selles unengemises olid aga kergesti kontrollitavad. Hooned olid erakordselt suured, kuid kujult tuttavad.43 Kaalusin, mida edasi teha. Ja siis, tiesti juhuslikust, sain ma aru, et kui ma ei j asju ksisilmi prnitsema, vaid heidan neile ksnes pealiskaudseid pilke nagu igapevases elus, siis saan ma oma tajude tlgendamisega hakkama. Teiste snadega - kui jrgisin don Juani soovitusi tht-theft ja pidasin oma unengemist enesestmistetavaks, visin tiesti edukalt kasutada oma igapevase elu tajuseoseid. Mne hetkega muutus vaatepilt kui mitte just tiesti tuttavaks, siis vhemalt kontrollitavaks.Jrgmisel korral, kui mul oli samalaadne unengemine, lksin oma lemmikkohvikusse, mis asus tnavanurgal. Valisin just selle koha, sest varastel hommikutundidel kisin ma alati seal Oma unengemises leidsin seal eest tavalised ise vahetuse ettekandjad, ngin mitmeid inimesi leti res smas. Leti lpus mrkasin aga ht kaunist ebatavalist persoi, meest, keda olin ninud peaaegu iga pev sihitult mber Los Angelese likooli kolledzhi territooriumi jalutamas. Tema oli ka ainus inimene, kes mulle thelepanu pras. Momendil, kui ma sisenesin, nis ta minu kohalolekut tunnetavat. Ta prdus mber ja jllitas mulle otsa. Mni pev hiljem kohtasin seda meest varahommikul samas kohvikus oma rkveloleku ajal. Ta vaatas mulle korraks otsa ja ilmselt tundis mu ra. Ta nis hirmununa ja jooksis minema, nii et mul polnud vimalust temaga rkida.Tulin veel hel korral tagasi samasse kohvikusse. See oli siis, kui mu unengemise laad muutus. Vaatlesin parasjagu restorani tnava vastaskljel, kui kogu vaatepilt kki muutus. Tuttavad ehitised kadusid mu silmist. Selle asemel ngin rgset vaatepilti. oli asendunud srava pevavalgusega ja mu pilgu ees avanes lopsakas org. Kikjal kasvasid tumerohelised sootaimed, mis meenutasid pilliroogu. Minu lhedal oli kaheksa kuni kmne jala krgune kalju. Sellel istus hiigelsuur mkhambuline tiiger. Kivistusin. Tkk aega vaatasime teineteist ksisilmi. Kiskja suurus lummas mind, ometi ei mjunud ta ei groteskse ega ebaproportsionaalsena. Tal oli suureprane pea, suured tumeda mee vrvi silmad, massiivsed kpad ja hiigelsuur rinnakorv. Kige tugevamat muljet avaldas mulle ta karvkatte vrv. See oli htlaselt tumepruun, peaaegu shokolaadivrvi. Vrv meenutas mulle praetud kohviube, ainult likis; tal oli iseralikult pikk karv, mitte matt ega pulstunud. See ei sarnanenud ei puuma ega ka hundi vi jkaru kasukaga. Midagi sellesarnast polnud ma kunagi varem ninud.44Sellestpeale muutus selle tiigri ngemine mulle harjumuseks. Mnikord oli ilm pilvine ja jahe. Ngin vihma orus, tihedat jmedat paduvihma. Teinekord kmbles kogu org pikesepaistes. Sageli ngin orus veel teisigi mkhambulisi tiigreid. Kuulsin nende ainulaadset kriuksuvat mirgamist - kige tlgastavamat hlt minu jaoks.Tiiger ei puutunud mind kunagi. Vaatasime teineteist kmne vi kahekmne jala kauguselt. Ometi mistsin ma, mida ta minust tahtis. Ta nitas mulle, kuidas erilisel viisil hingata. Lpuks suutsin oma unengemises nii hsti tiigri hingamist imiteerida, et tundsin, et muutun ise tiigriks. Mainisin pilastele, et mu unengemise praktiliseks tulemuseks oli mu keha lihaselisemaks muutumine.Peale minu seletusi avaldas Nestor imestust, kui erinev oli nende unengemine minu omast. Neil kigil olid unengemises omad lesanded. Temal tuli leida ravimeid haiguste vastu, mis vaevasid inimese keha. Benigno lesanne oli ennustada, tulevikku ette nha, leida lahendusi inimeste muredele. Pablito lesandeks oli leida uusi ehitusviise ja -konstruktsioone. Nestor tles, et need lesanded olidki phjuseks, miks tema tegeles ravimtaimedega, Benignol oli oraakel ja Pablito oli puusepp. Ta lisas, et seni olid nad unengemist ainult pinnapealselt puudutanud ja neil pole midagi olulist elda.Kui arvad, et oleme palju teinud, jtkas ta, siis sa kll eksid. Genaro ja Nagual tegid kik meie ja nende nelja naise eest ra. Meie ise pole veel midagi teinud.Mulle tundub, et sind valmistas Nagual hoopis teistmoodi ette, tles Benigno, rkides vga aeglaselt ja kaalutlevalt. Sina olid ilmselt tiiger ja pead selleks jlle saama. Sama juhtus Nagualiga, ta oli olnud vares ja veel selles elus muutus ta taas vareseks.Probleem on aga selles, et seda liiki tiigreid ei ole enam olemas, tles Nestor. Kellelgi meist ei ole aimugi, mis sellisel juhul saab.Ta pras oma pead, viidates selle zhestiga neile kigile.Mina tean, mis juhtub, tles La Gorda. Mulle meenub, et Nagual Juan Matus nimetas seda tondi unengemiseks. Ta tles, et keegi meist pole teinud tondi unengemist, sest me pole metsikud ja hvitava loomuga. Ta ise ei teinud seda ka kunagi. Ja ta lisas, et kui keegi seda teeb, on talle saatuse poolt mratud tontidest abilised ja liitlased.45Mida see thendab, Gorda? ksisin.See thendab, et sa pole meie sarnane, vastas ta sngelt. La Gorda nis olevat vga erutatud. Ta tusis les ja kis toas neli vi viis korda edasi-tagasi, enne kui uuesti minu krval istet vttis. Jutuajamises tekkis paus. Josefina pomises midagi arusaamatut. Ka tema paistis olevat vga nrviline. La Gorda pdis teda rahustada, kaisutas Josefinat ja patsutas teda seljale.Josefinal on sulle midagi Eligiost rkida, tles La Gorda mulle.Kik vaatasid snatult Josefinale otsa, silmis ksimus.Hoolimata sellest, et Eligio on maamunalt kadunud, jtkas La Gorda, on ta endiselt ks meie hulgast. Ja Josefina rgib temaga kogu aeg.Teised muutusid korraga thelepanelikeks. Nad vaatasid ksteisele otsa ja siis minu poole.Nad kohtusid unengemises, tles La Gorda dramaatiliselt.Josefina tmbas sgavalt hinge, ta nis olevat nrvilisuse tipul. Ta keha lbisid kramplikud vrinad. Pablito heitis prandal talle peale ja hakkas diafragmaga hingama, surudes seda juliselt sisse ja vlja ning sundis nii Josefinat endaga koos hingama.Mida ta teeb? ksisin La Gordalt.Mida ta teeb! Kas sa ise ei ne? vastas ta teravalt.Sosistasin talle, et nen kll - ta pab Josefinat rahustada, kuid see protseduur ise on minu jaoks uus. La Gorda tles, et Pablito annab Josefinale energiat, asetades oma keskkoha, kus meestel on energiat liiaga, Josefina emakoja kohale, kus naised oma energiat silitavad.Josefina tusis istukile ja naeratas mulle. Ta nis olevat tiesti rahunenud.Ma kohtun Eligioga pidevalt, tles ta. Ta ootab mind iga pev.Miks sa sellest kunagi meile pole rkinud? ksis Pablito pahaselt.Ta rkis mulle, katkestas La Gorda ja alustas pikka selgitust, kui thtis see meile kigile on, et meil on vimalik Eligioga suhelda. Ta lisas, et oli oodanud minu mrguannet, et Eligio snad avalikustada.ra ki mber psa, naine! rgatas Pablito. Rgi, midata tles.46See pole sinu jaoks! karjus La Gorda vastu.Kelle jaoks see siis on? ksis Pablito.See on Naguali jaoks, kisendas La Gorda, osutades minule.La Gorda vabandas, et oli hlt tstnud. Ta tles, et kik, mida Eligio oli elnud, oli nii keerukas ja salaprane, et ta ei saanud sellest aru.Ma lihtsalt kuulasin teda. See oli kik, mida ma suutsin, ainult teda kuulata, jtkas ta.Tahad elda, et ka sina kohtud Eligioga? ksis Pablito toonil, mis oli htaegu vihane ja lootusrikas.Jah, vastas La Gorda peaaegu sosinal. Ma ei saanud sellest rkida, ma pidin ju teda ootama.Ta osutas minule ja tukas mind siis mlema kega. Silmapilkselt kaotasin tasakaalu ja kukkusin klili.Ja mis see veel on? Mida sa temaga teed? ksis Pablito maruvihaselt. Kas see on india armuavaldus?Prdusin La Gorda poole. Ta tegi huultega mrgi, et ma vait oleksin.Eligio tles, et sa oled kll Nagual, aga mitte meie jaoks, lausus Josefina.Tuppa sigines surmavaikus. Ma ei teadnud, mida Josefina teatest arvata. Tuli ra oodata, mida teised tlevad.Tunned kergendust? torkas La Gorda mind.Ma tlesin neile kigile, et ma ei oska sellest midagi arvata, ei head ega halba. Neil oli ilme nagu lastel, hmmeldunud lastel. La Gorda ngi vlja nagu tielikku kimbatusse viidud tseremooniameister.Nestor tusis, prdus La Gorda poole ja tles talle midagi mazateci keeles. See klas ksu vi etteheitena.Rgi meile kik, mis sa tead, Gorda, jtkas ta hispaania keelele le minnes. Sul pole ming igust meiega mngida, hoida midagi nii thtsat ainult enda teada.La Gorda protesteeris tuliselt. Ta selgitas, et oli vaikinud ksnes selleprast, et seda oli palunud Eligio. Josefina noogutas kinnituseks pead.Kas ta rkis seda kike sulle vi Josefinale? ksis Pablito.Me olime koos, tles La Gorda vaevukuuldava sosinaga.Sa tahad elda, et sina ja Josefina olite koos unengemises hatas Pablito hingetult.47llatus tema hles paistis vastavat shokilainele, mis lbis teisi.Mida nimelt Eligio teile siis tles? ksis Nestor, kui ldine shokk oli mdas.Ta tles, et ma peaksin pdma aidata Nagualil meenutada tema vasakut poolt, tles La Gorda.Saad sa aru, millest ta rgib? ksis Nestor minult.Ma ei taibanud sellest mhkugi. tlesin, et vastust tuleks neil otsida iseendast. Kuid keegi ei pakkunud midagi vlja.Ta tles Josefinale ka teisi asju, aga Josefina ei suuda neid meenutada, tles La Gorda. Nii et me oleme testi pigis. Eligio tles, et sa oled testi Nagual ja pead meid aitama, kuid sa pole meie jaoks. Alles peale seda, kui sulle on meenunud su vasak pool, vid sa viia meid sinna, kuhu me minema peame. Nestor rkis Josefinaga isalikul toonil, veendes teda meenutama, mida Eligio li elnud, selle asemel, et sundida mind meenutama mingit salakoodi, sest mida muud see olla sai, kui keegi meist sellest aru ei saanud.Josefina viskles ja prles nagu oleks ta tohutu raskuse all, mis teda vastu maad surub. Ta ngi vlja nagu kokkukgardatud kaltsunukk. Jlgisin teda vlutult.Ma ei saa, ttes ta viimaks. Kui ta minuga rgib, saan ma kigest aru, aga nd ei suuda ma, mis see oli. Midagi ei tule vlja.Kas sa ei mleta mnd tema sna? ksis Nestor. Kasvi mnd ksikut sna?Josefina ajas keele suust vlja, raputas pead helt kljelt teisele ja karjatas samal ajal.Ei. Ma ei suuda, tles ta hetke prast.Mis laadi unengemist sa teed, Josefina? ksisin ma.Ainsat, mida tean, vastas ta napilt.Olen sulle kirjeldanud, kuidas mina seda teen, tlesin. Nd jutusta muile, mida sina unengemises teed.Ma sulgen silmad ja nen enda ees seina, tles ta. See on nagu udusein. Eligio ootab mind seal. Ta viib mind sellest lbi ja nitab mulle asju - ma oletan. Ma ei tea, mida me seal just teeme, igatahes midagi me seal koos teeme. Siis ta toob mind seina juurde tagasi ning laseb mul minna. Ja ma tulen tagasi ning unustan kik mida ngin.. 48Kuidas te koos La Gordaga sinna sattusite? ksisin ma.Eligio kskis mul Gorda kaasa vtta, tles ta. Me ootasime teda ja kui ta sisenes oma unengemisse, haarasime me temast kinni ja tirisime selle seina taha. Me olem