2012.a sihtkontrollide kokkuvõtted - ti.ee · parandavaid meetmeid (töökorralduse muutmine,...

2012.a sihtkontrollide kokkuvõtted

Aprill 2013


1

Sisukord:

ÜLERIIGILISED SIHTKONTROLLID ................................................................................................................................. 2

SLIC KAMPAANIA RAAMES SIHTKONTROLL PSÜHHOSOTSIAALSED OHUTEGURID TÖÖL ........................................................................ 2

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE JUHTIMISE SIHTKONTROLL ........................................................................................................ 5

EHITUSPLATSIDE SIHTKONTROLLI .......................................................................................................................................... 12

TÖÖSUHTED JA TÖÖOHUTUSE NÕUETE TÄITMINE KAUPLUSEKETTIDES .......................................................................................... 14

PÕHJA INSPEKTSIOONI POOLT LÄBIVIIDUD REGIONAALSED SIHTKONTROLLID:.........................................................16

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURI SIHTKONTROLL .......................................................................................................................... 16

LÕUNA INSPEKTSIOONI POOLT LÄBIVIIDUD SIHTKONTROLLID: .................................................................................19

BIOLOOGILISED OHUD JÄÄTMEKÄITLUSES JA ELAMUHOOLDUSES ................................................................................................. 19

ERGONOOMIA ÕMBLUSETTEVÕTETES .................................................................................................................................... 23

TÖÖANDJA POOLT TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE JA ABINÕUDE RAKENDAMINE TÖÖÕNNETUSTE RISKIDE MAANDAMISEKS ........................ 26

IDA INSPEKTSIOONI POOLT LÄBIVIIDUD SIHTKONTROLLID: .......................................................................................28

TÕSTESEADMETE OHUTUSE SIHTKONTROLL ............................................................................................................................. 28

FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID JA TERVISEKONTROLLIDE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES ................................................................... 29

TÖÖVAHENDITE OHUTUSE SIHTKONTROLL .............................................................................................................................. 31

LÄÄNE INSPEKTSIOONI POOLT LÄBIVIIDUD SIHTKONTROLLID: ..................................................................................33

TÕSTETÖÖDE OHUTUSE SIHTKONTROLL .................................................................................................................................. 33

KONTORITÖÖTAJATE FÜSIOLOOGILISTE OHUTEGURITE SIHTKONTROLL .......................................................................................... 35


2

Üleriigilised sihtkontrollid

SLIC kampaania raames sihtkontroll Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööl

Sihtkontroll viidi läbi Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) psühhosotsiaalsete ohutegurite kontrollkampaania raames, kus Eestis keskenduti tervishoiukampaaniale, sealhulgas sotsiaalhoolduse avaliku sektori asutustes, pidades eriti silmas õdesid ja hooldajaid. Kampaania eesmärgiks oli pöörata senisest suuremat tähelepanu töökohtadele, kus töötajad on ohustatud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Kampaania koosnes kahest osast: teavitamine (4 teabepäeva erinevates regioonides ja psühhosotsiaalsete infomaterjalide jaotamine) ja sihtkontroll. Kontrollide eesmärgiks oli parandada psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamise ning külastusel läbiviidavate tööandja ja töötajate intervjuude kvaliteeti. Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele vastutab tööandja kõigi töötervishoiu ja –ohutuse nõuete täitmise eest, sealhulgas ka psühhosotsiaalsete ohutegurite õigeaegse avastamise ja mõju vähendamise eest. 2012. aasta jooksul tehti kokku 74 külastust 37 tervishoiuasutusse. Asutuste valik toimus juhuvaliku alusel, inspektori enda poolt. Sihtkontrolliga oli hõlmatud 13 maakonda. Enamikes asutustes, mida sihtkontroll hõlmas jäi töötajate arv vahemikku 10-50 töötajat. Joonisel 1 on välja toodud tervishoiuasutused tegevusala järgi.

Asutusi teavitati eesolevast kontrollist ning seejärel viidi läbi kaks külastust igasse ettevõttesse (erinevatel asjaoludel toimus nelja asutusse üks külastus ja mõnesse autusse toimus järelkontrolli tõttu rohkem kui kaks külastust). Esmasel külastusel tutvustati kampaaniat ja stressikaardistajat, vaadati riskianalüüsi, küsitleti töötajaid ja tutvuti töökeskkonnaga. Järgnevalt viidi ettevõtetes läbi küsitlus stressikaardistajaga (töötajad täitsid küsimustiku elektroonselt ja tulemused kogunesid inspektorile) ning teisel külastusel järelvalveametnik tutvustas ja analüüsis koos tööandjaga stressikaardistajaga kogutud andmeid. Külastustest selgus, et ainult ühes ettevõttes (2,7%) ei olnud läbi viidud riskianalüüsi, kõikides teistes 36 asutustes (97,3 %) oli riskidega töökohal kas vähemal või rohkemal määral tegeletud. Kontrollimise tulemusel selgus, et olemasolevatest 36 riskianalüüsist 34 (94,5%) käsitleti ka psühhosotsiaalseid ohutegureid ning kahes (5,5%) olid psühhosotsiaalsed riskid hindamata.

Joonis 1. Sihtkontrolliga hõlmatud tervishoiuasutused tegevusala järgi


3

Psühhosotsiaalsed ohutegurid, mida oli hinnatud 34 tervishoiuasutuse riskide hindamisel (joonis 2 kajastab 15 enim nimetatud ohutegurit).

Riskihindamisse kaasatavate inimeste arv, kompetents ja ametikoht oli asutuseti väga erinev (riskihindamisse kaasatute osalus kajastub joonisel 3). Enamik ettevõtteid kasutasid riskihindamise läbiviimiseks inimesi oma organisatsiooni seest, kuid leidub ka neid, kes kasutavad abi ka väljastpoolt organisatsiooni, ostes kogu teenuse sisse või kasutades eksperdi soovitusi.

Joonis 2. Enamlevinud psühhosotsiaalsed ohutegurid ettevõtete riskianalüüsides

Joonis 3. Riskihindamisse kaasatud osapooled


4

Tööandjad on rakendanud enim järgnevaid meetmeid võitlemaks psühhosotsiaalsete ohuteguritega:

Ennetavaid meetmeid (selge juhtimine, asjakohase teabe edastamine, dialoog töötajaga, konstruktiivne tagasiside, juhtide koolitus) - 31 ettevõttes (86,1%);

Vähendavaid meetmeid (töötajatele suurema tegevusvabaduse andmine, teabe (juhiste) jagamine vahetult häiriva sündmuse toimumise ajal, arutelud-koosolekud, töötajate toetusgrupid, kogemuste, kompetentsi suurendamine, taastumise võimaldamine) - 22 ettevõttes (61,1%);

Parandavaid meetmeid (töökorralduse muutmine, rehabilitatsiooni korraldamine, kriisitugi) - 18 ettevõttes (50%).

Enamik asutusi 23 (62,1%) arvas, et psühhosotsiaalsete riskide osas on vaja kasutusele võtta veel meetmeid ning alla poolte 14 (37,9%) arvas, et olemasolevatest piisab. Külastuste käigus kontrollisid inspektorid ka asutuste töökeskkonna olukorda. Positiivne on tõdeda, et paljude ettevõtete töökeskkond oli kaasaegne, ruumid renoveeritud ning töötajatel on olemas korralikud puhkeruumid, kus pausidel lõõgastuda. Inspektorid intervjueerisid külastuste jooksul ka töötajad, kes sel päeval tööl olid. Töötajate tähelepanekud (tagasiside saadud lühiintervjuude käigus) nii positiivsetest kui negatiivsetest psühhosotsiaalsetest faktoritest oma töökohal on esitatud joonisel 4.

Kolmandik tööandjatest arvas, et kampaania ja sihtkontroll psühhosotsiaalsete ohutegurite teemal oli informatiivne ja vajalik, mis juhtis tähelepanu igapäevastele probleemidele, millega on vähe või ei ole üldse tegeletud. Kampaania tulemusena toimus muutusi vähesel määral 65% ja suuremal määral 8% ettevõttes. Kampaania aitas kaas parema töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimisele

Joonis 4. Töötajate arvamus psühhosotsiaalsetest faktoritest


5

vähesel määral 59% ja suuremal määral 22% ettevõtetes. Informatsiooni levikut soodustas sihtkontroll vähemal määral 68% ja suuremal määral 27% ettevõtetes. Inspektorite hinnangul oli sihtkontroll kasulik 79% ettevõtetes ning 32% ettevõtetes toimus positiivseid muutusi sihtkontrolli tulemusena. 87% ettevõtetes paranes tööandja teadlikkus ja 73% ettevõtetes paranes töötajate teadlikkus. Inspektorid tegid sihtkontrolli tulemusena 37 objektil kokku 108 soovitust, millest enamlevinud olid: suurendada juhipoolset toetust ning tunnustada rohkem oma töötajaid, parandada koostööd, tagada parem töökorraldus, informeerida töötajaid õigel ajal vajalikest muutustest, keeleoskuse parandamine, arvestada töötajate arvamusi ja ettepanekuid organisatsiooni töö korraldamisel. Inspektorid tuvastasid sihtkontrolli käigus 16 rikkumist, neist 10 kohta koostati ka ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise sihtkontroll

Põhjused sihtkontrolli läbiviimiseks

Tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaade toob välja asjaolu, et tööinspektorid hindasid umbes kolmandikel esmastel töökeskkonna kontrollimistel (1749) töökeskkonnaspetsialisti (üle 35%), töökeskkonnavoliniku (üle 40%) ja töökeskkonnanõukogu (üle 30%) tegevust halvaks või pigem halvaks. Kümnest kontrollitud töökeskkonnast kolmel oli hinnang sisekontrolli läbiviimisele halb või pigem halb. Kõige sagedamini oli halvaks või pigem halvaks hinnatud töötajate väljaõpet ja juhendamist, seda üle 40% hinnatud ettevõtetes. Paraku on puudulik töötajate väljaõpe ja juhendamine ka tööõnnetuste toimumise peamine põhjus. Statistika näitab, et paljud tööandjad ei mõista või ei teadvusta töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisest saadavat kasu äritegevusele. Levinud on seaduse täitmine seaduse täitmise pärast ning tööandjat motiveerib peamiselt karistuse vältimine. Mõne aasta pärast ettevõtte töökeskkonda kontrollides ei ole harvad juhud, kui esineb samalaadseid õigusaktide rikkumisi mis olid päevakorral ka eelmisel kontrollimisel. Tööinspektori ettekirjutusi täidetakse üldjuhul tähtajaks, kuid pidevat tervisele ohutu töökeskkonna loomist ja tagamist ei toimu. 2012. aastal korraldatud sisekontrolli sihtkontrolli eemärgiks oli:

tõsta tööandja teadlikkust töötervishoiu ja -ohutuse juhtimisest; tutvustada tööandjale mittevastavuste otseste ja algsete põhjuste vahelist seost; suunata järelevalvemeetmetega tööandjaid korraldama töökeskkonna süstemaatilist

sisekontrolli. Sihtkontrolli läbiviimisega soovisime saada teavet töökeskkonnas esinevate mittevastavuste põhjustest, et tulevikus kavandada eesmärgipärasemat ja efektiivsemat, samuti võimalikult lihtsamat ja kiiremat järelevalvet. Sihtkontrolli läbiviimise aeg ja maht

Sihtkontrollimisi viidi läbi 2012. aasta septembrist kuni detsembri lõpuni. Kontrollimine ei olnud piiritletud tegevusaladega ning kontrolliti 174 organisatsiooni. Tööinspektorid pidid valima kümne või enama töötajaga organisatsiooni ning eelistatud olid nendest üle viiekümne töötajaga. Üle kahe kolmandiku (69%) kontrollitud ettevõtetes töötas üle viiekümne töötaja.


6

Sellise suurusega ettevõtetele paneb seadus kohustuse töökeskkonnanõukogu tasemel lahendada töötervishoiu ja tööohutuse seotud küsimusi. Kohalikud inspektsioonid korraldasid kontrollimisi kaheteistkümnes maakonnas. Veidi üle kolmandiku (64) kontrollimistest viidi läbi Harju maakonnas. Järgnesid Ida-Viru (23), Tartu (21) ja Pärnu maakond (18).

Sihtkontrolli läbiviimise üldine kirjeldus

Kontrollimise käigus selgitati välja töökeskkonna ja töötajate käitumise mittevastavused ettevõttes kehtestatud nõuetele, standarditele ning õigusaktide sätetele. Selleks vaadeldi töökeskkonda, töökohtasid, küsitleti ettevõtte töötajaid. Töökeskkonnas avastatud mittevastavuste korral pidid tööinspektorid välja selgitama põhjused, mis rikkumiseni viisid. Põhjuste alusel anti hinnanguid ettevõtte sisekontrolli läbiviimisele ning teostati järelevalve toimingud. Hinnanguid anti kõigile tegevustele, mida õigusaktide kohaselt organisatsioon oli kohustatud täitma. Sihtkontrolli tulemused

Tööinspektorid tuvastasid järelevalve käigus sihtkontrolliga seotud rikkumisi 661, neist ettekirjutusi koostati 553 korral. Sunniraha rakendamise hoiatusi tehti 14. Peatati ühe ohtliku töö tegemine ning keelustati 45 ohtliku töövahendi kasutamine. Algatati 2 väärteomenetlust. Ligi viiendikus (20%) so 34 ettevõttes ei tuvastatud ühtegi rikkumist. Kontrollimistega hõlmati ümmarguselt 17 000 töötajat. Allolevasse tabelisse on koondatud õigusaktid, mille rikkumisi tuvastati kõige enam. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 112

Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 69 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord 59 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - Tööandja kohustus korraldada riskianalüüsi. 47 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord 35

Kavandamine

Tööinspektorid hindasid ettevõttes tööandja tegevusi neljapalli skaalal. Hinnangut ei antud, kui tööandja ei olnud kohustatud õigusakti nõuet täitma või oli hinnangu andmata jätmine põhjendatud. Tegevused Ei ole kohaldatav /

ei esine Hea Pigem hea Pigem halb Halb

1.1. Riskianalüüs 125 27 22 1.2. Tegevuskava 119 27 28

Kontrollitavatest ettevõtetest 72% olid kontrollimisel töökeskkonnas tuvastatud mittevastavused riskianalüüsis kirjeldanud. Riskianalüüsist nähtus, et välja oli selgitatud töökeskkonna ohutegurid ning hinnatud riskid töötaja tervisele ja ohutusele. 16 % ettevõtetes oli ohutegur küll välja selgitatud, kuid riskide hindamisel ei olnud lähtutud asjakohastest teguritest (töötajate

Joonis 5. Kontrollitud ettevõtete jaotus töötajate arvu lõikes


7

iseärasustest, tööpäeva pikkusest, töökohast, töövahendi kasutamisest vms). Kahjuks esines 22 ettevõtet (13%), milles tööandja ei olnud riskianalüüsi korraldamise käigus ohutegurit välja selgitanud või puudus riskianalüüs sootuks. Hea on tõdeda, et 68 % ettevõtetes, kus kontrollimisel tuvastati töökeskkonnas mittevastavus, oli koostatud kirjalik tegevuskava, mis sisaldas kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavaid tegevusi töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. 16 % ettevõtetes ei olnud kirjalikku tegevuskava koostatud. Nendest kahekümnes ettevõttes töötas rohkem kui 50 töötajat. Koostöö

2.1.Ühistegevus 40 64 61 9

2.2. Tööandja ja töötaja koostöö 158 16

Kontrollitud ettevõtetest peaaegu veerandis (23%) ei tuvastanud tööinspektorid töökeskkonnas vähemalt kahe erineva tööandja töötajate samal ajal töötamist. Enamus ettevõtetes, kus täheldati ühistegevust olid tööandjad omavahel kooskõlastanud tegevused ning teavitanud töötajaid ohtudest. Üheksas ettevõttes ei olnud seda tehtud, nendest kaheksas töötas üle 50 töötaja. Hinnangute alusel võib öelda, et tööandja ja töötajate koostöö on heal tasemel. Häid hinnanguid on omistatud 91% ettevõtetele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses reguleerib koostööd § 12 lg 5, milles kohustatakse tööandjat konsulteerima töökeskkonnavolinikuga või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes. Konsulteerimise kontrollimine võib tugineda peamiselt töötajate esindaja ütlustele ning positiivse vastuse korral eeldatakse, et tööandja on töötajatega koostööd teinud. 16 ettevõttes teatas töökeskkonnavolinik inspektorile, et tööandja ei ole temaga konsulteerinud. Pädevus

3.1. Juhendamine 1 145 23 5

3.2. Täiendjuhendamine 5 147 22 3.3. Väljaõpe 120 42 10 2 3.4. Riskianalüüsi tutvustamine 92 52 30 3.5. Juhendmaterjalid 141 17 16

Sihtkontrolliga hõlmatud ettevõtetes on tööinspektorite negatiivseid hinnangud töötajate juhendamisele ja väljaõppele (25%) vähem, kui 2011. aastal kontrollitud töökeskkondades (üle 40%). See võib tuleneda ettevõtete valikust, sest inspektorid eelistasid üle 50 ning välistasid alla 10 töötajaga ettevõtteid. Üldjuhul pööratakse suuremates ettevõtetes töötajate juhendamisele ja väljaõppele suuremat tähelepanu. Inspektorid fikseerisid sissejuhatava- ning esmajuhendamisega seotud rikkumisi 16% ettevõtetes. Tööinspektor pidas täiendjuhendamist vajalikuks 13% ettevõtetes, nendest pea kolmveerandis töötab üle 50 töötaja. 12 ettevõttes tuvastas tööinspektor kontrollimise käigus ohtlike töövõtete kasutamise ning leidis töötaja väljaõppes puudusi. Juhendamise ja väljaõppe läbiviimise aluseks on tihti töötajale tutvustatav juhendmaterjal ning selles sisalduv informatsioon. Tööinspektorid leidsid 17 ettevõttes juhendmaterjali sisus tõsiseid puudujääke. 16 ettevõttes, milles tööinspektor tuvastas ohtliku töö tegemise, puudus juhendmaterjal tööga seotud riskide vähendamiseks. 30 ettevõttes ei olnud töötajale tutvustatud riskianalüüsi tulemusi, nendest 21 töötas üle viiekümne töötaja.


8

Toimivuse mõõtmine ja jälgimine

4.1. Tervisekontrolli alus 1 158 15

4.2. Esmane tervisekontroll 0 98 54 5 17 4.3. Korduv tervisekontroll 3 122 23 3 23 5.1. Töövahendi kontroll 15 125 20 14 6.1. Uurimistoimikud 32 124 18 6.2. Meetmete kavandamine ja rakendamine 28 139 4 3 7.1. Ohuolukordade registreerimine 46 75 26 27

Enamus tööandjatest on suunanud töötaja esmasesse tervisekontrolli (87%). Samas 17% kontrollitud ettevõtete tööandjatest ei olnud korraldanud töötajale tööle asumise esimese kuu jooksul esmast tervisekontrolli. Nendest peaaegu pooled (10) tegutsevad Ida-Viru maakonnas. Esmase tervisekontrolli eesmärk on välja selgitada, kas tööprotsessi käigus võib töötaja tervist kahjustada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Korduvat tervisekontrolli töötajatele ei olnud korraldanud 15% tööandjatest. Igas viiendas (34) ettevõtetes, milles plaaniväline või perioodiline töövahendi kontrollimine oli kohustuslik, ei olnud seda läbi viidud. Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks. Kontrolliti viimase kahe aasta jooksul ettevõttes toimunud tööõnnetuse uurimistoimingute dokumenteerimist. Uurimistoimikutes esines suuremaid puudusi 18 ettevõttes, nendest 15 töötab üle viiekümne töötaja. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks. Neljas ettevõttes olid kavandatud abinõud inspektori hinnangul ebapiisavad. Kolmes ei olnud abinõusid kavandatud ja rakendatud, nendest kahes ida-Viru maakonnas registreeritud ehitusettevõttes töötab üle viiekümne töötaja. Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. Kontrollitud ettevõtetest neljandikus (26%) ei ole tööandja registreerinud ohuolukordasid ning järelevalve käigus ei selgitanud inspektor välja, et ohuolukordasid on minevikus toimunud. Kontrollitud ettevõtetest peaaegu pooled (43%) olid registreerinud töökeskkonnas tekkinud õnnetusohud ning rakendanud abinõud olukordade vältimiseks. Kahjuks selgus kontrollimisel, et 30% ettevõtete tööandjatest ei registreeri ohuolukordi ning ei võta tarvitusele abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. Olukorda leevendab asjaolu, et pooled neist (26) teavitavad töötajaid, et selliseid juhtumeid ettevõttes esineb. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus

Töökeskkonnaspetsialist

8.1. TK spetsialisti määramine 0 152 6 4 12

8.2. Ülevaade töökeskkonnast 10 154 8 2 8.3. Tööülesannete täitmine 10 150 14

Suurel osal ettevõtetest on tööandja määranud töökeskkonnaspetsialisti (87%), kes on läbinud ka perioodiliselt täiendõppeid iga viie aasta tagant. Kuues ettevõttes ei olnud täiendõpet õigeaegselt läbitud. Neljas ettevõttes ei olnud spetsialist ametisoleku jooksul täiendõpet kordagi läbinud. Kaheteistkümnes ettevõttes ei olnud tööandja määranud töökeskkonnaspetsialisti. Rõivatootmisega (130 töötajat) tegelevas ettevõttes, milles tööandja ei olnud määranud töökeskkonnaspetsialisti, tuvastas tööinspektor 20 õigusaktide rikkumist, nendest pooled olid


9

seotud mittevastavustega töökeskkonnas. Samuti masinate ja elektriseadmete tootmisega (68 töötajat) tegelevas töökeskkonnaspetsialistita ettevõttes tuvastas tööinspektor 13 õigusakti rikkumist. Esimeses ettevõttes olid kahel trukimasinal ja mitmel õmblusmasina rihmülekandel ohtlike osadega kokkupuute vältimiseks kaitsepiirded puudu, käiguteedel esines kukkumisohtlikke kohtasid kaablitest ja põranda ebatasasustest, õmblejate töökohad ei olnud ergonoomiliselt kujundatud – mõnedel õmblejatel puudusid seljatoeta töötoolid. Teises ettevõttes tekkis inspektoril kahtlus värvimistöödel kasutatava hingamiskaitsevahendi valiku õigsuses, sest töötajale oli see väljastatud ilma ohtlikest kemikaalidest tulenevaid riske hindamata. Muuhulgas tuvastas inspektor korduvate liigutuste esinemise puurpingiga töötamisel, milles tööandja ei olnud ette näinud meetmeid terviseriski vähendamiseks. Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks on pädeva töökeskkonnaspetsialisti olemasolu ning tema teadmiste rakendamine töökeskkonnas tööandjale vajalik. Asjakohaste teadmisteta ning oskusteta ei ole võimalik tervisele ohutut töökeskkonda luua ja tagada. Ettevõttes võib töökeskkonnaspetsialist olla määratud ning täiendõpe olla läbitud, kuid ta peab tundma töötervishoiu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima. Tööinspektorid leidsid, et 8 ettevõtte töökeskkonnaspetsialist omab küll ülevaadet töökeskkonna kohta, kuid ei tunne enamust sellele esitatavaid nõudeid. Näiteks on nendes kaheksas ettevõttes esindatud põhitegevusalad: metalltoodete tootmine, mööblitootmine, ehitus, milledes võib esineda tervistkahjustavat müra, tolmu, ohtlikke kemikaale, masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, füüsilise töö raskust, töös üleväsimust põhjustavaid sundasendeid ja -liigutusi. Kahes ettevõttes ei omanud töökeskkonnaspetsialist ülevaadet töökeskkonna kohta ja ei tundnud sellele esitatavaid nõudeid. Tööinspektorite hinnangul ei võtnud 14 ettevõttes töökeskkonnaspetsialist tarvitusele abinõusid töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks ning ei teavita tööandjat töökeskkonna probleemidest. Seega on vajalik tööandjal kontrollida ka töökeskkonnaspetsialisti tegemisi. Sätestab ka seadus, et töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Töökeskkonnavolinik

9.1. TK voliniku valimine 128 12 6 28

9.2. Ülevaade töökeskkonnast ja nõuetest 20 117 30 7 9.3. Teabe edastamine 21 116 32 5 9.4. Ülesannete täitmise aeg 20 86 59 9

Peaaegu kolmveerandis (74%) kontrollitud ettevõtetes on tööandja korraldanud töötajate üldkoosoleku, mille järgselt on töökeskkonnavolinik(ud) valitud ning nad on läbinud ka väljaõppe. Samas 12 ettevõttes on koosolek korraldatud, kuid selle järgselt ei ole ükski töötaja valituks osutunud. Kuue ettevõtte töökeskkonnavolinikele ei olnud tööandja väljaõpet korraldanud. 16% ettevõtete tööandjatest ei olnud korraldanud töökeskkonnavoliniku valimisteks töötajate üldkoosolekut. Nendes 28 ettevõttes töötab üle 1900 töötaja. Kui me räägime tööandja ja töötaja ebapiisavast koostööst tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, siis on just koostöö volinikega esimeseks indikaatoriks. Voliniku kohustus on jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. Seitsmes ettevõttes ei omanud volinik ülevaadet oma piirkonna töökeskkonna kohta ja ei tundnud sellele esitatavaid nõudeid. Ligi viiendikus (19%) hinnatud ettevõtetes ei tunne volinik kõiki oma piirkonnale esitatavaid nõudeid. Samuti leidus viiendikus (21%) ettevõtetes volinikke, kes tööandjale või tema esindajale olid valikuliselt edastanud töökeskkonnas avastatud mittevastavusi või ohuolukordasid.


10

Siinkohal on mõistlik meelde tuletada, et iga mittevastavus või ohuolukord võib viia tööõnnetuseni. Mõistlik on nendest teada anda, et vastutajad saaksid küsimustega edasi tegeleda. Viies ettevõttes ei olnud volinikud edastanud teavet vastutavatele. Üheksas ettevõttes ei ole volinikele ette nähtud aega oma põhitöö kõrvalt kohustuste täitmiseks. Üle pooltel (56%) ettevõtetel on töökeskkonnavolinike ülesannete täitmiseks ette nähtud konkreetne aeg. Töökeskkonnanõukogu

10.1. TK nõukogu moodustamine 37 112 10 15

10.2. Sisuline tegevus 45 77 39 13 10.3. Teavitamine tegevustest 48 85 14 27 10.4. Ülesannete täitmise aeg 43 68 57 6

Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Sellistest ettevõtetest oli 82% töökeskkonnanõukogu moodustatud vastavalt seadusele ning kõigile liikmetele oli korraldatud väljaõpe. Kümnes ettevõttes ei olnud töökeskkonnanõukogu moodustamisel lähtutud seadusest või oli vähemalt ühele selle liikmele väljaõpe või täiendõpe korraldamata. 15 ettevõttes ei olnud moodustatud töökeskkonnanõukogu. Tööinspektorid hindasid kolmveerandis (74%) kontrollitud ettevõtetest töökeskkonnanõukogu sisulist tegevust. 30% ettevõtetes lahendab töökeskkonnanõukogu töökeskkonnaga seotud küsimusi ning esitab ettepanekud tööandjale suuliselt. 13 ettevõttes tuvastasid tööinspektorid, et töökeskkonnanõukogu sisulist tegevust ei toimu. 60% ettevõtetes lahendab töökeskkonnanõukogu töökeskkonnaga seotud küsimusi, esitab tööandjale kirjalikult põhjendatud ettepanekud ning pakub konkreetseid lahendusi keskkonna parendamiseks. Seadus sätestab, et tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Kuues ettevõttes ei ole nõukogu liikmetele võimaldatud aega oma kohustuste täitmiseks. 41 ettevõtte töökeskkonnanõukogu ei olnud kirjalikult teavitanud hiljemalt 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. Nendest 14 olid seda teinud hilinemisega. Sisekontroll

11.1. Sisekontrolli kord 4 110 60

11.2. Tegelik läbiviimine 1 98 47 17 11 11.3. Põhjalikkus 9 80 62 23 11.4. Tulemuste fikseerimine ja kavandamine 11 97 66

Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. Kontrollitud ettevõtetest kolmandikus (34%) puudus tööandja kinnitatud kirjalik kord sisekontrolli läbiviimiseks. Üldine vastutus seaduse täitmise eest võib olla tööde juhtidele pandud, kuid konkreetsete töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide alusel tervisele ohutu töökeskkonna loomist ja tagamist kirjalikud korraldused ei kajasta. See võib tingida olukorra, milles tööde juhid tunnetavad vastutust, kuid ei tea, mida neilt täpselt oodatakse. Kui ootused on tööandjal kõrged ning õigusaktide nõuete täitmisel esineb puudusi, tekitab see varem või hiljem arusaamatusi. Seega on mõistlik pöörata tähelepanu lisaks töökeskkonna sisekontrolli läbiviimisele ka töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi kirjalikule väljatöötamisele. 27% ettevõtetes ei viida läbi sisekontrolli tööandja määratud süstemaatilisusega või ei kaasata sellesse töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutavaid töötajad. 17 ettevõttes ei viida töökeskkonna sisekontrolli läbi, kuid tööinspektori kontrollimise hetkel ei tuvastatud töökeskkonnas ühtegi


11

mittevastavust. Üheteistkümnes ettevõttes esinesid mittevastavused töökeskkonnas ning töökeskkonna sisekontrolli läbi ei viidud. Tööinspektorid hindasid ka ettevõttes kehtestatud sisekontrolli toimimist. Kui inspektor tuvastas töökeskkonnas olulise mittevastavuse, mida tööandja ei olnud eelnevalt välja selgitanud, anti tööandjale tagasisidet töötervishoiu ja tööohutuse olukorra jälgimise puudustest. Veidi üle pooltes (52%) hinnatud ettevõtetes esines töökeskkonnas mittevastavusi, mida ei olnud eelnevalt töökeskkonda jälgides välja selgitatud. 40% ettevõtetes puudus töökeskkonna sisekontrolli tulemuste analüüsimiseks mingisugunegi dokument. Kui sisekontrolli toimimisest tööandja tagasisidet ei saa ei ole võimalik kohandada abinõusid mittevastavuste ärahoidmiseks töökeskkonnas. Järeldused

1. Peaaegu kolmveerandis (74%) kontrollitud ettevõtetes on tööandja korraldanud töötajate üldkoosoleku, mille järgselt on töökeskkonnavolinik(ud) valitud ning nad on läbinud ka väljaõppe.

2. Üle viiekümne töötajaga ettevõtetes oli 82% töökeskkonnanõukogu moodustatud vastavalt seadusele ning kõigile liikmetele oli korraldatud väljaõpe.

3. Sihtkontrolliga hõlmatud ettevõtetes on tööinspektorite negatiivseid hinnanguid töötajate juhendamisele ja väljaõppele (25%) vähem, kui 2011. aastal kontrollitud töökeskkondades (üle 40%). See võib tuleneda ettevõtete valikust, sest inspektorid eelistasid üle 50 ning välistasid alla 10 töötajaga ettevõtteid. Üldjuhul pööratakse suuremates ettevõtetes töötajate juhendamisele ja väljaõppele suuremat tähelepanu.

4. 34 kontrollitud ettevõttes ehk igas viiendas, milles plaaniväline või perioodiline töövahendi kontrollimine oli kohustuslik, ei olnud seda läbi viidud. Töövahendi kontrollimine on ennetav tegevus, mis väärib tööandja jätkuvat tähelepanu ohutuse tagamisel.

5. Kontrollimistel selgus, et 30% ettevõtete tööandjatest ei registreeri ohuolukordi ning ei võta tarvitusele abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. Olukorda leevendab asjaolu, et pooled neist (26) teavitavad töötajaid, et selliseid juhtumeid ettevõttes esineb. See ei ole piisav, et ennetada juhtumite kordumist. Veelgi enam, ohuolukordade mitteregistreerimine viitab sellele, et väljaselgitamata võivad jääda selle algsed põhjused.

6. 16% ettevõtete tööandjatest ei olnud korraldanud töökeskkonnavoliniku valimisteks töötajate üldkoosolekut. Nendes 28 ettevõttes töötab üle 1900 töötaja. Kui me räägime tööandja ja töötaja ebapiisavast koostööst tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, siis on just koostöö volinikega esimeseks indikaatoriks.

7. Voliniku kohustus on jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. Seitsmes ettevõttes ei omanud volinik ülevaadet oma piirkonna töökeskkonna kohta ja ei tundnud sellele esitatavaid nõudeid. Ligi viiendikus (19%) hinnatud ettevõtetes ei tunne volinik kõiki oma piirkonnale esitatavaid nõudeid. Samuti leidus viiendikus (21%) ettevõtetes volinikke, kes tööandjale või tema esindajale olid valikuliselt edastanud töökeskkonnas avastatud mittevastavusi või ohuolukordasid. Siinkohal on mõistlik meelde tuletada, et iga mittevastavus või ohuolukord võib soodsates tingimustes areneda tööõnnetuseks. Mõistlik on nendest teada anda, et vastutajad saaksid küsimustega edasi tegeleda. Volinike kohustuste täitmise kontrollimine on ettevõttes vajalik sisse seada.

8. Suurel osal ettevõtetest on tööandja määranud töökeskkonnaspetsialisti (87%), kes on läbinud ka perioodiliselt täiendõppeid iga viie aasta tagant. Kaheteistkümnes ettevõttes ei olnud tööandja määranud töökeskkonnaspetsialisti. Tööinspektorite hinnangul ei võtnud 14 ettevõttes töökeskkonnaspetsialist tarvitusele abinõusid töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks ning ei teavita tööandjat töökeskkonna probleemidest. Võib küsida, kas ettevõttes täidetakse teisi tööülesandeid samasuguse hoolega ning mis on mittetäitmise ja


12

mitteteatamise põhjused? See viitab kaudselt tööandja vähesele huvile kontrollida töökeskkonnaspetsialisti tööd. Levinud on väärarusaam, et töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine vabastab tööandja vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Tööinspektsioonil tuleb seda väärarusaama ümberlükkamist jätkata.

9. Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda õigusaktides sätestatud nõuetele. Kontrollitud ettevõtetest kolmandikus (34%) puudus tööandja kinnitatud kirjalik kord õigusaktide nõuete täitmiseks. Üldine vastutus seaduse täitmise eest võib olla töö juhtidele pandud, kuid konkreetsete töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide alusel tervisele ohutu töökeskkonna loomist ja tagamist kirjalikud korraldused ei kajasta. See võib tingida olukorra, milles töö juhid tunnetavad vastutust, kuid ei tea, mida neilt täpselt oodatakse. Kui ootused on tööandjal kõrged ning õigusaktide nõuete täitmisel esineb ettevõttes puudusi, tekitab see varem või hiljem arusaamatusi. Seega on mõistlik pöörata tähelepanu lisaks töökeskkonna sisekontrolli läbiviimisele ka töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi kirjalikule väljatöötamisele.

10. Tööinspektorid hindasid ka ettevõttes kehtestatud sisekontrolli toimimist. Kui inspektor tuvastas töökeskkonnas olulise mittevastavuse, mida tööandja ei olnud eelnevalt välja selgitanud, anti tööandjale tagasisidet töötervishoiu ja tööohutuse olukorra jälgimise puudustest. Veidi üle pooltes (52%) hinnatud ettevõtetes esines töökeskkonnas mittevastavusi, mida ei olnud eelnevalt töökeskkonda jälgides välja selgitatud. 40% ettevõtetes puudus töökeskkonna sisekontrolli tulemuste analüüsimiseks mingisugunegi dokument. Kui sisekontrolli toimimisest tööandja tagasisidet ei saa ei ole võimalik kohandada abinõusid mittevastavuste ärahoidmiseks töökeskkonnas.

Igas organisatsioonis võib esineda mittevastavusi, mis võivad viia tööõnnetusteni või tööga seotud haigestumisteni. Organisatsiooni jätkusuutlikuks ning edukaks toimimiseks on vajalik tegeleda ennetusega, mis hõlmab töö kõikides etappides meetmete kavandamist ja rakendamist terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Ennetustegevusest saadavat väärtust, mida igapäevaselt luuakse töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega, on paljud organisatsioonid hakanud hindama ning õigusaktide täitmine on üldjoontes paranenud. Sihtkontrolli tulemused kinnitasid, et töökeskkonna sisekontrolli läbiviimiseks saavad tööandjad veel palju ära teha. Oluline on, et seda tehtaks süstemaatiliselt.

Ehitusplatside sihtkontrolli

17. mail korraldas Tööinspektsioon üle-Eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul kontrollisid 24 tööinspektorit kokku 65 ehitusobjekti. Tööinspektorid tuvastasid kokku 176 õigusaktide rikkumist. 27 rikkumist olid ohtlikud, et tuli keelustada töövahendi kasutamine või töö peatada.

Rohkem kui pooltel juhtudest peatati töö, kui töötaja ei kasutanud isikukaitsevahendeid.

Kolmandik tööde peatamistest oli seotud kõrgustest kukkumise kaitsemeetmete eiramisega. Katuselt kukkumise ohu kõrvaldamiseks tuleb kas piirata katuseääred või anda isikukaitsevahendid nagu kaitserakmed või turvaköis. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on peavigastuse oht. Muudes kohtades määrab kiivri kandmise kohustuse peatöövõtja. Tööinspektsioon tuletab meelde, et tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks


13

valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkuvat töötajat mitte tööle lubada.

Sihtkontrolli käigus leidsid tööinspektorid 10 juhul, et tellingud ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud. Tellingutel peavad olema piirded kõikjal, kus töötajatel allakukkumise oht. Materjali allakukkumise vältimiseks kaetakse tellingud võrkude või katetega. Ligi kolmandikul kontrollitud objektidel ei olnud ehitusmeestel sobivaid olmetingimusi, näiteks puudusid neil võimalused käsi pesta ja tualetti kasutada.

Sihtkontrolli põhjuseks on see, et ehitus on ohtlik ala, kus liiatigi varjatakse hulgaliselt tööõnnetusi. Tegevusalade lõikes toimus meestega mullu enim tööõnnetusi ehitustel ning naistega tervishoiu ja hariduse alal, kinnitab ka Tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaade.

Lisaks kevadel läbiviidud ühepäevasele sihtkontrollile, kontrollitakse ehitusplatse iga päev. Alates maikuust kuni septembrini peatas tööinspektsioon Tallinnas ehitustegevuse 33 objektil.

Teine mastaapne üleriigiline ehitusplatside sihtkontroll toimus septembri lõpus.

Viidi läbi 56 külastust, tuvastati 134 õigusaktide nõuete rikkumist, 11 töövahendi kasutamine keelustati ning 14 korral peatati ohtliku töö tegemine. (5 redelit olid puidust valmistatud ning ebakindlad, 13 juhul ei vastanud ehitustellingud ja töölavad ohutusnõuetele, kahel korral olid katusetööde puhul kukkumisest tulenevad riskid vältimata või vähendamata. Töötajad ei olnud kinnitatud turvarakmete ja -käitega, samuti puudusid allakukkumist takistavad piirded. Algatati 6 väärteomenetlust.

20 korral ei vastanud ehitustellingud või redelid nõuetele. 16 korral ei olnud kõrgustes töötamisel ohutus. 15 juhul ei tuvastati isikukaitsevahendite mittekasutamine 10 juhul ei olnud ehitusplats piirestatud ning oli oht kolmandatele isikutele.

Tööohutust kontrollivate reidide viljakust võib mõõta selles, et raskete tööõnnetuste arv on alates kevadest vähemalt Tallinnas tunduvalt vähenenud.

Viimase 12 aasta jooksul on Eestis registreeritud ehitussektoris veidi üle 300 tööõnnetuse aastas. 2012.a mai kuuks oli ehitusalal toimunud juba 95 tööõnnetust, millest raskeid 30 ning 3 lõppesid surmaga. Lisaks varjavad ehitajad tööõnnetusi: Statistikaameti hinnangul toimub Eestis ehitusalal tööõnnetusi viis korda rohkem, kui neid ametlikult registreeritakse.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise varjamine ja uurimata jätmine on seadusevastane ja selle eest võib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt füüsilist isikut karistada kuni 800 euroga ning juriidilisest isikust tööandjat kuni 2000 euroga.

1. juulist 2009. aastal kehtima hakanud korra kohaselt ühisel ehitusplatsil, kus on mitme tööandja töötajad, on peatöövõtjal kohustus määrata töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator, kes kontrollib kogu ehitusplatsi. Näiteks on vajalik paigaldada trepile käsipuu, et kõigil ehitusmeestel oleks ohutu liikuda.

Sarnane ühepäevane üle-eestiline ehituse sihtkontroll oli Tööinspektsioonil esimene omataoline. Edaspidi kavatseb Tööinspektsioon korraldada samasuguseid sihtkontrolle kaks korda aastas, nii kevadel kui ka sügisel.


14

Töösuhted ja tööohutuse nõuete täitmine kauplusekettides

2012. aastal jätkati ka kauplusekettide kontrollimist.

Tööohutuse valdkonnast

Ajavahemikul 01.04 – 17.04 külastasid tööinspektorid AS OG Elektra kaupluseketi kauplusi Grossi toidukaubad Tallinnas ning Lääne- ja Ida – Virumaal. Kontrollimistega oli hõivatud 6 erinevat töökeskkonna tööinspektorit ning kokku külastati 17 kauplust.

Kokku avastati nende 17 külastuse käigus 79 erinevat töökeskkonnaalast rikkumist. Oli kauplusi, kus ei avastatud mitte ühtegi puudust, kuid oli ka kauplusi, kus tööinspektor tuvastas 12 rikkumist. Keskmine rikkumiste arv kaupluse kohta jäi vahemikku 3-5. Töökeskkonnaalaseid rikkumisi oli praktiliselt kõikidest valdkondadest hõlmates nii töötervishoiu ja tööohutuse seadust, aga ka töökoha, isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid, töötajate väljaõpet ning ohumärgistuse puudusi. Sunniraha hoiatust pidasid tööinspektorid vajalikuks rakendada neljal korral, sunnirahade summa kokku on 1100 eurot. Väärteomenetlusi läbi ei viidud. Keskmine ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 1,5 kuud, kuid mõnede üksikute töömahukate tööde teostamiseks on antud ka rohkem aega – iseäranis puudutavad need ventilatsiooni ja sisekliima parandamise nõudeid. Sagedasemate puudustena võib välja tuua:

valgustust töökohtadel vähe – 7 korral. sisekliima rikkumised, nii tuuletõmbuse osas, kui ka puuduliku õhuvahetuse osas – 7

korral. riskianalüüsi puudused – mõned ohutegurid olid kas hindamata või alahinnatud – 8

juhul. raskuste käsitsi teisaldamise riskide hindamises leiti puudusi 7 korral. töötajate väljaõppes leiti puudusi 6 juhul. töötajatele ei olnud korraldatud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures 6 korral. olukordi, kus esines töötajate kukkumisohtu leiti 8 juhul töövahendi puudusi, sealhulgas selle puudulikku märgistust fikseeriti 3 korral. puudusi olmeruumidele leiti 4 juhul. tuvastati rikkumisi ka töökeskkonnastruktuuride osas – puudusid kas

töökeskkonnavolinikud või oli töökeskkonnanõukogu volituste aeg möödas – 10 korral. ülejäänud rikkumisi tuvastati üksikjuhtudena, nendeks oli:

puudulik esmaabiandja väljaõpe esmaabivahendite asukoha puudulik märgistus stressogeenne müra osades tööruumides riskianalüüsi alusel koostatava tegevuskava puudused sügavkülmik ei ole seestpoolt avatav – nii võib jääda töötaja lõksu ning külmuda arvestuse pidamine isikukaitsevahendite väljastamise üle kemikaalide kasutamine, puuduvad ohutuskaardid vaba juurdepääs voolu juhtivatele osadele.

Markantsemate näidetena võiks välja tuua:

Vorstileti ahju ees kasutatakse plastmasskasti nii toidu asetamiseks kui seismiseks redeli asemel, mis ei ole hügieeniline, ohutu ega ergonoomiline.


15

Kõigile töötajatele ei jätku lukustatavaid riidekappe. Juurvilja sügavkülmikust ei ole võimalik välja pääseda, kui uks on suletud väljastpoolt.

Väljapääsu võimaldav ukse sulgur on rikkis. Ettevõtte töötajatele on töö laadist tulenevalt ette nähtud puhkepausid, kuid

puhkamiseks kohandatud koht asub töökeskkonnas, on laoruumist eraldamata. Kassa asub sissepääsu lähedal, ukse avamisel välisõhk jõuab müügisaali. Töökohal

esineb tõmbetuul, eriti kaupade vastuvõtmise ajal, kuna puudub uks laoruumi ja müügisaali vahel. Peale selle töötaja selja taga asub külmlett, kontrolli ajal müügiosakonna õhutemperatuur = 17Cº. Töötajatele on väljastatud vestid, kuid need ei taga nõutavat kaitset külmaõhu ja tõmbetuule vastu.

Alkoholi müügiosakonna kassapidaja töökoha põranda vaipkate on kulunud, ebatasane, võib põhjustada töötaja kukkumist.

Riietusruumi toolid on amortiseerunud: üks neist on ebatasase istme servaga. Sissejuhatava juhendi punkt 12.1 järgi tuleb kannatanule osutada esmaabi kuni arsti

saabumiseni. Seda peab oskama teha iga töötaja. Kuid esmaabiandja koolituse on saanud ainult üks töötaja, kelle tööaeg on 40 tundi nädalas. Samal ajal on kauplus avatud igapäevaselt. Seega ei ole võimalik töötajatel nõuetekohaselt täita kõnealuse juhendi punkti 12.1.

Põranda pesemismasina laadimiskoht asub töötajate puhkeruumis, kus töötajad ka söövad.

Ühe külmleti klaas on katki: klaasi serv on ebatasane. Kauplusekettide sihtkontrolli II etapp toimus ajavahemikul 24.09 – 10.10, mil tööinspektorid külastasid Rimi Eesti Food AS kaupluseketi Säästumarketi kauplusi Lääne ja Lõuna inspektsiooni tööpiirkondades. Kokku külastati 14 kauplust. Nende 14 külastuse käigus avastati 33 erinevat töökeskkonnaalast rikkumist. Oli kauplusi (4), kus ei avastatud mitte ühtegi rikkumist, kuid oli ka kauplus, kus tööinspektor tuvastas 10 rikkumist. 33-st tuvastatud rikkumisest koostati ettekirjutus 26 kohta, ülejäänud 7 fikseeriti vaid kontrollaktis. Töökeskkonnaalased rikkumised hõlmasid rohkem töökohaga või töövahendiga seonduvaid probleeme, vähem oli rikkumisi, mis hõlmasid esmaabi korraldamist või töötajate juhendamist. Üksikuid rikkumisi leiti ka isikukaitsevahendite väljastamises või kasutamises. Sunniraha hoiatust sel korral tööinspektorid ei rakendanud, väärtegusid ei menetlenud, töövahendite kasutamist ei peatatud. Pikim ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 2 kuud, need nõuavad ventilatsioonisüsteemi rikkumiste kõrvaldamist või riskianalüüsi läbiviimist. Enamikel juhtudel on ettekirjutuse täitmise tähtaeg 1 kuu. Rikkumistena võib nimetada:

Libisemis- või kukkumisohtu tuvastati 7 korral. Rikkumised riskianalüüsis või selle alusel koostatavad tegevuskavas 5 korral Ventilatsioonisüsteemi rikkumised tuvastati 4 korral. Olmeruumide osas tuvastati 4 rikkumist. Valgustust peeti ebapiisavaks 3 korral. Isikukaitsevahendite kasutamisest tingitud rikkumisi (tööandja oli jätnud need

väljastamata või töötajad ei kasutanud neid nõuetekohaselt) tuvastati 2 korral. töökoht ei vastanud ergonoomianõuetele 2 korral. 2 korral puudusid kasutatavatel ohtlikel kemikaalidel ohutuskaardid. Ülejäänud rikkumised esinesid üksikjuhtudena: rikkumised esmaabi korralduses,

töötajate juhendamises, ohumärgistuses või oli tõkestamata töötaja pääs ohualale.


16

Mõne markantsema rikkumisena võiks välja tuua:

Roklaga töötamiseks on töötajaskonna peale väljastatud 1 paar turvajalatseid ja neid ei kasutata.

Taara vastuvõturuumis kastide virnastamisel peavad töötajad liikuma transportööri alt läbi teisele poole taaraautomaati. Transportöörilint hakkab tööle hoiatamata, kui plastpudeleid sisestatakse taara automaati. Transportöörilint on alt poolt kaitsmata.

Taararuumis peavad töötajad pudeleid täis taarakastiga liikuma kummargil taaravastuvõtu transportööri alt läbi, sest kaldtransportöör on madalal.

kassas istuvad töötajad seljaga naaberkassa klientide poole, kes võivad teda nügida või vigastada. Kassatöötaja ei näe oma seljataga toimuvat ning töötajal puudub töökeskkonnas turvatunne.

Võrreldes varasemate taoliste sihtkontrolli tulemustega, on Säästumarketi kauplustes töökeskkonna olukord oluliselt parem kui Maxima või Grossi Toidukaupade kauplustes. Maximaga võrreldes avastati ligi 5 korda vähem rikkumisi ja Grossi Toidukaupadega 2,4 korda vähem rikkumisi. Samas võiks siiski märkida, et ka selles kauplusteketis on töötervishoiu ja tööohutuse korraldamises nö arenguruumi – siiski vaid ühes neljandikus kontrollitud kauplustes rikkumisi ei tuvastatud. Töösuhete valdkonnast

Töösuhete järelevalve eesmärgil külastati 18 Grossi kaubamärgi all tegutsevat kauplust ja AS OG Elektra kontorit. Sügisel septembris ja oktoobris kontrolliti töölepingu seaduse nõuete täitmist 15 Säästumarketi kaupluses Lääne- ja Lõuna-Eestis ning Tallinnas asuvas Rimi Eesti Food AS peakontoris.

Võrreldes 2011.aastal läbi viidud Maxima Eesti OÜ kaupluste kontrollimisega oli AS OG Elektra töösuhete olukord kontrollimise ajal märgatavalt parem. Samas leiti siiski olulisi puhkeaja nõuete rikkumisi.

Säästumarketi kaubamärgi all tegutsevate kaupluse tulemuste põhjal võib töösuhete olukorda hinnata heaks. Üheksas külastatud kaupluses rikkumisi ei avastatud. Ettevõtte töötajad olid töösuhte tingimustest teadlikud ja kontrollitud töölepingud vastasid seaduse nõuetele.

Kuues kontrollitud kaupluses esinesid probleemid tööpäevasisese, igapäevase ja iganädalase puhkeaja võimaldamisega töötajatele. Tööinspektorid avastasid 9 töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist. Neljas külastatud poes oli töötajate töövahetuste vaheline puhkeaeg ainult veidi üle 8 tunni, töölepingu seaduse § 51 esimeses lõikes nõutud 11 asemel. Paaris poes lisandus sellele veel iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmine ehk TLS § 52 rikkumised. See tähendab, et töötajal ei olnud kahte järjestikust vaba päeva ning summeeritud tööajaarvestuse korral oli puhkeaeg mõnes 7-päevases ajavahemikus ka alla 36 tunni.

Põhja inspektsiooni poolt läbiviidud regionaalsed sihtkontrollid:

Töökeskkonna ohuteguri sihtkontroll

Töökeskkonna ohutegurid, mida sihtkontrolli käigus vaadati: valgustatus, masinad ja seadmed, müra, ohtlikud kemikaalid, tolm, raskuste käsitsi teisaldamine, töö kuvariga.


17

Töökeskkonna ohutegurite teema võttis Põhja inspektsioon oma tegevusse kuna Harjumaal ja Tallinnas kontrollitud ettevõtetes on puudusi riskianalüüsis. Samuti ei ole selles osas abinõusid olukorra parandamiseks rakendatud. Põhilisteks probleemideks on olnud mitteküllaldane valgustus, masinad ja seadmed ei vasta paljudel juhtudel ohutusnõuetele, isikukaitsevahendeid ei väljastata või töötajad ei kanna neid, ohtlike kemikaalide kasutamisel puuduvad ohutuskaardid, tolmuses töökeskkonnas ei kanta respiraatoreid, raskuste käsitsi teisaldamise ja töötamisel kuvariga on riskianalüüs tegemata ja abinõud rakendamata. Töökeskkonna ohutegurite sihtkontroll viidi Põhja inspektsioonis läbi ajavahemikul september kuni detsember 2012. Sihtkontroll hõlmas 106 Tallinna ja Harjumaa ettevõtet. Valimist kontrolliti kaks kolmandikku ettevõtetest, vastavalt tootmisettevõtteid 34, hulgimüügiga tegelevaid ettevõtteid 18, toitlustusega seotud ettevõtteid 21. Lisaks ei jäänud kontrollimise alt välja ka kõik muud valdkonnad, aga nende arv oli valimis väike. 50 kontrolli viidi läbi ettevõtetes, kus töötas 10 kuni 50 töötajat. 16 kontrolli suuremates ettevõtetes, kus töötab üle 50 töötaja. Nagu Eesti ettevõtlusmaastikul on ülekaalus väikeettevõtted alla 10 töötajaga nii ka 40 kontrolli toimus nende juures. Hindamiseks valiti järgmised ohutegurid:

Valgustatus, Masinad ja seadmed, Müra, Ohtlikud kemikaalid, Tolm, Raskuste käsitsi teisaldamine, Töö kuvariga.

Lisaks hinnati, kas riskianalüüsis ja tegevuskavas on kõik need ohutegurid olemas ja milliseid tegevusi on tööandja ette näinud nende vähendamiseks. Hinnangulehel olevaid ohutegureid hinnati hinnetega „hea“, „pigem hea“, „halb“, „pigem halb“ ja „pole nõutav“. Sihtkontrolli tulemused:

Ohutegur Hinnang Kokku hea

Kokku halb Hea Pigem

hea Halb Pigem

halb Pole nõutav

Valgustatus 75 26 3 2 0 101 5

Masinad ja seadmed 42 8 15 16 25 50 31 Müra 32 0 1 9 64 32 10 Ohtlikud kemikaalid 42 0 7 6 51 42 6

Tolm 27 0 0 2 77 27 2 Raskuste käsitsi teisaldamine 40 10 15 2 39 50 17 Töö kuvariga 64 8 9 16 9 72 25



hea Halb Pigem

halb Pole nõutav

Valgustatust ei ole tegevuskavas 40 17 3 2 0 57 5

Masinad ja seadmed ei ole tegevuskavas 22 5 12 12 24 27 24 Müra ei ole tegevuskavas 13 0 1 5 63 13 6 Ohtlikud kemikaalid ei ole tegevuskavas 21 0 6 2 50 21 8

Tolm ei ole tegevuskavas 7 0 0 2 75 7 2 Raskuste käsitsi teisaldamine ei ole tegevuskavas 15 5 15 2 38 20 17 Töö kuvariga ei ole tegevuskavas 27 6 8 15 9 33 24


18



hea Halb Pigem

halb Pole nõutav

Valgustatust ei ole riskianalüüsis 27 12 3 2 0 39 5

Masinad ja seadmed ei ole riskianalüüsis 7 4 10 12 25 11 22 Müra ei ole riskianalüüsis 8 0 1 3 61 8 4 Ohtlikud kemikaalid ei ole riskianalüüsis 10 0 6 1 48 10 7

Tolm ei ole riskianalüüsis 3 0 0 2 74 3 2 Raskuste käsitsi teisaldamine ei ole riskianalüüsis 5 4 15 2 38 9 17 Töö kuvariga ei ole riskianalüüsis 13 6 5 12 8 19 17

Sihtkontrolli tulemusena selgus, et 31 kontrollitud ettevõttes leidis inspektor puudusi masinate ja seadmetega. Ohutusjuhendid ei olnud koostatud arvestades seadmete kasutusjuhendeid. Töövahendi seiskamisseadis või hädaseiskamisseadis ei olnud ligipääsetav, seadmete juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste märgistatus ei olnud töötajatele arusaadavas keeles. Töövahendil kaitsepiire või –seadis puudus või eemaldatud, mis välistaks ohtliku kokkupuude töövahendi liikuva osaga. Arvuteid kasutatakse väga laialdaselt, kuid nii töötajad kui tööandjad ei näe antud tegevuse juures ohtusid, kuid 25 kontrollitud ettevõttes tuvastas inspektor puudusi. Puudusid ohutusjuhendid, mis sisaldaksid ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid või infot sundasendi ja –liigutustega seotud ohtude vältimisest. Monotoonse töö puhul ei võimaldatud tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Töö korraldamisel ei arvestatud töötaja iseärasustega. Raskuste käsitsi teisaldamisel oli 17 juhul puudusi. Puudusid meetmed terviseriski vähendamiseks. Ei olnud korraldatud raskuste käsitsi teisaldamise kohta riskianalüüsi. Selle sihtkontrolli käigus leidsid inspektorid 10 ettevõttes, et ei oldud arvestatud töökeskkonna müraga. Müraallikatest ja ohualadest, kus müratase on 85 dB(A) või ületab selle ei olnud märgistatud asjakohaste ohumärgistustega. Tööandjad oli mõnel juhul võimaldanud töötajatele individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, kuid töötajad ei pidanud seda vajalikuks kasutada. Tööandja poolne tegevus - nõuda isikukaitsevahendite kasutamist oli samuti puudulik. Sihtkontrolli käigus leiti 6 ettevõttes ohtlike kemikaalide kasutamisega puudusi. Puudusid kemikaalide ohutuskaardid või ei olnud need eesti keelsed. Isikukaitsevahendite valikul ei olnud järgitud kemikaalide ohutuskaarilt isikukaitsevahendite kasutamist ja abinõude rakendamist. Ohtlike kemikaalide käitlemisel kasutatavad seadmed, nõud ja muud töövahendid ei olnud märgistatud või selgelt eristatavad. Paremad tulemused saadi sihtkontrolli käigus valgustatuse osas. 5 kontrollitud ettevõttes oli probleeme. Esines vähene või liiga tugev valgustatus, valgustuse värelemine, mittesobiv spektridiapasoon. Sihtkontrollist tulenevalt leidsid inspektorid tolmu probleeme ettevõttes 2 juhul. Puudusid juhendmaterjalide olemasolu tolmu kahjulikust mõjust ja selle vältimisest. Rakendatud ühiskaitsevahendid või meetmed ei olnud küllaldased, puudus ventilatsioon või ei olnud küllaldane.


19

Sihtkontrollist saab järeldada, et riskianalüüsis on kõige vähem tähelepanu pööratud masinatest ja seadmetest tulenevatele ohtudele. 22 kontrollitud ettevõtetes oli riskianalüüs seadmete osas koostamata või puudulikult koostatud. Lisaks vajavad riskianalüüsis täiendamist raskuste käsitsi teisaldamine ja töö kuvariga, puudusi leiti kummagi ohuteguri puhul 17 kontrollitud ettevõtetest. Samad ohutegurid on ka tegevuskavas suuremate puudustega. Kui ei ole korralikult koostatud riskianalüüsi, siis ei ole selle kohta ka tegevuskava. Kokkuvõttena saab väita, et Põhja Inspektsioonis läbiviidud ohutegurite sihtkontroll tõi välja puudused just masinate ja seadmete osas. Riskianalüüsi koostamisel tuleb erilisemat tähelepanu pöörata suuremale riskifaktorile - masinale, seadmele. Töökeskkonnas kus töötaja puutub kokku masinate ja seadmetega ollakse tihti väga hooletud. Töid ei tehta pühendumise ja tähelepanelikkusega. Paljud probleemid oleks ettevõtetes olemata, kui töötajad oskaksid arvestada ohtudega, mis neid tööl võivad tabada. Kui riskianalüüs on koostatud töötajate jaoks ja mitte kontrollijate jaoks, siis võime loota, et töötajad kes igapäevaselt oma tööd teevad, tunnevad ka iga töö juures tekkida võivaid ohutegureid ja oskavad hinnata õigesti ohuolukordasid.

Lõuna inspektsiooni poolt läbiviidud sihtkontrollid:

Bioloogilised ohud jäätmekäitluses ja elamuhoolduses Põhjused/ajendid sihtkontrolli läbiviimiseks

Sihtkontrolli teema valik lähtus asjaolust, et bioloogilist riski alahinnatakse tihti nii töötajate kui ka tööandjate poolt. Tööinspektsiooni 2008. aastal läbiviidud üle-eestilise bioloogilise ohuteguri sihtkontrolli käigus selgus, et bioloogilisest ohutegurist tingitud riske ei hinnata sageli adekvaatselt ning ettevõtted riskivad oma töötajate tervisega. Puudulik riskide hindamine oli üks esimesi probleeme, mis 2008 aasta sihtkontrolli käigus tuvastati. Sellest tulenesid ka kõik teised puudused: terviseriski vähendamiseks ei olnud koostatud tegevuskava, töötajaid ei olnud juhendatud õnnetuse korral käituma, ei olnud tagatud vaktsineerimist, puudusid isikukaitsevahendid või neid ei kasutatud jne. Samuti toodi kokkuvõttes välja, et üks probleemseim tegevusvaldkond bioloogilise ohuteguri seisukohast on jäätme- ja heitveekäitlus.

Käesoleva sihtkontrolli käigus kontrolliti ettevõtteid, mille tegevustes esineb kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlus. Samuti kontrolliti ettevõtteid, mis teostavad maastiku hooldust ja osutavad koristusteenust.

Sihtkontrolli läbiviimise aeg ja maht

Sihtkontroll viidi läbi 2012. aasta märtsis ja aprillis 30 ettevõttes, kus kontrolliti valitsuse määruse «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» rakendamist. Joonisel 6 on toodud sihtkontrolli käigus kontrollitud ettevõtete jagunemine haldusjaotuse järgi.


20

Sihtkontrolliga oli hõlmatud erineva suurusega ettevõtteid. Joonisel 7 on toodud sihtkontrolli käigus kontrollitud ettevõtete jagunemine suuruse järgi. Enim, 13 ettevõtet oli 10-29 töötajaga, 1-9 töötajaga ettevõtteid kontrolliti 11 juhul, 100 ja rohkema töötajaga ettevõtteid kotolliti 4 juhul. Sihtkontrolliga hõlmatud töötajate koguarv oli 1066 töötajat.

Joonis 7. Sihtkontrolliga hõlmatud ettevõtted suuruse järgi

Sihtkontrolli läbiviimise üldine kirjeldus

Sihtkontroll viidi läbi selleks kontrolliks koostatud juhendi alusel ja kontrolli käigus täideti ka hinnanguleht. Kontrolliti määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ täitmist ettevõtetes. Inspektorid kontrollisid bioloogilise ohuteguri kajastamist riskianalüüsis, selle vastavust tegelikkusele ning rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks. Samuti hinnati vaktsineerimise tagamist töötajatele, kes oma töös puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga, töötajate juhendamist ja väljaõpet õnnetusohu korral käitumiseks, tööhügieeni ning isikukaitsevahendite olemasolu ja kasutamist. Sihtkontrolli tulemused

Kõik töötervishoiu ja -ohutuse nõuded olid täidetud vaid kolmes ettevõttes. Seevastu 27-s ettevõttes tuvastati kokku 119 rikkumist ja koostati 114 ettekirjutust. Suulisi soovitusi jagati ettevõtetes 83 korral. Tabelis 1 on toodud kõik kontrollimisel antud hinnangud kontrollitavate valdkondade lõikes.

Tabel 1. Hinnangulehtede tulemused



hea Halb Pigem

halb Pole

nõutav Riskianalüüs

BO käsitlus riskianalüüsis 10 6 8 6 0 16 14 tegevuskava ja ennetusabinõud 9 6 11 4 0 15 15

Joonis 6. Sihtkontrolliga hõlmatud ettevõtete arv maakondade lõikes


21

Terviseriski vähendamine ja tervisekontroll

ohualad on märgistatud 16 0 14 0 0 16 14 tööprotsessi korraldus 12 10 0 0 8 22 0 vaktsineerimise võimalus 13 3 6 4 4 16 10 arvestus 3 ohurühma BO 5 4 9 1 11 9 10 töötajate tervisekontroll 17 0 13 0 0 17 13

Tööhügieen

töökeskkonnas söömine-joomine keelatud 20 8 0 2 0 28 2 tööriietus ja isikukaitsevahendid 20 8 1 1 0 28 2 pesemisruumid ja nahapuhastusvahendid 19 8 0 3 0 27 3 tööriietuse puhastamine 23 3 2 2 0 26 4 isikukaitsevahendite hooldus 21 4 1 4 0 25 5

Töötajate väljaõpe

koostatud juhised BO käitlemiseks 12 3 9 6 0 15 15 töötajate juhendamine 13 5 5 7 0 18 12 isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe 15 7 4 4 22 8 tegevuskava õnnetusohu korral 16 0 14 0 0 16 14

Põhilised probleemid sihtkontrolliga hõlmatud töökohtades olid järgmised:

riskianalüüsis ei ole hinnatud riske töödel, kus esineb BO-ga kokkupuute oht. Samuti ei ole hinnatud nakatumisohu laadi, suurust ja kestust (47% kontrollitud ettevõtetest);

peale ohutegurite väljaselgitamist ja riskide hindamist ei ole koostatud tegevuskava ja rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks (50% kontrollitud ettevõtetest);

ei ole koostatud juhendeid BO käitlemiseks (50% kontrollitud ettevõtetest);

BO-ga kokkupuutuvad töötajad ei ole saanud asjakohast väljaõpet (40% kontrollitud ettevõtetest;

ettevõtetes puudub kirjalik tegevuskava, kuidas toimida õnnetusohu korral (47% kontrollitud ettevõtetest);

BO-st mõjutatud tööpiirkonnad on märgistamata (47% kontrollitud ettevõtetest);

töötajate tervisekontroll on korraldamata (43% kontrollitud ettevõtetest). Ühtegi puudust ei esinenud kontrollitud ettevõtetes tööprotsessi korralduse ja nakkusohtlike materjalide käitlemisega, et välistada töötaja kokkupuude BO-ga. Avastatud puuduste arv ettevõtte suuruse järgi.

Sihtkontrolli tulemusel selgus, et avastatud puuduste arvul ja ettevõtte suurusel on selge seos. Mida väiksem on ettevõte, seda rohkem on seal probleeme. Tabelis 2 on esitatud kõik avastatud puudused vastavalt ettevõtte suurusele.

Tabel 2. Avastatud puudused ettevõtte suuruse järgi

Ohutegur 1-9 töötajat

10-29 töötajat

30-49 töötajat

50-99 töötajat

100 ja rohkem töötajat

Riskianalüüs

BO käsitlus riskianalüüsis 7 6 1 0 0 tegevuskava ja ennetusabinõud 9 5 1 0 0 Terviseriski vähendamine ja tervisekontroll

ohualad on märgistatud 4 8 1 1 0 tööprotsessi korraldus 0 0 0 0 0 vaktsineerimise võimalus 5 4 1 0 0


22

arvestus 3 ohurühma BO 4 5 1 0 0 töötajate tervisekontroll 11 1 0 1 0

Tööhügieen

töökeskkonnas söömine-joomine keelatud 0 2 0 0 0 tööriietus ja isikukaitsevahendid 2 0 0 0 0 pesemisruumid ja nahapuhastusvahendid 0 1 1 1 0 tööriietuse puhastamine 3 1 0 0 0 isikukaitsevahendite hooldus 3 0 1 1 0

Töötajate väljaõpe

koostatud juhised BO käitlemiseks 9 6 0 0 0 töötajate juhendamine 7 5 0 0 0 isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe 5 2 0 1 0 tegevuskava õnnetusohu korral 7 6 1 0 0

Selgus, et väiksemates ettevõtetes (1-29 töötajat) on probleemid suuremad. Probleemideks on puudulikud riskianalüüsid, tegevuskava puudumine, töötajatele tervisekontrolli mittekorraldamine ja juhendamata töötajad BO käitlemiseks. Seevastu suurematees ettevõtetes (50 ja rohkem töötajat) probleemid peaaegu puuduvad. Joonisel 8 on esitatud tabeli 2 andmed graafiliselt nelja ohuteguri grupi lõikes.

Järeldused

Sihtkontrolli tulemused kinnitasid, et jäätme- ja heitveekäitluses on jätkuvalt probleemiks riskide hindamine. Sarnaselt 2008. aastal läbiviidud sihtkontrollile selgus ka seekord, et bioloogilisest ohutegurist tingitud riske alahinnatakse sageli nii töötajate kui ka tööandjate poolt. Puuduliku riskihindamise tagajärjeks on ka tegevuskava puudumine terviseriski vähendamiseks, töötajate puudulik juhendamine ja tervisekontroll.

Vaatamata puudustele riskide hindamisel on ettevõtetes võetud tarvitusele tööhügieeni abinõud võimaliku nakatumise vältimiseks. Töötajatele on väljastatud asjakohased tööriided ja isikukaitsevahendid, mida puhastatakse ja kontrollitakse regulaarselt. Samuti on töötajatele võimaldatud olmeruumid pesemiseks, puhkamiseks ja einestamiseks.

Positiivsena saab välja tuua seda, et leidus kolm ettevõtet, kellel olid täidetud kõik töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded.

Joonis 8. Avastatud puuduste arv ettevõtte suuruse järgi


23

Ettepanekud

Töökeskkonna üldise kontrollimise käigus tuleks senisest enam pöörata tähelepanu töökohtadele, kus esinevad bioloogilised ohutegurid ja seda eelkõige väiksema töötajate arvuga ettevõtetes. Jälgida tuleks:

kas riskianalüüsis on hinnatud riske töödel, kus esineb bioloogilise ohuteguriga kokkupuute oht;

kas on koostatud tegevuskava ja rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks bioloogilise ohuteguriga kokkupuutuvatel töödel;

kas bioloogilise ohuteguriga kokkupuutuvad töötajad on saanud asjakohast väljaõpet; kas neile töötajatele, kes puutuvad oma töös kokku bioloogilise ohuteguriga, mille puhul

haiguse kulg on märkamatu ja seda saab avastada töötervishoiuarsti läbivaatusega, on korraldatud tervisekontroll.

Ergonoomia õmblusettevõtetes

Põhjused/ajendid sihtkontrolli läbiviimiseks

Sihtkontrolli teema valik lähtus asjaolust, et füsioloogilist ohutegurit alahinnatakse õmblusettevõtetes tihti nii töötajate kui ka tööandjate poolt. Õmblejatel on üle poole oma tööajast töötades pidev sundasend ja sundliigutused. Ainukesteks terviseprobleemide vältimiseks või vähendamiseks on enamasti ette nähtud puhkepausid ja võimlemine. Viimase kolme aasta jooksul (2009-2012) on Eestis diagnoositud 43-62 aastastel õmblejatel 16 kutsehaigust. Enim kutsehaigusi on diagnoositud põhja piirkonnas ja lõunas (6), seejärel Ida (2) ja Lääne piirkonnas (1). Põhilisteks ohuteguriteks kutsehaigestumise välja kujunemisel on koormus, sundasendid kätele, õlavöötmele, korduvad ühetaolised liigutused sõrmedele, kätele, kaelale, seljale. Enim diagnoositud terviseprobleemideks on luu- ja lihaskonna vaevused ning karpaalkanali sündroom.

Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega.

Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt puudumist ja nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks – tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Mistõttu on oluline pidevalt jälgida, et töötajad kasutavad töötades ergonoomilisi töövõtteid ning vajadusel viia läbi sellealaseid juhendamisi.

Sihtkontrolli läbiviimise aeg ja maht

Sihtkontroll viidi läbi 2012. aasta oktoobrikuus. Kuus Lõuna inspektsiooni inspektorit kontrollisid 25-s ettevõttes peamiselt „Töötervishoiu ja tööohutuse seadust“ ja sellest tulenevaid alamakte. Joonisel 9 on toodud sihtkontrolli käigus kontrollitud ettevõtete jagunemine haldusjaotuse järgi.


24

Sihtkontrolliga oli hõlmatud erineva suurusega ettevõtteid. Enim, 10 ettevõtet oli 10-49 töötajaga. 50-… töötajaga ettevõtteid kontrolliti 8 juhul. 1-9 töötajaga ettevõtteid kontrolliti 7 juhul. Sihtkontrolliga hõlmatud töötajate koguarv oli 1125 töötajat. Sihtkontrolli läbiviimise üldine kirjeldus

Sihtkontroll viidi läbi selle kontrolli jaoks koostatud juhendi alusel ja kontrolli käigus täideti ka

hinnanguleht. Inspektorid kontrollisid füsioloogilise ohuteguri kajastamist riskianalüüsis, selle

vastavust tegelikkusele ning rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks või vältimiseks.

Samuti hinnati tööruumis sisekliimat (temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus), töötajate

juhendamist ja väljaõpet, sundliigutusi, tööruumis olevaid liikumisteid, valgustuse piisavust,

töötajate tervisekontrolli suunamist ning puhkeruumi olemasolu.

Sihtkontrolli tulemused

Kõik töötervishoiu ja -ohutuse nõuded olid täidetud vaid viies ettevõttes. Seevastu 20-s ettevõttes

tuvastati kokku 46 rikkumist ja koostati 43 ettekirjutust. Suulisi soovitusi jagati ettevõtetes 69

korral. Sunniraha rakendamise hoiatusi tehti 3 korral.

Tabelis 3 on toodud kõik kontrollimisel antud hinnangud kontrollitavate valdkondade lõikes. Tabel 3. Hinnangulehtede tulemused



hea Halb Pigem

halb Pole

nõutav Sisekliima 25 0 0 0 0 25 0

Liikumisteed 6 3 2 0 0 9 2 Valgustus 25 0 0 0 0 0 0 Sundliigutused 5 5 5 9 0 10 14

Töötajate tervisekontroll 13 2 7 2 0 15 9 Töötajate väljaõppe kord 17 1 6 4 0 18 10 Puhkeruum 19 5 0 0 0 25 0

Joonis 9. Sihtkontrolliga hõlmatud ettevõtete arv maakondade lõikes


25

Tööandja on riskianalüüsis hinnanud õmblejate terviseriski 22 juhul, 3 tööandjat on selle jätnud hindamata. Tabelist on näha, et tööandjad olid terviseriske sundasendis töötamisel hinnanud erinevate hinnetega. Enim hinnati sundasendis töötamist hindega 2 ja kõige vähem hindega 4.


Maatriks Tööandjate arv

Briti Standard 8800 11 Skaala 0-4 2 Skaala 1-4 3 5. astmeline skaala 2

Skaala 1-3 1

Tabelist 4 nähtub, et tööandjad kasutasid õmblejate sundasendis töötamisel 5 erinevat riskimaatriksit. Enim kasutati riskide hindamiseks Briti Standardit 8800.

Avastatud puuduste arv ettevõtte suuruse järgi

Sihtkontrolli tulemusel selgus, et avastatud puuduste arvul ja ettevõtte suurusel on seos. Mida väiksem on ettevõte, seda vähem esineb probleeme. Tabelis 5 on esitatud nimetatud ohutegurite kohta avastatud puudused vastavalt ettevõtte suurusele.

Tabel 5. Avastatud puudused vastavalt ettevõtte suurusele

Ohutegur 1-9 töötajat 10-49 töötajat 50-… töötajat

Sisekliima 0 1 2 Liikumisteed 1 1 1 Valgustus 0 1 1 Sundliigutused 1 2 2 Töötajate tervisekontroll 2 1 2 Töötajate väljaõppe kord 1 0 0 Puhkeruum 0 0 0

KOKKU RIKKUMISI 5 6 8

Lisaks tabelis 5 esitatud ohuteguritele leidsid inspektorid ka muid rikkumisi: riskianalüüsi puudulikkus, kukkumisoht trepil, puudub riskianalüüsi põhjal koostatud tegevuskava, ei ole määratud töökeskkonnaspetsialisti, ohutusjuhendid puuduvad või on puudulikud ning tööohutusalane juhendamine on tegemata. Järeldused

Sihtkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et ettevõtete rikkumised vastavalt ohutegurile on sarnased. Põhilisteks puudusteks olid tegevuskava puudumine, riskianalüüsi puudulikkus, töötajate ebaergonoomiline tööasend, sisekliima probleemid (külm töökeskkond, õhuvahetuse puudumine), valgustus puudulik, töökeskkonnaspetsialisti puudumine.

Positiivsena saab välja tuua seda, et leidus kaks ettevõtet töötajate arvuga 50-…, kellel olid täidetud kõik töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded.

Õmblusettevõtete sihtkontroll oli kasulik, kuna õmblejad töötavad üle poole oma tööajast sundasendis ja sundliigutusi tehes. Inspektorid jagasid külastuse käigus ka suulisi soovitusi, kuidas ohutegureid paremini kontrolli all hoida. Soovitused

Töökeskkonna üldise kontrollimise käigus tuleks senisest enam pöörata tähelepanu töökohtadele,

kus esinevad füsioloogilised ohutegurid suurema töötajate arvuga ettevõtetes.


26

Jälgida tuleks:

Kas riskianalüüsis on hinnatud riske töödel, kus esineb sundasendit. Kas risk on hinnatud objektiivselt või alahinnatud.

Kas on koostatud tegevuskava ja rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks füsioloogilise ohuteguriga kokkupuutuvatel töödel.

Kas töötajaid on juhendatud ergonoomiliste töövõtete osas.

Kas jälgitakse töötervishoiuarsti ettepanekuid ja soovitusi.

Kas on olemas vastava ametikoha ohutusjuhendid töötajatele ja kasutatavatele seadmetele (õmblusmasinatele.

Tööandja poolt tegevuskava koostamine ja abinõude rakendamine tööõnnetuste

riskide maandamiseks

Tööl aset leidnud õnnetusjuhtumite ja õnnetusolukordade uurimine on üks Tööinspektsiooni olulisi töölõike. Uurimine võimaldab ennetada vigastusi ja annab uut teavet võimalike ohuolukordade kohta. Uurimismaterjalid võivad saada konkreetsete meetmete aluseks nii üksikjuhtumi korral kui ka laiemalt. Selleks plaanisime kohaliku sihtkontrolli teemaks: „ Tööandja poolt tegevuskava koostamine ja abinõude rakendamine tööõnnetuste riskide maandamisel”. Sihtkontrolli eesmärgiks oli teada saada, kuidas tööandjad on kavandanud ja asunud täitma meetmeid sarnaste tööõnnetuste kordumise vältimiseks. Samuti kas on kavandatud ja rakendatud meetmed sarnaste tööõnnetuste vältimiseks kogu ettevõttes. Ajendas teada saamine, kas tööandja on läbi viinud sündmuskoha vaatluse ja vormistanud tööõnnetuse uurimistoimiku. Lõuna inspektsiooni hallatavas 6 maakonnas oli aastatel 2008 – 2011 registreeritud 522 tööõnnetust, neist surmaga lõppenud 2 ja raske tervisekahjustusega 72 juhtumist. Sihtkontrolliga olid haaratud enamus tegevusvaldkondi ja ettevõtteid, kus toimub rohkem tööõnnetusi.

Tabel 6. Ettevõtete ja juhtumite arv tegevusvaldkondade lõikes

Tegevusvaldkond Ettevõtete

arv Tööõnnetuste

arv Ei ole

TÕ Kergeid raskeid

surmaga lõppenud

Põllumajandus 2 21 2 17 2

Toiduainete-tööstus 2 8

7 1

Tekstiil 1 14 7 6 1

Puidutööstus 13 107 1 82 24

Paberitööstus/ trükitööstus

2 23

20 3

Kemikaal 3 44

41 3

Metall 5 82

68 13 1

Mööblitööstus 7 64

50 14

Soojamajandus 1 3

3

Veemajandus 1 20

17 3

Kaubandus 1 5

5

Autotransport 2 17 3 7 6 1


27

Postisideteenus 1 48

48

Vaimu- ja psüh. puudega

1 6

5 1

Lavakunst 1 60

60

KÕIK KOKKU 43 522 73 2

Sihtkontroll viidi läbi 01.02.2012 kuni 30.04.2012.a 43 ettevõttes. Kontrolliga olid haaratud kuni 20 töötajaga 9 ettevõtet, 21-50 töötaja 9 ettevõtet ning üle 50 töötajaga 25 ettevõtet. Kohalik sihtkontroll viidi läbi selleks kontrolliks koostatud juhendi alusel. Ettevõtte külastuse kohta koostati kontrollakt ja täideti hinnanguleht. Hinnangulehes hinnati, kas tööandja on vormistanud tööõnnetuse uurimistoimiku, kas ettevõttes on läbiviidud asjakohane sündmuskoha vaatlus, kas on võetud asjaosalistelt seletuskirjad, kas sarnased töövahendid ja töökohad on peale tööõnnetust kogu ettevõttes vastavusse viidud, Samuti hinnati, kas töötervishoiu- ja tööohutusalane täiendjuhendamine on läbiviidud ning kas Tööinspektsiooni poolt nii ettekirjutuses kui uurimiskokkuvõttes esitatud meetmed on rakendatud. SIHTKONTROLLI käigus koostati 43 hinnangulehte:


Hinnatud valdkond Tegur

puudub Hea

Pigem hea

Pigem halb

Halb

1. Kas TA on vormistanud TÕ uurimisetoimiku X 11 10 12 10

2.Kas on läbi viidud asjakohane sündmuskoha vaatlus? X 13 X 10 20

3. Kas on võetud asjaosaliste seletuskirjad X 24 10 6 3

4.Kas sarnased töövahendid on peale TÕ kogu ettevõttes vastavusse viidud?

7 29 X 4 3

5. Kas sarnased töökohad on peale TÕ kogu ettevõttes vastavusse viidud?

12 29 X 1 1

6. Kas töötervishoiu- ja tööohutusalane täiendjuhendamine on läbiviidud?

X 22 8 6 7

7. Kas TI poolt nii ettekirjutuses kui uurimiskokkuvõttes esitatud meetmed on rakendatud

14 21 X X 8

Peab nentima, et tööõnnetuste uurimistoimikute vormistamisega ei ole sugugi hea tulemus. 43 ettevõttest 10 oli vormistamata uurimistoimikud ja 12 uurimistoimikust puudusid kas tunnistajate seletuskirjad või sündmuskoha vaatlusskeem/plaan. Nii mõnigi tööandja sai inspektoritelt teada, mida peab just uurimistoimik sisaldama. Asjakohane sündmuskoha vaatlus oli tegemata 20 ettevõttes. Pigem halvaks hindasid inspektorid sellist sündmuskoha plaani/skeemi, kus oli märkimata kannatanu asukoht (10 ettevõtet). Järeldada saab seda, et sündmuskoha asjakohast vaatlust tööandja poolt praktiliselt ei tehta, sest 69% ettevõtetest ei vii läbi sündmuskoha vaatlust. Asjaosaliste seletuskirjad puudusid 3 ettevõttes ning tunnistajate seletuskirjad 6 ettevõttes. Kas siit saab järeldada, et uurimistoiminguid ei viida korrektselt läbi. Ülesandeks oli vaadata, kas sarnased töövahendid on peale tööõnnetust kogu ettevõttes vastavusse viidud. Kahjuks 3 ettevõttes ei olnud kõik sarnased töövahendid vastavusse viidud ka peale tööõnnetust. 4 ettevõttes oli töövahend, millega toimus tööõnnetus küll vastavusse viidud, kuid ülejäänud töövahendid ei olnud vastavusse viidud. Sarnased töövahendid olid peale


28

tööõnnetuse toimumist kogu ettevõttes õnnetuse ärahoidmiseks vastavusse viidud 29 ettevõttes (67 %). Samuti vaatlesime, kuidas on sarnased töökohad peale tööõnnetust kogu ettevõttes vastavusse viidud. Siit võib julgelt järeldada, et enamus töökohti oli kogu ettevõttes vastavusse viidud. Halvana hinnati vaid ühte ettevõtet, ühes ettevõttes oli ainult see töökoht viidud vastavusse, kus oli toimunud tööõnnetus, ülejäänud töökohad olid vastavusse viimata. Kui on toimunud tööõnnetus on tööandjal kohustus viia läbi töötervishoiu- ja tööohutusalane täiendjuhendamine. Samas on vaja vahel täpsustada või täiendada ohutusjuhendi sisu. Täiendjuhendamine läbi viimata, ohutusjuhendi või juhendmaterjali sisu täpsustamata/ täiendamata oli halb olukord 7 ettevõttes ja 6 pigem halb. Hästi korraldatud täiendjuhendamine, ohutusjuhendite ja juhendmaterjalide sisus täiendatud 22 ettevõttes. Tööinspektsiooni poolt nii ettekirjutuses kui uurimiskokkuvõttes esitatud meetmed olid rakendatud 21 ettevõttes ning rakendamata 8 ettevõttes. Järelduseks, et 8 ettevõtet ei täida tööinspektori korraldust ning seoses eeltooduga viidi läbi üks väärteomenetlus ühe ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti suhtes.

Tabel 8. Kontrolli tulemused

Puudusteta ettevõtete arv 6 Soovituste arv 121 Rikkumiste arv kontrollaktis 141

Rikkumiste arv ettekirjutuses 112

Töövahendi kasutamise keelustamine 10

Sunniraha hoiatuste arv 11

Sunniraha hoiatuste summa 2 950.-

Väärteomenetlus 1

Väärteomenetluse summa 12.78

Järeldused:

Kokkuvõtteks võib järeldada, et Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teavitamise ja uurimise korra määrust täidetakse Lõuna inspektsiooni haldusala tööandjate poolt halvasti. Sihtkontrolli tulemustest lähtuvalt on näha, et ei rakendata küllaldaselt meetmeid sarnaste tööõnnetuste kordumise vältimiseks. Kontrolli tulemusena võib väita, et sihtkontroll oli igati õigustatud. Kohati jääb mulje, et tööandjad suhtuvad tööinspektori poolt koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes toodud meetmetesse liiga kergekäeliselt. Sama kontrolli tuleks järgmisel aastal jätkata, sest tööõnnetuste arv on riigis tervikuna kasvanud võrreldes eelmiste aastatega.

Ida inspektsiooni poolt läbiviidud sihtkontrollid:

Tõsteseadmete ohutuse sihtkontroll

Sihtkontroll viidi läbi Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtetes 2012.aasta jooksul. Sihtkontrolli käigus külastati 23 ettevõtet, neist 13 tegelevad metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmise või mehaanilise metalltöötlusega. Teiste ettevõtete tegevusalad olid erinevad: ehitus, põlevkivi


29

kaevandamine, turba tootmine, tsemendi ja betoonist ehitustoodete tootmine, nahktoodete tootmine ja muud.

Kontrollimisega hõlmati 758 töötajat (331 töötajat töötas metallkonstruktsioonide tootmisel ja metallitöötluses ning 457 muude tegevusalade ettevõtetes). Kokku kontrolliti 147 tõstevahendit.

Kontrolli käigus keelati 35 tõstevahendi kasutamine kuni rikkumiste kõrvaldamiseni, neist 32 metalltöötlemisega seotud ettevõtetes.

Tuvastati 139 rikkumist, mida võib jaotada kolme gruppi:

1) puudutavad tõstevahendi korrasolekut, 43% rikkumistest:

ei tööta lõpplüliti, tõstekonksu lukusti on eemaldatud või katki, on rikutud elektriohutuse nõudeid, juhi iste või kabiini klaas on katki vms;

2) puudutavad tõstetööde korraldamist , 36% rikkumistest:

isikukaitsevahendid töötajatele on väljastamata või kasutamiskõlbmatud, tõstevahendite kontrolli ei toimu, on korraldamata töötajate väljaõpe ja juhendamine, töötajal puudub liikumisvabadus või esineb kukkumisoht, ohumärgid tõstevahendi töötsoonis puuduvad.

3) puudutavad tõsteabivahendite kasutamist, 21% rikkumistest:

tõsteketi konksulukusti on eemaldatud või katki, trossi kiud on purunenud, linttropil esinevad vigastatud kohad, tõsteabivahendeid ei hoita nõuetekohaselt.

Tööinspektorite nõuded esitati tööandjatele ettekirjutustena, paraku sai iga kontrollitud tööandja ettekirjutuse. 10 rikkumise kõrvaldamine oli tagatud sunniraha rakendamise hoiatusega üldsummas 2300 eurot. Läbi viidi 2 väärteomenetlust, mille trahvide summad olid vastavalt 60 ja 100 eurot. Ettekirjutustes esitatud nõuded on tööandjate poolt tähtaegselt täidetud.

Füsioloogilised ohutegurid ja tervisekontrollide korraldamine ettevõttes

Põhjused sihtkontrolli läbiviimiseks- Teist aastat järjest viidi Ida inspektsioonis läbi kohalik sihtkontroll teemal „Füsioloogilised ohutegurid ja tervise kontroll“. Teema valik on seotud sellega, et peamise põhjusena kutsehaigestumisel diagnoositakse ülekoormushaigus.

Sihtkontrolli läbiviimine - Ettevõtete valiku aluseks kasutati laekunud infot probleemide kohta ettevõtetes ning olemasolevat infot ettevõttes teostatud kontrollide kohta. Peamiselt külastati ettevõtteid, kus esines suurel määral raskuste käsitsi teisaldamist, sundasendeid põhjustavaid tööasendeid, korduvate liigutustega teostatavaid tööoperatsioone.

Valik ettevõtete suuruse järgi: alla 10 töötaja– 1 ettevõte; 23 – 40 töötajat- 6 ettevõtet; 41-65 töötajat– 4 ettevõtet; 66 – 80 töötajat- 3 ettevõtet; üle 150 töötaja– 1 ettevõte.


30

Valik tegevusalade järgi, millega ettevõte tegeleb: 5 ettevõtet toiduainete käitlemisega; 3 ettevõtet puidutöötlemisega; 2 ettevõtet metallkonstruktsioonide ja masinate tootmisega; 1 ettevõte elektri ja sidevõrkude ehitusega; 1 ettevõte õmblusega; 1 ettevõte tekstiilkiudude tootmisega; 1 ettevõte sorteeritud materjali taaskasutusse võtmisega; 1 ettevõte elektriseadmete ehitusega. Külastusega hõlmati kokku 15 ettevõtet.

Sihtkontrolli läbiviimiseks kasutati eelmisel aastal koostatud küsimustikku, mis koosnes seitsmes alajaotuses kokku 30 küsimusest. Hinnangulehte ei koostatud.

Sihtkontrolli tulemused - Kokku tuvastati 67 rikkumist. 12 ettevõttele esitati ettekirjutus. Põhiliste rikkumistena tuvastati:

hindamata raskuste käsitsi teisaldamisest tulenev terviserisk - 7 ettevõttes;

ei ole korraldatud tervisekontrolli läbiviimist - 5 ettevõttes;

tegevuskava riskide maandamiseks ei tulenenud riskianalüüsist ning esines rikkumisi tööohutusalaste juhendamiste registreerimisel - 4 ettevõttes;

esines puudusi ohumärgistuse kasutamisel, töökohtades kohtventilatsiooni kasutamisel, töökohtade ergonoomilisel kujundamisel, puhkeruumide kujundamisel ja sisustamisel ning abinõudena oli märgitud minipauside pidamist ja puhkepause, kuid puudusid konkreetsed juhised nende sageduse ja kestuse kohta - 2 ettevõttes;

Ühes ettevõttes tuvastati alahinnatud ohuteguritega riskianalüüs (näiteks müra hinnatud üheksapallise hinnanguskaala alusel hindega 3, müra tase aga töökohtadel kohati kuni 97dBa) ning ühes ettevõttes ei osanud töötajad midagi öelda riskianalüüsi kohta ja puudusid ka andmed selle tutvustamise kohta töötajatele.

Mitme ettevõtte tegevuskavas ei olnud kajastatud tervisekontrollide korraldamine, kuid neid teostati. Esines probleeme töötervishoiuarstide poolt kehtestatud järgmise tervisekontrolli korraldamise tähtajast kinnipidamisega. Tervisekontrolli suunamisel esines probleeme töötervishoiuarstile esitatavate dokumentide osas: nii esitati küll alati riskianalüüs, kuid eelmiste tervisekontrollide otsuseid alati ei esitatud. Kuna töötervishoiuarstide antud enamus soovitused on suunatud lõõgastusharjutustele, siis on mitmed tööandjad jätnud tähelepanuta töökorralduslikud meetmed: üle 5 kg raskuste käsitsi teisaldamine, korduvate liigutuste puhul harjutused kätele, puhkepauside pidamine, lõõgastusharjutuste tegemine puhkepauside ajal.

Järeldused

Sihtkontrollide põhjal järeldub, et ettevõtetes tuvastatud rikkumised on sarnased. Teema vajab pidevat tähelepanukeskmes hoidmist. Samas on töötajate teadlikkus ohutegurite kahjulikust mõjust madal ja töötajad ei seosta oma terviseprobleeme tööasenditest ja töö korraldamisest tulenevate riskidega.

Puidutöötlemisettevõtetele ja puittoodete valmistamisega tegelevatele ettevõtetele on omane korduvate liigutuste tegemine tööoperatsioonide teostamisel ja pooltoodete käsitsi teisaldamisel. Esines puudusi töökoha kujundamisel ja võimaluste leidmisel väiksemate vahemaade läbimiseks pooltoodete vaheladustamisel. Külastatud puidutöötlemise ja puittoodete ettevõtetes leidsid vähesel määral kasutamist tööplatvormid, mis aitasid vähendada töötajate sügavaid keha kaldeid ette pooltoodete sorteerimisel, pakkimisel ja töötlemisel.


31

Tootmisruumides liikumisel juhiti tööandja tähelepanu töötoolide ebaratsionaalsele kasutamisele. Olemasolev seljatugi oli reguleeritav, aga oma ettenähtud otstarvet ta ei täitnud, sest töötajad istuvad seljatoest eemal. Istuva asendi korral, väikeste detailide kokkupanekul esines pea tugevat kallutamist ettepoole, silmade pinget – töötajatel puudus teave abinõude kohta terviseriski vähendamiseks.

Külastuste käigus jagati soovitusi töötajate teadlikkuse tõstmiseks ja vajaliku teabematerjali leidmiseks (TI kodulehekülje rubriigid). Peale kontrolli on paljud tööandjad parandanud töötajate töö- ja olmetingimusi.

Töövahendite ohutuse sihtkontroll

Kohaliku sihtkontrolli käigus kontrollisid inspektorid 34 ettevõtet järgmistes tegevusalades:

Tegevusala Kokku

16- saematerjali, puitehitiste, puittoodete ,uste, akende ja 31 - mööbli ja mööbliosade tootmine 13

25-metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 6

45-Mootorsõidukite hooldus ja remont 5

14- rõivaste tootmine 4

10-leiva- ja saiatootmine,11-õlletootmine 3

Muud tegevusalad 3

Kokku 34

Kontrolliga hõlmati kokku 972 töötajat.

Tegevusala Kontrollitud ettevõtete

arv

Kontrolliga hõlmatud

töötajate arv

16- saematerjali, puitehitiste, puittoodete ,uste, akende ja 31 - mööbli ja mööbliosade tootmine

13 260

25-metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 6 434

45-Mootorsõidukite hooldus ja remont 5 61

14- rõivaste tootmine 4 125

10-leiva- ja saiatootmine,11-õlletootmine 3 60

Muud tegevusalad 3 32

Kokku 34 972

Puuduseid avastati kokku 171. Puuduste jagunemine on üsna laiaulatuslik ja puuduste analüüsimiseks tuli neid jaotada gruppidesse:

töövahendi korrasolek töökorralduslikud puudused töötajate väljaõpe ja juhendamine sisekliima

Jagunemine natuke erineb ettevõtete tegevusalade lõikes, kuid suurem osa neist on siiski seotud töövahendite rikkega või mittekorrasolekuga (1/3). Suurimaid puudusi avastati metalltöötlemises 47%. Tuvastati hulgaliselt töökorralduslikke puudusi (enam, kui 30%).


32

Keelati 31 töövahendi kasutamine rikkumiste kõrvaldamiseni, neist 10 puidutöötlemise ettevõtetes ja 12 metallitöötlemise ettevõtetes. Sihtkontrolli käigus leidus vaid kaks ettevõtet kus puudusi ei tuvastatud.

28 tööandjale esitati ettekirjutus, viie ettevõtte kontrollimise tulemused vormistatud aktiga. 8 rikkumise kõrvaldamine tagati sunniraha rakendamise hoiatusega, üldsummas 1900 eurot. Inspektorid rakendasid 4 väärteomenetlust, trahvide üldsumma moodustas 304 eurot.

Tabel 9. Töövahendite ohutuse sihtkontrolli tulemused

Tööandja tegevusala:

Saem

ater

jali,

pu

iteh

itis

te,

pu

itto

od

ete,

ust

e, a

ken

de

ja m

öö

bli

ja m

öö

blio

sad

e to

otm

ine

Met

allk

on

stru

ktsi

oo

nid

e ja

nen

de

osa

de

too

tmin

e

Mo

oto

rsõ

idu

kite

ho

old

us

ja r

emo

nt

Rõ

ivas

te t

oo

tmin

e

Leiv

a- ja

sai

ato

otm

ine,

õlle

too

tmin

e

Mu

ud

teg

evu

sala

d

Ko

kku

Kontrollitud ettevõtete arv: 13 6 5 4 3 3 34

Kontrolliga hõlmatud töötajate arv: 260 434 61 125 60 32 972

Avastatud puuduseid tegevusalade lõikes:

Töötamiskohad, trepid, platvormid: 3 4 2 0 1 1 11

Ohtlik kokkupuude liikuva osaga: 6 2 3 2 1 2 16

Purunevate osade, jäätmete jm eemalepaiskumise oht: 4 3 2 2 0 1 12

Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised: 4 3 2 0 0 1 10

Kuuma osaga kokkupuuteoht: 0 0 0 0 1 0 1

Elektrilöögioht: 2 3 1 1 1 0 8

Kontroll enne kasutuselevõttu ja perioodiline kontroll: 7 5 4 3 1 3 23

Töövahendi kasutamine: 3 1 1 2 1 0 8

Müra: 0 0 3 1 1 0 5

Kohtvibratsioon: 0 0 3 1 0 2 6

Isikukaitsevahendite võimaldamine ja kasutamine: 7 3 3 0 1 2 16

Ohumärgistus: 8 3 4 1 2 1 19

Valgustus, kohtvalgustus: 2 3 1 1 1 1 9

Töövahendite ohutusjuhendid: 5 0 4 2 1 1 13

Töötajate väljaõpe ja juhendamine: 5 2 4 1 1 1 14

Kokku: 56 32 37 17 13 16 171

Sihtkontrolli tulemused kokku:

Puudusteta ettevõtteid: 1 0 0 0 1 0 2

Suulisi soovitusi: 37 15 11 13 1 4 81

Rikkumisi kontrollaktis: 63 58 43 25 18 19 226

neist ettekirjutuses: 56 55 46 25 17 17 216

Sunnirahasid: 1 2 1 2 1 1 8

Töövahendi kasutamise keelamisi: 10 12 4 2 1 2 31

Väärteomenetlus 1 3 0 0 0 0 4


33

Töövahendi korrasolek

35%

Siseklima 9%

Töö-korralduslikud

puudused35%

Töötajate väljaõpe ja

juhendamine21%

Rikkumiste jagumine gruppidessekokku

Joonis 10. Rikkumiste jagunemine gruppidesse

Lääne inspektsiooni poolt läbiviidud sihtkontrollid:

Tõstetööde ohutuse sihtkontroll

Tõstetööd on ühed ohtlikumad ja tagajärjed raskemad. Sihtkontrolli käigus hinnati ettevõtte tõsteseadmete ja tõstetööde ohutust. Tegevusaladega ei olnud ettevõtete valik piiratud. Ettevõtte valikul oli oluline, et seal tehakse tõstetöid. Kuna reeglina ettevõtetes on tõsteseadmeid vähe, siis oli sihtkontrolli käigus kohustuslik kontrollida lisaks veel ka töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist töökeskkonnas. Tõstetööde sihtkontroll viidi läbi etteteatamata kontrollina - juhuslikult mööda minnes objektist, kus teostatakse tõstetöid või kui märgati tööohutusnõuete rikkumist. Haaratud olid ka ehitusobjektid, kus toimus tõstetöö. Lääne inspektsiooni viies maakonnas viidi läbi 2012. aasta jooksul jaanuarist detsembrini 58 tõstetööde ohutuse sihtkontrolli:

Maakonniti:

Pärnumaal 31 kontrolli, Saaremaal 10 kontrolli, Hiiumaal 5 kontrolli, Läänemaal 2 kontrolli, Järvamaal 10 kontrolli.

Ettevõtte suuruse järgi:

üle 100 töötajaga 5 ettevõte, 50 – 99 töötajaga 8 ettevõtet, 30 – 49 töötajaga 8 ettevõtet, 10 – 29 töötajaga 18 ettevõtet, 1 – 9 töötajaga 19 ettevõtet.

Tõstetööde ohutuse sihtkontrollil juhinduti järgmistest punktidest: 1. Tõsteseadme juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste olukord (Töövahendi määrus § 3). 2. Tõsteseadme püsivus ja paigaldus (Töövahendi määrus § 11 lg 1 ja 2, ning § 12 lg 1). 3. Sildi olemasolu nimitõstevõime kohta (Töövahendi määrus § 11 lg 3). 4. Keelava märgistuse olemasolu inimeste tõstmiseks mitteettenähtud tõsteseadmel

(Töövahendi määrus § 11 lg 4). 5. Inimeste tõstmiseks ettenähtud tõsteseadme vastavus Töövahendi määruse § 11 lg 5, 6 ja

7 -le.


34

6. Tõsteseadmete kasutamine (Töövahendi määrus § 12, välja arvatud lg 1, 4 ja 5; Ohumärguannete määrus § 21).

7. Tõstmise abivahendite olukord (Töövahendi määrus § 12 lg 4, 5). 8. Tõsteseadmete kontrolli enne kasutuselevõttu ja perioodilise kontrolli läbiviimised

(Töövahendi määrus § 8). 9. Tõsteseadmete kasutajate juhendamine ja väljaõpe (Töövahendi määrus § 1 lg 6 ja § 10 lg 1

ning § 7 lg 9). 10. Tõsteseadmete ohutusjuhendite olemasolu (Töövahendi määrus § 1 lg 7). 11. Ohumärgistuse kasutamine. 12. Isikukaitsevahendite võimaldamine ja kasutamine.

Ülaltoodud punktidele anti hinnang järgmiselt:

ei ole kohaldatav, ei esine, hea, pigem hea, pigem halb ja halb.

Suulise soovitusega kaasnes hinnang „pigem hea“; väiksema rikkumise puhul kontrollaktis hinnang „pigem halb“; rikkumine, mille puhul tehti ettekirjutus (koos sunnirahaga või ilma) ja töövahendi kasutamise keelamine töid kaasa hinnangu „halb“. Tõstetööde ohutuse sihtkontrolli tulemused 58 ettevõtte kohta on toodud järgmises tabelis:

Tõst

esea

dm

e ju

hti

mis

-, k

on

tro

ll ja

ho

iatu

ssea

dis

ed

Tõst

esea

dm

e p

üsi

vus

ja p

aiga

ldu

s

Silt

nim

itõ

stev

õim

e ko

hta

Kee

lav

mär

gist

us

inim

est

e tõ

stm

isek

s m

itte

ette

näh

tud

tõst

esea

dm

el

Inim

este

tõ

stm

ise

ks e

tten

ähtu

d

tõst

esea

dm

e va

stav

us

Tõst

esea

dm

ete

kasu

tam

ine

Tõst

mis

e ab

ivah

en

dit

e o

luko

rd

Tõst

esea

dm

ete

kon

tro

ll e

nn

e

kasu

tuse

levõ

ttu

ja p

erio

od

ilin

e ko

ntr

oll

Tõst

esea

dm

ete

kasu

taja

te

juh

end

amin

e ja

väl

jaõ

pe

Tõst

esea

dm

ete

oh

utu

sju

hen

did

Oh

um

ärgi

stu

s

Isik

uka

itse

vah

end

ite

võim

ald

amin

e

ja k

asu

tam

ine

Hea 48 55 54 31 14 53 28 42 33 27 24 40

Pigem hea 3 5 6 15 23 29 10

Pigem halb 10 5 2 6 3 3 1

Halb 1 1 10 4 5 2 1

Ei ole kohaldatav 3 21 44 28 6

Kokkuvõtteks võib öelda, et „asjad olid korras“ e. hinnang „hea“ või „pigem hea“ anti 78% ettevõtetes kontrollitud näitajatest. „Pigem halb“ ja „halb“ olukord oli 7% juhtudest. Kui nüüd rääkida veidi lähemalt sellest 7% -st, siis halb oli olukord kokku 54 ettevõttes järgmiste kontrollitud näitajate osas:

10 ettevõttes oli tegemata tõsteseadmete perioodiline kontroll või kontroll enne kasutuselevõttu. Pahatihti arvatakse, et tõsteseadmele on tehtud perioodiline kontroll, kui teenusepakkuja on tõsteseadmel õlisid vahetamas käinud. Teenusepakkujaga vesteldes selgus, et tema pakub seda teenust, mida temalt tellitakse – kui õlide vahetus, siis tehakse õlide vahetust, kui tellitakse ülevaatus, siis tehakse ülevaatus. Sageli aga ülevaatust ei


35

tellita. Tõsteseadme kontrollimise võib teostada ka ettevõtte enda pädev komisjon või pädev töötaja. Tähtis on, et see on tehtud valmistaja poolt antud kasutusjuhendi kohaselt. Tõsteseadme kontrollimise tulemused tuleb Töövahendi määruse kohaselt registreerida ja säilitada ning esitada riikliku järelevalve ametnikule tema nõudmisel.

10 ettevõttes oli korraldamata tõsteseadmete kasutajatele juhendamine ja väljaõpe ning 8 juhul puudusid tõsteseadmete ohutusjuhendid. Selliseid rikkumisi esines ka renditud tõsteseadmete kasutamise puhul. Töövahendi määruse kohaselt peab tööandja tagama kasutajale töövahendi (tõsteseadme) kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Väljaõpe ja juhendamine peavad olema registreeritud. Tõsteseadmete ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. Seda kõike ka renditud töövahendite kasutamise korral.

10 ettevõttes esines puudusi tõsteseadme juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadistega. Näiteks esinesid järgmised rikkumised: sildkraana juhtimispuldi korpus oli katki, sama juhtpuldi kaabel katki, tõsteseadme hädaseiskamisnupp katki, sildkraana tõste lõpplüliti ei tööta, juhtnuppude märgistus kulunud, võõrkeelsed kirjed juhtnuppudel jne.

6 ettevõttes puudus keelav märgistus inimeste tõstmiseks mitteettenähtud tõsteseadmetel. Töövahendi määruse kohaselt tõsteseadmel, mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks, peab olema sellekohane keelav märgistus.

5 ettevõttes esines puudusi ohumärgistusega. Puudusid vastavad ohutusmärgid või olid ärakulunud ja mitteloetavad.

Kahes ettevõttes esines puudusi isikukaitsevahendite kasutamisega. Puudus kaitsekiiver kraana noole töötsoonis töötaval töölisel ja tõsteseadmega töötaval töötajal ei olnud turvajalanõusid.

Kahes ettevõttes oli puudusi tõstmise abivahenditega - puudusid tõstekonksude lukustid, linttropid olid katkised, kett-troppidel puudus märgistus oluliste tehniliste näitajate (sh nimitõstevõime) kohta.

Ühes ettevõttes puudus tõsteseadmetel silt nimitõstevõime kohta. Esinenud puuduste kõrvaldamiseks tehti: suulisi soovitusi 134 korral, 61 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ning 39 rikkumise kohta tehti ettekirjutused. Järeldused

Toimunud tõstetööde ohutuse sihtkontroll annab ettekujutuse tõstetööde ohutusalasest olukorrast 58–s ettevõttes. Kontrolli tulemused kinnitasid algselt püstitatud probleemi – tõstetöödel esineb ohutusnõuete rikkumisi. Paljudel tõsteseadmetel puudusid ohutusjuhendid, mistõttu olid ka töötajad juhendamata. Sihtkontroll täitis eesmärki ka sellega, et 61 tõstetööde tööohutuse rikkumist sai seekord kõrvaldatud ning tööandjatele sai antud palju soovitusi tööde ohutumaks korraldamiseks.

Kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontroll

Sihtkontrolli eesmärk oli teada saada arvutitöötajate tegelik tervislik seisund, kuivõrd on töökohad ergonoomiliselt kujundatud ja nende kahe teguri omavaheline seos. Tööinspektsiooni Lääne inspektsioonis viidi 2012. aastal läbi kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontroll, mille käigus külastasid tööinspektorid viies maakonnas kokku 61 ettevõtet, millest Pärnumaal kontrolliti 30, Läänemaal 5, Hiiumaal 5, Saaremaal 10 ja Järvamaal 11 ettevõtet. Sihtkontrolli käigus hinnati 338 kontoritöötaja töökohta, millest Pärnumaal kontrolliti


36

125, Läänemaal 43, Hiiumaal 52, Saaremaal 63 ja Järvamaal 55 töötaja töökohta. Sõltuvalt ettevõtete töötajate arvust külastati pigem väikeettevõtteid.

Joonis 11. Külastused

Kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli käigus tuvastasid tööinspektorid kontrollaktis 91 rikkumist, millest 62 rikkumist kirjutati ettekirjutusse. Tööinspektorid tegid sihtkontrolli käigus 195 suulist soovitust. Täiesti puudusteta oli 61-st ettevõttest vaid 8, millest 1 ettevõte asus Läänemaal, 4 Järvamaal ja 3 Pärnumaal. Sihtkontrolli peamiseks fookuseks olid arvutitöökohad. Hindamisel olid aluseks määrused „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“, „Töötamiskohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ ja „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“. Hinnati töökoha ergonoomilist kujundust: seljatoe asendi ja istme kõrguse reguleerimise võimalust, klaviatuuri ja hiire paiknevust, töölaua sobivust ning arvutiekraani paigutust. Lisaks hinnati küsitluse teel töötajatel esinevaid tervisehäireid: valud kaela- või õlapiirkonnas, valud randme või küünarvarre piirkonnas, seljavalud ja valud jalgades. Hinnati ka tööandja üldist tegevust: kas töötajaid on tervisekontrolli suunatud, kas ohutegurid on riskianalüüsis kajastatud, kas juhendamised on nõuetekohased ja kas töötajad peavad regulaarselt puhkepause. Kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli käigus täideti igas ettevõttes üks hinnangu leht üldiste töötajate tervist kahjustada võivate ohutegurite kohta. Mitte puuduse või puuduse avastamisel märgiti kontrollitavate töötajate arv käsitletava teema lahtrisse. Hinnangulehel oli võimalik valida kahe hindamiskriteeriumi vahel (jah, ei). Sihtkontrolli tulemused

Sihtkontrolli tulemustest selgus, et kontoritöötajatel esines kõige enam valusid kaela- või õlapiirkonnas 17% kontrollitud töötajatest ja seljavalusid 14% töötajatest. Valusid jalgades esines kõige vähem. Täpsemad tulemused on esitatud alljärgneval joonisel.


37

Töökoha hindamisel selgus, et kõige enam oli probleemiks töötooli seljatoe ebaergonoomiline asend 15% (51 töötajat) ja klaviatuuri ning hiire paiknemine eritasapindadel 16% (53 töötajat). Ülejäänud tulemused on esitatud alljärgneval joonisel.

Sihtkontrolli tulemustest ilmnes ka tööandja üldise tegevuse kohta puudusi. Kõige enam rikkusid tööandjad „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 3 lg 5 p 2, mille alusel peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab: 1) silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral; 2) luu- ja

Joonis 12. Kontoritöötajatel esinenud tervisehäired

Joonis 13. Töökoha hindamise tulemused


38

lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral. Sihtkontrolliga hõlmatud kontoritöötajatest 32% ei ole läbinud nõuetekohast tervisekontrolli. Tööandja ei ole 19% juhtudel hinnanud kontoritöötajale mõjuvaid ohutegureid riskianalüüsis, 14% juhtudest ei ole töötajatele tutvustatud õigeid tööasendeid ja –võtteid vastavalt ja „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 5 lg 2 p 3. Täpsemad tulemused on esitatud alljärgneval joonisel:

Kuna kontoritöötajate seljavalud on enamasti tingitud sundasendis töötamisest ja ebaergonoomiliselt kujundatud töökohtadest, siis kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli tulemustest on näha seost terviseprobleemi ja töökoha kujunduse vahel. Kontoritöötajatel esines seljavalusid 14% ja töötooli seljatoe asend oli reguleeritud ebaergonoomiliselt 15%. Eelpool toodust võib järeldada, et kirjanduses esitatud fakti kinnitas mõningal määral ka sihtkontrolli tulemus. Üldjuhul olid töökoha hindamise tulemused ootuspärased, kuid tööandja üldise tegevuse hindamisel selgusid mõningased probleemid. Oleks eeldanud, et tööandjad on seadusekuulekamad. Tööinspektorid andsid töötajatele sihtkontrolli käigus suulisi soovitusi eelkõige seoses vale istumis- ja käteasendiga. Nii mõnelgi juhul reguleeriti töökohad koos tööinspektori kaasabiga koheselt õigeks. Peamine positiivne tööandja tegevus oli tööinspektorite arvates prillide hüvitus, massaaži, ujumise ja tervisespordi võimaldamine. Ühel juhul töötajatega vesteldes selgus, et töö on küllalt pingeline, mille tingivad lühikesed tähtajad ja suhtlemine keerukate klientidega ning see tekitab stressi. Töötajate arvates vähendaks kindlasti tööstressi, kui oleks võimalus suhelda psühholoogiga.

Joonis 14. Tööandja üldine tegevus


39

Kahel juhul on tööinspektorid märkinud, et töötajad on töökohtade ja töötingimustega väga rahul. Nõuanded tööandjatele:

Sihtkontrolli tulemuste põhjal selgus, et Tööandjad peavad rohkem tähelepanu pöörama järgnevale:

Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab: 1) silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral; 2) luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.

Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Kui tervisekontrolli otsusest selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud ja töötaja

vajab arvutiga tööks prille, kompenseerib tööandja täielikult või osaliselt prillide maksumuse (maksumuse määr on ettevõtte otsustada, aga oleks vajalik mingi korralduse või käskkirjaga fikseerida).

Kui tervisekontrolli otsusest selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.

Iga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning ka pärast oluliste muudatuste tegemist töötamiskohal ning esmajuhendamisel peab tutvustama töötajale ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid.

2012.a sihtkontrollide kokkuvõtted - ti.ee · parandavaid meetmeid (töökorralduse muutmine,...

Documents