ALASKA MALAMUUTIDE ARETUSEESKIRI 2017-2022

Alaska malamuutide aretuse eesmärgidVastu võetud tõuühingu üldkoosoleku poolt 25.02.2017

Sisukord:1. Kokkuvõte 4

1.1. Aretuseesmärgid 41.2. Kohustuslikud aretuse erinõuded 61.3. Soovituslikud aretuse erinõuded 6

2. Tõustandard 82.1. Üldmulje 82.2. Olulised proportsioonid 82.3. Käitumine / iseloom 82.4. Pea 92.5. Kael 92.6. Kere 92.7. Saba 92.8. Jäsemed 102.9. Käpad 102.10. Liikumine 102.11. Karvkate 102.12. Suurus ja kehakaal 112.13. Oluline kokkuvõte 112.14. Vead 112.15. Diskvalifitseerivad vead 11

3. Tõu ning tõuühingu lühiajalugu 123.1. Tõu päritolu ja ajalugu 12

3.1.1. Tõu päritolu 123.1.2. Tõu tunnustamine ja esimesed liinid 123.1.3. Tõug täna 14

3.2. Tõuühing ja selle ajalugu 144. Populatsiooni koosseis ja geneetiline varieeruvus 16

4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis 164.2. Aretuses kasutatavate koerte hulk 174.3. Populatsiooni enim mõjutavad koerad 184.4. Hinnang populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele 224.5. Meetmed geneetilise varieeruvuse hoidmiseks ja parandamiseks 23

5. Iseloom ja kasutusomadused 24

2

5.1. Iseloom 245.2. Kasutusomadused 24

5.1.1. Kelgukoerasport 255.1.2. Muud kasutusalad 27

5.2. Tõuomane katse 275.3. Soovimatud iseloomuomadused. 28

5.3.1. Suurimad probleemid arvestades tõualast tööd 285.3.2. Käitumis- ja iseloomu probleemid Eesti populatsioonis 28

6. Tervis 316.1. Terviseküsitlus 31

6.1.1. Ülevaade 316.1.2. Reproduktiivtervis 326.1.3.Terviseuuringud 336.1.4. Liikumisaparaat 336.1.5. Kokkuvõte 33

6.2. Levinuimad pärilikud haigused 356.2.1. Olulisemad uuritavad pärilikud haigused 356.2.2. Kokkuvõte alaska malamuutidel esinevatest haigustest Eestis ja mujal maailmas kirjalike allikate põhjal 36

6.3. Kohustuslikud terviseuuringud 386.3.1. Kohustuslikud terviseuuringud Eestis ja mujal maailmas 386.3.2 Kohustuslike terviseuuringute tulemused 38

6.4. Vabatahtlikud tervise- ja muud uuringud 416.5. Pärilike haiguste vältimise programm 416.6. Kehtiva pärilike haiguste vältimise programmi tõhusus 42

7. Välimik 437.1. Näitusehinne 447.2. Välimiku säilitamine ja parendamine 47

8. Allikad 499. Lisad 50

9.1. Küsitlus alaska malamuutide omanikele 50

3

1. KokkuvõteAlaska malamuut on üldjoontes väga hästi säilinud tõug nii oma välimikult kui ka kasutusotsatarbelt. Alaska malamuudi algne kasutuseesmärk oli arktilistes tingimustes raskete koormate vedamine rakendis, ta pole kunagi olnud kiire vedaja, tema tempo on üsna aeglane võrreldes mõnede teiste kelgukoerte tõugudega. Tõustandard kirjeldab siiamaani just sellist koera, kes oleks suuteline taolist tööd tegema.

Tänu oma sõbralikule loomule, inimlembusele ja uhkele välimusele levis see tõug õigepea väljapoole koerajuhtide ringkonda. Praeguseks ongi enamus alaska malamuute nö kodukoerad – seltsilised ja kaaslased, siiski paljud neist pole minetanud oma võimet teha tööd. Kuna tänapäeval ei vea suur hulk alaska malamuutidest kelku ja nendest, kes veavad, teevad vähesed seda tööd sellistest tingimustes nagu nende esivanemad, on äärmiselt oluline, et alaska malamuudid vastaksid standardile nii välimikult kui iseloomult. Praegu pole tekkinud tõusiseselt kaht rangelt jagunenud liini – näitusekoerad ja töökoerad, nagu see on juhtunud näiteks siberi huskydel või saksa lambakoertel, kus eri liinide esindajaid on raske pidada ühe tõu esindajateks. Kuid oht sellise selge jagunemise tekkimiseks on ometi olemas ja sellisel lahknemisel on väga tõenäoline, et kumbki suund ei vasta pikemas perspektiivis standardile ning minetaks olulised arktilised omadused. Näitusekoerte puhul on risk eelistada suuremaid, efektsemaid koeri ja rõhutades teatud tõujooni nagu värv ja selle jaotumine, peakuju jm., unustades algse kasutusotstarbe ja pööramata tähelepanu koera veotahtele. Tööliinis on oht aretada alaska malamuut väledamaks (kuna nad on liiga aeglased võistluste tarbeks), mis tähendab kergemat luustiku ja väiksemat kasvu, kuid samuti võivad kaduda teised tõule iseloomulikud jooned välimikus.

1.1. AretuseesmärgidAlaska malamuutide aretuseesmärgid on sõnastatud selleks, et aidata kasvatajatel jääda üleüldisi tõuomadusi soosiva mõistliku aretustegevuse juurde ja anda ettekujutust Eesti populatsiooni1 ohustavatest teguritest ja nende ennetamisprogrammi kohta.

Geenibaasi säilitamine ja laiendamine

Et hoida populatsiooni geneetiline mitmekesisus võimalikult suur, tuleb soosida eri liinide ja eri koerte kasutamist ning selleks peaksid ka aretusnõuded olema täidetud piisaval hulgal koertel. Soov vältida geenibaasi kitsenemisest, on üks põhjus, miks aretusreeglitesse on sisse kirjutatud just sellised näitusehinnete nõuded nagu allpool toodud. Need ei loo eeliseid üht või teist tüüpi liinidele ja koertele, vaid on jõukohased ka näiteks tööks kasutatavatele koertele.

Tuleb vältida matadooraretust ja soodustada välispaaritusi ning koerte importimist Eestisse. Soovitame kasvatajatel kergekäeliselt mitte kasutada ühte koera aretuses enam kui kolmel korral viie aasta jooksul ja vältida korduspaaritusi. Iga koera ja paarituse puhul vajab kaalumist lisaks populatsiooni olukorrale ka loodetud pesakonna panus tõugu tervikuna, varasemate paarituste tulemus ning koera geneetiline jalajälg laiemale (mitte ainult Eesti) alaska malamuutide populatsioonile.

1 Populatsiooni mõiste pole siin kohal kõige õnnestunum, kuna selle definitsiooni kohaselt saavad kõik populatsiooni liikmed potentsiaalselt vabalt ristuda iga vastastsoost sama populatsiooni liikmega. Kuid kuna mujal, sh. Eesti Kennelliidu Aretuseeskirja koostamise juhendis, kasutatakse just populatsiooni mõistet, siis kasutatakse edaspidi ka selles dokumendis antud mõistet.

4

Geneetilise mitmekesisuse säilitamist tuleb silmaspidada aretuse erimeetmete rakendamisel, et mitte luua soodsat pinnast alaska malamuutide registreerimata jätmiseks. Praeguseks moodustab nö. paberiteta alaska malamuutide populatsioon ca 14% arvestusliku populatsiooni suurusest. Suuremat osa nö. paberiteta pesakondadest ei saa registreerida kuna ühel või mõlemal vanemal puudub FCI tõutunnistus, siia lisanduvad veel koerad, kes on liiga noored paarituseks (rikuvad EKLi üldist reeglit). On teadmata, kui paljud jäävad registreerimata aretuserinõuete tõttu, kuid siiski on oluline olukorda monitoorida ja teha selgitustööd.

Oleme seisukohal, et aretuserinõuded peavad olema mõistlikult minimaalsed.

TervisAretuses lubatakse kasutada koeri, kes on läbinud tõus esinevate pärilike haiguste uuringud järgmiste tulemustega.

Puusaliigeste düsplaasia: Aretuses tohib kasutada koeri uuringu tulemustega A, B ja C. Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult koeraga, kelle uuringu tulemus on A.

Küünarliigeste düsplaasia: Aretuses tohib kasutada koeri uuringutulemustega 0 ja 1.

Pärilikud silmahaigused: Aretuses tohib kasutada koeri silmauuringu tulemusega „leiuta“ päriliku katarakti (HC), RD ja PRA osas. Silmauuring ei või paaritushetkel olla vanem kui 24 kuud. Silmauuringu tegemise hetkeks ei või koer olla noorem kui 12 kuud.

Aretuses ei soovitata kasutada koera, kellel on diagnoositud (täpsustamata päritoluga) katarakt.

Kuna väga suurt hulka alaska malamuutidel esinevatest haigustest ei ole mõistlik või võimalik uuringutega ette kontrollida, siis soovitame lähtuda eelkõige tervest mõistusest ja haiget koera (sh. allergilist) aretuses mitte kasutada. Samuti on oluline kasvatajatel end tõus esinevate pärilikke probleemidega kurssi viia, mistõttu plaanime avaldada Alaska Malamuutide Liidu (edaspidi AML) kodulehel põhjalikumad artiklid pildimaterjaliga alaska malamuutidel esinevate pärilikke probleemidega.

AML eesmärgiks on saada jätkuvalt infot alaska malamuutidel esinevatest haigustest ja probleemidest nii omanikelt kui kasvatajatelt.

Iseloom, välimik ja kasutusomadusedAlaska malamuut on põhjamaine kelgukoer, kelle ülesandeks oli vedada rakendis raskeid koormaid rahulikus tempos pikki vahemaid. Kogu tema olemus – nii iseloom kui ka välimik tulenevad sellest.Alaska malamuudi iseloomus on Eestis olnud tõsisemaid ja vähem tõsisemaid kõrvalekaldeid, mõnel juhul on need tingitud ka madalast koerapidamiskultuurist, oskamatusest koera juba kutsikast peale õpetada ning koolitada. Jätkuvalt on tarvis aretuses tähelepanu pöörata aretuskoerte ja nende esivanemate ning järglaste iseloomule. AML taunib argade ja agressiivsete koerte kasutamist aretuses.Välimikult on Eestis koeri igasuguses kvaliteedis, kuid üldine tase on siiski viimaste aastate jooksul tõusnud, kui uskuda mitmeid erinäituste tõuspetsialistidest kohtunikke. AML soovib sisse viia järgmised aretusnõuded, mis peaksid tagama minimaalse vajaliku kontrolli aretuskoerte välimiku ja iseloomu kohta:Üks näitusehinne „suurepärane“ või üks näitusehinne vähemat „väga hea“ erinäituselt või rahvusvaheliselt näituselt või üks näitusehinne „väga hea“ kasutusklassist või juhul, kui koer on sooritanud Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (edaspidi FCI) liikmes- või

5

partnerriigis aktsepteeritud tõukatse. Kinnituse hinde/katse kohta väljastab AML. Kui koer on paarituse ajaks vanem kui 24 kuud (2 aastat) peab näitusehinne olema saadud noorte-, ava-, kasutus-, tšempioni- või veteranklassist.Tõu kehaehitus ja liikumismehhanism on peab püsima terve ja loomulik ning sobilik algse kasutuseesmärgi jaoks, igasugune äärmuslike omaduste rõhutamine ja aretamine võib viia pikas perspektiivis tõu kadumiseni sellisena nagu me seda tunneme.Kuigi alaska malamuutide tööpool on aegapidi tahaplaanile jäämas, ei tohi unustada, et ka see on üks äärmiselt oluline osa alaska malamuudist. Kasvatajad peaksid lähtuma põhimõttest: „Näita oma töökoera ja tööta oma näitusekoeraga“. AML kavatseb jätkata tõule sobivate harrastuste populariseerimist ja toetada Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) Põhjamaiste Kelgukoerte Katsete Kogu (edaspidi PKKK) tegevust põhjamaistele kelgukoertele sobilike võistluskatsete väljatöötamisel.

1.2. Kohustuslikud aretuse erinõudedPuusaliigeste düsplaasia: Aretuses tohib kasutada koeri uuringu tulemustega A, B ja C. Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult koeraga, kelle uuringu tulemus on A.

Küünarliigeste düsplaasia: Aretuses tohib kasutada koeri uuringutulemustega 0 ja 1.

Pärilikud silmahaigused: Aretuses tohib kasutada koeri silmauuringu tulemusega „leiuta“ päriliku katarakti (HC), RD ja PRA osas. Silmauuring ei või paaritushetkel olla vanem kui 24 kuud. Silmauuringu tegemise hetkeks ei või koer olla noorem kui 12 kuud.

Näituse tulemus: Üks näitusehinne „suurepärane“ või üks näitusehinne vähemat „väga hea“ erinäituselt või rahvusvaheliselt näituselt või üks näitusehinne „väga hea“ kasutusklassist või juhul, kui koer on sooritanud FCI liikmes- või partnerriigis aktsepteeritud tõukatse. Kinnituse hinde/katse kohta väljastab AML. Kui koer on paarituse ajaks vanem kui 24 kuud (2 aastat) peab näitusehinne olema saadud noorte-, ava-, kasutus-, tšempioni- või veteranklassist.

Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritust.

1.3. Soovituslikud aretuse erinõudedSoovitame lähtuda eelkõige tervest mõistusest ja haiget koera (sh. allergilist) aretuses mitte kasutada. Aretuses ei soovitata kasutada koera, kellel on diagnoositud (täpsustamata päritoluga) katarakt.

Vähemalt ühele vanemale on soovitav teha polüneuropaatia suhtes geenitest, juhul kui koer on polüneuropaatia geeni kandja võib teda paaritada vaid koeraga, kes on polüneuropaatia suhtes testitud ja ei kanna vastavat geeni.

Soovitame vähemalt ühele vanemale sooritada geenitest pikakarvalisuse suhtes, kui koer on geneetiliselt pikakarvaline või kannab pikakarvalisuse geeni, siis on soovitav teda paaritada koeraga, kes ei kanna vastavat geeni.

Soovitame kasvatajatel loovutuslepingutesse sissekirjutada nõue või soovitus koera uurimiseks puusa- ja küünarliigeste düsplaasia ning silmahaiguste suhtes.

Soovitame kasvatajatel kergekäeliselt mitte kasutada ühte koera aretuses enam kui kolmel korral viie aasta jooksul ja vältida korduspaaritusi. Iga koera ja paarituse puhul vajab kaalumist lisaks populatsiooni olukorrale ka loodetud pesakonna panus tõugu tervikuna, varasemate

6

paarituste tulemus ning koera geneetiline jalajälg laiemale (mitte ainult Eesti) alaska malamuutide populatsioonile.

Jätkuvalt on tarvis aretuses tähelepanu pöörata aretuskoerte ja nende esivanemate ning järglaste iseloomule. AML taunib argade ja agressiivsete koerte kasutamist aretuses.

7

2. Tõustandard

FCI – Standard nr 243 / 05. 01. 2000 / DALASKA MALAMUUT (ALASKAN MALAMUTE)

TÕLGE: Pr Elke Peper

PÄRITOLU: USA

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 14. august1996.a

KASUTUS: Kelgukoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:Rühm 5Spitsilaadsed ja algupärased tõudAlarühm 5.1Põhjamaised kelgukoeradTöökatseteta.

2.1. ÜldmuljeAlaska malamuut on üks vanematest arktilistest kelgukoeratõugudest ning tal on võimas, toekas kehaehitus koos sügava rinnakorvi ja tugeva, hästi lihaselise kerega. Malamuut seisab kartmatult omadel jalgadel ja avaldab oma rühika peahoiakuga ning valvsust, huvi ja uudishimu kiirgavate silmadega suursugusust ja suurt liikumisvalmidust. Tema pea on lai. Kõrvad on kolmnurga kujulised ja äratatud tähelepanelikkuse korral püstised. Koon on massiivne ja aheneb vaid veidi tüvest nina suunas. See pole ei terav ega pikk, samuti ka mitte lühike ega paks. Karvkate on paks, alusvilla kaitsva piisava pikkusega karmi kattekarvaga. Malamuute esineb mitmes värvuses. Tüüpiliseks tunnuseks on peajoonis, mis mütsina pead katab, kusjuures näo-osa jääb kas täiesti valgeks või moodustab laugu ja/või maski kuju. Saba on hästi karvane ja selja kohale kaarduv; see näeb välja nagu lehviv sulepuhmas. Malamuudil peavad olema võimsad luud ja teenistuseks kõlblikud jalad, head käpad, sügav rinnakorv, jõuline õlavööde ja niisamuti peavad tal olema kõik muudki kehalised eeldused, milliseid ta vajab oma tööga toimetuleku tagamiseks. Tema liikumine peab olema sujuv, harmooniline, väsimatu ja täiesti ökonoomne.Teda ei ole aretatud kelgurakendite võiduajamisteks. Malamuut on jõule ja vastupidavusele suunatud kehaehitusega ning raske veana tuleb käsitleda igasugust tunnust, kaasa arvatud iseloom, mis neid piirab.

2.2. Olulised proportsioonidRinnakorvi sügavaim punkt asetseb vahetult esijalgade taga ja umbes turjakõrguse poolel kõrgusel. Kerepikkus, mõõdetuna õlanukist istmikunukini, on suurem turjakõrgusest.

8

2.3. Käitumine / iseloomAlaska malamuut on kiinduv, sõbralik koer, mitte “ühemehe-koer”. Ta on truu, andunud seltsiline, isegi vallatu, kui teda selleks ärgitada; täiskasvanuna avaldab ta aga ennekõike muljet oma väärikusega.

2.4. PeaLai ja sügav, mitte jämedakoeline ega vormitu; suuruselt sobivas proportsioonis kogu koera suurusega. Ilme on malbe ja armastusväärsust kiirgav.Peapiirkond:Kolju: Kõrvade vahelt lai ja mõõdukalt kaardunud ning silmade suunas ühtlaselt ahenev; lauba ülaosast lamedaks jäädes ja kerge kaarega põskedele üle minnes. Silmade vahel on kerge laubavagu. Kolju ja näopiirkonna ülajoonte ühinemiskoht on tasapinna suhtes kergeltallapoole vajunud. Üleminek laubalt koonule: Madal.Näopiirkond:Ninapeegel: Kõikide värvuste korral, peale punase, on ninapeegel, mokad ja silmalaugude servad musta pigmendiga. Punastel koertel on lubatud pruun pigmentatsioon. Vastuvõetav on ka heledama vöödina väljenduv “talvenina”.Koon: Suur ja peapiirkonnaga sobivas proportsioonis; tüvest nina suunas nii laiuselt kui sügavuselt veidi ahenev.Mokad: Tihedalt liibuvad.Lõuad / Hambad: Suurte hammastega laiad lõuad. Kääritaoline hambumus. Üle- ja alahambumus on viga.Põsed: Üsna lamedad.Silmad: Viltuse asetusega, pruunid, mandlikujulised ja keskmise suurusega. Sinised silmad on diskvalifitseerivaks veaks.Kõrvad: Keskmise suurusega, kuid pea suurusega võrreldes väikesed. Neil on veidi ümardunud tipuga kolmnurga kuju. Nad on teineteisest üsna kaugel, asetsedes välisservadega kolju tagaserva laiuselt ja silmade välisnurkadega samal kõrgusel, erksalt püstiste kõrvade korral veidi laiali suundudes. Püstised kõrvad on veidi ettesuunas kaldu, kuid koera töötades on kõrvad sageli vastu pead volditud. Kõrge asetusega kõrvad on viga.

2.5. KaelTugev ja mõõdukalt kaarduv.

2.6. KereKompaktne kehaehitus, kuid seejuures ei tohi nimmepiirkond liiga lühike olla. Kere ei tohi olla ülemäära raskepärane, luustiku tugevus on vastavuses keha suurusega.Selg: Sirge joonega ja puusade suunas kergelt laskuv.Nimme (lanne): Tugev ja hästi lihaseline. Pikk nimmepiirkond, mis selja nõrgemaks teeb, on viga.Rindkere: Hästi arenenud.

2.7. SabaLülisamba pikendusena üsna kõrge asetusega. Kui koer ei tööta, hoidub saba selja kohal kaardunult. Saba ei tohi tihkelt seljale liibuda ega seljal rõngasse keerduda ega olla ka rebase

9

moodi lühikese karvaga. Malamuudi saba on rikkaliku karvaga kaetud ja sulepuhma sarnane.

2.8. JäsemedEsijäsemed:Esijalad on tugevaluulised ja hästi lihaselised; eestvaates kuni kämmaldeni alla sirged.Õlad: Üsna kaldus asetusega.Kämblad: Lühikesed ja tugevad, küljelt vaadates veidi kaldus asetusega.Tagajäsemed: Laiad. Tagant vaadates seisavad ja liiguvad tagajalad samal joonel esijalgadega, mitte liiga kitsalt ega liiga laialt. Tagajalgade lisavarbad on ebasoovitavad ja tuleb vahetult peale kutsika sündimist eemaldada.Reied: Väga hea lihastikuga.Kannaliigesed: Mõõdukalt nurgitunud, madala asetusega.

2.9. KäpadSarnased "lumelaudadele", tugevad ja paksud, hästipolsterdatud padjanditega, kompaktsetena mõjuvad. Käpad on suured; varbad on kokku surutud ja on hästi kaarduvad. Varvaste vahel kasvavad kaitsevad karvad. Käpapadjandid on paksud ja vastupidavad, küüned on lühikesed ja kõvad.

2.10. LiikumineMalamuudi liikumine on sujuv, harmooniline ja jõuline. Ta on oma suuruse ja kehaehituse kohta küllalt väle. Küljelt vaadates näib, nagu kanduks tugev tagajala tõukejõud hästi lihastunud nimmepiirkonna kaudu esijalgadele üle, ning seega teiseneb tõuge ühtlaseks, ulatuslikuks esisammuks. Nii eest kui tagant vaadates liiguvad jalad edasi sirgjooneliselt, mitte liiga kitsalt ega ka liiga laialt. Kiire traavi korral läheneb jäljerida kere mõttelisele pikiteljele. Toretsev käik või mistahes selline liikumisviis, mis pole absoluutselt energiasäästlik ja väsimatu, on hinnet alandav.

2.11. KarvkateKarv: Malamuudil on paks, tihe – mingil juhul mitte pikk ega pehme – kattekarv. Alusvill on tihe, pikkusega umbes 2,5 kuni 5 cm (1 kuni 2 tolli), õline ja villav. Kattekarva pikkus on, sarnaselt alusvillaga, varieeruv. See on suhteliselt lühikesest kuni poolpikani kere külgedel, samas kui kaelal, turjal, üle selja ja laudja kulgevalt, reite tagakülgedel ja kohevas sabas on karv pikem. Suvekuudel on malamuutide karvastik tavaliselt lühike ja vähema paksusega. Malamuuti tuleb esitada loomulikus karvkattes. Trimming ei ole lubatud, välja arvatud käpad kui neile sellega selgemaid kontuure antakse.Värvus: Levinuimad värvused on helehallist kuni mustani kõikides nende vahepealsetes varjundites ja soobel, kaasa arvatud selle punasena näiv varjund. Lubatud on värvikombinatsioonid alusvillas, peajoonis ning alakeha valgete alade üleminekud tumedamaks kerevärvuseks. Ainsaks lubatud ühetooniliseks värvuseks on puhasvalge. Valge peab olema valdavaks värviks alakehal, jalgade osas, käppadel ja osaks näojoonises. Valge lauk otsmikul ja/või valge kaelus või laik kuklal on atraktiivsed ja lubatud. Malamuutide kerel on manteljoonis; katkendlik värv kere mistahes osas ja ebakorrapärased laigud kerel on ebasoovitavad.

10

2.12. Suurus ja kehakaalSelle tõu jaoks on olemas loomulikud suurusepiirid.Soovituslikud parameetrid onisastel: turjakõrgus 63,5 cm (25 tolli) kehakaalu 38 kg (85 naela) juures;emastel: turjakõrgus 58,5 cm (23 tolli) kehakaalu 34 kg (75 naela) juures.Suurusele ei tohi aga anda tüübist, proportsioonidest, liikumisest ja teistest funktsionaalset tähtsust omavatest tunnustest suuremat kaalu. Hindamisel kahe võrdväärse tüübi, proportsioonide ja liikumisega koera hindamisel tuleb kasvu võrrelda alles viimasena ja eelistus anda soovitavale töökoera suurusega koerale.

2.13. Oluline kokkuvõteAlaska malamuudi hindamisel tuleb kõige olulisema prioriteedina arvesse võtta tema võimekust toime tulla rakendikoerana rasketes arktilistes oludes. Koera näitusehinne peab sõltuma sellest, kui palju konkreetne koer erineb ideaal-malamuudi kirjeldusest standardis ja kuivõrd tema vead mõjutavad koera tegelikku töövõimet. Malamuudi jalad peavad välja paistma harjumuspärasest tugevamad ja erakordselt teguvõimsat tõuget võimaldavad. Igasugust töövõimet nõrgendavana tunduvat viga esi- või tagajalgade või käppade ehituses, samuti jalgade seisudes ja liikumisviisis, tuleb võtta raske veana. Sellisteks vigadeks on näiteks lamedad käpad, kooskandsus, nõrgad kämblad, püstised õlad, puudulikud nurgad, jäik liikumine (või igasugune muu liikumisviis, mis pole harmooniline, jõuline ja sujuv), jõuetus, ebapiisav kehamass, raskepärasus, puudulik luustiku tugevus ja ebaproportsionaalne üldmulje.

2.14. VeadKõiki kõrvalekaldeid eelpool nimetatud punktidest tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

2.15. Diskvalifitseerivad veadSinised silmad.Märkus: Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Maret Kärdi tõlge saksakeelsest originaalist, september 2003.aheaks kiidetud EKL juhatuses 22.aprilli 2004.a protokoll nr 4.

11

3. Tõu ning tõuühingu lühiajalugu

3.1. Tõu päritolu ja ajalugu

3.1.1. Tõu päritolu2

Alaska malamuudid on pärit, nagu viitab ka nende nimi, Alaskalt Ameerika Ühendriikides. Alaska malamuudid said oma nime Inuittide Mahlemuti kohaliku dialekti järgi. Alaska malamuudi keelt kõnelevad hõimud elasid Sewardi poolsaarest edelast, just sellest piirkonnast usutakse pärit olevat koerad, keda me tänapäeval tunneme alaska malamuutidena. Mõned varajased maadeuurijad on kirjeldanud sarnaseid koeri ka kaugemal lõuna pool, mis viitab sellele, et inimesed rändasid oma koertega sinna, kus parasjagu rohkem toitu leidus. Toidu leidmise võimalused varieerusid sõltuvalt aastaajast ja ilmastikuoludest, mistõttu populatsioon laienes oma algsest levialast Kotzebue väina ümber põhja ja lõuna poole.

Eskimod olid nomaadid, kes rändasid mööda Alaskat tihti väga karmides oludes. Koerad ja kelgud olid nende elu lahutamatu osa ja kõige väärtuslikum vara, kuna nendeta poleks elu rännakus võimalik (mis tähendas ka varem või hiljem nälga). Arheoloogilised tõendid on näidanud, et kelgukoeri hakati kasutama vähemalt 500-300 aastat tagasi, kuigi see ei välista koerte varasemat kasutamist kelgu ees või koormakandjana. Koeri kasutati samuti jääkarude ja teiste arktiliste loomade küttimisel. Need koerad olid äärmiselt vastupidavad ja kohanenud Alaska väga madalate temperatuuridega. Alaska malamuut on põhjamaine kelgukoer – see on lühidalt kokkuvõttes selle tõu olemus, tema olulisemad omadused tulevad kohastumusest teha tööd väga karmides oludes.

On arvatud, et alaska malamuudid on kodustatud koera ja hundi järeltulijad sajandite tagant. Kuid selle väite lükkavad ümber eskimo kultuuri eksperdid ja mitmed eskimote hõimupealikud, pöörates tähelepanu koera ja hundi anatoomilistele erinevustele. Üks varasemaid alaska malamuudi kasvatajaid Paul Voelker uskus, et alaska malamuut on vanim tõug Põhja-Ameerikas ja arvatavasti vanim, mis on seostatud inimesega.

Aastal 1896 avastati Klondikel kulda, inimesed üle maailma ruttasid Alaskale kulda otsima – oli alanud kullapalavik. See suurendas hüppeliselt vajadust töötavate koerterakendite järele, oli tarvis toimetada varustust, toitu, vett, posti jne Alaska eraldatud osades töötavate kullaotsijate tarvis. Valgetel inimestel oli väga raske osta omale sellist koera nende kõrge hinna tõttu, väikese rakendi hind küündis kuni 1500$ ja hea koera eest küsiti 500$. Samas oleks võinud kullapalvik alaska malamuudile saatuslikuks saada, kuna alaska malamuute hakati ristama väiksemate, kiiremate koertega, et võistelda kelgukoerte võistlustel, ning suurte tõugudega (nagu näiteks berhandiinid), et saada koeri raskuste vedamiseks ja koertevõitlusteks.

3.1.2. Tõu tunnustamine ja esimesed liinid3

Huvi tõupuhaste alaska malamuutide aretamiseks tekkis 1926. aastal. Tõu aluspanijaks loetakse Eva Seeley’t, kes töötas Artur Waldeni juures. Artur Waldeni kenneli tarvis osteti kokku ja treeniti erinevat tüüpi koeri Antarktika ekspeditsioonide tarvis. Paljud neist koertest toodi arktilistest piirkondadest, nende seas olid ka malamuudi tüüpi koeri, kes äratasid Eva 2 Alaskan Malamute Club of America (AMCA) http://alaskanmalamute.org/join-amca/amca-history 3 Barbara Brooks, Sherry E. Wallis „The Alaskan Malamute: Yesterday and Today“

12

Seeley’s huvi nende suhteliselt sarnase fenotüübiga koerte tunnustamiseks eraldi tõuna. Vaatamata sellele, et alaska malamuute esitletakse tihti kui Malamuudi (Mahlemut) hõimu koerte otseseid järeltulijaid, on tegu nö. taastatud tõuga, mille loomisel kasutati Põhja-Ameerika eri piirkondadest pärit koeri, kellest enamus olid teadmata päritolu, kuid ühtse fenotüübiga ja teadaolevalt polnud ükski neist koertest pärit Alaskalt4. 1935. aastal tunnustas tõugu Ameerika Kennelklubi (edaspidi AKC) ja loodi Ameerika Alaska Malamuutide Klubi (edaspidi AMCA). AKC algne registreerimisperiood oli väga lühike, registreeriti kõigest nii palju koeri, kui oli tarvis ametlikult alaska malamuutide kui tõu tunnustamiseks.

Teise maailmasõja ajal laenati paljud alaska malamuudid, sealhulgas paljud neist vähestest, kes olid registreeritud, sõjateenistusse. Hiljem osales suurem osa neist koertest Antarktika ekspeditsioonil, mille lõppedes langetati (teadmata põhjustel) otsus, millega jäeti ketis koerad hulpivale jääle ja hävitati lõhkeaine laenguga. Kuna registreeritud koerte arv oli langenud peale sõda alla kriitilise piiri (vaid 30 registreeritud alaska malamuuti), taasavas ACK tõuraamatu. Registreerimisreeglid olid võrreldes esimese tõugu võtmisega muutunud ja paljud otsustasid oma koerad registreerida ning sellega lisandus algsele Kotzebue liinile ka M’Looti ja Hinmani liinidest koeri. Üsna ootamatult sulges AKC alaska malamuutide tõuraamatu vaatamata AMCA protestidele. Kõik tänapäeva koerad on Kotzebue liini või/ja nende koerte, kes olid tõugu võetud 40ndate lõpus, järeltulijad. Tänapäeva alaska malamuutidele pani aluse põhiliselt kolm liini5 – Kotzebue, M’Loot ja Hinmani (või ka Hinman-Irwini) liinid.

Kotzebue – see liin sai alguse Arthur Waldeni koertest, kelle eest hoolitsesid Eva ja Milton Seeley, kui Walden läks Antarktika ekspeditsioonile. Seelyde kennel Chinook oli tuntuim kelgukoerte kennel USAs. Nendelt tulid ka Richard E. Byrdi ja United States Service ekspeditsiooni (mõlemad Antarktikale) treenitud koerad. Selle liini koerad olid värvuselt põhiliselt hall-valgega, olid väga ühtlast tüüpi ja pisut väiksemad kui tänapäeva alaska malamuudid. Suures osas Seelyde teene oli, et AKC tunnustas alaska malamuute tõuna. Esimesed registreeritud koerad olid kõik Kotzebue liinist.

M’Loot - Poul Voeker’i kenneli järgi nime saanud liin. Tema koerad olid suuremad, võimasamad ja paljudes eri värvides ning tüübi poolest väga varieeruvad. Ühtki Poul Voeker’i enda koera tegelikult tõugu ei võetud, kuid väga paljud Poul Voeker’ilt koera ostnud inimesed siiski taotlesid tõugu võtmist ja said tunnustatud AKC poolt 1950-ndatel peale tõuraamatu uut avamist.

Hinman – tegelikult võib seda vaid tinglikult liiniks nimetada, kuna selle moodustasid kõigest mõned koerad. Vaatamata sellele avaldasid nad märkimisväärset mõju kogu tõu kvaliteedile. Dick Hinmani koerad kombinatsioonis M’Lootiga andsid suurepäraseid tõu esindajaid ning samuti mõjutasid Hinmani koerad koos kahe ülejäänud liiniga tänu Husky-Pak kenneli tegutsemisele tõu arengut.

4 Kasvataja-kohtuniku John Costello seminar augustis 2010, samal arvamusel on mitmed põhjalikult ajalugu uurinud ja pikaajalised kasvatajad.5 Alaskan Malamute Club of America (AMCA) http://www.alaskanmalamute.org/wiki/MainPage.ashx

13

3.1.3. Tõug tänaTõug on kogunud populaarsust üle maailma. Algsest kelgujuhtide koerast sai ajapikku perelemmik, näitusekoer, samuti kasutatakse alaska malamuute teraapiakoertena, kuulekuses, agilitys, kuid praegugi pole unustusse vajanud kelgukoerasport. Võrreldes esimeste registreeritud koertega pole tegelikult alaska malamuut kuigi palju muutunud. Samuti pole tekkinud suurt ületamatut lõhet nn. töökoerte ja näitusekoerte vahel, kuigi tüübilisi erinevusi on, pole need nii suured kui mõnes teises tõus. Praegu kasutatakse alaska malamuute rakendis pigem oma lõbuks või tõeliste tõu austajate poolt, kuna rakendispordis teevad ilma kiired ja vastupidavamad segaverelised. Alaska malamuut pole kunagi olnud racing ehk võidusõitude koer, tema ülesanne oli vedada raskeid koormaid, pikkade vahemaade taha ja väga rasketes ilmastikuoludes. Mida madalamaks temperatuur langeb seda kiiremaks muutuvad alaska malamuudid.

3.2. Tõuühing ja selle ajaluguAML asutati 2007. aasta novembris, et koondada tõu arengust huvitatuid kasvatajaid, koeraomanikke ja huvilisi. AML-i põhikiri määrab ära, et tegu on mittetulundusliku tõu- ja aretusühinguga. Alates 2008. aasta algusest on AML EKL liige. AML on Eestis ainuke alaska malamuudi tõugu esindav tõuühing.

AML korraldab regulaarselt alaska malamuudi omanikele ja huvilistele loenguid, seminare ja kokkusaamisi, reguleerib aretusküsimusi, tegeleb aktiivselt teavitustööga ja koeraomanike probleemidega. 2009. aastal korraldas AML esimese alaska malamuutide erinäituse Eestis. Alates sellest ajast on erinäitus kujunenud iga aastaseks sündmuseks – praeguseks on peetut 8 alaska malamuutide erinäitust ning ka kahe järgneva aasta näitusetaotlused on EKL-i poolt kinnitatud. Alates 2017. aastast on plaanis korraldada alaska malamuutide erinäitus 5. rühmanäituse raames, mis võimaldab optimeerida erinäituse kulusid ja jätkata erinäitusele tõuspetsialistidest kohtunike kutsumist üle maailma. Alates 2013. aastast korraldab AML ka kord aastas põhjamaiste kelgukoerte erinäitust, kus lisaks alaska malamuutidele osalevad teised 5.1 rühma tõud.

Hetkel kuulub AML-i liikmeskonda 28 inimest, alates asutamisest on meie ühingusse lisandunud huvilisi iga aastaselt, praeguseks on ühinguliikmete arv püsinud aastaid 30 ringis. AML-i juhatusse kuulub kolm inimest – Marika Proover (juhatuse esimees), Berit Kirs ja Liane Lubi. Meie liikmetele kuulub hetkel 7 kennelit Eestis – ka kennelite arv on püsinud aastaid samal tasemel, kuigi kennelid ise on vaheldunud (kes on tegevuse lõpetanud, kes on võtnud pausi alaska malamuutide kasvatamises). Viimase viie aastal sündinud alaska malamuutidest on AML-i hetkel kuuluvate kasvatajate poolt kasvatatud 122, ehk ligi pooled sellel ajavahemikul Eestis registreeritud alaska malamuutidest. Teise poole osakaalu suurendavad praeguseks juba alaska malamuutide vallas tegevuse lõpetanud (Rohara Star, Lyybek Soul, Reval Phoenex, Mutimuudid) ja Eestist ära kolinud kennelid (Cheya’s), mistõttu meie hinnangul kuulub tänasel päeval AML-i juba suurem osa aktiivsetest kennelitest.

Eelmiste aretuse erinõuete koostamise ajaks olid aktiivselt tegevad 10 kennelit. Enne aretuse erinõuete kehtima hakkamist oli see arv kasvanud kahe kenneli võrra, kel oli sel perioodil sündinud vähemalt kaks pesakonda. Peale aretus erinõuete kehtestamist saab lugeda aktiivseteks kaheksat kennelit – need on kennelid, kel on antud perioodil registreeritud

14

vähemalt üks pesakond ja kel on kokku registreeritud antud kennelnime alt vähemalt kaks pesakonda (joonised 1 ja 2).

Joonis 1. Kasvatajad Eestis 2001-2009.

Ära on märgitud kennelnimega kasvatajad, kel on registreeritud 2001.a kuni september 2009.a vähemalt kaks pesakonda. Alajaotuse Muu alla kuuluvad kõik kennelnimeta kasvatajad ja ühe pesakonnaga kennelid.

Joonis 2. Kasvatajad Eestis peale aretuse erinõuete kehtestamist.

Eraldi on välja toodud kasvatajad, kel on antud perioodil registreeritud vähemalt üks pesakond ja kel on kokku registreeritud antud kennelnime alt vähemalt kaks pesakonda. Alajaotuse Muu alla kuuluvad kõik kennelnimeta kasvatajad ja ühe pesakonnaga kennelid.

Samas inimeste ring, kes osalevad AML-i üritustel ja kasutavad info saamiseks AML-i kodulehte, on alati olnud märksa suurem, nii on näiteks AML-i Facebooki lehte jälgimas ligi tuhat inimest. AML-i üheks eesmärgiks ongi tõu huvilistele adekvaatse info pakkumine.

15

4. Populatsiooni koosseis ja geneetiline varieeruvus

4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis2016. aasta lõpuks oli EST-registrisse kantud 869 alaska malamuuti, neist 804 on EST-registrisse sündinud ja on 65 importkoerad (7,4%).6 86 koerale (13,4%) oli väljastatud Export Pedigree ehk siis suure tõenäosusega on need koerad kolinud välismaale. Vaid 17 koera oli märgitud surnuks, mis on tingitud pigem sellest, et inimesed ei teata oma koera surmast, kui koerte väga kõrgest elueast. Et saada aimu praeguse alaska malamuutide praegusest arvukusest Eestis suurusest, võtsime arvesse koerad, kes on sündinud aastal 2006. aastal või hiljem ja lahutasime surnuks märgitud ja eksporditud koerad, nõnda saime populatsiooni suuruseks selle meetodiga 661 koera.

Esimesed alaska malamuudid imporditi Eestisse 1998. aastal – kaks koera toodi Itaaliast ja üks Soomest. 2001. aastal sündis esimene alaska malamuutide pesakond Eestis (isa Habel del Biagio; ema Ulen del Biagio, mõlemad impordid Itaaliast), pesakonnas oli kaks kutsikat, kellest üks - isane El Demirel Ambassador on märkimisväärselt mõjutanud Eesti alaska malamuutide populatsiooni. Järgnesid impordid Soomest (1 emane 2001. aastal), Venemaalt (4 õde kennelist de Entrit 2002. aastal, 1 isane 2003. aastal) ja Poolast (3 emast kennelist Huk Amarok 2003. aastal). Populatsioon kahekordistus aastal 2004. aastal, kui enne seda oli registreeritud kaks pesakonda ja mõned impordid – kokku 22 koera, siis aastal 2004. aasta kanti registrisse 23 koera, kasv jätkus ka järgnevatel aastatel ning 2009. aastaks, kui esimene aretuseeskiri kirjutati, oli registreeritud ligi 400 koera.

Alates 2005. aastast on registreerimiste arv järsult kasvanud – kui 2001. ja 2002. aastal sündis Eestis vaid üks pesakond ja aastal 2004. aastal kolm pesakonda, siis 2005. aastal juba 7 pesakonda. 2007. aastani tõusis registreerumiste arv stabiilselt, 2008. kuni 2009. aastani püsis registreerumiste arv ühtlaselt kõrgena. 2011. aastal sündis ja registreeriti rekordarv alaska malamuute, alates 2012. aastast langes sündide arv 44 alaska malamuudini, 2013. kuni 2016. aastani püsis registreerimiste arv 60-ne ringis (sünde 60-42, 2016. aastal küll 35, kuid eeldatavasti ei ole kõik sündinud pesakonnad veel registreeritud).

Analüüsides EST-registri andmeid ja lisades sellele taustateadmisi võib väita, et tõug oli selle aastatuhande esimesel kümnendil võrdlemisi populaarne. Kummalisel kombel langeb registreerimiste kõrgaeg kokku Eestis ja maailmas valitsenud majandussurutisega (mis algas 2007. aasta lõpus ning majandus hakkas taastuma 2010. aastal). Kuigi esimesed aretuse erinõuded jõustusid 1. juulil 2012.a, siis ei saa 2011. aasta buumi seostada oodatavate aretuse erinõuetega, kuna erinõuded kinnitati EKL-i volikogu poolt 2011. aasta lõpus ja arvestades aretuse erinõuetele eelnenud saagat7 oskasid arvatavasti vähesed loota, et need hakkavad ametlikult kehtima.

Kindlasti oli aretuse erinõuete kehtestamisel teatud mõju alaska malamuutide registreerumisele (joonis 3), samas oli juba 2011. aastal paljudel kasvatajatel raskusi loovutusealistele kutsikatele kodu leidmisega ning ka edasistel aastatel on esinenud sarnaseid probleeme. Alaska malamuut on tõug, mis ei sobi igale ühele ja peale aastaid kõrget registreerimiste arvu võis ühelt poolt 6 Eesti Kennelliidu register http://register.kennelliit.ee/reg/7 Aretuse erinõuded kirjutati 2009. aastal, kuid kuna sel ajal esindas alaska malamuudi tõugu kaks tõuühingut ja üks ühing ei olnud nõuetega nõus, siis aretuse erinõuete kinnitamine viibis ja peeti vähetõenäoliseks. Praeguseks on teine tõuühing Äriregistri andmetel likvideeritud.

16

olla sobivate kodude arv vähenenud (ehk sobivates kodudes olid juba alaska malamuudid) ja teisalt võis tõusta teadlikus tõu kohta (osa inimesi teadvustas tõu eripärasid ja jättis koera võtmata).

Joonis 3. Registreerimiste dünaamika.

*Kajastuvad andmed EST-registrisse registreerimise kuupäeva järgi. Ka import- ja eksportkoerad arvestatakse registreerimise kuupäeva järgi. 2016 aasta kõik pesakonnad ei pruugi olla veel registreeritud.

**Kajastuvad andmed sünnikuupäeva järgi. Nii on näiteks 2011 aastal sündinud koerte arv väiksem (100), kui samal aastal registrisse kantud koerte arv.

Võttes aluseks arvestusliku populatsiooni suuruse on praeguseks Eesti alaska malamuutide populatsioon kergelt vananev – hinnanguliselt on 38% koertest on 5 aastased või nooremad. Põhjuseks on just kõrge registreerimiste arv aastatel 2007-2011. Kahjuks ei võimalda Eesti register koerte surma kohta infot saada, seega pole selge, kui paljud Eestis registreeritud koertest on vahepeal surma saanud, ja pole selget ülevaadet eluea pikkuse kohta.

Samas 2017. aasta alguses AML-i poolt läbiviidud küsitlusest8 oli ankeet täidetud 54,9% juhtudest 5 aastase või noorema koera kohta. Nii suurt kõrvalekallet ei saa seletada vaid valimi ligipääsuga küsitlusele, mistõttu alandasime arvestusliku populatsiooni suurust 600-ni - ka see arv võib olla optimistlik, kuid leiame, et see on lähemal tegelikkusele.

4.2. Aretuses kasutatavate koerte hulkEST-registri9 järgi on alates 2001. aastast kasutatud aretuses kokku 59 erinevat isast ja 71 erinevat emast, mis moodustab tervest registreeritud alaska malamuutide hulgast (869 koera) 15% ja iga aretuskoera kohta on registreeritud 6,5 järglast. Kui võrrelda perioode 2001-2011 ja 2012-2016, siis on olukord tegelikult märgatavalt paranenud. Nii kasutati perioodil 2001-2011 40 erinevat isast ja 50 erinevat emast, kogu sel perioodil registreeritud alaska malamuutide

8 Küsitlusest täpsemalt alajaotuses Tervis, küsitluse vorm peatükis 9.lisad.9 Siin ja edaspidi kasutatakse analüüsis Kaido Kärneri poolt meie palvel EST-registris välja võetud andmeid.

17

hulgast (584 koera) moodustasid aretuskoerad 15,4 % ja iga aretuskoera kohta oli 7 järglast. Perioodil 2012-2016 oli aretuskoerte arv vastavalt 25 isast ja 26 emast, samal perioodil registreeritud alaska malamuutide arvust (269) moodustasid aretuskoerad juba 18,4% ja iga aretuskoera kohta tuli 4,6 järglast. Tabelist 1 nähtub, et aretuskoerte arv on muutunud pigem seoses mitu korda (ja eriti enam kui kolm korda) kasutatud koerte arvu vähenemisega. Kuigi perioodid on oma kestvuselt erinevad, on siiski silmnähtav areng paremuse poole, kuid just seetõttu tuleb ka edaspidi seda arengut jälgida ja vajadusel reageerida.

Tabel 1. Aretuskoerte statistika  Eri isased Eri emased  Enne Pärast Kokk

uEnne Pärast Kokk

u1 pesa 19 15 31 23 18 372 pesa 10 7 11 16 5 193 või enam pesa 11 3 17 11 3 15Kokku 40 25 59 50 26 71

Suurenenud aretuskoerte osakaalu tendentsi kinnitab ka korduvpaarituste statistika: kui enne aretusreeglite kehtestamist oli tehtud korduv paaritusi viieteistkümnel korral – nende hulgas kahel korral oli sama kombinatsiooni kasutatud kolm korda ja sama palju oli neli korda kasutatud kombinatsioone. Arvestades perioodide pikkuse erinevust on mitte EST-registrisse kuuluvate isaste10 kasutus aretuses tõusnud – enne aretuse erinõudeid 16 eri isast ja pärast 10 eri isast.

4.3. Populatsiooni enim mõjutavad koeradTabelites 2 ja 3 on ära toodud enim kasutatud isased ja emased – kuna esimesed aretuse erinõuded jõustusid 1. juulil 2012. aastal, siis on toodud välja enim kasutatud koerad enne ja pärast seda kuupäeva. Lisatud on ka antud koerte terviseuuringute tulemused, nende andmete analüüs on osas „6. Tervis“. Koerte osakaalu arvestamisel populatsioonist oleme lähtunud nende järglaste osakaalust viie aasta jooksul EST-registrisse kantud alaska malamuutide arvust, kuna eriti vanemate koerte puhul on keeruline hinnata, kui suur osa nende järglastest on elus ja kui suur on nende osakaal arvestuslikust populatsioonist. Samal põhjusel oleme arvestanud enim kasutatud koerte järglaste ja nende järglaste arvu suhtena kogu EST-registrisse kantud alaska malamuutide arvust. Koerte omavaheline sugulus on analüüsitud tekstis peale tabeleid 2 ja 3.

10 See ei välista, et mõni koer resideerub Eestis, kuid ei ole EST-registrisse kantud – nagu näiteks Sanekats Lyybek Red Soul (#4 isaste tabelis 2 enne 01. juulit 2012.a).

18

Tabel 2. Enim kasutatud isased.

 

Enne 01.07.2012 kasutatud isased H

D/E

D

Silm

a-uu

ringu

d

Näi

tuse

hi

nne

Sünn

iaas

ta

Kas

utat

ud

aast

atel

Pesa

kond

i

Erin

evai

d

Järg

last

e ar

v

Are

tuse

s ka

suta

tud

järg

lasi

2.põ

lvko

nna

järe

ltulij

ad

Osa

kaal

po

pula

t-si

ooni

st %

1 EYH MR BEAR OF GREYSTONE SHADOW †

A/A 0/0 leiuta VH 2009 2010-2014

8*

7 54 7 94 15,5 18,4

2 WINDRIFTS THIS IS THE TIME †

A/A 0/0 leiuta SP 2007 2008-2011

8 7 47**

4 24 12,3 8,8

3 LLEXUS QUATTRO MCBANKROBBER

B/A 0/0 sarvkesta düstroofia

SP 2007 2009-2013

7*

4 38**

1 11 10,4 6,1

4 SANEKATS LYYBEK RED SOUL

- - SP 2008 2009-2011

5 4 36 4 20 9,9 7,0

5 MIN-PEL DANCING MASTER †

A/A 0/0 - SP 2004 2006-2008

5 3 35 2 11 9,1 5,7

6 APTOR † B/B 0/0 - - 2002 2005-2011

4 3 31 5 38 7,2 8,6

7 EL DEMIREL AMBASSADOR †

A/A 0/0 - SP 2001 2002-2007

3 2 27 5 94 12,6 15,0

8 KING OF QUATTRO HUK AMAROK

A/A 0/0 - SP 2005 2007-2010

5 4 26 2 13 6,1 4,9

9 BEARVVS IKNIQ † - - - 2001 2004-2007

4 1 26 4 76 9,0 12,7

10

LYYBEK SOUL HAZEL

B/B 0/0 - SP 2006 2008-2012

4 3 23 0 0 6,0 2,9

Pärast 01.07.2012 kasutatud isased

1 CHEYA'S HERO A/A 0/0 leiuta SP 2007 2011-2016

4*

3 23 0 0 9,4 2,9

2 HELLERKANTRI BILLY IDOL

A/A 0/0 leiuta VH 2011 2013-2014

3 3 23 0 0 9,4 2,9

3 NOATAK'S DREAMTEAM UYAMIK DU IMA

A/B 0/0 leiuta SP 2011 2013-2015

4 4 22 0 0 9,0 2,7

4 CHIMARRON'S HITATCHEYA

A/A 0/0 leiuta SP 2008 2012-2013

3*

2 16 3 28 6,5 5,5

5 HELLERKANTRI HOCKEY

A/A 0/0 leiuta SP 2012 2014 2 2 16 1 5 6,5 2,6

Tabel on jaotatud kaheks, kus esimene pool hõlmab aretuses kasutatud koeri enne 1. juulit 2012.a, mil hakkasid kehtima aretuse erinõuded, ja teine pool hõlmab koeri, kes on aretuses valdavat kasutatud enne seda kuupäeva. Tabelisse on märgitud vaid teada olevad terviseuuringute tulemused ja näitusehinded. Andmete puudumine tabelist ei tähenda, et uuringud on teostamata või näitusel pole käidudPunasega on ära märgitud importkoerad ja mitte-EST-registri koerad.Osakaal populatsioonist on jaotatud kaheks, esimene number on koera järglaste protsent viie aasta jooksul registreeritud kutsikatest. Juhul kui koera on aretuses kasutatud vähem kui viis aastat, arvestatakse perioodi alates esimest pesakonna sünnist viis aasta edasi. Juhul kui koera on kasutatud enam kui viiel aastal, arvestatakse perioodi alates viimasest pesakonnast viis aastat tagasi. Teine number kajastab koera järglaste ja järglaste järglaste osakaalu kõigist EST-registrisse sündinud koertest (kokku 804 koera)* Koera on kasutatud 1-2 korral enne või pärast 01.07.2012, kuid valdav aretuses kasutamise periood jääb märgitud aastatesse.**Silmnähtavalt palju järglasi on eksporditud. † Koerad, kes on teadaolevalt surnud, andmed pole täielikud.

19

Tabel 3. Enim kasutatud emased. 

Enne 01.07.2012 kasutatud emased H

D/E

D

Silm

a-uu

ringu

d

Näi

tuse

- hi

nne

Sünn

iaas

ta

Kas

utat

ud

aast

atel

Pesa

kond

i

Erin

evai

d pa

arili

si

Järg

last

e ar

v

Are

tuse

s ka

suta

tud

järg

lasi

2.põ

lvko

nd

Osa

kaal

po

pula

t-si

ooni

st %

1 EMERALD CROWN STORMYTH

A/A 0/0

leiuta

SP 2005

2007-2010

4 4 33**

4 45 7,7 9,7

2 HELLERKANTRI HEI-HEI

A/A 0/0

- - 2004

2006-2012

4* 3 30 2 25 7,9 6,8

3 ALPHA † A/A 0/0

- - 2002

2004-2007

4 1 26 4 76 9,0 12,7

4 NEARIS HUK AMAROK †

B/B 0/0

- SP 2003

2006-2010

4 3 26 2 45 6,8 8,8

5 LLEXUS QUATTRO QUELLE MODEL

A/B 0/0

leiuta

SP 2005

2009-2013

4* 1 24**

0 0 6,5 3,0

6 DE ANRIT EVITA - - - 2002

2005-2007

2 2 20 1 16 5,7 4,5

7 HELLERKANTRI HESSEX †

A/A 0/0

- - 2004

2006-2011

3 3 19 2 13 4,4 4,0

8 ROMINA HUK AMAROK

- - - 2004

2007-2009

3 2 18 1 5 4,2 2,9

9 MUSIKAALIN ENYA †

A/A 0/0

- - 2001

2002-2004

2 1 18 5 94 13,4 13,9

10

MINESOTA HUK AMAROK

- - SP 2003

2006-2008

3 3 17 4 59 4,4 9,5

  Pärast 01.07.2012 kasutatud emased

1 HELLERKANTRI HIMMA

A/A 0/0

leiuta

SP 2010

2012-2016

4 4 33 1 3 13,5 4,5

2 YELLOWSNOW MALAMUTES BLACK BAGOU

A/A 0/0

leiuta

VH 2007

2010-2013

3* 2 24 3 57 6,9 10,1

3 NORDICLIGHT'S NORTH NOVESTA

B/B 0/0

leiuta

VH 2007

2010-2014

4* 4 21 4 43 6,0 8,0

4 HELLERKANTRI JESSY

B/B 0/0

leiuta

SP 2011

2013-2016

3 3 17 0 0 6,9 2,1

5 LANDLADY OF CHEYA APPALACHIAN

A/A 0/0

leiuta

SP 2008

2011-2013

3* 2 16 2 25 5,2 5,1

Tabel on jaotatud kaheks, kus esimene pool hõlmab aretuses kasutatud koeri enne 1. juulit 2012.a, mil hakkasid kehtima aretuse erinõuded, ja teine pool hõlmab koeri, kes on aretuses valdavat kasutatud enne seda kuupäeva. Tabelisse on märgitud vaid teada olevad terviseuuringute tulemused ja näitusehinded. Andmete puudumine tabelist ei tähenda, et uuringud on teostamata või näitusel pole käidudPunasega on ära märgitud importkoerad.Osakaal populatsioonist on jaotatud kaheks, esimene number on koera järglaste protsent viie aasta jooksul registreeritud kutsikatest. Juhul kui koera on aretuses kasutatud vähem kui viis aastat, arvestatakse perioodi alates esimest pesakonna sünnist viis aasta edasi. Juhul kui koera on kasutatud enam kui viiel aastal, arvestatakse perioodi alates viimasest pesakonnast viis aastat tagasi. Teine number kajastab koera järglaste ja järglaste järglaste osakaalu kõigist EST-registrisse sündinud koertest (kokku 804 koera)* Koera on kasutatud korra enne või pärast 01.07.2012, kuid valdav aretuses kasutamise periood jääb märgitud aastatesse.**Silmnähtavalt palju järglasi on eksporditud.

20

† Koerad, kes on teadaolevalt surnud, andmed pole täielikud.

21

Mitmed ülaltoodud tabelites olevad koerad on omavahelt seotud. Nii on näiteks El Demirel Ambassador (#7 isane enne 01.07.2012) kaks pesakonda saadud emasega Musikaalin Enya (#9 emane enne 01.07.2012), nendest kahest pesakonnast on pärit kõik viis tema aretusse läinud järglast, seal hulgas Alpha (#3 emane enne 01.07.2012) ja Aptor (#6 isane enne 01.07.2012). Alphal oli neli pesakonda Bearvvs Ikniq’ga (#9 isane enne 01.07.2012), nende nelja järglast on kasutatud aretuses, seal hulgas Hellerkantri Hessex (7# emane enne 01.07.2012) ja Hellerkantri Hei-Hei (#2 emane enne 01.07.2012), viimase tütar on Hellerkantri Jessy (#4 emane pärast 01.07.2012). Min-Pel Dancing Masteril (#5 isane enne 01.07.2012) on järglased vaid kombinatsiooni Alpha ja Bearvvs Ikniq emastega. Sellega on El Demirel Ambassador ja Musikaalin Enya erineva astme järglaste arv ainult tabeli 2 põhjal 178 koera ehk 22,1% kõigist EST-registrisse sündinud alaska malamuutidest. Siinkohal ei arvestatud neid järglasi, kes jäävad tabelist välja. Kui 2009. aasta analüüsi põhjal oli antud paarituses sündinud koerte osakaal 50% kõigist EST-registrisse kantud alaska malamuutidest, siis praguseks on osakaal hinnanguliselt langenud, kuid mõju on endiselt tuntav.11 Oluline on märkida, et mitmeid El Demirel Ambassador’i järglased ja nende järglaste järglased on surnud ja rühm on suures osas vananev, mistõttu on oodata, et selle rühma mõju väheneb järgneva viie aastase perioodi jooksul märkimisväärselt.

Selle rühma suurus tuleneb eelkõige sellest, et El Demirel Ambassador oli esimeste suuremate pesakondade isaks, kust võtsid kutsika esimesed huvilised, kellest nii mõnigi otsustas hiljem ise kasvatama hakata ja kasutada selleks just seda isast/emast, kes kodus juba olemas oli. Ehk siis mitmete kennelite baaskoeraks on El Demirel Ambassador’i laps või lapselaps (Hellerkantri, Aptorhome, WildAndFree, Mutimuudid jt). Siia paigutub ka valdav enamus kennelnimeta ühe-kahe pesakonna kasvatajaid. Kuigi pooled Eesti alaska malamuudid on El Demirel Ambassador’i kaudu sugulased, on vaid mõne pesakonna puhul tehtud tema peale linebreeding. Selles rühmas on kasutatud märkimisväärselt palju korduspaaritusi.

Kuid tabelites 2 ja 3 on ka teisi omavahel suguluses olevaid koeri, aga need sidemed ei torka nii silma, kui pole teada taust. Kõik tabelis 3 olevad Huk Amarok koerad ja lisaks De Anrit Evita (#6 enne 1. juulit 2012.a) ning Llexus Quattro Quelle Model (#5 enne 1. juulit 2012.a) on omavahel suguluses (siia võib lisada isaste tabeli 2 #10 Lyybek Soul Hazel, kes on Minesota Huk Amaroki poeg ja #3 Llexus Quattro Mcbankrobber, kes on Nearis Huk Amaroki poeg) – kõigi nende sugupuudest jookseb läbi Storm Kloud Hhudson Icy Wind (kas isa või vanaisana). Isane Storm Kloud Hhudson Icy Wind (imp. USA) on väga tõsiselt mõjutanud Eesti populatsiooni vaatamata sellele, et Eestis pole teda ühegi paarituse jaoks kasutatud. Ta oli väga populaarne ja palju kasutatud isane Poolas ja mujal Euroopas ning sealt on sisse toodud mitmed tema järglased või kasutatud välispaaritustes tema järglaskonda. See isane on sees praktiliselt kõigis Eestisse toodud Huk Amarok liini koerte sugupuudes ja nende järglastes. Lisaks sellele isasele on paljud Huk Amarok (ja ka de Antrit) koerad omavahel suguluses ka mõnede teiste sugupuus leiduvate koerte kaudu. Sellel koerte rühmal on ainult tabeli 2 põhjal 244 erineva astme järglast ehk 30,5% kõigist EST-registrisse sündinud alaska malamuutidest. Nende koerte sugulussidemed pole küll nii otsesed kui El Demirel Ambassador’i järglastel, kuid siin rühmas on märksa enam linebreedingut kasutatud. 2009. aasta andmete põhjal

11 Kui 2009. aastal analüüsi tehti, oli EST-registris enam kui poole võrra vähem koeri ja analüüsi läbi viimiseks piisas kolme põlvkonna analüüsimisest, praeguseks on nii registreeritud koerte arv kasvanud, kui ka sugulussidemed muutunud keerulisemaks, mistõttu nii põhjalikku ja üksikasjalikku analüüsi ei ole enam otstarbekas läbi viia.

22

moodustas see rühm 57% kõigist registreeritud alaska malamuutides (sh, ca 20% osa mis kattus El Demirel Ambassadori järglastega). Kas see rühm on kiiresti vananev ning praegu on aretuses kasutatavad vähesed selle rühma koerad, ka selle rühma mõju eeldatavasti langeb tuleva viie aasta jooksul.

Eyh Mr Bear Of Greystone Shadow (#1 isane enne 1. juulit 2012.a) ja Yellowsnow Malamutes Black Bagou (#2 emane pärast 1. juulit 2012.a) järglased on Hellerkantri Himma (#1 emane pärast 1. juulit 2012.a) ja Hellerkantri Hockey (#5 isane pärast 1. juulit 2012.a). Lisaks on Eyh Mr Bear Of Greystone Shadow järglasi Hellerkantri Hei-Hei’ga (#2 emane enne 1. juulit 2012.a) ja Nordiclight's North Novestaga (#3 emane pärast 1. juulit 2012.a). Seega, ainuüksi selles tabelis 2 on 102 - ehk 19,4% - EST-registrisse sündinud alaska malamuutidest Eyh Mr Bear Of Greystone Shadow erineva astme järglasi, kusjuures mitmed neist kattuvad ka El Demirel Ambassador ja Musikaalin Enya järglastega.

Cheya’s Hero (#1 isane pärast 1. juulit 2012.a) on Emerald Crown Stormyth’i (#1 emane enne 1. juulit 2012.a) poeg, Hellerkantri Billy Idol (#2 isane pärast 1. juulit 2012.a) on Nordiclight's North Novesta (#3 emane pärast 1. juulit 2012.a) poeg. Nordiclight's North Novestal on pesakonnad olnud nii #1 isasega enne 1. juulit 2012.a, kui ka peale 1. juulit 2012.a tabeli 2 3# ja #5 isase koeraga. Landlady Of Cheya Appalachian on Windrifts This Is The Time imporditud tütar, tal on olnud pesakonnad Cheya’s Hero (#1 isane pärast 1. juulit 2012.a) ja Chimarron's Hitatcheya’ga. Viimast on paaritatud ka Hellerkantri Himmaga.

Eyh Mr Bear Of Greystone Shadow, Yellowsnow Malamutes Black Bagou, Emerald Crown Stormyth, Windrifts This Is The Time, Chimarron's Hitatcheya ja Nordiclight's North Novesta esindavad nö. teise laine importe, kes ei ole omavahel suguluses ja kes ei oma sugulussidemeid12 kahe eelpool mainitud rühmaga. Oluline on jälgida nende koerte mõju populatsioonile, et vältida sarnase olukorra tekkimist nagu 2009. aastal, mil valdav osa Eesti populatsioonist kuulus ühte või teise sugulusrühma.

4.4. Hinnang populatsiooni geneetilisele mitmekesisuseleEST-registris on küll 869 alaska malamuuti, kuid nagu nähtub tabelite 2 ja 3 analüüsi põhjal on tegelik geneetiline mitmekesisus piiratud, valdav osa koeri on omavahel tugevamalt või vähem tugevamalt suguluses. Kuigi Eesti alaska malamuutide geenetiline mitmekesisus pole kõige parem, siis peab mainima, et aegapidi on olukord märkimisväärselt paranenud. Sisse on toodud koeri uutest liinidest nii Kanadast, USA-st kui ka Euroopast, mis võimaldas geenibaasi vaikselt suurendada ja 2009. aastal konstateeritud tugevad sugulussidemed on hakanud tasapisi nõrgenema ning koerte hulk, kes ei ole otseses suguluses kahe suure rühmaga kasvab jõudsalt.

Tabelitest 2 ja 3 nähtub, et aretuse erinõuete mõjul on kõigile enam kasutatud koertele pärast 1. juulit 2012.a sooritatud terviseuuringud ja saadud nõutav näitusehinne. Isaste tabelist 2 on näha, et pärast reeglite kehtestamist ei ole esile kerkinud isast, kes suudaks konkureerida tootlikkuse poolest varasema perioodi koertega. Muidugi on isaste produktiivne periood märksa pikem kui 5 aastat ning nii mõnigi koer võib veel kõrgemale pürgida, kuid praegused tendentsid on rõõmustavad. Emaste koerte osas on olukord natuke teine, mis on seletatav emase lühema aretuskõlbliku ajaga, nii on ka enim kasutatud emastel maksimaalselt 4 pesakonda ja tabelisse on sattunud mõni koer ka kahe pesakonnaga. Samuti pole emaste 12 Suguslussidemed on siin mõistetud tinglikuna, kus koertel pole lähedasi sidemeid. Mõistagi on kogu alaska malamuutide populatsioon omavahel suguluses läbi tõu asutajakoerte.

23

kasutamises märkimisväärset erinevust võrreldes aretuse erinõuete eelse ajaga, mida võib seletada kasvatajate sooviga kasutada häid aretusemaseid mitmeks pesakonnaks.

4.5. Meetmed geneetilise varieeruvuse hoidmiseks ja parandamiseksVõttes arvesse FCI soovitust, et ühe koera järglaste arv ei tohiks ületada 5% viie aasta registeerimiste arvust13, siis on pea kõik tabelites 2 ja 3 toodud koerad ülekasutatud (koerad on pingeritta pandud järglaste arvu järgi). Viimase viie aasta registreeringute arv on olnud 245, kui võtta soovitust tõsiselt, siis tähendaks see, et koeral ei peaks olema enam kui 12-13 kutsikat, ehk siis ca 2 pesakonda viie aasta jooksul. On mõistetav, et nii madala registreeringute arvu juures muutub selline piirang kasvatajale pigem takistuseks kui abivahendiks. Kuna ühelt poolt kaob motivatsioon uue vere sisse toomiseks, sest emase puhul tähendaks piirang põhimõtteliselt kahte pesakonda terve elu jooksul ja ka isaste puhul väheneks kasvataja võimalus kasutada head koera oma aretusprogrammis. Teisalt aga seab selline nõue kitsad piirid kasvatajale oma aretusprogrammi täitmiseks, mis võib muutuda soosivaks just pigem 1-2 pesakonna tegijatele, mis võib omakorda lõppkokkuvõttes mõjuda laastavalt tõu esindajate kvaliteedile Eestis.

Kui võrrelda Eesti andmeid Soome omadega, siis Soomes on enam kui neljal korral aretuses kasutatud isaste arv märksa suurema populatsiooni juures ajavahemikul 2001-2016 kõigest 11 koera (Eestis 10 koera) ning neljal korral kasutati kõigest kolme emast (Eestis 7 koera). Siin kohal tuleb tähele panna, et alaska malamuutide populatsioon Soomes on märksa pikema ajalooga, suurema arvulisem, stabiilsem ja kasvatajaid on enam.

Ometi mõistab AML vajadust hoida ja suurendada geneetilist mitmekesisust, mistõttu soovitame kasvatajatel mitte kasutada ühte koera aretuses kergekäeliselt enam kui kolmel korral viie aasta jooksul. Iga koera ja paarituse puhul vajab kaalumist lisaks populatsiooni olukorrale ka loodetud pesakonna panus tõugu tervikuna, varasemate paarituste tulemus ning koera geneetiline jalajälg laiemale (mitte ainult Eesti) alaska malamuudi populatsioonile. Samuti soovitab AML vältida korduspaaritusi. Kuigi mõnel juhul on esimene pesakond väga väike ja seetõttu minnakse korduvpaarituse teed, siis enamus Eesti näiteid ei lange sellesse kategooriasse. Kuna EKL-i poolt on kehtestatud üldine piirang, mis ei luba enamat kui kolme korduspaaritust, siis ei näe AML hetkel põhjust lisada piirangut korduvpaaritustele aretuse erinõuetesse.

13 FCI rahvusvahelised aretusreeglid www.fci.be/medias/ELE-REG-en-448.pdf

24

5. Iseloom ja kasutusomadused

5.1. IseloomStandard kirjeldab alaska malamuudi iseloomu üsna lakooniliselt: „Alaska malamuut on kiinduv, sõbralik koer, mitte “ühemehe-koer.”. Ta on truu, andunud seltsiline, isegi vallatu, kui teda selleks ärgitada; täiskasvanuna avaldab ta aga ennekõike muljet oma väärikusega.“

Selleks, et mõista alaska malamuudi iseloomu ja selles esinevaid puudusi, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on põhjamaise kelgukoeraga14. Nagu teisedki kelgukoerad ei tohi ka alaska malamuut olla agressiivne või arg – kelgukoerad peavad olema käsitletavad ja etterakendatavad nii omade kui võõraste poolt. Alaska malamuut on inimesesse kergesti kiinduv ja väga sõbralik. Karmid olud ja kliima on muutnud alaska malamuudi samas iseloomult tugevaks, domineerivaks, tihti isepäiseks ja isemõtlevaks, mistõttu vajab kutsikast peale kasvamist ja koolitust ning just sel põhjusel ei ole ta sobiv koer igale inimesele. Alaska malamuudile on omane väga tugev karjainstinkt - talle on väga tähtis, millisel astmel keegi tema karjas asub, on kindlasti oluline koerale selgeks teha, et tema on hierarhia redelil viimasel astmel. Oma positsiooni soovib koer pidevalt kontrollida ja testida, seega tuleks jälgida, et koer ei tõuseks inimesest kõrgemale. Tugev karjainstinkt on põhjuseks, miks alaska malamuut võib võõraste koertega allutavalt käituda, kuna ta soovib võõra positsiooni välja selgitada (samas korraliku sotsialiseerimisega kutsikaeas annab sellist käitumist tulevikus ennetada või kontrolli all hoida). Omanike suutmatus mõista seda instinkti ja vastavalt tegutseda viib paljude tõus esinevate käitumisprobleemideni.

Alaska malamuut ei ole valvekoer, talle pole omane valveinstinkt (arvatavasti peituvad selle põhjused ajaloos – eskimod olid nomaadid, nende ja koerte elukoht oli seal, kus parasjagu laagrisse jäädi). Ta ei tohiks olla võõraste inimeste suhtes tõrjuv, umbusklik ega mitte mingil juhul agressiivne.

Kuigi alaska malamuut on küllalt isepäine, on ta siiski võrdlemisi kergelt koolitatav. Enamus alaska malamuute on motiveeritavad toiduga, mõned (eriti kutsikad) ka mänguga – oluline on koolitusega alustada varakult ja leida koeraga hea kontakt. Muidugi pole alaska malamuudi kuulekus võrreldav näiteks saksa lambakoera kuulekusega, kuid jutud sellest, et tõug polegi koolitatav või on lausa rumal, on ilmselged liialdused. Kuigi viimaste aastate juures on suurenenud koerte hulk, kellega käiakse koertekoolis, on endiselt oluline harida ja teavitada koera omanikke, vajadusest koolitada ja sotsialiseerida oma koera.

5.2. KasutusomadusedAlgselt oli alaska malamuudi ülesanne vedada raskeid koormaid rahuliku tempo juures pikki vahemaid, huvitav tõik selle tõu juures on, et mida madalamale langeb temperatuur, seda kiiremini koerad liiguvad (ning -20 C juures ja madalamal polegi palju tõugusid, kes suudaksid tööd teha). Alaska malamuuti võib pidada teiste kelgukoerte seas sama positsiooni vääriliseks nagu on raskeveohobused teiste hobuste seas. Alaska malamuut pole kunagi olnud rakendivõistluste koer, seda just oma aegluse tõttu. Kuigi tänapäeval võetakse alaska malamuudi rakenditega osa ka sellistest üritustest, on see siiski pigem koerte ja omaniku

14 Alaskan Malamute Club http://www.alaskanmalamute.org.uk/

25

rõõmuks, kui tõsiseltvõetava konkurentsi pakkumiseks. Kahjuks pole kõik alaska malamuudid täna võimelised rakendis töötama – mõnel on sobimatu füüsis, teisel sobimatu iseloom, aga mõnedel juhtudel on põhjusteks hoopis koeral puuduv veotahe.

Eestis tegeletakse lisaks oma koerte näitamisega näitustel ka järjest aktiivsemalt kelgukoerpordiga. Mõnedel malamuutidel on saavutusi ka agility ja kuulekusaladel ning mitmed alaska malamuudid on sertifitseeritud teraapiakoerad.

5.1.1. KelgukoerasportEelkõige siis kelguvedu, aga ka selle kohandus lumeta oludele, käruvedu – harrastatakse suuremate või väiksemate rakenditega (alates 2-3 koera). Kuna alaska malamuut on aeglasem kui ülejäänud kelgukoerte tõud, siis kõrgel tasemel võistlejad on vähe, enamus tegutseb siiski oma ja koerte lõbuks. Mitmetes maades on alaska malamuutidele tõu ja/või võistluskatsed kelguveos (mõnedes ka käruveos), mille alusel saavad koerad töötiitlid. Kuna rakendis töötab mitmeid koeri koos, on oluline, et neil oleks hea iseloom ja nad oleksid ka hästi distsiplineeritud.

Soomes on näiteks võistluskatse, kus koer saab võistlustulemuse, mis on sõltuv kõige kiiremast rakendist (sellise katse on läbinud kaks Eesti alaska malamuuti, rohkem pole Eestis ametlikke katseid läbinud alaska malamuute). Eestis on hetkel väljatöötamisel analoogne võistluskatse, kuid selle jõustumise ja kinnitamiseni läheb veel aega. Eestis on regulaarselt korraldatud suuremaid kelgukoeraspordi võistlusi (1-2 korda aastas) ja lisaks mitmeid väiksemaid üritusi. Järjest on suurenenud ka seal osalevate alaska malamuutide arv. Ka Balti riikides läbiviidav Baltic Cupi etapivõistlusel on klasside täitumisel järjest enam kasutatud kahte põhjamaiste kelgukoerte klassi - siberi huskyd (RNB1) ja teised põhjamaised kelgukoerad (RNB2), kuhu kuuluvad alaska malamuudid, samojeedid ja grööni koerad. See on igati kiiduväärt projekt, kuna innustab alaska malamuutide (ja ka teiste põhjamaiste kelgukoerte) omanikke tegelema just sellele tõule kõige sobilikuma spordialaga.

Alaska malamuutide populaarsus on tublisti kasvanud võistlusspordi osas, kuna paljudel võistlustel tehakse RNB2 kategoorias eraldi arvestus. Eestis on mitmed kõrgel tasemel võistlejad alaska malamuutidega RNB2 kategoorias. Üks eesti sportlane on osa võtnud ning saavutanud mitmel korral kohti esikolmikus WSA MM võistlustel nii sulamaa alades kui ka kelguveo alades vastavalt kahe koera tõukerattas ja kahe koera kelguveos sprindi distantsidel. Mitmete aastate jooksul on Eesti kelgukoerasportlased alaska malamuutidega olnud Baltic Cup võistluse üldarvestuses esikolmikus. Üks eesti kelgukoerasportlane on osalenud kahel aastal ka pikamaa kelgukoeravõistlusel Soomes.

Lisaks võistlustele on tänaseks vähemalt kolm alaska malamuutide kennelit, kus tegeldakse kelgukoerte turismiga ja pakutakse turistidele võimalust muu hulgas ka alaska malamuudi rakendiga sõita. Turismiga tegelemine võimaldab ühelt poolt pidada ja regulaarselt treenida suuremat hulka koeri, teisalt võimaldab see kasvatajatel rahastada suurema hulga koerte pidamist. Alaska malamuutide kasutamine kelgukoeraturismis loob soodsamad võimalused selgitamaks, millised koerad sobivad paremini tööks ja aretuseks. AML suhtub alaska malamuutide kasutamist kelgukoerte turismis pigem soosivalt kui koerte heaolu seetõttu ei kannata.

26

Lisaks on mitmeid rakendispordi alasid15, mis on harrastatavad ka ühe koeraga – jalgratta või tõukeratta vedu, koertekross, suusatajavedu ja raskustevedu ning viimastel aastatel populaarseks muutunud ühe koeraga tõukekelgu vedu. Raskusveo alal jagatakse mitmetes maades ka töökoera tiitleid. Kõik rakendispordi alad on sobilikud alaska malamuudile füüsilise ning tõuomase koormuse pakkumiseks.

Suusatajavedu (skijoring) - koer ja suusataja on omavahel ühendatud veoliiniga, millel on vetruv (veniv) ots. Suusataja kannab vööd, mille külge kinnitub veoliin. Võistlustel osalemiseks on omakorda täpsemad reeglid: rakmed e. traksid peavad olema sellised, et koer ei pääseks neist vabaks, vöö peab selja pealt olema vähemalt 7 cm lai ning peab olema kergesti ja kiiresti avatav kinnitus (nn. paanikalukk), veoliin võib olla 2,5- 3,5m pikk.

Koerakross (canicross) - sarnaneb oma olemuselt suusatajaveoga. Rakmetes koer on ühendatud veoliiniga, mille teine ots kinnitub jooksja vöö külge. Koerakross on pärit Euroopast. Sõnaga "cross" viidatakse maastikule (cross country) ja "canicross" tähendab liikumist koos koeraga maastikul. Koera suurus ja veooskused ei ole jooksuvõistlustel kõige määravamad. Koer liigub rajal just sellise kiirusega, mida jooksja suudab distantsi vältel hoida.

Jalgrattavedu - (bikejoring). Jalgrattaveos on rakmetes koer on ühendatud veoliini abil jalgratta külge. Mõnel pool kasutatakse moodust, kui koer on ühendatud veovöö abil koerajuhi külge. Jalgrattavedu on Kesk-Euroopas soositud harrastus ja võistlusala, mis on viimasel ajal palju toetajaid leidnud ka Põhjamaades. Osadele on see lihtsalt asenduseks talvealadele, teistele jälle tõeline spordiala. Esimesed jalgrattaveo meistrivõistlused Soomes peeti alles 2005. aasta oktoobris 2005. a. Raskusastmelt on see koerale üks kergemaid alasid, sest kergemagi koeraga saab arendada suurt kiirust, kui koera tööd lihtsustada pedaalide tallamisega.

Rakendisuusatamine (nordic style pulka) - koer on aheldatud (seotud) aisade abil kelgu külge, mille kaaluks koos raskustega on 0,7 korda koera kehakaal (näit. 30kg koer veab 21 kg-st kelku). Suusataja kinnitab ennast kelgu külge elastse osaga veonööriga ja kasutab suusatamises vaba stiili. Võistlusdistantsid vahelduvad naistel 10-20 km-ni ja meestel 15-30 km-ni. Mitme koera rakendiga võisteldes koeri on aiste vahel 2 või enam ja kelgule asetatav raskus kasvab vastavalt koerte kogukaalule (korda 0,7). Samuti viiakse rakendisuusatamises läbi teatevõistlusi.

Käruvedu - nelja koera klassis võib käru olla kolme- või neljarattaline, kuue ja kaheksa koera klassis peab olema nelja rattaga. Koerte rakendatakse järjestikku või paarikaupa. Koeral on peal veotraksid e. rakmed, veoliin peab olema varustatud vetruva osaga, ajaja (juhi) poolsesse otsa kinnitatud metallkonksud ja rõngad on keelatud. Veoliini võimalikud kinnituskohad on kas juhtraua all või esiratta ees põrkeraua küljes. Veoliini pikkus on ette nähtud mitte rohkem kui 2,5 m venitamatuna.

Raskustevedu – on populaarsust koguv ala USA-s, kuna seda saab harrastada näiteks koduaias ja pargis ning on sobilik ka ühe koera omanikule. Võistlustel on koeral vaja vedada määratud aja jooksul määratud distantsipikkus. Iga ringiga suurendatakse koorma raskust, võidab koer, kes suudab vedada kõige raskema koorma suhtes oma kehakaaluga.

15 Alaskan Malamute Club of America (AMCA) http://www.alaskanmalamute.org/wiki/MainPage.ashx ja Kelgukoerte klubi Baltosport http://www.baltosport.ee

27

5.1.2. Muud kasutusaladPacking - Eesti keelde võiks selle termini tõlkida, kui koeraga matkamine. Heas vormis ja treenitud koer kannab oma seljal kuni 30% oma kehakaalust. Juba 6-8 kuuse kutsikaga saab teha kergemaid ja lühemaid matku, koormust alustatakse kehakaalust ca 12% juures. Alaska malamuudid sobivad suurepäraselt matkamiseks canikrossi meetodil ja see on sobilik ala ühekoera omanikele. See harrastus nõuab koeralt elementaarsel tasemel kuulekust. Mitmetes maades omistatakse vastava katse läbinud koertele sel alal vastav töökoeratiitlel.

Teraapia - Tänu oma sõbralikule loomusele, inimlembusele ja läheduse vajadusele ning seda ka võõraste osas, on see tõug on mõnel pool kasutusel ka teraapiakoerana. Lisaks on alaska malamuudi plussiks tema väga kaunis ja loomulik välimus. Teraapia koerad läbivad range kontrolli, mis eeldab koera suurepärast kuulekust ja stabiilset ning rikkumata närvikava. Eestiski on mitu sertifitseeritud teraapia- ja lugemiskoera, kes on ära märgitud Aasta Alaska Malamuudi konkursi eriauhinnaga.

Kuulekusalad - Ka Eestis on alaska malamuute, kellega tegeletakse erineval tasemel kuulekusega. Algne koolitus on soovitav läbida kõigi kutsikatega, et vältida võimalikke probleeme tulevikus.

Agility - Selgi alal on näited tuua mitte ainult mujalt maailmast vaid ka Eestist. See ala sobib paremini ärksama temperamendiga koertele.

Koeratants – Viimasel ajal maailmas populaarsust koguv ala. Kuigi Eestist pole teada tantsivaid alaska malamuute, on näiteks Venemaal see harrastus nendeni jõudnud. Koeratants eeldab koeralt head kuulekust.

5.2. Tõuomane katseAlaska malamuutidel pole hetkel Eestis tõuomase katse sooritamise võimalust. Kui 2009. aastal oli plaanis AML välja töötada ja kehtestada alaska malamuutidele tõu- ja/või võistluskatsed, siis praegu tegutseb mitmendat aastat EKL-i juures Põhjamaiste Kelgukoerte Katsete Kogu (PKKK) allüksus ja EKL-i esindaja töötab vastava FCI töörühma juures. Mistõttu on AML ära ootaval seisukohal ja ootab EKL PKKK väljatöötatavat raamistikku, mille põhjal ja raames saaks edasi tegutseda.

Omapoolse julgustusena, alaska malamuutidega siiski tõuomast tööd teha, on AML alates 2011. aastast ära märkinud konkursi Aasta Alaska Malamuut raames tublid töökoerad, kes on suutelised töötama rakendis. Parima Rakendi punktisüsteem soosib suuri rakendeid ning selleks, et koerad suudaksid teha tööd suures rakendis, peavad neil olema head iseloomud, head töötahe ja hea omaniku poolne koolitus. Viimaste aastate jooksul on märgatavalt kasvanud koerte arv, kellega võisteldakse kelgukoeraspordi nii üksik- kui ka rakendialadel.

28

5.3. Soovimatud iseloomuomadused.

5.3.1. Suurimad probleemid arvestades tõualast töödKoertevaheline agressiivsus - raske on komplekteerida rakendit, kus töötavad koos mitu samasoolist koera. Seda eriti juhul, kui soovitakse kokku panna ühte rakendisse erineva pere koeri – tihti lõppeb see suuremat sorti kaklusega. Ka ühe pere samasoolistel koertel võib olla läbisaamine kehv (võib tulla ilmsiks just pingelises ja stressirohkes võistlustingimuses). Võistlusel võib ette tulla olukordi, kus üks rakend peab teisest mööduma, siinkohal ei tohi mööduvad koerad teise rakendiga kaklema minna. Õnneks on aga olemas ka suurepäraselt hästi läbisaavaid alaska malamuute ja suure koosseisuga koerarakendid siiski mujal maailma eri paigus võistlevad. Eestiski on hetkel mitmeid suuremates rakendites tööd tegevaid alaska malamuute.

Inimeste suunaline agressiivsus - 2009. aasta aretuseeskirjas juhtisime tähelepanu asjaolule, et üha kasvavaks probleemiks tõus on agressiivsus – Eestiski oli teada juhtumeid, kus alaska malamuute kasutatakse valvekoertena, kus noored koerad olid agressiivsed oma pererahva vastu või kus näituseringis diskvalifitseeriti koer, kuna ta üritab kohtuniku rünnata, rääkimata agressiivsusest teiste koerte vastu, mida iga omanik peaks suutma kontrolli all hoida. Sellised arengud on muret tekitavad ja kindlasti äärmiselt ebasoovitavad. Leidsime, et üks põhjuseid, miks kohtab järjest sagedamini agressiivselt käituvaid isendeid, võis olla selles, et alaska malamuute kasutatakse järjest harvemini rakendites, kuna nad on teiste kelgukoerte tõugudega võrreldes liialt aeglased.

Väga raske on selgeks teha, millisel juhul on iseloomuvead põhjustatud omanike tegemata tööst sotsialiseerimise, kasvatuse ja koolituse vallas ja millisel juhul on vead pärilikku laadi. Kuid igal juhul ei tohiks aretuses kasutada koeri, kellel on kalduvust agressiivsusele või argusele. Kasvatajad peaksid erilise hoolega kaaluma aretuskoerte ja nende esivanemate iseloomu, et vältida probleemide edasi kandumist. Üks põhjus, miks AML lisas ja soovib ka edaspidi hoida aretusnõuetes näitusehinde nõuet, ongi elementaarne kontroll aretuskoerte iseloomu üle. Praeguseks on teada, et alates 2013. aasta aprillist on Eesti näitustel diskvalifitseeritud kolm koera, kellest kahe puhul on AML välja selgitanud, et probleem oli koera käitumises. On teada ka juhtumeid, kus kohtunikud alandavat hinnet, juhul kui koer uriseb kohtuniku peale.

Halb või puudulik töötahe – palju arvatakse, et koera tuleb õpetada vedama, mõneti see ongi nii, kuid suurem osa veotahtest peaks olema siiski sünnipärane. On koeri, keda ei saa ka kõige parema tahtmise ja koolitamise juures vedama panna. Nad lihtsalt ei ole huvitatud ja niipea kui veoliin pingule läheb jääb koer seisma või teeb asja mujale. On aga koeri, kes ei vaja mingit õpetamist. Nad veavad justkui neile oleks sisse kodeeritud edasiliikumine, enda järel raskuse vedamine ei valmista neile mingit probleemi.

5.3.2. Käitumis- ja iseloomu probleemid Eesti populatsioonisAML viis läbi küsitluse alaska malamuudi endistele ja praegustele omanikele, milles oli mitmeid küsimusi ka koerte käitumise ning iseloomu kohta. Siin kohal toome välja just selle osa leiud, teised küsitluse osad on põhjalikumalt kaetud järgmises terviseküsitluse peatükis. Küsitlus oli läbiviidud internetipõhisena, kasutasime Google vormide keskkonda ja küsitlus oli

29

laiali saadetud kõigile AML-i liikmetele (kasvatajatele palvega edastada see oma kasvandike omanikele), avaldatud AML-i kodulehel ja AML-i Facebooki lehel, viimases keskkonnas kasutasime ka tasulise reklaami võimalust, et jõuda suurema hulga inimesteni. Ankeet täideti 150 koera kohta, kelledest 132 olid FCI/EKL tõutunnistusega, just nende põhjal on tehtud järgnev analüüs.

Valdavat osa alaska malamuute, kelle kohta oli ankeet täidetud, võib lugeda tõule kohase iseloomuga koerteks (vt. tabel 4). 86% koertest on sõbralikud nii omade kui võõraste suhtes, kui siia lisada koerad, kes on sõbralikud omade suhtes ja ignoreerivad võõraid, siis tõuseb see number 92%ni. Mõnel juhul oli märgitud, et koer on küll sõbralik, kuid pelgab näiteks meesterahvaid, sel juhul sai nad loetud siiski sõbralikeks koerteks. Iseloomu vigu esines ühel emasel (juurde märgitud, et koer oli kutsikapõlves väärkoheldud) ja kümnel isasel. Probleemide hulka lugesime koera ettearvamatuse: võõraste suhtes (1 koer), võõraste ja omade suhtes (2), laste suhtes (3); vaenulikkuse: võõraste suhtes (2) ja teatud tüüpi inimeste suhtes (4). Küsimustikust tuli välja, et nende koertega on olnud tõsisemaid või vähem tõsiseid probleeme, viiel juhul on koeral olnud ka terviseprobleeme, kuid nende andmete põhjal ei ole võimalik probleeme omavahel põhjuslikult siduda. Me ei leidnud korrelatsiooni probleemsete koerte ja koolitamise vahel (kas koer käis koerte koolis või mitte) ning probleemsete koerte ja selle vahel, kas tegu oli pere esimese koera või esimese alaska malamuudiga. Probleemsete koerte seas oli nii koolitatud koeri kui mitte, nii pere esimesi koeri, esimesi alaska malamuute kui ka mitmendaid alaska malamuute – mis lubab oletada, et nii mõnelgi juhul oli tegu iseloomu, mitte käitumisprobleemiga. Koerad kellel esines probleeme olid sündinud ajavahemikul 2005-2011 (2005 – üks koer ja ülejäänud 2008-2011). Mitte ühelgi koeral kelle sünniajaks oli märgitud 2012 või hiljem ei esinenud tõsist inimestele suunatud agressiivsust.

Tabel 4. Probleemid spetsiifiliselt.

ProbleemidIsased (56) Emased (76)

Pole esinenud probleeme 28 37

On kakelnud oma perekoertega 10 12

Koera on rünnanud võõrad koerad 3 3

Koer on rünnanud võõrast koera 9 7

Koer on urisenud toidukausi, toidu või mänguasja pärast pereliikme(te) peale 10 10

Koer on urisenud muul põhjusel või nähtava põhjuseta pereliikme(te) peale 7 2

Koer on urisenud võõra peale* 11 4

On hammustanud võõrast* 3 2

Koer on hammustanud oma pereliikmeid 1

*nende küsimuste puhul jääb mitmel puhul lahtiseks, kas võõra all ei mõeldud mitte võõrast koera, kuigi me ise pidasime silmas võõraid inimesi.

Üle poolte koertega ei ole esinenud mingeid probleeme. Kõige sagedasemad probleemid on ühe pere koerte vahelised jagelused, agressiivsus võõraste koerte suhtes ning urisemine

30

pereliikme peale erinevatel põhjustel. Juhul kui koeral esines vaid üks nimetatud probleemidest ja ei olnud võimalik välja lugeda kaasuvaid probleeme teistest vastustest, siis ei lugenud me koera probleemseks. Urisemist pereliikmete peale tuli esile kõigis vanuse rühmades, eelkõige toidukausi, toidu või mänguasja pärast ja seda võib lugeda ressursi kaitsmiseks – kui kaasuvaid probleeme polnud ja omanik oli hinnanud kõrgelt seda, kui hea tal antud koeraga on elada, siis lugesime need probleemid pigem kasvatuse valdkonda kuuluvaks.

Tabel 5. Suhted liigikaaslastega.

Suhted liigikaaslastega Isased (56) Emased (76)

Saab hästi läbi enamuse teiste koertega 37 46

Saab hästi läbi vaid vastassoo esindajatega 9 10

Saab hästi läbi vaid teatud koertega 9 20

Ei oska öelda, koeral puudub kokkupuude teiste koertega 1 0

Teiste koertega sai hästi läbi valdav osa koertest (66% isaseid, 61% emastest), arvestatav osa sai läbi vaid vastassoo esindajatega (16% ja 13%)(vt. tabel 5). Koerte alla, kes saavad läbi vaid teatud koertega lugesime ka need, kelle kohta oli selgitusse lisatud, et nad ei saa üldse teistega läbi. Selliseid koeri oli 16% isastest ja lausa 20% emastest. Valdav osa tabelist 4 toodud võõraid koeri rünnanud koertest tuli kahest viimasest rühmast. Samas ei olnud ühest korrelatsiooni teiste koertega läbi saamise ja ühe pere koerte vaheliste probleemide vahel - nii oli oma pere koeraga kakelnud koeri kõigi rühmade esindajate hulgas. Ja kõikide rühmade seas oli olulisel hulgal koeri, kelledel polnud teiste koertega mingeid probleeme. Leiame, et tendents on positiivne ja suurem osa alaska malamuutidest on tolerantsed teiste koerte suhtes, mis on kindlasti samm edasi 2009. aasta olukorrast.

Koerte koolis ei käinud 44% koertest (58 koera, neist 37 koolitas omanik iseseisvalt). Neist, kes käisid koerte koolis, oli käinud beebikoolis 32%, kutsikakoolis 69%, baaskoolitusel 53% ja edasijõudnute koolitusel 18%. Neid, kes osalesid nii beebi ja/või kutsikakoolis ning baas- ja/või edasijõudnute koolitusel, oli 23%.

Küsitlus kinnitas ka alaska malamuutide tugevat jahiinstinkti: 29% ajas või üritas taga ajada võõraid suurloomi, 63% väikeloomi ning kõigest 14% ei tundnud huvi võõraste loomade vastu. 50ne koera puhul polnud probleeme oma pere teiste loomadega (mitte-koertega) ja 7 olid ettearvamatud ka oma pere teiste loomadega.

Uurisime ka koerte kasutusomaduste kohta, küsides kuidas hindate oma koera veotahet. Küsimusele vastati 128 koera kohta, neist 31 puhul vastati „Ei oska öelda, ei tegele veospordiga“. Seega jäi info 97 koera kohta, kelle omanikud oskasid nende veotahet hinnata. Neist 86,6% hinnati väga hea (49 koera) või keskmise (35 koera) veotahtega koerteks. Vaid 4 koera puhul märgiti, et koera veotahe on väga nõrk ja 9 puhul kehva, mis moodustab vaid 13,4% kogu arvust. Kuigi sellist subjektiivset hinnangut tuleks võtta kerge kriitilisusega, siis on see siiski parim võimalus antud hetkel veotahte kohta andmeid koguda ja tulemused on rõõmustavad.

31

32

6. Tervis

6.1. Terviseküsitlus

6.1.1. ÜlevaadeAML viis läbi küsitluse alaska malamuudi endistele ja praegustele omanikele, milles oli mitmeid küsimusi koerte tervise kohta. Küsitlus oli läbiviidud internetipõhisena, kasutasime Google-i vormide keskkonda ja küsitlus oli laiali saadetud kõigile AML-i liikmetele (kasvatajatele palvega edastada see oma kasvandike omanikele), avaldatud AML-i kodulehel ja AML-i Facebooki lehel, viimases keskkonnas kasutasime ka tasulise reklaami võimalust, et jõuda suurema hulga inimesteni. Ankeet täideti 150 koera kohta, kelledest 132 olid FCI/EKL tõutunnistusega. 18 koeral ei olnud FCI/EKL tõutunnistust, põhjalikum analüüs nende koerte kohta on veel tegemisel, kuid võttes arvesse nö. paberiteta koerte osakaalu küsitluses ja üleviies selle osakaalu kogu populatsioonile, siis võib oletada, et nö paberiteta koerte populatsioon on vähemalt 80 koera.

Järgnev analüüs on viidud läbi 132 FCI/EKL tõutunnistusega koera põhjal. Neist koertest oli 57 isast ja 75 emast alaska malamuuti. Küsitluse põhjalik analüüs avaldatakse AML-i kodulehel ja kasvatajatele saadetakse eraldi kokkuvõtted nende kasvandike kohta (viimane juhul, kui ankeedi täitja on luba andnud).

132-st koerast olid 9 märgitud surnuks – antud arv on liiga väike, et teha üldistusi surma põhjuste ja eluea kohta. Kolm koera olid lahkunud vanuses 10-12 aastat ja põhjustena oli märgitud vanust ja haigust. Ülejäänud surid vanuses 5-6 aastat, põhjuste seas olid õnnetused, kasvajad, operatsiooni järgsed komplikatsioonid ja ühel puhul oli põhjus teadmata. Arvestades kokku nii juba lahkunud kui ka elus olevad koerad saime koerte keskmiseks vanuseks, kelle kohta oli ankeet täidetud, 5,4 aastat. Vaid elus olevate koerte keskmine vanus oli 5,2 aastat. 54,1% koertest olid viie aastased või nooremad, vaid 23,8% koertest olid veteranieas. Kõige vanemad koerad kelle kohta oli ankeet täidetud olid 12 aastased (4 koera sündinud 200516).

Uurisime koerte suuruse ja kaalu kohta (tabel 6). Koerte turjakõrgust teadsid vähesed omanikud, mistõttu plaanib AML korraldada erinäituse raames ka koerte mõõtmist. Emaste puhul oli keskmine turjakõrgus 60,4cm (20 vastust) ja isaste puhul 65,5cm (14 vastust). Emaste keskmine kaal oli 35,2kg (57 vastust) ja isaste 40,1 kg (44 vastust). Lisaks kaalule kilogrammides küsisime ka koera hinnangulise kaalu järgi, küsimusele vastas 101 koera omanikud.

Tabel 6. Hinnanguline kaal.

  Emane % Isane % Kokku %Koer on normaalkaalus 50 65,8 51 91,1 101 76,5

Koer on kergelt ülekaaluline 24 32,9 4 7,1 28 21,2

Koer on kergelt ülekaaluline 1 1,3 1 1,8 2 1,5

16 Ühel neist oli märgitud sünniaastaks 2004, kuid tuvastasime, et tegelikult oli koer sündinud 2005. aasta alguses.

33

Nagu ka veotahte puhul, tuleb hinnangulisse kaalu suhtuda kerge kriitikaga, kuna tegu on omaniku subjektiivse hinnanguga. Ometi tuleb küsitlusest välja, et emaste seas on märksa enam ülekaalulisusele kalduvaid koeri.

Hinnangulise kaaluga on seotud ka toitumise jälgimine – 79,5% koertest ei ole dieedil, 20,5 % koerte puhul jälgitakse erinevatel põhjustel toitumist: 16 koera puhul, et hoida kaalu, 8 puhul, et kaalu alla saada ja 3 on dieedi tervislikel põhjustel. Siinkohal on oluline mainida, et dieedil olek ei langenud kokku ilmtingimata koera ülekaalulisusega – mitmed normaalkaalus koerte toitumine on jälgimise all.

Esmapilgul tervisega mitteseotud küsimusena oli meil küsimus karvastiku struktuuri kohta. 94% koertest oli standardse minimaalset hooldust vajava karvastikuga, 6% (ehk 7 koera) olid pikakarvalised. Pikakarvalised alaska malamuudid on reeglina vale karvastruktuuriga – nende karv on liiga pehme ja kipub pulstuma. Selline karv vajab pidevat hooldust, eriti keeruliseks muutub hooldus peale steriliseerimist/kastreerimist. Nii tuli meiegi küsitluses välja, et ühel koeral pügatakse iga-aastaselt narkoosis karv ära, kuna koduste vahenditega pole võimalik sellist karva korras hoida. Karvastiku struktuur võib väga otseselt mõjutada koera heaolu, seda võib-olla olulisemalgi määral, kui näiteks väliste sümptomiteta kerge puusaliigeste düsplaasia.

6.1.2. ReproduktiivtervisSteriliseeritud/kastreerituid koeri oli kokku 25% ehk 33 koera, neist enamus olid steriliseeritud/kastreeritud soovimatute järglaste vältimiseks (64%), tervislikel põhjustel 27% ja 12% olid steriliseeritud/kastreeritud iseloomu tõttu. Viimaseid oli 4 koera, mida on kaduvväike hulk kõigist ankeetidest.

Enamus koeri oli steriliseeritud/kastreeritud vanemana kui 2 aastat (19 koera), 1-2 aasta vanuselt või emaste puhul peale esimest jooksuaega olid steriliseeritud/kastreeritud 11 koera ja vaid 2 koera olid steriliseeritud/kastreeritud nooremana kui aasta või emaste puhul enne esimest jooksuaega.

Ilmnes ka ülekaalulisuse seos steriliseerimisega, kus emaste seas oli 18 steriliseeritud emast märgitud ülekaaluliseks, sama näitaja kastreeritud isasaste seas oli vaid 3 koera.

Reproduktiivtervise rubriigis küsisime ka indlemise kohta ja saime 55 vastust – emaste kohta, kes olid steriliseeritud peale kahte eluaastat või kes olid vanemad kui kaks aastat. Enamus emaseid indleb kaks korda 64%) või kolm korda (24%) aastas, vaid 4% indleb korra aastas või harvemini ja 9% neli või enam korda aastas. Kõik viimase rühma koerad olid emaliini pidi suguluses. 45 emase puhul saime infot ka innaaja kestvuse kohta, enamus emaseid (62%) indleb ca 3 nädalat, 24% indleb ca 4 nädalat, 9% ca 2 nädalat. Üks koer indles kauem kui 4 nädalat.

Pesakondi on olnud 33 koeral ehk 25% kõigist ankeedi täitnutes, neist valdaval osal (28 koeral ehk 85%) polnud probleeme paaritusel, tiinusel, sünnitusel ja/või imetamisel. Üks koer ei tiinestunud – paaritati, kuid pesakonda kunagi ei sündinud – teine ei tiinestunud, kuigi tal oli varem pesakond. Ülejäänud komplikatsioonid olid seotud sünnitusega: kutsika vale asend sünnitusteedes, kutsikate suur kaal ja mädaemaka teke vahetult peale sünnitust.

34

6.1.3.TerviseuuringudNagu oli eeldada, siis valdav osa koertest ei ole läbinud mingeid ametlikke tervise uuringuid (81 koera ehk 61%, neist 18 on uurimata nooruse tõttu). Ülejäänud 51 puhul oli nii ametlikke EKL-i poolt tunnustatud uuringuid läbinud koeri, kui ka uuringu tulemusi, mis suure tõenäosusega ei kajastu EKL registris.

Kõige enam on koertel kontrollitud silmi (42 koera) ning puusa- ja küünarliigeseid (41 koera). Me ei uurinud eraldi nende uuringute tulemuste kohta, kuna need kajastuvad EST-registris. Küll aga uurisime, kas koertel on kunagi olnud mingeid probleeme nägemisega, ning 122 vastusest 119 olid eitavad. Kolm positiivset vastust olid vanadusest tulenev nägemisprobleem, oht kae tekkeks ja koer ei näe pimeduses hästi – kõigi puhul oli tegemist vanemate koertega (sünd 2005., 2007. ja 2009.a).

Puusa- ja küünarliigese düsplaasia uuringute kohta oli valikvastus liikumisprobleemide alajaotuses, kus nelja koera puhul oli märgitud, et koeral on tehtud puusaliigeste düsplaasia uuring tulemusega C,D või E. Neist kolme puhul oli lisatud, et koeral ei ole mingeid liikumisprobleeme ja ühe puhul oli vanaduses (11 aastat) tekkinud soovimatus liikuda teatud ilmastiku puhul. Ühe koera puhul oli märgitud, et koeral on tehtud küünarliigese düsplaasia uuring tulemusega 1, 2 või 3, täpsustuseta, kuidas ja kas see tema liikumist mõjutab.

Üheksa koera puhul oli teostatud polüneuropaatia geenitest, kõigi puhul tuvastati, et koerad ei põe ega kanna polüneuropaatiat. Viiel koeral oli teostatud kilpnäärme uuring, kahe neist diagnoositi kilpnäärme alatalitus. Südameuuring on teostatud neljal koeral, kõigil leidudeta. Ühele koera oli sooritatud põhjalikud reproduktiivtervise uuringud seoses pikale veninud jooksuaegadega.

Kui silma-, puusa- ja küünarliigeste uuringuid ning polüneuropaati geenitesti tehakse enamjaolt aretuskoertele või üldise skriiningu tarvis, siis kilpnäärme ja südameuuringud on pigem teostatud kindla eesmärgiga kinnitada või välistada diagnoos, kui on probleemid tekkinud või on alust arvata, et need võiksid tekkida.

6.1.4. LiikumisaparaatKuna tulenevalt standardist on liikumisaparaat alaska malamuutidel äärmiselt tähtis ja oluline osa funktsionaalsusest, siis küsisime eraldi koerte liikumisvõime kohta. Valdaval enamusel (87% ehk 115 koera) pole liikumisega mingeid probleeme – seega üldpilt on rõõmustav. Nende seas ka kolm koera, kellel on diagnoositud puusaliigeste düsplaasia. Seitsmel koeral on liikumine kange, kolme koeral on raskusi pikali heitmisega/püsti tõusmisega. Üheksal koeral esineb longet, mis ei ole traumaga seotud. Nii mõnelgi koeral võis olla märgitud enam kui üks ülal nimetatud probleemidest. Liikumisprobleeme esineb enamasti vanemas eas koerte (spetsiifiliselt ära märgitud, et probleem tekkis vanas eas), kui ka mõnel juhul noortel koertel. Enamusele koertest, kellel on probleeme liikumisaparaadiga, ei ole sooritanud edasisi uuringuid, mis raskendab analüüsi, milles võiks probleem seisneda.

6.1.5. KokkuvõteEt saada head ülevaadet koerte tervislikust olukorrast küsime, kui tihti koeraga käiakse veterinaaril, milliseid haigusi on koer põdenud, mis murega pöörduti veterinaari juurde viimati ja milliseks hinnatakse koera tervist viiepalli skaalal (tabel 7).

35

Enamuse koertega külastati veterinaari kuni kaks korda aastas (82,8%), kolm või enam korda käidi veterinaari juures 8,4% koertest. Muret tekitav on ligi 10% osakaal koertest, kellega ei käida veterinaari juures – ühelt poolt tähendab, et koerad ei vaja veterinaarset abi ja on terved, teisalt tekivad küsimused elementaarsete vaktsineerimiste kohapealt. Samas on alati võimalus, et nii mõnelgi koeral tuleb veterinaar koju protseduure tegema – nii oli küsimusele „mis probleemiga koeraga arstil viimati käisite“ vastanud vaid 9 inimest, et neil pole olnud põhjust arstile pöördumiseks.

Tabel 7. Kui tihti käiakse alaska malamuutidega arsti juures.

Veterinaari külastusi aastas  Koerte arv Osakaal1 või harvem 68 51,5%1-2 korda 40 30,3%3 korda 4 3,1 %4 või enam korda 7 5,3%ei käi arstil 13 9,8%

Küsimusele, millist haiguseid on koer põdenud/põeb, tuli vaid 25 vastust. Selle küsimusega proovisime kaardistada tõus teatud haiguste levikut populatsioonist ning seega oli väheste vastuste arv oodatud. Märgiti ära healoomulised kasvajad neljal korra, vähk või pahaloomulised kasvajad kolmel korral, traumad seitsmel korral, pankreatiit kahel korral, kilpnäärme alatalitust kahe korral (täispikkuses nimekiri on leitav lisast 1: Terviseküsitlus). Lisaks nimetati järgmisi probleeme: silmaoperatsioonid (2), põieprobleemid (2), hot spot (4), kerge tupepõletik (1), immunvahenduslik polüartriit (1). Enamus vastajaid jätsid pigem vastamata, kui nende koeral polnud esinenud väljapakutud nimekirjas esinevat probleemi. Muud probleemid tulevad paremini esile viimase veterinaari külastuse põhjustest.

Viimase veterinaari külaskäigu põhjuseid oli väga erinevaid, kuid vaieldamatult enim mainitud põhjus oli vaktsineerimine (70 koera), järgnesid hot spot (9 koera) ja erinevad traumad (9 koera). Reproduktiivtervise valdkonnast oli kastreerimine või steriliseerimine neljal puhul viimase visiidi põhjuseks ja neljal puhul erinevad probleemid emastel koertel (tupepõletik, mädaemaks, viljakusuuring). Muud põhjused: vähk või muu kasvaja (4), muud nahaprobleemid (4), seedehäired (3), putukahammustused (2), kärntõbi (2), pankreatiit (2), piimahamba eemaldus (2), kilpnäärme alatalituse jälgimine (2), allergia (1), põiepõletik (1), silmapõletik (1), karvavahetus (1).

Üldiselt hindasid omanikud oma koerte tervist kõrgelt. Subjektiivsel skaalal viiest (väga hea) üheni (väga kehva) tuli keskmine hinnang koera tervisele 4,7. Joonisel 4 on näha hinnangute täpne jaotus.

Üldiselt kinnitas küsitlus, et alaska malamuut kui selline on küllalt terve tõug. Enamus omanikke hindas oma koera tervist kõrgelt, valdav osa koeri käis viimati vaktsineerimas või pöördus arsti poole mitte-tõuspetsiifiliste probleemidega (joonis 4). Muidugi oli nende 132 koera seas ka tõsiste terviseprobleemidega koeri, kuid neid oli piisavalt vähe, et mitte olla tooniandvateks.

Joonis 4. Hinnang koerte tervisele.

36

6.2. Levinuimad pärilikud haigused

6.2.1. Olulisemad uuritavad pärilikud haigusedTegemist on üldiselt terve ja pikaealise tõuga. Peamised pärilikud haigused, mida maailmas peetakse oluliseks uurida, on puusaliigeste düsplaasia, küünarliigeste düsplaasia ja silmahaigustest HC (hereditary cataract) ehk pärilik katarakt, RD (retinal dysplasy) e. võrkkesta düsplaasia ja PRA (progressive retinal atrophy) progresseeruv võrkkesta atroofia. Neid haigusi saab kontrolli all hoida võimalikult palju koeri kontrollides ja võimalikult terveid koeri aretuses kasutades.

Puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasia 17 - tähendab liigese ebastabiilsust. Loom sünnib normaalsete liigestega ja liigeste ebastabiilsus areneb välja varajases kasvueas. Haigus päritakse polügeenselt ehk selle ilmumist mõjutavad mitmed geenid. Haiguse arengut mõjutavad suurel määral keskkonnategurid, pärilikus seletab vaid 15-45% düsplaasia skooride varieeruvust. Haigust diagnoositakse väliste tunnuste ja röntgenpiltide alusel. Alaska malamuutidel ei esine tihti-peale kummastki haigusest tulenevaid vaevusi, kuid probleemi leviku tõkestamisel on oluline nende haiguste uurimine enne aretust, kuna alaska malamuudi liikumissüsteem on tema tähtsaim töövahend.

Katarakt e. kae18 puhul tekib läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on loom pime. Osalise kae puhul võib nägemine mingis osas olla säilinud. Kae ei pruugi alati olla pärilik, ta võib olla tekkinud ka näiteks trauma, silmapõletiku või ainevahetushaiguse tagajärjel. Pärilikul kataraktil (HC) on aga teatud omadused, mille alusel ta diagnoositakse just nimelt pärilikuks: ta on alati bilateraalne st. mõlemas silmas. Sõltuvalt koera tõust on kataraktil läätses kindel asukoht, ta on progresseeruv. Arvatakse, et päriliku katarakti põhjustab retsessiivne geen - kui koeral on alleelis kombinatsioon kahest retsessiivsest geenist (aa), siis tekivad tal haigusnähud, kui koeral on vaid üks retsessiivne geen (Aa), siis tal haigust välja ei arene, küll aga võib ta anda päriliku kataraktiga järglasi. Alaska malamuutidel ei ole veel tuvastatud päriliku katarakti põhjustavat geeni, kuid uuringud selles vallas käivad. Kahjuks on see järjest sagenev haigus alaska malamuutidel.

17 dr. Carol Beuchat - http://www.instituteofcaninebiology.org/blog/the-10-most-important-things-to-know-about-canine-hip-dysplasia 18 dr. Ülle Kell - Koerte pärilikud silmahaigused

37

80%

16%

4% 1%

Hinnang koera tervisele

54321

RD e. võrkkesta düsplaasia - on haigus, mida iseloomustab kergemal kujul voltide või rosettide moodustumine võrkkestas, raskemal juhul võrkkesta degeneratsioon või silmapõhjast irdumine. Kergematel juhtudel ei ole nägemine oluliselt häiritud, raskematel võib koguni võrkkest irduda, mille tagajärjel jääb loom pimedaks.

PRA - progresseeruv võrkkesta atroofia - võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjäämisega. PRA haarab võrkkesta kepp- ja käbirakke.

6.2.2. Kokkuvõte alaska malamuutidel esinevatest haigustest Eestis ja mujal maailmas kirjalike allikate põhjal19

Erinevatel allikatel on alaska malamuutidel täheldatud paarkümmend erinevat suuremat ja väiksemat terviseprobleemi, järgnevalt on ära toodud tähtsamad neist (lisaks eelpool toodule):

Peitmunandilisus ehk krüptorhism on pärilik seisund, kus isasel koeral ei lasku üks või mõlemad munandid, pärandumismehhanism pole teada. Tegemist pole väga levinud probleemiga, kuid mõned juhtumid on tõuühinguni jõudnud.

Hot spot on nahale tekkiv märg ekseem ehk nahapõletik. Hot spot’i põhjustab bakter nimega Staphylococcus, mis on iga koera organismis loomulikul moel olemas. Kui koera immunsüsteem on mingil moel paigast ära: ümbruse muutusest tingitud stressi tõttu, ilma või mingi muu välisärritaja tõttu, hakkab see bakter paljunema. Hot spot võib tekkida kergesti just suvisel ajal, kui paljud koerad käivad ujumas ja nende aluskarv ei kuiva korralikult ära. Alaska malamuutidel on tähendatud hot spot’i seost koera toitumisega.

Coat Funk (Alopecia X) – koeral on häiritud karvavahetus, karv muutub kuivaks, murdub ja tuleb lõpuks välja. Haigusnähud tekkivad vanematel koertel (3 aastat ja vanemad) ja esinevad põhiliselt isaskoertel (vaid mõnel üksikul juhul on diagnoositud emastel). Vähe on teada selle haiguse tekkepõhjustest või ravist, haigust loetakse pärilikuks (kuna tihti esineb põdeva koera sugupuus teisigi haigeid), kuid täpsem tekkemehhanism on avastamata. Diagnoositakse eelkõige välistades kõiki teisi karvaprobleeme tekitada võivaid haigusi. 2016. aastal jõudsid tõuühinguni esimesed teated võimalikest juhtudest Eestis, diagnoosimise keerukus ja Eesti veterinaaride vähene kogemus probleemiga seab lõpliku diagnoosi panemise kahtluse alla. Kahjuks on tegu El Demirel Ambassador ja Musikaalin Enya järglase järglasega ja omaniku andmetel oli ka koera isal kasukaga vanemas eas probleeme, siis on karta, et sarnaseid juhtumeid võib peagi veel kohata.

Kilpnäärme alatalitus – on kilpnäärme hormoonide vähesusest põhjustatud ainevahetushäire. Iseloomulik on aeglane ainevahetus, karva- (võib anda coat funki sarnaseid sümptomeid) ja naha probleemid, kaalutõus, loidus, koordinatsioonihäired. Sümptomid avalduvad tavaliselt 2-6 aasta vanuselt. Kilpnäärme alatalitus on üks tavalisemaid koertel esinevatest hormoontalituse probleemidest ja alaska malamuudid

19 Alaska malamuutide terviselehekülg http://www.malamutehealth.org ja Soome alaska malamuutide aretuseeskiri http://www.alaskanmalamuutti.net/pdf_tiedostot/JTO.pdf, AMAL koduleht http://alaskanmalamuteassistanceleague.org/resources/malamute-artciles/16-health-medical/7-health-issues-in-the-alaskan-malamute

38

riskirühma kuuluv tõug. Tegemist on päriliku probleemiga, mille täpne pärandumismuster ja vastutavad geenid on teadmata.

Epilepsia - närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia võib olla nii pärilik, keskkonnast tingitud, kui ka traumajärgne.

Chondrodysplasia - on geneetiline haigus, mida põdevad kutsikad sünnivad deformeerunud luudega. Enne 6 kuud pole haigus tuvastatav lihtsalt peale vaatamisega vaid ainult röntgenülesvõttega. Kui 1970-ndatel sai selgeks, et tegu on lihtsalt retsessiivselt päranduva geenimutatsiooniga, alustad AMCA ulatusliku jälgimis- ja kontrolliprogrammi, mida on peetud väga vastuoluliseks, kuid ometi efektiivseks. Koera sugupuu põhjal arvutati välja tõenäosus, et ta on haigust põhjustava geeni kandja, vaadati kui palju on koera esivanemate seas teada geeni kandjaid või nende lähisugulasi. Kui antud tõenäosus oli alla 6,25% (ehk siis üks kandja vana-vana-vana-vanemate seas), siis loeti koer mittekandjaks (siia loeti ka kõik puhtad Kotzebue liini esindajad, kuna selles liinis pole haigusjuhte esinenud). Need, kel tõenäosus oli kõrgem, loeti potentsiaalseteks kandjateks ja soovitati kastreerida/steriliseerida või viia läbi testpaaritus haiguse suhtes. Testpaarituses kasutati haigeid või kandjaid koeri ja jälgiti, kas pesakonnas sündis haigeid kutsikaid, kui neid sündis oli koer kandja, kui mitte, siis loeti ta mittekandjaks20. Kuna programmi käigus hakkas levima kõrge tõenäosusega koerte paaritamine madala tõenäosusega koertega, siis AMCA lõpetas aja möödudes programmi (enam ei arvutatud sugupuu põhjal tõenäosust) ja luges kõik koerad alla 6,25% tõenäosusega mittekandjateks – kõigile neile väljastati vastav sertifikaat (nn. ChD. number). Koerte, kes on sertifikaadiga või sertifitseeritavad, järglased saavad ka vastava sertifikaadi. AMCA meetmeid peeti aastaid äärmiselt tõhusateks, kuigi need meetmed olid geneetiliseks pudelikaelaks ja põhjustasid mitmete teiste haiguste esilekerkimist. 2010-ndatel sündis tituleeritud ja sertifitseeritud koerte paaritusest kaks haiget kutsikat, mis tuletas valusalt meelde, et algusest peale on käinud mäng vaid tõenäosustega. Praeguseks on AMCA peatanud kogu programmi ja koerte sertifitseerimise.

Day Blindness (hemeralopia) - seda haigust põdevad koerad ei näe päevavalges või väga eredas valguses, esimesed vaevumärgatavad sümptomid tekivad väga noores eas (alates 7. nädalast). Esimest korda leiti haigust alaska malamuutidel 1960-ndatel. Kuigi mõnedel teistel tõugudel on võimalik teha geenitesti haigust põhjustava geeni suhtes, pole seda veel võimalik uurida alaska malamuutidel.

Polüneuropaatia – närvisüsteemi haigus, mida iseloomustab aeglane progresseerumine. Tüüpilised sümptomid on jäsemete nõrkus, raskendatud koordinatsioon, tüüpiline on jänesehüpetele sarnanev liikumine. Progresseerudes lisandub tasakaalukaotus, halvatus, söögitoru laienemine. Sümptomid võivad olla leebed ja koer võib elada kõrge vanuseni, kuid on ka koeri kellel on haigus selgelt väljajoonistunud ja lõppeb fataalselt juba enne keskiga. Alaska malamuutidel on haigus pärilik.

Kuuldavasti on Eestis diagnoositud alaska malamuutidel veel järgmisi haigusi: allergiad, kasvajad, korioretiniit, pankrease puudulikkus, autoimmuunsus probleemid.

20 Minnesota Malamute Club - http://www.minnesotamalamuteclub.com/brdprobs/chdvet.htm

39

6.3. Kohustuslikud terviseuuringud

6.3.1. Kohustuslikud terviseuuringud Eestis ja mujal maailmasEestis kehtivad järgmised tervise uuringute nõuded alaska malamuutidele alates 1. juulist 2012.a:

Puusaliigeste düsplaasia uuring tulemusega A, B või C. Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult koeraga, kelle puusaliigeste düsplaasia uuringu tulemus on A;

Küünarliigeste düsplaasia uuring tulemusega 0 või 1;

Pärilike silmahaiguste uuring tulemusega „leiuta“ päriliku katarakti (HC), RD ja PRA osas. Silmauuring ei või paaritushetkel olla vanem kui 24 kuud. Silmauuringu tegemise hetkeks ei või koer olla noorem kui 12 kuud.

Paljudes maades puuduvad sellele tõule igasugused aretusnõuded, näiteks Rootsis ja Belgias21. USA-s, Kanadas ja Suurbritannias pole seatud ametlikke piiranguid ühelegi tõule, samuti mitte alaska malamuutidele. USA-s on aretusnõuete puudumine soosinud näiteks gigantsete alaska malamuutide aretust.

Maades, kus tõug on esindatud vähemalt paarkümmend aastat, on kohalike klubide poolt tihtipeale nõutud või soovitatud ja kohusetundlike kasvatajate poolt järgitud aretuses kasutada vaid puusaliigeste düsplaasiata ja silmahaigusteta aretuskoeri. Mujal Euroopas (näiteks Rootsis, Belgias, Prantsusmaal, Norras, Taanis) on klubisisestel reeglitel suur mõju, kuna klubi kodulehel saab siis pesakonda reklaamida ning sealt kaudu müüakse enamus kutsikaid. Kohalikud inimesed niisama "juhuslikke" kutsikaid ei julge väga osta, isegi kui terviseuuringud on korras (inimesed ei oska neid lihtsalt vaadata ja pigem usaldavad klubi reegleid).

Soomes ja Norras on kohustus küll kontrollida pärilike silmahaiguste ja puusa- ning küünarliigese düsplaasia suhtes, kuid piiranguid pole (va. Soomes, kus on keeld kasutada päriliku kataraktita koera). Kuid on hulk riike, kus on ka kohustuslikuna ettekirjutatud, millise düsplaasiauuringu tulemusega koeri võib aretuses kasutada, nii on lubatud Saksamaal, Prantsusmaal ja Taanis kasutada A, B ja C tulemusega koeri (Prantsusmaal C tulemus vaid A tulemusega paarilise puhul), Austria vaid A ja B tulemusega. Paljudes riikides, kus on kohustuslik silmauuring on selle kehtivus 12 kuud.

6.3.2 Kohustuslike terviseuuringute tulemusedValdav enamus Eesti koertest on nn. kodukoerad – kahjuks pole palju andmeid nende tervise kohta, samuti ei tooda neid näitustele kohtunikele hinnata. Vaid käputäis Eesti alaska malamuutidest on läbinud terviseuuringud – 869 koerast on ametlikud terviseuuringud tehtud vaid 101 ehk siis ca 11,6% kõigist EST-registrisse kantud koertest.

Kogu Eesti populatsioonist on puusa- ja küünarliigeste mõlemad uuringud läbinud ca 11,5% (100 koera), mida on ilmselgelt liiga vähe. Sama perioodi (2001-2016) kohta on Soomes 21 Intervjuud kasvatajatega – Laurie Wells (USA), Anne Schierup (Taani), Jennie Kraft (Rootsi), Laura Aitchison (Suur-Britannia), Carmen Harratt (Australia), Anci Emanuelsson (Rootsi), Maria Lindström (Soome), Adriana Covasa (Rumeenia), Katharina Bischofer (Austria), Lenka Maříková (Tsehhi), Senay Usta (Belgia), Tonje Helene Bøe (Norra)

40

uuritud näiteks 49% alaska malamuutidest puusaliigeste düsplaasia suhtes ja 47% küünarliigeste düsplaasia suhtes22 (tabel 8).

Tabel 8. Puusa- ja küünarliigeste düsplaasia diagnoosid Eestis ja Soomes.

Puusaliigeste düsplaasia

Uuritud koerte %2001-2016

A B C D

Eesti 11% 52% 29% 10% 6%

Soome 49% 50% 26% 16% 7%

Küünarliigeste düsplaasia

0 1 2 3

Eesti 11% 99% 1% - -

Soome 47% 95% 4% 1% 1%

OFA (USA) statistika alusel on ajavahemikul 1974-2016 läbinud puusaliigeste düsplaasia uuringu ligi ca 14700 alaska malamuuti, neist 12% diagnoositi düsplaasia (FCI süsteemi C-E puusad) ja 17% on hinnatud kui „suurepärane“ – mis vastab osaliselt FCI hindele A, kuigi täpsem vaste on Saksamaa A1. Vahemikus 2011–2015 on uuringu läbinud 551 alaska malamuuti, neist 21% hindega „suurepärane“ ja 8% diagnoositi düsplaasia. Samas USA-s ei kehti kohustuslikke tervise uuringuid ja uuritud koerte arv kogu populatsioonist on suhteliselt väike ning ka madal düsplaasia näit tuleb sellest, et uuringuid teevad peamiselt nn. näitusekoerte kasvatajad, kes panevad rõhku kvaliteedile. Lisaks ei ole omanikel kohustust avaldada düsplaasia diagnoosiga koerte tulemusi.

Märksa vähem on USA-s uuritud küünarliigeste düsplaasiat. Ajavahemikul 1974-2016 on uuring sooritatud vaid 1124le alaska malamuudile, kellest 96% olid normaalsete liigestega, 2,5% esimese astme, 1% teise astme ja 0,5% kolmanda astme düsplaasiaga.

Enne erinõudeid oli puusaliigese düsplaasia suhtes uuritud teadaolevalt vaid 43% EST-registrisse kantud aretuskoertest, neist kahel oli uuringu tulemus D (EST-00108/06 Sinella – 3 pesakonda, 16 järglast; ja EST-01654/05 Erto – 2 pesakonda, 8 järglast). Enne erinõudeid oli aretuses kasutatud kahte C/C tulemusega koera (EST-00459/07 Royal Di Lux Northern Queen – 1 pesakond, 8 järglast; ja EST-04073/07 Hellerkantri Pretta – 1 pesakond, 6 järglast) ning ühte koera C/B tulemusega koera (EST-02743/07 Garcon DDanika – 2 pesakonda, 8 järglast). Pärast erinõudeid on aretuses kasutatud kaks koera tulemusega C/B (EST-01163/10 Cheyas Running Wild – 1 pesakond, 5 järglast; ja EST-03220/11 Hellerkantri Jasmine – 1 pesakond, 8 järglast), üks koer tulemusega B/C (EST-03406/10 Hellerkantri Aslan – pesakond, 6 järglast) ja üks koer tulemusega C/C (EST-02191/11 Cheya’s Moonlight Shadow – üks pesakond, 9 järglast). Kuigi nende koerte järglastest on uuritud väga üksikud, ei ole teada ühtegi düsplaasia diagnoosiga järglast.

EST-registri andmed vanemate silmauuringute kohta pole kuigi täielikud, nii on näiteks enne aretuse erinõuete kehtestamist EST-registris andmed 27 koera silmauuringute kohta, samas

22 Soome Kennelliidu register - http://jalostus.kennelliitto.fi/frmEtusivu.aspx?Lang=en

41

AML-i poolt EKL-ist kogutud andmed 2009. aastal räägivad 66 alaska malamuudist. Eelnevast perioodist lisanduvad siia AML-i andmetel üks HC ja üks katarakti diagnoosiga emane, keda on kasutatud ka aretuses (EST-03945/07 Encore Huk Amarok ja EST-00897/05 Nearis Huk Amarok).

Peale aretuse erinõudeid on andmed täielikumad ja tehtud on silmauuringud 52 aretuskoerale (ehk pea kõigile EST-registrisse kantud viimasel viiel aastal kasutatud aretuskoertest). Kokku on EST-registris andmed 79 koera kohta, mis on kõigest 9% kõigist EST-registri koertest. Kui võtta viimase viie aasta andmed, siis uuritud on 56 koera, mis moodustab juba 18,3% samal perioodil registreeritud alaska malamuutidest. Enamusel kontrollitud koertest on silmad terved (st. leiuta), ühel korral on tuvastatud katarakt, ühel korral võrkkesta irdumine ja ühel korral sarvkesta düstroofia. Tabelis 9 on näha viimase viie aasta jooksul pandud diagnoosid. Kontrollitud koerte osakaalu puhul kasutasime suhet samal aasta registreeritud koertesse. Viimase aasta jooksul kokku on puusa- ja küünarliigeste düsplaasia suhtes kontrollitud ca 7% arvestuslikust populatsioonist (600 koera). Silma haiguste osas on kontrollitud viimase viie aasta jooksul ca 9% arvestuslikust populatsioonist, nende seas on mitmeid koeri, keda on uuritud enam kui korra.

Tabel 9. 2012-2016 uuringu tulemused. Osakaal on arvutatud samal aastal EST-registrisse kantud koerte arvust. Silmade puhul kajastuvad ka kordusuuringud.

      Tulemused Tulemused

  HD/ED Osakaal %A/A

A/B või B/A B/B

B/C või C/B C/C D/D Silmad Osakaal % leiuta märkused

2012 13 20 6 1 4 2 0 0 20 31 19 1 võrkesta irdumine

2013 11 21 4 2 2 1 1 1 11 21 10 1 võrkesta düstroofia

2014 8 15 6 0 1 1 0 0 14 25 14  

2015 7 14 4 1 2 0 0 0 12 24 11 1 HC

2016 4 8 1 2 0 0 1 0 17 32 17  

Kokku 43   21 6 9 4 2 1 56   54 3

Soomes on samal perioodil silmauuringud teostatud 573 koera, mis on moodustab 71% samal perioodil registreeritud alaska malamuutidest. 85,6% uuritud koertest on silmad terved, 4,2% koertest on diagnoositud katarakt23 või RD, ülejäänu alla kuuluvad kõik võimalikud leiud. Kokku ajavahemikus 2001-2016 kontrollitud Soomes ligi 50% kogu populatsioonist.

Nii nagu puusa- ja küünarliigeste düsplaasia osas on ka silmahaiguste monitoorimine aretuskoerte hulgas märgatavalt paranenud peale aretuse erinõuete kehtestamist, samas on Eestis küllalt arenguruumi kogu populatsiooni uurimisega.

6.4. Vabatahtlikud tervise- ja muud uuringudPolüneuropaatia geenitest – polünuropaatia on lihtne retsessiivne haigus, mida põhjustav geen on praeguseks välja selgitatud. Haiguse kujunemiseks peab koeral olema kaks antud geeni koopiat, mis tähendab, et tema mõlemad vanemad peavad antud geeni kandma. Uuringud algasid 2011. aastal ja 2012. aastal muutus test laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Kuigi

23 Soome Kennelliidu register ei erista eraldi alajaotusenaalajaotusene pärilikku katarakti.

42

haigus on haruldane, on see siiski piisavalt raske, et selle vastu vähemalt ühte vanemat testida. Ka Eestis on olemas koeri liinidest, kus on teada nii kandjate kui haigete isendite olemasolu.

Põlveuuring – Eestis on põlveuuringu teinud vaid üksikud alaska malamuudid. Tegemist pole tõule iseloomuliku probleemiga, mistõttu uuritakse eelkõige neid koeri, kelle puhul on põhjust kahtlustada probleeme.

Südameuuring – mujal maailmas tehakse südameuuringuid ka aretusse minevatele koertele. Kuna tegemist pole tõus laialt levinud probleemiga, siis uuritakse eelkõige neid koeri, kelle puhul on põhjust kahtlustada probleeme. Eestis on südameuuringu teinud vaid üksikud alaska malamuudid. Juhul, kui aretusse mineva koera lähi-sugulaste seas on olnud südame probleeme, on mõistlik koerale sooritada südameuuring.

Kilpnäärme uuring – mujal maailmas (eelkõige USA) tehakse kilpnäärme uuringuid ka aretuskoertele. Need uuringud erinevad Eestis pakutavatest (testitakse erineva arvu markerite suhtes), viimased ei suuda osutada veel avaldumata kilpnäärme probleemidele ja neid kasutatakse avaldunud sümptomite korral diagnoosi panemiseks. Juhul, kui aretusse mineva koera lähi-sugulaste seas on kilpnäärme probleeme, on mõistlik leida võimalus koera testida ennetavalt kilpnäärme alatalituse suhtes.

Pikakarvalisuse geenitest – tegemist pole küll rangelt võttes terviseuuringuga, kuid pikakarvalisus võib koera heaolule avaldada märkimisväärset negatiivset mõju. Tegemist on lihtsa retsessiivse päriliku konditsiooniga, mida saab edukalt vältida kui mitte paaritada omavahe pikakarvalisuse geeni kandjaid. Eestis on mitmed aretuskoerad pikakarvalisuse suhtes testitud ja tulemusi on aretusplaanide tegemisel arvesse võetud.

6.5. Pärilike haiguste vältimise programmSoovime jätkata olemasolevate meetmetega. Aretuses lubatakse kasutada koeri, kes on läbinud tõus esinevate pärilike haiguste uuringud järgmiste tulemustega:

puusaliigese düsplaasia uuring tulemusega A, B või C. Tulemuse C saanud koera võib paaritada ainult koeraga, kelle puusaliigese düsplaasia uuringu tulemus on A;

küünarliigeste düsplaasia uuring tulemusega 0 või 1;

pärilike silmahaiguste uuring tulemusega „leiuta“ päriliku katarakti (HC), RD ja PRA osas. Silmauuring ei või paaritushetkel olla vanem kui 24 kuud. Silmauuringu tegemise hetkeks ei või koer olla noorem kui 12 kuud.

Ühelt poolt on hetkel on Eestis uuritud veel liiga väike osa EST-registrisse kuuluvatest koertest, et lasta uuringu tulemused vabaks (st. mitte reguleerida lubatavaid tulemusi). Teisalt kuna on uuritud liiga vähe koeri, siis ei pruugi uuritud koerad peegeldada adekvaatselt Eesti alaska malamuutide populatsiooni antud haiguste suhtes, mistõttu ei soovi me muuta meetmeid karmimaks. Lisaks on Eestiski piisavalt näiteid puusaliigeste düsplaasia hinnangu paranemise kohta (eriti C tulemuse puhul), kui koer on viidud korduspidistamisele. Viimase viie aasta jooksul on aretuses kasutatud nelja C tulemusega koera, neil kõigil on olnud vaid üks pesakond ja pole teada olevalt düsplaasia diagnoosiga järgasi (kuigi kontrollitud on üksikud koeri).

Puusa- ja küünarliigese düsplaasia vabad vanemad võivad anda haigeid järgasi ja vastupidi tervetel vanematel võivad olla haiged järglased. Nii puusa- kui küünarliigeste düsplaasia puhul annaks märksa rohkem infot vaid aretuskoera skoori teadmisest, kui skoorid oleks teada ka

43

tema vanemate ja vanavanemate kohta ning tema õdede ja vendade kohta, mis lubaks kasvatajatel teha märksa informeeritumaid otsuseid. Kuna aga taoline info pole enamuse Eesti alaska malamuutide kohta kätte saadav, siis peame mõistlikuks piirata puusaliigeste düsplaasia puhul C tulemustega koerte paaritamist vaid täiesti terve puusaliigesega koertega. Kuna küünarliigeste düsplaasia on alaska malamuutidel märksa harvaesinevam probleem, siis siinkohal on piirang vaid düsplaasia raskusastmest tulenev. Pärilike silmahaiguste vältimise programmis on arvestatud dr. Ülle Kella nõuandeid.

Kuna väga suurt hulka alaska malamuutidel esinevatest haigustest ei ole mõistlik või võimalik uuringutega ette kontrollida, siis soovitame lähtuda eelkõige tervest mõistusest ja haiget koera (sh. allergilist) aretuses mitte kasutada. Aretuses ei soovitata kasutada koera, kellel on diagnoositud (täpsustamata päritoluga) katarakt.

Lisaks soovitame vähemalt ühele vanemale teha polüneuropaatia suhtes geenitest, juhul kui koer on polüneuropaatia geeni kandja võib teda paaritada vaid koeraga, kes on polüneuropaatia suhtes testitud ja ei kanna vastavat geeni. Samuti on oluline kasvatajatel end tõus esinevate pärilikke probleemidega kurssi viia.

AML eesmärgiks on ka saada jätkuvalt infot alaska malamuutidel esinevatest haigustest ja probleemidest nii omanikelt kui kasvatajatelt, mistõttu soovitame kasvatajatel loovutuslepingutesse sisse kirjutada nõue või soovitus ülalnimetatud haiguste suhtes koera uurimist.

6.6. Kehtiva pärilike haiguste vältimise programmi tõhususPeale uuringunõude sisseviimist on olnud vaid kaks rikkumistega pesakonda, mis tähendab, et ülejäänud juhtudel olid kõik nõuded täidetud. Ühel puhul olid mõlemal vanemal uurimata puusa- ja küünarliigeste düsplaasia suhtes ja ühel puhul oli tervise uuringud teostatud ja aretuserinõuetele vastavad. Olukord on aretuskoerte osas märgatavalt paranenud (joonis 5), kuid endiselt on vaja tööd teha aretusse mitte minevate koerte uuringutele suunamisega. Kerget muutust paremuse poole on märgata ka C/C-D/D diagnoosi osas – samas põhjapanevaid järeldusi ei saa veel teha, kuna paljud pärast aretuse erinõuete kehtestamist sooritatud uuringud on tehtud koertele, kes on sündinud varasemal perioodil ja/või kelle vanemad oli uurimata või kehvade uuringu tulemustega.

Kohustuslikud tervise uuringud on end ära tasunud – tervise uuringuteta koerte kasutamine aretuses on drastiliselt vähenenud, viie aasta jooksul pole olnud ühtegi juhtumit, kus oldaks paaritatud pärilike silmahaigustega või keskmise või raske düsplaasiaga koera. Kuna andmeid koerte terviseuuringute kohta pole piisavalt ja varasem koerte tervise uurimine oli lünklik, siis on vajalik ka edaspidi säilitada kohustuslikud terviseuuringud.

Soovitame kasvatajatel loovutuslepingutesse sissekirjutada nõue või soovitus koera uurimiseks puusa- ja küünarliigeste düsplaasia ning silmahaiguste suhtes, et saada enam infot koerte tervise kohta.

44

Joonis 5 ja 6. Puusaliigese düsplaasia uuringute tulemused enne ja peale aretuse erinõuete kehtestamist.

AB tähistab nii tulemusi A/B kui ka B/A, sama moodi toimivad tähised BC ja CD.

7. VälimikAlaska malamuutide välimik on tegelikult üllatavalt vähe muutunud võrreldes esimeste registreeritud koertega. Alaska malamuut on üks vähestest tõugudest, mis on säilinud suhteliselt algupärasena nii välimiku ja kui kasutusala poolest.

Esimene standard võeti vastu 17. aprillil 1935.a. ACK poolt ning võib öelda, et vaatamata mõningasele ümbersõnastamisele on selle sisu suures osas jäänud samaks tänaseni24. Suuremad sisulised muutused on toimunud suuruse ja värvi koha pealt. Esimeses standardis oli alaska malamuudi suuruse kohta kirjas „Suurus – isastel vahemikus 22 kuni 25 tolli (55,9 – 63,5cm). Emastel vahemikus 20 kuni 23 tolli (50,8 -58,5 cm). Kaal – isastel 65 kuni 85 naela (29,5 -38,6 kg), emastel 50 kuni 75 naela (22,7 -34 kg)“. 1960. aastal vaadati standard esimest korda üle – suuruse ja kaalu vahemiku seati orientiiriks senine ülempiir ja lisati lause, et koera tüüp ja proportsioonid ning muud funktsionaalsed omadused on olulisemad kui koera suurus. Ainukese ühetoonilise värvusena lubati valge värv. Kõik see oli tingitud uute liinide tõugu võtmisega peale Teist Maailmasõda, mil avati AKC tõuraamat uuesti (uute liinide koerad olid suuremad ja lisandusid uued värvid, mida Kotzebue liinis ei esinenud). Järgmine suurem muutus standardis tuli aastal 1990 tingituna AKC plaanist standardite vormi ühtlustada – selle käigus muudeti kohati sõnastust ja muudeti lõikude järjekorda. Suurimate muutustena võiks välja tuua punane-valgega värvi tunnustamist, pikkuse ja kõrguse proportsioonide välja kirjutamist, täpsemat liikumise kirjeldamist, sinised silmad loeti diskvalifitseerivaks veaks ning keelati trimmimine mujal kui käppadel.

Algne alaska malamuutide standard on kirjutatud koera Gripp of Yukon põhjal, seega kirjeldades reaalselt olemas olnud koera. Kuna muutusi standardisse on tehtud minimaalselt, siis pole standard iseenesest tekitanud probleeme liig kõrgete nõudmistega. Alaska malamuut on töökoer ja standard kirjeldab siiamaani koera, kes oleks võimeline oma anatoomia ja füüsiliste omaduste poolest vedama koormaid rasketes arktilistes tingimustes.

Suuremad muutused on tulnud pigem seoses näituste populariseerumisega. Kui tõu algusaastail

24 Barbara Brooks, Sherry E. Wallis „The Alaskan Malamute: Yesterday and Today“

45

olid kõik kasvatajad ise ka rakendisportlased, siis aegapidi hakkas rohkem tekkima kasvatajaid, kes keskendusid vaid näitustele. Tänapäeval on töötavaid koeri kasvatavad kasvatajad vähemuses. Näitustel on kujunemas tendents suuremate, kohevama karvaga, suuremate peadega, efektsemate koerte eelistamisele ning liiga vähe tähelepanu pööratud standardi lausele „Alaska malamuudi hindamisel tuleb kõige olulisema prioriteedina arvesse võtta tema võimekust toime tulla rakendikoerana rasketes arktilistes oludes.“.

7.1. NäitusehinneVarasema eeskirjaga kehtestati järgnevad näitusehinde nõuded alaska malamuutidele:

vähemalt üks näitusehinne „suurepärane“ või vähemalt üks näituse hinne „väga hea" rahvusvaheliselt või erinäituselt või vähemalt üks näituse hinne „väga hea" kui koer on sooritanud FCI liikmes- või partnerriigis aktsepteeritud tõukatse. Kinnituse hinde/katse kohta väljastab Alaska Malamutide Liit. Juhul, kui koer on paarituse hetkeks vanem kui 2 aastat, peab näitusehinne olema saadud ava-, kasutus- või tšempionklassis.

Soovime jätkata sama meetmega, laiendades vaid klasse, millest võib olla hinne saadud juhul, kui koer on paarituse hetkeks vanem kui 2 aastat. Peame ka seda meedet edukaks, kuna 99st koerast, kes on peale nõuete kehtestamist näitustel osalenud, on 94 näitusehinde nõude ka täitnud (mida on enam kui samal perioodil aretuses kasutatud koeri). Samuti on Eesti alaska malamuutide (eriti emaste) taset kiitma hakanud erinäitusel hindavad kohtunikud. Erinäitusel on Eestis kasvatatud alaska malamuudid saavutanud väga kõrgeid kohti, mis on suur edasi minek võrreldes algusaastatega, kui võidutsesid impordid või välismaa koerad.

Tabelis 10 on väljatoodud alates 1. juulist 2012.a erinevate koerte poolt saadud näituse hinded. Tabelis ei ole arvestatud klassi, millest hinne on saadud. Tabelist nähtub, et 94% täidavad aretuse nõuded näituse hinde suhtes.

46

Tabel 10. Pärast aretuse erinõuete kehtestamist saadud näituse hinded.

Koer CA

CIB

hi

nne

CA

C

hinn

e

Eri-

näitu

se

hinn

e

Täid

ab

näitu

se-

hind

e nõ

ude

Koer CA

CIB

hi

nne

CA

C

hinn

e

Eri-

näitu

se

hinn

e

Täid

ab

näitu

se -

hind

e nõ

ude

EST-00692/11   SP   * EST-02512/12   VH    EST-02742/11 SP   SP * EST-01941/14   SP VH *EST-00113/11 SP SP SP * EST-03148/13 VH SP VH *EST-03583/11 SP SP   * EST-03154/13     SP *EST-00174/11 SP SP SP * EST-03153/13   VH SP *EST-00049/12   SP   * EST-00169/14     SP *EST-00198/11   SP   * EST-01546/14     VH *EST-00935/12   SP SP * EST-00168/14     VH *EST-02089/12 SP     * EST-04249/13   H VH *EST-03490/12 SP SP SP * EST-01945/14   VH VH *EST-02192/11 SP SP SP * EST-01858/14 SP SP   *EST-00317/13 VH SP   * EST-01905/15 SP SP SP *EST-00194/12   SP   * EST-04248/13   SP   *EST-04015/12 VH SP   * EST-00235/15     SP *EST-00395/08   SP   * EST-00237/15 SP SP SP *EST-02743/07     SP * EST-00233/15 SP SP SP *EST-03378/12     VH * EST-02401/14 SP SP SP *EST-00197/11   VH SP * EST-01950/14     SP *EST-00784/10     SP * EST-00239/15 SP SP SP *EST-04014/12   SP SP * EST-03680/14   SP SP *EST-03408/10     VH * EST-02954/11     SP *EST-00517/12     VH * EST-00606/15   VH    EST-00516/12   VH VH * EST-03836/12   SP SP *EST-00496/13   SP SP * EST-02714/10 SP     *EST-02956/11     H   EST-01100/15     SP *EST-03840/12   SP SP * EST-03757/14   SP SP *EST-01158/10 SP     * EST-01942/14   SP   *EST-03406/10 SP VH VH * EST-01853/14 SP     *EST-03383/12   SP VH * EST-01550/14     VH *EST-00123/15 SP SP   * EST-00176/14     VH *EST-02932/11     SP * EST-03065/07 VH     **EST-00201/11     SP * EST-01104/15 SP SP SP *EST-01304/11   SP SP * EST-01099/15 SP SP SP *EST-01559/13     H   EST-03290/15     SP *EST-03838/12     VH * EST-01548/14     SP *EST-03839/12   SP SP * EST-01591/07   SP   *EST-02930/11     SP * EST-04070/15   SP VH *EST-04036/09 SP VH   * EST-04071/15   H VH *EST-02537/13   SP   * EST-03761/14   SP VH *EST-00416/14 VH SP VH * EST-01944/14   VH    EST-01821/13 VH VH SP * EST-02563/15   SP SP *EST-02024/09 SP SP SP * EST-03288/15     SP *EST-03220/11 H SP   * EST-00788/16   SP   *EST-03221/11     SP * EST-03292/15 VH VH   **EST-00929/12 SP     * EST-02988/11   VH    EST-00930/12 VH SP   * EST-01549/14     SP *EST-02709/10 VH     ** EST-01796/16     SP *EST-00590/04     SP * EST-02290/06     SP *EST-00189/12   SP   * EST-02304/15 SP     *EST-02513/12   SP   * Kokku 34 61 66 94

47

Kajastuvad 99 eri koera parimad hinded alates 1. juulit 2012.a EST-registri põhjal. Täisnäituse täistulemused kajastuvad EST-registris alates 2013.a aprillist, enne seda on andmed SERT-ide kohta. **tähistab koeri, kes

täidavad nõuded tänu hindele VH Rahvusvaheliselt näituselt.

Näitusehinne toodi aretuse erinõuetesse sisse põhjendusega, et näitusehinne „suurepärane“ peaks tagama minimaalse vajaliku kontrolli aretuskoerte välimiku ja iseloomu üle ning on praegu jõukohane kõigile iseloomult ja välimikult enam-vähem korrektsetele koertele. Üks näitusehinne nõuetest tulenes soovist mitte luua põhjendamatuid eeliseid ühte või teist tüüpi koertele. Erinäitustele kutsutakse tavaliselt tõelised selle tõu spetsialistid ja statistiliselt on rahvusvahelisel näitusel koeri vähem „suurepärase“ hinde vääriliseks hinnatud, millest ka madalam näitusehinne nõuetes. Samuti väärtustame tööomadusi, mistõttu on tehtud mööndusi töökoertele, kelle madalam hinne tuleb tihtipeale omaniku oskamatusest koera ette valmistada ja ringis näidata või kohtunikule harjumatust, kuid siiski standardile vastavast välimikust. Vanematele koertele kui 2 aastat seatud kitsendus oli tingitud asjaolust, et kasvades koerad arenevad ja näiteks 10 kuusele antud hinne ei pruugi enam adekvaatselt kirjeldada vanemat koera.

Ei saa öelda, et näitustel oleks hakanud käima enam koeri peale aretuserinõuete kehtestamist, pigem on aastaid täheldatud näitustel käivate alaska malamuutide arvu vähenemist. Kui 2008-2011 oli tüüpiline, et rahvuslikul näitusel oli ringis ca kümne koera ja rahvusvahelisel enamgi ning erinäituse rekordki pärineb sellest ajast kui 2010 aastal osales 48 alaska malamuuti, siis praegu on näituse ringis näha 2-5 alaska malamuuti. Erinäitustel osaleb stabiilset 30 koera ringis.

Kasutusklassis on AML-i andmetel osalenud selle viie aastase perioodi jooksul vaid üks koer, samas on kasvanud märgatavalt Eestis ja lähiriikides kelgukoeraspordi võistlusel osalevate alaska malamuutide hulk – millest annab ka aimu Aasta Alaska Malamuudi konkursi Aasta Rakendi ja Aasta Harrastuskoerte kategooriate populaarsus. Samas mitmeid neist koertest on näha olnud ka erinäitustel – seega on need koerad leidnud niši ka näitustel ja nagu varem öeldud on valdav enamus täitnud näitusehinde nõude.

Soovime ka edaspidi säilitada näitusehinde nõude, kuna praeguseks on selge, et valdav osa koertest, kes on näitustel käinud täidavad need nõuded. Suuremal osal koertest on parim näitusehinne sama, sõltumata näituse tüübist, kuid on ka koeri, kes erinäitusel hinnatakse madalama hinde vääriliseks kui nad teistelt näitustelt said ja neid, kes saavad erinäitusel kõrgema hinde. Just viimane on oluline põhjus, miks tuleb säilitada madalama hinde nõue – see võimaldab aretuses hoida eri välimikutüübiga koeri. Samuti soovitame säilitada erisuse tõukatse läbinud koertele, kuigi vastavasisulist erandit pole eelmise aretuserinõuete kehtimise perioodil ühegi koera puhul kasutatud.

Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et eelmiste aretuse erinõuete kirjutamise ja kehtestamise ajal, tähendas hinne „suurepärane“, et koer on automaatselt SERD-i ja välimikutšempioni kandidaat. Juhul kui kohtunik leidis, et koer pole päris SERD-i vääriline, alandas ta hinnet. Sama võis juhtuda, kui tõuesindajate arv on näitusel suur – nagu kippus olema alaska malamuutide puhul rahvusvahelistel näitustel enne 2011ndat aastat. Praegu täidab sama ülesande SK ehk Sertifikaadi kandidaat, mis antakse eraldi hindest „suurepärane“.

Soovime muuta näitusehinde arvestamiseks vajalikku klassi järgmiselt: Kui koer on paarituse ajaks vanem kui 24 kuud (2 aastat) peab näitusehinne olema saadud noorte-, ava-, kasutus-, tšempioni- või veteranklassist. See laiendab sobivate klasside ringi võrreldes varasemaga

48

(lisandub noorte- ja veteranklass), võimaldades koeraomanikule enam paindlikust. Samas säilitame me nõude saada täiskasvanud koeraga uus näitusehinne, kuna alaska malamuudid on aeglase arenguga ja võrreldes juuniori eaga võib nii välimik kui käitumine koeral muutuda.

7.2. Välimiku säilitamine ja parendamineTüüpilised kõrvalekalded standardist25 saab laias laastus jagada kahte rühma:

1) vead, mis mõjutavad koera võimet teha tõuomast tööd

Tänapäeva alaska malamuudid kipuvad olema suuremad kui standardis märgitud soovitav suurus. Kuigi surve on olnud tõsta standardis koerte suurust veelgi, pole AMCA sellega nõustunud – suuremad koerad poleks võimelised täitma oma algset ülesannet oma algses keskkonnas (ja see on ka mitmete arktiliste ekspeditsioonide käigus korduvalt tõestust leidnud). Paljud näitusekoerad on tänapäeval kergelt suuremad (tavaliselt 1-2 cm) kui standardi järgne ideaal. Kahjuks on see loonud olukorra, kus standardse suurusega koeri peetakse mõnede kasvatajate ja kohtunike poolt liiga väikseks. Euroopas küll suhteliselt tundmatu, kuid USA-s leviv äärmus on gigantsed alaska malamuudid – need on koerad, kes on tahtlikult suuremaks aretatud, kui ükski alaska malamuut eales olnud on (tihti viidatakse M’Loot koertele unustades, et needki pole kunagi nii suured olnud). Gigantidel esineb tihedamini puusa/küünarliigeste düsplaasia vaevusi, samuti esineb neis liinides kondrodüsplaasiat ning mitmeidki muid tervisehädasid. Gigandid on paljuski minetanud tõule omased arktilised jooned ja on pigem molossi tüüpi.

Sirge esiosa ja lühike õlavars on tõus vägagi tüüpiline probleem. Kehv esiosa põhjustab lühikese ja ebatõhusa sammu, mis ei ole alaska malamuutidele iseloomulik liikumine. Alaska malamuut peab liikuma võimalikult energiasäästlikult ja väsimatult. Kahjuks on mõned kohtunikud eksiarvamusel, et lühike samm tähendab jõulist liikumist, mida standardis kirjeldatakse. Rakendites on lühikese õlavarrega koerad altimad vigastustele. Sirgete õlgadega kaasneb pahatihti ka puudulikult arenenud rind ja lühike kael.

Vale struktuuriga karvkate. Algselt oli see probleem seotud pikakarvaliste koertega, nende karv on pikk, pehme, kergesti märguv ja pulstuv, kogub jäidet ning ei oma arktilistele tõugudele tüüpilist isepuhastusvõimet. Eskimod hävitasid kõik sellised kutsikad. Tänapäeval on sellised koerad sobivad lemmikuteks, kuid mitte aretuseks. Tänapäeval on vale karvastruktuur ka suurema kasukaga (mitte tingimata geneetiliselt pikakarvaliste) koerte viga. Suure ja koheva karvaga alaska malamuut näeb muidugi efektne välja, kuid selline karv on tihti liiga pehme ning ei ole praktiline lähtuvalt koera esialgsest ülesandest. Liiga pika karvaga koeri on viimasel ajal hakatud ka järjest sagedamini trimmima – kuigi standard seda keelab (v.a. käppadele selgemate kontuuride andmine). Pikakarvalisust ja selle kandmist on võimalik geenitestiga selgitada. AML soovitab enne paaritamist sooritada vähemalt ühele vanemale geenitest pikakarvalisuse suhtes, kui koer on geneetiliselt pikakarvaline või kannab pikakarvalisuse geeni, siis on soovitav teda paaritada koeraga, kes ei kanna vastavat geeni.

25 Intervjuud kasvatajatega - Laurie Wells (USA), Anne Schierup (Taani), Jennie Kraft (Rootsi), Kim Savala (USA), Laura Aitchison (Suur-Britannia), Laura Heft (USA), Carmen Harratt (Australia), Michele S. Coburn (USA), Anci Emanuelsson (Rootsi).

49

2) vead, mis on pigem esteetilist laadi:

Saba asetus. Standardi kohaselt peab saba olema suhteliselt kõrge asetusega ja kaarduma selja kohale selle vastu tihedalt liibumata. Liigagi tihti kohtab madala asetusega ja vastu selga või külge liibunuid ning ka praktiliselt rõngasse tõmbunuid sabasid.

Liiga suured ja pehmed kõrvad. Liiga madal kõrvade asetus.

Liiga heledad silmad - helepruunid kuni praktiliselt kollased (sellised on küll lubatud punase värvusega alaska malamuutidel, kuid ebasoovitavad kõigil muudel kombinatsioonidel). Liiga suured ümmargused silmad. Korrektsed mandlikujulised keskmise suurusega silmad on kohastumus alaska malamuudi algsele keskkonnale ning aitasid vältida silmade vigastamist rakendis töötamisel.

Aretuses tuleks silmas pidada mõlemat laadi vigu, kuid alati tuleb suhtuda tõsisemalt vigadesse, mis mõjutavad koera funktsionaalsust.

50

8. Allikad● Barbara Brooks, Sherry E. Wallis (1998) „The Alaskan Malamute: Yesterday and

Today, Alpine Publications● The Alaskan Malamute Illustrated Standard (prepered by Alaskan Malamute Club of

America)● Alaskan Malamute Club of America (AMCA) http://alaskanmalamute.org/● Eesti Kennelliidu register - http://register.kennelliit.ee/reg/● Soome Kennelliidu register -

http://jalostus.kennelliitto.fi/frmEtusivu.aspx?Lang=en ● Soome alaska malamuutide aretuseeskiri -

http://www.alaskanmalamuutti.net/pdf_tiedostot/JTO.pdf● Alaskan Malamute Club - http://www.alaskanmalamute.org.uk/● Intervjuud kasvatajatega - Laurie Wells (USA), Anne Schierup (Taani), Jennie Kraft

(Rootsi), Kim Savala (USA), Laura Aitchison (Suur-Britannia), Laura Heft (USA), Carmen Harratt (Australia), Michele S. Coburn (USA), Anci Emanuelsson (Rootsi), Maria Lindström (Soome), Adriana Covasa (Rumeenia), Katharina Bischofer (Austria), Lenka Maříková (Tsehhi), Senay Usta (Belgia), Tonje Helene Bøe (Norra)

● Belgia Alaska Malamuutide Klubi - http://www.amcb.be/● Rootsi Alaska Malamuutide Klubi - http://www.malamuteklubben.se/● Prantsusmaa Alaska Malamuutide Klubi - http://assoc.pagespro-orange.fr/amcf/● Minnesota Malamute Club -

http://www.minnesotamalamuteclub.com/brdprobs/chdvet.htm● Alaska malamuutide terviseleht - http://www.malamutehealth.org/index.htm● dr. Ülle Kell - Koerte pärilikud silmahaigused● Kelgukoerte Klubi Baltosport - www.baltosport.ee ● FCI rahvusvahelised aretusreeglid - www.fci.be/medias/ELE-REG-en-448.pdf ● AMAL koduleht - http://alaskanmalamuteassistanceleague.org/resources/malamute-

artciles/16-health-medical/7-health-issues-in-the-alaskan-malamute● dr. Carol Beuchat - http://www.instituteofcaninebiology.org/blog/the-10-most-

important-things-to-know-about-canine-hip-dysplasia

51

9. Lisad

9.1. Küsitlus alaska malamuutide omanikele

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67