1

2014-2020 EL struktuurivahendid

Maris MälzerMaris.malzer@sm.ee

Tööturu osakond

ESF talitus08.01.2013

2014+ ettevalmistamine

Liigutakse ühes suunas, aga... tempo, vahendid ja eesmärgid erinevad

Kes on liiklejad sellel „kiirteel“?

Euroopa Komisjon

Euroopa Parlament

Euroopa Nõukogu

EL kodanikud

Valime EP Valime oma riigi

esindajad Läbi oma esindajate

kujundame EL poliitikat

Kuidas luuakse EL rahade kasutamise maailma?

2014+ perioodi ettevalmistamine: EL tasand

Ühtne strateegiline raamistik Üldine eesmärk: vähendada regioonidevahelisi erisusi Euroopas,

tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

panustada EU2020 strateegiasse: tark, jätkusuutlik ja kaasav kasv.

Euroopa Komisjoni ettepanek

2014+: „üks müts, viis fondi“ Merendus ja Kalandusfond (EMKF) Põllumajandusfond (EAFRD) Ühtekuuluvusfond (ÜF) Regionaalarengufond (ERF) Sotsiaalfond (ESF)

EK definitsioonid EL prioriteetidestERF ESF ÜF EAFR

DEMKF

Temaatilised eesmärgid

1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine3. VKEde ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ja kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine

4. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites5. Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine6. Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

7. Säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine8. Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine

10. Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse

11. Institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine

Toetuse geograafiline jagunemine3 regioonide kategooriat:

1. Konvergentsipiirkonnad (SKP per capita < 75% EL keskmisest)

2. Üleminekupiirkonnad (SKP per capita 75-90% EL keskmisest)

3. Konkurentsivõime piirkonnad (SKP per kapita > 90% EL keskmisest)

Uus kategooria üleminekupiirkondadele, mis asendab tänase ajutise üleminekumehhanismi (phasing-out ja phasing-in)

Miks uus kategooria üleminekupiirkondadele?o Õiglasem süsteem piirkondadele, millel sarnane

majandusarengu taseo Aitab pehmendada üleminekut konvergentsipiirkonnast

konkurentsivõime piirkonna kategooriasse

Strateegilise programmeerimise struktuur

EL TASAND

LIIKMES-RIIGI

TASAND

Ühine strateegiline raamistik (Common Strategic Framewok)ERF, ÜF, ESF, EAFRD, EMKF

PartnerluslepeERF, ÜF, ESF, EAFRD, EMKF

ÜKP fondide rakenduskava

EAFRD rakenduskava

EMKF rakenduskava

EK ettepanek ESF raames

Mis on ESF? Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on üks struktuurifondidest , mis on

loodud (1957. a) eesmärgiga vähendada jõukuse ja elatustaseme erinevusi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel ning soodustada seeläbi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust (edendada tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust ehk aitab inimestel pääseda tööle, omandada uusi oskusi ja leida paremaid töökohti)

ESF eesmärgid 2014+ perioodiks edendada tööhõivet; edendada haridust ja elukestvat õpet; arendada aktiivse kaasamise poliitikat.

  16

ERF ESF ÜF EAFRD

EMKF

Temaatilised eesmärgid

1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine

2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

3. VKEde ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ja kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine

4. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites

5. Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine

6. Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

7. Säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine

8. Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine

9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine

10. Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse

11. Institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine

Ttööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;

- selliste noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega;

- töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine;

- naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühitamine;

- töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muudatusega;

- aktiivse ja tervena vananemine;

- tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele

Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega: Tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine järgmiste vahenditeg

- Koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis;

- kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset;

- parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega:

- aktiivne kaasamine;

- marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, integreerimine;

- soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine;

- juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele;

- sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadliku ettevõtluse edendamine;

- kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad.

Institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine järgmiste vahenditega:

- investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava.

- tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid

EK ettepanekuga kaasnevad piirangud

Vähemarenenud piirkondades peab vähemalt 25% Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest eraldama Euroopa Sotsiaalfondile

20% ESFi vahenditest tuleb suunata temaatilisele eesmärgile „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine“

Lisaks: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

süvalaiendamine on kohustuslik kõikide investeerimisprioriteetide raames ja lisaks tuleb luua eraldi meetmed nende edendamise jaoks

Kohustuslik on tegeleda sotsiaalse innovatsiooni ja rahvusvahelise koostööga

Läbirääkimised

Eesti seisukohad EL tasandilToetame: Eel- ja makromajanduslikke tingimusi vahendite kasutamiseks ESFile miinimummäära kehtestamist ÜKP vahenditest, säilitades paindlikkuse vähemarenenud piirkondades kuni 85%-ne EL kaasfinantseerimise määr ja

käibemaksu abikõlbulikkus Makroregiooni strateegiate arvestamist EL eelarve vahendite planeerimisel Finantsinstrumentide kasutamist ÜKP vahendite mahu piiri seadmist (SKP-st) ühetaolisena kõikidele

liikmesriikidele.

Ei toeta: EK nõuet eri fondide vahendeid ühe rakenduskava raames eri prioriteetsetes

suundades planeerida. Planeerimisel peaks vältima kõigi osaliste liigset halduskoormust – nt partnerlusleppe ja rakenduskavade vahel võiks olla võimalikult vähe kattuvusi

Tulemusreservi Kohustuslikke piirmääraasi selle kohta, kui palju ÜKP vahendeid tuleb eri

prioriteetidele määrata Eesti leiab, et tavapärasest suurema EL kaasfinantseerimise määra

võimaldamine riikidele, kes on taotlenud EL-ilt finantsstabiilsus- või maksebilansi mehhanismi kaudu rahalist abi, ei aitaks kaasa vahendite tulemuslikule kasutamisele.

ESF kontekstis Toetame ESFi osaluse suurendamist, aga ei

poolda kindlaks määratud protsenti; Ei poolda käibemaksu abikõlbulikkuse kaotamist; Ei toeta EL tasandil tulemusreservi

moodustamist; Ei toeta EK kitsendust investeerida 60%

vahenditest neljale investeerimisprioriteedile; Ei toeta toiduabi programmi finantseerimist ESFi

arvelt.

Nõukogu vastus EK ettepanekule

Läbirääkimised seisuga 2012 Saavutamaks eesmärki investeerida 20% ÜKP

vahenditest sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks peaks olema võimalik kombineerides nii ESF kui ka ERF vahendeid

4 investeerimisprioriteedi asemel peaks liikmesriikidel olema suurem valikuvabadus Näiteks vähemarenenud riigid ning riigid kes teevad

ühe rakenduskava nii ESF, ERF kui ka ÜF fondile, võiksid investeerida mitte rohkem kui 50% ESF vahenditest 4 ESF investeerimisprioriteedile

Finantsraamistiku läbirääkimised

läbirääkimised 2012. novembris põrusid Liikmesriigid jagunevad pooleks:

netomaksjad: EL eelarve vähendamine EL eelarve säilitamine/suurendamine

Uus katse 2013 I kvartal Eesmärk:

Saada eelarve ja määrused lukku 2013. juuli alguseks

Eesti sisene planeerimine

Vahendite planeerimise lähtealused Eestis

Eelhindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kaasamine

EL EESTI

ÜHINE STRATEEGIARAAMISTIK(Common Strategic Framework, 5 fondi)

nn EL „investeerimisstrateegia” Euroopa 2020 (EL2020) toodud 5 suure eesmärgi saavutamiseks.

Ühine strateegiaraamistik võimaldab:- parendada EL poliitikate elluviimise koordineerimist (ühtekuuluvuspoliitika – ESF, ERF, ÜF, ühine põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika – EAFRD, EFF)- määratleda seosed ja koordinatsioonimehhanismid teiste EL instrumentide, nagu teadus-arendus-, innovatsiooni-, elukestva õppe ja üle-Euroopaliste võrgustike rahastute vahel.

SÄÄSTEV EESTI 21, JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED

VALDKONNA ARENGUKAVAD

EESTI 2020 STRATEEGIA (tegevuskava ja selle uuendused)

EL 2020 STRATEEGIA

ARENGULEPE (Eesti - Euroopa Komisjon)

Kokkulepped:- Eesti (EL suunal) eesmärkide määratlemiseks EL poliitikate elluviimisel- valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkide kajastamiseks arenguleppes- riiklike ja EL vahendite jaotumiseks prioriteetsete valdkondade ja programmide vahel- tingimuslikkus (raha kasutamise eeldused)

VALDKONNAPOLIITIKATE ANALÜÜS, EESMÄRKIDE JA PRIORITEETIDE SEADMINE

RAKENDUSKAVA (OP)

- konkreetsete EL vahenditest rahastatavad eesmärgid, valdkonnad

ja tegevused

MAAELU ARENGUKAVA

VV TEGEVUS-PROGRAMM

RIIGI EELARVE-

STRATEEGIA

KALANDUSFONDI RAKENDUSKAVA

Siseriiklik planeerimine Planeerimist koordineerib Rahandusministeerium Info planeerimise ja sellega seotud dokumentide kohta

www.struktuurifondid.ee

Üldine ajaraamistik

2012 I kv arenguvajaduste ja üleriigiliste eesmärkide määratlemine

2012 II kv EL toetuste kasutamiseks eesmärkide ja prioriteetide seadmine

2012 II ja III kv esialgne rahastamiskava

2012 III kv EL vahendite kasutamiseks strateegiadokumentide koostamine

(toimub paralleelselt) Partnerluslepe

I kvartal: I infoseminar ja kaasamise käivitamine, mille eesmärk on kõigi huvitatud osapoolte informeerimine planeerimisprotsessi edasisest käigust;

II kvartal: perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse esialgsed arutelud katusorganisatsioonidega; arenguvajaduste, üleriigiliste eesmärkide ning EL vahendite kasutamise eesmärkide ja prioriteetide arutelud katusorganisatsioonidega;

III kvartal: VV heakskiit esialgsetele EL vahendite kasutamise eesmärkidele;

IV kvartal: Prioriteetsete suundade eesmärkide ja tulemuste määratlemine, esialgse rahastamiskava heakskiitmine VV poolt. II infoseminar vahekokkuvõtte tegemiseks planeerimise hetkeseisu kohta kõigile huvitatud osapooltele. Sekkumismehhanismide kavandamine, struktuurivahendite meetmete esialgne väljatöötamine valdkondlike partneritega

2012

I kvartal: sekkumismehhanismide edasine väljatöötamine, struktuurivahendite meetmete väljatöötamine valdkondlike partneritega, partnerlusleppe ja rakenduskavade eelnõude koostamine, avalik kirjalik konsultatsioon ning III infoseminar konsultatsiooni tutvustuseks ja vahekokkuvõtte tegemiseks planeerimise hetkeseisu kohta, kõigile huvitatud osapooltele

II kvartal: partnerlusleppe ja rakenduskavade dokumentide täiendamine ja lõplike eelnõude koostamine, arutelud katusorganisatsioonide ja valdkondlike partneritega. Partnerlusleppe ja rakenduskavade eelnõude arutelu ja põhimõtteline heakskiit kabinetis.

III-IV kvartal: kaasamise tulemuste hindamise läbiviimine; V kokkuvõtlik infoseminar kõigile huvitatud osapooltele: lõplike dokumentide ja EK läbirääkimiste lõpptulemuste tutvustus, vahekokkuvõte rakendusettevalmistuste hetkeseisust ning kaasamise hindamise arutelu.

2013

Kaasatavad osapooled Katuspartnerid:

Eesti Ametiühingute KeskliitEesti Kaubandus-TööstuskodaEesti Keskkonna-ühenduste KodaEesti Leader Tegevus-gruppide FoorumEesti Linnade LiitEesti Maaomavalitsuste LiitEesti Põllumajandus-KaubanduskodaEesti Tööandjate KeskliitEesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate AssotsiatsioonRektorite NõukoguSA KutsekodaVabaühenduste Liit EMSL

Valdkondlikud partnerid

Kuhu oleme jõudnud? Analüüsitud on Eesti hetkeolukorda ja arenguvajadusi Ministeeriumite ja partnerite koostöös on koostatud

dokument Eesti arenguvajadused ja lahendusteed Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös on

välja selekteeritud kõige olulisemad arenguvajadused Hetkel toimuvad arutelud asekantslerite tasandil oktoobris Valitsuse otsus

Analüüside aluspõhimõtted

kooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega;

Euroopa Liidu tasandi lisandväärtust ja rahvusvahelise koostöö võimalust;

poliitikavaldkondade ülest (koos)mõju; võimendusefekti ja tulevikuvalmiduse kasvu; vahendite piisavat kontsentreeritust; sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste

olemasolu.

Üleriigilised eesmärgid 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna

vajadusi arvestav2.      Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu3.      Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline

majandus4.      Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside

tõhus kasutus5.      Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud

ühendused ja liikumisvõimalused- Piirkonnaomaste arengueelduste ja ressursside oskuslik kasutamin- Tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise kujundamine

Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu Tööturuteenuste arendamine ja tulemuslik rakendamine Tööjõu mobiilsuse toetamine ning selle kasutamine

Eesti heaks Hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse

parandamine Kvaliteetsete terviseteenuste arendamine ja nende

kättesaadavuse parandamine Ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamine ning

kõikidele Eesti elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks

EK positsioon

Avaldati november 2012 Innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine

ja erasektori teadustöö tugevdamine Infrastruktuuri arendamine Oskuslik tööjõud, parem haridus, kõrge

tööhõive ja kaasav ühiskond Keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik majandus

Edasised plaanid?

Eesmärk kinnitada rakenduskava ja partnerluslepe Valitsuses 2013 aprill ja alustada ametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga 2013 suvi

Selleks tuleb: Töötada välja meetmed ja eesmärgid (eelarved,

indikaatorid jne) rääkida läbi partneritega Alustada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga

Tänud!

Lisainfo: www.struktuurifondid.ee