Lugupeetud Valga Güm-naasiumi pere, austatud vilistlased!

Tervitan Teid ja soovin kõigile edu, õnne, head tervist ja kordaminekuid nii isiklikus elus kui ka tööl.

On aasta 2014 ja pärast 37 aastat koolielu punases majas on Valga Gümnaa-sium tagasi oma armsas valges majas.

Oleme alati püüdnud õpetada ja kasvatada elus hakkamasaajaid inimesi. Eesti riik vajab haritud ja kvalifitseeritud inimesi, seda printsiipi olemegi omas töös püüdnud järgi-da.

Olen saanud olla uhke meie vilistlaste üle, kes on suutnud edasi kanda Valga kooli head mainet nii vabariigis kui ka maa-ilmas. Meie koolist on

võrsunud kuulsaid, tubli-sid ja tuntud inimesi igas eluvaldkonnas.

Loodan, et see teatepulk antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aitäh Teile, et te olete olemas!

Siiralt Teie üle uhkust tundes

Raimond Luts

VG direktor

Meie saavutused Leiutaja Sten Raide

2-3

Edulood spordis Meie spordilootused

4-5

Minu unustamatu Portugal

6

Kolm kuud vahe-tusõpilasena Austrias

7

VG on UNESCO ühendkool

9

Reet Laanoja ja Toomas Duvin

10-11

Kevadine reis Saksamaale

12-15

SISUKORD:

VG 12.klasside lõpuaktus toimub

20.juunil

kell 12.00

Valga Kultuuri– ja Huvialakeskuses.

2014 juuni VALGA GÜMNAASIUM naeratus sõbrale

Meie saavutused maakondlikel olümpiaadidel GEOGRAAFIA

III koht Kermo Küün 11.c

Juhendaja R.Jahtmaa

SAKSA KEEL

I koht Sigrit Siht 11.b

II koht Kairit Siht 11.b

III koht Kairin Koop 11.b

Juhendaja A.Türk

EESTI KEEL

II koht Janeli Nielson 12.a

Juhendaja E.Sõstar

III koht Monika Muru 11.b

Juhendaja V.Schmidt

MATEMAATIKA

II koht Nadežda Parmenenkova 10.b

Juhendaja T.Grigorjeva

III koht Raigo Kõvask 10.b

Juhendaja H.-M. Varul

I koht Jaagup Kuhi 11.b

III koht Kristel Kõomägi 11.b

Juhendaja H.-M. Varul

II koht Martin Reinsalu 12.b

III– IV koht Andrei Krotov 12.b

Juhendaja E.Talu

BIOLOOGIA

II-III koht Kristel Kõomägi 11.b

Juhendaja L.Helbrodt

KEEMIA

I koht Daniel Nael 10.b

I koht Kristel Kõomägi 11.b

II koht Monika Muru 11.b

III koht Jaagup Kuhi 11.b

Juhendaja M.Madal

AJALUGU

II koht Martin Reinsalu 11.b

II koht Anete Leht 12.a

II koht Kertu Täht 12.a

Juhendaja J.Uudelt

MAJANDUS

I koht Priit Varres 11.c

II koht Mihkel Mägi 11.b

Juhendaja E.Tšepurko

VENE KEEL

I koht Anna-Marija Sljusartšuk 11.b

II koht Erik Kerk 10.b

III-IV koht Kristina Ivanova 11.c

III-IV Polina Rubtsova 11.b

Juhendaja M.Soovares

KUNSTIÕPETUS

I koht Hanna Dovha 10.b

Juhendaja G.Vister

FÜÜSIKA

I koht Jaagup Kuhi 11.b

Juhendaja A.Eisler

EESTI KEEL

Emakeelepäeva raames toimus plakati tegemise konkurss ja 100 sõna töö.

Esimest korda korraldati Valga Gümnaasiumis August Gailiti looming lugemise konkurss.

Igas klassis oli klassisisene lugemi-ne ning parimad võistlesid Gailiti konkursi koolivoorus. I koha saavu-tas Janeli Nielson 12.a, II koha Janet Tamm 12.a ning III koha Martin Kõiv 12.b.

INGLISE KEEL

Toimus koolisisene inglise keele olümpiaad.

10.klasside parimad

I koht Andra Margus 10.a

II koht Villem-Erik Danziger 10.a

III koht Eliis Kikkas 10.a

11.klasside parimad

I koht Jane-Mai Pukk 11.c

II koht Sigrit Siht 11.b

III koht Polina Rubtsova 11.b

12.klasside parimad

I koht Raul Lillepea 12.b

II koht Kristiina Jakovleva 12.a

III koht Anete Leht 12.a

20. veebruaril toimus Elva Güm-naasiumis vabariiklik tõlkevõistlus . Meie kooli esindasid Anete Leht (12.a), Polina Rubtsova (11.b) ja Jane-Mai Pukk (11.c).

VENE KEEL

Valga Gümnaasiumis toimus juba teist aastat järjest sõbrapäeval slaavi päeva üritus.

Meil olid külas Valga Vene Güm-naasiumi noored, Valga Jaanikese

Humanitaarsuuna sündmused

Vabariiklikul olümpiaadil

VII koht Anna-Marija Sljusartšuk

Juhendaja Merike Soovares

Kooli ja naaberlinna Valka koolide esindused koos õpetajatega. Kõik külalised esitasid üksteisele venekeel-seid laule ja luuletusi. Slaavi päeva tipphetkel kruttisid meeleolu üles ansambli Oduvantšiki nooruslikud ja särtsakad liikmed, kes oma slaavipä-raste laulude ja tantsudega panid rah-va mõnuga kaasa plaksutama. Slaavi päeva korraldas gümnaasiu-mi 11.b klass koos õpetaja Merike Soovaresega. Päeva eesmärk on mär-gata naaberrahvaid ja nende kultuuri ning rõhutada põlvkondadevahelist lugupidamist ja ühtsust. Osalejad nautisid seda üritust. Kõik lahkusid positiivsete emotsioonidega, lootes, et järgmisel aastal kohtutakse jälle.

Õpilased arvasid, et tore on osale-da üritustel, kus eri koolide õpilased saavad koos olla ja sõbruneda. Valga Gümnaasiumis viibis sel päeval 67 külalist.

2.

Kuna kõik Sind veel ei tunne ega tea Sinu tegemistest, siis palun tut-vusta paari lausega oma leiutist. Isiklikult ei võta ma seda asja otse-selt leiutisena, pigem on see nagu projekt, mida üritan siiamaani val-mis saada.

Tegemist on rattalukuga, mida ei pea ise kaasas kandma, vaid saab kasutada kas kaubanduskeskuste või suuremate kaupluste läheduses.

Kust tekkis selline idee? Idee tekkis sellest, kui oli vaja poodi minna, kuid rattalukk oli ko-dus ning ei usaldanud ratast isegi hetkeks ilma valveta jätta. Mõni nä-dal hiljem saatsin töö konkursile.

Kas oled ka varem midagi leiuta-nud? Mida? Ei ole.

Oled pälvinud mitmeid tunnustu-si.. Võitsid rahvusvahelisel leiuta-jate olümpiaadil Gruusias kuld-medali. Tänavu valiti Sind Aasta Õppuriks. Milline tunnustus on Sulle endale kõige olulisem ja miks? Ma ei vaja otseselt mingit tunnus-tust, kuigi Gruusias oli hea tunne küll esikoht saada ning mi-dagi saavutada.

Kuidas on tun-tus Sind mõju-tanud? Kas see meeldib Sulle? Tuntus on pigem pannud elus rohkem edasi pürgima ning jätma meelde, milline oli teekond. Pigem ei meeldi mulle tuntud olla, sest võib-olla ha-katakse minust liialt palju arvama.

Kes Sind ettevõtmistes kõige roh-kem toetavad? Peamiselt ETAG ja TTÜ õppe-jõud, sest ilma nendeta poleks arva-tavasti pooltki nii kaugele jõudnud.

Sul on kindlasti parimad juhenda-

jad. Kui palju vajasid nende abi? Kui aus olla, siis väga palju abi ei vajanud. Peamised kohad, kus seda oli vaja, olid tehnilised joonised ja skeemid, et kõik ilusti sobiks. Samu-ti elektrooniline pool.

Millega tegeled veel vabal ajal? Vabal ajal tegelen veel veidike rattaspordiga. Peamiselt tegelen oma projekti lõpetamisega.

Õpid praegu 12. klassis. Kus jät-kad õpinguid pärast gümnaa-siumi lõpeta-mist? Kindlalt ei oska midagi öel-da, kuid oli soov

minna Tartusse õppima rahvusvahe-list ärijuhtimist.

Millised on Sinu tulevikuplaanid? Kellena näed end näiteks 10 aasta pärast? Tulevikuplaaniks on elus edasi pürgida ja vaadata, kuhu edasi jõuab. 10 aasta pärast võiks omada oma firmat või tegeleda mingi rahvusva-helise huvitava projektiga.

Mairin Tann 11.b

“Tuntus on pigem

pannud elus rohkem

edasi pürgima ning

jätma meelde, milline oli

teekond.”

Leiutaja STEN RAIDE LÕPETAJAD

12.A KLASS

Alar Hiob

Kristin Ilves

Kristiina Jakovleva

Anete Leht

Everiin Lill

Janeli Nielson

Anni Russak

Anneli Strumpe

Janet Tamm

Liis Tanilas

Kertu Täht

Karin Vagula

Ksenia Velitško KULDMEDAL

12.B KLASS

Anne-Mary Aas

Sigrit Ertel

Gert Grossberg

Kertu Hark

Karel Järvik

Kaili Kaas

Tim Klampe

Andrei Krotov

Kelly Kukin

Levo Kurg

Martin Kõiv

Aidi Lepik

Raido Liivago

Raul Lillepea

Rauno Paluvee

Sten Raide

Angeelika Rebane

Martin Reinsalu HÕBEMEDAL

Liisi Roosik KULDMEDAL

Kristo Sell

Lisette Soopalu HÕBEMEDAL

Silvia Tammela KULDMEDAL

Carl-Felix Telk

Erelin Tumanov

Silver Vill

Karl Volmer

Katrin Voloditšev

3.

Sten Raide valiti 2014.a maakonna Aasta Õppuriks.

Valga Gümnaasiumi edulood spordis 2009.-2014. Valga Gümnaasiumis on noorte spordiga tegelemist toetatud läbi aegade. Kool on olnud pildil nii maakondlikel, vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

Ära võib märkida Eesti Koolispordiliidu korraldatavad üri-tused, näitkes Dumle rahvastepall, kus on mängitud finaalturniiridel. On osaletud NIKE Cup korvpallis maa-kondlikel ning vabariiklikel võistlus-tel.

Uue alana on saanud laste seas populaarseks tegelemine saalihokiga, noorte võistkonnad mängivad edukalt vabariiklikel turniiridel (treener Margo Pärnaku).

Traditsioonidega Valga käsipallile on uue hingamise andnud käsipalli-klubi Käval (treenerid Andris Uibo ja Üle Mere), medaleid on võidetud vabariiklikel erinevate vanuseklas-side meistrivõistlustel, samuti on oldud edukad rahvusvahelistel noor-teturniiridel.

Jõudsalt on edenenud maadlusklubi tegevus ning on saavutatud häid tulemusi vabariiklikul tasandil (treenerid Tõnu Laine ja Evo Saar). Paljud õpilased mängivad heal tasemel võrkpalli klubis Viktooria (treener Vassili Dinis).

Kergejõustikus saavutas Valga Gümnaasium 2010. a populaarses noortesarjas TV 10 Olümpiastarti I koha suuremate koolide arvestuses (treenerid Peeter Tõldsepp ja Riho Meri).

Eesti Koolispordi kergejõusti-

kuvõistlustel I liigas on kool võitnud medalikohti igal aastal. Noortest ker-gejõustiklastest on Eesti noortekoondisesse jõudnud Margot Meri, Johanna Ardel, Kadi Kaart, Kaarel Juus, kes on edukad olnud Balti matšidel kui ka rahvusvahelis-tel võistlustel Soomes, Rootsis, Norras ja Eestit esindati väärikalt ka ISF Gymnasiaadil Brasiilias 2013. aastal.

Loodan, et Valga Gümnaasiumisse tuleb veel palju häid sportlasi, keda toetavad nii juhtkond kui lapsevanemad.

Valga Gümnaasiumi õpetaja

Riho Meri

4.

Eesti Koolispordiliidu koondvõistkond ISF Gymnasiaadil Brasiilias 2014.a

2010. TV 10 olümpiastardi võitjakool suuremate koolide arvestuses.

Valga Gümnaasiumi endised ja praegused õpilased treener Riho

Meriga Brasiilias.

Riho Meri (vasakult), Margot Meri, Kaarel Juus, Kadi Kaart.

Pikemalt loe Kaarel Juusi ja Anna-Marija Sljusartšuki muljeid välis-võistlustest ja –laagritest lk 6-7

Meie kolm spordilootust

5.

NIMI: Kaarel Juus

SPORDIALA: Kergejõustik

SPORTIMIST ALUSTASIN 12-aastaselt ehk umbes 5 aastat tagasi.

TREENERID: Riho Meri

SPORTLIKUD SAAVUTUSED: Eesti MV 2. koht odaviskes (2012.a) ja 2.

kettaheites (2013.a) , Balti matšil 3. koht 7-võistluses (2013.a) ja 4. koht kaheksa-

võistluses (2013.a)

SUURIM EESMÄRK SPORDIS: Võita kindlasti vähemalt 1 Eesti meistri tiitel,

saada võimalikult heaks odaviskes.

LEMMIKTEGEVUSED: Sõpradega aja veetmine, võrkpalli mängimine, kalastamine

ISELOOMUSTA ENNAST KOLME SÕNAGA: Sõbralik, laisk, õiglane

MIS ON ELUS TÄHTIS? Tegeleda sellega, mis pakub rõõmu ja tunda elust rõõmu.

NIMI: Johanna Ardel

SPORDIALA: kesk- ja pikamaajooks

SPORTIMIST ALUSTASIN juba 5-aastaselt. Põhjalikult hakkasin treenima um-bes 13-aastaselt.

TREENERID: isa Veiko Ardel

SPORTLIKUD SAAVUTUSED: 2013.a Eesti koondises Baltimaade võistlustel saavutasin kaks 2. kohta (3000m ja 2000mtj), Eesti meistrivõistlustel kaks 1. kohta(3000m ja 2000mtj). 2014.a Eesti meistrivõistlustel kaks 3. kohta (1500m ja 800m) ja mitmetel rahvajooksudel olen saavutanud naiste arvestuses 1. koha. Tooksin eraldi välja Tenerife mägedejooksu (10km) naiste võidu.

SUURIM EESMÄRK SPORDIS: jõuda esikolmikusse tiitlivõistlustel

LEMMIKTEGEVUSED: sportimine, tantsimine, kokkamine

ISELOOMUSTA ENNAST KOLME SÕNAGA: töökas, otsekohene, motiveeritud

NIMI: Ott Saar

SPORDIALA: Kreeka-Rooma maadlus

SPORTIMIST ALUSTASIN umbes 10-aastaselt, muidugi tegin juba varem isa soovil kätekõverdusi ja lihtsamaid treeningharjutusi. Tõsisemalt hakkasin tegelema 13-aastaselt, siis kui hakkasid tekkima esimesed Eesti tasemel tule-mused.

TREENERID: isa Evo Saar, onu Tõnu Laine

SPORTLIKUD SAAVUTUSED: 2014 Eesti meistrivõistlused U18 1. koht, 2013 Euroopa meistrivõistlused U18 5. koht, 2013 Eesti täiskasvanute meist-rivõistlused 3. koht, 2013 Eesti meistrivõistlused U20 2. koht

SUURIM EESMÄRK SPORDIS: Saavutada ennast rahuldav tulemus ja tõestada ennast

LEMMIKTEGEVUSED: sportimine, trummimäng, ilma nautimine

ISELOOMUSTA ENNAST KOLME SÕNAGA: eesmärgikindel, töökas, otsekohene

Minu unustamatu Portugal... Selle aasta märts kujunes minu jaoks ootamatult eriliseks, kui täitusid mõned minu unistused. Nimelt lendasin esimest korda lennukiga esimesse välismaal olevasse treeninglaagrisse.

Portugal on oma kliimaga imeliseks peidupaigaks kerge-jõustiklastele Eesti kargete talve-ilmade eest. Veetsime koos tree-ner Riho Meri ja treeningkaaslas-te Margot Meri ja Laura Trašanoviga kaks meeldejäävat nädalat Lõuna-Portugalis Monte Gordos, kus treeni-sime kaks korda päevas.

Esimestel päeva-del oli meeldivalt harjumatu joosta soojenduseks spordihalli asemel ookeani ääres. Soe ilm, värsken-davalt külm vesi ja lõputud Portu-gali rannad... Sellest oleks piisa-nud, et tavainimest õnnelikuks muuta, kuid meie tahtsime midagi enamat, tahtsime näha vaeva oma eesmärkide nimel.

Päike jälitas meid igal pool, justkui kontrollides, et me ikka treeniksime. Ma pole vist kunagi nii palju jooksnud kui nendel nä-dalatel. Monte Gordo on ideaalne koht treenimiseks: palju jooksura-dasid, suur staadionikompleks, bassein. Peale meie oli linnas veel kümneid Eesti kergejõustik-lasi, näiteks meie eeskujuks ole-vad tippsportlased Rasmus Mägi ja Grit Šadeiko, kellega koos oli meil ka mõni ühine treening.

Kuna ma spetsialiseerun roh-kem jooksmisele kui teistele ala-dele, siis olin õnnelik, kui sain vahepeal joosta rohkem kui tei-sed. Kuigi olin väsinud, käivitus siiski minu sees justkui mingi üleskutse: „Jah, ma saan hakka-ma! Mis ei tapa, teeb mind tuge-vaks!“

Portugalist on mul

siiani silme ees kolm kõige ereda-mat mälestust. Esiteks, kui ma pärast treeningut eelistasin mõned kilomeetrid jooksmist autole, nä-gin ma midagi erakordselt meel-divat: maantee ääred olid jooks-vaid inimesi täis. Kui päike loo-jub ja läheb pimedaks, lähevad kõik kohalikud elanikud jooksma. Lapsed, vanemad, lühemad, pike-mad, kõhnemad, paksemad – kõik jooksevad. See oli nii meeldiv

vaatepilt.

Teine meeldejääv mälestus oli muidugi esi-mene suplus ookeanis. Vesi oli 16-17 kraadi soe, kuid

sellepärast ei saanud ju ometigi ujumata jätta. Ma arvan, et sel hetkel kui mina ja Margot vette jõudsime, arvasid kõik lähedal olevad inimesed, et vees on hai, kuna meie kiljumine oli kõrvulu-kustav. Aga sellised me kord ole-me.

Kolmas hetk, mis mul ei unu-ne, on see, kui ma nägin esimest

korda invasportlasi. Olin harju-nud mõttega, et staadionil treeni-vad sportlased Venemaalt, Prant-susmaalt, Saksamaalt, kuid kui ma nägin invasportlasi Inglis-maalt, oli see midagi muud. Ma ei suutnud lõpetada nende imetle-mist. Noored sportlased, kes, vaa-tamata oma füüsilistele barjääri-dele, tegelevad spordiga ja ei an-na alla. Nad andsid mulle moti-vatsiooni ja jõudu treeninguteks.

Kergejõustikuga olen ma jõud-nud paljudesse linnadesse ja nüüd ka välismaale, vaatamata sellele, et ei tegele sportimisega kuigi kaua. Sport loob tugevaid suhteid inimeste vahel, karastab iseloomu ja mõistust ning õpetab inimest raskusi ületama. Kui ma ei tege-leks kergejõustikuga, poleks ma praegu see, kes ma olen. Joostes ununevad kõik probleemid ja ma tunnen, et ma elan. Olen rahul, et hakkasin tegelema kergejõustiku-ga ja Monte Gordos sain ma oma valikule kinnituse.

Anna-Marija Sljusartšuk

“Sport loob tugevaid suhteid inimeste vahel, karastab iseloomu ja mõistust ning õpetab

inimest raskusi ületama. ”

6.

Anna-Marija nautimas Portugali päikest.

Anna Piir ja Sigrit Siht olid 2012/2013. õa Austrias vahetusõpi-lasteks. Nad olid siis kümnendas klassis. Kandideerides olid mõle-mad väga ärevil. Valga Gümnaa-siumis ei olnud enne selliseid prog-ramme olnud ning nad olid mõle-mad väga tänulikud oma koolile.

Elasime Austrias kolm kuud, septembrist detsembrini. Vahetus-õpilasena Austrias viibides saime mõlemad uskumatult erakordse ko-gemuse, elasime üksinda võõras pe-res. Elasime erinevates peredes. An-na peres oli vahetusema Hildegard, vahetusisa Johannes ja kolm last. Sigriti peres kasvas samuti kolm last, isa elas perest eemal Hispaanias ning Sigrit kohtus temaga vaid korra.

3 kuud Austrias möödusid kiires-ti. Meil avanesid võimalused reisi-miseks Kesk-Euroopas. Käisime nädalasel klassiekskursioonil Berlii-nis, Anna vahetusema viis meid Innsbrucki mägironima ning nädala-vahetuseks Itaaliasse. Sigrit käis oma perega Viinis, huvitaval kombel saime võimaluse ka kahekesi Viini sõita. Meil olid tasuta rongipiletid, mida me kasutasime tihti, käies Lindaus (väike linn Lõuna-Saksamaal) ja Bludenzis, kus asub Milka tehas. Nägime ja tegime palju.

Seal olles õppisime HAK Bregenzi koolis, Anna käis 10. klas-sis ja Sigrit käis 11. klassis. Tegu oli majanduskooliga ning meil oli palju raamatupidamise kohta õppida. Meie klassikaaslasteks polnud mitte ainult austerlased, vaid ka türklased, kurdid ja endiste jugoslaaviamaade kodani-

kud. Me polnud varem kohanud nii palju erirahvustest inimesi ning ainu-üksi see oli hea ja huvitav kogemus.

Anna pere oli väga sportlik ning igal pühapäeval kell 9 käisid nad koos Annaga mägedes matkamas. Nagu ennist mainitud sai, oli Anna vahetusema ronimisentusiast ning Anna sai suure osa oma ajast veeta kaljudel turnides.

Sigriti pere oli jällegi väga musi-kaalne ning majast kostus alati kla-verimängu. Sigriti vahetusõde oli Austria meister kuulitõukes ning vahetusvend jalgpallur. Sigrit män-gis temaga tihti koos jalgpalli.

Me võtsime osa ka erinevatest huviringidest. Sigrit käis jalgpalli-trennis ning koos külastasime ka

Kolm kuud vahetusõpilasena Austrias

erinevaid tantsuringe. Suure osa ajast veetsime aga linna peal jalutades. Loodus oli seal hoopis teistsugune, Annale meeldisid eriti mäed, mida võis igal pool imetleda, sest polnud kohtagi, kust neid näha polnud.

Sigrit rääkis juba enne reisi saksa keelt ning tema jaoks oli reis hea kee-lepraktika, aga Anna polnud varem sõnagi saksa keelt kõnelnud. Vahe-tuskuude lõpuks oli Annal aga korra-lik algtase suus.

Anna Piir ja Sigrit Siht

11.b klass

Vahetusprojekti juht oli inglise keele õpetaja Kersti Piir ning õpilasi toetas Comeniuse projekt.

7.

Esimene kaugem riik, kus võistlustel käisin, oli Norra. See toimus 2010. aastal. Kuna see oli minu esimene reis välismaale, olin väga põnevil. Huvitav on võistelda kuskil välisriigis ja saada uusi kogemusi ja häid mälestusi.

Kindlasti oli üks kõige meeldejäävam reis Brasiiliasse, kuna see on hoopis teistsugune riik ja asub Eestist väga kaugel. Osalesin ISF Gymnasiaadil ehk noorte olümpiamängudel. See on kõige suurem spordiüritus, kus olen üldse osalenud. Võistlejaid oli paljudest riikidest üle maailma. Võistelda oli seetõttu ka väga põnev. Sain sealt nii häid kui ka halbu emotsioone seoses võistlemisega. Väga meeldisid võistlustingimused, kuna seal on hea kliima. Välismaalas-tega oli huvitav ja arendav suhelda.

Järgmine koht, kus käisin, oli Hispaania. Seal ma olin treeninglaagris. Hispaanias toimus see sellepärast, et seal on hea kliima ning saab teha head ettevalmistust hooajaks. Viibisin seal 2 nädalat. Oli väga põnev, kuna see oli esi-mene treeninglaager välismaal ja sportlasi oli ka teistest maadest. Väga hea oli treenida, kuna sai keskenduda ainult treeningule ning teisi probleeme ei olnud. Sain palju uusi teadmisi, kuna treenisin see aega teise treeneri all.

Austria kooli õpilased ekskursioonil Berliinis.

Kaarel Juusi sportlikud välisreisid

Heategu eakaaslasele ehk HeaTeoTööpäev

Põhjamaade eeskujul on Ees-tisse jõudnud uus algatus HeaTeoTööpäev. Projektiga liitus sel aastal 4 pilootkooli. Projekti juhib MTÜ Mondo Maailmaha-riduskeskus. Annetatud tööpäeva raha läheb MTÜ Mondo Tarkusefondi. Fond aitab jätkata Keenia ja Ghana noorte haridusteed.

HeaTeoTööpäev põhineb Põhja-maade päevatöökorjanduse (Dagsvärket (Rootsi)/Taksvärkki (Soome) ) mudelile, mille põhimõte on, et noored töötavad ühe päeva kohalikes ettevõtetes ning tööst saadud tasu annetavad valitud aren-gukoostööprojektile.

Valga Gümnaasium osaleb selles projektis ühe pilootkoolina.

HeaTeoTööpäeva raames käis 10.a klassi 16 õpilast mai algul RMK Valgamaa piirkonnas metsa istutamas. Metsaistutusele andis teise värvingu päeva eesmärk - tööst saadud tulu läheb arengumaades ela-va noore toetuseks.

Metsaistutuse organiseeris RMK Valgamaa metskond. Metskonna töötajad olid õpilastele päeva jooksul juhendajateks, kuna vähesed noored olid seda tööd varem teinud.

Päevatöö käigus istutati 2 ha metsa. Päevatasu oli 150 eurot. Vabatahtlik töö annab õpilasele võimaluse midagi teha kodukoha looduse heaks ja konkreetse võima-luse aidata omaealisi noori vaese-mates maades.

Kooli videomees 11.klassi õpilane Reio Raudheiding tegi sellest

päevast filmi. Kooliraadio tiimi liige Steven Põldve tegi filmi tarvis osalistega intervjuusid.

Valga Gümnaasiumi 10.a klass osales projektis seetõttu, et neile on arengumaade teema südame-lähedane. Nad on aasta jooksul kuulanud vabatahtlike kogemusi, teinud taaskasutustöötuba, mille tulemusena valmisid vanadest arvuti-klaviatuuri juppidest ja mäluosadest kõrvarõngad. Neid müüdi kaasõpi-lastele ning tulu läks heategevuseks. Kooliperele pole heategevus võõras, kuna õpilased toetavad ühe Keenia põhikooli õpilase haridusteed.

Õpilaste Janeli ja Laura sõnul on sellist algatust vaja. „Tänu HeaTeoTööpäevale saame me aidata mõnel õpilasel arengumaas kooli

minna, samuti saame töökogemust,“ arvasid tüdrukud.

Margarita ja Merike lisasid: „ Sellist projekti võiks ka teistes töökohtades teha, kuna hea tunne on head teha ja aidata neid, kes seda ise ei suuda.“

Kõik tagasiside andnud õpilased arvasid ühel meelel, et sellist päeva võiks järgmisel aastal korrata, kas just sama tööd teha, seda ei tea, võibolla proovida midagi muud.

Pille Olesk

Valga Gümnaasiumi arendusjuht

HeaTeoTööpäeva projekti koolipoolne koordinaator

10.a klass pärast väsitavat tööpäeva metsas.

8.

Iga 1 turvaliselt 12.klassi

10.klasside õpilastel on juba viiendat aastat järjest võima-lus võtta osa ohutusalasest projektist “Iga 1 turvaliselt 12. klassi” ehk 112.

Projekti käigus toimusid noortele erinevad loengud vee-ohutuse, liiklusohutuse ja esmaabi valdkonnas. Koolis käisid Lõuna Päästekeskuse töötajad, Maanteeameti lõuna regiooni ja Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri töötajad. Esmaabi käidi õppimas Valgamaa Punase Risti ruumides.

8.mail toimus Pühajärvel ohutuspäev, kuhu tulid kokku kõik Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaa koolide 7-liikmelised võistkonnad ning terve päev toimusid erinevad õpitoad ning praktilised koolitused. Koolipoolne organisaa-tor oli emakeeleõpetaja Varje Schmidt.

Nastja, Jaanika, Andra, Ariel, Merike, Tõnu ja Kaido

Valga Gümnaasiumil läheb kol-mas aasta UNESCO ühendkooli-na. Nendesse aastatesse on mahtu-nud palju huvitavaid kohtumisi, projekte ja teemapäevi. Koolis on ka dokumentaalfilmiklubi.

Kui esimesel aastal küsiti minu käest tihti, miks mulle lähevad korda inimesed ja elu teispool maakera, siis tänaseks on minu ümber koon-dunud meeskond õpetajatest ja õpi-lastest. Teeme koostööd ka linna teiste koo-lide õpeta-jatega ning esimesed sammud on astutud ka koostööks Läti õpetajatega.

Alates eelmisest sügisest pakub kool globaliseeruva maailma kursust 12. klassile. Tunnis kasutame MTÜ Mondo poolt valminud tunnimaterja-le koos slaidide ja soovitusliku filmi-valikuga.

Eelmisel sügisel osales kool „Water and sanitation" koostööpro-jektis. Selles osales 3 Eesti kooli ja 2 Ghana kooli. Mõlema riigi koolid rääkisid vee ja sanitaartingimuste teemadel, tutvustati sõpruskoolide riike ja haridust. Koostöö koolidega jätkub. Need projektikoolid on kooli sõpruskoolid, kuigi ühendus koolide-

ga kommunikatsiooni tõttu on halb ja pisteline.

12.b klassi projekt "Vesi, vesi, vesi.." esitati Euroscola konkursile ja 17 õpilast võitsid sõidu Stras-bourgi’ Euroopa Parla-mendi simulatsioonile.

2013.a sügisel oli mul kooli arendusjuhina suure-pärane võimalus viibida 10

päeva ke-vadõites Keenias. Võidu ja sõidu Aafri-kasse tõi MTÜ Mondo maailma-

päeva plaani konkurss.

Kokku käisin Keenias seitsmes koolis ja andsin peaaegu kõigis ka tunde. Õpetajate tööd ja metoodi-kat sain vaadelda neli koo-litundi. Sain tutvuda nais-teprojektide tööga ning käia väga paljudes pere-des. Jälgisin kõrvalt vabatahtlike töid ja tegemisi.

Mukambi põhikooliga Keenias seob meie kooli üks soojem side. Seal õpib Maria, tütarlaps, kelle koo-liteed alates sügisest toetavad MTÜ Mondo kaudu Valga Gümnaasiumi

õpilased. Aafrikas kohtusin Mariaga, külastades tema kodust savionni suhkruroo põldude vahel.

Olles saabunud tagasi Eestisse, ei saa kuidagi Aafrikast üle ega ümber. Saadud kogemused ja mälupildid ning foto ja videolood vajavad jaga-mist. Valmimisel on fotonäitus ja saadud kogemusi käin rääkimas eri-nevates koolides.

Valga Gümnaasium kannab UNESCO ühendkooli tiitlit uhkuse-ga, meie õpilased on ehk pisut tole-rantsemad ja avatumad tänu süven-datud maailmahariduse jagamisele.

Pille Olesk

Valga Gümnaasiumi arendusjuht

UNESCO ühendkooli koolipoolne koordinaator

Kursuse „Globaliseeruv maailm“ õpetaja

Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkool

Valga Gümnaasium toetab Maria kooliteed.

Pille Olesk Mungaga Keskkoolis Ees-tist jutustamas.

“Valga Gümnaasium

kannab UNESCO

ühendkooli tiitlit

uhkusega...”

9.

Aktiivsus saab tunnustatud

Kui kooli parklas on märgata helerohelist Audit, on see märgiks, et kooli peal võib kohata meie muusikaõpetajat Reet Laanoja. Peamine põhjus, miks võtsin ühe meie aktiivse õpetaja luubi alla, on see, et just tema pälvis Valgamaa aasta õpetaja tiitli. Lisaks Valga Gümnaasiumis muu-sikaõpetajaks olemisele, on Reet ka Valga Põhikoolis muusikaõpetaja, mitmete kooride koorijuht ja muusi-kalitrupi Kungla kaasjuhendaja. Nüüd on meil võimalus Reedaga lähemalt tutvust teha. Kui Reedalt küsida, kas ta on ra-hul, et on valinud oma tööks just õpetajatöö, vastab ta, et muidugi on, sest see amet annab võimaluse olla katkematus õppimises ja arenemises. Kõige raskemaks peab Laanoja selle töö juures tunnet, et õpilased näevad õpetajas politseinikku või järelvalva-jat. Enda õpetajatöös püüab Reet aga õpetamisest hoiduda ning pigem suunab õpilasi vaatama, nägema, kuulma ja tundma. Intervjueeritav lausus: “Hindan õpilasi, kelle tege-mistest loen välja, et tal on soov mit-mekülgseks isiksuseks kasvamisel pakutu vastu võtta ning püüd osata oma aja planeerimisega toime tulla.” Pöördudes Eesti hariduse mure-kohtade juurde, mõtiskles Laanoja, kas tänapäeval on õpilane olla kerge või raske. Ta ei kadesta õpilasi suu-res infomüras mitte hakkama saami-ses, mida tihtipeale ei tunnistata. Vestelnud teistes maades õppivate noortega, on Reet kuulnud seda, mi-da Eesti õpilased alati ei hinda. Sel-leks on iseenda õppimise aeg ning nii läheb segamini õppimise ja suht-lemise aeg. Reeda tegemised ei lõppe aga kohe pärast tundide lõppemist, nagu ka paljudel teistel aktiivsetel inimes-tel. “Koolitöö jätkub ka peale tunde, kus peab tegema ettevalmistusi järg-misteks päevadeks ning andma taga-sisidet õpilaste kirjapandud mõtetele või analüüsima suuliselt esitatud mõtteid.” Pärast seda püüab Reet võimalikult palju aega koos oma lastega veeta. Nagu aktiivsed inime-sed ikka, leiab ka Laanoja aega hobi-deks. Kõik, millega ta tegeleb, jääb

kultuurivaldkonda.

Olgu see siis laulmine, tantsi-mine või lauljate juhendamine koorides. Lisaks armastab Reet väga kannelt õp-pida, käsitööd ja aiatööd teha, ehitada ning mööblit restau-reerida, kuid praegusel ajal jääb tal nende tegevuste jaoks väga vähe aega. “Minu jaoks on oluline, et inimene oleks alati tegevuses, kas siis indivi-duaalselt või ühiskondlikult.” Reeda arvates peaks iga tegu või tegevus and-ma võimaluse positiivselt are-neda. Suhtlemi-sel peab ta lugu inimlikust käitu-misest ja kokkulepetest kinnipidami-sest, mis on usalduse aluseks. Oma elu õppetunde ei osanud Reet nime-tada, kuid peab oluliseks, et inimene jõuaks ja oskaks neid analüüsida ning seeläbi ise paremaks muutuda. Tema arvates peaks elu toimima, kui jõuaks hoida tugevad küljed domi-neerivatena ja arendada puudusi. Kui aga tekib küsimus, kuidas peaks te-gutsema, püüab Laanoja tagasi min-na sellesse aega, kui oli õpilane, mi-da tundis või ootas. Tulles tagasi Valgamaa aasta õpe-taja tiitli juurde, küsisin, mis tunded Reeta valdasid, kui ta teada sai, et ta on just selleks õpetajaks valitud. Mulle vastas ta, et nominendiks esi-tajad olid tema iseloomustamiseks nii suure töö ära teinud, et üllatustiit-lit vastu võtta oli hea tunne. Kõigele lisaks kandis Tõrva noormees Hardo iseloomustuse sellise tooniga ette, mida on raske kirjeldada. Laanoja sõnul andis selline märkamine ja südamlikud õnnesoovid talle kind-lustunnet, et ta on õigel teel. Eriti positiivne on asjaolu, et märkamisele

Laulupeole pääsesid

sellel aastal kõik

õpetaja Reet Laanoja

juhendatavad koorid.

Sealhulgas noortekoor

Ehe ja Valge Maja

Laulukoor

10.

annab lisaväärtust märkamine just Kultuuripärandi aastal. “Tänan ikka neid häid inimesi, kes on aidanud minul oma tegemistega silma pais-ta.”

Tulevikus soovib Reet jätkata tööd muusikaõpetajana ja huviringi-de juhendajana. Samuti loodab ta täiendada oma teadmisi iseendale loomuomaselt selle ala tänapäeva-seid võimalusi arvestades.

Elise Leht 11.c

kodukeemiaga maalitud töödest ja fotonäitus „Kunst mikroskoobis“.

Keemia-aasta oli hea näide, et kui panustada konkreetse aine või teema reklaamimisele, katsetele, erinevate-le projektitegevustele, on õpilased ja õpetaja innustunud ja tegutsevad üheskoos.

Lõppev 2013/2014. õppeaasta oli 3D teemaaasta

Sel õppeaastal toimus arendus-projekt „Annad tehnikamaailmale sõrme – võtab käe“.

Aasta jooksul muretseti projekti-rahade eest 3D printer, 3D skanner ning Arduino mikrokontrollerite õppekomplektid. Kool sai sügisel Valga linnavalitsuse abiga uued ar-vutiklassi seadmed — Apple iMac QC i5.

2013.a sügisest lisandusid uued kursused: 3D modelleerimine, appide tegemine androididele. Jätku-valt populaarne on robootika ja mehhatroonika kursus ka tüdrukute seas. Populaarne on Web2 kursus. Meil on see nii e-kursusena kui arvu-tiklassis.

Aasta jooksul käi-sid koolis IT tutvustavad külalised – nii profes-sionaale kui tudengeid, et õpilased julgeksid valida eriala. Toimus „Geeks on Wheels“ päev, Google Sketchup koolitus. Toimus ka 3D jõulupidu, kus iga klass lahedas 3D mõistet omamoodi.

Kui 3D printimist on õpilased saanud proovida ja jälgida õppeaasta algusest, siis maikuus saabunud 3D skännerit on veel vähesed klassid katsetada saanud.

3D vahendid oleme kooli soeta-nud, et pakkuda õpilastele õppimist kaasaegsete meetoditega.

Pille Olesk

Valga Gümnaasiumi arendusjuht

Valga Gümnaasium on puhas gümnaasium juba teist õppeaastat. Õpilased ja õpetajad on püüdnud olla võimaluste piires innovaatili-sed ja otsida oma nägu ning teed.

Kool areneb koos õpilastega. Ole-me kuulutanud igal aastal erineva teema-aasta, et terve kool saaks ühe-le teemale süveneda.

2012/2013. õppeaasta oli keemia teema-aasta

Õppeaasta jooksul toimus pro-jekt „Kodukeemia kui sild keemia ja kunsti vahel“. See oli koostööprojekt TÜ Teaduskooliga. Projekti raames muretseti katseseadmeid loodusaine-tele ja toimusid tundides katsetused uute vahenditega. Õpilased ja õpeta-jad tegid uuenduslikke katseid kodu-keemiaga maalimises (Domestos, Cillit jne). Verneri mikroskoobiga tegi kooli fotoring mikroskoobifoto-sid. Õpilaskonverentsil andsid õpila-sed aasta jook-sul tehtud töö-dest aru, kuula-ti ka külalislek-toreid TÜ-st. Avati näitus

Mis tunne on olla Valga Gümnaa-siumi aasta õpetaja? Väga hea tunne, kuna see tuli minu jaoks väga suure üllatusena. Tore on teada, et kolleegid minu tööd tunnustavad. Milliseid saavutusi pead ise enda jaoks kõige olulisemaks? Kindlasti seda, et olen suutnud muuta robootika valikaine atraktiiv-seks, et seda valivad järjest rohkem tüdrukud, mis näitab, et tehnikaalad ei pea olema ainult poistele. Kolm aastat järjest olen kooli võistkonnaga osalenud ka FLLi Eesti finaalis, mis on väga populaarne robootikat aren-davate koolide seas ja konkurents läheb iga aastaga aina tugevamaks. Oled ka VG vilistlane. Miks Sa tulid õpetama just oma vanasse kooli? See oli tegelikult juhus, kirjutasin

siis veel lõputööd ja mõtlesin, et prooviks ja nii ma olengi siia jää-nud. Oma kooli on kindlasti parem tulla kui mujale. Kas meenub mõni eredam seik oma kooliajast? Midagi väga eredat vist ei meenugi kohe, võib-olla see, et väga uhke tunne oli kooli aktusel kanda 11.klassi esindajana kooli lippu.

Aasta Õpetaja 2014 Valga Gümnaasiumis

Valga Gümnaasiumis oli 3D teema-aasta

Toomas Duvin hakkas VGs õpetajana tööle aastal 2009. Ained: Töö-ja tehnoloogiaõpetus, robootika ja mehhatroonika Hobid ja meelistegevused: Kaitseliit, rahvatants, ehitamine,

koeraga jalutamine.

11.

“Mulle meeldib VG juures tore ja meeldiv kollektiiv, kõik on alati rõõmsad, nii

õpetajad kui õpilased.”

Kevadvaheajal võeti ette reis Saksamaale

Selle aasta kevadisel koolivahe-ajal käis meie gümnaasiumi 44-liikmeline reisiseltskond 6-päevasel bussireisil Saksamaal. Tutvusime Berliini, Potsdami ning tagasiteel Varssavi kultuuriväär-tustega.

Õppereisi eesmärgiks oli omanda-tud võõrkeeleteadmiste kasutamine keelekeskkonnas. Huvitav oli koge-da nii Saksamaa ajaloo-, kunsti- kui ka muusikateadmiste segunemist geograafias, bioloogias, majandus-õpetuses õpituga. 10. klassi saksa keele tundides olid õpilased tutvu-nud Berliini vaatamisväärsustega, jutustanud nendest ning kirjutanud ka kontrolltöö. Nüüd siis avanes või-malus kõike oma silmaga näha ja kogeda.

Reisiks hakkasime valmistuma juba septembrikuus. Broneerisime sõidu reisifirmast Scandinavian Tours. Selgus meeldiv tõsiasi, et fir-mas töötas meie endine vilistlane Roberta Rebane. Tänu temale sujus firmapoolne eeltöö tõrgeteta ja asja-tundlikult. Hoolimata varajasest õpi-laste informeerimisest kõigis güm-naasiumiklassides, sattusime ikkagi täbarasse olukorda. Kõik kohad ei täitunud, oli loobujaid. Soovisime reisi korraldada oma kooli lastega. Ei tea, kas komistuskiviks kujunes reisiraha kokkusaamine või laideti mõnes klassis liidrite poolt bussisõit maha, kuid lõppseis oli närvsööv. Hädast aitasid välja 4 Tõrva Güm-naasiumi kümnendikku ja 2 õpetajat.

Nii võis reis aga kevadvaheaja esimese päeva hommikul alata. Pa-bistavad vanemad jäid kooli juurde lehvitama. Bussijuhid panid piirid koheselt reisi algul paika, nii ei tek-kinudki mingeid arusaamatusi. Ka meie gümnasistid olid sõbralikud ja heatahtlikud, kõige suuremadki kooli hilinejad õppisid kellaaegadest kinni

pidama. Paljude jaoks oli

see esimeseks välisreisiks ja ka nii pikaks bussisõiduks.

Õhtul Varssavi hotelli jõudes sui-guti peatselt unne. Hommikul alusta-sime teekonda Berliini poole. Meie reisisaatja giid Eleonora haris meid igal võimalikul moel. Mida lähemale Berliin jõudis, seda rahutumaks seltskond muutus. Õhtuks olime oma sihtkohta jõudnud. Õnneks polnud me sel pühapäeval veel kordagi pida-nud ummikus seisma. Olime reisiaja õigesti ajastanud. Berliin võttis meid vastu õitsvate nartsisside, krookuste ja priimulatega ning sumeda ilmaga. (Eestis oli samal ajal maha sadanud paks lumi.)

Meie mugav hotell ei olnud eriti suur (ainult 28 tuba) ega asunud kesklinnas. Vaatamata sellele oli nii metroo- (U-Bahn) kui linnaraudtee (S-Bahn) peatus hotellist mõne sam-mu kaugusel. Seega tuli õppida suur-linnas liikuma just nende sõiduva-henditega, sest kojusaamiseks vajasi-me nimelt neid. Nüüd läks vaja ka kaardi järgi orienteerumise oskust. Esimesel õhtul läks osa õpilasi koos

õpetajaga linna avastama, sõideti metrooga. Algul oli hirm ära eksida üsna suur, olgugi et liiguti grupiti. Suureks komistuskiviks ja hirmuks kujunes piletiautomaadist ühistrans-pordipileti lunastamine, kuid oldi õpivõimelised.

Linn on jaotatud A, B ja C tsoo-niks. Vastavalt sellele maksavad ka piletid. Enne reisi on kasulik teha eeltöö internetis, seal on ka õpetus piletiautomaadi käsitsemise kohta sammhaaval ära näidatud. Ühistrans-port toimib Berliinis aususe printsii-bil. Rongi-, trammi- ja bussipeatus-tes ei ole piletikontrolliväravaid, ent kui metrookontrolörid tabavad pileti-ta sõitja, trahvitakse teda kuni 40 euro ulatuses. Enne rongile minekut tuleb alati veenduda, et pilet on mär-gistatud.

Reisi jooksul iseseisvuti. Paljud kogesid, et on võimelised ka ilma õpetajateta hakkama saama. Juhul kui oled ära eksinud, küsi. Ja küsida oli võimalik nii inglise kui saksa keeles, koolis õpitu kulus marjaks ära. Õpilastel oli piisavalt vaba aega,

Berliini tähtsaim vaade—Bradenburgi väravatelt Riigipäeva hoonele. 12.

et ka iseseisvalt vastavalt oma soovi-le linna avastada ja poodlemas käia. Enamik oli rahul sellega, et said just iseseisvalt liikuda ja toimetada.

3 ööd ja 2 päeva miljonilinnaga tutvumiseks pole piisav aeg, kuid ainuüksi seda melu tunnetada ja ise kogeda – see on juba midagi. Kui esmakohtumine on positiivne, küll siis leiab põhjuse edaspidigi siia avastusretkele tulekuks.

Reisibüroo poolt väljapakutud reisikavast pidas meie giid kinni nii jalgsi linnas ringkäiku tehes kui bus-siekskursiooni ajal. Nii lühikese aja vältel pole võimalik kõigega lähe-malt tutvuda, kuid hea ülevaate edas-pidiseks saab küll.

Berliini, Saksamaa pealinna, ise-loomustab vaatamisväärsuste mitme-kesisus, rikas kultuurielu ja elav, kuid samas lõõgastunud elustiil. Oma ligi 800 aasta jooksul on Ber-liin paljutki näinud. 1486 sai temast Brandenburgi kuurvürsti residents. Linna hiilgus algas 1701.a Preisimaa pealinnaks saades Friedrich Suure valitsemisajal. Saksamaa pealinn Berliin on üks suurimatest linnadest Euroopa Liidus. 3,5 miljoni elaniku-ga Berliinis elab üle 190 erineva rah-vuse.

Berliini peetakse Euroopa üheks peamiseks kultuuri-, poliitika-, mee-dia- ja teaduskeskuseks. Linn on koduks maailmakuulsatele ülikooli-dele, teadusinstituutidele, spordiüri-tustele, orkestritele ja muuseumitele. Berliinis toimuvad mitmed tuntud festivalid ning linna tunnustatakse ka arhitektuuri, kaasaegse kunsti, kõrge elukvaliteedi ja kireva ööelu poolest. Berliini peetakse ka Euroopa roheli-se mõtlemise linnaks.

Kivist, terasest ja klaasist Berliin on oma jõgede, järvede, parkide ja puistutega Euroopa kõige haljasta-tum linn, 40% linna territooriumist asub roheluses. Pärast Berliini müüri langemist ning linna ida- ja lääneosa ühendamist on Berliinist saanud taas Saksamaa suurim ja tähtsaim linn, seda kogesime ise.

Esmaspäeva hommikul alustasime Berliiniga tutvumist Brandenburgi väravate juurest Pariser Platzil. Nüüd saab seda väravat tõeliseks rahuvära-vaks nimetada, algselt oli ta osa lin-namüürist, preislased kasutasid või-dukaart võimsa tolliväravana ja ko-gusid seal makse.

Meie teekond kulges mööda Unter den Lindenit (Pärnade allee), 1400 meetrit pikk Unter den Linden on hakanud taas mängima tähtsat rolli pealinna kultuurilisel ja poliitili-sel maastikul, sest just siia piirkonda rajati juba 18.-20. sajandil tähtsamad muuseumid, teatrid, valitsushooned ja kirikud. Alates taasühinemisest on Berliin üks suur ehitustanner olnud. Pidevalt ehitatakse ümber, restauree-ritakse, nüüd nägime seda meiegi oma silmaga. Fassaadid on tagasi saanud oma endisaegse hiilguse ja huvitavad on rahvusvahelise kuulsu-sega arhitektide uuendusliku lahen-dusega ehitised. Siin asuvad Prant-susmaa, Venemaa ja uue ilme saa-nud Suurbritannia saatkond.

Parajasti restaureeriti Saksa rah-vusraamatukogu hoonet, ka üks pool sellest alleest oli suletud ehitustööde tõttu. Imetlesime kuulsat Humboldti ülikooli peahoonet ( varasem Heinri-chi palee ), samuti keset tänavat asu-vat Friedrich Suure ratsamonumneti. Muljetavaldavad olid paljude hoone-te baroksed fassaadid. Ülikoolihoone kõrval asetses neoklassitsistlikus stiilis ehitatud Neue Wache (uus

vahtkond) aastast 1818, militarismi- ja vägivallaohvrite mälestusmärk. Selle ehitise kõrval aga kaunis ba-rokne naaberhoone, kunagi Preisi armeele kuulunud arsenal (Zeughaus). Selle katusel paelusid pilku militaarsed skulptuurid. Praegu asub selles hoones Saksa ajaloo muuseum.

Kuna Berliini läbivad Spree ja Haveli jõgi oma paljude kanalitega, on linnas palju sildu, rohkem isegi kui Veneetsias. Üle ühe ilusaima silla, Schlossbrücke, läksime ka meie. Juba sillalt avanes meile vaade Lustgartenile ja keiser Wilhelm II Berliini katedraalile. Vasakule aga jäi meist Vana muuseumi muljet-avaldav neoklassitsistlikus stiilis fassaad, mis on ühtlasi sissekäik muuseumide saarele ehk Museumsinselile, kus asuvad 1km² Berliini idaosa 5 tähtsaimat muuseu-mi, üldse on linnas üle 170 muuseu-mi.

Õhtupoolikul olid mõned ajaloo-huvilised ka sealseid muuseume kü-lastanud. Eriti väärib külastamist Pergamoni muuseum. Siin leidub tõelisi aardeid antiikajast, Lähis- Idast ja Idamaadest. Oma nime on muuseum saanud hiiglasliku Pergamoni altari (2.saj.eKr) järgi. See on hellenistliku kunsti meistri-teos. Zeusile ja Athenale pühendatud restaureeritud teos täidab kogu muu-seumisaali ja selle kõr-val tundud ise imepisi-

Õpilased uudistavad Brandenburgi väravaid.

13.

kese ja tühisena. Museumsinsel on 1990.a kantud UNESCO kultuuripä-randi nimekirja.

Tänavat pidi edasi sammudes ja ikka pilte tehes jõudsime Marienkircheni (Jumalaema kirik), mis on ehitatud gooti stiilis. Sealsa-mas teisel pool seisis punastest tel-listest ehitatud raekoda – Rotes Rathaus. See linnavalitsuse maja on kaunistatud terrakottafriisiga, millel on kujutatud Berliini ajalugu kuni raekoja ehitamise ajani.

Ja seal kõrguski Alexanderplatzi kohal 1969.a.valminud teletorn oma 365 meetriga, endises Lääne-Berliinis asuv telemast Funkturm on kaks korda madalam. Osa meie õpi-lastest jõudis käia juba pühapäeva õhtul 207 m kõrgusel asuval vaate-platvormil linnavaadet nautimas. Parim vaade avaneb aga päikselise ilmaga. Teletorni kuplis asub ka keerlev restoran.

Rahvasuus kannab Alexanderlpatz Alexi nime. See avar väljak oli sõja-eelse Berliini süda. Siin asub ka aas-tast 1969 ringikujuline 10 m kõrgu-sel asuv tuuleroosi kujuline maail-makell – Weltzeituhr. Siia on sisse freesitud maailma 24 ajatsooni jää-vate suurlinna nimed ja saab teada antud piirkonnas olevast kellaajast. Siin oli ka meie kohtumispaik, et

edasi minna.

Buss viis meid Riigipäevahoone juurde. Selleks, et parlamendihoonet külastada, pidime mitu päeva enne reisi grupi eelregistreerima veebis ja saama külastuskellaaja ning kirjaliku loa. Aga see vaev tasus ennast ära, õpilased olid vaimustuses. Riigipäe-vahoone klaaskuppel sümboliseerib nüüdisaegse Saksa valitsuse avatust. Kuppel annab hea ülevaate südalin-nale ja on ka omamoodi arhitektuuri-line ime oma 360 peegliga, mis pee-geldavad valgust erinevates suunda-des. Et seda kõike nautida, oli või-malik endale valida audiogiid. Neid oli kümnes erinevaas keeles, meie õpilased valisid nii saksa-, inglise- kui ka venekeelse variandi. Kupli

ülaossa saamiseks tuli astuma hakata mööda klaasist kaldteed, abiliseks audiogiid ümbruskonnast ülevaate saamiseks.

Kuna meie bussijuhid olid mit-meid kordi varem Berliinis käinud, oskasid nad meid viia paljudesse huvitavatesse paikadesse. Saime nä-ha Potsdamer Platzi uusehitisi, hir-mu tekitas ka holokausti memoriaal oma 2700 erinevast sambast koos-neva labürindiga, käisime vaatamas Berliini müüri viimaseid grafitiga kaetud meetreid, möödusime Checkpoint Charliest – kurikuulsast Ida ja Läänt eraldavast piiripunktist. Berliinis on ajalugu kõikjal. Näge-mata ei jäänud ka Gendarmenmarkt oma Prantsuse ja Saksa katedraaliga ning joonia sammastega ehitud kont-serdimajaga. Kõike seda oli esime-seks päevaks ehk liigagi palju. Aga noortel jätkus tahtmist ka õhtuse lin-naga tutvumiseks ja ostude tegemi-seks.

Teisipäev oli ette nähtud Potsdami külastuseks. Potsdam on praegu Bandenburgi Liidumaa pealinnaks, erineb aga juba hoonestuselt Berlii-nist. Tüüpilised on 3-4-kordsed hoo-ned. Potsdami ja ta ümbrust teatakse – tuntakse kui preisi kuurvürstide ja kuningate suveresidentsi paika. Siin asub üle 20 erineva lossi.

Linna ümbruses on mitmed oma-vahel ühendatud järved ja tähtsad kultuuriobjektid. Märkimisväärseim on Sanssouci park ja loss, mis on Saksamaa suurim UNESCO maail-

Berliini Toomkirik, taamal paistab 1969.a valminud teletorn.

Värav Potsdami vanalinna

14.

Meediareis Tallinnasse

suurimal tänaval Kurfürstendammil tuli reisiseltskond bussist maha, et minna Euroopa vanimasse ja liigirik-kamasse loomaaeda, külastada keiser Wilhelm II mälestuskirikut, nautida melu 3, 5 km pikkusel ja 52 m laiu-sel tänaval. Sisseostude tegemiseks jäi piisavalt aega, otsustada tuli aga ise.

Õhtul algas mure pakkimisega: kuhu mahutada ostetud hea ja parem. Ometi võis järgmisel hommikul buss õigeaegselt asuda koduteele. Paljud olid varunud parimaks uneajaks bus-sisõidu aja. Nii noriseski varsti kogu buss, ei tahetud ei muusikat ega vi-deofilme. Berliinist oli võetud, mis võtta annab!

Nüüd tutvumine Poolaga. Esime-se tutvumise osaliseks saime juba sõidu teisel päeval, milleks oli püha-päev. Kuna poolakad on väga uskli-kud, siis soovitasid bussijuhid käia ära maailma suuruselt 12. Jumala-ema kirikus. See asus poolel teel Berliini Lichenis. Lichen on kujune-nud Poola palverändurite mekaks. Aga kirik oli võimas, hoone pikkus on 120m, laius 77m ja torni kõrgus 141,9m, pindala 8291m². Koos par-giga oli suuruseks 25 000m². Saime ka näha jumalateenistust, mis oli paljudele esimeseks niisuguseks ko-gemuseks. Teel olles nägime kirikute juures olevates suurtes parklates to-hutul hulgal autosid ja kui jumalatee-

ma kultuuripärandi hulka kuuluv objekt.

Kuna meie reisiseltskond oli suur, jaotati meid kahte gruppi. Asjatund-jate giidide saatel tutvusime kõige-pealt pargiga ja siis selle imeilusa rokokoostiilis lossiga. See 97 meetrit pikk ühekordne hoone on projektee-ritud kuningas Friedrich Suure enda joonistuste järgi. Muljet avaldavad maast laeni ulatuvad aknad ja katus ning kuplit katvad 35 karüatiiti. Los-sis on paju kullatud kaunistusi, ka lagi ja seinad on sageli peente kulla-tud dekoratsioonidega kaetud.

Suvel lossi külastades oleksime näinud ka viljakandvaid viinapuid terrasside all. Kuna meie külastusaeg oli varakevadel, jäid meil nägemata ka imeilusad purskkaevud ja pargi-teid ääristavad lillornamendid. Sa-muti oli sissepääs mitmetesse lossi-desse veel suletud. Hoolimata kõi-gest oli siia sõit tutvumist väärt.

Pärast lossi külastust jäi ka veel aega iseseisvalt vanalinna avastami-seks. Bussiaknast imetlesime Alexandrowkat ja hollandi kvartalit, kahjuks ei saanud me restaureerimi-se tõttu külastada omalaadset ajaloo-list Cecilienhofi lossi. Otsustasid siin ju 1945.a kolme suurriigi juhid Sak-samaa pärastsõjajärgse saatuse.

Tagasiteel Berliini nägime ära Charlottenburgi lossi, Olümpiastaa-dioni, messiterritooriumi. Lääneosa

nistus lõppes, algas masside liikumi-ne. See oli muljetavaldav vaatepilt!

Tagasi sõites veetsime veel ühe õhtupooliku Varssavi linnas, kus tutvusime tähtsamate hoonete ning monumentidega. Kohapeal selgus, et samal ajal oli Poolas visiidil ka Eesti president, kelle külaskäigu auks leh-visid tänaval Eesti lipukesed kõrvuti Poola omadega. Viimane öö veel hotellitoas ja hommikul võis asuda koduteele, et veel viimased vaheaja-päevad huvitavalt veeta.

Reisist kokkuvõtet tehes peab mainima, et niisugust reisi tasub kor-rata. Õpilastepoolne palve on teha seda lennukiga. Jääks ära tüütult pikk sõit ja rohkem oleks aega koha-peal toimetamiseks. Saksamaa söö-gid väärisid kiidusõnu. Curryvorst ja samuti mitut muud sorti maitsvad vorstikesed tänavaäärsetes putkades olid maitsvad, hotellis pakutavaga jäädi rahule, kuid Poola söökide maitse ei sobinud paljudele. Õpiti suures linnas iseseisvalt hakkama-saamist ja sai keelt praktiseerida., keegi ei kadunud ära, sõbruneti ja võeti ühiselt midagi huvitavat ette. Nii õpetajad kui õpilased jäid rahule, samuti ka firma.

Aita Türk

Reisi organisaator,

saksa keele õpetaja

15.

Õpetajad seadsid end uhkusega Mario kui

endise õpilase kõrvale seisma.

Pildil Varje Schmidt (paremalt), Mario Liimann, Merike Madal ja Lisel Helbrodt

9.aprillil käisid 10. klasside õpilased meediareisil Tallinnas. Õppereisi eesmärk oli näidata õpilastele telesaate tegemist ja osaleda ise publiku hulgas, tutvustada Eesti telekanalit ja kohtu-da meediavaldkonnas tegutsevate vilistlastega.

Kõigepealt osaleti rahvusliku sisuga telesaate “Me armastame Eestit” salvestusel. Paljud olid televisioonis esmakordselt ning oli päris üllatus, kui väike võib üks stuudio olla. Salvestus oli põnev ja meeldejääv ning tore oli see, et õpilased olid kahe võistkonna vahel ära jaotunud, seega tuli auhindu ka meie bussi.

Pärast salvestust kohtusime Valga noormehe Mario Liimanni-ga, kes rääkis oma töödest ja tegemistest ning tutvustas TV3 stuudiot ja olemust. Temaga liitus ka uudisteankur Annely Adermann. Õpilased said esitada küsimusi ning proovida ise diktoritööd. Kohtumine oli nii mõnegi õpilase jaoks väga inspi-reeriv.

Reis viimaseks vaatamisväärsuseks oli Tallinna teletorn oma huvitavate väljapanekutega.

Valga Gümnaasiumi töötajad 2013.- 2014. õa

Merike Soovares –VG vilistlane

Ene Sõstar

Ester Talu

Anneli Taul –VG vilistlane

Helen Teinfeldt

Margit Tiislär –VG vilistlane

Maria Tjapkina

Eva Tšepurko

Aita Türk

Marta Edita Ozola

Jaan Uudelt

Hille-Made Varul –VG vilistlane

Gerta Vister

Maimu Vismann

TEENISTUJAD:

Kalle Adrat

Sirje Arst

Anneli Didenko

ÕPETAJAD:

Julia Belova

Arnold Eisler –VG vilistlane

Raili Jahtmaa

Lisel Helbrodt –VG vilistlane

Meelis Kivi

Reet Laanoja - VG vilistlane

Rudo Lilleleht

Raimond Luts –VG vilistlane

Lii Luts –VG vilistlane

Endla Lõkova –VG vilistlane

Merike Madal

Riho Meri –VG vilistlane

Aime Männaste

Olga Petrušenko

Meelis Oja –VG vilistlane

Pille Olesk - VG vilistlane

Varje Schmidt –VG vilistlane

Jevgenia Skobeleva

Milvi Jallai

Sirje Kase –VG vilistlane

Helga Nelk

Eeva Nugis –VG vilistlane

Tiiu Nukki

Raivo Paluvee

Maire Rebane

Jaak Tamm

Leonhard Trukats

Violetta Šibajeva

Valga Gümnaasiumi töötajad armastavad oma kooli

TOITLUSTAJA

OÜ ReMa köök:

Reet Kunder ja tema

meeskond