Tallinna Pedagoogiline Seminar

Referaat

2-3 aastase lapseareng

Tallinn 2010

Sisukord

1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne

areng. ......3

2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4

3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5

3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5

4. Kõne areng.............................................................................................................................7

5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8

5.1. 2 aastased lapsed..............................................................................................................................8

5.2. 3 aastased lapsed..............................................................................................................................8

6. Gerli targad ütlemised........................................................................................................................10

Kasutatud kirjandus................................................................................................................................11

1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused:

Kõne areng.

Teise ja kolmanda sünnipäeva vahele jääb lapse arengus tundlikkuse periood, kuid maailma

asjadest saab ta juba päris hästi aru. Kolme aastane laps on väga uudishimulik ja ta võib küsib

kõige uue kohta. Samuti areneb lapsel väga kiiresti motoorika, kujutlusvõime ja tema

sisemaailm. Samuti sel perioodil võib lapsel tekkida probleeme tõelisuse ja kujutluse vahel.

Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja

lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel

jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega

kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps

suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti

pahuram ja väsinum.

Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega

valdavalt ühe küsimuse toel: “Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja

saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab,

kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks.

Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda.

Nimelt teisel eluaastal kurvastab last lahusolek vanematest või elumuudatus (lastesõim,

haigla) kõige enam.

Emal-isal ja vanaemal-vanaisal on palju võimalusi toetada last esemete maailma loomisel, kui

nad teavad, mis maailm see on ja mida selle kujundamisel tuleks teha. Alates teisest-

kolmandast eluaastast hakkab laps ümbritsevates esemetes ja nähtustes nägema ühist ja

erinevat nind seda järjest lisanduvate sõnade abil välja ütlema.

3

2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng

2-aastased uurivad kõiki võimalusi ühest kohast teise rändamiseks, sealhulgas rullimine,

roomamine, kõndimine, jooksmine, hüppamine ja ronimine. Nad suudavad samuti lüüa

väikest palli edasi, veerevat palli püüda ja palli visata. 2-aastastele meeldivad näpumängud

(nt ämblikumäng), litsuda ja pigistada savi, häält tegevaid instrumente raputada ja paberile

kritseldada. Nad suudavad keerata/tõmmata ukselinki, purgikaant keerata ja nad on

parandanud enda võimeid söögiriistu kasutada.

Rullib, roomab, hüppab, kõnnib, jookseb ja ronib.Suudab roomata läbi tunnelite,

minna madalate takistuste üle ja alt läbi, turnib madalatel astmetel.

Meeldib liikuda jalgade ja käte peal, jäljendades mingit looma.

Joostes kukub tihti. Hakkab aru saama kuidas üks jalg ees joosta (galopp)

Ronides võib jääda kinni ja abi vajada alla saamisel.

Suudab toolile iseseisvalt minna

Hoides käsipuust kinni suudast trepist üles-alla käia ühe sammu kaupa. Suudab hüpata

ühelt astmelt alla aga võib maandudes tasakaalu kaotada.

Vajab võimalust mängida aktiivseid mänge nii toas kui õues.

Painutab ennast ettepoole ilma kukkumata.

Korjab üles mänguasju ise püsti seistes

Seisab ühe jala peal kui teda abistatakse, kõnnib varvaste peal

Sõidab kolmerattalisega, vahepeal pedaale kasutades

Lööb väikest palli edasi

Püüab veerevat palli, seda käte, jalgade ja kehaga lõksu püüdes.

Naudib häält tegevaid instrumente raputada ja liigutada

Tõusvas joones võtab osa riietumisest.

Kritseldab markeri või kriidiga. Suudab teha horisontaalseid, vertikaalseid ja

ümmargusi jooni/ringe pastaka või kriidiga.

Kasutab iseseisvalt kahvlit ja lusikat

Keerab ükshaaval lehti

Koos abiga kasutab taskurätti, et nina nuusata

Potitreeninguks on üldiselt piisavalt suur

Peseb ja kuivatab käsi ilma abita

Pöörab tähelepanu turvalisusele, ei pruugi alati sõna kuulata

3. Vaimne areng

4

1) leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik,

kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oranþ, kollane, roheline,

sinine, lilla, must, valge) alusel;

2) suhetab eseme osi, paigutab neid täiskasvanu juhendamisel ümber:

karbid, klotsid jms;

3) joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti;

4) täidab korraldusi pane sisse, peale, alla;

5) kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud

suhtlussituatsiooniga;

6) tunneb aktiivselt huvi asjade nimetuste vastu, kasutab umbes 1500

sõna;

7) küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele

kes? nimega;

8) kasutab endast rääkides sõna mina;

9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest

struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme;

10) nimetab tegevusi pildil;

11) kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja

arvsõnu.

3.1 Gerli oskab:

1. tunneb üsikuid tähti, seosed lastesaate “mõmmi aabits”

2. O-tähe kohta ütleb “see on ümmargune.”

5

3. U-tähte seostab hundikutsikatega (telesaade “mõmmi aabits”).

4. Kui kirjutada paberile tähti (kõik täishäälikud ja mõned kaashäälikud), siis oskab

neid öelda.

5. Numbreid loeb 1-10 ni.

6. Kui kirjutada paberile nt. number 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 siis oskab seda öelda

7. Kui küsida, mitme aastane oled, siis vastab, et 2 aastane.

8. Teab ema, isa ja õe nime ja lähedaste inimeste nimesid.

9. Nimetab perekondi õigete liikmetega.

10. Tunneb ära kõik koduloomad. Teab mis hääli teevad ja mida meile annavad.

6

4. Kõne areng

2-3 aastane laps suudab arusaada juba keerulistest lausetest (mine vii paber prügikasti).

Mida vanemaks laps saab seda, rohkem hakkab ta oma vestlusesse tooma ka sihipäraseid

ja õigeid (käe)liigutusi.

2-3 aastane laps:

Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos

raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib.

Väljendab kahe sõnaga omandisuhet. Vali esemed, mis on kellegi omad – ema

kleit, isa lips. Osuta esemele ja küsi: Kelle oma? Nimetage ja näidake kehaosi,

erinevaid asju ja ütelge algul koos, hiljem ütleb laps, kelle omad need on.

Vastab küsimusele Kus? Kui keegi läheb toast ära, küsi. Kuhu isa läks? Kus isa on?

Lase lapsel vastata.

Näitab sõrmedel oma vanust. Sina oled kolmeaastane. Tõsta üles 3 sõrme ja näita

lapsele. Palu lapsel sama teha.

Teab oma sugu. Kasuta igapäevakõnes sõnu, mis näitavad sugu. Poiss, tüdruk.

Ühenda need omadussõnadega: tubli poiss, suur tüdruk.

Täidab kaheosalise korralduse. Algul täidab laps 1-osalise korralduse. Too nukk.

See järel esita sama korraldus uuesti ja lisa teinegi juurde: Joo kõigepealt piim ära ja

pane siis kruus kraanikaussi.

Kasutab sõnu „kinni ja lahti”. Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on

kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda.

Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks

jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama

üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk

kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest.

Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole.

Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i

kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli

asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras

olema.  

7

5. Ealised iseärasusedˇ(merka)

5.1. 2 aastased lapsed

Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need

väikelapse kehalises arengus. Ta teeb oma esimesi same ning hakkab seejärel aina rohkem ja

osavamalt liikuma, jooksma, ronima ning hüppama; areneb silma ja käe koostöö. Tene

märgatav muutus lapse arengus on kõne kiire edenemine esimestest sõnadest ja paari-

kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng areng võimendavad teineteist:

keele keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taste, keeleline areng soodustab

aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on ka sotsiaalses arengus: imikust saab

väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning

matkida neid igal võimalikul juhul.

Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal.

Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut.

Kasutab suheldes mitteverbaalseidväljendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega

Vastab täiskasvanu küsimustele ja korraldustele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse,

häälitsuse või 1-2sõnalise ütlusega.

Sõnavarasse tulevad sõnad, mis väljendavad ojekte, tegevusi ja tunnuseid, mis

esinevad korduvalt lapse keskkonnas ning on lapse jaoks hästi tajutavad (laps näeb,

katsub, maitseb neid).

5.2. 3 aastased laps

Kolmandal eluaastal on suurimad muudatused lapse identiteedi arengu ja

eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega.

Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone

ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on

iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta

esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast,

oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest.

Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi.

8

Loeb peast või korda järele 1-2 salmilisi luuletusi.

Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme

Areneb oskus hääldada pikemaid sõnu

Näeb ja leiab esemetes erinevusi

Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse järgi hulgaks.

Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge

Kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi

9

6. Gerli targad ütlemised

1) Issi  räägib telefoniga Gerli  soovib talle midagi öelda kui issi ei reageeri temale siis Gerli

ütles ta ei kuule ta räägib.

2) Haigutasin Gerli küsis mis sa punnitad.

3) Õde läks magama tehes seal juures hääli.Ütlesin teeme õele head ööd musi kalli.Gerli

vastas ma ei lähe, ta jonnib.

4) Koristan kui on valmis siis mängime.Vahepeal Gerli küsib kas nüüd ma ei jõua ära oodata

iga päev.

5) Issi ei pannud õue minnes mütsi pähe ma ütlesin tola ( õues oli väga külm)Viisin talle siis

mütsi ja ta pani selle pähe.Gerli nägi ja kuulis kõike  ja ta ütles näe enam pole tola.

6) Riidlesin Gerliga, et ei tohi nii ligitalt telerit vaadata ei kuulanud võtsin ta sülle ja küsisin

miks sa ei kuula ta ütles ma ei tea. Lakke vaadates lisas veel ma olen ju laps.

7) Gerlil pissihäda läksime potile siis ta ütles kakat ei tule peame midagi sööma siis tuleb.

8) Sarnaste  asjade kohta ütles nagu samasugune.

9) Kui linnud õues lendavad siis ütleb näe lendavad lõunamaale.

10) Mängu telefon heliseb Gerli võtab vastu kas paraadil käisid kas Eesti Vabariigil käisid.

sau Siis loeb perekonna onu Gert tädi Triinu Harri Merilin ei mitte Merilin Greete siis. emme

issi mina Merilin ja vanaema.(parandab ennast ise kui on vale perkonnaliige).

 11) Pesumasin kuivatas pesu Gerli läks mööda( venitatult ütles) pesumasin ma mõtlesin

lennuk (ise naerdes).

1

Kasutatud kirjandus

1. www.puigala.ee

2. www.kidshealth.org

3. Teile, emad-isad, vanaemad-vanaisa! materjalide koostajad: Anne Tiko ja Lilian Kivi.

4. Riiklik Eksami- ja Kvalifiatsioonikeskus Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.

5. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Üldoskuste areng koolieelses eas.

1