1 üldandmed 1.1 projekteerimistöö piiritlus 1 · pdf fileeelprojekti...

Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev

Trükitud: 28.03.2014

Tellija

OÜ VIP PROJEKT Objekt

SÕLE SPORDIHOONE Sõle 40a, Tallinn

Projekteerija

Joonis

Ehituskirjeldus Staadium

PP

Mastaap

VAIMAR Engineering OÜ Laki 16-303, 10621 Tallinn Tel. 6563446, e-mail: [email protected]

Joonise nr.

EN-130087_ek Muudatus

Leht / Lehti

1/18

MTR: EP10922781-0001, FRP000062 Politseiamet: PA-486-TU

Kuupäev

27.03.2014 Koostas

M. Tammiste Kontrollis

V. Vilsar

1 Üldandmed

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Eelprojekt on käsitleb Tallinnas, Sõle 40a rajatava spordihoone nõrkvoolusüsteemide paigaldist. Põhiprojektiga antakse põhimõtteline lahenduse hoone sidevõrkudele s.h. üldkaabeldus; hoone turvasüsteemidele s.h tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalvesüsteem, läbipääsusüsteemid; hoone infoedastus süsteemidele s.h. üldhelindussüsteem, lokaalsetele helindussüsteemid spordisaalides, staadionil ja ujulas, sporditablood; häiresüsteemidele s.h. invatualettide häiresüsteemid. Nõrkvoolusüsteemide projektiga ei anta lahendusi pneumohalli nõrkvoolusüsteemidele.

1.2 Hoone tehnilised andmed

Hoone otstarve: 12659 Muu spordihoone; Hoone gabariidid: 88,7 x 73,5 m; Harja kõrgus maapinnast: 14,2 m; Korruselisus: 3 (3 maapealset ja 1 maa-alune korrus); Suletud netopind kokku 6500,4 m²; Netopinnast maa-alune osa 1188,7 m²; Netopinnast tehnoruumide osa 1110,6 m²; Hoone suletud brutopind: 7149,0 m²; Hoone maapealne brutopind: 5834,8 m²; Hoone avatud brutopind 442,8 m2; Tuleohutuse klass: TP1; Hoone kavandatav kasutusiga: 50 aastat; Parkimiskohtade arv: 119 kohta, sh 2 invaauto parkimiskohta; Kinnistu pindala: 31 053 m2;

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed

1. Spordihoone arhitektuuri osa põhiprojekt (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, töö nr. 13-SÕL=;

2. Geodeetiline alusplaan (OÜ Reaalprojekt töö nr G13026; august 2013); 3. Tellija nõuded spordihalli nõrkvoolu- ja elektripaigaldisele; 4. Tellija nõuded staadioni nõrkvoolu- ja elektripaigaldisele; 5. Täpsustatud erinõuded vehklemissaalile;



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

2/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

6. Lifti ehitusülesanne; 7. AS Elion Ettevõtted tehnilised tingimused nr 21558480; 8. Eriosade lähteülesanded nõrkvoolupaigaldisele;

1.3.2 Normdokumendid

1. Ehitusseadus (15.05.2002, redaktsioon 14.07.2013); 2. Elektriohutusseadus (24.01.2007, redaktsioon 01.01.2011); 3. Elektroonilise side seadus (08.12.2004, redaktsioon 15.07.2013); 4. Toote nõuetele vastavuse seadus (20.05.2010, redaktsioon 08.07.2012); 5. Tuleohutuse seadus (05.05.2010, redaktsioon 26.04.2013); 6. Turvaseadus (08.10.2003, redaktsioon 01.09.2013); 7. MKMm nr.: 67, 17.09.2010. a. „Nõuded ehitusprojektile“; 8. MKM määrus nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“, 27. august

2007; 9. Tuleohutusnõuded: Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 315, 27. oktoober 2004,

redaktsioon 01.10.2007; 10. ATS - „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”, Siseministri määrus nr. 1, 07. Jaanuar 2013.a. ja selle täiendused; standardite sari EN54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“, CEN/TS-54-14:2004 „Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad“;

11. Telefoni- ja arvutivõrk: EVS-EN 50173-1:2011 „Infotehnoloogia. Üldkaabeldus. Üldised nõuded”; EVS-EN 50173-2:2007, EVS-EN 50173-2:2007/A1:2010 „Infotehnoloogia. Üldkaabeldus. Büroohooned”; EVS-EN 50173-4:2007, EVS-EN 50173-4:2007/A1:2010 „Infotehnoloogia. Üldkaabeldus. Eluhooned”; 50173-5:2007, 50173-5:2007/A1:2010 „Infotehnoloogia. Üldkaabeldus. Andmekeskused”; EVS-EN50174-1:2009, EVS-EN50174-1:2009/A1:2011 „Infotehnoloogia. Juhistiku paigaldus. Spetsifikatsioon ja kvaliteet”; EVS-EN50174-2:2009, EVS-EN50174-2:2009/A1:2011 „Infotehnoloogia. Juhistiku paigaldus. Paigalduse planeerimine ja praktika hoonetes”; EVS-EN 50346:2003, EVS-EN 50346:2003/A1:2007, EVS-EN 50346:2003/A2:2009 „Infotehnoloogia. Paigaldatud juhistiku testimine”;

12. TV antennivõrk: EVS-EN 60728 „Televisiooni-, heli- ja multimeedia-signaalide kaabelvõrgud“;

13. Valvesignalisatsioon: EN 50131-1:2006 „Alarmsüsteemid. Valvesignalisatsioon. Nõuded süsteemile“; EN 50131-1:2006/A1:2009 Alarmsüsteemid.

http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-147802-evs-en-503462003.aspx

http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-147899-evs-en-503462003a12007.aspx





Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

3/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Valvesignalisatsioon. Nõuded süsteemile“, CLC-TS 50131-7:2010 Alarmsüsteemid. Valvesignalisatsioon. Paigaldusjuhised“;

14. Läbipääsusüsteem: EVS-EN 50133-1:2002 „Alarmsüsteemid. Juurdepääsusüsteemid turvarasüsteemide rakendustes. Nõuded süsteemile“; EVS-EN 50133-1:2002/A1:2003; EVS-EN 50133-7:2002 „Alarmsüsteemid. Juurdepääsusüsteemid turvarasüsteemide rakendustes. Paigaldusjuhised“;

15. Videovalvesüsteem: EVS-EN 50132-1:2010 „Alarmsüsteemid. Videojälgimissüsteemid turvarasüsteemide rakendustes. Nõuded süsteemile“; EVS-EN 50132-7:2012 „Alarmsüsteemid. Videojälgimissüsteemid turvarasüsteemide rakendustes. Paigaldusjuhised“;

16. Helindussüsteemid: EVS-EN54-16:2008, EVS-EN54-24:2008, EVS-EN 60849:2003, EVS 812.8:2010 „Kõrghoonete tuleohutus“;

17. Tehnovõrkude paigaldus: EVS 843:2003; 18. Teenusepakkuja tehnilised nõuded: Elioni Ettevõtted AS dokumendid „Elion

Ettevõtted AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele v6.0“, ”Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.”, ”Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis”; „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks“, 01.05.2013;

19. Paigaldustorud: Standardite sari EVS-EN 61386 „Elektrijuhistike torusüsteemid“; 20. Projekti koosseis: EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“, EVS 865-1:2013 „Hoone

Ehitusprojekti kirjeldus. Eelprojekti seletuskiri“; EVS 865-2:2014 „Hoone Ehitusprojekti kirjeldus. Põhiprojekti ehituskirjeldus“;

21. Kvaliteedi nõuded järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL”-st ; 22. Seadmete ja kaablite paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida tootja nõudeid.

Esmasena lähtuda Eesti Vabariigi ja EL õigusaktidest, seejärel Eesti standarditest, nende puudumisel Euroopa standarditest (EN-HD, EN, jt.), seejärel alles rahvusvahelistest (IEC, jt.) või teiste EL liikmesriikide kehtivatest rahvuslikest (DIN, SFS, EVS jt.) standarditest. Juhul kui erinevate normdokumentide nõuded on omavahel vastuolus, tuleb järgida rangemaid nõudeid. Kvaliteedi nõuded järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL”-st .

http://www.evs.ee/tooted/evs-en-61386-1-2008



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

4/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

2 Üldandmed

2.1 Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime

Sidevarustus lahendatakse vastavalt teenusepakkuja Elion Ettevõtted AS tehnilistele tingimustele nr. 21558480. Välisvõrude osa vt. Reaalprojekt OÜ töö nr. P13044, Köide I „Asendiplaan ja tehnovõrgud“. Kinnistule rajatakse 1-avaline sidekanalisatsioon alates teenusepakkuja sidekanalisatsioonist. Sidevarustuse rajamine vt.. Sidevarustuskaablite paigaldamise osas lepitakse kokku eraldi teenusepakkuja ja spordihoone omaniku vahel sõlmitavas koostöö kokkuleppes.

2.2 Sidevarustuse seos andmeside, telefoniside ja TV-süsteemidega

Hoonejaotla BD nähakse ette 1. korrusele turvaruumi, kuhu koondub hoone üldkaabeldus ning siseneb sidevarustus. Hoone side sisevõrk rajatakse üldkaabelduse põhimõtete kohaselt vastavalt standardi EVS-EN 50173 link-class E nõuetele ja nähakse ette andmeside, kõneside ja IP-TV teenuste osutamiseks. Teenusepakkuja poolt spordihoones osutatavad teenused määratakse lepinguga.

3 Kaabliteed

Nõrkvoolusüsteemide kaablid paigaldatakse planeeritud kaabliteedel (kaabliredelid, kaablikarbikud, kaablikanalid). Kohtades, kuhu kaabliteid pole otstarbekas ette näha (nt. üksikud kaablid), paigaldatakse kaablid varjatult hoone konstruktsioonides (seintes, põrandate all, lagedes, ripplagede taga, karbikutes jms.). Tehnilistes ruumides ja 0. korrusel kasutatakse kaablite pinnapealset paigaldusviisi, kusjuures kaablid paigaldatakse kaablikaitsetorudes. Kaablite süvispaigaldusel põrandates, lagedes ja seintes peavad paigaldatakse kaablid PVC kaablikaitsetorus.

Kaabliteede valikul arvestatakse järgnevaga:

nõrkvoolu – ja tugevvoolukaabeldus paigaldatakse reeglina ühistele kaabliredelitele, nõrkvoolu- ja tugevvoolusüsteemide kaablite vahe määratakse standardi EVS-EN 50174 metoodika järgi, vajadusel eraldatakse eri pingega kaablid metallist vaheseinaga;

ühiskasutuses olevad karbikud valitakse sellised, kus nõrkvoolusüsteemide kaablid saab paigaldada eraldi sektsioonidesse;

läbiviigud tihendatakse tuletõkkemassiga vastavalt seina tulepüsivusklassile;

läbiviigud tihendatakse niiskust tõkestavalt.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

5/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Nõrkvoolusüsteemide kaablitele vajalikud kaabliteed s.h. vertikaalsed ja horisontaalsed kaabliredelid, kaablikarbikud töökohtadel ning kabinettides rajatakse tugevvoolusüsteemide tööde mahus. Kaablišahtid ja läbiviigud jms. rajatakse üldehituse tööde mahus. Läbiviikude tihendamine nähakse ette tuletõkketööde mahus.

4 Andmesidesüsteemid

4.1 Üldkaabeldus

4.1.1 Üldkaabelduse põhimõtted

Hoone üldkaabeldus s.h. horisontaalkaablid ja tõuskaablid paigaldatakse vastavalt standardi EVS-EN 50173 link-class E nõuetele. Keskkonna klassifikatsioon hoones on: M1I1C1E1. Hoonejaotla paigaldatakse 1. korrusele turvaruumi. Teisi jaotlaid hoonesse ette ei nähta. Hoonejaotlat kasutatakse ka korrusejaotlana horisontaalkaabelduse otsastamisel.

Hoonejaotla rajatakse 19“ seadmekappi 800x800x42U. Hoonejaotlas nähakse ette ruum teenusepakkuja sidevarustuskaablite otsastuspaneelidele ja –seadmetele ning videovalvesüsteemi seadmetele ja paneelidele.

Üldkaabelduse tööde mahus rajatakse horisontaalkaabeldus töökohtade jaoks, juhtmevabadele terminalidele ja korvpallisaalis tabloode sideühendustele.

Üldkaabelduse võrgus kasutatavad komponendid peavad olema ühe tootja süsteemitooted.

4.1.2 Paigalduse põhimõtted

Paigaldustööd tuleb teostada standardi EVS-EN 50174 kohaselt. Kaablite vahekaugused tugevvoolusüsteemide kaablitest nähakse ette standardi EVS-EN 50174 metoodika järgi.

Horisontaalkaabeldus teostatakse 4x2x0.5 U/UTP Cat6 kaablitega, otsastused jaotlates tehakse RJ45u Cat6 ühenduspaneelidel.

Igal töökohal, s.h. juhtmevabad terminalid, nähakse ette min. 2xRJ45u Cat6 pesa paigaldamine. Pesad töökohtadel paigaldatakse süvistatult või kaablikarbikutes. Tehniliste ruumides seadmete ühenduspesad, ripplagede taha jäävate terminalide pesad paigaldatakse pinnapealselt. Ripplae taha jäävatele pesadele tuleb tagada juurdepääs hilisemaks teenindamiseks. Pistikupesade sari vastavalt sisearhitektuuri projektile on Berker Q.1. Raamide ja pesade seeria tuleb Töövõtjal täpsustada enne montaaži.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

6/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Kogu kaablivõrk hoones rajatakse reeglina varjatult, võimalusel kasutatakse ära ripplagede taguseid kaabliteid, kaabliredeleid ning karbikuid. Süvistamisel paigaldatakse kaablid PVC torus või kõris. Tehnoruumides võib kasutada kaablite pinnapealset kaabeldust, kaablid paigaldada kaablikaitsetorus.

Aktiivseadmete (serverid, võrgulülitid, tugijaamad jms.) tarne ja paigaldus ei kuulu projekti mahtu.

Jaotlale tagatakse reservtoide UPS allikast, tugiaeg 15 min.. Seadmete ja jaotla põhitoide ja potentsiaaliühtlustus lahendatakse tugevvoolu projektiga.

5 Telefonisüsteemid

5.1 Telefonivõrk

Hoone telefonivõrgu horisontaalkaablid ja pesad töökohtadel paigaldatakse üldkaabelduse tööde mahus vastavalt standardi EVS-EN 50173 link-class E ja standardi EVS-EN 50174 nõuetele.

Telefonijaama paigaldus nähakse ette hoonejaotla juurde 1. korruse turvaruumis. Hinnanguline telefonijaama abonentide arv hoones on 30 s.h. traadita telefonide arv.

Aktiivseadmete (telefonijaamad, tugijaamad, telefoniaparaadid jms.) tarne ja paigaldus ei kuulu projekti mahtu.

Telefonijaama põhitoide ja reservtoide (UPS) nähakse ette jaotlast BD.

5.2 Traadita telefonivõrk

Hoone traadita telefonide tugijaamade horisontaalkaablid ja pesad paigaldatakse üldkaabelduse tööde mahus vastavalt standardi EVS-EN 50173 link-class E ja standardi EVS-EN 50174 nõuetele. Hinnanguline telefonijaama abonentide arv hoones on 10 s.h. traadita telefonide arv. Tugijaamad peavad toetama toidet andmesidekaabli kaudu (PoE)

Tugijaamad tarne ja paigaldus ei kuulu projekti materjalide ja tööde mahtu.

5.3 Fonotelefonisüsteem

Hoonesse fonotelefonisüsteemi ei rajata.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

7/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

6 Tulekahjusignalisatsioon

Hoone varustatakse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. Projekteerimisel lähtutakse projekteerimisnormist „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” (Siseministri määrus nr. 1, 7. jaanuar 2013.a.). Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb lähtuda samast normist. Paigaldatavate seadmete ja komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile.

Hoonesse projekteeritakse adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS keskseade paigaldatakse hoone 1. korrusele valveruumi. Keskseadmele tuleb tagada reservtoide 72h jooksul valveseisundis ja 0.5h jooksul häireseisundis. Garanteeritud reservtoite aega võib vähendada vastavuses kehtivate normidega. Keskseadme põhitoide ja potentsiaaliühtlustus lahendatakse tugevvoolusüsteemide projektiga, milles nähakse ette toitekaablite ja kaitselülitite paigaldamine. ATS kaitselülitid elektrikilbis tuleb tähistada. Keskseade tuleb ühendada potentsiaaliühtlustussüsteemiga tootja nõuete kohaselt.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi anduritega varustatakse kogu hoone. Andurite, käisteadustite jt. komponentide paigalduskohad ja paigaldus peavad vastama kehtestatud normdokumentidele.

Hoones paigaldatakse peamiselt adresseeritavad optilised suitsuandurid. Väljapääsude juurde ja liikumisteedele paigaldatakse adresseeritavad käsiteadustid. Ujulas nähakse ette IP65 kaitseklassiga adresseeritavad käsiteadustid. Korvpallisaali käsiteadustid tuleb kaitsta võimalike juhuslike mehaaniliste vigastuste eest. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult ruumides, milles optilised suitsuandurid võivad põhjustada valehäireid. Eelistada tuleb DM-tüüpi temperatuuriandureid. Niisketes ruumides paigaldatakse andurid niiskuskindlale alusele. Ujula madalamas osas s.h. ka ripplae taga ning staadioni tribüüni kohal nähakse ette välistingimustesse sobiv kontrollerita temperatuurikaabel, rakendumistemperatuur 68°C. Kinniste ripplagede taga, kus leidub põlevmaterjali, tuleb paigaldada optilised suitsuandurid, lisadiood paigaldatakse anduri alla kohtkindla laekonstruktsiooni külge. Restlagedega ruumides on projektis arvestatud adresseeritavad andurid ainult restlagede taha eeldades, et õhu liikumine läbi resti on piisav. Korvpallisaalis ning ujula kõrgemas osas paigaldatakse optilised peegeldiga liiniandurid. Liiniandurite kontrollerid paigaldatakse lähimasse tehnilisse ruumi. Prügihoonesse/abihoonesse paigalda andurid niiskuskindlal alusel. Vastav kaablikanal rajatakse valvesignalisatsiooni tööde mahus.

Välised toiteseadmed (nt. liiniandurite, magnetlukkude või hoidemagnetite) peavad vastama EN54 standardi nõuetele ning omama veaväljundeid (releed). Iga tuleohutussüsteemi toiteseadme juurde nähakse ette ATSi adresseeritav alamahelamoodul. Välistele



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

8/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

toiteseadmetele tuleb tagada varutoide akumulaatoritega vastavuses keskseadmele esitatavate varutoite nõuetega.

Tulekahjuhäire hoones antakse häirekellade ja sireenidega. Häiresignalisaatorid võivad rakenduda viitega.

Tulekahju korral keskseade:

lülitab välja sundventilatsioonisüsteemid;

juhib lifti evakuatsioonikorrusele, kus see jääb seisma avatud ustega;

edastab häireteate valvesignalisatsioonisüsteemile;

edastab häireteate Häirekeskusele;

suleb tuletõkkesektsioonide piiril olevad tavaolukorras avatud uksed;

avab evakuatsiooniteedel olevate läbipääsusüsteemidega varustatud uste elektrilukud;

avab evakuatsiooniteedel olevate uste magnetlukud.

Evakuatsiooniuste lukustuse juhtimiseks ning muudeks tuleohutusalasteks juhtimisteks nähakse ette eraldi silmus, mis teostatakse tulepüsiva kaabli ja installatsioonimaterjalidega.

Hoone mehaanilised suitsueemaldussüsteemid käivitatakse automaatselt tulekahju häirekorral suitsutsoonide lõikes. Suitsuluukide automaatset käivitamist ATS poolt tulekahju korral ette ei nähta.

Hoone hädateadustussüsteem käivitatakse automaatselt tulekahju korral.

Projekti mahus rajatakse kaabeldus ATS keskseadme ja hoonejaotla BD vahel tulekahjuhäirete edastamiseks Häirekeskusele. Häireedastusseadmete tarnimine ja paigaldamine ei ole projekti mahus.

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulepüsiva kaabliga (projektis FP200 2x1.0, tulepüsivus min. E30). ATS juhtmestik paigaldatakse varjatult. Tehnilistes ruumides võib kasutada pinnapealset kaabeldusviisi, kusjuures kaablid paigaldatakse sel juhul kaablikaitsetorus. ATS kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest. Tulepüsivate kaablite installatsioon tuleb teostada tulekindlate kinnitusvahendite ja installatsioonimaterjalidega ning kaablite jätkamine tuleb teostada tulepüsivates harukarpides. Tulepüsivate installatsioonitarvikute tulepüsivus min. 30 minutit (E30).



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

9/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

7 Evakuatsiooniuste lukustussüsteem

Ainult evakuatsiooniks ettenähtud uste kontrollitud lukustamiseks paigaldatakse nendele ustele magnetlukud (hoidejõud 300kg). Lukud takistavad uste avamist normaalolukorras (evakuatsioon ei ole vajalik) ning võimaldavad lukustuse avamist evakuatsiooni olukorras. Lukud avatakse automatiselt ATS häire korral.

Lukkude toiteseadmed nähakse ette uste lähedale tehnilisse ruumi või ripplagede taha. Toiteseadmed peavad vastama EN54 standardi nõuetele ning omama veaväljundeid (releed). Toiteseadme juurde nähakse ette ATSi adresseeritav alamahelamoodul toitevigade monitooringuks. Toiteseadmetele tuleb tagada varutoide akumulaatoritega vastavuses keskseadmele esitatavate varutoite nõuetega.

Evakuatsiooniuste toite- ja juhtimiskaablid peavad olema tulepüsivad min. 30 minutit, samuti peavad olema tulepüsivad toiteseadmete mahutamiseks ettenähtud seadmekastid.

8 Valvesignalisatsioon

Hoone varustatakse valvesignalisatsioonisüsteemiga (62). Süsteem projekteeritakse vastavalt standardi EVS-EN 50131 ja CLC-TS 50131-7 turvalisuse kategooria 2 nõuete kohaselt, komponendid valitakse vastavalt keskkonnaklassile 1 ning reservtoide arvestatakse toitetüüp A nõuete järgi.

Valvesignalisatsioonisüsteemi keskseade nähakse ette 1. korrusele turvaruumi ja laiendusmoodulid paigaldatakse hoone tehnilistesse ruumidesse või koridoridesse ripplagede taha. Valvesignalisatsioonisüsteem on modulaarne ja laiendatav. Sõltumatult valvestatavate piirkondade arv on orienteeruvalt 30 ja ühendatavate tsoonide arv ca 128. Süsteemi tsoonide arvu peab saama laiendada min. 30 tsooni võrra.

Valvesignalisatsioonisüsteemi juhtimine nähakse ette peasissepääsu juures ja valveruumis olevatelt sõrmistekelt. Valvesignalisatsiooni integreerimist läbipääsusüsteemidega ette ei nähta. Valveruumi nähakse ette graafiline liides (tarkvara), mis paigaldatakse videovalvesüsteemi mahus tarnitavasse tööjaama. Graafiline liides peab võimaldama häirete ja vigade tuvastamist hoone plaanidel anduri täpsusega, teostada ruumide ja valvealade valvestamistoiminguid, esitada raporteid jms..

Valvesignalisatsiooni anduritega varustatakse hoone siseperimeeter, peamised liikumisteed ja sissepääsud, muud ruumid vastavalt vajadusele (nt. treenerite kabinetid, abihooned staadionil, tehnoruumid jne.).



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

10/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Valvestatavad piirkonnad on: 3. korruse tehnoruumid, 0. korruse tehnoruumid, iga spordisaal eraldi, 2. korruse riietusruumid, 1. korruse riietusruumid, ujula koos riietusruumidega 1 grupina, turvaruum, 2. korruse kabinettide tsoon, iga õuest sissepääsuga tehnoruum eraldi grupina, iga abihoone staadionil eraldi grupina, muud hoone ruumid 1 grupina.

Projekti mahus paigaldatakse valvesignalisatsioonisüsteemi andmesidekaabel pneumohalli tehnoruumini tehnovõrkude tööde mahus rajatavas kaablikanalisatsioonis.

Prügihoonesse/abihoonesse paigaldatakse liikumisandurid ja uksemagnetid. Valvesignalisatsiooni tööde mahus rajatakse kaablikanal abihooneni.

Andurid ja häireseadmed paigaldatakse vastavale paigaldusplaanidele järgnevalt:

Magnetkontaktid, ukselülitid - kõik sissepääsudele, valvegruppide piiridel olevatele ustele;

Liikumisandurid – sissepääsudele ja –liikumisteedele;

Vibratsiooniandurid – 1. korruse tribüünil asuvatel akendele;

paanikanupp – valveruumi/kohviku kassa juure;

sireenid – iga korruse tasandil, hoone fassaadil vilkursireen. Valvesignalisatsiooni võetakse vastu hoone ATS häire ja veateade. Süsteemi häire- ja veateated edastatakse turvafirmasse telefonikommunikaator ja/või saatja kaudu.

Valvesignalisatsiooni keskseade juhib 11 valgusti grupi väljalülitamist ruumide valvestamisel. Juhtimissignaalid viiakse valgustite kilpi VLK turvaruumis. Täpne programmeerimisülesanne kooskõlastada Haldajaga montaažtööde käigus.

Iga anduri asukohta paigaldatakse laiendusmoodulist/keskseadmest 6-sooneline signalisatsioonikaabel võimalusega lülitada need eraldi tsooni, tagades nende ühendamise ja programmeerimise vastavalt Haldaja juhistele. Sõrmistike ja laiendusmoodulite asukohtade vahel paigaldatakse kaabel 4x2x0.5 F/UTP Cat5e. Valvekeskseadme telefonikommunikaator tuleb siduda hoonejaotlaga. Keskseade peab omama releeväljundeid häirete edastamiseks saatjale või muudeks juhtimisteks. Häireedastusseadmed (saatja, modem vms.) hangib Haldaja.

Valvesignalisatsioonisüsteemi kaablid paigaldatakse kõikjal varjatult, pinnapealset kaabeldust võib kasutada ainult tehnilistes ruumides, pinnapealsed kaablid paigaldatakse kaablikaitsetorus.

Andurite paigalduskõrgused:

Liikumisandurid - min. 2.4m, sõrmistik – 1.4m; vibratsiooniandurid – akna ülemisel lengile.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

11/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Valvesignalisatsiooni keskseadme ja laiendusmoodulite põhitoide lahendatakse tugevvooluprojektiga, milles nähakse ette toitekaablite ja kaitselülitite paigaldamine. Valvesignalisatsioonisüsteemile tuleb tagada reservtoide min 12-ks tunniks akumulaatoritega.

9 Läbipääsusüsteem

Hoonesse rajatakse üks ühine läbipääsusüsteem:

Hoone personaliruumidele;

Spordisaalide ja ujula sissepääsudele s.h. sissepääsud riietusruumidesse;

Riietusruumide kappide ustele.

Süsteemi haldamine toimub valveruumis administraatori töökohal /kassas, kuhu nähakse ette kassa- ja broneerimisseadmed. Süsteemi server paigaldatakse turvaruumi. Kliendi infomonitorid paigaldatakse ujulasse ning igasse riietusruumi kappide gruppidele. Projektis on näitena esitatud Metra RFID tehnoloogial põhinev läbipääsu- ja haldussüsteem (Esindaja Eestis Nixor EE AS). Projekti mahus tarnitakse kogu vajalik tarkvara süsteemi administreerimiseks, kassa tööks, klientide, kappide ja läbipääsuuste haldamiseks, programmeerimiseks ning monitooringuks. Samuti tarnitakse kõik süsteemi nõuetekohaseks tööks vajalikud seadmed ja komponendid (serverid, tööjaamad, võrgulülitid, andmesidemoodulid, lugejad-kontrollerid, kapikontrollerid, kapilukud, terminalid, infomonitorid, kaablid jms.)

Spordisaalide ala piiridele paigaldatakse distantskaardilugejaga ühel suunal ja avamisnupp teisel suunal (väljumissuund). Distantskaardilugeja mõlemal suunal paigaldatakse ujula ja kohviku vahelisele uksele ning ujula sissepääsul ette nähtud turnikeele. Ujula alast väljumise suunale paigaldatakse uksekaartide koguja.

Läbipääsusüsteemi uksed varustatakse magnetkontakti ja elektrilukuga. Elektrilised lukud ja kaablite üleviigud paigaldatakse uksetöövõtus. Kaardilugejate ja avamisnuppude paigalduskõrgused seintel – 1,4m.

Igas riietusruumis paigaldatakse kappide grupile kontroller kapiuste lukkude juhtimiseks. Kontrolleriga seotakse terminal uste sulgemiseks/avamiseks. Riietusruumide kappide lukud tarnitakse läbipääsusüsteemi tööde mahus. Kontrollerid ja terminal ning toiteseadmed ja andmesideseadmed paigaldatakse ühe kappide grupi moodulisse. Lukude kaabeldus teostatakse varjatult mööblis.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

12/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Läbipääsusüsteemi kontrollerite (lugejate) vaheline kaabeldus rajatakse võimalusel kaabliredelitel või ripplagede taga, muudel juhtudel varjatult hoone konstruktsioonides. Uste juhtmestik kontrollerini paigaldatakse süvistatult seinas või varjatult ukse konstruktsioonides. Uste kontrollerite ja lukkude toiteseadmed paigaldatakse uste lähteusse tehnilistesse ruumidesse.

Läbipääsusüsteemi ja kappide kontrollerite põhitoide ja ühendamine potentsiaaliühtlustussüsteemiga lahendatakse tugevvooluprojektiga, reservtoide tagatakse akumulaatoritega min. 12-ks tunniks (vastavalt valvesignalisatsiooniosa nõuetele).

Evakuatsiooni teele jäävate läbipääsusüsteemiga varustatud uste elektrilukud avatakse tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel, kui läbipääsusüsteemi lugeja takistab väljumise suunda. ATS töövõtja tagab juhtimissignaalid uksekontrollerite juures, ühendused kontrollerites teostab läbipääsusüsteemi töövõtja.

10 Videovalve

Hoonesse paigaldatakse IP—tehnoloogial põhinev videovalvesüsteem. Kaameratega kaetakse hoone välisperimeeter, sissepääsud, koridorid, spordisaalid ja ujula ning staadion. Projekti mahus tarnitakse kõik videovalvesüsteemi tööks vajalikud seadmed ja komponendid (salvestid, võrgulülitid, tarkvara, kaamerad, kaablid jms.) Videoanalüüsi põhiseid kaameraid või videoanalüüsi serverit projektiga ette ei nähta.

Kaamerad Süsteemi ühendatakse 720p HD resolutsiooniga IP-võrgu värvikaamerad. Välistingimustesse nähakse ette 1080p HD resolutsiooniga IP-võrgu värvikaamerad. Staadionile nähakse ette 4 pöördkaamerat, mis kinnitatakse valgustimastidele. Välistingimustesse nähakse ette „day-night“ tüüpi kaamerad. Kaamera paigaldatakse hoones sees peamiselt seintele, ripplagede korral kastuatakse võimalusel minikuppel-tüüpi kaameraid. Kaameratele monteeritakse muudetava fookuskaugusega auto-iris objektiivid, horisontaalne vaateala 30°-80° või olema ekvivalente sellele. Välikaamerad paigaldatakse ilmatikukindlatesse küttega välikorpustesse. Projekti mahus võib kasutada spetsiaalselt välitingimuste jaoks toodetud kaameraid. Kaameratel peab olema vähemalt 2 vabalt seadistatavat videovoogu. Kaamerad (ja samuti tarnitav tarkvara) peavad võimaldama kaugseadistatavat teravustamisfunktsiooni. Kaamerad peavad võimaldama toidet läbi andmeside kaabli (PoE).

Videovalvesüsteemi keskseadmed Videovalvesüsteemi salvesti jt. keskseadmed paigaldatakse 1. korrusele turvaruumi hoonejaotlasse BD. Salvestuste vaatamine, on-line monitooring, häälestamine jms. toimingud teostatakse arvutivõrgus olevatest tööjaamadest, millest üks koht nähakse ette



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

13/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

valveruumi. Salvestusmeedia peab võimaldama kuni 30 päevase arhiivi säilitamist kaadrite salvestustihedusega min. 8IPS@720p iga kaamera kohta normaalrežiimil ja häirerežiimil 16IPS@720p iga kaamera kohta. Kaamerad on normaalrežiimil u. 90% ja häirerežiimil 10% kogu salvestusjast. Hoonejaotlas BD reserveeritakse ruum videovalve serverile, võrgulülitile ja ühenduspaneelile.

Kaabeldus Videovalvesüsteemi horisontaalkaablid paigaldatakse üldkaabelduse põhimõtete kohaselt vastavuses standardi EVS-EN 50173 link-class D nõuetega. Optilised kaablid paigaldatakse OF-300 klassi nõuetel kohaselt. Horisontaalvõrgu paigaldus vastab standardile EVS-EN 50174 s.h. vahekaugused tugevoolukaablitest. Horisontaalvõrgu rajamisel kasutatakse kaablit 4x2x0.5 U/UTP Cat5e või OS1 kategooria optika kaableid. Kaabeldus koondub hoonejaotlasse BD. Jaotla tarnitakse üldkaabelduse tööde mahus, kaamerate ühenduspaneelid jaotlasse tarnib videovalvesüsteemi töövõtja. Välistingimustes ja pinnases paigaldatavad kaablid peavad olema keskkonda ette nähtud.

Staadionil mastidel asuvate kaamerate kaabeldus rajatakse tehnovõrkude mahus rajatud kaablikanalisatsiooni. Kaablid tuuakse hoonesse inventariruumi 113 kaudu. Kaablikanal vundamendist kuni ruumini 113 rajatakse videovalvesüsteemide töömahus.

Hoones paigaldatakse kaablid kõikjal varjatult, võimalusel kasutatakse kaabliredelid, tehnilistes ruumides võib kasutada pinnapealset kaabeldusviisi, kusjuures kaablid paigaldatakse sel juhul kaitsetorus.

Paigaldatud kaablivõrgu kohta tuleb koostada teostusjoonised ja mõõdistusprotokollid standardis EVS-EN 50173, EVS-EN 50174 ja EVS-EN 50346 esitatud parameetrite ja metoodika järgselt. Mõõdistustulemused tuleb esitada paberkandjal koondprotokollina ja detailselt digitaalsel kujul (arvutifailis). Täiendavalt tuleb järgida standardiga EVS-EN 50346 „Infotehnoloogia. Paigaldatud juhistiku testimine” toodud nõudeid. Võrgu mõõtmisprotokoll tuleb anda üle Haldajale peale mõõtmiste lõpetamist ja enne vastuvõtukontrolli.

Videovalvesüsteemi keskseadmed saavad toite UPS allkast, tugiaeg 15 min.. Seadmete ja jaotla põhitoide ja potentsiaaliühtlustus lahendatakse tugevvoolu projektiga.

11 TV-võrk

Hoonesse TV-antennijaotusvõrku vastavalt standardile EVS-EN 60728 „Televisiooni-, heli- ja multimeedia-signaalide kaabelvõrgud“ ei rajata.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

14/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

12 Heliedastussüsteemid

12.1 Üldhelinduse põhimõtted

Hoonesse rajatakse üldhelindussüsteem, mille eesmärgiks on evakuatsiooniteadete, taustamuusika ja muude teadete edastamine. Heliedastussüsteem peab vastama hädateadustussüsteemi standardile EVS-EN 60849 samuti standardite EVS-EN 54 ja EVS-812:8 nõuetele.

Üldhelindussüsteem edastab teateid min. 8 tsooni. Võimsusvõimendid paigaldatakse hoone 1. korrusele turvaruumi ja signaaliallikad 1. korrusele valveruumi. Tsoonivalikuga teadustusmikrofon ja „tuletõrjuja mikrofon“ nähakse ette 1. korrusele valveruumi.

Korvpallisaali, ujula ja staadioni lokaalse helisüsteemi signaali peab saama ülekanda üldhelindussüsteemis kohvikus, koridorides ja riietusruumides.

Kõlarid paigaldatakse kõikidesse ruumidesse, kus viibivad pidevalt hoone külastajad või töötajad. Tehnilistesse ruumidesse, abiruumidesse, trepikodadesse, lifti ning tualettidesse üldhelindussüsteemi kõlareid ette ei nähta.

Kõikide kõlariliinide terviklikkust peavad võimendid automaatselt kontrollima (piloottoon vms. meetodid) ja riketest teatama. Kõlarid paigaldatakse ripplakke, restlagede korral ripplagede taha või seinale (ujula, korvpallisaal). Helitugevusregulaatorite kasutamist projektiga ette ei nähta. Kõlariliinid peavad kulgema kõlarist kõlarisse, haruliine ei tohi kasutada. Ühel liinil olevate kõlarite arv ei tohi ületada standardis EVS-812-8 nõutud piirmäära. Kõlariliinide kaabeldus teostatakse tulepüsiva kaabliga (min. 30 minutit). Evakuatsiooniteate edastamisel lülitatakse lokaalsed helisüsteemide programmid välja (24VDC pinge kadumisel).

Pinnapealsed kõlarid rendipindadel peavad vastama EVS-EN54-24 nõuetele. Pindadel, millel on kinnine ripplagi, peab kasutama ripplakke süvisatud kõlareid, mis on lae taga varustatud õhu liikumist (läbi kõlari ava) takistava korpusega. Kõik kõlarid, mis ei ole vahetult kinnitatud vahe- või katuslakke s.h ripplakke paigaldatud kõlarid, peavad olema kinnitatud julgestustrossiga vahe-või katuslakke. Kõlarid ühendatakse liinile läbi veakindla keraamilise ühendusterminali. Ühendusterminalid monteeritakse kõlari juurde harukarpi IP65. Kõik kõlarid on 100V tüüpi ja peavad võimaldama võimsuse seadistamist.

Võimendite tüüp ja võimsus valitakse kooskõlas kõlarite võimsustarbega. Üldhelisüsteemi liidetakse varuvõimendid. Varuvõimendi peab olema võimeline asendama ükskõik millist üldhelisüsteemi põhivõimendit, kusjuures ümberlülitus rikke korral varuvõimendile toimub automaatselt. Varuvõimendi võimsus määratakse suurima võimsustarbega teadustustsooni järgi. Võimendid on 100V tüüpi.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

15/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Helindussüsteemi võimendid saavad toite garanteeritud toitevõrgust (kilbist RJK). Süsteemi seadmete varutoiteaeg arvestatakse 0,5h teadustusaega (hoone evakuatsiooniks kuluv aeg x2, min 0,5h). Helisüsteemi seadmekapp tuleb ühendada hoone potentsiaaliühtlustussüsteemiga, kõik seadete elektriühendused teostatakse vastavalt seadmete tootjate nõuetele. Seadmete põhitoide ja potentsiaaliühtlustus lahendatakse tugevvoolu projektiga.

12.2 Hädateadete edastamise põhimõtted

Hädateated edastatakse automaatteadetena, samuti tagatakse võimalus teadete edastamine mikrofoni kaudu. Automaatsed hädateated edastatakse hoone kõikidesse teadustustsoonidesse üheaegselt.

12.3 Kasutuspiirkond

Helindussüsteem edastab teateid min. 8 tsooni. Tsoonid on järgnevad: iga spordisaal, korvpallisaal, riietusruumid ja koridorid 1. Korrusel, riietusruumid ja koridorid 2. korrusel, ujula koos riietusruumidega.

13 Muud infoedastussüsteemid

13.1 Lokaalsed helindussüsteemid

Korvpallisaali, ujulasse, vehklemissaali ja 2. ja 3. korruse spordisaalidesse paigaldatakse lokaalsed helindussüsteemid kohaliku programmi edastamiseks ja teadustamiseks. Lokaalsed helisüsteemide lülitatakse evakuatsiooniteadete edastamise ajaks välja ning need ei pea vastama hädateadustussüsteemi standardile EVS-EN 60849. Evakuatsiooniteate edastamine teostatakse üldhelindussüsteemi kaudu. Varutoidet lokaalsetele helisüsteemidele ette ei nähta. Korvpallisaali, ujula ja staadioni lokaalse helisüsteemi signaali peab saama ülekanda üldhelindussüsteemis kohvikus, koridorides ja riietusruumides.

13.2 Korvpallisaal

Korvpallisaalis nähakse ette 1 süsteem (suur väljak). Väljaku kohale paigaldatakse 4-st kõlaist koosnev kluster. Võimsusvõimendid paigaldatakse seadmekappi teljel J. Signaaliallikad (mikser, raadiomikrofoni vastuvõtjad, pleierid) paigaldatakse ratastel teisaldatavasse



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

16/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

jaotlasse. Võimsusvõimendite signaalikaablid (sisendid) tuuakse põrandakarpi telgede J ja K vahel (kohtunike asukoht võistluste ajal).

Süsteem koosneb kuni 12-kanaliga / 2-väljundiga audiomikserist, raadiomikrofoni komplekt, võimsusvõimendid 4x400W/8ohm ja 4x2000W/4ohm. Kõlarid 1000W/4ohm (LF)+200W/8ohm (MF/HF) riputatakse kettidega klustrina väljaku kohale. Kluster varustatakse turvatrossiga.

Kõlarite kaabeldus teostatakse kaabliteedel, kaabeldus põrandakarbi ja vertikaalsete kaabliteede vahe teostatakse põranda all torudes. Seadmekappide põhitoide ja potentsiaaliühtlustus teotatakse tugevvoolu projekti mahus.

13.3 Ujula

Ujula lokaalne helisüsteem koosneb kuni 5-kanaliga / 2-väljundiga audiomikserist, 2-kanaliga raadiomikrofoni komplektist, lauamikrofonist, võimendisi 240W/100V. Kõlarid 90W/8ohm (100V tap: 60W, 30W, 15W) paigaldatakse ujulaseintele, soovitatav paigalduskõrgus 3,0m. Seadmed (võimendi mikser, mikrofonivastuvõtjad) monteeritakse vetelpäästeruumi 131 lauale.

Kõlarite kaabeldus teostatakse varjatult, võimalusel tuleb kaablid paigaldada tehnilise korruse kaudu (tehnoruumides paigaldada kaablid pinnapealselt kaablikaitsetorus).

Seadmekappide põhitoide ja potentsiaaliühtlustus teotatakse tugevvoolu projekti mahus.

13.4 Väikesed spordisaalid 2. ja 3. korrusel

Igas saalis nähakse ette 1 lokaalne helisüsteem. Süsteem koosneb kuni 5-kanaliga / 2-väljundiga audiomikserist, raadiomikrofoni komplekt, võimendi 2x400W/8ohm (2x200W ruumis 216). Kõlarid 200W/8ohm (2x130W ruumis 216) paigaldatakse saalis seinale, soovitatav paigalduskõrgus 2,4m. Seadmed (võimendi mikser, mikrofonivastuvõtjad) monteeritakse audio-videosüsteemidele sobivasse põrandakappi. Vehklemissaalis nähakse seadmete paigaldamine ette treenerite ruumi.

Kõlarite kaabeldus teostatakse varjatult, võimalusel tuleb kaablite paigaldamiseks kasutada ripplagede tagust ala ja tehnoruume.

Seadmekappide põhitoide ja potentsiaaliühtlustus teotatakse tugevvoolu projekti mahus.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

17/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

13.5 Staadioni lokaalne helisüsteem

Staadioni helindamiseks paigaldatakse hoone staadioni poolsele seinale ruuporid, mis ühendatakse 1. korruse turvaruumis oleva võimendusega. Tribüünide helindamiseks paigaldatakse teljele A suunaga tribüünide poole väikese võimsusega heliprojektorid.

Tribüünile teljel 7/B luuakse koht audiomikseri, raadiomikrofonide vastuvõtjate ühendamiseks. Ühenduspesad paigaldatakse ilmastikukindlasse (IP65) lukustatavasse seadmekasti ning ühendatakse võimendite asukohaga turvaruumis.

Kõlarite kaabeldus teostatakse hoones sees varjatult, võimalusel tuleb kaablite paigaldamiseks kasutada ripplagede tagust ala ja tehnoruume. Süsteemiga ühendatavad kõlarid peavad olema kaitseklassiga min. IP54.

13.6 Sporditablood ja ajavõtusüsteemid

Sporditablood ja ajavõtusüsteemid tarnitakse koos inventariga. Käesolevas projekti osas antakse lahendus korvpallisaali tabloode sideühendustele. Vt. Üldkaabeldus.

14 Eriotstarbelised nõrkvoolusüsteemid

14.1 Invatualeti häiresüsteemid

Inva-WC-sse nähakse ette standardne seadmete komplekt koosseisus häireseade häire- ja taastusnupuga, häirenupp nööriga, alarmiseadmed. Lokaalsed häiresüsteemid ühendatakse ühtsesse andmevõrku, mis võimaldab häirete ja vigade monitooringut valveruumis 1. Korrusel.

15 Tulekaitse

Nõrkvoolusüsteemide juhtmestiku paigaldamisel tagatakse:

kõikide läbiviigukude tihendamine tuletõkkemassiga vastavalt seina tulepüsivusklassile;

välisseintes olevate läbiviigukude tihendamine niiskust tõkestavalt ja vastavalt seina tulepüsivusklassile.

Kõikide nõrkvoolusüsteemide kaablid, mis peavad toimima 1 minut peale tulekahju avastamist rajatakse tulepüsiva kaabliga, tulepüsivus min. 30min. (E30). Kaablite juhtide ristlõiked peavad vastama seadmete tootjate määratletud nõuetele ja elektrieeskirjadele.



Tellija



Projekteerija

Joonis


PP

Mastaap


Joonise nr.


Leht / Lehti

18/18


Kuupäev

27.03.2014 Koostas


V. Vilsar

Tulepüsivate kaablite installatsioon teostatakse tulekindlate kinnitusvahendite ja installatsioonimaterjalidega, kaablite jätkamine teostatakse tulepüsivates harukarpides.

Kõikide nõrkvoolusüsteemide kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest:

kaabliteedel, kus üldkaabeldus ja videovalvesüsteemi kaabeldus kulgeb tugevvoolukaablitega ühistel kaabliteedel jäetakse tugev- ja nõrkvoolu kaablite vahel vähemalt standardiga EVS-EN 50174-2 määratud vahemaa, vajadusel eraldatakse kaablid metallist vaheseinaga;

valvesignalisatsiooni, läbipääsusüsteemi, üldhelindussüsteemi, audio-videosüsteemide ja tulekahjusignalisatsiooni kaablitele tagada ühistel kaabliteedel min. vahe 100 mm tugevvoolu kaablitest;

ühiskasutuses olevates kaablikarbikutes paigaldatakse nõrkvoolusüsteemide kaablid eraldi sektsiooni;

Kaablite süvispaigaldusel põrandates, lagedes ja seintes peavad need asetsema PVC kaablikaitsetorus, min. kaablikaitsetoru Ø20mm. Kaablite pinnapealsel paigaldusviisil asetatakse kaablid kaablikaitsetorudesse. Nõrkvoolusüsteemide seadmed ja nõrkvoolusüsteemidele kavandatud metallkonstruktsioonid ühendatakse hoone potentsiaaliühtlustussüsteemiga elektrieeskirja ja valmistajatehase nõuete kohaselt. Seadmete põhitoide ja potentsiaaliühtlustus lahendatakse projekti tugevvoolu osaga.

1 üldandmed 1.1 projekteerimistöö piiritlus 1 · pdf fileeelprojekti...

Documents