09 yh tv · 2010-03-19 · 6 6. lahenda ristsõna. 123456789 alla: 1 …line – mittepoliitiline,...

Ühiskonnaõpetus 9 . k l a s s i t ö ö v i h i k

M A I D U V A R I K

Haridusministeerium kinnitab:töövihik vastab riiklikule õppekavale.

Töövihik kuulub komplekti Anu Tootsi 9. klassi õpikuga „Ühiskonnaõpetus” (Koolibri, 2003).

RetsenseerinudRiina Muuga, Mari Suurväli

Kaas ja kujundus: Endla Toots Toimataja: Kärt Jänes-KappKüljendaja: Lauri Haljamaa

1. trükkTallinn, 2003

© Maidu Varik, 2003© Kirjastus Koolibri, 2003

Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Postiaadress: AS Koolibri, pk 223, 10503Asukoht: Lehola 8 / Hiiu 28, Tallinn

LEPPEMÄRGID

– otsi lisainfot raamatutest või meediast

– otsi lisainfot internetist

– kasuta vajadusel lisalehte

– kasuta võimalusel arvutit

– joonista graafi k või kasuta joonise andmeid

– esita oma arvamus

– kirjuta arutlus või essee

– aruta grupiga

– jälgi täpselt juhiseid

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

3

Ühiskond – inimeste kooselu vorm

1.1. ÜHISKONNA SEKTORID JA VALDKONNAD

1. Mis on ühiskond? Täienda skeemi.

Ühiskond on süsteemne tervik, sest...

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Märkus: „Hoolimata uurijate huvist ühiskonna kui terviku ja ühiskondlike suhete vastu, pole suudetud luua ühiskonna üldtunnustatud defi nitsiooni ega piiritleda teda moodustavate indiviidide ning ühiskondlike institutsioonide suhteid ühis-konna kui tervikuga.”(„Eesti entsüklopeedia”, X, Tallinn, 1998, lk 635.)

1

ÜHISKOND

Ühiskonna sektorid Ühiskonnaelu valdkonnad

JAOTUSÜHIK

SE

E O

NRiik

Kodanikuühiskond

Eraelu

Inimeste kooselu vorm

= MEIE

Ühesuguse elulaadiga inimrühm ühes piirkonnas

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

4

2. Seleta mõisted.

Poliitika – _________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Majandus – _______________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Kultuur – __________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Õigus – ______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Moraal – ___________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Kodanikuühiskond – ___________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Eraelu – ____________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

3. Too näiteid ühiskonna mitmesugustesse sektoritesse kuuluvatest asutustest ja organisatsioonidest, mis asuvad/tegutsevad Sinu kodukohas (linnas/vallas).

SEKTOR ASUTUSED, ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED

Avalik sektor

Erasektor

Tulundussektor

Mittetulundussektor

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

5

4. Täienda skeemi.

5. Selgita järgmise skeemi abil inimühiskonna kujunemist ja arengut.

POLIITIKA

Ühiskonnaelukorraldamine

..................................................................kunst

.................................................................sektor

SEE

ON

riigi toimimist korraldav tegevus

suhtlemisprotsess,

............................................................................. P

OLI

ITIK

AT

TEE

VA

D

VÕIM

Avalikud poliitikad

LIIGID

HOMO SAPIENSkui ühiskondlik olend

Ürgkari

Sugukond

Külakogukond

Riik

INIMKOOSLUSTE VORMID

Koostegutsemine ellujäämise nimel

Veresugulus

Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused

Ühiskondlik leping

INIMESTEVAHELISE KOOSELU KORRALDAMISE ALUS

6

6. Lahenda ristsõna.

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Alla:

1 …line – mittepoliitiline, poliitikast hoiduv2 ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid3 ühiskonna kõrgkiht, paremik4 organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim5 …tulundussektor – ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi6 teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More)7 ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi8 kodaniku… – tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus9 ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine

Paremale:

riigi ja linna juhtimise kunst1

. Ü

his

ko

nd

− i

nim

est

e k

oo

selu

vo

rm

7

1.2. KOMMUNIKATSIOON ÜHISKONNAS

7. Täienda skeemi.

8. Vasta.

Millised on infopoliitika ja massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatli-kus riigis?

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas:

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Mis on tsensuur?

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Kommunikatsioon –

...................................................................................

Vormid

Massikommunikatsioon –

...................................................................................

Vahendid

OMADUSED VAHENDID (MASSIMEEDIUMID)

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

8

9. Kuidas hindad Eesti ajakirjanduse olukorda?

Too järgnevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente.

Demokraatlikule

riigile omaselt

on kõigil võima-

lus oma arva-

must avaldada.

Ajalehti

kontrollivad

suurärimehed ja

erakonnad.

Mitmed

aja lehed on

muutunud liiga

„kollaseks”,

kvaliteet lehti on

vähe.

Ajakirjanikud

huvituvad

ainult skandaali-

dest,

üle kaalus on

negatiivne.

Interaktiivset

meediat (inter-

netifoorumid

jne) kasutatakse

eelkõige

anonüümseks

sõimamiseks ja

ropendamiseks.

10. Vii läbi lühiuuring ja täida tabel.

Interneti kasutamise võimalus

on meie klassi õpilastest

................................................ %

sh püsiühendus ................................................ %

sh sissehelistamisega ................................................ %

Minu pere liikmetest oskab arvutit

kasutada

Minu pere liikmete poolt kõige

sagedamini kasutatav internetiaadress

Minu peres on tellitud

järgmised ajalehed/ajakirjad

Minu peres ostetakse regulaarselt järgmisi

ajalehti/ajakirju

Minu peres jälgitakse järgmisi

TV-kanaleid

Minu peres kuulatakse järgmisi

raadiojaamu

Televiisor mängib meil

ööpäevas keskmiselt

......................................... tundi.

Raadio mängib meil

ööpäevas keskmiselt

......................................... tundi.

Arvutit kasutatakse

meil keskmiselt

......................................... tundi.

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

9

1.3. KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB

11. Seleta mõisted.

Demograafia – ___________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Iive – __________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Negatiivne iive – __________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Positiivne iive – ___________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Rahvus – ____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Integratsioon – ____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Leibkond – _________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Ülalpeetav – ________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Tööjõud – ___________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Sotsiaalne struktuur – ________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Sotsiaalne kihistus – ____________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

10

12. Arvuta tabelis esitatud andmete põhjal Eesti rahvastiku protsentuaalne koosseis rahvuste lõikes ning koosta saadud andmete põhjal tulpdiagramm.

Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2000. aastal (10 000 elaniku kohta)

RAHVUS ARV %

1 Eestlased 6527

2 Venelased 2807

3 Ukrainlased 253

4 Valgevenelased 147

5 Soomlased 88

6 Tatarlased 22

7 Muud 156

Kokku 10 000 100%

1 2 3 4 5 6 7

13. Tööhõive.

Leia õpikust või internetist andmed Eesti tööjõu hõivatuse kohta teeninduses, tootmi-ses ja põllumajanduses ning koosta vastav sektordiagramm.

% 100

80

60

40

20

0

Allikas: Statistikaamet

RAHVUS

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

11

1.4. INIMESTE MITMEKESISED HUVID


Pluralism – ________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Pluralistlik ühiskond – ________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Identiteet – __________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Tolerantsus – ______________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Nulltolerants – ____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Kompromiss – ______________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Konsensus – _________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

12

15. Kuidas jõuda otsuseni?

Hinda järgmisi seisukohti punktidega 1–10 nii, et väidete paari punktisumma ei ületaks kümmet (näiteks 6:4, 5:5 jne, hinnata võib ka 10:0 või 0:10, mis näitab, et oled täielikult nõus ühe või teise seisukohaga). Väited ei ole vastandlikud, st et ei maksa otsida õiget ja vale varianti, vaid tuleb põhjendada oma arvamust. Jõua konsensusele naabri või rühmaga.

A Punktid

A:BB

1A:

Huvide mitmekesisus

rikastab ühiskonda.

:

1B:

Reaalses poliitikas pole kõigi huvi-

dega võimalik arvestada.

2A:

Tänapäeva ühiskond on muutunud

tolerantsemaks.

:

2B:

Ühiskonna tolerantsus uute nähtus-

te suhtes on hävitanud mitmeid

seniseid väärtusi.

3A:

Konfl ikti lahendamisel on olulisim

läbirääkimisoskus.

:

3B:

Konfl ikti lahendamisel on olulisim

kompromissivalmidus.

4A:

Enamustoetuse põhimõte on parim

viis otsuste vastuvõtmiseks.

:

4B:

Ühiskonnaelu tähtsamates küsimus-

tes tuleb alati jõuda konsensusele.

5A:

Kõigis ühiskonnaelu küsimustes

pole konsensusele jõudmine või-

malik.

:

5B:

Vähemus peab paratamatult ena-

musele järele andma.

6A:

Poliitikutele meeldib otsustada

rahva nimel.

:

6B:

Rahvaesindajad ei peagi kõigis küsi-

mustes avaliku arvamusega arvesta-

ma.

7A:

Vanemate soovidele järele andmine

on lihtsaim viis vältida kodutülisid.

:

7B:

Õpetaja autoriteedile mõjub halvasti,

kui ta õpilaste soovidele pidevalt

järele annab.

8A:

Eesti ühiskond on liiga tolerantne. :

8B:

Tolerantsust ei saa kunagi olla liiga

palju.

9A:

Kokkulepete taotlemine on aega-

nõudev ja kulukas, see ongi demo-

kraatia peamine puudus.

:

9B:

Eesti poliitikas ei arvesta võimuloli-

jad sageli opositsiooni arvamusega.

10A:

Kuritegevusega võitlemises on pa-

rim vahend nulltolerants.

:

10B:

Totalitaarne režiim suudab edukalt

ohjeldada ka kuritegevust.

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

13

LIIGITATAKSE

Kirjutamata Kirjalikud

NÄITED

Õigusriigitoimimine

Konstitutsioon

Seadused

INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD

SEADUSED

LIIG

ID

1.5. SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID

16. Põhjenda ja selgita.

Seadusi on vaja, sest ________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

17. Täienda skeemi.

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

14

1.6. RIIK

18. Täienda skeemi ja vasta küsimustele.

TUNNUSED

RIIKLIKUD SÜMBOLID

RIIK

Etnograafilinejaotus

Jaotus kodakondsuse alusel

Rahvas

Ühiskonna valitsemise süsteem Valitsemisasutuste kogum

RIIGI FUNKTSIOONID

Maa

Ühiskond

Eraelu

Kodanikuühiskond

LAIAS TÄHENDUSES

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

15

Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil?

1. _____________________________________________________________________________________________

2. _____________________________________________________________________________________________

3. _____________________________________________________________________________________________

Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil:

1. _____________________________________________________________________________________________

2. _____________________________________________________________________________________________

3. _____________________________________________________________________________________________

4. _____________________________________________________________________________________________

5. _____________________________________________________________________________________________

19. Eesti riigi sümbolid.

Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 senti-meetrit. Kirjuta lühiülevaade sinimustvalge ajaloost.

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 1788. aastal. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil.

Eesti riigihümn on koorilaul „__________________________________________________________”,

mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja _____________________________

_________________________________ . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule ___________________

_____________________________. Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol

_____________ . aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseis-vateks riikideks kuulutasid, sai kõnealune meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitati see laul Eesti riigihümniks 1920. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel

____________ . aastal võeti uuesti kasutusele ka traditsiooniline Eesti riigihümn.

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

16

20. Sümbol on võrdkuju, pilt, märk või ese, mis oma olemuse või välimuse kaudu väljendab või esindab midagi, on selle tunnuseks; asendab mõistet, suhet või sõna. Kirjuta lahtritesse, mida tähistavad järgnevad sümbolid. Millised neist on seotud võimuga?

1.

Üh

isk

on

d −

in

ime

ste

ko

ose

lu v

orm

17

21. Selgita.

Araablaste meeleavaldus Kairos 2002. aasta juunis Iraagi toetuseks. Mida sümbo-liseerib Briti lipu põletamine?

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

18

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

Demokraatlik valitsemine

2.1. DEMOKRAATIA

22. Tähista ristikesega demokraatia tõlgendamisviis, mis Sulle tundub sobivaim.

Demokraatia on� rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln);� valitsemine valitud esindajate kaudu;� ühiskondlikult korraldatud vabadus;� valitsemisviis, milles võimukasutust reglementeerib ja kontrollib rahva tahe;� süsteem, mis muudab inimeste kooselu talutavaks;� reeglistik konfl ikti ületamiseks;� protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas;� teooria, mis seletab ühiskonna arenemise ja toimimise seaduspärasusi.

Põhjenda oma arvamust.

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________


Demokraatia – ____________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Otsene demokraatia – __________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Esindusdemokraatia – _________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Monarhia – ________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Siirderiik – _________________________________________________________________________

2

19

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

24. Märgi skeemile riigivalitsemisvormide liigid ja too näiteid vastavate riigitüüpide kohta.

NB! Mõisteid demokraatia ja diktatuur kasutatakse nii valitsemisviisi kui riigi-vormi tähistamiseks.

1) 1) 1) Ee

sti

1) 1) Ee

sti (

1934

–37)

1)1) Ee

sti

1)

Monarhia

RIIGIVALITSEMISE VORMID JA VIISID

Vabariik Demokraatia Diktatuur

NÄITED NII AJALOOLISTE KUI PRAEGU EKSISTEERIVATE RIIKIDE SEAST

20

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

25. Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda.

1. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad.

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

2. Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia.

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

3. NSVL oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur.

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

4. Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur.

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

5. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline.

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

21

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.2. EESTI KUI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA

26. Täida lüngad.

Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni.

Seadusandlik võim kuulub ______________________________________________ . Eesti riigipea

on (ametinimetus + nimi) _______________________________________________________________ .

Täidesaatev riigivõim kuulub __________________________, mida juhib (ametinimetus +

nimi) ________________________________________________________________________________________ .

Eesti raha emiteerimise ainuõigus on _________________________________, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu

__________________________________________________________ . Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja

säilimist kontrollib ________________________________________________, mille tegevust juhib

(ametinimetus + nimi) ____________________________________________________________________.Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse

õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab _______________________

_________________ . Praegu on selles ametis ________________________________________________ .

Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on ____________________________ , mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu

__________________________________________________________ .

27. Ühenda riigivõimuorgan õige asukoha fotoga.

Riigiasutus Foto

1. Vabariigi Valitsus

(Stenbocki maja,

Tallinn, Rahukohtu 3)

2. Riigikohus

(Toomemägi,

Tartu, Lossi 19)

3. Riigikogu

(Toompea loss,

Tallinn, Lossi plats 1a)

4. Vabariigi President

(Kadrioru loss,

Tallinn, Weizenbergi 39)

22

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

28. Lõpeta laused.

Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et _______________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks:

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Seadusandliku võimu institutsiooniks on _____________________________________________ ,

kelle peamiseks ülesandeks on _________________________________________________________ .

Täidesaatva võimu institutsiooniks on _______________________________________________ ,

kelle ülesandeks on ______________________________________________________________________ .

Kohtuvõimu institutsiooniks on ______________________________________________________ ,

kelle ülesandeks on ______________________________________________________________________ .

29. Koosta Eesti näitel skeem parlamentaarse riigikorralduse kohta.

Kanna skeemile järgmised institutsioonid: Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, peaminister, Riigikohus, õiguskantsler. Osuta nooltega ( ), kuidas toi-mub nende institutsioonide valimine, moodustamine või kinnitamine.

VALIB

RAHVAS

.......................................... liiget .................................... aastaks

Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim

23

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

30. Koosta skeem presidentaalse riigikorralduse kohta, kasutades näitena USA-d, Prantsusmaad või Venemaad.

Kanna skeemile järgmised institutsioonid: president, parlament, valitsus, kohtu-organ. Näita nende omavahelised suhted.

31. Koosta skeem konstitutsioonilise monarhia toimimise kohta, võttes aluseks mõne kuning riigi näite.

Kanna skeemile järgmised institutsioonid: kuningas, valitsus, parlament, kohtu-organ. Näita nende omavahelised seosed.

RAHVAS


RAHVAS


24

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

32. Koosta oma ideaalriigi valitsemissüsteemi skeem, lähtudes riigivõimu kolmikjaotusest.

Kanna skeemile need institutsioonid, mida pead vajalikuks ideaalriigile.

33. Täida tabel.

RIIGIKORRALDUSE VORMID

Unitaarriik ehk

ühtne riik

Föderaalriik ehk

föderatsioon ehk liitriik

Konföderatsioon ehk

riikide liit

1. Riigi struktuur Koosneb osariikidest.

2. Valitsemine Keskvalitsuse poliitika

määrab kohaliku elu.

3. Seadusandlus Ühtne

4. Näited Eesti

................................................................

................................................................

................................................................

Venemaa

................................................................

................................................................

................................................................

Euroopa Liit (?)

................................................................

................................................................

................................................................

RAHVAS


25

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

34. Koosta alljärgneva skeemi alusel lühiarutlus „Tänapäeva demokraatia tunnusjooned”.

DEM

OKRA

ATIA

TO

IMIM

INE

Maj

orita

arne

ehk

enam

usva

limin

e

Prop

orts

iona

alne

ehk

võrd

elin

e val

imin

e

Valim

ised

Põhi

sead

us

Valim

iste r

egul

aars

us

Vaba

d va

limise

d

Aval

ik a

rvam

us

Esin

dusd

emok

raat

ia

Saad

ikud

Koda

niku

d

Otse

ne d

emok

raat

ia

Refe

rend

um

Vaba

riik

Kons

titut

sioon

iline

mon

arhi

a

Rahv

asOt

sust

amin

eÕi

gusr

iik

Vähe

mus

e õig

used

Enam

use v

õim

Erae

lu va

badu

s

Võim

on

aval

ik

Võim

pol

e ühe

isik

u kä

es

Sead

uste

järg

imin

e

Valit

sem

ise ko

rrald

us

Kõig

i võr

dsus

sead

uste

ees

Inim

õigu

ste j

ärgi

min

e

26

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

27

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.3. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID

35. Täida lüngad.

Eesti põhiseaduse ajaloost

Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal _________ .

Järgmine põhiseadus astus jõusse _________ aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigi-pöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kol-

manda põhiseadusega _________ aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu keh -

tiv Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal _________ .

36. Põhiseaduse muutmise võimalused (vt Eesti Vabariigi põhiseadus, §§ 161–168).

Täienda I ja II varianti, koosta analoogiline skeem III variandi kohta.

I variant – parlamendimenetlus

II variant – kiireloomuline parlamendimenetlus

Presidendi algatus

Riigikogu liikmete (minim 21) algatus

Põhiseaduse muutmise eelnõu

4/5 Riigikogu saadikutest pooldab

aruteluArutelu Riigikogus Hääletamine

Seadus

.......................................................

kuulutab seaduse välja; seadus jõustub

KUI ÜLE 1/3 VASTU, SIIS

KUI 2/3 POOLT

28

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

III variant: põhiseaduse muutmine rahvahääletusega

37. Kes võtab vastu õigusakte?

ORGANÕIGUSAKT

Üldakt Üksikakt

Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri

Riigikogu

Vabariigi Valitsus

Minister

Valla/linna volikogu

Kohalik omavalitsus

29

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.4. KUIDAS RAHVAS OSALEB VALITSEMISES

38. Selgita, millised on esindusdemokraatia korral rahva võimalused otseselt osaleda valitsemises.

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

39. Hinda, millised on tagajärjed, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seadus eelnõu suhtes eitavalt.

_______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

40. 14. septembri 2003. aasta rahvahääletuse küsimus Eesti astumise kohta Euroopa Liitu sõnastati nii:

„ _____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________ ?”

Korralda analoogiline küsitlus klassikaaslaste hulgas. Kui Sa ei pea ülalesitatud sõnastust parimaks, sõnasta oma küsimus teisiti. Tulemused esita tabelina ja dia-grammina.

______ klassi referendum ____________________________________________________ küsimuses.

Kas ____________________________________________________________________

______________________________________________________________________ ?

Küsitletud Poolt Vastu

Tüdrukud

Poisid

Kokku

30

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

Esita tulemused (%) ka tulpdiagrammina.

41. Valimised.

Demokraatlikud valimised järgivad niisuguseid põhimõtteid:

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Kellel on Eestis hääleõigus ja kellel kandideerimisõigus?

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

42. Valimissüsteemid. Võrdle.

MAJORITAARNE EHK

ENAMUSVALIMISE SÜSTEEM

PROPORTSIONAALNE EHK

VÕRDELINE VALIMISSÜSTEEM

Sarnasused

Erinevused

POOLT % VASTU %

tüdrukud

poisid

Kokku

% 100

80

60

40

20

0

31

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

43. Valimisreklaam.

Too näiteid valimisvõitluses kasutatud loosungitest ja hüüdlausetest.

_______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Kuidas hindad valimisreklaami ja -loosungite mõju valijatele? Põhjenda.

______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

44. Joonista/kujunda valimisplakat, mis kutsub valijaid hääletama Sinu või Sinu erakonna poolt.

32

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

45. Osalusdemokraatia.

Tähista ristikesega, millised loetelus esitatud variandid annavad rahvale võimalu-se osaleda valitsemises. Märgi need skeemile, vajadusel täienda skeemi.

� Osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel.� Valimissüsteemi kritiseerimine sõprade seltsis.� Osalemine Riigikogu valimistel.� Nõudmiste esitamine parlamenti valitud esindajale.� Osalemine poliitilistes aktsioonides.� Riigikogu liikmele anonüümkirja saatmine.� Erakonna liikmeks astumine.� Ettepanekute saatmine internetiportaali TänaOtsustanMina (TOM; http://tom.riik.ee).

OSALUSDEMOKRAATIA VÕIMALUSED

33

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.5. RIIGIKOGU

46. Parlament.

Leia teatmeteoste või interneti abil, kuidas nimetatakse vastava riigi parlamenti ja selle struktuuriüksusi.

RIIK PARLAMENT KOJAD

Eesti

Eesti 1920

Eesti 1938

Soome

Rootsi

Läti

Leedu

Venemaa

Saksamaa

Suurbritannia

USA

Pane tabelisse kirja parlamendi kui esindusorgani üldised ülesanded ja õigused.

PARLAMENDI ÜLESANDED PARLAMENDI ÕIGUSED

34

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

47. Riigikogu struktuur.

48. Lõpeta laused.

Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel.

Positiivse otsuse langetamiseks piisab tavaliselt ____________________________________ .

Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja ________________________________________ .Presidendi valimisel Riigikogus peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest

vähemalt ________________________________________________ .

ESIMEES

(speaker)

Valitsuskoalitsioon Opositsioon

JUH

ATU

SFR

AK

TSIO

ON

IDK

OM

ISJO

NID

35

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.6. VABARIIGI PRESIDENT

49. Võrdle.

PRESIDENDI ÜLESANDED PARLAMENTAARSE

VALITSEMISKORRALDUSEGA RIIGIS

PRESIDENDI ÜLESANDED PRESIDENTAALSE

VALITSEMISKORRALDUSEGA RIIGIS

50. Presidendivalimiste süsteem Eestis. Jätka skeemi.

Riigikogu liikmed (minim 21) esitavad kandidaadi

Hääletamine Riigikogus

Kandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

.............................................................................

.............................................................................

.............................................................................

Kui 2/3 ei ole poolt Kui 2/3 on poolt

II hääletusvoor

Kandidaat tunnistatakse valituks

III hääletusvoor

President annab ametivande

Riigikogu ees

Kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis ...

36

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.7. VABARIIGI VALITSUS

51. Järjesta järgnevad protseduurid.

JRK PROTSEDUUR

Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise.

Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine.

Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse.

President nimetab valitsuse ametisse.

President nimetab peaministrikandidaadi.

Valitsus annab Riigikogu ees ametivande.

52. Valitsuse moodustamine ja tagasiastumine.

Valitsuse moodustamise võimalused:

Valitsuse tagasiastumise võimalused:

53. Eestis on 11 ministeeriumi:

_______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

37

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

54. Kes milliseid ülesandeid täidab?

Portfellita minister – _______________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kantsler – ______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Riigisekretär – _______________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

55. Valitsuse ülesanded.

VALITSUSviib ellu riigi sise- ja välispoliitikat

VALITSUSE TÄHTSAMAD ÜLESANDED

ÕIGUSALASES

TEGEVUSES

MAJANDUSES SOTSIAALSE HEAOLU

JA KULTUURI ALAL

VÄLISSUHTLUSES

38

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.8. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED

56. Riikliku või kohaliku halduse üksus?

Maakond on _________________________________ halduse üksus.

Vald ja linn on _________________________________ halduse üksus.O

MA

VA

LITS

US

ÜKS

USE

D

KAHETASANDILINE SÜSTEEM KUNI 1933 ÜHETASANDILINE SÜSTEEM

57. Lõpeta laused.

Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on:

_______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Minu kodumaakonna maavanem on praegu _________________________________________ .

Eestis on _______ maakonda. Kanna nende nimetused kaardile. Joonista ka oma kodumaakonna lipp.

39

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

58. Kohalik omavalitsus.

Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on:

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda: __________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________

59. Kohaliku omavalitsuse valimised 2002.

Hääletamisest osavõtt 2002. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel. Arvuta elanike osalusprotsent maakonniti ja Eesti keskmine.

MAAKONDVALIJAID

NIMEKIRJADES

HÄÄLETANUD

KOKKU OSALUS %

Harju maakond 378320 205525

Hiiu maakond 8579 4363

Ida-Viru maakond 132326 67156

Jõgeva maakond 29384 16331

Järva maakond 30403 15642

Lääne maakond 22178 12269

Lääne-Viru maakond 51549 25398

Põlva maakond 25686 14781

Pärnu maakond 69618 35205

Rapla maakond 28449 14202

Saare maakond 29102 14352

Tartu maakond 112778 55586

Valga maakond 27140 14432

Viljandi maakond 44825 23198

Võru maakond 31102 17604

KOKKU 1021439 536044

40

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

60. Kohalik täitevvõim.

Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on _____________________________________

_______________________________________________________________________________________________

Kes on Sinu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse juht – vallavanem/linnapea?

________________________________________________________________________________________________

61. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi.

MAAVANEMA

AMETISSE MÄÄRAMINE TOIMUB NII:

LINNAPEA/VALLAVANEMA

AMETISSE ASTUMINE TOIMUB NII:

62. Milliseid muudatusi oleks Sinu arvates Eesti halduskorralduses vaja teha? Põhjenda.

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

41

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.9. EESTI KOHTUSÜSTEEM

63. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline:

I

II

III

64. Millega tegelevad järgmised ametimehed?

Õiguskantsler – _____________________________________________________________________

Kohtunik – ____________________________________________________________________________

Advokaat – __________________________________________________________________________

Prokurör – ___________________________________________________________________________

Kohtukaasistuja – __________________________________________________________________

Ombudsman – _______________________________________________________________________

65. Otsi õiguskantsleri koduleheküljelt (www.oiguskantsler.ee) üks näidisküsimus, millega kõige sagedamini õiguskantsleri poole pöördutakse.

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

66. Kas kohtusse pöördumist ja sinna sattumist tuleks vältida? Põhjenda.

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

42

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

2.10. RIIGIKAITSE JA RIIGI JULGEOLEK

67. Lõpeta laused ja vasta küsimusele.

Riigikaitse eesmärgiks on _______________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus – st _________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Milline on Sinu suhtumine sõjaväeteenistuse kohustusse? ___________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

68. Riigikaitse korraldus. Täienda skeemi.

Millised institutsioonid tegelevad veel riigikaitse ja julgeoleku tagamisega?

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Kaitseväe juhataja

Kaitseministeerium

EESTI KAITSEJÕUD

...............................

vägi...............................

vägi...............................

vägi

President – riigikaitse kõrgeim juht

KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP

Kaitsevägi on

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

Kaitseliit on

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

Eriorganisatsioonid

.................................................................................

.................................................................................

.................................................................................

Mal

evad

(15)

TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI

43

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e

69. Lahenda ristsõna (vastussõna kirjutamist alusta küsimuse numbri juurest).

5

3 4 10

9

7

2 8

1 6

Üles/alla:

1 Eesti riigikaitse kõrgeim juht2 Läti parlament3 ainuisikuline võim, kuningriik4 kohaliku omavalitsusüksuse esindusorgan5 riik, kus on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees6 päevakorral olev7 rahvas kreeka keeles8 fraktsioon ehk saadiku…9 valitsuse poolt vastuvõetava õigusakti liik

10 USA parlament

Paremale:

Eesti kõrgeim kohtuorgan

44

2.

De

mo

kra

atl

ik v

ali

tse

min

e


1 2

3 4 5

6 7

8 9

10 11

12

13 14

15

16

17

18 19

20

21

22 23

24

25 26

Paremale:

3 Kaitseliidu noorteorganisatsioon5 Kaitsepolitseiamet

11 süüdistaja ehk …12 …demokraatia – riigikorraldus, kus otsusta-

jateks on rahva poolt valitud esindajad 14 parlamendi nimi Leedus ja Poolas15 kohtu…, kohtuniku abiline kohtuprotsessil19 ministri järel tähtsuselt teine ametiisik

ministeeriumis20 võimude … – põhimõte, mis eeldab

seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu jaotamist erinevate institutsioonide vahel

21 riigikorralduse vorm24 saadikurühm parlamendis 25 rahvas kreeka keeles26 ainuisikuline võim, kuningriik

Alla:

1 kaitsja ehk …2 osa parlamendist, kes pole seotud valitsus-

parteidega4 rahvahääletus5 USA parlament6 õigusakti liik7 … riik – riik, mis on lahti öelnud mitte-

demokraatlikust valitsemisrežiimist ja liigub demokraatia suunas

8 … – riik, kus on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja kogu valitsemis-tegevus vastab seadustele

9 organ, mis kutsutakse kokku, kui Riigikogu ei suuda valida presidenti

10 kohaliku omavalitsuse esindusorgan13 vabatahtlik korrakaitseline organisatsioon

Eestis16 kõnelema prantsuse keeles 17 Soome parlament18 riigivõimu kõrgeim esindaja maakonnas22 omavalitsusüksus23 omavalitsusüksus

45

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

Kodanikud ja demokraatia

3.1. ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD

71. Täienda skeemi.

3

Erakonnad

HUVIDE REALISEERIMISE KANALID

Vasakpoolsed Parempoolsed

1. ...................................................................

2. ...................................................................

1. ...................................................................

2. ...................................................................

1. ...................................................................

2. ...................................................................

Tsentristlikud

Kodanikuosalus

1. Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus

Ühiskondlikud liikumised Huvi(surve)grupid

Kodanike initsiatiivil põhinevad

Äri-/ametialasel tegevusel põhinevad

1. ...................................................................

2. ...................................................................

3. ................................................................... 1. ...................................................................

2. ...................................................................

1. ...................................................................

2. ...................................................................

46

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

72. Erakonnad ja parteid.

Selgita, milline on Sinu suhtumine erakondadesse. Kas kavatsed astuda mõne erakonna liikmeks? Põhjenda.

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Mis on erakondade tegevuse eesmärgiks?

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Millest lähtudes valid erakonna, keda toetada, kelle poolt hääletada või kelle liik-meks astuda?

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Riigikogus on praegu esindatud ____ erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad

__________________________ , ____________________________ ja ________________________________,

opositsioonis on ____________________________________, ____________________________________

ja ____________________________________ .

Parteid jaotatakse traditsiooniliselt parem- ja vasakpoolseteks ning tsentristlikeks lähtuvalt

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Eesti erakonnad paigutaksin ma poliitilisele skaalale järgmiselt:

Vasakpoolsed Tsentristlikud Parempoolsed

47

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

3.2. KODANIKUOSALUS

73. Täida tabel. Millised järgmistest tegevustest on näited kodanikuosaluse vormidest?

AKTSIOON KODANIKUOSALUS?

EI/JAH

Linnaelanikud korraldavad linnapargis puhastustalgud.

Õpilased viiakse kohustuslikus korras miitingule.

Greenpeace’i aktivistid heidavad end raudteele, takistamaks ohtlike

jäätmete vedu.

Globaliseerumisvastased peksavad meeleavalduse käigus puruks

vaateaknaid ja süütavad autosid.

Poisid kirjutavad valimisreklaamile „vaimukusi”.

Sõjavastased aheldavad end elektrijaamade külge.

Õpilased kirjutavad direktorile kirja, milles süüdistavad õpetajat liiga

ranges hindamises.

Loomakaitsjad heidavad karusloomade kaitseks korraldatud miitingul

riided seljast.

Toidufi rma pakub inimestele oma uut toodet tasuta degusteerimiseks.

Erakond jaotab valimiskampaania käigus möödujatele õhupalle.

Tüdrukud kleebivad telefonipostidele tutvumiskuulutusi.

Korterinaabrid lepivad kokku naabrivalve sisseseadmise.

Kodanik kirjutab ajalehtedele ja riigiasutustele anonüümseid kaebekirju.

Töötajad kirjutavad alla nõudmisele töötingimuste parandamiseks.

74. Millised mittetulundusühingud (MTÜ-d) Sinu kodukohas tegutsevad?

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

75. Milliseid kodanikuaktsioone võiksid korraldada (või on korraldanud) õpilased?

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

48

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

76. Hinda järgnevaid seisukohti, võrdle tulemusi klassikaaslaste omadega.

NÕUS PEAAEGU

NÕUS

EI OSKA

ÖELDA

VASTU

Poliitikas kaasarääkimiseks napib enamikul

inimestel teadmistest.

Õpilastel ei ole piisavalt teadmisi, et kaasa

rääkida õppetöö korraldamise küsimustes.

Asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik pro-

test on demokraatias lausa kohustuslikud.

Osa inimesi lihtsalt peab alati millegi või

kellegi vastu olema.

Sõnakuulelikkus ja seaduskuulekus on

voorused.

Poliitikud lähtuvad parteidistsipliinist,

mitte kodanikujulgusest.

Maakera võib hukkuda kodanike kuulekuse

tõttu.

Poliitikud ei peagi alati enamuse

arvamusega arvestama.

77. Tutvu internetiportaaliga TänaOtsustanMina ehk TOM (http://tom.riik.ee). Vasta küsimustele.

Selgita, milliseid võimalusi annab selline süsteem riigiasjade korraldamiseks.

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Uuri, millised on viimased kodanike poolt esitatud ettepanekud ja ideed. Näiteks:

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Kas selline süsteem annab Sinu arvates võimaluse kodanikuosaluse suurendami-seks või annab see hoopis valitsusele võimaluse mõjutada avalikku arvamust (näiteks võivad ju riigiametnikud ise saata ettepanekuid)?

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

49

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

3.3. ÕIGUSKAITSE JA KOHUS

78. Lõpeta laused.

Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on:

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on:

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on:

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________________________

Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on:

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

50

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

3.4. INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED

79. Lõpeta laused.

Peamised inimõigustealased dokumendid on:

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Tähtsamad inimõigused on:

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on:

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on:

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Inimõigused kultuuri vallas on:

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

80. Kuhu pöörduda inimõiguste rikkumise korral?

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

51

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

81. Juhtum.

1999. aasta mais pani Saare maakonna elanik oma 13-aastase kasupoja ketiga puu külge kinni, et too kodust ära ei jookseks ja ei huligaanitseks. Noormees oli varem korduvalt tabatud vargustelt ja vanematel oli tema pärast olnud mitmeid pahandusi nii naabrite kui ametivõimudega. Poiss väitis aga hiljem, et kasuisa aheldas ta puu külge, kuna ta lubanud kaevata tolle salajase puskariäri kohta.

Sinu arvamus? Milliseid õigusi rikuti?

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Kas kellegi õigusi võib piirata, kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine? Põhjenda.

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

52

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

3.5. KODANIKUD JA KODAKONDSUS

82. Kodanikupäev.

Millal tähistatakse Eestis kodanikupäeva? Miks just sel päeval? Mis on selle päeva mõte? Vaata http://www.kodanik.ee.

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________________________

Mille eest antakse kodanikupäeva aumärk?

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

83. Eesti kodakondsus saadakse või antakse järgmistel juhtudel:

1. ___________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

2. ___________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

3. ___________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

84. Millised tingimused peavad olema täidetud, et taotleda Eesti kodakondsust? Tähista need loetelus tähega Õ (õige).

TINGIMUS Õ ?

Eesti keele algtaseme eksami sooritamine.

Kinnisvara omamine Eestis.

Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine.

Eesti Vabariigi kodanikust käendaja olemasolu.

Eestis peab olema elatud vähemalt 5 aastat.

Peab olema vähemalt 15-aastane.

53

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

85. Võrdle kodanike ja mittekodanike õigusi.

ÕIGUSED, MIDA OMAVAD NII

EESTI KODANIKUD KUI MITTEKODANIKUD

ÕIGUSED, MIS ON AINULT

EESTI KODANIKEL

86. Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

87. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle?

1. ___________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

2. ___________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________


Kodakondsus – ______________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Naturalisatsioon – _________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kodanik – _____________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Mittekodanik – ______________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Välismaalane – _____________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Topeltkodakondsusega isik – ___________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

54

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

89. Leia, millised järgnevatest Eesti Vabariigi põhiseaduses esitatud õigustest on inimõigused (IÕ), millised kodanikuõigused (KÕ).

PÕHISEADUSE SÄTE IÕ/KÕ

Õigus võrdsele kohtlemisele vaatamata soole, rahvusele, rassile (§ 12)

Õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks (§ 15)

Õigus perekonna ja eraelu puutumatusele (§ 26)

Õigus saada haridust (§ 37)

Õigus kuuluda mis tahes religioossesse ühendusse (§ 40)

Õigus kuuluda erakonda (§ 48)

Õigus valida Riigikogu (§ 57)

Õigus kandideerida Riigikogusse (§ 60)

Õigus kandideerida presidendiks (§ 79)

Sõjaväeteenistuskohustus (§ 124)

90. 2002. aasta kodanikupäeval toimus vene koolide õpilasomavalitsuste liidu korraldusel foorum, kus arutati ka hea kodaniku põhimõtteid (vaata Õpetajate Leht, 29. november 2002).

Milliste järgnevate punktidega oled nõus, millega mitte?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Pane need enda jaoks tähtsuse järjekorda.

Hea kodaniku 10 käskuHea kodanik:

_____ tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on

asjadest tähtsamad,

_____ aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid,

_____ astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu,

_____ teeb tööd ja õpib kogu elu,

_____ austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab

seadust ka väikestes asjades,

_____ tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea

end tähtsusetuks inimeseks,

_____ austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev,

_____ hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele,

_____ tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri,

_____ on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

55

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

3.6. TEABESUHTLUS RIIGI JA OMAVALITSUSTEGA

91. Millised on Eesti peamised riiklikud registrid?

REGISTRI NIMETUS ANDMETE VALDKOND

92. Selgita välja, kuidas peetakse Sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

93. Mis on e-valitsus? (Vaata ka www.riik.ee.) Järgneva artikli ja oma teadmiste põhjal selgita e-riigi võimalusi.

E-valitsus e vabariigi valitsuse istungite infosüsteem on meie riigile uhkuseks. Kõrged külalised laiast maailmast viiakse alati seda vaatama. Ja nad on sellest vaimustuses.

E-riik pole aga eesmärk omaette. E-lahendused on vaid selleks, et riik saaks raha kokku hoida. Selleks, et teenindada oma riigi kodanikke mugavamini, kiiremini, väiksema arvu ametnike abil. Pangad ei teinud internetipanku mitte selleks, et olla e-pangad. Nad soovisid vähendada pangakontorite töötajaid iga kliendi kohta. Internetipanganduse rakendamine tõi pankadele majanduslikku kasu. Lisaks sellele on õnnelikud nende kliendid, teenus on mugav ja kiire. Ning analoogiliselt riigiga, on meie pangad uhked selle lahenduse üle. Läänes ei tuldud sellega nii kiiresti toime.

Kas meie riik jõuab üles ehitada e-riigi? Ministrite e-istungisüsteem on väike infosüsteem, e-riigi jäämäe veepealne osa. Palju tuleb juurde teha ja see on kallis. Riik on võrreldes meie Skandinaavia naabritega vaene ja entusiasmist kaua asju edasi ei tehta. Eesti riik ei ole aga see, kes e-riigi ise peaks valmis tegema. Niipea kui riik hakkab teenuseid ostma erasektorist, tekivad uued e-lahendused, mis on e-riigi ehituskivideks. Monopolideta vabaturu tingimustes hakkavad teenusepakkujad tööd optimeerima ning e-keskkonda viima. Eesti riigis on täna võimalik päris paljusid asju ajada läbi interneti. Valdavat enamust neist teenustest osutab eraettevõtlus. Mina olen riigi poolt pakutavatest vaid ühte teenust kasutanud. Maksumaksmine on kodanikele e-vahenditega lihtsaks tehtud.

Jaak Ennuste, Äripäev, 3. september 2001

56

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

Milliseid võimalusi infotehnoloogia rakendamiseks riigivalitsemises Sa veel tead?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millised on e-riigi võimalused ja ohud?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kas Sinu arvates annab e-demokraatia tavakodanikule parema võimaluse osale-miseks riigiasjades või kaasneb sellega veelgi suurem võõrandumine tegelikest riigiasjadest?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

94. Selgita, kuidas saaksid mõnest riigiasutusest Sulle vajalikku informatsiooni. Millistele õigustele toetud?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

95. Juhtum.

Koolis võeti kasutusele elektrooniline õpisüsteem. Õpetajatel on kohustus iga tunni järel kanda sisse nii hili-nemised, puudumised kui hinded. Andmebaasis on ka info Sinu raamatukogulaenutuste ja võlgnevuste koh-ta, samuti mõned meditsiinilised andmed (põetud haigused ja vaktsineerimised). Interneti vahendusel on Sinu õpitulemustele ja koolis toimuvale juurdepääs kõigil õpetajatel ning kodustel.

Kas sellise andmebaasi loomiseks on vajalik õpilaste nõusolek? Kas oleksid nõus sellise süsteemi kasutuselevõtuga? Milliste andmete avaldamisega Sa ei nõustu?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

57

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

96. Juhtum.

Kaks õpilast kasutasid kooli elektronposti võrgus omavahel suheldes õpetajate kohta ebatsensuurseid väljen-deid. Arvutivõrgu administraator sai mingil moel asjast teada, saadetud kirjad prinditi välja ning õpilasi ka-ristati: neil keelati ära arvutiklassi kasutamine ning neile tehti noomitus.

Kas koolil on õigus kontrollida kooli arvutivõrgus saadetavat infot? Kas Sinu arvates on õpilaste karistamine põhjendatud?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

97. Otsi ajakirjandusest artikkel, milles kajastatakse mõne avaliku elu tegelasega seotud skandaalset juhtumit. Analüüsi artiklit järgnevate punktide alusel.

Infoallikas

A. Publikatsiooni nimetus: _____________________________________________________________

B. Artikli pealkiri ja autor: _____________________________________________________________

C. Kuupäev: ______________________________________________________________________________

Juhtum

D. Faktid: _________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

E. Autori isiklik arvamus/hinnang: ____________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

Sinu hinnang

F. Kas autor on erapooletu ja objektiivne? Kas sündmust on käsitletud mitme-

külgselt või ühepoolselt? _____________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________

G. Kas sündmust oleks samamoodi käsitletud ka siis, kui oleks tegu olnud avalik-

kuse jaoks tundmatu isikuga? Põhjenda. ___________________________________________

__________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

58

3.

Ko

da

nik

ud

ja

de

mo

kra

ati

a

H. Kas ajakirjanikul on õigus esitada kedagi süüdlasena enne asja arutamist koh-

tus? Põhjenda. Milliseid õigusi antud artikliga on rikutud? _____________________

__________________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________

I. Mis oli selle artikli avaldamise eesmärk? Kas üldsuse teavitamine, kõmu teki-

tamine lugejate/ostjate ligitõmbamiseks või miski muu? ________________________

__________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________


1

2

3

4

5

6

7

8

Paremale:

1 ametiühingute poolt kasutatav meetod tööliste huvide kaitsmiseks2 Eesti Statistikaamet3 loend, nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks4 õigused, mis on igal inimesel5 kodaniku… – kodanike omaalgatuslik tegevus avaliku elu probleemide lahendamiseks ja avalikus

elus osalemiseks6 … inimõiguste konventsioon – oluline inimõigustealane dokument7 isiku… ehk õigus, mille kohaselt kedagi ei tohi vahistada kohtuniku loata8 elektrooniline riigiasutuste süsteem, mis võimaldab kodanikel interneti vahendusel osaleda riigi-

asjades

Alla:

poliitiline järelevalve trükiste ja massimeedia üle, nende läbivaatamine riigiasutuste poolt

59

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

Majandus avatud ühiskonnas

4.1. MAJANDUSSÜSTEEMID

99. Majandus — ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine.

Selgita, miks on vaja majandust reguleerida ja kes peab lahendama majanduse põhiküsimused.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millega tegeleb majanduspoliitika?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

4

Majandamise põhiküsimused

Mida toota?Kuidas toota?Kellele toota?

Inimvajadused (piiramatud) Ressursid (piiratud)

60

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

100. Majandus vajab tootmisressursse. Hinda ootusi ressurssidele ja nende tegelikku seisundit tänapäeva maailmas.

Täida näite eeskujul tabel.

RESSURSSEDUKAKS MAJANDAMISEKS

VAJALIK SEISUND

TEGELIK SEISUND

1. Loodusressursid

(maa, maavarad, kliima)

Rikkalikud mitmekesised

varud, soodsad olud

Ressursside nappus või

lõppemine, loodusliku

tooraine asendamine

2. Kapital

3. Inimressurss (tööjõud oma

teadmiste ja oskustega)

4. Ettevõtlikkus

101. Oled otsustanud hakata Eestis midagi tootma. Mõtle välja, mis see võiks olla, ja vasta ka

majandamise ülejäänud põhiküsimustele (vt ül 99).

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

102. Võrdle majandussüsteeme.

1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Too näiteid.2. Põhijooned.

MAJANDUSSÜSTEEM

TAVAMAJANDUS PLAANI EHK

KÄSUMAJANDUS

TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS

1.

2.

61

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

103. Selgita tänapäeva turumajanduse toimimist (vaata Arter, 21. detsember 2002).

Näide Kuidas valmivad populaarsed tooted – näiteks Disney kompanii nukud?

1) Disney kompanii müüb nuku tootmise litsentsi mõnele fi rmale (näiteks Ka-nadas);

2) Kanada fi rma otsib tootja, kes valmistaks nuku võimalikult odavalt – näiteks leiab selle Hiinast, kus töölise päevapalk on umbes 2 USA dollarit;

3) kui nukud on valmis, saadetakse mõned eksemplarid Hiinast suurtele kaup-lusekettidele kvaliteedi hindamiseks;

4) kui hinnang on positiivne, tarnitakse kaup USA-sse;5) nukud jõuavad kauplustesse. 10-dollariline hind katab peamiselt transpordi-,

turustamis- ja materjalikulu ning litsentsitasu. Hiina töölistele läheb tühine osa.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

62

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

4.2. TURUMAJANDUS

104. Koosta joonisel olevate mõistete omavahelisi seoseid kasutades lühijutt „Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes”.

Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

TURUMAJANDUS

TURG

Pakkumine

Turunõudlus

Nõudmine

Ostujõuline nõudmineTurutõrked

Asenduskaup

Täiendkaup

Kaup

Kaubandus

Raha

Otsustamine

Majandusvabadus

Vabadus

Liberalism

Majandus Majandussüsteem

Tootmisressursid Riigi sekkumine

Omahind Hind

Turuhind

Riiklikult reguleeritav hind

Turutasakaal

Monopol

Konkurents

63

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

4.3. RIIGI ÜLESANDED TURUMAJANDUSES

105. Täienda skeemi õpiku peatüki 4.3 abil.

106. Ühishüvis. Jätka skeemi.

ÜHISHÜVIS

KUIDAS ÜHISHÜVIST TARBITAKSE? MIS ON ÜHISHÜVIS?

MILLISEID ÜHISHÜVISEID KASUTAD?MIKS ÜHISHÜVISEID PAKUTAKSE?

RIIGI SEKKUMINE TURUMAJANDUSSE

Sotsiaalsed motiivid Majandusse sekkumise viisid

Majanduslikud motiivid

Majandusse sekkumise vahendid, instrumendid

64

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

4.4. EELARVE

107. Täida lüngad.

1. Riigieelarve on ________________________________________________________________________ .

2. Riigieelarvesse pannakse kirja _________________________ ja _________________________ .

3. Eelarve koostamise aluseks on _______________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________ .

4. Eesti riigieelarve koostab ________________________ ja võtab vastu ___________________ .

108. Pane õigesse järjekorda sammud riigieelarve koostamisel ja vastuvõtmisel:

_____ Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus.

_____ Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid.

_____ Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine.

_____ Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid.

_____ Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus.

_____ Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus.

_____ President kuulutab riigieelarve seaduse välja.

_____ Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku.

109. Riigieelarve.

Milliste asjaolude alusel võib väita, et riigieelarve seadus on väga oluline?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Maksupoliitika määrab

...................................................................................................

...................................................................................................

...................................................................................................

EELARVEPOLIITIKA

Kulupoliitika tegeleb

...................................................................................................

...................................................................................................

...................................................................................................

65

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

Põhjenda, miks peaks riigieelarve olema tasakaalus.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millised on eelarvedefi tsiidi kasutamise peamised põhjused? Kuidas kaetakse eel-arve puudujääk?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Juhul kui tekib eelarve ülejääk, siis _____________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Otsi internetist andmed Eesti riigieelarve kohta. Koosta sektordiagrammid, mis kajastavad riigieelarve tulusid ja kulusid analoogiliselt allpool esitatud joonisele.

VALDKOND %

sotsiaalhooldus 32,1

tervishoid 15,4

haridus 10,8

transport, side 6,8

korrakaitse 5,7

riigikaitse 5,2

riigivalitsemine 5,0

kultuur, sport 3,5

keskkonnahoid 2,9

põllu-, metsa- ja

kalamajandus 2,7

õiguskaitse 1,1

muud kulud 6,3

Eesti riigieelarve kulud valdkonniti 2001. Allikas: Rahandusministeerium

Millised on riigieelarve olulisemad kulud?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kuidas hindad riigieelarve kulude jaotamise otstarbekust? Millistele valdkonda-dele tuleks rohkem kulutada, millistele vähem? Esita kolm ettepanekut riigieel-arve kulude jaotamiseks. Põhjenda oma ettepanekuid.

______________________________________________________________________________________________

66

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________


Maksukoormus – __________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Maksumäär – ________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Maksusüsteem – ____________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Proportsionaalne maksusüsteem – ___________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem – ____________________________

______________________________________________________________________________________________

111. Kohalikud maksud.

Milliseid kohalikke makse tuleb maksta Sinu linnas/vallas? Kes peavad neid maksma ning kuidas see toimub?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

112. Eesti riigieelarve tulud 2003. aastal. Arvuta.

TULUD KROONIDES % EELARVEST

Kokku 38 434 018 100

sh tulumaks 4 833 800

sotsiaalmaks 13 953 000

käibemaks 10 490 000

alkoholiaktsiis 1 240 000

tubakaaktsiis 755 000

kütuseaktsiis 1 850 000

mittemaksulised tulud 5 046 718

Millised on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat?

______________________________________________________________________________________________

67

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

113. Seleta, mida tähendavad järgmised maksud.

1. Füüsilise isiku tulumaks: ____________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

Mitu % ja millest: _____________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

2. Käibemaks: ___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

Mitu % ja millest: _____________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________

114. Täienda skeemi ja vasta küsimustele.

Loetle olulisemad liigid. Selgita, mille järgi makstakse.

1. 1. 1.

MAKSULISED TULUD

68

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kui suur on tulumaksuvaba miinimum?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millised on võimalused tulumaksudeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kuidas täideti ja esitati tuludeklaratsiooni (deklaratsioone) viimati Sinu peres?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

115. Sotsiaalturva väljamaksed.

Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Sotsiaalturva väljamaksete korralduse viisid on:

1) ___________________________________________________________________________________________

2) ___________________________________________________________________________________________

Sotsiaalhoolekandega tegelevad

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis? Kas riik jõuab hoo-litseda kõigi oma kodanike eest? Kas vaesus ja hädad Eesti ühiskonnas vähenevad või kasvavad?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

69

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s

116. Pension.

Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionide maksmiseks?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Võrdle oma vanavanemate pensioni summaga, mida hakkavad pensioniks saama või saavad Sinu vanemad. Kas pensionile jäädes peab inimene muutma senist eluviisi ja oma kulutusi kärpima?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

117. Kas väide on tõene (T) või väär (V)? Kui väide on vale, siis paranda õigeks.

VÄIDE T/V PARANDUSED

1. Eestis kehtib üksikisiku tulumaks 26%.

2. Käibemaks moodustab 26% kõigi

kaupade ja teenuste hinnast.

3. Eestis on kaotatud ettevõtte tulumaks.

4. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu maksab

Eestis töövõtja.

5. Aktsiisimaksu ei ole kehtestatud

alkoholile, tubakale ja mootorikütusele.

70

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s


1 2 3 4 5 6 7

Alla:

1 tootjate võistlus ostjate pärast2 erimaks kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud3 käsu- ehk …majandus4 füüsilise … tulumaks5 koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed6 progresseeruv ehk … maksusüsteem7 …varad – oluline tootmisressurss

Vasakule:

tootmiseks vajalik ressurss

71

4.

Ma

jan

du

s a

va

tud

üh

isk

on

na

s


1 2 3

4

5

6

7 8 9

10

11

12

13 14

15

Vasakule:

1 puudust kannatavatele inimestele antav sotsiaalturva liik

4 sissetulekutelt võetav maks5 osa (%) tuludest, mida maksumaksja

maksudeks maksab6 kaudne maks, mis sisaldub kaupade ja

teenuste hinnas7 käsu- ehk …majandus9 kaup või teenus, mida jaotatakse turu

vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt

10 majandussüsteemid funktsioneerivad …ide piiratuse tingimustes

11 sotsiaal… – meetmete kompleks, millega aidatakse toimetulekuraskustes inimesi

12 rahaline plaan tulude ja kulude kohta13 summa, mille võrra tulud ületavad kulusid15 kauba väärtuse väljendus rahas

Alla:

2 sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt võetav maks

3 …majandus, kõige algelisem majandus-süsteem

5 maksude kogusumma, % SKP-st 8 turu … – turul osalejate ostusoovid

10 riigiasutustes makstav teenustasu mitmesuguste kodanikutehingute eest

13 …majandus – diktatuuririikidele iseloomulik majandussüsteem

14 turuvorm, kus on üks müüja või teenus, millel puuduvad asenduskaubad, ja kus hinna kehtestab müüja

72

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

Üksikisik ja majandus

5.1. JÕUKUS JA VAESUS

120. Hinda järgmisi seisukohti punktidega 1–10 nii, et väidete paari punktisumma ei ületaks 10 (näiteks 6:4, 5:5 jne, hinnata võib ka 10:0 või 0:10, mis näitab, et oled täielikult nõus ühe või teise seisukohaga). Jõua konsensusele naabri või rühmaga.

A Punktid

A : BB

1A:

Ühiskonna jagunemine rikasteks ja

vaesteks on paratamatu.

:

1B:

Kõik inimesed on sünnilt võrdsed,

rikkuse koondumine mõnede kätte

tuleneb ebaõiglasest ühiskonna-

korraldusest.

2A:

Inimestel on erinevad võimed,

järelikult on paratamatult erinevad

ka nende tulud.

:

2B:

Riik peab hoolitsema kõigi oma

kodanike eest ja seetõttu peab ka

rikkust ümber jaotama.

3A:

Vaesed on oma vaesuses ise süüdi. :

3B:

Paljud on rikkaks saanud kellegi

teise töö arvel.

4A:

Rahata ei saa olla õnnelik. :

4B:

Raha on kõige, ka inimliku õnne

mõõt.

5A:

Mida rikkam riik, seda vähem

vaeseid.

:

5B:

Vaesuse ületamiseks pole vaja

maksta toetusi, rohkem on abi uute

töökohtade loomisest.

5

73

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

121. Võrdle riike sisemajanduse koguprodukti alusel (riigid on järjestatud inimarengu indeksi järgi).

RIIK EELDATAV ELUIGA SKP ELANIKU KOHTA

USD

INTERNETIÜHENDUSI

1000 ELANIKU KOHTA

1. Norra 78,5 29 918 101,1

2. Rootsi 79,7 24 277 67,3

3. Kanada 78,8 27 840 77,4

10. Soome 77,6 24 996 102,3

42. Eesti 70,6 10 066 28,4

49. Leedu 72,1 7 106 4,8

53. Läti 70,4 7 045 10,7

60. Venemaa 66,1 8 377 2,2

173. Sierra Leone 38,9 490 0,0…

Allikas: ÜRO inimarengu aruanne 2002

Milliste näitajate alusel saab võrrelda riikide majanduslikku arengut?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millised järeldusi võib teha ülalesitatud tabelis toodud andmete põhjal?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

74

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s


Sisemajanduse koguprodukt – _________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Inflatsioon – _________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Nominaaltulu – _____________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Reaaltulu – __________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Elukallidus – ________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Tarbijahinna indeks – _____________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Toimetulekuressursid – ___________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Absoluutne vaesus – _______________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Sotsiaalne tõrjutus – ______________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Leibkond – ____________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Toimetulekupiir – ___________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Toimetulekutoetus – ________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

123. Peamised riigi poolt kasutatavad vaesuse leevendamise meetmed on:

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

75

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD

124. Tööturg. Vasta küsimustele.

Millist tööd Sa tahad edaspidi teha? Kelleks Sa tahad saada? ________________________

______________________________________________________________________________________________

Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit? Kus? _____________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kas Sa valmistud praegu oma tulevaseks elukutseks? Kuidas? _______________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kuidas toimub tööleasumine? __________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

Kas keegi Sinu eakaaslastest käib juba tööl? Millises ametis? ________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Mida teha, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline? ________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

125. Töö ja tööpuudus ühiskonniti. Töö allikaga.

„Nõukogude riigi ja õiguste aluste” õpikus (Tallinn, 1983; seda õppeainet õpetati samuti IX klassis) seletati NSV Liidu kodanike õigust tööle nii:Sotsialistlikus ühiskonnas ei tähenda õigus tööle põrmugi seda, et kui tahan, siis töötan, kui ei taha, siis ei tööta. […] Kõrvalehoidumine ühiskonnakasulikust tööst ei sobi kokku sotsialistliku ühiskonna põhimõtetega. Töö on vastuvaidle-matult kohustuslik ilma igasuguse erandita kõigile töövõimelistele kodanikele. Ometi on meil veel isikuid, kes püüavad ära elada võõra töö arvel, ise ühiskonnale midagi andmata, saada ühiskonnalt mitmesuguseid hüvesid. Kui töövõimeline inimene elab ja sööb, kuid ei tööta, siis tähendab see, et ta „sööb” võõra töö tulemusi […] Kommunistlikku ühiskonda saab üles ehitada ainult kõigi nõukogude inimeste vaba ja kohusetruu tööga. Kommunism ja töö on omavahel lahutamatud.

Kuigi sotsialistlikus ühiskonnas ei olnud tööpuudust ja kõik pidid töötama, jäädi majanduslikult kapitalistlikust süsteemist järjest rohkem maha. Miks?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Sotsialistlik süsteem garanteeris kõigile töö. Kas sellega kaasnes ka inimeste va-randuslik võrdsus ja vaesuse puudumine?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

76

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

Kas kapitalistlikus ja turumajanduslikus süsteemis on tööpuudus paratamatu? Kas selles süsteemis kõik tahavad töötada? Põhjenda.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kui inimene ei taha tööl käia ja tal on ka piisavalt raha sellise eluviisi jaoks (näi-teks sai päranduse), kas siis tuleb temasse suhtuda kui muidusööjasse ja parasiiti, kes elab teiste kulul? Põhjenda.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kas võrreldes Nõukogude ajaga on eestlaste suhtumine töösse muutunud? Kui jah, siis mis suunas? Põhjenda.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

126. Tööpuudus tänases Eestis.

Tööpuudus maakonniti 2000–2002

MAAKOND 2000 2001 2002

Harju 11,5 11,6 8,6

Tallinn 12,2 12,5 9,3

Hiiu 9,5 7,8 10,8

Ida-Viru 21,1 18,0 18,9

Jõgeva 16,9 20,5 16,0

Järva 15,8 15,7 13,9

Lääne 14,8 15,4 15,1

Lääne-Viru 13,6 9,0 7,3

Põlva 22,8 17,6 14,8

Pärnu 11,0 10,6 7,7

Rapla 16,3 9,4 9,7

Saare 12,0 9,4 7,4

Tartu 11,4 9,5 5,8

Valga 12,7 13,9 7,5

Viljandi 11,4 14,8 13,1

Võru 15,8 10,1 8,2

KOGU EESTI 13,6 12,6 10,3


77

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

Täida esimese tabeli andmete põhjal järgmine tabel.

AASTA SUURIMA TÖÖPUUDUSEGA MAAKOND VÄIKSEIMA TÖÖPUUDUSEGA MAAKOND

2000 1.

2.

3.

1.

2.

3.

2001 1.

2.

3.

1.

2.

3.

2002 1.

2.

3.

1.

2.

3.

Miks on tööpuudusega seotud probleemid piirkonniti erinevad? Selgita.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

127. Tööturg.

Tööturg on süsteem, kus _______________________________________________________________ .

Tööturu osapoolteks on ________________________________________________________________ .

Tööpuudus tekib siis, kui ______________________________________________________________ .

Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel _____________________________________, kus on

fi kseeritud _______________________________________________________________________________ .

Tööandja peamised kohustused on: ____________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Tööandja õigused on: ____________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused:

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

78

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

128. Tööhõive tänases Eestis.


Vasta joonisel esitatud andmete põhjal.

1. Kui palju on kasvanud tööjõu hõivatus teenindussfääris?

2. Mitu korda on kasvanud teeninduses töötavate inimeste osakaal?

3. Millises majandussektoris on toimunud suurim tööhõive langus? Kui suur see on?

4. Millises majandussektoris on muudatus hõivatute osas olnud väikseim?

Kui suur see on?

129. Töötus kui majandusnäitaja.

Töötuse määr Eestis

Tööjõu-uuringu andmetel oli 2002. aastal 15–74-aastasest rahvastikust tööga hõivatuid 586 000, töötuid 67 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, kodused, pensionil, heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse jm) 394 000.


Tööhõive majandussektorites Eestis

68

25

7

1897 2000

59,1

33,5

7,4 põllumajandus, kalandus, jahindus

tööstus

teenindus

1993 200220012000199919981997199619951994

Töötuse määr Eestis, 1993–2002

79

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

Kas ülalesitatud graafi ku põhjal võib väita, et Eesti majanduslik olukord on tõusu-teel? Võrdle andmeid eespool esitatud tabeliga tööpuuduse kohta maakonniti. Millistes maakondades on tööpuudus kasvanud, millistes kahanenud?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

130. Juhtum.

Sinu kodulinna kavatsetakse rajada radioaktiivsete jäätmete hoidla. Sellega kaasneks paratamatult ümbrus-konna ökoloogilise seisundi halvenemine. Hoidlas saaks aga tööd paarsada linnaelanikku, mis parandaks oluliselt inimeste elujärge. Arutelu käigus on ilmnenud kaks vastandlikku seisukohta:

1) ühed on kindlalt hoidla rajamise vastu, sest see seab ohtu inimeste tervise;2) teised peavad hoidla rajamist paratamatuks linna arengu tagamisel ning ei pea seda ohtlikuks, kui järgi-

takse seda tüüpi ehitistele esitatavaid keskkonnanõudeid.

Millist seisukohta toetaksid Sina, kui Sa oleksid

_____ selle linna kauaaegne elanik?

_____ töötu?

_____ ettevõtte omanik?

_____ poliitik, kes valmistub kandideerima kohalikel valimistel?

_____ erapooletu kodanik?

Põhjenda:

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

131. Kuidas käituda töölevõtu intervjuul?

Töökohta otsides või vahetades tuleb sageli anda tööandja esindajale intervjuusid.

Soovitusi töölevõtu intervjuuks

1. Püüa jätta endast parim mulje ja hankida võimalikult täpset infot pakutava töökoha ja tingimuste kohta.

2. Ära hiline, sest hilinemist ei vabanda ükski objektiivne põhjus. 3. Ära riietu ekstravagantselt, püüa välja näha lihtsalt korralik, puhas, isegi

mõnevõrra konservatiivne.

80

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

4. Ole viisakas, kõnes väljendu selgelt ja kuuldavalt, ära kasuta parasiitsõnu „noh” ja „mõh”, „tead isegi”, hoidu muutumast intervjueerijaga ülemäära fa-miliaarseks.

5. Ole aktiivne, mitte passiivne küsimustele vastaja, kuid jää seejuures asjalikuks ja ära kaldu ohtrasõnalisusse ja teemast kõrvale.

6. Ära valeta, liialda ja keeruta, kuid püüa antud teemaga seotud küsimustele vastates rõhutada oma tugevamaid külgi ja paindlikult käsitleda nõrku kohti.

7. Sa ei pruugi kõigega nõustuda ja takka kiita kõike, mida intervjueerija ütleb. Liigne nõustumisvalmidus tekitab kahtlusi, et oled silmakirjalik ja ei esine ausalt. Ära kipu vaidlema ja agressiivselt oma arvamust tõestama, vaid jää väärikaks ja lahkarvamuse puhul esita endapoolne seisukoht viisakalt ja au-salt.

8. Mõtle juba varem valmis, milliseid küsimusi tahaksid ise esitada.

Kas oled selliste soovitustega nõus? Mida võiks siia veel lisada või mida mitte ar-vestada?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

81

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

5.3. RAHA TEENIMINE JA KASUTAMINE

132. Selgita, kuidas kujunevad bruto-, neto-, põhi-, miinimum-, tulemuspalk ja preemia ning mille eest neid saab.

133. Palk Eestis.

Milliste riigiametite juhtide palgad on Eestis kõrgeimad?

______________________________________________________________________________________________

Kui suur on Riigikogu liikme palk? ____________________________________________________

Kui suur on ministri palk? ______________________________________________________________

Kui suur on presidendi palk? ___________________________________________________________

AMETIKOHT KUUPALK 2002 KROONIDES

Eesti Energia juht 120 000

Eesti Põlevkivi juht 120 000

Tallinna Sadama juht 89 500

Tolliameti juht 70 000

Politseiameti juht 43 500

Keskmine brutopalk, IV kvartal 2002 6 512

Allikas: Postimees, 2. aprill 2003

TÖÖTASU Töölepingus fikseeritud tasu tehtava töö eest

Rahaline tasu töö eest

Palk

Brutopalk

Netopalk Tulumaks

Põhipalk Tulemuspalk Miinimumpalk

Preemia

82

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

134. Pank.

Miks hoitakse raha pangas?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Tutvu interneti või muude allikate põhjal Eestis tegutsevate pankade poolt paku-tavate teenustega.

Millises pangas on kõige kasulikum avada lühiajaline hoius? Millises pikaajaline hoius?Millisest pangast on soodsaim laenu võtta?Milliseid laenupakette pangad pakuvad?Milliseid teenuseid pakuvad pangad õpilastele?

Koosta kogutud andmete (hoiuse- ja laenuintressid jm) põhjal võrdlustabel.


Aktsia – _______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Aktsionär – __________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Väikeaktsionär – ___________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Tuumikaktsionär – _________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Aktsiakurss – ________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Börs – __________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

TALSE – _________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

83

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

136. Kellele ja milleks avaldatakse informatsiooni aktsiakursside kohta ning börsiuudiseid?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

137. Koosta mõistekaart „PANGAKAARDI” kohta.

PANGAKAART

84

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

5.4. PEREMAJANDUSE PLANEERIMINE

138. Koosta ülevaade oma kuu- või nädalaeelarvest. Mitu protsenti moodustavad Sinu kulutused kogu perekonna/leibkonna kuludest?

Minu eelarve

TULUD KULUD

KUUPÄEV task

urah

a

teen

istus

king

ituse

d

muu

toit

tran

spor

t

õppe

töö

kultu

ur

lõbu

stus

ed

riide

d

muu

KOKKU

139. Selgita, mida peab arvestama pangast laenu võtmisel.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

140. Loetle sammud, mis on vaja astuda õppelaenu saamiseks.

1. ___________________________________________________________________________________________

2. ___________________________________________________________________________________________

3. ___________________________________________________________________________________________

4. ___________________________________________________________________________________________

5. ___________________________________________________________________________________________

6. ___________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

85

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

141. Juhtum.

Oletame, et olete otsustanud osta perele väga vajaliku kallihinnalise asja. Te ei taha aga oodata aastaid, mis kuluksid vajaliku summa kogumiseks. Milline tee vajaliku summa saamiseks oleks soodsaim: võtta pangalaenu, laenata sõpradelt või sugulastelt, osta järelmaksuga, kasutada krediitkaarti vm? Põhjenda valikut.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

86

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

5.5. TARBIMISKÄITUMINE

142. Tarbijana ühiskonnas. Vasta küsimustele.

Millest lähtud Sina kauba valikul?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kuidas suhtud reklaami?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millist reklaamiliiki pead kõige tulemuslikumaks: raadio-, tele-, meedia-, plakati-reklaami, kampaaniaid poodides vm? Miks?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Too näiteid nn reklaamitrikkidest, millega püütakse tarbijaid.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Kas oleksid nõus osalema nn ostuvabal päeval? Millised on Sinu arvates vältima-tud ostud?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

87

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s

Kas šoppamine on noorte hulgas popp? Miks?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millised õigused on Sinul kui tarbijal?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Millised on Sinu kui tarbija kohustused?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Miks tubakatoodetel on tarbijat toote tervistkahjustavast mõjust hoiatavad sildid, alkoholipudelitel neid aga ei ole?

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

88

5.

Ük

sik

isik

ja

ma

jan

du

s


1 2 3

4

5

6 7 8

9

10 11 12

13

14

15

Paremale:

1 ühekordne väljamakse töötajale hea töö või tähtpäeva puhul, lisaks palgale

4 füüsilisest isikust ettevõtja8 inimese võime osta kaupu 9 tööle asumisel alla kirjutatav dokument

10 süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti

11 …palk – töötasu, kust maksud on maha arvatud

14 väärtpaber, osak15 Tallinna börsi indeks

Alla:

1 töötasu2 üldine hinnatõus ja raha ostujõu langus3 tööturu osapool, kes pakub töökohti5 …palk – palk enne maksude mahaarvamist6 tööotsija, kes on alla kirjutanud töölepingule7 olukord, kus kõigile soovijaile ei jätku töö-

kohti12 tarbijahinnaindeks13 sisemajanduse koguprodukt

89

6.

Tule

vik

usu

un

du

mu

sed

Tulevikusuundumused

144. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus.

Milline on meie tulevik? Tutvu arvamustega ja artikliga Saare maakonna demo-graafi lisest situatsioonist.

Must stsenaarium

Võib ennast petta, öeldes, et iive on madal ka Lääne-Euroopas, nii et selles osas oleksime just nagu juba läände jõudnud. See on möödahiilimine. Läänepoolse madala iibe taga on ülesöödetud toakassi heaolu. Meie madala iibe taga on viletsus – nagu Venemaalgi. Viletsusest jõukuseni ei jõua me ilma vahepealse kõrgema iibe vaheastmeta. Sest vahepeal on vaja rohkem töökäsi. Kui seda probleemi lahendada tõmmu tööjõu abil, võib Eesti küll jõuda Euroopasse (kui mitte hoopis sealt lõuna poole), aga ilma eestlasteta.

Allikas: Rein Taagepera, Eesti Päevaleht, 18. märts 2003

Mitte ühelgi maailma arenenud riikidest pole õnnestunud pöörata madalat sündimust kiirele tõusule. Kui 85-miljonilise saksa rahva jaoks on see kahtlemata tõsine mure, siis meie rahvaarvu juures võib see tähendada, et ühel hetkel langeb meie hulk alla kriitilise piiri.

Allikas: Siim Kallas, Postimees, 25. jaanuar 2003

Vabaduse ja edu eest maksame sündimata lastega

6

Valimised on ammu läbi ning loodetavasti võib nüüd rääkida ja kirjutada ilma kartuseta, et välja-öeldut peetaks mõne erakonna propagandaks.

Valimispropagandast endast tahaks aga rääkida küll, eriti meedias võimendatud loosunglikest mu-redest väikese sündimuse ja demograafiliselt lootu-setu olukorra pärast.

Jääb mulje, nagu oleks probleem tekkinud alles nüüd. Tegelikult on demograafiline allakäik riigis kestnud üle 10 aasta, nii et selle aja jooksul võimul olnud erakondadel on olnud ka võimalus olukorda parandada. Iseasi, kas seda üldse ongi võimalik pa-randada. Igal juhul seni ei ole see õnnestunud ja ilmselt ei õnnestu ka lähimas tulevikus.

Pere ja kodu loomine on ikkagi midagi enamat kui mingi kampaania või hüüdlausete elluviimine. Pere loomiseks (abielu, lapsed, oma katus pea ko-hal) on vaja reaalseid võimalusi ja kindlustunnet nii olevikus kui tulevikus. Kui siia juurde liita

järjest kasvav rahakultus ja väärtushinnangute muutumine kogu maailmas, tuleb imestada pigem seda, et endiselt sünnib lapsi ja sõlmitakse abi-elusid, mis siis, et poole vähem kui paarkümmend aastat tagasi.

Just uued eesmärgid ja ideaalid – karjäär, vaba-dus, raha – ei sobi hästi kokku ei perekonna ega lastega, pealegi puuduvad meie ühiskonnas palju-dele lõunapoolsetele rahvastele omased suguvõsa-traditsioonid ja sellega seostuvad kohustused.

Vabaduse eest tuleb maksta, meie ühiskond teeb seda sündimata lastega ning rahasüstid sellise arengu pidurdamiseks on mõttetud – ühekordsete toetuste arvel võib kasvada vaid tänavalaste arv asotsiaalsetest ja majanduslikult kehvadest pere-dest, kus lastele ette nähtud raha kasutatakse muul otstarbel.

Iibe tõstmise loosungid näivad kohatuna olu-korras, kus riik ja ühiskond ei suuda juba praegu

90

6.

Tule

vik

usu

un

du

mu

sed

suurele osale lastest tagada normaalset elukesk-konda ja haridust. Ehk oleks aeg hakata rääkima kvantiteedi asemel kvaliteedist?

Eestis on sadu (tuhandeid?) kooliealisi lapsi, kes erinevatel põhjustel koolis ei käi, on sadu (tuhan-deid?) peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri ja kelle lastel ei ole hetkel lootustki paremale elule. Võib-olla peaks valimiste eel lubatud tuhandetega just neid toetama?

Selles, et sündimus peegeldab kujukalt ühiskon-nas toimuvaid arenguid, võib veenduda, kui võrrel-da Saare maakonnas registreeritud sünde ajavahe-mikus 1975–2002.

Stabiilsel stagnatsiooniajal (aastani 1985) sündis Saare- ja Muhumaal kokku igal aastal ca 600 last. Uued suunad nii majanduses kui ka inimeste teadvuses ja lootustes tõstsid sündide arvu aastatel 1987–1990 üle 700 aastas, kusjuures kõrgeima sündimusega aasta oli 1989, mil maakonnas sündis 780 last.

Aastast 1991 algas aga sündide arvukuses järsk langus, mis kestis aastani 1996. Kuue aasta jooksul vähenes sündide arv üle kahe korra!

Pärast 1996. aastat on sündimus püsinud suhte-liselt stabiilsena, näidates siiski väikest vähenemis-tendentsi. Viimastel aastatel on maakonnas regist-reeritud veidi üle 300 sünni aastas ja tuleb loota, et see on ka alumine piir.

Saarlaste sündimus on kahanenud kiiremini kui Eesti keskmine: kui 1989. aastal sündis 1000 Saare maakonna elaniku kohta ligemale 20 last, mis üle-tas Eesti keskmise (16) tunduvalt, siis nüüd on sündimus meie maakonnas Eesti keskmisest maha jäänud. Saare maakonnas registreeritakse aastas keskmiselt 8 sündi 1000 elaniku kohta, Eestis oli sama näitaja 2001. aastal 9,26.

8–9 sündi 1000 elaniku kohta ongi iseloomulik kõigile Euroopa Liidu kandidaatriikidele, õigemini Ida-Euroopa riikidele. Demograafilise situatsiooni halvenemine on omane ka praktiliselt kõikidele arenenud riikidele, erinevus on vaid tempos.

Demograafilist olukorda Saare maakonnas hal-vendab veelgi noorte perede elamaasumine mandri-le – 2002. aastal maakonnast lahkunud 790 inime-sest olid 616 alla 30 aasta vanad (77 %), maakonda elama asunud alla 30-aastaste arv oli samal ajal 283. Demograafilisest vaatevinklist on ilmselt oluline ka see, et mandrile lahkunud noorte inimeste hulgas on naissugu tunduvas ülekaalus (üle 58 %).

Aga aasta 2003? Kas paistab midagi muutuvat? Kahjuks mitte. Esimese kolme kuuga on maakonnas registreeritud 68 sündi ja 144 surma, maakonda on elama asunud 91, lahkunud 227 inimest. Saare maakonna elanike arv on 2003. aasta esimese 3 kuuga vähenenud 212 inimese võrra. Mida siin kommenteerida?

Allikas: Avo Levisto, Saaremaa perekonnaseisuameti juhataja, Meie Maa, 5. aprill 2003

Koosta artiklis sisalduvate andmete põhjal graafi k.

Kas nn must stsenaarium on paratamatu? Milline on Sinu nägemus Eesti tulevikust?Kirjuta lühiarutlus „Eesti tulevikustsenaariumid”.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

91

6.

Tule

vik

usu

un

du

mu

sed

6.2. EUROOPA LÕIMING NING JULGEOLEK

145. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid.

ORGANISATSIOON EESTI LIIKMEKS

SAAMISE AASTA

LIIKMESRIIKE KESKUS

ÜRO

Euroopa Nõukogu

Euroopa Liit

NATO

Minu arvates on Euroopa Liitu astumise peamised plussid Eesti jaoks järgmised:

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Minu arvates on Euroopa Liitu astumise peamised miinused Eesti jaoks järgmised:

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

Aastatel 2004–2006 maksab Euroopa Liit Eestile 11,4 miljardit krooni. Eestil en-dal tuleb selle aja jooksul liidu eelarvesse maksta 3,6 miljardit krooni. Seega saab Eesti Euroopa Liidult 5648 krooni iga elaniku kohta. (Postimees, 11. detsember 2002). Kas Euroopa Liidult saadavaid summasid võib võtta kui Eesti ühiskonnale antavat lisaraha arenguks või on see hind, mis tuleb maksta suveräänsuse loovu-tamise eest? Põhjenda oma seisukohta.

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________________________

09 yh tv · 2010-03-19 · 6 6. lahenda ristsõna. 123456789 alla: 1 …line – mittepoliitiline,...

Documents