PINSKA OU FERMIDE KASITLEMISJUHEND

: Fermide kiisitlemine, paigaldus, kinnitamine ja toestamine tuleb teha vastavalt ehitusobjekti vastutavaI ehitusprojekteerija kinnitatud projektidele vdi viihemalt kiiesoleva kiisitlemisjuhendi iildpdhimdtetele.1 Projektide ja kiisitlemisjuhendi iiirgimise kontrollimist puudutav vastutus on ehitusobiekti vastutaval

Fermid

T TIulavoo

Tugipikkus

Fermid on m66tu ldigatud ja tugevussorleeritud ja hooveldatud saematerjalist ogaplaatiihenduste abilmonteeritud kandvad puitkonstruktsioonid.Fermid valmistatakse nende tootmisele spetsialiseerunud tehastes kvaliteedijiirelevalve all.

ago {.-rolrl'50 L-,= l.l-

U)

tr

E

i Alavoo

1. VASTUVOTUULEVAATUS

Fermide tarne hulka kuuluvad joonised, tugevusarvutused ja fermide ktisitlemisjuhend. Fermide projektid tulel

alati enne nende valmistamise alustamist esitada kinnitamiseks hoone vastutavale ehitusprojekteerijale.

Tema kontrollib, et fermide projektides esitatud nduded oleks tdidetud ka ehitusobjektil. Vastutav

ehitusprojekteerija edastab enda poolt kinnitatud fermide projektid vastavalt ehitusloa siitetele ehitusjiirelevalvametkonnale nins ka t<i<iobiektile.Hoone vastutav e"hitusproje"kteerija projekteerib iildjuhul ka fermide i.ihenduse teiste konstruktsioonidega ningfermidest moodustuva terviku tugevdamise. Ta peab ka hoolitsema selle eest, et eraldi ttldna koostatud

konstruktsioonide, ehitusosade v6i si.isteemide projektid moodustavad omavahel toimiva terviku (nt hoone

iildine stabiiisus)a). Piirast proj.ektide.saabumist t66objektile tuleb kontrollida viihemaltj aremi siaffi

?JBt#oo ard i a toetuspunkti de asukohad' Vahevarraste.jaotils(samm)

' Alumise poole tugimaterjal ja tugipindade pikkused

' Ulavri<i roovivahe, ka katuse kdrgenduste ja kaheosaliste fermide i.ilardhtpuu kohal

' Vdimalikud liibipainde vastu toestavad vahevardad. Tooobjektil tehtavad monteerimisiihendused v6i tugevdused, niiiteks kaheosaliste fermide i.ihendamine

pika lahtise riiiista tugevdamine v6i toestusala tugevdamine tugisurveplaatidega.. Vdimalik vahelae konstruktsioon (vrd fermi vdnkumise arvestamisel oletatud pdrandakonstruktsioon). Voimalikud muudest konstruktsioonidest, seadmetest jms tekkivad punkt- ja rippkoormused ning

t66aegsed koormused, kui neid pole projektides arvestatud.

Kavandatust erinevate olukordade puhul tuleb vdtta iihendust hoone vastutava ehitusprojekteerijaga, kes v6tab

vaj adusel iihendust fermi de proj ekteerij aga.

b) Tame saabumisel tuleb kontrollida, kas fermide tarnitud kogus vastab tellimislepingule, kas

konstruktsioonide tunnus (fermi tunnus) vastab jooniste numbrile ja et konstruktsioonidel ei ole

transpordikahjustusi. Puuduste vdi kahjustuste esinemisel tuleb vdtta koheselt tihendust fermide tootjaga, kes

hoolitseb edasiste meetmete rakendamise eest. Fermide m66tudes, sdlmede asukohtades ja ogaplaatidepaigutamises lubatakse erinevusi punktis 10 nimetatud tootmistolerantside ulatuses.

2. LADUSTAMINE,

Ferme ladustatakse ehitusobjektil piist- v6i horisontaalasendis rdhtsal alusel, mis viildib piisivate

vormidefektide tekkimist. Mehaaniliste vigastuste tekkimise vliltimiseks peab ladustamiskoht asuma ilma

FthlXg*rutA4birutr" ferme toetuspunktide alla asetatud aluspuude peal iiksteisega tihendatult ja toestatuna

iimberminemise vastu. Horisontaalasendis ladustamisel peab aluspuid olema piisavalt tihedalt (< 2 m). Kuimitu fermide pakendit ladustatakse iiksteise peal, peavad vahepuud asuma aluspuudega samal joonel.

Aluspuud peavad olema piisavalt kdrged (u 0,5 m) nii, et fermide iikski osa ei puutu kokku pinnase vdi lumegija katte alla jiiiib tuulutusvahe. Ladustamisel kaitstakse ferme sademete eest veekindla kattega, mis peab

tagamavajaliku kaitse ka kdva tuulega. Ferme vdib hoida paigaldustoode kiiigus sademete eest kaitsmata

maksimaalselt 2 niidalat.

'.!

* ll.5 nr i

""'.'+

--+

Joonis 1. Fermide ladustamine

3. TEISALDAMINE JAT6STMINEFe-rmide on projekteeritud toimivaks piistasendis, seepiirast tuleb neid ka teisaldada ja transportidavertikaalselt. Lapiti teisaldatavatele fermidele rakendub teisaldamisel selliseid koormusi, mida poleproj ekteerimisel arvestatud.

Ferme v6ib t6sta kandvate seinte peale kas mitmekaupa v6i

Joonis 2. Fermide teisaldamine

iiksikult otse autolt v6i tooobjektiladustamiskohast.Kraanagat6stmisel tuleb iildjuhul kasutada viihemalt kahte tdstepunkti nii, et t6stepunktide vahe moodustabumbes poole konstruktsiooni pikkusest. Ainult allaT m pikkuste stimmeetriliste harjafermide tdstmise v6ibteha vaid harj akohast kinnitatuna.Pikkade konstruktsioonide puhul tuleb kasutada tdstetala, millel on piisav ktilgsuunaline jiiikus ja kolm vdienam tdstepunkti. Joonistel 3*5 on esitatud vastavalt fermi pikkusele soovitatavad tdsteviisid.

Joonis 3. T6stmine ilma talata kahest punktistoonis 4.m.

Tdstmien tala abil kolmest punktist, kui 1Lm < L < 18

Joonis 5. Tdstmine tala abil viiest punktist, L < 18

m.

Fermi kdrgusm66du keskele on asetatud tala,millel on tala pikisuunas reguleeritavad tdstekohadFerm seotakse tala kiilge.

]

Tavalisemateks teisaldryffiq-st tulenevateks kahjustusteks on ogaplaatide lahtitulemine ja vahevarraste

murdumise d. u,,51r:",i,",1,,15",.,_ .

.""5"1 /',t' '\'., .l^-,;"o1;

n.bL

ifirn { L.€ l* m

-1{ll..=r4L

4. PAIGALDUSTOLERANTSID

Fermide vertikaalsuse ja voode kiilgede sirguse suhtes tuleb jiirgida joonistel 6 ja7 esitatud tolerantse.Vahevarda kdverus ktilgsuunas v6ib piirast paigaldust olla maksimaalselt 15 mm. Fermide sirgust japiistasendit tuleb kontrollida enne ldplike ristsidemete paigaldust.

Fermide toed peavad asuma fermide projektis nimetatud toetusalal. Projektis nimetatust rohkematetoetuspunktide kasutamine pole lubatud. Ebastimmeetriliselt toestatavate femide puhul peab olema viigahoolikas, et fermid paigaldataks jooniste alusel 6iget pidi, mis tiihendab, et toetuspunktid jii?iks fermidevahevarraste suhtes 6isesse kohta.Kdik tugipikkused pea"vad vastama fermide projektis esitatud miinimumvriiirlustele. Ehitusprojekteerija peab

kontrollima tilavrio tugisurvetaluvust, kui iilavoo liitekoht asub tugipunktile liihemal kui 100 mm.

sHXE0il +1S mr*

maksimaalselt i- t"{i?Sfi + 10rnm

max ?5 my'rr2$ n:rn l

a

!r()

a

()

-H

max 5{i, llr *>[

Joonis 6. Vdride paigaldustolerantsid. Joonis 7. Ptstloodi tolerants

Ferme vdi selle vahevardaid ei v6i l6igata, augustada ega siilgustada, kui fermi projekt seda ei luba.

Kui tugede asukohti on muudetud vdi fermi soovitakse ldigata vdi siilgustada, tuleb enne paigaldustoodealustamist vdtta iihendust fermide projekteerijaga, kes kontrollib, kas sellisel juhul tuleb konstruktsioonimuuta. Kui tamitud konstruktsiooni saab t<irlobjektil parandada, koostab ta vajaliku timberehitusprojekti.

-ry****{

5. PAIGALDUS JA PAIGALDUSAEGNETOESTAMINEFermide paigaldus, kinnitamine ja toestamine tuleb teha kiiesoleva juhendi alusel, kui fermide projektis v6i

ehitusprojekiis pole oeldud teisiti. Fermidest moodustuva konstruktsioonilise terviku toestamine ja

tugevjamine teirakse alati vastavalt vastutava ehitusprojekteerija poolt kinnitatavale eraldi projektile.

paigaldusaegne toestamine peab olema sedavOrd tugev, et fermid piisivad ehitusaegseid koormusi arvestades

6iges asendis (nt tuul ja kandurite peale t6stetavad projektides arvesse vdetud ehitustarvikud).

Toestamise saab teostada koha p.ul .hitutuvate tugede abil. K6ige soovitatavam viis on siiski kasutada

horisontaalsdrestikke ja pukke, mis toimivad ka konstruktsioonilise terviku ldpliku tugevdava toestusena.

Horisontaals6restike ja pukkide paigaldus toimub tugevdusprojekti alusel ja neid tuleb arvestada juba fermide

it#ffiffit"?r1$3#ffi1'-i" viilditakse kasutades ajutisi naelutades kinnitatavaid ristamisi diagonaaltugesid (X-

toed), millega tugevdatakse alati viihealt iiiirmised fermid (vt joonis 8).X-toed naelutatakse peamiselt

vertikaalselt asuvate fermi vahevarraste kiilge, mille tilaotste vaheline horisontaalkaugus on maksimaalselt 2,5

m. Diagonaaltoed tehakse fermi molemasse otsa ja kui konstruktsiooni pikkus on iile 15 m, tehakse ka

vahetoed nii, et X-tugede vaheline kaugus on hoone pikkussuunas maksimaalselt 10 m. Diagonaaltugede

tegemiseks kasutatakse viihemalt lauda m66dus 22 x 100ja naelutus on vtihemalt2n2,S x 75 i.ihenduskoha

t<o'hta. Fermide projektis paindumisvastasele toestamisele esitatud suurimat lubatud naelam66tu tuleb jiirgida

ka paigaldusaegsel toestamisel.Fermi[ seotakse iilaservast iiksteisega maksimaalselt 2,5 m tagant nii, et toestamisliinid asuvad

diagonaaltugede kohal. Alavoode toestamisvahe on maksimaalselt 4 m ja toestamisroovid kinnitatakse

v6imalike otsakonstruktsioonide ja vaheseinte ktilge. Nii tilemiste kui alumiste voode toestusroovide vahele

kinnitatakse vastavalt joonistele O.|u tO voode kalJtoed, mis tehakse vdhemalt hoone m6lemasse otsa. Ule 15

m pikkustele fermidel" t.,l.b teha ta joonistele vastavad vahetoed. Paigaldusaegseks toestamiseks kasutatakse

vahemalt 22 x 100 mm2 l4,d^ mis kirmswelaseds6igist punk&idess,raiihrmbkahe 2-8 x 75 naelaga.K6rvuti sed fermid (vahevardad)

Vo<ide paigaldusaegne

toestamtne

Joonis 8. Paigald lago ri suunas maksimaalselt

ltlI

IJ-

ftii?""riae tu gevdamine tehakse ehitusproj ekti horisontaalsdrestiku abil (r,tioonised punktis 9), on

iddiagonaaltugesidvajaeio1e.Selliseljuhu1saa

paigalduse teha nii, "i

er]mer.d fermid pannakse juba maas horisontaalsdrestike ja pukkidega kokku ja

t6stetakse katusele valmis tugevdatud elementidena.

Joonis 10. Alavocidetoestamine.

Joonis 9. Ulavoodetoestamine.

6. TUGIKINNITUSFerme v6ib toestada vaid joonistel miirgitud kohtadest. Mittekandvate vaheseinte ja alavod vahele tuleb jzitta

vajumisruum (vt joonis t i;. va.lumisruum peab olema viihemalt A/150, kui A on tihenduspunkti kaugus

liihimast fermi toetusPunktist.-tlttrli<ry**'-*"ai |H!rii'l

Joonis 1 1. Mittekandvate vaheseinte

Tugikinnitusea terrall$3?*Bf,i9ar, ehitusproj ektidele.

Uldiselt kasutatakse tugikinnitusteks tehases valmistatud

nurgakinnitusi, mi s naelutatakse nn ankrnaelte ga'

Kinnitamiseks tuleb kasutada proj ektis nimetatud

nurgakinnitust ja naelu. Fermi projektis nimetatud

nurgakinnitused ja naelad saab tellida fermide tootjalt.

Nurgakinnitus paigaldatakse tavaliselt pikem ktilg

*_l

tilespoole. Kui toetusalal on naelplaat, saab naelutada liibiselle, puurides vajadusel augud ette (vtjoonis 12).

Joonis 12. Tugikinnitus nurgakinnitusega.

Nii fermi kui ka alumise toe tugisurvetaluvust saab parandada tugisurveplaatide vdi -nurkadega. Nende

kasutamine eeldab siiski fermiJe projekteerija eriprojekti. Sellisel juhul sisalduvad tugisurve kinnitused ja

vajalikud naelad fermide tarnes.

Tugikinnituse tegemisel ei v6i kasutada kaldnaelutamist, sest naelad vdivad voost kiilu viilja liiiia, mis ei v6ta

siis enam tugusurvet vastu. Kaldnalutamist kasutatakse vaid juhul, kui ehitusprojektis on nii oeldud. See on

v6imalik vaid vahevardal, millel ei ole voo jiitkukohta ja mille puhul naelplaat ulatub v<io alapinnale.

konstruktsioonile.

Fermide projektis on paindetoed mtirgitud vahevarrastele musta ruuduga ja konstruktsioonidele endile punase

aerosoolvarviga. Tahistatud vardad tuleb toestada tooobjektil'konstnrktsi'o'onisuhtes"'horisuntaalselti"

V'dhevarraste paindetoed tuleb kindlasti paigaldada. Muidu v6ib fermi koormustaluvus moodustada vaid

murdosa projekteeritud koormusest (lt joonis 13). Fermid tuleb iiritada projekteerida nii, et vahevarrastele pol'

paindetugerid iildr. vaja paigaldada. pikkade v6i kdrgete fermide puhul pole neid siiski tildiselt vdimalik

ydiddgto.a tehakse f^e-pqi projekti; e-gi13qg"groel, v4hevSida paindetugi-lehddsiioonisefl4"e"Sitatud iildjuhise

;r"r"i, -r.rir.""rptojltitir

uiiiututr. to"i6rnfi;h;ndile vastavale paindetoele. Joonisel esitatud laua22 x 101

"#-.ffi;ffi%xrCIO ja naelad 2,8 xi5 ptistolnaeltega2,S.3,a x 65..90. uletada ei vdi siiski fermi

projektis nimelatud suurimat lubatud naela paksust'

Lund katusel Kui vahevarras tuleb toestada rohkem kui tihest punktist v6i kui painde vastuVahevardad painduvad *^^"r"r",," nrrr qrrnrfrqres nimetafrrrl surveidud Nd > 15 kN. siis pole ioonisel

14 esitatud iildjuhend piisav. Sellisel juhul tehakse paindetoed fermi projektis

vdi selle lisas esitatud moel'

Joonis 13. Ferm ei talu projekteeritud koormust, kui vahevarraste paindetoed

jaavad paigaldamata.

7. VAHEVARRASTE LABIPAINET

:> vajuvad liibi

vastu toestatav vahevarrasf! x ts6 + 3 n *.S * 75;iihenduskoht

mras l.{0C *:n+

3,2mm

3,4 mm

tehakse alati vastavalt o i vastutava ehitusproi ekteerii a t kinnitatud

Fermid. samm 900... 1200

42 mm

45 mm

48 mm

9. KATUSE TE,RVIKLIKTI]GEVDAMINEFermide terviklik t

tsakonstruktsioon"{" Diaeonaalsidemed 22 x 100" suund

Joonis 14. Vahevarda paindetoe tegemise iildjuhend.

8. VOODE TOE,STAMINE

Fermide projektis esitatud kiilgsuunas toestatavad vood ja toestamiseks kasutatavad suurimad lubatud

roovisammud.K6ikide fermide iilavo<jd, ka k6rgete loigatud fermide tilavoode horisontaalosad, tuleb toestada pdikisuunas.

Ka teatud alavoo osad voivad vajaAa kiiljesuunalist toestamist. Toestamise saab teha voo iila- vdi alapoolele

kinnitatud roovide, tliislaudise v6i plaatidega.

Uhenduskohtade naelutamisel tuleb.i;irgid.a projektis nimetatud naelte paksusi ja servakaugusi.Nt puitmaterjali paksus naela maksimaatne

Paksus 3,0 mm

ffivdamiseks ei piisa. Fermide toetusj6ud ja

vzilised horisontaalkoormused, nt tuul, juhitakse katuse tugevduse kaudu tugevdavatele

pi.istkonstruktsioonidele. Erinevad katuse tugevdamisv6imalused on:

horisontaalsdrestikud japukid (vt joonised 16 jalT).Koha peal ehitatavad horisontaals6restikud ja toed'

Diagonaaltugi koos otsaseina iilasidetala ja fermi alavorj tugevdusega.

Plaattugevdus (profiilplekist kate, plaaditud i.llavoo pind)'

Katusetasandi tugevdustele lisaks peavad kandvate/tugevdavate seinaliinide juures olema toed, mille abil

koormus juhitakse iilavoolt seina iilaosale. Siinkohal vdib kasutada fermide vahele paigutatavaid tehases

valmistatud pukke, mille kdrgused vastavad tugikdrgustele'

Kivikatuse puhul tuleb iilavoo tasand alati eraldi tugevdada - laudroovitis ei toimi tugevdava

konstruktsioonina.Ka tiiislaudisega / punnlaudisega pappkatuse puhul peavad olema eraldi tugevdavad konstruktsioonid.profiilplekist kattel on [ldiselt alla I2m sildepuhul piisav tugevdusvdime, aga katusekatte kasutamine

tugevdava konstruktsioonina eeldab selle oluliielt tihedamat kinnitamist, kui mistahes katusematerjali tootja

tuulekoormuse vastu soovitab. Tugevdamiseks kasutatava plekk-katte kinnitamise maarab objekti vastutav

ehitusprojekteerija. Valtsitaval siledal plekk-kattel tugevdavat m6ju ei ole'

XaetpiaaiiAega htrisontaals6restikud on kiiresti paigaldatavad ja iildiselt soodsamad kui koha peal ehitatavad

katuse horisontaals6restikud. Eriti pikkade fermide ning kivikautuste puhul tasub katuse terviktugevus tagada

naelutatud horisontaals6restike ja pukkidega, mis tellitakse ja tarnitakse koos tegelike ogaplaatfermidega.

Joonis 16. Katuse tugevdamiseks kasutatavad

naelplaatidega horisontaals6restikud. Joonis I 7. Ptistasendisse paigaldatudnaelplaatidega pukid.

1 O. TOOTMISTOLERANTSIDF;t-ii p,i;vid vis"tivanib'ofa:plaatkonstruktsioonide tootestandardis EVS-EN 14250:2005 esitatud n6uetele.

Konstruktsiooni pikkus vdib erineda joonise m66tudest +20 mm, kui fermi pikkus on maksimaalselt 10 m. Ku

fermipikkus-f- > 10 m, on pikkustolerants kuni 2 mm iga meetri kohta.

Koustruktsioonide kdrgus v6ib erineds +10

Sffi'nduskohtade asukohad v6ivad erineda joonistel nimetatust +20 mm. Ogaplaatide paigutamiskoha

tolerants on toodud fermide projektis.

Pinska OU 2011 a.