2012.a. majandusaasta aruanne - avaleht – riigi teataja ar 2014... · raamatupidamise...

MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2014-31.12.2014

Nimetus Piirissaare Vallavalitsus

Äriregistri nr. 75024159

Aadress Tooni küla Piirissaare vald Tartumaa 62603

Telefon +372 742 7737

E-posti aadress [email protected]

Interneti kodulehekülje aadress www.piirissaare.ee

Majandusaasta algus 01.01.2014

Majandusaasta lõpp 31.12.2014

Audiitor Audiitorbüroo Fides OÜ Vanemuise 21 a, , Tartu 51014 registrikood 10051145

Piirissaare vallavalitsus 2014.a. majandusaasta aruanne

Vallavanem Liina Miks 2

SISUKORD

MAJANDUSAASTA ARUANNE ..................................................................................................................................... 1

TEGEVUSARUANNE..................................................................................................................................................... 3

VALLAVANEMA PÖÖRDUMINE................................................................................................................................................ 3 PIIRISSAARE VALLAVALITSUSE STRUKTUUR JA TÖÖTAJAD ............................................................................................................. 4 ÜLEVAADE PIIRISSAARE VALLAVALITSUSE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST .............................................................................. 4 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST ...................................................................................................................................... 5 ÜLEVAADE PIIRISSAARE VALLAVALITSUSE PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST .................................................................................. 9

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................................................................10

BILANSS .......................................................................................................................................................................... 11 TULEMIARUANNE .............................................................................................................................................................. 12 RAHAVOOGUDE ARUANNE .................................................................................................................................................. 13 NETOVARA MUUTMISE ARUANNE ......................................................................................................................................... 14 EELARVE TÄITMISE ARUANNE ............................................................................................................................................... 15 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................................................................... 16

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................ 17 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid ............................................................................................................................ 21 Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid ................................................................................................................................ 21

3.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ning maksukohustused ...................................................................................................21 3.B. Maksu-, lõivu-, trahvitulud .............................................................................................................................................22

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ....................................................................................................................... 22 Lisa 5. Materiaalne põhivara ................................................................................................................................... 23 Lisa 6. Kohustused ja saadud ettemaksed ............................................................................................................... 24

6.A. Lühiajalised kohustused .................................................................................................................................................24 6.A.1. Võlad tarnijatele ..........................................................................................................................................................24 6.A.2.Võlad töövõtjatele ........................................................................................................................................................24 6.A.3. Muud kohustused ja saadud ettemaksed ....................................................................................................................25

Lisa 7. Saadud toetused .......................................................................................................................................... 25 Lisa 8. Tulud kaupade ja teenuste müügist ............................................................................................................. 26 Lisa 9. Muud tegevustulud ..................................................................................................................................... 26 Lisa 10. Antud toetused ........................................................................................................................................... 26 Lisa 11. Tööjõukulud ................................................................................................................................................ 27

11.A. Töötajad ja tööjõukulud /tegevusala lõikes/ 2014.a ...................................................................................................27 11.B. Tööjõukulud ..................................................................................................................................................................29 11.C. Keskmine töötajate arv .................................................................................................................................................29

Lisa 12. Muud tegevuskulud .................................................................................................................................... 29 12.A Majandamiskulud ..........................................................................................................................................................29 12.B Muud tegevuskulud .......................................................................................................................................................31 12.C Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus .....................................................................................................................31

Lisa 13. Tehingud seotud osapooltega .................................................................................................................... 31

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ........................................................................................................................33

PIIRISSAARE VALLAVALITSUSE PROTOKOLLILINE OTSUS AASTAARUANDE HEAKSKIITMISE KOHTA ...........................34

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................................................................35

PIIRISSAARE VOLIKOGU OTSUS MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMISE KOHTA .................................................36



TEGEVUSARUANNE Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja vallavanema allkiri ja kuupäev. Dokument koosneb 34 leheküljest.

Vallavanema pöördumine

Piirissaar on püsiasustusega Peipsi järve saar pindalaga 7,5 km². Sellestki katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus. Saarel on kolm küla – Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas. Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik. Piirissaarel on iseseisva omavalitsuse staatus alates 1994.a. detsembrikuust. Hoolimata väikesest pindalast ja elanike arvust on seni loetud vajalikuks tema iseseisev omavalitsus säilitada, et tagada selle asustatud väikesaare elanikele teiste Eesti kodanikega võrdsed võimalused ja säilitada unikaalne loodus- ja kultuurikeskkond, mida ohustab väljastpoolt üha agressiivsemalt pealetungiv majanduspoliitiline surve ja ühtlustava massikultuuri levik. Nõutakse turismi forsseeritud arendamist, milleks aga saar pole valmis oma infrastruktuuri taseme ega kultuurilise eripära tõttu. Samal ajal ei ole leitud võimalust ajalooliselt väljakujunenud kohalike elanike tegevusalade ja hädavajaliku teenuste riiklikuks toetamiseks või sobivate alternatiivide arendamiseks, kuigi vallavalitsus on selliseid projekte algatanud. Selline seis vajutab oma pitseri ka valla majandustegevusele ja selle arengusuundadele, mis on eraldatud saarvallana mõnevõrra erinevad tavalisest omavalitsusüksusest. Suuremad kulud ja ka suuremad eraldised riigieelarvest ühe elaniku kohta tekitavad sageli mõistmatust laiemas avalikkuses väljastpoolt omavalitsust. Arvamusteavaldused valla haldussuutlikkusest ja väikeomavalitsuse otstarbekusest on leidnud suurt ja vahel ka tendentslikku kajastamist ajakirjanduses. Valla omavalitsusliku staatuse puutumatus ja Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarvest eraldatud paiknemisest tingitud keskmisest suuremate eelarvekulude katmine on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse, Püsiasustatud väikesaarte seaduse ja teiste seadustega ning riiklike õigusaktidega. Oma majandustegevuses on Piirissaare valla kohalik omavalitsus lähtunud ka 2014. a ikka vaid oma elanike huvide prioriteedist, nii nagu nõuab ka kohaliku omavalitsuse korralduse ja püsiasustusega väikesaarte seadus. Tegevuse korraldamisel juhindutakse Piirissaare vallavalitsuse põhimäärusest, valla arengukavast ja teistest vallavolikogu poolt kehtestatud määrustest ning otsustest, mille alusel vallavalitsus korraldab igapäevast majandustegevust, võttes vastu oma määrusi ja andes korraldusi konkreetsete ülesannete elluviimiseks. Piirissaare valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada kohalikku elu. Vald korraldab sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, transporti, vallateede korrashoidu jne. Valla ülalpidada Piirissaare raamatukogu. Piirissaare vallavalitsus kuulub Tartumaa Omavalitsuste Liitu ja 2014 aasta 01. jaanuari seisuga elas Piirissaare vallas 104 elanikku. 2014. aastal Piirissaare valla suuremateks tegevusteks olid surnuaia piirdeaedade renoveerimistööd, vee trassi viimine velskripunkti ja vallamajja. 2 puurkaevu välispiirete soojustamine. Lugupidamisega, Liina Miks

http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi



Piirissaare Vallavalitsuse struktuur ja töötajad Piirissaare Vallavalitsus jätkas 26.09.2012.a. määrusega nr.12 kinnitatud Piirissaare valla 2013-2020 aasta arengukavaga. Üldplaneering Piirissaare vallas algatati Volikogu poolt kinnitatud 25.06.2014.a. otsusega nr. 17 alusel. Piirissaare vallavolikogu on 7 liikmeline ja vallal on üks alaline komisjon: revisjonikomisjon. Põhimäärus sätestab ka rahva koosoleku tähtsate küsimuste otsustamiseks. 2014 aastal sellest rahvakoosolekut ei toimunud. Vastavalt Piirissaare Volikogu määrusele nr. 26 21.12.2013 Volikogu esimehe hüvitise määr on 256 eurot kuus, lisaks piiramatu telefoni kasutus. Vastavalt Piirissaare Volikogu määrusele nr. 26 21.12.2013 volikogu liikmetele hüvitise määr igast istungist osavõtu eest on 20 eurot. Lisaks hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisega seotatud lähetuskulud ja koolituskulud. Volikogu ülalpidamiskulud 2014 aastal moodustasid 6 356 eurot (2013.a. – 5 917 eurot). Volikogu liikmetele maksti hüvitist 4 472 (2013.a. – 3 604 eurot) , s.h. volikogu esimees sai 3 072 eurot. Muid soodustusi volikogu liikmetele ettenähtud ega makstud ei ole. Tegevjuhtkond ehk vallavalitsus on kolmeliikmeline: vallavanem ja kaks valavalitsuse liiget . Kuni 20.12.2014.a. vallavalitsuse liikmed ei saa tasu vallavalitsuse liikmekoosoleku eest. Alates 21.12.2014.a määratati Volikogu määrusega nr.7 tasu vallavalitsuse liikmekoosoleku eest summas 20 eurot istungi eest. Tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetel ei ole vallaga potentsiaalseid kohustusi ning nõudmisi. Vallavalitsuse teenistujate ja töötajate koosseis oli alljärgnev: Ametnikud - vallavanem, vallasekretär ja vanemraamatupidaja. Töötajad - koristaja. Tegelikult vallavalitsuses töötanud 2014.aastal töölepingu järgi järgmised töötajad: vanemraamatupidaja, maanõunik, sotsiaalnõunik. Ametnikud ja töötajad saavad töötasu volikogu poolt kinnitatud määrades .

Ülevaade Piirissaare Vallavalitsuse tähtsamatest finantsnäitajatest

2014 2013 2012 2011 2010

Bilansi näitajad

varad aasta lõpus 211 884 227 715 222 722 214 553 161 517

kohustused aasta lõpus 9 325 8 643 5 483 3 781 7 473

netovara aasta lõpus 202 559 219 072 217 240 210 772 154 044

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 110 155 105 285 96 563 192 240 109 340

s.h.tulud, millest maha arvatud sihtfinantseerimine 103 270 97 858 86 627 88 512 25 820

Tegevuskulud -126 669 -103 452 -90 126 -135 574 -114 693

Tulem -16 513 1 833 6 437 56 666 -5 353

Muud näitajad

Põhivara investeeringute maht 17 826 16 225 0 82 340 13 482

Likviidsus 22,7 6,71 10,39 9,43 5,13

Lühiajaline maksevõime 3,77 7,12 11,32 10,49 5,82

Kohustuste osakaal varadest 0,04% 0,04% 0,03% 0,02% 0,05%

Piirmäärade täitmine

Põhitegevuse tulem 706 14 041 20 664 15 962 15 056

Netovõlakoormus -31 194 - 58 005 -56 955 -33 399 -33 860



*Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem - põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null (st ei tohi olla negatiivne)

**** Netovõlakoormus - KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär 2013. aastal on 60% põhitegevuse tuludest.

Ülevaade majanduskeskkonnast Euroala majanduslik olukord on jätkuvalt ebakindel. Seetõttu on ka Eesti majandusareng oluliselt määramatu. Nii Eesti kui ka Piirissaare valla 2014 aasta majanduskasv sõltus kogu euroala ning eriti põhiliste kaubanduspartnerite majanduskasvust. Määramatust suurendab asjaolu, et majanduskasvu mõjutavad poliitilised otsused, kuid majandusteadlaste hulgas puudub ühine seisukoht, milline peaks praeguse kriisi tingimustes olema õige majanduspoliitika. Euroopas keskendutakse põhiliselt kärpivale eelarvepoliitikale ning USAs ekspansiivsele monetaarpoliitikale (raha juurdetrükkimine), kuid soovitud tulemusteni pole viinud neist kumbki. Majanduskriisi teravaim probleem on kõrge tööpuudus. Selgete trendide puudumine ja määramatus maailmamajanduses on muutnud järgneva aasta eelarve koostamise protsessi küllaltki keeruliseks. Need faktorid sõltuvad üldisest majanduskeskkonnast. Majanduslikust taustsüsteemist ülevaate koostamisel on kasutatud Eesti Panga ning Rahandusministeeriumi majanduskommentaare ja Statistikaameti andmeid. Eesti Panga analüütikute hinnangul on euroala majanduskasv tervikuna taastunud oodatud tempos, kuid mitmel Eesti peamisel eksporditurul on toimunud kasv loodetust tagasihoidlikumalt. Väliskeskkonda on nõrgestanud Euroopa ja Venemaa vaheline konflikt. Analüütikute hinnangul, negatiivsete arengute korral, on Eesti majanduse vastupanuvõime parem, kui eelmise kriisi ajal, sest majanduse laenukoormus on madalam ning võlgnevused välismaailma ees väiksemad. Eesti Panga hinnangul jääb Eesti majanduskasv 0,7% juurde, kuna aastaalguse SKP vähenes. Järgneval aastal prognoositakse majanduskasvuks 3,5-4%. Rahandusministeeriumi 2014.a. suvise prognoosi kohaselt lubas 2014.a. SKP kasvuks 0,5%, järgnevaks aastaks 2,5% ning 2016 aastaks kasvu kiirenemist 3,5%. Europa – Venemaa konflikti tagajärjed, eriti 6.augustil kehtestatud toiduainete impordikeelud, mõjutavad ka Eesti põllumajandust ja toiduainete tööstust, aga ka autotransporti. Sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu eksporditi Venemaale 2013.a. 75 mln € ulatuses ning 2014 aasta I poolaastal 28 mln €. Aasta alguses kehtestatud Venemaa poolsed sanitaarsanktsioonid osadele Eesti toiduainetetööstuse ettevõtetele vähendasid piima- ja kalatoodete eksporti. Statistika andmete järgi kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2013. aasta sama ajaga 0,5%, siis IV kvartalis 3,0%. Kokku kasvas Eesti SKP 2014. aastal 2,1%. Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstustoodangu müük kodumaisele turule. 2014. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4% ja 0,8%. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3% ja 1,7%. Samuti on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2013. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 6,4%. 2014. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,9%.



Tulud Kulud SKPjh SKPav

2014 (mln. Eurot) 6 677 6 488 19 526,2 (5129,6) 17 289,7 (4512,5)

2013 (mln. Eurot) 6 556 6 853 18 738,8 (4702,4) 16 936,9 (3312,0)

Statistika andmete järgi tarbijahinnaindeks tõus muutus 2014. aastal -0,1 % (tarbijahinnad : 2013.a. –

2,8%).

Seoses tarbijahindade tõusu aeglustumisega suureneb lähiaastatel palga reaalkasv, mis 2014 aastal

moodustas 1 068 eurot ( 2013 – 986 eurot ). Buttopalk on kasvanud võrreldes 2013. aastaga 8%, ning see

tempo peaks püsima ka edaspidi. Palgatõusu tingib eksporditurgude oodatav kosumine ning vaba tööjõu

vähesus. Tööhõive 2014.a. oli 624,8 tuh. In., ( 2013.a. oli 621,3,1tuh. In.) Töötus aga sama ajal oli 49,6 ja

58,7 tuh.in.

Tööjõu panus majanduskasvule taandus. 2015 ja järgmisel aastal võib oodata 0,3–0,4-protsendilist hõive

kasvu, kuid siis võib demograafilistel põhjustel hõivatute arvu suurenemine peatuda. Töötuse määr langeb

prognoosi kohaselt 2017. aastaks 7 protsendini ning hõive määr tõuseb 63 protsendini.

Seoses makromajanduse väljavaadete paranemisega ei saa ööelda, et on muutunud positiivsemaks

ka riigirahanduse näitajad. Turusituatsioonide halvenemine mõjutas tööhõivet ning töötasu, millel baseerub valla tulubaas. Hõivatute tõus on toonud tööpuuduse vähenemise, kuid hõive kasv on kahe viimase aasta jooksul aeglustunud. Hõive suurenemist pidurdab tööealise elanikkonna vähenemine, mis tuleneb demograafilisest olukorrast (elanikkonna vananemine), väljaränne ning välismaal töötavate inimeste arvu kasv. Rahandusministeeriumi 2014.a. suvise majandusprognoosi kohaselt alates 2016.a. hakkab hõive kasv vähenema kiirenevas tempos, mis pidurdab Eesti majanduskasvu. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute korral 2016.a. lõpuks 6% lähedale. Rahandusministeerium prognoosis 2014.a. suvises majandusülevaates keskmise palga kasvutempo aeglustumist 6%-ni ja selle püsimist järgnevatel aastatel. Statistikaameti andmetel oli 2014.a. detsembri keskmine brutopalk 1 068 eurot. Tarbijahinnaindeksi muutus 2014.a. ei ole olnud prognoosidele vastav. Tarbijahinnaindeksit mõjutavad enam IV kvartalis toimunud kütusehindade langus ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid on viinud kaupade hinnad langusesse, samas on tõusnud teenuste hinnad. Eesti Panga hinnangul peaks kütusehindade langus pikemas perspektiivis majanduskasvu toetama. Üldiselt on viimase aja majandusnäitajad kooskõlas majanduse mõõduka kasvuga. Piirissaare vallas on tööpuudus umbes 15-20% tööealisest elanikkonnast, tööpuudus on struktuurne, st. osa (enamus) tööandjaid on teravas tööjõupuuduses, kuid kohapealt töötajaid ei leia. 2007. a majanduskriisi negatiivne mõju jõudis meile 2009. a. Alates sellest ajast on omavalitsuste tulud vähenenud nii riigieelarve kärbete kui ka maksutulude järsu vähenemise tõttu. 2009. a vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-ni. Alates 2011. a on tulud uuesti suurenemas. 2012. aastal tõusnud kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,57%-ni. Alates 2011.aastas vähenes maamaks, mis oli tervikuna kohaliku omavalitsuse tulu. Kõik eelpoolviidatud arengud mõjutasid 2014 eelarveaastal eluolu ka Piirissaare vallas. Piirissaare valla peamine tuluallikas, üksikisiku tulumaks, sõltub otseselt üldisest palgatasemest ning tööhõivest. Negatiivselt mõjus jätkuvalt kahanev rahvaarv, mille tulemusel jäi maksumaksjaid vähemaks. 2014 aastal elanike arv Piirissaare vallas ei ole muutunud. 2013. aastal kasvas elaniku arv 5 inimese võrra, vastav näit 2012.aastal - 0 .

Periood elaniku arv muutmine rahvaarvu muutmine arv %eelmis.per.

31.12.2011.a. - 99 elanikku -2 98%

31.12.2012.a. - 99 elanikku 0 0%

31.12.2013.a. - 104 elanikku +5 105%

31.12.2014.a. - 104 elanikku 0 0%



Tulumaksu laekumine Maamaksu laekumine Aasta jaan. Aasta jaan.

2011.a. - 17 032 1 919 8%

2012.a. - 19 130 1 760 12,7% -8,35

2013.a. - 27 232 2 090 42,3% 18,8%

2014.a. - 29 505 2 642 8,3 % 26,4%

2015.a. - 2 890 9,4 %

Kuid maksumaksjate arv ei ole muutunud 2014 aasta jooksul, aga tulumaksu laekumine kasvas

8,3% (2013 aasta jooksul elanikku arv kasvas 5 %, aga tulumaksu laekumine kasvas 42,3%). Jaanuaris 2014.a. tulumaksu laekumine kasvas 26,4 % võrra jaanuariga 2013.a Jaanuaris 2015.a. tulumaksu laekumine kasvas 9,4 % võrra 2014.a jaanuariga võrreldes.

Piirissaare vallavalitsuse laialdasest tegevusvaldkonnast 2014. aastal tuleb majandustegevuse osas

nimetada järgmisi tegevusvaldkondi ja elanikkonnale suunatud avalikke teenuseid:

1. Ühendusepidamise tagamine saare ja mandri, valla ja maakonnakeskuse vahel.

Ühistransporditeenuse korraldamine on küll riigi ülesanne, kuid ikka oli jäänud 2014.a

kevadtalvine ja sügistalvine ühenduse korraldamine valla kanda .Ühistransporditeenused olid

osutatud kevadest 2014. kuni aasta lõpuni. Vallavalitsus kasutas isolatsioonist pääsemiseks

eluliselt vajalike reiside jaoks hõljukit, mis sobis ainsa võimaliku liiklusvahendina kevadel,

sügisel ja talvel ning leidis intensiivset kasutamist hädaolukordades ning saare varustamisel

toidu, esmatarbekaupadega ning postiga.

2. Jäätmekäitluse, keskkonnakaitse ja heakorra kindlustamine saarel

Kui varasematel aastatel Vallavalitsus korraldas oma jõududega olmejäätmete kogumise ja

äraveo saarelt kuni Laaksare sadamani, alles sealt algas lepinguline prügiveoteenus

spetsialiseeritud prügiveofirma poolt. Põhjuseks on, et prügiautod saarele ei pääsenud sobiva

transpordivahendi ja sadamasildade puudumise tõttu. Aastal 2010 oli heaks kiidetud KIK-i poolt

jäätmejaama projekt - omafinantseerimise summas 10 609 eurot (166 000 krooni). Kuni

Jäätmejaama valmimiseni talitati endistviisi jäätmeveoga. Peale jäätmejaama valmimist ja

vastuvõtmist tegeleb vald ise jäätmemajandusega korjates kokku ning sorteerides jäätmeid ning

vedades ära neid Torma ning Aardlapalu prügilatesse. Töölepingu korras on palgatud selleks

töötaja.

Vallavalitsus kindlustas valla kolmes külas tänavavalgustuse. Hooldati 3 kalmistut ja

üldkasutatavaid territooriume saarel: sadamad, lennuväli, linnuvaatlustorn, konnatiigid,

puhkepaviljonid.



3. Maareformi jätkamine

Seadusega valla omavalitsuse ülesandeks tehtud õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise

ja kompenseerimise korraldamine, ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemine, maa-

alade munitsipaalomandisse taotlemise või riigi omandisse jätmise vormistamine on vallas kõigi

taotluste osas läbi vaadatud. On menetluses veel üksikud avaldused, mille menetlemine on

viibinud reformi õigustatud subjektide süül. Vald jätkab poolelijäänud

munitsipaliseerimisprotsesse.

Vallavalitsus peab arvet maakatastriüksustele maamaksu määramise üle ning esitab

maksuametile andmed selle kohta, mille alusel maksuamet kogub maamaksu ning kannab selle

valla eelarvesse. Pikemas perspektiivis on vallavalitsus seadnud vastu võtta senimaani

puudunud üldplaneering. Praegu on antud tegevuseks volikogu tahe olemas.

4. Kaasabi osutamine elanikkonna kaubanduslikul teenindamisel.

Piirissaare elanike kaubanduslikuks teenindamiseks on vallale abi osutanud autolahvka näol

(Aaroks OÜ). Vallale kuuluvas kauplusehoones lõpetas teenindamise OÜ AGE OF Invest.

5. Tuletõrje- ja päästealane tegevus.

Kuna riiklik päästeteenistus ei suuda eraldatuse tõttu jõuda vajadusel kiiresti kohale, nagu

kiirabigi, on valla terriotooriumil asutati MTÜ Piirissaare vabatahtlik tuletõrje ühing.

Varasem sõlmitud Päästeametiga koostööleping püsitasude rahastamiseks on lõpetanud sest

tuletõrjuja tööleping oli lõpetanud 2013 aasta lõpul.

6. Hariduskulude tasumine.

Vallavalitsus täidab oma kohustusi rahvastikuregistris valla elanikuna registreeritud laste

koolitus- või eelkoolituskulude tasumisel. Õppeaasta jooksul lapsed siin ei ela, koolid asuvad

väljaspool valda.

7. Registrite teenused.

Vald teenindab kohalikke elanikke ja ettevõtjaid vajalike registreeringute tegemisel, muutmisel

ja kustutamisel. Samuti annab välja registrite alusel ettenähtud dokumente nagu ehitusload,

ajutise ehitise paigaldamise kirjalikud nõusolekud, kalastuskaardid, registreeringud kauplemise

vm majandustegevuse kohta.

8. Arstiabi korraldamisele kaasaaitamine.

Perearstipraksise mõõtu valla elanikkond välja ei anna ja elanikke teenindavad mujal töötavad

perearstid (põhiliselt Võnnu perearst). Vald on säilitatud Piirissaarel endistes velskripunkti

ruumides perearsti vastuvõturuumid, mille korrashoiu- ja majandamise kulud ja kulud

esmaabivahenditele kaetakse täielikult valla eelarvest.

9. Kultuuritöö.

Vallavalitsuse hallata on Piirissaare Raamatukogu, mis on ainuke valla elanikke teenindav

kultuuriasutus. Vallavalitsus on korraldanud ka kultuuriüritusi (jaanipäev) elanikele ja lastele.

Detsembris oli läbi viidud eakate ja vähekindlustatud perede jaoks pidulik jõuluõhtu. On



toetatud tegutsevaid usuühinguid: Piirisaarel elavaid luteriusulisi kalmistupäeva korraldamisel.

Vallavalitsus näeb pikemas perspektiivis vajalike vahendite olemasolul raamatukogu ja

internetipunkti renoveerimist.

10. Sotsiaalabiteenuste osutamine suuremalt jaolt pensionieas olevale kohalikule

elanikkonnale.

Toetust saavate hooldajate arv oli 5 isikut aasta jooksul. Kui perekonna sissetulek jääb alla

kehtestatud miinimumi, on kõigile, kellele riik on ette näinud, makstud riiklikku

toimetulekutoetust. Puudustkannatavatele peredele ja ravikindlustust mitteomavaile isikutele on

makstud kahel juhul ühekordseid sotsiaaltoetusi valla eelarvest. Samuti on vald organiseerinud

transpordi Kiirabile erakorralistel olukorras kasutades vajadusel kohalike elanike ja piirivalve

abi. Riikliku toimetulekutoetuse saajaid oli igas kuus vähemalt 4 peret. Seoses matustega ja

raske finantsolukorraga maksti ühekordset 100 eurolist toetust hädasolijaile.

Ülevaade Piirissaare Vallavalitsuse peamistest arengusuundadest

Olulisemaid 2014. aastal toimunud investeeringud: -piirissaare surnuaia piirete renoveerimine -vee trassi ehitamine klubi puurkaevust nii endisesse velskripunkti majja kui vallamajja

2014. aastasse planeeritavad investeeringud (olulisemad), mis jäänud tegemata

- Saare küla veetrassi ehitamine - Velskripunkti renoveerimine

Olulisemaid (tegevuskava 2015. aastal) lähitulevikus planeeritavad investeeringud:

- Saare küla veetrassi ehitamine - Klubi rekonstrueerimiseks projekti koostamine - Hõljuki soetamine

Piirissaare Vallavalitsus on esitanud taotluse Saarte programmi maaotsa veetrassi väljaehitamiseks, tuletõrje veesüsteemide rekonstrueerimiseks. 2015 aastal esitab vallavalitsus taotluse Peipsiveere programmi klubi rekonstrueerimisega alustamiseks. Plaanis on rajada külakeskus ja külastuskeskus. Võimalusel otsitakse vahendeid uue hõljuki soetamiseks. Saare küla veetrassi on plaanitud täielikult finantseerida valla eelarvest. Projekti rahasid otsustati selleks mitte kaasata. Üldiselt on Piirissaare Vallavalitsuse hinnangul valla majandustegevustulemus rahuldav, lähtudes olemasolevatest vahenditest ja oma võimalustest.



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Piirissaare Vallavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:

1. bilanss;

2. tulemiaruanne;

3. rahavoogude aruanne;

4. netovara liikumise aruanne;

5. eelarve täitmise aruanne;

6. raamatupidamise aastaaruande lisad;

Raamatupidamise aasta aruanne koosneb 24 leheküljest.



Bilanss

Lisa nr 31.12.2014 31.12.2013

VARAD

Käibevara

Raha 2 35 194 58 005

Maksu-,lõivu ja trahvinõuded 3.A 2 974 2 815

Muud nõuded ja ettemaksed 4 3 833 310

Varud 0 389

Käibevara kokku 42 001 61 519

Põhivara

Materiaalne põhivara 5 169 883 166 196

Põhivara kokku 169 883 166 196

VARAD KOKKU 211 884 227 715

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused

Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksud 5 0

Võlad tarnijatele 6.A.1 1 136 1 606

Võlad töövõtjatele 6.A.2 1 330 4 783

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 6.A.3 6 854 2 230

Lühiajalised kohustused kokku 6.A 9 325 8 643

KOHUSTUSED KOKKU 9 325 8 643

NETOVARA

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 219 072 217 239

Aruandeaasta tulem -16 513 1 833

NETOVARA KOKKU 202 559 219 072

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 211 884 227 715



Tulemiaruanne

Lisa nr 2014 2013

Tegevustulud

Maksutulud

Tulumaks 3B 29 663 27 747

Omandimaksud 3B 1 872 -25

Maksud ja sotskindlustusmaksed kokku 3B 31 535 27 722

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Riigilõivud 3B,8 108 224

Tulud majandustegevusest 8 560 4 645

Kaupade ja teenuste müük kokku 8 668 4 869

Saadud toetused 7 72 983 72 252

Muud tegevustulud

Eespoolt nimetamata muud tulud 9 4 966 440

Saastetasud ja hüvitised 9 3 2

Muud tulud kokku 9 4 969 442

Tegevustulud kokku 9 110 155 105 285

Tegevuskulud

Antud toetused

Sotsiaaltoetused 10 -9 197 -5 852

Muud toetused 10 -1 535 -1 214

Antud toetused kokku 10 -10 732 -7 066

Tööjõukulud 11 -56 951 -58 447

Majandamiskulud 12.A -35 614 -20 934

Muud tegevuskulud 12.B -9 234 -6 322

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12.C -14 138 -10 683

Tegevuskulud kokku -126 669 -103 452

Tegevustulem -16 514 1 833

Finantstulud ja- kulud

Intressikulu -12 0

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 13 0

Finantstulud ja kulud kokku 1 0

Aruandeaasta tulem -16 513 1 833



Rahavoogude aruanne

Lisa 2014 2013

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem -16 514 1 833

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5,12.C 14 138 10 683

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 3 082 1 964

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 7 0 -440

Korrigeeritud tegevustulem 706 14 040

Maksu-,lõivu- ja trahvinõuete muutus -159 -497

Muutus nõuetes ostjate vastu -76 176

Muutus maksude, lõivude, trahvide ettemakset. -3 442 1 890

Muutus varudes 389 0

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -3 288 1 569

Muutus saadud maksude, lõivude, trahvide ettem. -18 24

Muutus võlgades hankijatele -470 530

Muutus võlgades töövõtjatele -3 453 2 380

Muutus maksu, lõivu- ja trahvikohustustes 624 226

Muutus saadud toetuste ettemaksetes 4 000 0

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 683 3 160

Kokku rahavood põhitegevusest -1 899 18 769

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest 5,12C -20 908 -18 189

Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja materiaalne põhivara müügist 0 440

Laekunud intressid ja muud finantstulud 8 30

Kokku rahavood investeerimistegevusest -20 900 -17 719

Makstud intressid -12 0

Kokku rahavoog finantseerimistegevusest -12 0

Puhas rahavoog -22 811 1 050

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 58 005 56 955

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 35 194 58 005

Raha ja selle ekvivalentide muutus -22 811 1 050



Netovara muutmise aruanne

Lisa Kassa reserv

Akumuleeritud tulem Kokku

Saldo 31.12.2012 0 217 239 217 239

Aruandeaasta tulem 0 1 833 1 833

Saldo 31.12.2013 0 219 072 219 072

Aruandeaasta tulem 0 -16 513 -16 513

Saldo 31.12.2014 0 202 559 202 559



Eelarve täitmise aruanne Esialgne Lõplik Kassapõhine

eelarve eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud

Maksutulud

Füüsilise isiku tulumaks 26 900 29 500 29 505

Maamaks 17 1 854 1 854

Maksutulud kokku 26 917 31 354 31 359

Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 000 592 592

Saadud toetused tegevuskuludeks

Tasandusfond 31 117 31 117 31 117

Toetusfond 34 981 34 981 34 981

Muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 000 6 705 6 705

Saadud toetused tegevuskuludeks kokku 67 098 72 803 72 803

Muud tegevustulud 0 3 4 969

Põhitegevuse tulud kokku 97 015 104 752 109 723

Põhitegevuse kulud

Antud toetused tegevuskuludeks

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -5 508 -10 553 -9 293

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -1 452 -1 450 -1 410

Mittesihtotstarbelised toetused 0 -352 -352

Antud toetused tegevuskuludeks kokku -6 960 -12 355 -11 055

Muud tegevuskulud

Tööjõukulud -54 282 -64 163 -62 150

Majandamiskulud -33 978 -51 101 -40 973

Muud kulud 0 -128 -128

Muud tegevuskulud kokku -88 260 -115 392 -103 251

Põhitegevuse kulud kokku -95 220 -127 747 -114 306

Põhitegevuse tulem 1 795 -22 995 -4 583

Investeerimistegevus

Põhivara soetus (-) -47 000 -39 018 -22 235

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 0 4 000 4 000

Finantstulud (+) 0 8 8

Investeerimistegevus kokku -47 000 -35 010 -18 227

Eelarve tulem (ülejääk (+) / puudujääk (-)) -45 205 -58 005 -22 810

Finantseerimistegevus

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

-45 205 -58 005

-22 810

Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse

väljaminekute jaotus tegevusalade järgi

Üldised valitsussektori teenused

Valla- ja linnavolikogu 6 291 7 506 7 296

Valla- ja linnavalitsus 33 207 45 442 44 471

Reservfond 0 3 000 0

Muud üldised valitsussektori teenused 0 721 721



Üldised valitsussektori teenused kokku 39 498 56 669 52 488

Avalik kord ja julgeolek

Päästeteenused 0 222 222

Avalik kord ja julgeolek kokku 0 222 222

Majandus

Maakorraldus 15 000 0 0

Maanteetransport (vallateede- ja tänavate korrashoid) 7 538 21 832 11 793

Veetransport 8 000 10 500 9 659

Kaubandus ja laondus 1 200 1 210 1 204

Turism 0 250 250

Majandus kokku 31 738 33 792 22 906

Keskkonnakaitse

Jäätmekäitlus 5 670 9 981 9 951

Keskkonnakaitse kokku 5 670 9 981 9 951

Elamu- ja kommunaalmajandus

Veevarustus 15 000 15 000 3 317

Tänavavalgustus 2 550 1 270 1 057

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 30 129 31 987 30 732

Elamu- ja kommunaalmajandus kokku 47 679 8 257 35 106

Tervishoid

Farmaatsiatooted - apteegid 500 0 0

Ambulatoorsed teenused (kiirabi) 1 995 0

Tervishoid kokku 2 495 0 0

Vaba aeg, kultuur ja religioon

Sporditegevus 485 0 0

Vaba aja üritused 985 1 985 1 615

Raamatukogud 3 435 3 657 3 520

Vaba aeg, kultuur ja religioon kokku 4 905 5 642 5 135

Sotsiaalne kaitse

Haigete sotsiaalne kaitse 1 545 0 0

Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 900 2 539 2 219

Eakate sotsiaalhoolekande asutused 0 959 751

Muu eakate sotsialne kaitse 1 000 641 641

Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 0 100 115

Riiklik toimetulekutoetus 4 290 5 163 4 562

Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 0 2 800 2 445

Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 2 500 0 0

Sotsiaalne kaitse kokku 10 235 12 202 10 733

Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi kokku

142 220 166 765

136 541

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD



Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamise tavaga ja vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega. Hea raamatupidamise tava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri, aga ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ( § 29 „Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine“ ). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a.olulised enne 1995.a. soetatud materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse 3. peatüki alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Bilanss Bilansiskeemi valikul on kõrvale kaldutud raamatupidamise seaduses toodud skeemist, kuna see ei sisalda KOV-le olulisi kirjeid (näiteks maksunõuded), aga sisaldab tootmisettevõttele omaseid kirjeid, mis KOV seisukohast ei ole olulised (näiteks lõpetamata ja valmistoodang). Kasutatud saldoandmike infosüsteemis olev lühikese bilansi vorm. Lähtutakse olulisuse printsiibist, mille kohaselt olulised kirjed avaldatakse eraldi ja ebaolulised kirjed summeeritult. Ridu, kus nii aruandeaastal kui ka eelmisel aruandeaastal on summaks null, ei avaldada üheski aruandes ega lisas.

Tulemiaruanne Tulemiaruande skeemiks ei sobi raamatupidamise seaduses toodud skeemid, kuna need on mõeldud peamiselt äriühingutele. Kasutatud saldoandmike infosüsteemis olev lühikese tulemiaruande vorm. Lähtutakse olulisuse printsiibist, mille kohaselt olulised kirjed avaldatakse eraldi ja ebaolulised kirjed summeeritult. Tulemiaruandes kulud kajastatud miinus-märgiga nii, et arvude summeerimine aruandeaasta tulemisse (või tegevustulemisse või finantstuludesse ja -kuludesse) oleks jälgitav tänu arvu ees olevalt märgile.

Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne koostatud vastavuses RPS § 19. Põhitegevuse ( välja arvatud investeerimis-ja finantseerimistegevus) rahavood kajastatakse kas otsemeetodil või kaudmeetodil, alustades tegevustulemist (tegevustulud miinus tegevuskulud). Kaudmeetod tähendab, et tegevustulemit korrigeeritakse tulemiaruandes kajastatud mitterahaliste tulude ja kulude mõjuga ning põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutusega. Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavood kajastatakse otsemeetodil – st kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid esitatakse nendes aruande osades brutosummadena. Rahavoogude aruandes viiakse sisse teatud muudatused:

1. Käibemaksukulu põhivara soetuselt esitatakse investeerimistegevusena koos põhivara soetusega; 2. Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine esitatakse koos käibemaksukulu katteks saadud

sihtfinantseerimisega ja edasivahendatud sihtfinantseerimisega investeerimistegevusena; 3. Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise esitatakse investeerimistegevusena.

2011.a aastaaruandes muudeti rahavoogude aruande kirjete jaotust. Põhivara soetusele lisanduv käibemaksukulu on lisatud põhivara soetusele . Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine on lisatud ka see osa sihtfinantseerimisest, mille arvel kaeti vastav käibemaksukulu ning põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine on loetud kogumahus rahavooks investeerimistegevusest. 2014.a. rahavoogude aruanne koostamisel on kasutatud sama aruande kirjete jaotuse printsiip.

Netovara muutmise aruanne



Netovara muutuste aruanne kajastab netovaras toimunud muutusi. Lisaks aruandeperioodi tulemile kajastaksa siin muid liikumisi, mis ei kajastu läbi tulemiaruande, vaid mille osas on tehtud korrigeerimisi otse netovarades, näiteks 2007.a. arvestuspõhimõtete eelmiste perioodide akumuleeritud tulemis tehtud korrigeerimised.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aastaaruande koosseisu ja on RPS § 41 alusel selle

täiendavaks põhiaruandeks.

Piirissaare vallavalitsuse eelarve koostatud KOFS alusel kassapõhisel põhimõttel ning see on jaotatud 5

osa: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus, likviidsete varade

muutus.

Eelarve täitmise aruanne ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav.

Eelarve täitmise aruanne erineb teistest aruannetest, kuna selles ei ole kohustust avaldada eelmise perioodi

võrdlusandmeid (KOFS § 29 lg 7). Selle eesmärgiks on võrrelda eelarvet selle tegeliku täitmisega.

Eelarve täitmise aruandes esitatud esialgse eelarve, lõpliku eelarve ja eelarve täitmise (KOFS § 29 lg 4).

Esialgne eelarve on volikogu poolt 18.03.2014.a. vastu võetud eelarve (KOFS § 29 lg 5).

Lõplik eelarve (volikogu poolt 18.12.2014.a. vastu võetud eelarve ) on esialgne eelarve koos lisaeelarvetest,

sihtotstarbeliselt saadud toetuste tuludest ja nendega seotud kuludest ja investeeringutest lisandunud

eelarve ning reservfondi kasutuselevõtmise otsustest tulenevate muudatustega korrigeeritud eelarve (KOFS

§ 29 lg 6).

Eelarve täitmise aruandes ei ole kajastatud reservfond raha puudulikku põhjal. Vastavalt Kohalike Omavalitsuste Finantsjuhtimise Seadusele (KOFS) on eelarve osadeks põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistehingud ja finantseerimistehingud. Põhitegevuse kulud on jaotatud ka tegevusalade järgi. Jooksval aastal laekunud põhitegevuse tulude arvelt tuleb katta jooksva aasta kulud, selleks otstarbeks laenu võtta ei tohi, kui vähenevad tulud tuleb ka kulusid koomale tõmmata. Investeeringuteks kasutatakse põhitegevuse tulude ja kulude ülejääki, eelmistel aastatel kasutamata reserve ja sihtfinantseeringuid (investeerimisprojektid). Valla finantseerimistegevus kajastab võetud laenu ja selle tagasimakseid jooksval aastal.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.

Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse ainult raha sest , et ekvivalentidena lisaks rahale paigutusi rahaturu- ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse Piirissaare vallavalitsusel ei ole. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist FIFO meetodit.



Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost ). Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 eurot, kantakse kulusse. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse varajärelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutusele võtmiseks, v.a. soetusega kaasnevad maksud (näiteks käibemaks), lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.. Kulumi normid aastas (%) on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2-8

Teed 10-100

Masinad ja seadmed 10-100

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ja arvutustehnika 33,333

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 10-100

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas (%) on järgmised:

Tarkvara 1-5

Õigused ja litsentsid 1-5

Uurimis- ja arenguväljaminekud on kajastatud tekkimisel kuluna.

Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 eurot, kantakse kulusse.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul

1. Aruandekohustuslane on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel



renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

2. Aruandekohustuslane on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna üldlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast ning mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust ja kogemustest. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Finantskohustused Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Olulised tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ja kantakse kohustuse eluea jooksul intressikuludesse.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

Kulude arvestus



Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Arendusväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna.

Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Piirissaare volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real „Muud tegevuskulud“).

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Nimetus 31.12.2014 31.12.2013

Sularaha 15 0

Arvelduskontod pankades 35 179 58 005

Raha ja pangakontod kokku 35 194 58 005

Raha ja selle ekvivalendid kokku 35 194 58 005

Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid 3.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ning maksukohustused



Nimetus Lühiajalised nõuded

Lühiajalised nõuded



Maksud 2014 2013 2014 2013

Maamaks 0 0 5 24

Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksud kokku

0 0 5 24

Ü/isiku tulumaks 2 974 2 815 850 674

Sotsmaks 1 863 1 388

Töötuskindlustusmaks 97 104

Kogumispensionimaks 44 64

Muud kohustused ja saadud ettemaksud (maksud) kokku

2 974 2 815 2 854 2 230

3.B. Maksu-, lõivu-, trahvitulud Nimetus

2014 2013

Maksud

Ü/isiku tulumaks 29 663 27 747

Maamaks 1 872 -25

Maksud kokku 31 535 27 722

Lõivud

Riigilõiv ehitusloa eest 64 128

Riigilõiv kauplemisloa eest 19

Muud riigilõivud 25 96

Riigilõivud kokku 108 224

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed Nimetus 2014 2013

Muud nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 386 310

Viitlaekumised 5 0

Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 3 442 0

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 3 833 310



Lisa 5. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara kohta avalikustatakse aastaaruandes vastavalt RTJ 15 punktile 36 jaotatuna oluliste põhivara klasside kaupa soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi alguses ja lõpus, soetused, lisandumised mitterahalise sihtfinantseerimise kaudu, amortisatsiooni- ja allahindluse kulu, müügid, ümberklassifitseerimised, ümberhindlused, muud muutused.

Hooned Masinad Lõpetamata tööd

Maa ja

rajatised ja

seadmed ja ettemaksed Kokku

Jääk 31.12.2012

Soetusmaksumus 3 059 182 768 154 340 0 340 167

Kogunenud kulum 0 -45 412 -134 101 0 -179 513

Jääkväärtus 3 059 137 356 20 239 0 160 654

Soetused ja parendused 0 0 0 16 225 16 225

Kulum ja allahindlus 0 -4 292 -6 391 0 -10 683

Kokku liikumised 0 -4 292 -6 391 16 225 5 542

Jääk 31.12.2013

Soetusmaksumus 3 059 182 768 154 340 16 225 356 392

Kogunenud kulum 0 -49 704 -140 492 0 -190 196

Jääkväärtus 3 059 133 064 13 848 16 225 166 196

Soetused ja parendused 0 0 0 17 826 17 826

Kulum ja allahindlus 0 -7 747 -6 391 0 -14 138

Ümberklassifitseerimine 0 28 869 0 -28 869 0

Ümardamine -1 -1

Kokku liikumised 0 21 122 -6 391 -11 044 3 687

Jääk 31.12.2014

Soetusmaksumus 3 059 211 637 154 340 5 181 374 218

Kogunenud kulum 0 -57 451 -146 883 0 -204 334

Jääkväärtus 3 059 154 186 7 457 5 181 169 883

2014.a.

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 17 826 eurot, mis tuleneb

järgmistest summadest:

aruandeaasta soetuste summa 20 908 eurot,

käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 3 082 eurot

2013.a.

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 16 225, mis tuleneb

järgmistest summadest:

aruandeaasta soetuste summa 18 189 eurot

käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 1 964 eurot



Lisa 6. Kohustused ja saadud ettemaksed

6.A. Lühiajalised kohustused

Lisades kirjeldatakse vastavalt RTJ 15 punktile 44 eraldisi sisu järgi rühmitatuna või iga eraldist üksikult, kui neid on vähe.

Nimetus 2014 2013


Võlad tarnijatele vt. Lisa 6 A.1. 1 137 1 606

Võlad töövõtjatele vt. Lisa 6.A.2. 1 330 4 783

Muud kohustused ja saadud ettemaksed vt. Lisa 6A.3. 6 853 2 230

Kokku lühiajalised kohustused

9 325 8 643

6.A.1. Võlad tarnijatele

Nimetus 2014 2013

Siim Avi 546 0

AGE OF INVEST OÜ 0 160

Alvoro 0 90

FIE Fjodor Korotkov 0 330

Eesti Energia AS 146 10

Olereks AS 346 0

SA Võnnu Haigla 0 527

Sevenoil Est OÜ 0 211

Tartu Veevärkl AS 76 76

Muud 22 202

Tarnijad kokku: 1 136 1 606

6.A.2.Võlad töövõtjatele

Nimetus 2014 2013

Töötasu võlgnevus 347 3 495

Puhkusereserv 983 1 143

Võlad majanduskulude eest 0 145

Võlad töövõtjatele kokku 1 330 4 783



6.A.3. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Muude kohustuste ja saadud ettemaksete kohta avaldatakse lisa RTJ 15 punkti 30 alusel.

Nimetus 2014 2013

Kokku ettemaksed ja kohustused vt Lisa 3 2 854 2 230

Saadud ettemaksed (sihtfinantseerimine, Siseministeerium 4 000 0

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku: 6 854 2 230

Lisa 7. Saadud toetused

RTJ 15 punkti 56 alusel sihtfinantseerimise kohta anname informatsiooni saadud sihtfinantseerimise

summad toetuste andjate ja toetuste liikide lõikes, muud sihtfinantseerimise saamisega seotud

tingimuslikud kohustused..

Nimetus 2014 2013

Saadud toetused

Sihtfinantseerimine

Kodumaise sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Majandus-ja Kommunikatsiooni Ministeerium – teede raha 6 705 6 842

Kultuurministeerium 180 585

Kodumaise sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 6 885 7 427

Kokku sihtfinantseerimine 6 885 7 427

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

Riigieelarvest , s.h.

Tasandusfond 31 117 30 735

Toetusfond, s.h. 34 981 34 090

Saarte toetus 30 645 29 929

Toimetulekutoetus 3 758 3 514

Sotsiaaltoetus 578 546

Peretoetus vajadustel 0 29

Maamaksuvabastuse toetus 0 72

Kokku mittesihtotstarbeline finantseerimine 66 098 64 825

Kokku saadud toetused 72 983 72 252



Lisa 8. Tulud kaupade ja teenuste müügist

Lisas esitatakse vastavalt RTJ 10 müügitulu analüüs tegevusalade lõikes

Nimetus 2014 2013

Tulud majandustegevusest

Laekumised keskkonnaasutuste majandustegevusest 0 115

Laekumised korrakaitseasutuste majandustegevusest 0 4 526

Muud tulud majandustegevusest 560 4

Kokku tulud majandustegevusest 560 4 645

Riigilõivud vt Lisa 3B 108 224

Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 668 4 869

Lisa 9. Muud tegevustulud

Lisas avatakse muude tegevustulude sisu tululiikide kaupa

Nimetus 2014 2013

Muud tulud

Materiaalne varade müük 0 440

Pärimised 4 966 0

Jäätmesäästutasu 3 2

Kokku 4 969 442

Lisa 10. Antud toetused

Antud toetused 2014 2013

Sotsiaaltoetused

Muud peretoetused 430 200

Toimetulek 4 562 3 444

Puudega inimese hooldaja toetus 1 230 930

Erijuhtudel riigi poolt makstavad maksud 845 861

Muud sotsiaalabitoetused 2 130 417

Kokku Sotsiaaltoetused 9 197 5 852

Muud toetused

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Eesti Saarte Kogu MTÜ 250 0

Kaubandustoetus, Aoroks OÜ 333 0



Kaubandustoetus, AGE OF INVEST OÜ 600 959

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 183 959

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

Liikmemaks, s.h. 352 255

TOL 202 190

Eesti Saarte Kogu MTÜ 50 65

SA Piirissaare Areng 100 0

Mittesihtotstarbeline finantseerimine kokku 352 255

Kokku muud toetused 1 535 1 214

Kokku antud toetused 10 732 7 066

Lisa 11. Tööjõukulud

11.A. Töötajad ja tööjõukulud /tegevusala lõikes/ 2014.a

2014 2014 2013 2013

Töötajate Töötajate

Töötajad ja töötasukulud arv Töötasu arv Töötasu

Tegevusala Töötajate kategooria Keskmine Kokku Keskmine Kokku

1111

Ametnikud

Valitavad ja ametisse nimetatavad 0 4 472 0,5 4 200

Ametnikud kokku 0 4 472 0,5 4 200

Kokku tegevusala Vallavolikogu 0 4 472 0,5 4 200

1112

Ametnikud

Valitavad ja ametisse nimetatavad 1 6 530 1 7 539

Kõrgemad ametnikud 1 6 109 1 5 363

Ametnikud kokku 2 12 639 2 12 902

Töötajad

Tippspetsialistid 1 6 295 1 5 683

Töölised ja abiteenistujad 0,5 2 108 0,5 1 898

Töötajad kokku 1,5 8 403 1,5 7 581

Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 0 1 060 0 844

Kokku tegevusala Vallavalitsus 3,5 22 102 3,5 21 327

1600 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 0 0 0 490

3200

Töötajad

Töölised ja abiteenistujad 0 0 0,5 3 627

Töötajad kokku 0 0 0,5 3 627

Kokku tegevusala Päästeteenused 0 0 0,5 3 627

4510 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 0 1 323 0,5 4 363

Kokku tegevusala Vallateed 0 1 323 0,5 4 363

4520

Töötajad

Töölised ja abiteenistujad 0 103 0,5 2 160

Töötajad kokku 0 103 0,5 2 160




Kokku tegevusala Veetransport 0 1 911 0,5 2 160

5100

Töötajad Töölised ja abiteenistujad 0,5 2 996 0,5 2 354

Töötajad kokku 0,5 2 996 0,5 2 354


Kokku tegevusala Jäätmekäitlus 0,5 4 598 0,5 2 354

Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 0 500 0 0

6400 Kokku tegevusala Tänavavalgustus 0 500 0 0

Töötajad Töölised ja abiteenistujad 0,9 3 766 1 2 070

Töötajad kokku 0,9 3 766 1 2 070


6605

Kokku muu elamu-ja kommunaalmajanduse tegevus 0,9 5 168 0,5 2 199

8201

Töötajad Töölised ja abiteenistujad 0,5 2 108 0,5 1 917

Töötajad kokku 0,5 2 108 0,5 1 917

Kokku tegevusala Raamatukogu 0,5 2 108 0,5 1 917

8600 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 0 0 0 373

Kõik kokku 5,4 42 182 7,0 43 010

Valitavad ja ametisse nimetatavad 1,00 11 002 1,50 11 739

Kõrgametnikud 1,00 6 109 1,00 5 363

Tippspetsialistid 1,00 6 295 1,00 5 683

Töölised ja abiteenistujad 2,40 11 081 3,50 14 026

Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 0,00 7 695 0,00 6 199



11.B. Tööjõukulud

Nimetus 2014 2013

Töötasu

Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud 11 002 11 739

Avaliku teenistuse ametnikud (va kaitseväelased, piirivalve-, politseiametnikud) 6 109 5 363

Töötajate töötasud 17 376 19 710

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 7 695 6 198

Töötasud kokku (vt Lisa 12.A) 42 182 43 010

Erisoodustused

Maksud ja sotskindlustusmaksed

Sotskindlustusmaks 14 372 15 020

Töötuskindlustusmaks 397 417

Maksud kokku 14 769 15 437

Personaalkulud kokku 56 951 58 447

11.C. Keskmine töötajate arv

Nimetus 2014 2013

Valitavad ja ametisse nimetatud isikud 1,0 1,5

Avaliku teenistuse ametnikud 1,0 1,0

Töötajad 3,4 4,5

Kokku 5,4 7,0

Lisa 12. Muud tegevuskulud

12.A Majandamiskulud

Majandamiskulud 2014 2013

550000 Burootarbed 186 128

550001 Trukised ja muud teavikud 35 15

550002 Paljundus- ja printimiskulud 123 134

550010 Sideteenused 460 512

550011 Postiteenused 42 38

550012 Pangateenused 211 169

550013 Majandusvedude teenused 0 35

550050 Juriidilised teenused 2 345 1 618

550060 Info- ja PR teenused 31 0

550099 Muud administreerimiskulud 90 0

550302 Soidukulud 634 25



550400 Koolitusteenused 756 0

551101 Elekter 131 135

551104 Korrashoiuteenused 0 150

551106 Remont, restaureerimine, lammutamine 503 291

551107 Kindlustusmaksed 462 0

551108 Uur ja rent 760 966

551109 Muud kinnistute, hoonete, ruumide kulud 3 492 187

551120 Kute ja soojusenergia 1 050 0

551210 Elekter 390 495

551230 Korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja - 100 724

551240 Korrashoiuteenused 414 494

551260 Remont, restaureerimine, lammutamine 4 930 1 856

551290 Muud rajatiste majandamisega seotud kulud 460 0

551300 Kutus 4 377 1 977


551306 Remont ja hooldus 6 070 3 479

551307 Kindlustus 305 178

551308 Rent 317 0

551309 Muud maismaasoidukite majandamiskulud 83 0


551326 Remont ja hooldus 0 318

551328 Rent 45 25

551400 Infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud 302 0

551410 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tarkvara 898 600

551460 Remondi- ja hooldusteenused 25 16

551480 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise riist-ja t 300 0

551490 Muud info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised kulu 654 354

551500 Inventar ja selle tarvikud 528 1 917

551560 Remondi- ja hooldusteenused 249 211

551600 Toomasinate ja seadmete tarvikud 157 0

551690 Muud toomasinate ja seadmete majandamiskulud 0 493

552300 Teavikud ja kunstiesemed 585 525

552490 Muud oppevahendite ja koolituse kulud 0 240

552520 Urituste ja naituste korraldamise kulud 1 588 269

552620 Hooldamine, taastusravi 863 2 072

554030 Spordikulud 13 0

554090 Muud mitmesugused majanduskulud 547 0

Majandamiskulud kokku 35 614 20 934



12.B Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud 2014 2013

601000 Kaibemaks 6 024 4 357

601002 kaibemaks pohivara soetuselt 3 082 1 965

601070 Riigiloivud 79 0

601095 Maksuvolalt arvestatud intressid 49 0

Muud tegevuskulud kokku 9 234 6 322

12.C Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

Põhivara amortisatsioon 2 014 2 013

611000 Hoonete (v.a.eluhooned) amortisatsioon 6 188 3 829

611009 Muude rajatiste amortisatsioon 1 559 463

611400 Masinate ja seadmete amortisatsioon 1 917 1 917

611405 Transpordivahendite amortisatsioon 4 474 4 474

Põhivara amortisatsioon kokku 14 138 10 683

Lisa 13. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolte kohta avaldamisele kuuluvat informatsiooni reguleerib IPSAS 20 Related party disclosures. IPSAS 20 sisaldab teatud erinevusi võrreldes äriühingutele mõeldud standardiga IAS 24, millest lähtub omakorda RTJ 15 §-des 19-25. Põhiline erinevus on selles, et IPSAS 20 ei nõua üldjuhul niisuguste tehingute avalikustamist, mis on toimunud seotud osapooltega normaalsetel turutingimustel või vastavalt seaduses sätestatud tingimustele, mis kehtivad ühtviisi nii seotud isikutele kui ka mitteseotud isikutele. Osapooli loetakse seotuiks, kui üks osapool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole majanduslike otsuste üle. KOV seotud osapoolteks on:

1) KOV valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle juhtimises osaleb KOV otse või oma valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kaudu hääleõigusega alates 20%-st;

2) KOV volikogu liikmed, valitsuse liikmed, asutuste juhid ning KOV valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuste ja nõukogude liikmed;

3) punktis 2 loetletud isikute lähedased pereliikmed, kelle puhul võib eeldada olulise mõju olemasolu, näiteks, abikaasad, elukaaslased ja lapsed .

4) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles punktides 2-3 loetletud isikud üksi või koos omavad valitsevat või olulist mõju, st omandiõigust alates 20%-st või hääleõigust nende üksuste juhtimises nõukogude ja juhatuste kaudu alates 20%-st.

Volikogu liikmetele , vallavalitsuse ja hallatavadele asutusedele töötajatele 2014 aastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

2014 2013

Volikogu esimees ja volikogu liikmed 4 472 4 200

Vallavanem 6 530 7 539



Ametnikud 6 109 5 363

Töötajad 17 376 19 709

Ajutised töötajad 7 695 6 199

Kokku 42 182 43 010

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. Tehingud Vallavalitsuse ja Volikogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal turutingimustest või seadustega sätestatud tingimustest erinevaid ei toimunud, aga informatsioon nende kohta on järgmine (avaldatakse vastavalt IPSAS 20.25.):

Informatsioon seotud osapoolte kohta Piirissaare valla 2014.a. majandusaruanne koostamiseks.

Nimi : Korotkov Fjodor* Juhtiv ametikoht: Piirissaare volikogu esimees FIE Fjodor Korotkov tegi remonditööd summas 460.- eurot Nimi : Sakk Kalju* Juhtiv ametikoht: Piirissaare volikogu aseesimees

FIE Kalju Sakk - osutas teenused Piirissaare vallavalitsusele summas 400 eurot.. Nimi : Iljin Timofei* Juhtiv ametikoht: Piirissaare volikogu liige Töötas võlaõigusliku lepingute alusel ja sai töötasuna 540 eurot Nimi : Aivazjan Armen* Juhtiv ametikoht: Piirissaare vallavalitsuse liige kuni 15.10.2014 ja alates 03.2015 Töötas võlaõigusliku lepingute alusel ja sai töötasuna 580 eurot Nimi : Kobõlkin Fjodor* Juhtiv ametikoht: Piirissaare vallavalitsuse liige kuni 15.10.2014 Töötas töölepingu alusel ja sai töötasuna 328,69 eurot

* Lähedasi pereliikmeid , kes on saanud soodustust ( vallavalitsuselt või selle asutuselt või vallavalitsuse valitseva või all olevatelt sihtasutustelt, mittetulundusühindutelt ja äriühingutelt) ei ole.



MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI

Piirissaare Vallavalitsus 31.12.2014.a. lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest ning lisatud Piirissaare Volikogu Revisjoni Komisjoni hinnangust majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta.

Majandusaasta aruande on koostatud Piirissaare vallavalitsus. Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Piirissaare vallavalitsuse otsus aruande heakskiitmise kohta.

Vallavanem Liina Miks .......05.2014



PIIRISSAARE VALLAVALITSUSE PROTOKOLLILINE OTSUS AASTAARUANDE HEAKSKIITMISE KOHTA



SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE



PIIRISSAARE VOLIKOGU OTSUS MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMISE KOHTA

2012.a. majandusaasta aruanne - avaleht – riigi teataja ar 2014... · raamatupidamise...

Documents