1

11. David Hume’i (1711-1776) elu ja isik

Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.

Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism.

Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)

David Hume

2

26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15-aastaselt.

Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.

Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. David Hume’i monument

Edinburghis

3

Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.

Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema – kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?

Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata.

Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana.

4

11.1. Skeptilise empirismi (nii nimetatakse Hume’i filosoofiat) alused

Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.

Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu.

Ühe Hume’i esseekogumikutiitelleht

5

Juhul, kui mingit keelelist mõistet ei saa seostada vahetu muljega, st juhul, kui seda asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? “Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone,” ütleb Hume.

David Hume Tower Edinburghis

6

Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda.

Aga mida mõista mina ise või mina all? Kui ma mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud mulle minu meeled (nt armastus, vihkamine, heameel, meelepaha jne).

David Hume

7

Mind ennast aga ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. David Hume’i mausoleum

Edinburghis

8

11.2. Kausaalsuse kriitikaJärgnevalt asub Hume kritiseerima põhjus-tagajärje omavahelist seost...

Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. David Hume

9

Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul.

Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus.

10

Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast.

David Hume

11

Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga.

Beebi

12

11.3. Harjumus ja tava

Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval.

Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.

Ka põhjuslikkus on reaalne vaid meie uskumustes ehk arvamustes.

13

Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval.

Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume’i arvates inimese mõistuse looming.

Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi.

14

Nad võivad küll kattuda, kuid meil ei saa eales olla sellest kindlat teadmist.

Seega tegelik reaalsus jääb meile kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, sinu ja minu jaoks, mis on meie mõistuse looming ning põhineb harjumusel ja taval.

15

Iseseisvaks mõtlemiseks...

Kas asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda?

Kas nõustud Hume’i kausaalsuse kriitikaga?