19. veebruar 2016

www.tallinn.ee/kesklinn

Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus, tel: 645 7229, e-post: kesklinnasonumid@tallinnlv.ee • Trükki toimetanud: OÜ Rkontor

Kesklinna elanike arv ületas 60 000 piiri

Tulekul on tarbijaõiguste päevArenev linnasüda

Kesklinna elanike arv kasvas jaanuari-kuus 155 inimese võrra ning ületas 60 000 piiri. Käesoleva aasta 1. veebruari sei-suga elab Kesklinna linnaosas 60 041 inimest.

„Kesklinna elanikkond on alates 2001.

aastast, kui loodi rahvastikuregistri andme-kogu ning rahvaarvu üle hakati ametlikult arvet pidama, pidevalt kasvanud. Mõnin-gat rahvaarvu kõikumist on aastate lõikes olnud, see on tinginud valdavalt üliõpilaste liikumisest linnaosade vahel,” nentis Kesk-

linna vanem Alar Nääme. Nääme sõnul on elanike arvu kasvu

mõjutegur eeskätt siinne soodne elukesk-kond, mis oma kompaktsusega võimaldab elanikel mugavalt liikuda jalgsi, kasutada kõiki eluks vajalikke teenuseid kodu lähedal

ning pakub mitmekesiseid võimalusi puh-kuseks ja vaba aja veetmiseks.

Kesklinn on Lasnamäe ja Mustamäe järel rahvaarvu poolest jätkuvalt suuruselt kolmas.

TALLINNA KESKLINNAS ELAB60 041 INIMEST.Jaanuaris kasvas elanike arv155 inimese võrra.Allikas: Rahvastikuregister, 1. veebruar 2016

Naistepäev spordiklubis Reval-Sport 6. märtsil kell 12–15Sissepääs tasuta. Lisainfo: www.revalsport.ee

Kesklinn on Eesti kultuuri- ja majanduselu süda. Uued hiljuti kerkinud moodsad hoo-ned on toonud siia paljude riigi majandusele oluliste, aga ka rahvusvaheliste firmade kontorid. Kesklinnal on teednäitav roll Eesti linnalise mõtte arengus. Siia koondub arhi-tektuurse ja urbanistliku innovatsiooni ras-kuspunkt, mis vormib olulisel määral avalik-kuse arusaamu ning ootusi.

Uus urbanistikaLinnaarendajate ja linlaste nägemuses lin-nasüdame ülesannetest on toimunud oluline murrang. Me ei räägi juba aastaid tänavate läbilaskevõime suurendamisest autoga liik-lejate mugavuse nimel. Valglinnastumise ohvritele võib see tunduda ebaõiglasena, ent nii nagu muudeski kaasaegsetes linna-des, soosime planeerimispraktikat, mille eesmärk on jalakäijatesõbralik inimkeskne asustus ning ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine autodele. Linnaruumi demo-kraatlikuks muutmisel lähtume säästva lin-naplaneerimise põhimõtetest, kus elanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused saaksid rahuldatud võimalikult väikese ener-gia- ning materjalikuluga. Oluline on sealjuu-res otstarbekas maakasutus ja keskkonna-sõbralikkus.

Pole õige nõuda linnalt kasuminäljas arendajate valglinnastumise soodustamisel

tehtud vigade korvamist. Selle sotsiaalselt tundliku küsimuse lahendamisel peaks sek-kuma riik, luues eeldused ka nn põldudele rajatud asumite muutmiseks täisväärtusli-kuks elukeskkonnaks. Tallinn ei suuda üksi leevendada kõiki varasematel aastatel riigi arengustrateegias tehtud möödalaskmisi.

Rotermanni keskus kui uue urbanistika koolÜks uue urbanistika eredaim näide kesklin-nas on Rotermanni kvartal. Trööstitust lagu-nevate tootmis- ning laohoonete komplek-sist sündis kompaktne moodne linnaruum, kus leidub nii elu- ja äripindu kui meele-lahutust. Rotermanni kvartal oli esimene vanalinnast väljaspool asuv jalakäijateala, teenäitaja tervele kesklinnale. Kindlasti oleks kvartali arendamisel võinud lähtuda palju lihtsamast ja odavamast lahendusest, kui praegune paekivist tootmishoonete lakooni-lisust ja moodsat arhitektuurikeelt täiuslikult liitev ruumisümfoonia, mille ehitamisjärgus osa tõotab lähiajal juba olemasolevatele arhitektuuripärlitele lisa. Õnneks oli Urmas Sõõrumaa näol olemas visionäär, kes eelis- tas lihtsama võimaluse asemel nii silmale kui südamele naudingut pakkuvat. Roter-manni kvartalist on saanud üks Tallinna vaa-tamisväärsusi, teejuht uue julge linnaruumi kujundajatele. See on näide, kuidas äri ja

avalik huvi võivad teineteist vastastikku ri-kastada.

Linna uus peatänav on väljakutse stereotüüpideleKesklinnas on kujunenud uued logistilised teljed vanalinnast Solarisse, Viru kesku-sesse ja Rotermanni kvartalisse ning sa-damast läbi Rotermanni linnasüdamesse, mille normaalset läbimist pärsib ristumine automagistraalina toimivate Narva ja Pärnu maanteega. Pole midagi loogilisemat, kui ühendada linna olulised jalakäijatealad uud-se lahendusega peatänava väljaehitamise abil. Kahjuks on linnaehituslikust loogikast ja uusurbanistlikest seisukohtadest lähtuv projekt pälvinud autokesksete ja aegunud stereotüüpides kinni olevate linlaste kriitika, millega on pseudopoliitilistel kaalutlustel läi-nud kaasa ka peavoolumeedia. Tahaks küsi-da, miks ignoreeritakse ajakirjanduses tihti avaldatud üleskutset, et linnaplaneerimisega peaksid tegelema asjatundjad. Tallinna uue peatänava visioonikonkursi korraldajad on poliitikaväline Eesti Arhitektuurikeskus ning oma ala tõelised professionaalid. Sellest lähtudes peaks tulemus olema uutest linna-arenduse põhimõtetest lähtudes parim ning välistama igasuguse lahmiva kriitika. Enese-kesksetel arvamusväänajatel oleks juba aeg loobuda linnalistest protsessidest kõneldes

üldsõnalisest halvustamisest ning alustada sisulist diskussiooni, milles paratamatult tõusevad esile uue peatänava kontsept-siooni eelised. Tunnustagem kaasaegseid julgeid ja inimkeskseid põhimõtteid ning eemaldugem meile nõukogude ajast ajju istutatud leitmotiivist, nagu oleks linnaruumi väärtus võrdeline seda läbivate autode kii-rusega. See on äärmiselt lame ja aegunud seisukoht.

Kui praegu on Pärnu maantee ja Narva maantee algus liiklusmagistraal, siis visioo-nide koostajad peavad näitama võimalust kujundada see ümber äride ja restoranidega vaba liikumist võimaldavaks linnaruumiks. Projekti tulemusena muutuvad peatänava kõnniteed kogupikkuses laiaks, lisanduvad jalgrattateed ja tänavahaljastus, paranda-takse ühistranspordi kasutamise tingimusi, luuakse täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Peatänava lõigul viiakse ühistransport ühte koridori. Jalakäijate tunnel Laikmaa–Gon-siori ristmikul kaob ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääb peatänav ainult ja-lakäijate päralt, kuid tagatud on hädavajalik transport. Ositi säilib mõlemas suunas üks autorada, kus kiirus on piiratud 30 km/h.

Peatänav ning linnakeskuse ja mere va-heline jalakäijateruum on plaanis Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel välja ehitada enne 2020. aastat.

Huvitavad protsessid on käivitunud ka Admiraliteedibasseini ümbruses ja Tivoli arenduspiirkonnas. Ent nendest räägiks lä-hemalt edaspidi. Orgaanilist liitmist südalin-naga ootab linnahalli ümbrus, kus magusad merevaatega kinnistud kasvatavad võsa ning pakuvad peavarju kahtlasele eluhei-dikute kogukonnale. Lähiaastate ülesanne on needki merepiirile jäävad alad kasutusse tagasi tuua.

Tallinn on jõudmas arengus järgmises-se etappi, kus merele avanenud linn otsib võimalusi võtta kasutusele tühermaid, tei-salt kujundada autoliiklusele orienteeritud avaliku ruumi osad ümber inimsõbralikeks rahustatud tsoonideks ja jalakäijatealadeks.

Teisipäeval, 5.aprillil kell 11-16 toimub Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) VIII TARBIJAÕIGUSTE PÄEV, millega Tallinn tä-histab ülemaailmset tarbija õiguste päeva. Seekordne teemadevalik pakub kasulikke teadmisi nii tarbijatele kui kauplejatele.

Tööõiguse teemal räägitakse tähtajali-sest, tähtajatust ja suulisest töölepingust, käsunduslepingust, proovipäevast ja kat-seajast. Ettekandes perekonnaseisu mõjust kinnisvaratehingutele, varasuhetele ja päri-misele keskendub jurist ühis- ja lahusvarale, vara juurdekasvu tasaarvestusele, abieluva-ralepingule, seaduse- ja testamendijärgsele pärimisele ning pärandvara jagamisele.

Maksu- ja Tolliamet tutvustab madala sissetulekuga töötavale isikule tulevikus tehtavat iga-aastast tagasimakset, mis rakendub 2017. aastast, lisaks antakse lühiülevaade töötamise registri senisest te-gevusest ja jagatakse maksudealast teavet.

Tarbijakaitseameti esindaja räägib tar-bijate õigustest ja toob näiteid ebaausate kauplemisvõtete kasutamisest. Muuhulgas selgitatakse, et kui ostetud kaubal ilmneb kahe aasta jooksul varjatud puudus või muu lepingutingimustele mittevastavus, siis an-nab eelkõige seadus, mitte müügigarantii, tarbijale õiguse pretensioonidega kaupleja poole pöörduda. Tutvustatakse, millised uuendused on tulekul tarbijakaebuste koh-tuvälisel lahendamisel.

Ootame teie küsimusi ettekandjatele aadressil tarbijainfo@tallinnlv.ee või telefo-nil 640 4232.

Osavõtt on tasuta. Sünkroontõlge vene keelde.

Ootame kõiki tarbijaid ja kauplejaid tar-bijaõiguste päeval osalema!

Foto: Cornelia Ulst

Kesklinna Sõnumid

Vaata ka...Tallinna tornid lk 2Eesti Vabariigi 98. aasta- päeva paraad lk 4Parkimisest eramaal lk 4

Alar Nääme

Kesklinna vanem

Tiina-Mary Metsik

Tallinna Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna peaspetsialist

Kesklinna Sõnumid

Skoone bastioni alale luuakse uudne terviklik ruumilahendus

Tallinna tornid

19. veebruar 2016

Eestil on tulevik

Alar Nääme

Kesklinna vanem

24. veebruaril Eesti Päästekomitee Tallinnas väljakuulutatud Ise-seisvusmanifest avas väikese rahva ees esmakordselt võimaluse vabaks ja sõltumatuks arenguks. Jüri Vilmsi, Konstantin Koniku ja Konstantin Pätsi koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvaste-le” mobiliseeris rahvuse enesemääramissoovi, julgustas seisma vastu ülekaalukatele Saksa ning bolševistliku Venemaa vägedele. Vaba Eesti sünd on lugu sellest, kuidas selgelt püstitatud eesmärk ning rahva suhtes ausalt käituvad juhid muudavad esmapilgul nõr-ga ning haavatava pisiriigi võitmatuks.

Me peame minevikust õppimaEesti Vabariigi väljakuulutamise järel pidi väike riik võitlema Vaba-dussõjas kahel rindel. 1919. aasta juunis-juulis toimusid verised lahingud Saksa Landeswehriga. 1918. aastal alanud sõda Nõuko-gude Venemaaga lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga. Vabadussõjas langes 3588 eestlast, kelle eneseohverduseta po-leks tänast Eestit.

Eesti Vabariigi püsimajäämise eest peetud võitluses tõuseb eredalt esile mees, kelle osa rahuläbirääkimistel on võimatu üle-hinnata. Tallinna linnapea ametit pidanud Jaan Poska oli see, kelle diplomaadioskused, sügav sisemine distsipliin ning eluterve ka-valus tõid meie maale rahu ning võimaluse riik järgnevatel aas-tatel üles ehitada. On sümboolne, et linnapea ja suure riigimehe sünniaastapäeval, 24. jaanuaril avati Kadrioru luigetiigi ääres tema mälestusmärk.

1939. aastal alistusime ilma ühegi püssipauguta. Võõrväge-de ees avati piirid ning sisse marssis 100 000 Tartu rahulepingu kohaselt Eesti täielikku iseseisvust tunnustanud Nõukogude Ve-nemaa sõdurit. Poliitikud õigustasid ennast ettekäändega otsekui aitaks allaheitlik käitumine säilitada iseseisvuse. Elu näitas, et kao-tasime kõik. Ajal, mil maailm on muutunud taas ebakindlaks ning väikeste riikide püsimine oleneb suuremate suvast, mõelgem Eesti iseolemise eest võidelnute pärandist ning Jaan Poska sõlmitud rahulepingust, mille tähendust ei saa keegi kahtluse alla seada.

Vaba Eesti sündis läbi raskuste ja loobumiste, ent seda riiki armastati ning peeti omaks. Minnes vastu vabariigi 98. aastapäe-vale, mõelgem selle üle, mida õpetab meile ajalugu ning leidkem taas ühisosa, mis liidaks meid parema tuleviku ja Eesti kestmise nimel. Olgu vähem vaenu, omakasu ja käegalöömist, rohkem tahet seista maa ja rahva eest.

Tallinna tee on inimkesksele linnaruumile toetuv vaba kodanikuühiskondSamal ajal, kui Eestimaa vaevleb identiteedikriisis, kavandab Tal-linn üha julgemaid samme tagamaks linlastele võrdseid võimalusi ning head elujärge. Suuresti tänu tasuta ühistranspordile on Tallinn suutnud hoiduda paljudele suurlinnadele omasest getostumisest. See on hea näide õigesti valitud toetusmeetmest linna ühtse aren-gu hoogustamisel. Linlaste rahulolu ja ettevõtluse edenemine al-gab inimkesksest linnaruumist, kus on esindatud kõigi elanikkon-nakihtide huvid. Kesklinna kavandatavate suurte arendusprojektide näol pole tegemist pelgalt linnaruumiliste otsustega, vaid nende mõju meie igapäevaelule on märksa laiem. Nii Tallinna uue pea-tänava projekt, Admiraliteedibasseini arendus, Rotermanni kvartal kui Viru tänava rekonstrueerimine on osa tulevikuvisioonist, mis loob tänu arenevale ettevõtluskeskkonnale ja turismile uusi töö-kohti ning lisab kaalu tallinlaseks olemisele.

Vabadus on habras kingitus, mida tuleb hoolsalt kaitsta. Soo-vin selleks kõigile kesklinlastele jõudu! Seiske oma õiguste eest, sest meie ilus maa ja sangarlik rahvas väärivad parimat!

2

Tallinna linnaplaneerimise amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille raames partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegele-vad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) aktiivse linnaruumina taaskasutuselevõtuga.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujun-damisel. Eesmärk on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeeri-jaid ja linnakodanikke kaasav koos-töömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loome-linnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asu-kohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane kunstiakadeemia peahoone, Ener-gia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja tei-selt poolt vanalinna–Kalamaja oma-

vahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurim väljakutse investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte. Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Pla-neeringute registri edasiarendusena luuakse mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeri-tava ala kohta ettepanekuid ja kom-mentaare koguma. „Tahame planee-rimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale,” sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Projekti raames loodavat planeeringute re-gistri mobiilirakendust testitakse esi-algu projekti pilootalal, tulevikus on plaan muuta mobiilirakendus kõikide planeeringute menetluse osaks.”

Mobiilirakendus aitab kaasata ja teavitada kodanikke uutest aren-dustest, see annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutest

Tallinna on hellitavalt kutsutud ka tornide linnaks. Viimastel aastatel on kuulus nn kilukarbisiluett rikas-tunud uute moodsate tornmajadega, ent Oleviste, Niguliste ning raekoja nõelteravad kiivrid pole oma mõju kaotanud.

Vanalinna tornidTallinna kõrgeim ning tuntuim torn on 124 meetri kõrgune Oleviste. 1267. aastal esmakordselt mainitud kirik on teinud läbi arvukaid ümber-ehitusi ning korduvalt põlenud. Enne 1625. aasta tulekahju oli Oleviste maailma kõrgeim ehitis. Tolle ajani oli kirikutorn 84 sülla (134 meetrit) kõrgune. Peale põlengut taastati torn madalamal kujul. Oma nime sai pühakoda Norra kuninga, püha Olavi järgi. Käibel on legend, mille kohaselt sai kirik nime tornist alla

kukkunud ehitusmeister Olavi järgi. Oleviste on tegevkirik. Räägitakse, nagu järgitaks Tallinnas reeglit, et ühtegi ehitist ei rajata Olevistest kõrgemana. Tegemist on siiski seni kehtiva suulise kokkuleppega, sest vastavasisulist määrust pole kunagi kehtestatud.

105 meetrise kõrgusega järgneb Olevistele Niguliste muuseumkirik. Kiriku ehitust alustati 1230. aastal. Peale 1944. aasta märtsipommita-mist seisis Niguliste varemeis ning taastati 1984. aastal muuseumiks.

Kõrguselt kolmas vanalinna ehitis on oma 69 meetriga ülal Toompeal asuva Toomkiriku torn. Toomkirik ehk Domus Mariana on pühitsetud Neitsi Maarjale ning seda mainiti esmakordselt 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama 1230. aastal ning see valmis kümne

aastaga. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste peakiriku.

Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda oma 64 meetri kõrguse torniga pärineb 13. sajan-dist ning on vanim omataoline Bal-timaades ja Skandinaavias. 1530. aastal paigaldati torni tippu tuulelipp Vana Toomas, millest on saanud üks Tallinna peamisi sümboleid.

Vanade tornide esiviisiku lõpe-tab linnamüüridest väljapoole jääv Kaarli kirik 59-meetriste tornikaksi-kutega. Tegemist on suhteliselt hilise ehitisega, mis pühitseti sisse 1870. aastal. Kiriku suurimaks vaatamis-väärsuseks on eesti esimene mo-numentaalmaal Johann Köleri „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete.”

Uued tornidViimastel aastatel kerkinud linna ärikeskuse uued tornid ei jää sihva-kuselt ja lennukuselt vanalinna oma-dele alla.

Tallinna kõrgeim uusehitis on 2007. aastal valminud Tornimäe kaksiktornid. 30-korruselisse 16 490 m2 brutopinnaga hoonekomp-leksi kuuluvad 181 korterit, konto-ritele eraldatud pind, konverentsi-keskus, 230-toaline viietärnihotell, restoranid ning spaa. Hoone arhitekt on Meeli Truu Nord Projekt AS-ist, sisekujunduse tegi Meelis Pressi Ar-hitektuuribüroo AS.

105 meetri ja 25 korrusega se-kundeerib kaksiktornidele Radisson Blu Sky Hotel. 1999–2001 soome ja

eesti ehitajate rajatud kõrghoone ar-hitektid on Vilen Künnapu, Ain Pad-rik ja Kari Mökkälä. Hotellis on 280 tuba, konverentsisaalid, restoran, Lobby Baar ning baar Lounge 24.

1999. aastal valminud 95-meet-rine SEB panga maja oli esimene pärast taasiseseisvumiset Tallin-na kerkinud kõrghoone. Kuigi saja meetri piirist jääb veidi puudu, on see leidnud olulise maamärgina väärika koha Tallinna siluetis ning on tänu huvitavale tipuvalgusele eriti sil-mapaistev just õhtuses linnas.

Tallinna tuntuimad kõrghoo-ned on veel 1972. aastal valminud 68 meetri kõrgune Viru ning 1980. aasta olümpiamängudeks avatud 84 meetri kõrgune Olümpia. Mõlemad hotellid etendasid nõukogude oku-patsiooni päevil märksa olulisemat rolli, kui pelgalt linnaruumi mõjuta-vad suured hooned. Need olid aken teise, hallist argipäevast erinevasse maailma. Viru ja Olümpia on oma märgilise tähenduse säilitanud täna-päevalgi.

Lähiajal on oodata linna ärikes-kuse tornidele lisa 30-korruselise ja 110 meetri kõrguse hoone näol Maakri tänavas. Ehitise nullkorrus on juba valmis ning kui arendajal jätkub pealehakkamist, võib peagi kaksiktornide kõrvale kerkida uus maamärk. Mõeldes Olevistele ja Ni-gulistele, on püüd kõrgustesse kas-vada olnud Tallinnale omane juba kauges ajaloos.

TÄHTSAD TEEMAD

Järgmine Kesklinna Sõnumite number ilmub 28. märtsil.

paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes de-tailplaneeringus kavandatud hoone-te, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel. Raepress

Kesklinna Sõnumid

Baltic Urban Lab – Integrated Planning and Partnership Model for Brownfield Regeneration on kolme-aastane koostööprojekt (oktoober 2015 – oktoober 2018), mida kaas-finantseeritakse Kesk-Läänemere programmist 2014–2020.

Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil. Ees vasakul Skoone bastion, kaugemal Toompea.

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilirakenduse elanike paremaks kaasamiseks.

Tallinna kaksiktornid. Foto: Pjotr Mahhonin

Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel...

Kesklinna Sõnumid19. veebruar 2016

TÄHTSAD TEEMAD

3

„Eesti! Sa seisad lootusrikka tulevi-ku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhti-da!...” Need paljulubavad sõnad pandi kirja Iseseisvusmanifestis 1918. aastal. Samad sõnad kõla-sid 71 aastat hiljem 24. veebruaril 1989. aastal Pika Hermanni torni jalamil, kui heisati üle pikkade nõu-kogude okupatsiooni aastakümnete sinimustvalge trikoloor. Taas vaa-dati lootusrikkalt tulevikku. Kaasaja globaliseeruvas maailmas vaatame tulevikku koos kogu maailma rah-vastega.

Nüüd, vahetult enne vabariigi iseseisvuspäeva on sobiv teha ta-gasivaade eelmise sajandi algusele. Eelkõige meenutame kolme päeva, mis kõik on meie vabariigi aasta-päevad.

Kolmel aastal, kolmel päeval...Tõsi, vabariigi iseseisvuspäeva tä-histame 24. veebruaril ning aastat 1918 peame oma riigi sünniaas-taks. Vabariigi aastapäevi tähista-me aga ka kahe teise tähtpäevaga. Need on 28. november 1917 ja 2. veebruar 1920. Esimesel nimetatud kuupäeval kuulutas Maapäev end

kõrgeimaks võimuks Eestimaal, teisel allkirjastati Tartu rahu. Vaata-me kolme sammu meie sünnimaa ajaloos.

Esimese sammuga läheme ta-gasi novembrisse 1917. Selle kuu 28. päeval (vana kalendri järgi 15. november) leidis aset Maapäeva istung (esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis). Istungil võeti vastu pöördeline otsus, mida võib juriidilises mõttes lugeda vabarii-gi alguspunktiks. Nüüd mõtleme, mis toimus 16. novembril 1988? 28. novembri istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu. Kuni Asuta-va Kogu kokkutulekuni tunnistati ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maanõukogu, rõhutades, et Eestis kehtivad ainult Maanõuko-gus kinnitatud seadusandlikud ak-tid. Maanõukogu jõudis aga vaevu nimetatud otsused vastu võtta, kui enamlased selle laiali saatsid. See-ga Maanõukogu tegevus katkes pea aastaks. Maanõukogu vanemate-kogu ja Maavalitsus jätkasid tööd põrandaalustes tingimustes. Kuna reaalne võim kuulus enamlastele ja saksa okupatsiooni oht muutus üha

ähvardavamaks, peeti vajalikuks koheselt avalikult välja kuulutada Iseseisvusmanifest.

Teine samm. Iseseisvustee teostamiseks moodustati 1918. aasta 19. veebruaril suuremate parteide esindajatest erivolituste-ga Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Kons-tantin Konik. Väljakuulutatud mani-festi põhiautor oli Juhan Kukk, keda abistas Maavalitsuse tehnikaosa-konna juhataja Ferdinand Peterson (Petersen). 21. veebruaril 1918. aastal kiitsid Maanõukogu vane-matekogu liikmed manifesti heaks. Dokument pealkirjastati „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” ja sel-lega kuulutati välja Eesti iseseisva demokraatliku vabariigi sünd. Esi-mest korda luges manifesti avali-kult ette Maanõukogu saadik Hugo Kuusner 23. veebruari õhtul kell 20 Endla teatri rõdult Pärnus. Järgmi-sel päeval, see on 24. veebruari pärastlõunal luges manifesti ette Gustav Talts Viljandis (kinnitamata andmetel ka Tallinna komandandiks määratud leitnant Konrad Rotschild) ning 25. veebruari keskpäeval Ajuti-se Valitsuse peaminister Konstantin

Jaan Poska allkirjastamas Tartu rahulepingut 2. veebruaril 1920.

Päts Tallinnas, Paides avalikustas manifesti 4. Eesti polgu pataljoni-ülem Jaan Maide. Manifesti trükiti ja levitati Pärnus, Paides ja Tallinnas, lisaks avaldati selle tekst 25. veeb-ruaril Päevalehes ja 26. veebruaril Petrogradis ilmunud ajalehes Eesti.

Kolmas samm. Alanud saksa okupatsioon ja selle varingule järg-nenud Vabadussõda ei võimaldanud iseseisval riigil täielikult tegutseda. Eelkõige tuli luua riiklik süsteem ja struktuurid. Kõigeks selleks oli vaja esmalt lõpetada Vabadussõda, sõl-mida rahuleping ja saavutada rah-vusvaheline tunnustus. 1920. aasta algul vaikisid relvad ja 2. veebruaril allkirjastasid rahulepingu Jaan Pos-ka, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa, Jaan Soots, Adolf Joffe ja Issidor Gukovski. Tartu rahu kuu-päev figureerib taas meie kalendris tähtpäevana.

Heidame pilgu Tartu rahule eelnenud kahele kuule. Rahuläbi-rääkimiste käik oli keeruline, pan-nes ühtlasi proovile noore vabariigi diplomaatilised oskused. Eesti pool tahtis võimalikult kiiresti sõlmida rahu, et saavutada seejärel rah-vusvaheline tunnustus. Venemaa esitas mitmesuguseid nõudmisi, olles samuti huvitatud kiirest ra-hust, et pääseda rahvusvahelisest isolatsioonist. Nõuti sõjalisi taga-tisi, otsiti sõja süüdlast. Terava vaidluse kutsus esile riigipiiri küsi-mus, toetuti nii rahvusküsimusele kui ajaloolisele traditsioonile. Vene pool tuletas meelde 1030. aastast Jurjevi rajamist, rõhutades Tartu Venemaa koosseisu jäämist ajaloo-liselt põhjendatuks. Eesti vastas, et Novgorod ja Moskva on varjaagide rajatud ja peaksid seega kuuluma

Eestile. 30. detsembril 1919 jõuti konsensuseni ja järgnes vaherahu allkirjastamine.

1920. aasta 1. veebruaril kogu-neti Tartus Vanemuise tn 35, et kir-jutada lepingule alla. Paraku lepingu redigeerimine võttis aega ja allkirjad jäädvustati rahulepingule 2. veeb-ruaril kolmveerand tunni möödudes uue päeva algusest.

Kokkuvõtteks 1917. aasta Maanõukogu otsus pani aluse riigi loomisele juriidiliselt, „Manifest kõigile Eestimaa rahvas-tele” kuulutas välja iseseisva ja de-mokraatliku Eesti Vabariigi. Uurides lähemalt vabariigi sünnilugu, tekib küsimus: mis kuupäeval peaks ole-ma vabariigi sünnipäev? Vaatame tagasi toimunud sündmustele.

Eestil tekkis võimalus iseseis-vuda, (mida ka kasutati) Vene im-peeriumi varingul, mil uus impee-rium oli veel sündimata. Idas uue impeeriumi kujunemisel ja Eesti Vabariigi tekkimisel oli nii mõndagi ühist, tuldi ühest ajaloolisest mine-vikust, mis jättis tahtmatult tulevikku oma jälje ka mõne ajaloolise pisias-ja kujul. Näiteks Venemaal teostati nn oktoobripööre kolmiku juhtimisel (Lev Trotski, Grigori Zinovjev, Lev Kamenev). Edaspidi esinesid teised nimed. Eestis oli kolmik: K. Päts, J. Vilms, K. Konik. Hiljem tõsteti esile K. Päts, teised jäid tagaplaani-le ka ajaloolistes uuringutes. Eestis kuulutati vabariik välja 23. veeb-ruaril ja korrati seda kahel järgneval päeval. Muide, 23. veebruar on K. Pätsi sünnipäev (ilus kingitus sün-nipäevaks aastal 1918). Venemaal kuulutati välja Nõukogude Vabariik 7. novembril 1917, see kuupäev on

L. Trotski sünnipäev. Nii L. Trotski kui K. Päts olid äärmiselt enesekindlad ja imetlust ihkavad mehed. Mõlemad mehed hukutas nõukogude võim: ühe eluküünla kustutas alpikirves kaugel Mehhikos, teine hääbus hii-dimpeeriumi pealinna lähistel. Mõle-mad olid stalinismi ohvrid.

Eesti Vabariik taasiseseisvus paljude sajandi alguse iseseis-vumisperioodil olulisteks saanud tähtpäevade väärtustamise läbi (nt sinimustvalge trikoloori heiska-mine 1989. aasta 24. veebruaril). Seega on siin mitmed olulised täht-päevad, mis kandsid rahva vaimu taasiseseisvumisel.

Eesti Vabariigi taastunnustami-ne algas eelkõige Venemaa poolt. Arnold Rüütli ja Boriss Jeltsini all-kirjastatud dokument pani alguse tunnustuste laviinile. Oleme naab-rid, ilmselt väga kauaks. Meil tuleb omavahel suhelda kas rusikas käsi taskus või koostööks ulatatud üle igasuguste raskuste. Kolmandat teed ei ole...

Helen Lausma-Saar

Kesklinna vanema asetäitja Rahvarinde muuseumi juhataja

25 AASTAT TAGASI – SÜNDMUSI JA MEENUTUSI9. märtsil kell 153. märtsil möödub 25 aastat Eesti riikluse ja iseseisvuse taastamise referendumist. Oma mälestusi jagavad rahvarindelased.

POSKA PÄEVAD RAHVARINDE MUUSEUMIS16. märtsil kell 15 – filmipärastlõuna. Käesoleva aasta alguses valminud dokumentaalfilm Jaan Poska elust ja tegemistest. Samas registreerimine ekskursioonile Jaan Poska majja.17. märtsil kell 15 – kalligraafia töötuba lastele ja noortele. Osalemiseks vajalik eelregistreerimine.18. märtsil kell 15 – kalligraafia töötuba täiskasvanutele. Osalemiseks vajalik eelregistreerimine.

FILMIPÄRASTLÕUNA„HEINZ VALK” (2014)31. märtsil kell 15Armastatud kunstnik ja poliitik, kellele oleme tänulikud Eesti taasiseseisvumiseni aidanud tegude eest, tähistab märtsis olulist juubelit ning selle puhul näitame paar aastat tagasi valminud dokumentaalfilmi, mis on huvitav sissepõige andeka härrasmehe eluloosse. Publikuga tuleb kohtuma Heinz Valk.

NÄITUSED• „MEIE TAVAD JA KOMBED SIBERIMAAL”Näituse avamine 24. märtsil kell 12• „RAHUWÜRST. JAAN POSKA 1866-1920”24. jaanuaril möödus riigimehe Jaan Poska sünnist 150 aastat. Tähistame suurmehe sündi tagasivaatava näitusega riigimehe eluteele.Kokkuleppel korraldame töötubasid eri vanuses lastele – see on Jaan Poska eluloo tundmaõppimine kalligraafia, voltimise ja värvimise kaudu. Täiskasvanutele 45-minutilised loengud ja Poska-teemalised filmiõhtud.

Vabaduse väljak 9 • tel 644 8193 • rrmuuseum@rrmuuseum.ee

MÄRTS RAHVARINDE MUUSEUMIS

Tartu rahulepinguga märgitud Eesti piir. „Manifest Eestimaa rahvastele” algses sõnastuses (enne 24. veebruari 1918)

TÄHTSAD TEEMAD

Kesklinna Sõnumid4

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraad peetakse 24. veebruaril kell 12 Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadi peaproov toimub samas päev varem kell üheksa õhtul.

19. veebruar 2016

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas

Liikluspiirangud seoses Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadiga Parkimisest eramaal

Üksused rivistuvad 24. veebrua-ril Vabaduse väljakule kell 11.20. Paraadi võtab vastu Vabariigi Pre-sident Toomas Hendrik Ilves, pa-raadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Paraadist võtab osa ligi 1100 osalejat ja 90 ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 35 lippu, üheksa kompaniid, neli patareid, kümme rühma ja kaks orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, Kaitseväe Ühendatud Õppeasu-tused, Balti Kaitsekolledž, Vahi-pataljon, Staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, Toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla ma-lev ning Kaitseliidu Akadeemiline malevkond. Samuti osalevad pa-raadil Sisekaitseakadeemia kade- tid.

Eesti Vabariigi 98. aastapäe-va paraadil osaleb ka Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv väekon-

tingent ligi seitsmekümne kai- tseväelase ja nelja soomustrans-portööriga. Lisaks ameeriklastele võtab paraadist osa Ühendku-ningriigi rühmasuurune üksus ning liputoimkonna panevad välja Belgia, Poola, Läti ja Leedu.

Muusikat teevad Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalve orkes- ter.

Pärast paraadmarssi on huvi-listel võimalus tutvuda Kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Täna-vu saab lisaks käsitulirelvadele näha 155- ja 122-millimeetri-seid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist mii-nipildujat, soomustransportööre Sisu XA-188 ja Stryker, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403 ning lahinguteenindustoetuse sõidukeid.

Sõidukite peatumine ja parkimi-ne (välja arvatud erilubadega) on keelatud:• Kaarli puiesteel (ka ümber Kaarli kiriku), Mere puiesteel, Viru täna-val, Vana turu tänaval, Kuninga tänaval, Harju tänaval ja Vabaduse väljakul alates 23. veebruar kell 18 kuni 24. veebruar kell 14;• Mere puiesteel Viru ringi poole suunduval sõidusuunal alates Ka-nuti tänavast kuni Viru ringini 23. veebruar kell 18 kuni 24. veebruar kell 14 lahingutehnika rivistami-seks ja jalaväeüksuste transpordi-vahendite parkimiseks. Peaproovi ajal, 23. veebruaril rivistub tehnika ajavahemikul kell 20.30–20.45 ning paraadi ajal 24. veebruaril kell 11 kuni 11.30;• Kiriku platsil 23. veebruar kell 18 kuni 24. veebruar kell 13.

Liikluseks on suletud: • Vabaduse väljak, Kaarli puies-tee, Mere puiestee alates Kanuti tn kuni Inseneri tn 23. veebruaril kell 20.30 kuni kell 24;• Vabaduse väljak, Viru tänav, Vana-Turg, Kuninga tänav, Harju tänav, Pärnu maantee (Vabadu-se väljakust kuni Viru väljakuni), Viru väljaku ringristmik, Kaarli pst, Mere pst parempoolne teeäär alates Kanuti tn kuni Inseneri tn, Endla tn üks sõidurada vahemikus Suur-Ameerika tn kuni Tõnismägi tn, Komandandi tee, Roosikrantsi tänava Vabaduse väljaku poolne ots 23. veebruaril kell 20.30 kuni kell 24 ja 24. veebruaril kell 8 kuni 14; • Pärnu maantee Vabaduse väl-jaku ja Viru väljaku vahel, Georg Otsa tänav, Viru tänav, Vana turg, Kuninga tänav, Harju tänav, Müü-rivahe tänav Harju tänava ja Suur-Karja tänava vahel, Vana-posti tn,

Suur-Karja tänav Müürivahe tänava ja Pärnu maantee vahel paraadi lii-kumise ajaks vastavalt reguleerija märguannetele. • Komandandi tee alates 23. veeb-ruar kell 18 kuni 24. veebruar kell 14.

Vabaduse väljaku ja Kaarli puies-tee sulgemise ajal suunatakse liiklus ümber:• Endla tänaval kesklinna suunal mööda Suur-Ameerika tänavat ja Pärnu maanteed;• Estonia puiesteelt Mustamäe-Õismäe suunal mööda Pärnu maanteed ja Suur-Ameerika täna-vat.

Ühistransport on 24. veebruaril alates kella 9.30 kuni paraadi lõ-puni (orienteeruvalt kella 13.30-ni) ümber suunatud:• liinide nr 1 ja 3 trollibussid Kaarli puiestee ja Toompea tänava rist-mikuni, tehes ajutise lõpp-peatuse Kaarli puiesteel kesklinna suunali-ses Tõnismägi trollipeatuses;• liinide nr 16, 17, 17A, 23, 24, 24A ja 42 autobussid mõlemal suunal ümbersõidule Endla tänav, Suur-Ameerika tänav, Pärnu maan-tee ja Estonia puiestee, tehes täien-davad peatused kesklinna suunal Endla tänaval enne Suur-Ameerika tänava ristmikku paiknevas aju-tises peatuses, Pärnu maanteel mõlemal suunal paiknevates Kos-mose peatustes ja Estonia puies-teel mõlemal suunal paiknevates Vabaduse väljaku peatustes;• liini nr 40 autobussid ümber-sõidule kesklinna suunal Paldiski maantee, Toompuiestee, Ranna-mäe tee, Suur-Rannavärav, Ahtri tänav, Hobujaama tänav ning lin-nast väljuval suunal Hobujaama tänav, A. Laikmaa tänav, Auto-

bussiterminal, Narva maantee, Mere puiestee, Põhja puiestee, Suur-Rannavärav, Rannamäe tee, Toompuiestee, Tehnika tänav ja Paldiski maantee, tehes täienda-vad peatused kesklinnast väljuval suunal Mere puiesteel paiknevas Mere puiestee peatuses ja mõle-mal suunal paiknevates Balti jaa-ma peatustes ning lõpp-peatuse Hobujaama tänaval autobusside seisuplatsi sissesõidu teel;• liinide nr 21 ja 21B autobussid Balti jaama suunal ümbersõidule Kaarli puiestee, Toompea tänav ja Kaarli puiestee, tehes ajutise pea-tuse Kaarli puiesteel kesklinna suu-nalises Tõnismägi trollipeatuses;• liinide nr 21 ja 21B autobussid Kakumäe suunal ümbersõidule Pärnu maantee, Suur-Ameerika tä-nav ja Endla tänav, tehes täiendava peatuse Pärnu maanteel paiknevas Vabaduse väljaku ja Kosmose pea-tuses.• 24. veebruaril alates kell 12.15 kuni paraadi lõpuni (orienteeruvalt kell 13.30) katkestatakse trammi-de nr 3 ja 4 liiklus mõlemal suunal Estonia puiestee ristmiku ja Viru väljaku vahelisel Pärnu maantee lõigul.• liinide nr 41 ja 41B autobussid Balti jaama suunal ümbersõidule Kaarli puiestee, Toompea tänava ja Kaarli puiestee, tehes ajutise pea-tuse Kaarli puiesteel kesklinna suu-nalises Tõnismägi trollipeatuses;• liini nr 41 ja 41B autobussid Kakumäe suunal ümbersõidule Toompuiestee, Tehnika tänav ja Paldiski maantee.

Sõidukijuhtidel palume arvestada liiklust ümbersuunavate märkide-ga. Paraadile soovitab korraldaja tulla jalgsi või ühistransporti kasu-tades.

Korteriühistu elukorralduse küsi-musi lahendatakse lähtudes kor-teriühistu põhikirjast, kodukorrast ning vastavalt korteriühistu-, korte-riomandi- ja mittetulundusühingute seadustes sätestatule. Vastavalt korteriomandiseadusele on maja hoov, mis ei kuulu korterioman- di reaalosa hulka, korteriomanike kaasomand. Kaasomandi kasuta-mist reguleerivad kaasomanikud omavaheliste läbirääkimiste teel, mille käigus ja tagajärjel tekivad vastastikused õigused ja kohustu-sed. Vastavalt asjaõigusseadusele valdavad ja kasutavad kaasomani-kud ühist asja kokkuleppe või kaa-somanike enamuse otsuse koha-selt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

Korteriühistu liikmetel on õi-gus välja töötada parkimiskava ning reeglid mõistlikuks parkimi-seks ja paremaks elukorralduseks korteriühistu maa-alal. Reeglistik tuleb kinnitada korteriomanike enamuse häältega. Juhul, kui liik-mete vahel tekib eriarvamusi ja elukorraldust heanaaberlikest põ-himõtetest tulenevalt muuta ei saa, on igal korteriühistu liikmel õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse.

Politseil puudub pädevus kor-raldada ja reguleerida parkimist si-seõues. Parkimiskorraldusega kor- teriühistu maa-alal tegeleb tee- omanik ehk korteriühistu ning temal on võimalik seda teha liiklusväliste teabevahendite abil, näiteks info-

tahvel kirjaga – parkimine korteri- ühistu loal. Liiklusseadus § 92 sätestab sõiduki kinnipidamise ehk millistel juhtudel võib politsei pargi-tud sõiduki teisaldada valvega hoiu-kohta. Liikluskorraldusalased rikku-mised korteriühistu territooriumil ei kuulu politsei menetluspädevusse ja sanktsioonid on taaskord õigus korteriühistu liikmetel endil välja töötada ja otsustada.

Kesklinna politseijaoskonna en-netus- ja menetlustalituse piirkonna-politseinikud soovitavad mõislikuks parkimiseks leida majanaabritega lahendused, mis rahuldaks kõiki ma-jaelanikke.

Lenne Kask

Keldrimäe piirkonnapolitseinik

Politsei poole pöörduvad aeg-ajalt korteriühistu liikmed, kel-le probleem on seotud parkimiskorraga korteriühistu maa-alal (kinniparkimine, ebaratsionaalne parkimine jne). Kuigi ühistu elukorraldusse ja ühistule kuuluvale eramaale (hoovi) politsei pädevus ei laiene, püüame julgustada inimeste oma-vahelist suhtlust, et leida osapooli rahuldav lahendus.

A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimine15. veebruaril alustati A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimistöödega

lõigus Narva mnt kuni J. Poska tn ristmik.15. veebruarist kuni 28. veebruarini on liikluseks täielikult suletud Tormi tn ja Fr. Faehlmanni tn ristmik.

A. Weizenbergi tänav suletakse liikluseks täielikult 29. veebruarist kuni 1. juulini.

Trammiliiklust tänava rekonstrueerimise käigus ei peatata. Paarisnumbritega majade elanikel on kodule juurdepääs mööda trammiteed. Paaritute numbritega majade elanikel palume koju jõudmiseks kasutada

paralleeltänavat.

Rekonstrueerimistööde ajal tänavaäärseid parkimiskohti kasutada ei saa. Töövõtja poolt on tagatud olmejäätmete vedu ja ettevõtete kaubaga varustamine.

Tööde peatöövõtja on Lemminkäinen Eesti AS.Liiklusskeemid on Kesklinna valitsuse kodulehel www.tallinn.ee/kesklinn.

TÄHTSAD TEEMAD

Kesklinna Sõnumid 5

RAHVUSVAHELINE JÄÄKARUPÄEV! Tähelepanu on taas valgetel mõmmikutel

Lumeuputusest teise nurga alt

Jääkarupäeva eesmärk on tead-vustada inimestele nende toredate loomade olukorda terves maailmas ning et meie loomaaia jääkarud vajavad uut kodu.

Üritus algab kell 12 jääkarude Nordi, Friida ja Nora juures. See-järel tutvustame projekti „Jääkaru uus kodu”, joonistame Tauno Kangro seltsis ja koostöös Media- Marketingiga kuulutame välja joo-nistusvõistluse „Päästame jääkaru”.

Et loomaaia territoorium on suur ja seal on lahedaid soppe, kus kindlasti keegi veel käinud pole, on päevakavas kaks räätsamatka. Matka toetab kanuu.ee

Lastekavas on ekskursioon, aardelaeka otsimine ja võimalusel tantsitakse koos tõeliste tantsija-tega. Kell 14 räägib loomaaia giid Aleksei Turovski ning lastelooma-aia juures paiknevas õppeklassis näeb jääkarufilmi. Seal saab tutvu-da jääkaru nahaga ja nende looma-de elustiiliga.

Seda, kui tähtis on majahoidja töö, taipame pärast suurt lumesadu han-gedessemattunud kõnniteel sumba- tes. Siis kirume luualiigutajat ja hal-dusfirmat, kes ei vaevu lund kõnni-teelt minema lükkama. Oma sauna saab muidugi ka linnavalitsus. Aga kas kõik on ikka nii üheselt selge?

Kojamehe amet pole hinnatudOtsides kojamehe ametisse tööjõu-du, pole valik kiita. Pakkuma tulevad end reeglina vanemad inimesed, kellel jätkub jõudu küll suvel trotuaari pühkimiseks ja trepikodade kasimi-seks, ent kes jäävad peale suurt lu-mesadu puhtfüüsiliselt jänni. Noored ja täisjõus mehed-naised kojamehe ametisse ei kipu, sest seda peetak-se vaat et häbiasjaks. Meie ettevõtte majahoidjad on sageli kirjeldanud majaelanike ülbet ja lausa tõrjuvat suhtumist. Luualiigutajat ei peeta enesega võrdseks, tema peale võib häält tõsta, maandada oma halba tuju, teda solvata. Ja kuna palkki pole kiita, siis jääb majahoidjatöö tõesti vaid pensionäride pärus-maaks.

Võib ju öelda, et makske siis majahoidjatele paremat palka, kui ei suuda madala töötasu tõttu kva-liteetset teenust pakkuda. Aga mille arvelt? Millegipärast on just koris-tusteenus ühistute kokkuhoiukoht.

Kuna lepingupartnerid ei soostu parema teenuse nimel rohkem kulu-tama, ei saa ka haldusfirmad koris-tajaid kõrgema töötasuga motivee-rida. Tekib surnud ring, millest pole väljapääsu, enne kui lihtsast äriloo-gikast lähtuvalt mõistetakse, et oda-valt kõrgeimat kvaliteeti ei saa. Me ju mõistame, et makstes Dacia eest pole võimalik soetada Mercedest.

Euroopasse kojameheksOmeti on ka kojamehe amet paljude eestlaste jaoks unistustetöö, ent mit-te kodumaal, vaid Lääne-Euroopas, kus majahoidja ametil on sootuks teine kaal ja palganumbrid. Nii lah-kuvad täisjõus mehed, et alustada karjääri majahoidjate või hooldajate-na Helsingis, Stockholmis, Berliinis ja Pariisis. Just nii, nagu hetkel näk-kab. Meie lumised talved jäävad aga ilma lihaselistest kätepaaridest, mille jõul saaks kõnniteed läbitavad hoida ka kõige karmimates talveoludes.

Mõni aeg tagasi Pariisis viibides nägin Montmartre’il kummalist pilti: kuulsal trepil silkas minust mööda kümmekond noort heas vormis meest, prügikast rihmadega selga kinnitatud. Arvasin, et tegemist on mingi omapärase vastupidavusala-ga ja otsustasin asja lähemalt uuri-da. Selgus aga, et spordiga pole siin mingit pistmist. End proovile panev

seltskond osales ühe lähedalasuva maja kojamehe konkursil. Kuna soo-vijaid oli palju, tehti eelnev valik füü-siliste näitajate alusel, seejärel aga korraldati vastupidavuskatse, mille võitja lõpuks ametisse vormistati.

Koonerdamine pole kokkuhoidOleme paljudel elualadel loonud koonerdamisest eesmärgi, tunnista-mata vana tarkust, et koonerdamine ei tähenda alati kokkuhoidu. Nii nagu riigihangetes ei taga odavaim hin-napakkumine pikemas perspektiivis kõige soodsamat valikut, ei tohiks ka korteriühistud ja äripindade haldajad lähtuda üksnes teenuse odavusest. Koristusteenuse kvaliteedist sõltub elamu väljanägemine ning sealt edasi kinnisvara hind; korrastatud ümbrusega ärihoonesse on märksa kergem rentnikke leida ning neilt ka kuludele vastavat tasu nõuda.

Hakakem kojamehe ametit õig-laselt hindama ja tagagem hea töö eest vääriline palk, siis ei tule talved ootamatu katastroofina, mil linnas liikudes põlvini hangedes sumpa-me.

Veronika Padar

projekti „Jääkaru uus kodu” juht

Jüri Männisalu

OÜ Maket Kinnisvara nõunik

27. veebruar on rahvusvaheline jääkarupäev ja nende suurte kiskjate sõbrad jällegi koos Tallinna loomaaias. Tähtpäeva peetakse siinmail juba teist korda, esimene leidis aset 2013. aastal, mil sündis väike karutüdruk Nora.

19. veebruar 2016

Raekoja plats 18 • 10146 Tallinn • Tel 645 5321 • 645 7220 • www.hopnerimaja.eu

OPNERI MAJAS MÄRTSIS 200116KONTSERT• Pühapäeval, 6. märtsil kell 13

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor ja Ees� tütarlastekoor. Kontsert „Ühtelaulmine“ – rah-valaulust renessanssmuusikani. Sündmus kõigile tasuta.

• Teisipäeval, 8. märtsil kell 19„Minu hispaania aias” / „En mi jardin español”. Erkki Otsman (laul), Andranik Kechek (klaver), Aulis Nemvalts (sopransaksofon), Liina Amon (rütmipillid). Päikeseline, eksoo� line ja emotsio-naalne muusikaline reis läbi salapärase hispaa-nia aia. Kõlavad tuntud pasodooblid ja coplad Lola Florese, Carlos Cano, Rocio Jurado, Miguel de Molina, jt repertuaarist. Pile� d 10 ja 8 eu-rot saadaval Pile� levis ja tund enne kontserdi algust.

• Pühapäeval, 13. märtsil kell 17 Carmina naiskoor. Kontsert „Taevane ja maine” – teemakontsert Soome ja Venemaa koorimuusikast. Sündmus kõigile tasuta.

• Laupäeval, 19. märtsil kell 19Hortus Piccolo kontsert. Vivaldi – hüljatud neidude „Punane Preester” ja maestro. Andres Mustonen – viiul, Ivo Sillamaa – klavessiin, Taa-vo Remmel – kontrabass. Pile� d 12 ja 8 eurot saadaval Pile� levis ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

TEATER• 1.–3. märtsini kell 11 ja 13

Improteater IMPEERIUM lasteetendus „Mina olen...“. Improvisatsioonilisel etendusel „Mina olen… !“ jääb pealkirja lõpetamine lastele, kellel on võimalik nimetada mängitava loo peategela-ne ja määrata, millisele vahvale seiklusterajale ta teele asub.Pilet 5 eurot saadaval kohapeal.

SABATANTS• Neljapäeval, 10. märtsil kell 19

Sabatantsu õhtu. Sabatants on traditsioonilise tantsu õpituba, kus on võimalik süvendatult

tutvuda ja tegeleda eheda rahvatantsuga.Sündmus kõigile tasuta.

PEREHOMMIKUD• Laupäeval 12. märtsil kell 11

Perehommik – pärimusega ja Ees� moodi.Tule koos pere suurte ja väikestega lõbusalt aega veetma! Saab laulda, tantsida, mängida ja meisterdada. Perehommikuid viib läbi muusika-õpetaja Reelike Tükk. Pile� d 5 eurot pere kohta saadaval kohapeal.

MAAILMARÄNDURITE KLUBI• Reedel, 18. märtsil kell 18

Oma seiklustest räägib süstamatkaja ja alpinist Toomas Holmberg. Meresüstaretk Stockholm – Ahvenamaa – Saaristomeri – Tallinn; kolm aerutajat ja 11 päeva. Väike sissejuhatus sellest, kuidas jõutakse pikemate süstaretkedeni, kuidas kogu� kogemusi ja teadmisi ning millega tuli silmitsi seista retke planeerimisel ja aerutades. Sissepääs 2 eurot.

LASTEVANEMATE KOOL• Esmaspäeval, 7. märtsil kell 19

Elu koos teismelisega – kas rohkem rõõmu või muret? Vestleb psühholoog Auli Andersalu-Targo

• Esmaspäeval, 21. märtsil kell 19Lapsevanema võimalused luua oma lapsele sõltuvusvaba elu. Alkohol. Vestleb psühholoog Auli Andersalu-Targo. Loengusarjale palume end registreerida clelia@hopnerimaja.eu või tel 641 7104. Neljast loengust koosneva tsükli hind 26 eurot. Ühe loengu hind 7 eurot.

TUDENGITEATER• Teisipäevi� kell 17 Diele saalis.

Teatriring. Juhendaja näitleja ja draamaõpetaja Meelis Sekk. Kuutasu 15 eurot.

NÄITUSPusa „Inventuur“

AJALOOLISTE KOSTÜÜMIDE LAENUTUS

Jaanuaris laekus linnakassasse 42,5 miljonit eurot2016. aasta esimesel kuul laekus linnakassasse kokku 42,5 miljonit eurot, mis moodustab ilma finant-seerimistegevuseta 7,8% aastaks planeeritud laekumistest.

Maksutulu laekus esimese kuu-ga 30,1 miljonit eurot, mis on 8,3% aastaks kavandatust, sealhulgas laekus üksikisiku tulumaksu 28,9 miljonit eurot ehk 8,9% ning koha-likke makse 1,1 miljonit eurot ehk 9,9% aastaks planeeritust.

Linna asutuste majandustege-vusest laekus esimese kuuga 5,3 miljonit eurot ehk 8,6% aastaks ka-

vandatust. Muid tulusid laekus 209,9 tuhat

eurot, moodustades 12,3% aastaks kavandatust. Toetusi riigilt ja välis-rahastuse andjatelt laekus kokku summas 6,8 miljonit eurot, mis moodustab 6,8% rahakäibe plaanis kavandatust.

Väljamakseid tegi linn esime-sel kuul kokku summas 46,3 mil-jonit eurot, mis moodustab 7,9% aastaks kavandatust. Haldustege-vuseks tehti väljamakseid kokku summas 44,4 miljonit eurot, mis on 8,9% aastaks kavandatust; in-

vesteerimistegevuseks maksti väl- ja 1,7 miljonit eurot ehk 2,2% aas-taks kavandatust ning finantseeri-mistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põ-hiosamakseid kokku summas 84,2 tuhat eurot.

Linna vabade rahaliste vahen-dite jäägiks kujunes jaanuarikuu lõpu seisuga 49,1 miljonit eurot.

Raepress

NOORTEKESKUSED

Kesklinna Sõnumid6

16.02 Kl 17–20 Workshop „Cork board DIY”Noortekeskuse Belgiast pärit vabatahtlik Femke õpetab töötoas, kuidas teha korgialustest kujundeid. Hiljem võib selle seinale kinnitada ning kasutada stendina, täites piltide ja märkmetega.Materjalid tagab noortekeskus. Osalemine on tasuta, inglise keeles.

18.02 Kl 17 JAM SessionAkustilise jämmi õhtu! Kas tahad muusikat teha ning uusi tutvusi leida? See on võimalik, loome ja naudime koos muusikat! Laula, löö rütmi, mängi oma pilli, kasuta kohapealset kitarri või tule niisama kaasa elama ja kuulama. Tule koos sõbraga, siis on veel toredam. Õhtu täis muusikat! Tasuta

19.02 Kl 18.30 Belgian cultural eveningKesklinna noortekeskuse vabatahtlik korraldab suure Belgia kultuuriõhtu. Lõbusal ja interaktiivsel viisil õpitak-se tundma Belgiat ja belglasi. Veedetakse koos lõbusalt aega ning tutvutakse riigiga läbi mitmete tegevuste:• testitakse teadmisi Belgia kohta, mängitakse riigiga seotud mänge;• avastatakse Belgia köök;• kuulatakse Belgia muusikat ja saadakse tuttavaks keelega;• vaadatakse, kuidas Belgia välja näeb, kuidas belglased käituvad ja kas nad on stereotüüpsedSündmus on inglise keeles ning tasuta.

20.02 Kl 13 Arendav mäng „#chooselife“Mäng on mõeldud aktiivsetele, loomingulistele ning rõõmsameelsetele noortele, kes tahavad oma andeid arendada ja leida unistuste eriala!Mäng viiakse läbi vene keeles ning on tasuta. Osalema on oodatud noored vanuses 15–17 eluaastat.Eelregistreerimine: http://goo.gl/forms/Mbkssx1v0G

3.03-6.03 Fotonäitus „Tolerantne mõtlemine läbi objektiivi”.Tolerantsuseteemalise fotonäituse on korraldanud 11–16-aastased noored, kes osalesid noorteprojektis „To-lerantne mõtlemine läbi objektiivi”. Projekti raames toimus kaks kohtumist: veebruaris Lasnamäe huvikoolis ja märtsis Kesklinna noortekeskuses. Projekti idee oli ühendada Tallinnas elavaid noori läbi ühiste tegevuste. Koos õpiti tundma fotograafiamaailma ning korraldati fotonäitus.Projekti jooksul said linnas elavad noored võimaluse arutleda päevakajalistel teemadel, nagu sõda, pagu-laskriis, töötus jne. Jutuks tulid ka inimestevahelised suhted, müüdid ja stereotüübid, nende päritolu ning

tolerantsus teistest kultuuridest inimeste suhtes. Noortekohtumistel oli positiivne õhkkond, kus mõlema kultuuri esindajad said mõtteid avaldada ja nendel teemadel arutleda.

Kl 14–16 Noorte interaktiivne kohtumine „Bumerang Bobra”Kohtumised toimuvad kord kuus ning eesmärk on anda noortele uusi arenguvõimalusi. Osalejad mängivad ja suhtlevad sõbralikus õhkkonnas. Kohtumistele on kutsutud muusikuid, näitlejaid, poliitikuid ja muid aktiivseid inimesi, kellel on töö- või elukogemus, mida noortega jagada. Sündmuse jooksul saavad kõik vabalt jagada oma mõtteid ja ideid. Kohtumine on vene keeles ning tasuta.

19.03 – 24.03 Koolivaheaeg Kesklinna noortekeskuses. Põnevad ja harivad tegevused kõikidele noortele!Noortekeskus on koolivaheajal avatud kl 12–20 ja laupäeval (19.03) kl 12–18 Programm www.tallinnanoored.ee/kesklinn

21.03-24.03 Noortekohtumised „E-raamatud VS paberraamatud” ja „Millest räägivad raamatud?”Keskraamatukogu ja Kesklinna noortekeskus kutsuvad noori vanuses 11–16 eluaastat osalema noortepro-jektis, mille jooksul toimuvad koolitused e-raamatutest ja e-raamatute valmistamisest, lugemise ja raamatute töötoad, kohtutakse kirjanikega, mängitakse boolingut, külastatakse muuseumi jne. Vajadusel ööbimisvõi-malus raamatukogus.Registreerimine kuni 4. märtsini e-posti aadressil: kesklinn@tallinnanoored.ee ja eilika.matas@tln.lib.eeProjektis osalemine on tasuta.

Iganädalased tasuta keelekursused Kesklinna noortekeskuses Esmaspäev kl 16.30–17.30 türgi keel, kl 18–19.30 vene keelTeisipäev kl 17–18 hispaania keelKolmapäev kl 18.30–19.30 hollandi keelNeljapäev kl 18.30–20 itaalia keelReede kl 17–18 saksa keel

Lisainfo: Avatud E-R kl 14–20 • Raua 23, Tallinn • www.tallinnanoored.ee • kesklinn@tallinnanoored.ee tel +372 641 0021 • Jälgi meie tegemisi facebookis www.facebook.com/tallinnanoored

Kesklinna noortekeskus kutsub noori osalema

19. veebruar 2016

Tallinna spordi- ja noorsooamet alustas 2015. aastal programmiga „Jalatalla”, mis on suunatud noor-tele, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil hariduselus hõivatud. Sellised noored koonduvad ühise nimetaja alla – NEET-noored, ning peami-selt on tegu sihtrühmaga vanuses 15–29 eluaastat. Nimetus tule-neb ingliskeelsest terminist Not in Education, Employment or Training ning tähistab noori, kes lisaks selle-le, et nad ei osale töö- ega haridus-elus, võivad olla seotud ka ohtliku ja/või asotsiaalse eluga. Tänaseks on Eestis välja kuulutatud juba mitu projektivooru ja hanget selle siht-

grupi toetamiseks ja teenuste väl-jaarendamiseks.

PROGRAMMIST „JALATALLA” 2015. aastal Tallinna spordi- ja noorsooameti eestvedamisel tege-vust alustanud programm „Jala-talla” on üks sellisele sihtrühmale suunatud ettevõtmistest, mille ees-märk on toetada noorte sotsiaal-seid oskusi, toimetulekut ja konku-rentsivõimet tööturule sisenemisel või õpingutega alustamisel.

Programmi pilootaasta tege- vustes osales kokku üheksa 15– 17-aastast noort. Esimesel aastal moodustasid sihtgrupi Tallinna las-

te turvakeskuse sotsiaalprogram-mis osalenud noored. Koostöö- partneritena olid kaasatud Põhja-Eesti Rajaleidja keskus ning Eesti Töötukassa. Viie kuu jooksul viidi noortega läbi intensiivseid indi-viduaal- ja grupikohtumisi, lisaks toimus kaks noortevahetust Itaalias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. Programm osutus juba esimesel aastal väga edukaks: projektitege-vustes osalenud üheksast osalejast on nüüdseks kõik noored alustanud töö või õpingutega.

2016. aastal plaanitakse pro-jekti pilootaasta järel jõudsalt tege-vusi jätkata, keskendudes muuhul-gas individuaalsele tööle noortega, sooviga tõsta nende oskusi ja või-meid tööturule sisenemiseks ja õp-pimisega alustamiseks või jätkami-seks. Selle aasta tegevustesse on oodatud peamiselt noored vanuses 15–25 eluaastat, kes ei tööta ega õpi või kellel on probleeme kooli- kohustuse täitmisega. Kavas on ellu viia kolmeosaline programm, millest esimene ja teine on avatud kõigile osalejatele (grupi suurus 14 noort).

Programmi kohta saab lisain-fot Tallinna kodulehelt www.tallinn.ee/jalatalla-programm või Tallin-na spordi- ja noorsooameti pea-spetsialist Annegrete Johansonilt annegrete.johanson@tallinnlv.ee.

Uudne ja terviklik lähenemine hõivamata noortele

Annegrete Johanson Liis Tamman

Tallinna spordi- ja noorsooamet

Programmi raames toimunud noortevahetus. Foto: Johan Hallimäe

ANDEKAS KESKLINLANE/KESKLINNA TEATRID

Kesklinna Sõnumid 7

1. Olga, mis seob teid kesklinnaga?On juhtunud nii, et siin keerleb praegu kogu mu elu. Siin ma elan ja töötan, siin õppisin ise ja nüüd jagan teadmisi teistele. Lõpetasin Kesklin-na vene gümnaasiumi ja Tallinna ülikooli. Praegu õpetan Tõnismäe reaalkoolis. Selle, muide, lõpe-tas ka minu ema.

2. Räägitakse, et kõige eredamad mälestused pärinevad lapsepõlvest. On teil kesklinnas kohti, mida armastasite juba lapsena?Lapsepõlves elasin Kadrioru kandis, seetõttu on pargil mulle eriline tähendus. Minu arvates on tallinlastel väga vedanud, et otse linna keskel on selline puhkekoht. Mäletan väga hästi sealset lõ-bustusparki. Kui palju rõõmsaid emotsioone seal kogesin!

3. Kesklinna koolis õpetaja olla on väga mu-gav, kõik on olemas ja lähedal… Nõustute?Õpetaja olla on üldse tore. Igaüks valib elukoha ja kooli oma eelistuste järgi.

Aga sellega küll ei saa nõustuda, et siin on kõik jalutuskäigu kaugusel.

4. Kus armastate käia õpilastega? Ehk ekskur-sioonidel kesklinnas?Muidugi, kuna oleme kesklinnas, on eri kohta-de külastamise hõlpsamaks. Et olen üheksanda klassi klassijuhataja, püüan õpilastele näidata kohti, mis võiksid nendevanustele huvi pakkuda ning kus nad hiljem saavad käia ise. Näiteks hil-juti olime noortekeskuses, nüüd osalevad noo-red seal mitmetes ettevõtmistes. Huvitume ka Tallinna ajaloost: Neitsitorni suurepärased kesk-ajast inspireeritud maiustused innustasid lapsi kulinaarseteks katsetusteks.

5. Kas peate tunde väljaspool kooli? Kui jah, siis kus?Ma arvan, et tunnid ei pea toimuma ainult koo-liseinte vahel. Lastel on vaja keskkonnamuutust, neile on vaja näidata, et kõike laua taga õpitut saab elus kasutada. Algklassidega külastame Eesti Lastekirjanduse Keskust, vanemate lastega näiteks pidasime tundi Tallinna ülikooli haridusin-novatsioonikeskuses. Tõsi, tundi ei andnud ma ise, vaid lastega töötasid keskuse spetsialistid. Tulekul on projekt, mille käigus võrdleme kesk-

linna ja väljaspool Tallinna asuvaid koole. Väga huvitav, mis sellest välja tuleb.

6. Õpetaja on loominguline elukutse. Kas elu Eesti pealinna südames inspireerib teid?Ütleksin pigem nii: elamine pealinna südames an-nab mulle inspiratsiooniks aega. Praegune elu- tempo on väga kiire ja mõnikord ei ole mahti, et istuda ja analüüsida tehtut ning pidada tuleviku-plaane. Aga see, et elan ja töötan kesklinnas, annab mulle kõige hinnalisemat, mida meil on – aega.

7. Ja lõpetuseks, millisena näete kesklinna 20 aasta pärast, 2036. aastal?Näen teda uuenenuna. Viimasel ajal on kesklin-nas palju muutusi ja minu arust tulevad need piirkonnale ainult kasuks.

Ümberringi areneb kõik tormiliselt, esma-joones tahaks uusi arenguid näha enda lähemas ümbruses, meie majas. Loodan, et kõik projek-tid, mis praegu tunduvad teostamatud, viiakse ellu ja iga siinne elanik tunneb end osana sellest suurepärasest kandist!

Õigemini tuleb NUKU-st rääkidest kõnelda nii teatrist kui muuseumist. Nimelt tegutseb selles vanalinnas asuva teatri juures juba üle viie aasta ka nukuteatrikunsti muuseum – üks väheseid maailmas. Koos moodus-tavad teater, muuseum ning juuni alguses toimuv festival Treff põneva teatrimaailma, kus saab avastada nuku- ja visuaalteatri eri külgi nii lavastuste, sündmuste kui ka tege-vuste kaudu.

Nunne tänavale kerkiv juurde-ehitis ühendab teatrimaja (aadress Lai 1) ja muuseumimaja (Nunne 8) üheks tervikuks. Kompleks avatakse juba sügisel ning siis saavad linna-elanikele ja -külalistele peasissepää-suks Nunne tänaval asuvad suured puidust väravad. Sealtkaudu pääseb

ligi nii piletikassale, kohvikule, teat-risaalidele kui ka muuseumiekspo-sitsioonile. Uus teatrisaal, mis võtab enda alla suure osa juurdeehitusest, on 422-kohaline ning hakkab kand-ma teatri asutaja Ferdinand Veike nime. Koos juurdeehitusega avatak-se muuseumi uuenenud väljapanek ja NUKU kohvik.

Teatrirahvale teeb suurt rõõmu, et harjumuspärasesse teatrikomp-leksi kolitakse tagasi just sel aastal. Sügisel algab teatri 65. hooaeg, mis tähendab omakorda suuremat ja juubelihõngulisemat hooaega. Nii-kaua toimetab NUKU aga ikka en-distviisi teatripüünel: esietenduvad lavastused Auna teatrimajas Pelgu-linnas nii kooli- ja lasteaialastele kui noortele ja täiskasvanutele. Suve

Olga Selištševa (Ольга Селищева) – Tallinna Tõnismäe Reaalkooli eesti keele õpetaja

NUKU toimetab valmiva teatrikompleksi ootusesTeatrimajades on alati põnev, NUKU-s veel eriliselt. Seda juhtub ju harva, et teater saab endale uue maja.

raamatu põhjal loodud tüki 3-5 aas-tastele. Etenduses saab teada, mis juhtub, kui päike otsustab puhkuse võtta ja mitte tööle ehk taevasse il-muda. Lavastus esietendub 30. ap-rillil Auna teatrimajas.

Muidugi mängib teater ka kõiki teisi repertuaaris olevaid lavastusi, mida on kokku üle kolmekümne! Kindlasti võiks teatrisõbrale huvi pakkuda NUKU täiskasvanute lavas-tused „Ajarefrään”, „Lemuel Pitkini demonteerimine” ja „Ajuloputus” ning viimaseid kordi juunis ja juulis etenduv „Dorian Gray portree”.

NUKU muuseumis, mis ikka Nunne tänaval uksi avatuna hoiab, on külastajal võimalik osa saada muidu gruppidele mõeldud tegevus-test, nagu näiteks ekskursioonid või muuseumimängud. Iga kuu viimase neljapäeva hommikul ootab pisipõn-ne mõni mäng ja sama päeva pä-rastlõunal täiskasvanuid temaatiline ekskursioon või töötuba. Muidugi ei tasu ära unustada ka nädalavahe-tustel toimuvaid muuseumietendusi,

kus mängitakse nii 30 aastat tagasi loodud „Karjapoiss on kuningas” või „Vepsa muinasjutte” kui ka eelmisel kevadel vaatajateni jõudnud „Seits-mepäist haldjat”.

Õpetajad saavad NUKU muu-seumis end täiendada koolitustel, mis aitavad lahendada igapäevaseid haridusalaseid küsimusi loomingu-liste nukuteatrikunsti meetoditega.

Kümnes Treff astub taas tänavaleAasta 2016 on Treffi jaoks eriline, sest suvekuu esimesel nädalalõpul, 2.–5. juunini tähistab festival 10. sünnipäeva. Sellest pidulikust sünd-musest on oodatud osa saama kõik teatrihuvilised lisaks tavapärastele teatrisaalidele ka Tallinna kõrgei-masse paika – Toompeale. Üle mitme aasta saab taaskord trehvata maailmatasemel tänavaprogrammi.

Festivali avapäeva suursünd-mus on Riigikogu esisel platsil päikeseloojangul, kell 22 toimuv vi-suaalne suurlavastus „Neli päikest” prantsuse kompaniilt Lucamoros.

See on kunstniku loodud erakord-selt efektne visuaalsete kujundite tants, kus segunevad maalikunst, grafiti, videokunst, poeesia ja elav muusika. Kuna sünnipäeva puhul on ilus komme teha kingitusi, siis on see võimas elamus Treffi kingi-tus publikule – etendus on vaataja-tele tasuta.

Festivalil etendub üle 20 eriil-melise nuku-, visuaal- ja objektiteatri etenduse. Külla tulevad trupid Prant-susmaalt, Iisraelist, Kanadast, Slo-veeniast, Saksamaalt, Hispaaniast, Hollandist ja Venemaalt. Lavastusi on nii lastele kui suurtele ning iga-le maitsele. Täpne festivaliprog-ramm on avalik ja piletimüük algab 1. märtsil.

Niisiis – NUKU kutsub teatrisse ja muuseumisse nii täna kui uuel hooajal.

Hannele Känd

NUKU kommunikatsioonijuht

19. veebruar 2016

hakul toimub aga kümnes visuaal-teatrifestival Treff! Kõigest sellest juba pikemalt allpool.

Kevadtuuled Auna teatrimajas ja vanalinnasSel talvel ja kevadel on teatril plaanis veel kolm esietendust. Veebruari lõ-pus jõuab lavale Ellen Niidu tuntud Krõlli-luuletustel põhinev lavastus „Krõll”. See lavalisi ulakusi ja tempe täis etendus sobib hästi peredele, kus kasvavad lapsed vanuses 4–12. Tüki lavastab Vahur Keller, kelle käe all on sündinud ka vahvad lood „Nublu”, „Kapten Granti lapsed”, „Lutsukomm ja 200 vanaisa”. Krõl-liga mängivad näitlejad Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko, Mihkel Tiker-palu ja Kadri Kalda ning muusikalise kujunduse loob näitleja Mart Müüri-sepp. Krõlli-etendusi näeb igakuiselt Auna teatrimajas.

Aprilli keskel astub aga vanalinna tänavatel ringi Shakespeare! Tõsijutt, proovisaalides juba mõeldakse, kui-das Shakespeare’i tuntuima komöö-dia „Suveöö unenägu” ainetel valmiv lavastus „Suveöö unenäomasin” kõige paremini Laia tänava kvartali ümbrusesse sobib. Nimelt ei toimu etendused mitte pimedas teatrisaa-lis, vaid publik liigub koos salapärase trummar-leierkast-nukuga mööda vanalinna sisehoove, muuseumeid ja tänavaid. „Suveöö unenäomasin” on sloveenia muusiku, nukunäitleja, lavastaja Matija Solce esimene la-vastus Eestis. Tema lavastused on pungil muusikast, teatrist ning põ-nevatest lahendustest. Lavastus on mõeldud huvilistele alates 12. elu- aastast.

Hooaja viimane uuslavastus on pere noorimatele mõeldud „Päike lä-heb puhkusele”. Teatri kunstiline juht Taavi Tõnisson lavastab selle eesti lastekirjaniku Kristiina Kangilaski

MIDA TEHA/KUHU MINNA?

Kesklinna Sõnumid8 19. veebruar 2016

Kesklinna sotsiaalkeskus tähistas 20. sünnipäeva

Lillepaviljonis peetakse mesimagusat naistepäeva

Kesklinna sotsiaalkeskus tähistas 22. jaanuaril 20. sünnipäeva.

Keskus loodi 1995. aastal ja renoveeriti 2005. Siin on avatud

päevakeskus, kus tegutsevad huvi-ringid ja toimuvad kultuurisündmu-sed. Korraldame eakatele kursusi, näitusi ja kontserte, kus esinevad

nii oma maja kollektiivid kui külali-sed, traditsiooniks on saanud eks-kursioonid.

Keskus pakub kehakinnitust esmaspäevast reedeni, toidud on maitsvad. Päeva jooksul käib söö-mas umbes sada inimest.

Veel on majas dementsete ea-kate päevahoid ja pakume piirkon-na eakatele ja puuetega inimestele koduhooldusteenust.

Sotsiaalkeskuses saab sood-sa hinna eest pesta nii ennast kui pesu ning töötavad juuksur, pedi-küür ja maniküür, samuti on kord kuus juriidiline ja meditsiiniline nõustamine.

Sotsiaalkeskuses on ametis 35 inimest, kellest 20 on hooldustöö-tajad.

20. sünnipäeva tähistasime suure kontserdiga Hopneri majas,

5. ja 6. märtsil korraldab Eesti Meetootjate Ühendus Lillepavil-jonis mesimagusa naistepäeva. Sündmuse eesmärk on propa-geerida puhta eestimaise mee kasutamist.

Naistepäeva puhul pakutakse palju huvitavat ja kasulikku just naistele. Loengutel räägitakse meepõhiste toodete kasutamisest iluravis ja tervislikust meeleivast ning tutvustatakse tööd mesindus-

talus. Lastele jutustab mesinik Hin-ge Laur mesilaspere elust. Lapsed saavad joonistada ja värvida ning voolida mesilasvaha sisaldava plastiliiniga.

Kohal on Tartu ülikooli kliini-kumi arst-õppejõud dr Ilmar Särg, kes praktiseerib mesindussaadus-tega ravi.

Osta saab mesindussaadusi, kosutavaid meesegusid ja ravim-taimi ning nendest valmistatud

preparaate ja kosmeetikat, samuti ehteid, käsitööd, keraamikat ja eri-alakirjandust.

Algus mõlemal päeval kell 10.Lisainfo www.eestimesi.ee või

tel 601 4778, 5566 2649

Julia Tšaplõgina

juhataja

Sirka Arro

Eesti Meetootjate Ühenduse juhatuse liige

kus esinesid meil tegutsevad kollek-tiivid: rahvatantsurühm Hõbekihar (juhendaja Linda Ehatamm), line-tantsijad (juhendaja Ülle Jälle), see-niortantsu rühm (juhendaja Eve Jä-nes), orkester Liivabänd (juhendaja Aare Pehka), naisansamblid Liivalaid ja Miraaž, meesansambel Vanaisad, segakoor Videvik ning solistid Maret Kiissa ja Maie Peinar.

Keskust käisid juubeli puhul õn-nitlemas abilinnapea Merike Martin-son, Kesklinna vanem Alar Nääme, Kesklinna vanema asetäitja Helen Lausma-Saar ning teiste sotsiaalkes-kuste esindajad ja keskuse koostöö-partnerid.

Vabariigi aastapäeva eel on polikliinikud avatud lühemaltEesti Vabariigi aastapäeva eelsel päeval ehk 23. veebruaril on Lääne-Tallinna Keskhaigla polikliinikud, tervisekeskused ning kõnekeskus (tel 1314) avatud tavapärasest lühemalt.

Asutused on avatud järgnevalt:• Haabersti tervisekeskus (Ehitajate tee 137) kell 8–13

• Kopli polikliinik (Sõle 63) kell 7.30–13• Meremeeste polikliinik (Paldiski mnt 68) kell 8–13

• Mustamäe polikliinik (Ehitajate tee 27) kell 7.30–14• Nakkuskliiniku polikliinik (Paldiski mnt 62) kell 8–12.30

• Nõmme tervisekeskus (Jaama 11) kell 7.30–14• Pelgulinna naistenõuandla (Sõle 23) kell 7.30–13

• Pelgulinna polikliinik (Sõle 16) kell 8–13• Kõnekeskus (tel 1314) kell 7.30–14

N, 3. märts kell 13 TERVISENELJAPÄEVMÄLUTREENING, juhendaja Riina EnkeVÕIMLEMINE, juhendaja Tiina Mikk

E, 7. märts kell 14 NAISTEPÄEVAKONTSERTNaisi tervitab meesansambel VANAISAD, juhen- daja Vaike Sarn

E, 14. märts kell 14 EMAKEELEPÄEVEsineb KANUTIAIA NOORTEMAJA TEATER „VÄIKE OOPER”. Kavas V. Tormise koolimuusika, juhendaja Irina Moronova

K, 16. märts kell 13.30 LOENG KUIDAS KAITSTA ENNAST LIIKLUSES JA ENDA VARA?Räägivad Põhja prefektuuri politseinikud N, 17. märts kell 15 TANTSUPÄRASTLÕUNAVÕTAME KEVADET VASTU TANTSU JA LAULUGA!Tantsuks mängib Liivabänd, juhatab Aare Pehka

E, 21. märts kell 14 SLAIDIPROGRAMMREISIMULJED KREETA SAARELTJutustab ja slaide näitab Jaan Kiviall

N, 24. märts kell 13 KONTSERT-MÕTISKLUSÜLESTÕUSMISPÜHADE OOTUSESMõtiskleb Saima Sellak-Martinson, Kaarli kiriku diakon. Laulab naisansambel Miraaž, juhendaja Vaike Sarn. Flöödil Aare Pehka

E, 28. märts kell 14 TANTSUGA KEVADES ja VÄRVITUD MUNADE VÕISTLUSTantsusamme seavad TUTITRIINUD Viimsi päeva-keskusest ja TANTSUDIIVAD Kesklinna sotsiaal-keskusest. Seeniortantsijate juhendaja Eve JänesSööme ja koksime mune, parimatele meened

AVATUD KELLI VALK-KAGOVERE GRAAFIKA NÄITUS „SILD MEIE VAHEL” Kolmapäeviti kell 13–15 Kesklinna Pensionäride Ühenduse esinaise pr M. Sume vastuvõttIgal neljapäeval kell 11–14 meditsiiniline nõusta-mine ja vererõhu mõõtmine

3.03 kell 11–13 kolesterooli ja veresuhkru mõõtminePalume eelnevalt registreerida valvelauas või tel 646 6123 (tasuta)

Juriidiline nõustamine, jurist Kristel TinaVajalik eelnev registreerimine infolauas või tel 646 6123 (tasuta) Iga kuu esimesel esmaspäeval kell 14 Eesti Rindemeeste Klubi koosviibimisedIga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval kell 14.30 Soomepoiste Leskede Klubi koosviibimisedLisaks tegutsevad mitmed ringid, kursused ja ansamblidTööd jätkab ja uusi hoolealuseid ootab eakate päevahoid

AVATUD: E–R kl 9–17Päevahoid avatud: E–R kl 7–19AADRESS: Liivalaia 32 (sissepääs maja sise-hoovist) INFO: tel 646 6123 JUUKSUR, MANIKÜÜR ja PEDIKÜÜR: tel 645 9029 e-post: info@kesotskeskus.ee KODULEHEKÜLG: www.kesotskeskus.ee

KESKLINNA SOTSIAALKESKUSE MÄRTSIKUU ÜRITUSED

Märtsikuu on eksootiliste orhideede õitsemise hiilgeaeg. Just siis avavad paljud neist õied: üks püüab pilku kirka värvi, teine aga eriskummalise vormiga, mõni on nii tilluke, et seda pole ilma luubita peaae-gu märgatagi. Nii muudavad need lilled tavalise päeva põnevaks seikluseks taimemaailmas.

Tallinna Botaanikaaias 4.–13. märtsini avatud orhideenäitusel eksponeeritakse looduslike orhidee-de liike ja kultuursorte, näha saab nii lopsakaid troopikataimi kui pisikesi haruldusi. Kasvuhoonetai-mede sekka on sobitatud lisaks tuttavatele kuukingadele troopilisi orhideesid: veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised.

Orhideesid müüakse 4.–6. ning 11.–13. märtsini.

Näitust saab külastada 13. märtsini iga päev kell 11–16. Sissepääs botaanikaaia piletiga.

Tallinna Botaanikaaed ootab iga-aastasele orhideenäitusele

Kesklinna sotsiaalkeskuse 20. sünnipäev. Fotod: Albert Truuväärt

MIDA TEHA/KUHU MINNA?

Kesklinna Sõnumid 9

Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33, Pärnu mnt 35, Pärnu mnt 37, Pärnu mnt 41, Pärnu mnt 41a, P. Süda tn 2/2a ja P. Süda tn 4 kinnistute ja lähiala detail-planeeringu avaliku arutelu aeg

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tal-linna Linnaplaneerimise Amet avalikus-tasid ajavahemikus 4.01–18.01.2016 Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33, Pärnu mnt 35, Pärnu mnt 37, Pärnu mnt 41, Pärnu mnt 41a, P. Süda tn 2/2a ja P. Süda tn 4 kinnistute ja lähiala detail-planeeringu. Nimetatud ajavahemikus käis detailplaneeringuga tutvumas Kesklinna Valitsuses 12 kodanikku. Avalikul väljapanekul laekus kohalikule omavalitsusele 6 kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav

avalik arutelu viiakse läbi 29. veebruaril 2016 algusega kell 13 Tallinna Kesklin-na Valitsuse saalis (Nunne tn 18). Info telefonil 645 7264. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu avali-ku arutelu kokkuvõttev teade

Tallinna Kesklinna Valitsus viis 8.01.2016 läbi Kentmanni tn 28 ja 30 ning Liivalaia tn 23a kinnistute detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu. Ajavahemikus 17.11–30.11.2015 toimunud avalikul väljapanekul esitati 7 vastuväiteid ja ette-panekuid sisaldavat pöördumist. Tallinna

Kesklinna Valitsuses toimunud detailpla-neeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavast avalikust arutelust võtsid osa planeeringu koostaja, planeeringu arhitekt, planeeringust huvitatud isiku esindaja, Liivalaia 25 KÜ esindajad, Kent-manni põik 3 KÜ esindaja, Kentmanni tn 32a hoone haldur, Kentmanni tn 15 esin-daja, Kentmanni tn 24 esindaja, Liivalaia tn 25 esindaja ja linnaosa esindaja. Pla-neeringu koostaja tutvustas planeeringus tehtud viimaseid muudatusi. Kentmanni põik 3 KÜ jääb kõigi esitatud vastuväi-dete juurde. Kentmanni tn 32a omanikud jäävad enamiku esitatud vastuväidete juurde. Kentmanni tn 24 esindaja on sei-sukohal, et planeeritav hoone kahjustab liigselt nende maja insolatsiooni ega so-bitu kõrguse poolest piirkonda.

19. veebruar 2016

Raekoja plats 18 • 10146 Tallinn • Tel 6455321 • 6457220 • www.hopnerimaja.eu

OPNERI MAJAS MÄRTSIS 200116

• Kolmapäeval, 2. märtsil kell 12–13.30 • Hopneri maja IV korruse saalisPSÜHHOLOOGIALoeng elukestvast õppest – „Kuidas vanamehed õpivad...”.Lektor Tiina Tambaum, Tallinna Ülikooli geragoogika nooremteadur.

• Kolmapäeval, 9. märtsil kell 12–13.30 • Hopneri maja IV korruse saalisRIIGITEADUSEDLoeng „Kogukonna tööst, vabatahtlike,sh.pensionäride osalusest ja panusest. Teenimise võimalusest”. Küsitlus.Lektorid Keiu Roosimägi, Triin Üksvärav, MTÜ HELPIFIC esindajad.

• Kolmapäeval, 16. märtsil kell 12–13.30 • Hopneri maja IV korruse saalisAJALUGU/KEEL • EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMINELoeng „Emakeele „tervisest” – enne ja nüüd” – ees� keelest tänapäeva maalilmas.Lektor Mari Tarand, keeleteadlane. Soovitav e� e valmistada (kirjalikult) küsimused.

• Kolmapäeval, 23. märtsil kell 12–13.30 • Hopneri maja IV korruse saalisKULTUURLoeng „Kirikupühad kui riigipühad”. Pühade pühadusest tänapäeval.Mis on inimesele püha?Lektor Eve Kruus, Tallinna .Jaani koguduse õpetaja, politseiuurija.

• Kolmapäeval, 30. märtsil kell 12–13.30 • Hopneri maja IV korruse saalisTERVISLoeng „Kaasaegne toitumine kiire elutempo juures” – mida ja kuipalju üldse süüa?Lektor Eveli Kljujev, wellnessi spetsialist.

LOENGUTE PLAAN SEENIORIDE ÜLIKOOLI EESTIKEELSELE RÜHMALE

Evdokia Lubasheva 23.02.1920Aino Lass 25.02.1920Tamara Toming 6.02.1921Maria Luzgina 14.02.1921Militina Kabrits 17.02.1922Heinrich Reispass 24.02.1922Erna Koovik 24.02.1922Liidia Rõbakova 11.02.1923Ilse Saks 21.02.1923Harry Metsis 21.02.1923Liudmila Borovskaya 23.02.1923Uno Kanarbik 9.02.1924Maria Vilas 15.02.1924Elfriede Saare 16.02.1924Silvia Urb 18.02.1924Zinaida Tšitšerova 23.02.1924Helja-Amanda Kukk 24.02.1924Lia Prohhorov 21.02.1925Helga-Roleida Stamberg 24.02.1925Virve Remi 24.02.1925Asta-Alice Moks 27.02.1925Arno Köörna 2.02.1926Evi Kruus 7.02.1926Jevgenia Galperina 8.02.1926Vilma Küünemäe 8.02.1926Armilde Reemets 9.02.1926Ivan Davydov 10.02.1926Zoya Nikolaeva 15.02.1926Zinaida Arsenieva 15.02.1926Zinaida Lodi 17.02.1926Helga Urb 19.02.1926Valentina Šilina 22.02.1926Alide Mihklepp 24.02.1926Jevdokia Antonova 26.02.1926

Palju õnne!Kolm muuseumi korraldavad ühise perepäevaEesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, E. Vilde ja A. H. Tammsaa-re muuseumites Kadriorus toimub Eesti Vabariigi 98. sünnipäeval 24. veebruaril kell 11-15 meeleolukas perepäev „Vaba riik on aare!”.

Ühise perepäeva eesmärk on väärtustada Eesti riigi vabadust ja tunda rõõmu sellest, et meie kõigi koduks on just Eesti. Muu-seumid ootavad külla huvitavatele näitustele, sisukatele loengutele ja töötubadesse. Lastele toimub läbi

kolme muuseumi ristsõnapõhine otsimismäng.

Kadriorus sõidab Vilde ja Tammsaare muuseumide vahel Koidula tänaval hobukaarik. Kõiki külastajaid ootab magus üllatus Kalevilt.

Vilde muuseumis toimuva perepäeva programm kell 11-15: Avatud on erakollektsioonil põhinev näitus „Kuldse peaga noel”. 20. sajandi alguse kodutekstiilid ja kä-sitöörõivad. Lastele käeline tegevus

(vaadatakse kauneid ajastupäraste tekstiilide mustreid ja proovitakse tikkimist), täiskasvanutele ajastupä-raste lampide otsimismäng. Vaata-miseks on välja toodud valik Vildele kuulunud originaaltekstiile.

Sissepääs 1 euro. Muuseumide programmid:www.linnamuuseum.ee/vildewww.linnamuuseum.ee/tammsaarewww.ajaloomuuseum.ee

Kaupmehe tn 19, 21 aj 23 kinnistute detailplaneeringu avaliku arutelu

kokkuvõttev teade

Tallinna Kesklinna Valitsus viis 22.01.2016 läbi Kaupmehe tn 19, 21 aj 23 kinnistute detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu. Ajavahemikus 30.11-14.12.2015 toimunud avalikul väl-japanekul esitati 9 vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavat pöördumist. Tallinna Kesklinna Valitsuses toimunud detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavast avalikust arutelust võtsid osa planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isiku esindajad, Kaupmehe tn 10 ja 17 esindajad ning linnaosa esindajad. Naabrid soovisid, et Kaupmehe tänav jääks ühesuunaliseks ning, et planeeritava hoone ette puude asemele kavandataks parkimiskohad. Kaupmehe tn 17 elanik soovis, et planeeritav hoone oleks Kaupmehe tn 17 hoone poolsest küljest alates neljandast korrusest tagasiastega, et pare-

mini võimaldada valguse ligipääsu nende hoonele.

3. märts13.00 Loeng mälutreenerilt Riina Enke „Kas mälu saab parandada?“14.00 Tiina Mikk viib läbi võimlemist

7. aprill13.00 Silva Sirge naerujooga jätkukursus14.30 Mall Vasar viib läbi Tiibeti võimlemist

Tegevused on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine telefonil 6466 123

Eakate terviseneljapäevakudKesklinna Sotsiaalkeskuses:

Kadrioru pargis, otse presiden-dilossi kõrval elas mutt Miikael. Ta oli Kadriorgu kolinud Lasna-mäelt, kus paesel pinnal polnud piisavalt kohevat mulda, milles-se käike kaevata. Kadriorus aga ulatus mullakiht nii sügavale, et Miikael sai endale uuristada lau-sa mitmekorruselise pesa ning kaevata pikad tunnelid, mis selle juurest erinevatesse suundades-se viisid. Miikael oli eluga Kad-riorus väga rahul. Päeval müttas kaevata, õhtuhämaruse saabudes tuli aga üles vaatama, mis maa peal uudist. Ta vedas ninaga vä-lisõhku, uuris lühinägelikke sil-mi kissitades taevarannal läitu-vaid tähti ning läks seejärel pessa

magama. Ühel õhtul, kui Miikael taas

värsket õhku hingas, kohtus ta orav Kikiga, kes mutimullahun-niku kõrval istudes tammetõru näris. „Tere, tere, kaunis kohev-saba!” tervitas Miikael oravat vii-sakalt. Kui te veel ei teadnud, siis mutid on ühed äraarvamata vik-sid ja seltsivad loomad. Kurb on see, et päevad läbi mullas tuhni-des pole neil võimalust oma head kasvatust kellelegi näidata. „Mis uudist siis ülevalpool ka kuuluk-se?” uuris Miikael edasi.

Orav näris suutäie lõpuni, sü-litas tõrukoore välja, silus esikäp-padega kõrvatupse ning porises: „Mis kuulukse, mis kuulukse!

Pole siin pargis enam oravatel elu ega midagi. Va vareserajakad on puuladvad vallutanud ja pea-vad pargiasukaid tähelepaneli-kult silmas. Nii kui veidi valvsust kaotad, on paharetid platsis, an-navad sulle nokaga obaduse kuk-lasse ja võtavad toidupala suust. Sellised kurjamid on nad! Ei tea-gi kohe, mida ette võtta, koli või Kadriorust Politseiparki elama, et seal nagu turvalisem või nii-moodi.”

Miikaelil hakkas oravast kah-ju. Ikkagi imetaja, peaaegu sugu-lane teine, mitte mõni tiivuline munejast vurle. „Kuule, Kiki, tule minu juurde maa alla elama. Siin pole ühtegi sulelist bandiiti ja maitsvaid vihmausse jätkub meile mõlemale,” kutsus mutt oravat.

Mõeldud-tehtud, asuski orav Kiki muti pessa elama. Kui Mii-kael hommikul tööle tõttas, kee-ras orav teise külje ja nohises magada. Lõuna paiku ajas ko-hevsaba end suure vaevaga üles, aga peremeest käikude kaevami-sel aidata ei mõelnudki. Kui Mii-kael kostilisele kehakinnituseks maitsvaid vihmausse tõi, tegi orav hapu näo ja nõudis tõrusid, või veel parem, sarapuupähkleid. No kust pidi Miikael neid muret-sema! Aga Kiki karjus ja kriiskas seni, kuni mutt maapinnale ro-nis ja mõne tõru alla pessa taris.

Kõhu täis söönud, kaebas orav igavust ja kui selgus, et Miikae-lil pole televiisorit ega ainustki arvutimängu, millega aega vee-ta, muutus lausa pahuraks. „Ela nagu mutt pimedas maa all, ei mingit kultuurset meelelahutust ega sotsiaalset suhtlust,” kurtis majuline ja nõudis, et Miikael talle laulaks või tantsiks. Ikkagi väike vaheldus.

Mis mutil üle jäi. Selle asemel, et tublisti tööd rügada ja uusi käike kaevata, lahutas ta nõud-liku külalise meelt lorilaulude ja rahvatantsuga. Aga too polnud ikka rahul, nõudis uuemat räppi ja breiki, sest rahvakunst oli ora-va meelest igavene jama.

Õhtuks oli Miikaeli nahk

suurest sebimisest märg ja kurk laulmisest kähe. Vaevatud loom oli väsimusest kokku kukkumas. Aga ka Kikil oli maa-alusest elust villand. „Pole su koobas midagi väärt ja sa ise oled üks räpane mullatööline, ei midagi enamat. Parem lasen varestest kaabaka-tel endale naha peale anda, kui sinu nigelas eluasemes igavlen,” kuulutas orav ja pani ajama, nii et saba sahises.

Sellega lõppeski muti ja orava kooselu, sest ühele meeldis mul-las konutada ja teisele puuladvus ringi tuisata. Ühist keelt polnud neil kahel lootustki leida. Ja eks neil mõlemal ongi õigus oma päevi just nii mööda saata, nagu ise paremaks peavad.

LASTELE

Kesklinna Sõnumid10

Muti ja orava sõprus

Lasteetendused veebruarikuu koolivaheajal Piip ja Tuut mängumajas

19. veebruar 2016

Igale lapsele vanalinnast .........!

Koolivaheajal peab lastel lõbus olema. Kuna ilm on mänginud vembu ning suusalume ära sulatanud, siis kutsume kõiki hoopis etendustele Piip ja Tuut mängumajja Toompeal.

22. ja 23. veebruaril kell 12 saab vaadata etendust „Räppar Risto ja viimane hoiatus”. See on lõbus lauludega lugu sõprusest, unistustest ja nende täitumisest. Risto lemmiktegevus on trummi-mäng. Koos tädi Roosaga asuvad nad elama uude kodusse, kus kohtuvad väga salapäraste naabritega. Peagi ähvardab neid armsast kodust väljatõstmise oht. Ebamugav olukord laheneb ja nad saavad naabritega hoopis suurteks sõpradeks.

• Etendus on ühes vaatuses, kestab tund ja 10 minutit• Lavastas Marek Demjanov• Laulud kirjutas Jarek Kasar• Mängivad Katrin Valkna, Karl Valkna, Anett Demjanov ning

Theodor Tabor

28. veebruaril kell 12 ootame kogupereetendusele „Piip ja Tuut köö-gis”. Selles loos kutsub üks kloun teise õhtusöögile. Mis sest, et nad on sõbrad ja tunnevad teineteist juba pikka aega. Alati on ju põnev leida postkastist üllatuskutse. Sellistel puhkudel pannakse selga kõi-ge ilusamad riided ja kaetakse laud imeliste hõrgutistega.• Lavastus on sõnadeta. Kõik on niigi arusaadav!• Etendus kestab tund aega ning on sobilik lastele alates 5. eluaas-

tast.• Pärast etendusi saab maiustada kohviku Koogel-Moogel eriliste

pannkoogitornidega ja mürada mängutoas.• Piletid etendustele on müügil Piletilevis ja kohapeal.

Väike teater – suur elamus!

Приглашаем Вас отметить

МЕЖДУНАРОДНЫЙ ЖЕНСКИЙ ДЕНЬв спортивном клубе Reval-Sport • 6 марта с 12.00 до 15.00.Мероприятие бесплатное. Дополнительная информация: www.revalsport.ee

Алар Няэме

Старейшина Кесклинна

Провозглашенный 24 февраля Комитетом спасения Эстонии Манифест о независимости впервые открыл перед маленьким народом возможность для свободного и суверенного развития. Составленный Юри Вильмсом, Константином Коником и Константином Пятсом «Манифест ко всем народам Эстонии» мобили-зовал волю народа к самоопределению, придал ему смелости противостоять численно превосходившим войскам Германии и большевистской России. Рождение свободной Эстонии — это наглядное свидетель-ство того, как четко поставленная цель и честное по отношению к народу поведение руководителей пре-вращают слабую и уязвимую на первый взгляд крохотную страну в непобедимое государство.

Мы должны учиться у прошлогоПосле того, как была провозглашена Эстонская Республика, маленькой стране пришлось сражаться в Ос-вободительной войне на двух фронтах. В июне-июле 1919 года прошли кровопролитные бои с немецким ландесвером. Начавшаяся в 1918 году война с Советской Россией завершилась 2 февраля 1920 года подпи-санием Тартуского мирного договора. На полях сражений Освободительной войны пали 3588 эстонцев, без самопожертвования которых не было бы сегодняшней Эстонии.

В истории борьбы за сохранение Эстонской Республики особенно ярко выделяется человек, чью роль в переговорах о достижении мира трудно переоценить. Занимавший пост мэра Таллинна Яан Поска был тем, чьи дипломатические знания, глубокая внутренняя дисциплина и житейская мудрость принесли нашей стране мир и возможность строить государство в течение последующих лет. Символично, что 24 января, в день рождения мэра города и великого государственного деятеля, на берегу Лебединого пруда в Кадриорге ему был открыт памятник.

В 1939 году мы сдались без единого выстрела. Перед иностранными войсками были открыты границы и в страну вошли 100 000 солдат Советской России, в соответствии с Тартуским мирным договором признав-шей полную независимость Эстонии. Политики оправдывались тем, что такое покорное поведение должно было помочь сохранить независимость. Но жизнь показала, что мы потеряли все. Сейчас, когда мир вновь стал нестабильным и существование малых государств зависит от произвола более крупных стран, задума-емся о наследстве, переданном нам сражавшимися за суверенитет Эстонии, и о заключенном Яаном Поска мирном договоре, значение которых никто не может поставить под сомнение.

Рождение свободной Эстонии сопровождалось трудностями и лишениями, но люди любили это госу-дарство, считали его своим. Встречая 98-ю годовщину Эстонской Республики, задумаемся над тем, чему учит нас история, и вновь попытаемся найти то общее, что объединило бы наши усилия на благо будущего и сохранения Эстонии. Пусть станет меньше вражды, корысти, равнодушия, и пусть прибавится воли от-стаивать свою страну и свой народ.

Путь Таллинна — свободное гражданское общество, опирающееся на гуманное городское пространствоПока Эстония страдает от кризиса идентичности, Таллинн намечает все более смелые шаги к тому, что-бы обеспечить горожанам равные возможности и хороший уровень жизни. Во многом благодаря обще-ственному транспорту, Таллинн сумел избежать свойственной многим крупным городам геттофикации. Это хороший пример правильно выбранных мер поддержки для равномерного развития города. Удовлетво-ренность горожан и успехи предпринимательства начинаются с гуманно организованного городского про-странства, в котором представлены интересы всех слоев населения.

Намеченные крупные проекты развития Кесклинна — это не просто решения, касающиеся городского пространства, их влияние на нашу повседневную жизнь заметно шире. Как проект главной улицы Таллин-на, развитие района Адмиралтейского бассейна, квартал Ротерманна, так и реконструкция улицы Виру, являются частью видения того будущего, которое, благодаря развивающейся предпринимательской среде и туризму, создаст новые рабочие места и прибавит весомости статусу таллиннца.

Свобода — это хрупкий дар, который следует бережно охранять. Желаю всем таллиннцам сил для это-го! Отстаивайте свои права, поскольку наша прекрасная страна и героический народ достойны лучшего!

У Эстонии есть будущееВо вторник, 5 апреля, с 11 до 16 часов в Национальной библиотеке Эстонии (по ул. Тынисмяги, 2) пройдет VIII ДЕНЬ ЗАЩИТЫ ПРАВ ПОТРЕБИТЕЛЕЙ, которым Таллинн отметит Всемирный день защиты прав потребителей. Бла-годаря различным темам на этот раз полезные знания получат как потре-бители, так и торговцы.

В области трудового права речь будет идти о срочном, бессрочном и устном трудовом договоре, договоре поручения, пробном дне и испыта-тельном сроке.

В выступлении на тему влияния семейного положения на сделки по недвижимости, имущественные от-ношения и наследование юрист будет концентрироваться на совместном и

раздельном имуществе, учете при-роста имущества, брачном договоре, законном наследовании и наследова-нии по завещанию, а также на разде-лении наследственного имущества.

Налогово-таможенный депар-тамент ознакомит с ежегодным воз-вратным платежом, который будет в дальнейшем выплачиваться ра-ботающим лицам с низким уровнем дохода и будет внедрен в 2017 году, кроме того, будет дан краткий обзор деятельности регистра работников до настоящего времени и предложена информация касательно налогов.

Представитель Департамента прав потребителей будет говорить о правах потребителей и приведет при-меры использования нечестных при-

емов торговли. В том числе будет го-вориться о том, что если у купленной вещи в течение двух лет выявится скрытый недостаток или другое не-соответствие условиям договора, то в первую очередь закон, а не гарантия продавца дает потребителю право об-ращаться с претензиями к торговцу. Ознакомят также с тем, какие грядут новшества при внесудебном разре-шении жалоб потребителей.

Ждем ваших вопросов вы-ступающим на электронный адрес tarbijainfo@tallinnlv.ee или по телефо-ну 640 4232. Участие бесплатное. Син-хронный перевод на русский язык.

Приглашаем всех потребителей и торговцев принять участие в Дне за-щиты прав потребителей!

«Население Кесклинна начиная с 2001 года, когда была создана база данных регистра народонаселения и начали вести официальный учет числа жи-телей, постоянно росло. Некоторые колебания в численности населения по годам происходили, что было обу-словлено в основном перемещением студентов в частях города», - отметил

старейшина района Кесклинн Алар Няэме.

Няэме отметил также, что факто-ром влияния на рост числа жителей стала прежде всего здешняя благо-приятная жилая среда, которая в силу своей компактности позволяет жите-лям удобно передвигаться пешком, пользоваться всеми необходимыми

для жизни услугами неподалеку от дома, а также предлагает разно- образные возможности отдохнуть и провести свободное время.

Район Кесклинн по количеству жителей по-прежнему является тре-тьим после Ласнамяэ и Мустамяэ.

11Kesklinna Sõnumid

Скоро состоится День защиты прав потребителей

Численность жителей Кесклинна превысила 60 000 человекЧисленность населения Кесклинна увеличилась за январь на 116 человек и превысила 60 000 жителей. По состоянию на 25 января в районе Кесклинн проживает 60 002 человека.

19 февраля 2016

В параде примет участие почти 1100 человек и 90 единиц техники, в целом в параде участвует 35 знамен, 9 рот, 4 батареи, 10 взводов и 2 оркестра.

Представлены все виды войск, объединенные учебные учреждения Сил обороны, Балтийский колледж обороны, Сторожевой батальон, штабной и связной батальон, 1-я и 2-я пехотные бригады, командование сил обеспечения, Раплаская дружина Кайтселийта и Академическая дружи-на Кайтселийта. В параде участвуют также кадеты Академии внутренней обороны.

В параде в честь 98-й годовщины

Эстонской Республики участвует так-же находящийся в Эстонии военный контингент США в составе примерно 70 военнослужащих и 4 бронетран-спортеров. Помимо американцев в параде примет участие также бри-танское подразделение (взвод), зна-менные группы из Бельгии, Польши, Латвии и Литвы.

Музыку исполняют оркестр Сил обороны и оркестр полиции и погра-нохраны.

После парадного марша желаю-щие могут ознакомиться с техникой Сил обороны и наших союзников. В этом году помимо ручного огне-

стрельного оружия можно увидеть 155- и 122-миллиметровые гаубицы, зенитную установку ЗУ-23-2, зенит-ный ракетный комплекс Mistral, противотанковые системы Milan и Javelin, 120-миллиметровый мино-мет, бронетранспортеры Sisu XA-188 и Stryker, мобильный радар воздуш-ного наблюдения Ground Master 403 и транспорт тылового обеспечения боевых действий.

Парад в честь 98-й годовщины Эстонской Республики будет проведен в Таллинне Парад в честь 98-й годовщины Эстонской Республики будет проведен 24 февраля в 12.00 в Таллинне на площади Ваба-дузе. Генеральная репетиция парада состоится там же днем раньше в 9 часов вечера.

Силы обороны Эстонии

Пресс-центр

12 Kesklinna Sõnumid 19 февраля 2016

ВАЖНЫЕ ТЕМЫ

Остановка и парковка транспорт-ных средств (за исключением име-ющих спецразрешения) запрещена: • на бульваре Каарли (и вокруг церк-ви Каарли), на Мере пуйестеэ, на ули-це Виру, на улице Вана Тург, на улице Кунинга, на улице Харью и на площа-ди Вабадузе с 18 часов 23 февраля до 14 часов 24 февраля;• на Мере пуйестеэ на полосе, веду-щей к круговому перекрестку Виру, от улицы Канути до круга Виру с 18 часов 23 февраля до 14 часов 24 февраля для построения боевой техники в ко-лонны и для парковки транспортных средств пехотных подразделений. На время генеральной репетиции 23 февраля техника выстроится в колон-ну в промежутке с 20.30 до 20.45 и во время парада 24 февраля с 11.00 до 11.30;• на Кирику платс с 18.00 23 февраля до 13.00 24 февраля.

Для движения закрыты: • площадь Вабадузе, Каарли пуйе-

стеэ, Мере пуйестеэ от улицы Канути до улицы Инсенери с 20.30 до 24.00 23 февраля;• площадь Вабадузе, улица Виру, Вана-Тург, улица Кунинга, улица Ха-рью, Пярнуское шоссе (от площади Вабадузе до площади Виру), круговой перекресток на площади Виру, Каар-ли пуйестеэ, крайний правый ряд на Мере пуйестеэ от улицы Канути до улицы Инсенери, один ряд на улице Эндла на отрезке от улицы Суур-Аме-эрика до улицы Тынисмяги, улица Команданди, конец ведущей к пло-щади Вабадузе улицы Роозикрантси 23 февраля с 20.30 до 24 часов и 24 февраля с 08.00 до 14.00;• Пярнуское шоссе на отрезке между площадью Вабадузе и площадью Виру, улица Георга Отса, улица Виру, Вана Тург, улица Кунинга, улица Ха-рью, улица Мюйривахе на отрезке между улицами Харью и Суур-Карья, улица Вана-пости, улица Суур-Карья на отрезке между улицами Мюйри-вахе и Пярнуским шоссе на время

проведения парада в соответствии с распоряжениями регулировщика;• улица Команданди с 18.00 23 февра-ля до 14.00 24 февраля.

На время закрытия площади Ваба-дузе и Каарли пуйестеэ движение транспорта будет направлено сле-дующим образом:• по улице Эндла в направлении цен-тра города по улице Суур-Амеэрика и Пярнускому шоссе;• с Эстония пуйестеэ в направлении Мустамяэ-Ыйсмяэ по Пярнускому шоссе и улице Суур-Амеэрика.

Общественный транспорт 24 фев-раля с 9.30 до завершения парада (приблизительно до 13.30) будет направлен следующим образом:• троллейбусы маршрутов 1 и 3 до перекрестка Каарли пуйестеэ и улицы Тоомпеа, временная конечная оста-новка на Каарли пуйестеэ на трол-лейбусной остановке «Тынисмяги» в направлении центра города;

• автобусы маршрутов 16, 17, 17A, 23, 24, 24A и 42 в обоих направлениях пойдут по улица Эндла, улице Суур-Амеэрика, Пярнускому шоссе и Эсто-ния пуйестеэ, делая дополнительные остановки на улице Эндла в направ-лении центра города на временной остановке перед перекрестком с улицей Суур-Амеэрика, на Пярнуском шоссе на остановках «Космос» в обо-их направлениях и на Эстония пуйе-стеэ на остановках «Вабадузе вяльяк» в обоих направлениях; • автобусы 40-го маршрута будут на-правлены в объезд в направлении центра города по Палдискому шоссе, Тоомпуйстеэ, Раннамяэ теэ, Суур-Ран-навярав, улице Ахтри, улице Хобуяама — и в направлении из центра города по улице Хобуяама, улице А. Лайкмаа, «Аутобусси терминал», Нарвскому шоссе, Мере пуйестеэ, Пыхья пуйестеэ, Суур-Раннавярав, улице Раннамяэ, Тоомпуйестеэ, улице Техника и Палди-скому шоссе. Дополнительные оста-новки автобус 40-го маршрута будет

выполнять на направлении из центра города на остановке «Мере пуйестеэ» на бульваре Мере и на остановках «Балти яам» в обоих направлениях, а также на конечной остановке на улице Хобуяама на дороге, ведущей к авто-бусной стоянке;• автобусы маршрутов 21 и 21В в направлении Балтийского вокзала пойдут в объезд по Каарли пуйестеэ, улице Тоомпеа и Каарли пуйестеэ, совершая временную остановку на троллейбусной остановке «Тынисмя-ги» на Каарли пуйестеэ в направле-нии центра города;• автобусы маршрутов 21 и 21В в на-правлении Какумяэ пойдут в объезд по Пярнускому шоссе, улице Суур-Амеэрика и улице Эндла, совершая временную остановку на остановке «Вабадузе вяльяк» на Пярнуском шоссе и на остановке «Космос»;• 24 февраля с 12.15 до завершения парада (приблизительно до 13.30) будет прервано движение трамваев маршрутов 3 и 4 в обоих направлени-

ях на отрезке Пярнуского шоссе меж-ду перекрестком Эстония пуйестеэ и площади Виру;• автобусы маршрутов 41 и 41В в направлении Балтийского вокзала пойдут в объезд по Каарли пуйестеэ, улице Тоомпеа и Каарли пуйестеэ, совершая временную остановку на троллейбусной остановке «Тынисмя-ги» на бульваре Каарли в направле-нии центра города;• автобусы маршрутов 41 и 41В в на-правлении Какумяэ пойдут в объезд по Тоомпуйестеэ, улице Техника и Палдискому шоссе.Водителей просим следить за вре-менными знаками, перенаправляю-щими движение. Желающим посмо-треть парад устроитель мероприятия рекомендует прийти в центр города пешком или воспользоваться обще-ственным транспортом.

Ограничения в движении транспорта в связи с проведением парада в честь 98-й годовщины Эстонской Республики

Кесклиннаский район Таллинна яв-ляется центром культурной и эконо-мической жизни Эстонии. В новые, недавно построенные современные здания вселились офисы многих важных для экономики государства, в том числе и международных фирм. Район Кесклинн играет путеводную роль в развитии урбанистической мысли в Эстонии. Здесь сосредоточен центр тяжести архитектурной и урба-нистической инновации, в значитель-ной мере формирующей обществен-ные представления и ожидания.

Новая урбанистика В представлении застройщиков горо-да и самих горожан о задачах центра города произошел важный перелом. Мы уже много лет не говорим об увеличении пропускной способности улиц для удобства автомобилистов. Жертвам хаотичной урбанизации это может показаться несправедливым, но, как и в других современных го-

родах, мы благоприятствуем прак-тике планирования, ставящей целью создание дружественного пешеходу человекоцентрического заселения, предпочтение общественного и не-моторизованного транспорта автомо-билям.

В демократизации городского пространства мы исходим из прин-ципов экономного городского плани-рования, в соответствии с которыми социальные и экономические потреб-ности жителей удовлетворялись бы с возможно минимальными затрата-ми энергии и материалов. При этом важно придерживаться принципов целесообразного землепользования и дружественного отношения к окру-жающей среде.

Негоже требовать от города, чтобы он покрывал ошибки, допу-щенные застройщиками, потакав-шими беспорядочной урбанизации. В решение этого социально чувстви-тельного вопроса должно вмешаться

государство, создав предпосылки для преобразования в полноценную жилую среду и тех районов, что были построены «в чистом поле». Таллинн в одиночку не в силах смягчить по-следствия всех промахов, совершен-ных в стратегии развития государства в предшествующие годы.

Центр Ротерманна как школа новой урбанистикиОдним из ярчайших примеров новой урбанистики является расположен-ный в Кесклиннаском районе Тал-линна квартал Ротерманна. На месте унылого комплекса разрушающихся производственных и складских зда-ний родилось компактное современ-ное городское пространство, в кото-ром разместились и жилые площади, и коммерческие офисы, и учрежде-ния досуга. Квартал Ротерманна стал первой пешеходной зоной за преде-лами Старого города, показав пример всему району Кесклинн. Конечно, при

развитии квартала можно было бы исходить из гораздо более простых и дешевых решений, чем нынешняя пространственная симфония, гармо-нично объединяющая лаконичность сложенных из плитняка производ-ственных зданий и современный язык архитектуры, находящаяся в фазе строительства часть которой обещает в ближайшее время стать дополнением к уже существующим архитектурным жемчужинам.

К счастью, в лице Урмаса Сыы-румаа оказался визионер, который вместо простейшей возможности предпочел возможность, предлага-ющую наслаждение и глазу, и сердцу. Квартал Ротерманна стал одной из достопримечательностей Таллинна, ориентиром для дизайнеров город-ского пространства. Это пример того, как коммерция и общественный ин-терес могут взаимно обогащать друг друга.

Новая главная улица города - это вызов стереотипамВ центре Таллинна сформировались новые логистические оси, протянув-шиеся от Старого города к центрам Solaris и Viru, а также к кварталу Ро-терманна, и от порта через квартал Ротерманна к центру города, нор-мальное передвижение по которым тормозит пересечение с функциони-рующими в качестве автомагистра-лей Нарвским и Пярнуским шоссе. Нет ничего более логичного, чем объединение важных для города пе-шеходных зон с помощью строитель-ства главной улицы с применением современных решений. К сожалению, исходящий из градостроительной ло-гики и неоурбанистических представ-лений проект стал объектом критики со стороны горожан, остающихся в плену устаревших и отдающих пред-почтение автомобилю стереотипов. По псевдополитическим соображени-

ям эти стереотипы подхватил и мейн-стрим в СМИ.

Хотелось бы узнать, почему игнорируется часто публикуемый в масс-медиа призыв передать во-просы городского планирования специалистам. Организатором кон-курса проекта новой главной улицы Таллинна являются стоящий вне по-литики Эстонский центр архитектуры и истинные профессионалы в своей сфере. В силу этого результат должен стать наилучшим, учесть принципы развития города и исключить любую хлесткую критику.

Эгоцентричным извратителям мнений в спорах по вопросам, каса-ющимся городских тем, пора отка-заться от голословного осуждения и начать дискуссию по существу, в ходе которой неизбежно выйдут на пер-вый план преимущества концепции новой главной улицы. Давайте же оценим по достоинству смелые и гу-манные принципы и дистанцируемся от укоренившегося еще с советских времен лейтмотива, будто бы цен-ность городского пространства харак-теризуется скоростью прохождения через него автомобилей. Это крайне банальная и устаревшая точка зре-ния.

Если сейчас начало Пярнуского шоссе и Нарвского шоссе представ-ляет собой транспортную магистраль, то составители проектов должны по-казать возможность преобразовать его в городское пространство для свободного движения с офисами и ресторанами. В результате реали-зации проекта тротуары главной улицы на всем своем протяжении расширятся, добавятся велодорожки и зеленые насаждения, улучшатся условия пользования общественным транспортом, появятся дополнитель-ные места для переходов и большая часть площади Виру будет отдана пешеходам.

На участке главной улицы обще-ственный транспорт будет помещен в один коридор. Пешеходного подзем-ного перехода на перекрестке улиц Лайкмаа-Гонсиори больше не будет, люди выйдут на поверхность. Места-ми главная улица будет полностью пешеходной, однако необходимый транспорт будет доступен и там. Ме-стами сохранится по одной автомо-бильной полосе в обоих направлени-ях, скорость на них будет ограничена 30 км/ч.

Пешеходную зону между глав-ной улицей, центром города и морем планируется при поддержке средств Европейского фонда сплочения вы-строить еще до 2020 года.

Интересные процессы иницииро-ваны и в окрестностях Адмиралтей-ского бассейна, а также в районе за-стройки Тиволи. Однако подробнее о них мы поговорим в другой раз. Орга-нического слияния с центром города ждут и окрестности Городского холла, где ценные участки недвижимости с видом на море поросли кустами и стали прибежищем для подозри-тельных компаний бомжей. Задачей ближайших лет является возвраще-ние и этим приморским территориям полезного применения.

Таллинн в своем развитии при-ближается к следующему этапу, в рамках которого открытый к морю город ищет возможности найти при-менение незадействованным до сих пор пустырям, а с другой стороны преобразить ориентированные на автомобильное движение части пу-бличного пространства в спокойные и дружественные человеку, а также в пешеходные зоны.

Развивающийся центр города

Алар Няэме

Старейшина Кесклинна

Фотографии: Корнелия Улст

13Kesklinna Sõnumid19 февраля 2016

ВАЖНЫЕ ТЕМЫ

и Таллинне, кроме того его текст был опубликован 25 февраля в газете Päevaleht и 26 февраля в вышедшей в Петрограде газете Eesti.

Третий шаг. Начавшаяся гер-манская оккупация и последовавшая за ее падением Освободительная вой- на не давали возможности для пол-ноценного функционирования неза-висимого государства. Прежде всего следовало создать государственную систему и государственные структу-ры. Для этого в первую очередь нуж-но было закончить Освободительную войну, подписать мирный договор и достичь международного признания.

В начале 1920 года умолкли орудия и 2 февраля мирный дого-

Эстония! Ты стоишь в преддверии многообещающего будущего!

«Эстония! Ты стоишь в преддверии многообещающего будущего, в ко-тором ты сможешь свободно и не-зависимо определять свою судьбу и управлять ею!..» Эти многообещаю-щие слова были записаны в Декла-рации независимости в 1918 году. Эти же слова прозвучали 71 год спустя 24 февраля 1989 года у подножия башни Длинный Герман, где после долгих де-сятилетий советской оккупации был поднят сине-черно-белый триколор. Вновь с большой надеждой смотре-ли в будущее. В современном глоба-лизирующемся мире мы смотрим в будущее вместе с народами всего мира.

Сейчас, непосредственно перед Днем независимости Эстонской Ре-спублики, подходящее время огля-нуться назад, в начало прошлого века. Прежде всего вспомним три дня, все они являются годовщинами нашей республики.

В три года, в три дня...Действительно, День независимости Эстонской Республики мы празднуем 24 февраля и 1918 год считаем годом рождения нашей республики. Однако годовщины республики мы отмечаем и двумя другими знаменательными датами. Это 28 ноября 1917 года и 2 февраля 1920 года. В первый из на-званных дней временный Земский совет (Маапяэв) провозгласил себя верховной властью в Эстонии, а во второй из них был подписан Тартуский мир. Далее мы кратко рассмотрим три шага в истории нашей родины.

Первый шаг вернет нас в но-ябрь 1917 года. 28 числа этого месяца (по старому стилю 15 ноября) состо-ялось заседание Маапяэва (первое парламентарное народное предста-вительство в Эстонии). На заседании было принято переломное решение, которое в юридическом смысле можно считать отправной точкой ре-спублики. А теперь подумаем, что произошло 16 ноября 1988 года? На заседании 28 ноября было решено, что будущее государственное устрой-ство Эстонии определит Эстонское Учредительное собрание. До съезда

Учредительного собрания единолич-ным носителем верховной власти в Эстонии был признан Земский совет Эстляндии, при этом подчеркнуто, что в Эстонии действуют только утверж-денные Земским советом законода-тельные акты. Земский совет, однако, едва успел принять указанные ре-шения, как был распущен больше-виками. Тем самым деятельность Земского совета была прервана почти на год. Совет старейшин Земского со-вета и Земская управа продолжили работу в т. н. подпольных условиях. Поскольку реальная власть принад-лежала большевикам, и опасность немецкой оккупации становилась все более угрожающей, посчитали необ-ходимым незамедлительно публично провозгласить народу декларацию независимости.

Второй шаг. Для продвижения к независимости 19 февраля 1918 года из представителей крупных партий был сформирован наделенный осо-быми полномочиями Комитет спасе-ния, куда входили: Константин Пятс, Юри Вильмс, Константин Коник. Ос-новным автором провозглашенного манифеста был Юхан Кукк, которому помогал заведующий техническим отделом Земской управы Фердинанд Петерсон (Петерсен). 21 февраля 1918 года члены Совета старейшин Земского совета одобрили манифест. Документ был назван «Манифест всем народам Эстонии» и провоз-глашал рождение независимой де-мократической республики Эстонии. Впервые манифест зачитал публично депутат Земского совета Хуго Кууснер вечером 23 февраля в 20.00 с балкона театра «Эндла» в Пярну. На следую-щий день, т. е. 24 февраля во второй половине дня манифест зачитал в Вильянди Густав Тальтс (по непод-твержденным данным и назначен-ный комендантом Таллинна Конрад Ротшильд) и 25 февраля в полдень в Таллинне — премьер-министр Вре-менного правительства Константин Пятс, в Пайде манифест обнародовал командир батальона 4-го Эстонского полка Яан Майде. Манифест отпеча-тали и распространили в Пярну, Пайде

Хелен Лаусма-Саар

руководитель Музея Народного фронта, заместитель старейшины Кесклинна

вор подписали Яан Поска, Антс Пийп, Майт Пюйманн, Юлиус Сельямаа, Яан Соотс, Адольф Йоффе и Исидор Гуков-ский. День Тартуского мира вновь фигурирует как знаменательная дата в нашем календаре.

Бросим взгляд на два месяца, предшествовавшие Тартускому миру. Ход переговоров о мире был слож-ным, одновременно подвергая про-верке дипломатические умения мо-лодой республики. Эстонская сторона хотела как можно быстрее заключить мир, чтобы получить затем междуна-родное признание. Россия предста-вила различные требования, будучи при этом также заинтересованной в скорейшем мире, чтобы выйти из международной изоляции. Требова-ли военных гарантий, искали вино-вного в войне. Острый спор вызвал вопрос государственной границы — опирались как на национальный во-прос, так и на исторические традиции. Российская сторона вспоминала об основании Юрьева в 1030 году, под-черкивая историческую обоснован-ность того, что Тарту должен остаться в составе России. Эстония в ответ напоминала, что Новгород и Москва были основаны варягами и тем са-мым должны были бы принадлежать Эстонии. 30 декабря 1919 года сторо-ны пришли к консенсусу и состоялось подписание перемирия.

1 февраля 1920 года дипломаты собрались в Тарту на ул. Ванемуйне, 35, чтобы подписать договор. Одна-ко редактирование договора заняло много времени и подписи под мир-ным договором были поставлены 2 февраля через 45 минут после начала нового дня.

Подводя итоги Решение Земского совета 1917 года заложило юридическую основу соз-дания государства, «Манифест всем народам Эстонии» провозгласил не-зависимую демократическую Эстон-скую Республику. При скрупулезном исследовании истории рождения ре-спублики возникает вопрос — какая дата должна стать днемее рождения? Посмотрим опять на происходившие события.

Возможность получить незави-симость у Эстонии появилась (и была использована) при распаде Россий-ской империи, когда новая империя еще не родилась. Формирование на востоке новой империи и станов-ление Эстонской Республики имели нечто общее — исход из единого исторического прошлого, которое невольно наложило свой отпечаток на будущее, в том числе и в виде не-которых исторических мелочей. На-пример, в России т. н. октябрьский переворот был осуществлен под руководством тройки лидеров (Лев Троцкий, Григорий Зиновьев, Лев Каменев). Впоследствии стали фи-гурировать другие имена. В Эстонии тоже руководила тройка — К. Пятс, Ю. Вильмс, К. Коник. Далее вперед был выдвинут К. Пятс, а другие оста-лись на заднем плане, в том числе и в исторических исследованиях. В Эстонии республика была провозгла-шена 23 февраля и это провозглаше-ние было повторено в последующие два дня. Кстати, 23 февраля — день рождения К. Пятса (хороший пода-рок ко дню рождения в 1918 году!). В России Советская Республика была провозглашена 7 ноября 1917 года,

а этот день является среди прочего днем рождения Л. Троцкого. И Пятс, и Троцкий были крайне самоуверенны-ми и жаждущими восхищения людь-ми. Обоих погубила советская власть: один был убит ледорубом в Мексике, другой умер недалеко от столицы ги-гантской империи. Оба стали жертва-ми сталинизма.

Эстонская Республика восстанав-ливала независимость, отдавая дань уважения многим знаменательным датам периода обретения независи-мости в начале века (например, под-нятие сине-черно-белого триколора 24 февраля 1989 года). Тем самым существует несколько важных зна-менательных дат, которые поддер-живали народный дух в период вос-становления независимости.

Заново процесс признания Эстонской Республики начался пре-жде всего получением признания со стороны России. Подписанный Ар-нольдом Рюйтелем и Борисом Ельци-ным документ открыл дорогу лавине признаний. Мы остаемся соседями, и явно на очень долгое время. По-скольку едва ли нам удалось бы по-менять место жительства во второй раз. Нам нужно общаться между собой либо сжимая кулак в кармане, либо сближаясь для сотрудничества, несмотря на любые трудности. Тре-тьего пути нет...

Яан Поска подписывает Тартуский мирный договор 2 февраля 1920 года.

«Манифест народам Эстонии» в изначальной формулировке (до 24 февраля 1918 года)

Граница Эстонии, определенная Тартуским мирным договором.

14 Kesklinna Sõnumid

ВАЖНЫЕ ТЕМЫ

Таллиннский Кесклиннаский социаль-ный центр 22 января отпраздновал свое 20-летие.

Центр был создан в 1995 году и реновирован в 2005 году. В Кесклин-наском социальном центре работает дневной центр, в котором действуют кружки по интересам и проходят раз-личные культурные мероприятия. Посетители центра могут провести свободное время и участвуя в курсах. Центр организует также для пожи-лых людей выставки и концерты, в которых выступают как коллективы центра, так и гости. Проводятся и экс-курсии, ставшие уже традицией.

В социальном центре предла-гается также питание. В здании есть обеденный зал с профессиональной кухней, где с понедельника до пятни-

цы есть возможность подкрепиться. Еду готовят из качественных продук-тов, блюда получаются очень вкус-ные. В течение дня в социальном цен-тре питаются в среднем 100 человек.

Коме этого, у нас действует центр дневного присмотра за пожилыми людьми, где оказываются услуги дневного содержания для пожилых людей, страдающих деменцией. Кесклиннаский социальный центр оказывает также услугу домашнего ухода пожилым жителям района и людям с недостатком здоровья.

В социальном центре по льгот-ным ценам можно воспользоваться возможностью помыться, а также принести постирать белье. На месте есть парикмахерская, педикюр и ма-никюр.

Раз в месяц в центре проводится юридическое и медицинское кон-сультирование.

В Таллиннском Кесклиннаском социальном центре всего 35 долж-ностных мест, из них 20 — социаль-ные работники.

20-летие центра мы отпраздно-вали большим концертом в Доме Хопнера, где выступили коллективы Кесклиннаского социального центра: группа народного танца Hõbekihar (руководитель Линда Эхатамм), line-танцоры (руководитель Юлле Ялле), танцевальная группа пожилых людей (руководитель Эва Янис), оркестр Liivabänd (руководитель Ааре Пехка), женский ансамбль Liivalaid, женский ансамбль Miraaž, мужской ансамбль Vanaisad, смешанный хор Videvik и

солисты Марет Кийсса и Майе Пейнар. Поздравить коллективы Ке-

склиннаского социального центра с юбилеем пришли заместитель мэра Мерике Мартинсон, старейшина Ке-склинна Алар Няэме, заместитель старейшины Кесклинна Хелен Лаус-ма-Саар, а также представители дру-гих социальных центров и партнеры по сотрудничеству.

Таллиннский Кесклиннаский социальный центр отпраздновал свое 20-летие

5 и 6 марта Объединение про-изводителей эстонского меда организует в Цветочном пави-льоне медово-сладкий Женский день. Цель мероприятия — пропагандировать использова-ние чистого эстонского меда.

На месте можно купить про-дукты пчеловодства и укрепляющие здоровье медовые смеси, лечебные растения и другие природные про-дукты, а также изготовленные из них и продукции пчеловодства пре-параты и косметику.

Поскольку мероприятие со-стоится непосредственно в канун Женского дня, много интересного и

полезного будет предложено жен-щинам. Пройдут лекции, на которых речь пойдет об использовании про-дуктов на базе меда в косметологии, а также о здоровом медовом хлебе. Кроме того, публику ознакомят с ра-ботой пчеловодческого хутора.

Будут продаваться украшения, изделия ручной работы, керамика, специальная литература и прочее.

Пчеловод Хинге Лаур поговорит с детьми о жизни пчелиной семьи. Дети смогут рисовать и раскраши-вать картинки, а также лепить из пластилина с содержанием пчели-ного воска.

На мероприятии будет присут-

ствовать врач-преподаватель Кли-никума Тартуского университета др. Ильмар Сярг, который практикует лечение с использованием продук-тов пчеловодства.

Начало мероприятия в оба дня в 10.00.

Дополнительная информация: www.eestimesi.ee или по тел. 60 14 778, 55 66 26 49

Юлия Чаплыгина

Заведующая

19 февраля 2016

В Цветочном павильоне пройдет медово-сладкий Женский день

В канун годовщины Эстонской Республики поликлиники закроются раньше

В день накануне годовщины Эстонской Республики, или 23 февраля, поликлиники Ляэне-Таллиннской центральной больницы, центры здоровья и регистратура (тел. 1314) закроются раньше, чем в обычные дни.

Учреждения открыты:• Центр здоровья Хааберсти (Эхитаяте теэ, 137) с 8.00 до 13.00

• Поликлиника Копли (Сыле, 63) с 7.30 до 13.00• Поликлиника Меремеэсте (Палдиски мнт, 68) с 8.00 до 13.00• Мустамяэская поликлиника (Эхитаяте теэ, 27) с 7.30 до 14.00

• Поликлиника инфекционной клиники (Палдиски мнт, 62) с 8.00 до 12.30 • Ныммеский центр здоровья (Яама, 11) с 7.30 до 14.00

• Женская консультация Пельгулинна (Сыле, 23) с 7.30 до 13.00• Поликлиника Пельгулинна (Сыле, 16) с 8.00 до 13.00

• Регистратура (тел. 1314) с 7.30 до 14.00

Чт, 3 марта в 13.00 ЧЕТВЕРГ ЗДОРОВЬЯТРЕНИРОВКА ПАМЯТИ рук. Рийна ЭнкеГИМНАСТИКА рук. Тийна Микк

Пн, 8 марта в 14.00 КОНЦЕРТ В ЧЕСТЬ ЖЕНСКОГО ДНЯЖенщин приветствует песнями мужской ансамбль VANA-ISAD, рук. Вайке Сарн

Пн, 14 марта в 14.00 ДЕНЬ РОДНОГО ЯЗЫКАВыступает ТЕАТР МОЛОДЕЖНОГО ЦЕНТРА КАНУТИАЙА “VÄIKE OOPER” Исполняется хоровая музыка В. Тормиса. Руководитель Ирина Моронова

Ср, 16 марта в 13.30 ЛЕКЦИЯ на темуКАК ЗАЩИТИТЬ СЕБЯ В ДОРОЖНОМ ДВИЖЕНИИ И ЗАЩИТИТЬ СВОЕ ИМУЩЕСТВО?Говорят полицейские Пыхьяской префектуры Чт, 17 марта в 15.00 ТАНЦЫ ПОСЛЕ ОБЕДАВСТРЕТИМ ВЕСНУ ТАНЦЕМ И ПЕСНЕЙ!Танцевальную музыку исполняет Liivabänd, руководитель Ааре Пехка

Пн, 21 марта в 14.00 ПРОГРАММА СЛАЙДОВВПЕЧАТЛЕНИЯ О ПОЕЗДКЕ НА ОСТРОВ КРИТГоворит и показывает слайды Яан Кивиалл

Чт, 24 марта в 13.00 КОНЦЕРТ-РАЗМЫШЛЕНИЕВ ОЖИДАНИИИ ПАСХАЛЬНЫХ ПРАЗДНИКОВ Размышляет Сайма Селлак-Мартинсон, дьякон церкви КаарлиПоет женский ансамбль Miraaž, рук. Вайке Сарн, на флейте музицирует Ааре Пехка Пн, 28 марта в 14.00 В РИТМЕ ТАНЦА ВЕСНОЙ и ТУРНИР КРАШЕНЫХ ЯИЦТанцевальный ритм задают TUTITRIINUD из дневного центра Виймси и TANTSUDIIVAD из Кесклиннаского

социального центраРуководитель пожилых танцоров Эве Янес Угощаемся и чокаемся пасхальными яйцами. Лучшие получат сувениры. ОТКРЫТА ВЫСТАВКА ГРАФИКИ КЕЛЛИ ВАЛК-КАГОВЕРЕ «МОСТ МЕЖДУ НАМИ» По средам с 13.00 до 15.00 прием председателя Кесклиннаского объединения пенсионеров г-жи М. Суме. Каждый четверг с 11.00 до 14.00 проводится медицинское консультирование и измерение кровяного давления.

3.03 с 11.00 до 13.00 состоится измерение уровня сахара и холестерина в крови. Просим предварительно зарегистрироваться на дежурном столе или по тел. 646 6123 (бесплатно).

Юридическая консультация, юрист Кристель Тина. Необходима предварительная регистрация на информационном столе или по тел. 646 6123 (бесплатно).

Каждый первый понедельник месяца в 14.00 встречи Эстонского клуба фронтовиков.Каждый второй и четвертый понедельник в 14.30 встречи Клуба вдов солдат «соомепойсид». Кроме того, действуют различные кружки, курсы и ансамбли. Продолжает работу и ждет новых подопечных центр дневного присмотра за пожилыми людьми. ОТКРЫТО: Пн-Пт 9.00-17.00Центр дневного присмотра открыт: Пн-Пт 7.00-19.00АДРЕС: Лийвалайа, 32 (вход со двора)ИНФОРМАЦИЯ: 646 6123ПАРИКМАХЕРСКАЯ, МАНИКЮР и ПЕДИКЮР: 645 9029 э-почта: info@kesotskeskus.ee ДОМАШНЯЯ СТРАНИЦА: www.kesotskeskus.ee

МЕРОПРИЯТИЯ КЕСКЛИННАСКОГО СОЦИАЛЬНОГО ЦЕНТРА В МАРТЕ

Сирка Арро

Член правления Объединения производителей эстонского меда

Таллиннский Ботанический сад ждет на ежегодную выставку орхидей

Март — блистательное время цветения мно-гих экзотических орхидей. Именно тогда рас-пускаются цветки многих из этих необычай-ных растений, некоторые из них привлекают взгляд яркими красками, а другие — при-чудливыми формами. Какой-нибудь цветок орхидеи может быть таким крошечным, что без лупы его практически невозможно заме-тить. Эти цветы превращают обычный день в увлекательное приключение в мире флоры.

На выставке орхидей, проводящейся 4-13 марта в Таллиннском Ботаническом саду, экспонируются природные виды орхидей и сорта, выведенные людьми, можно увидеть и пышные тропические растения, и миниа-тюрные редкости. Среди тепличных растений нашли место, кроме знакомых фаленопсисов, тропические орхидеи: пафеопедилум, ванда, цимбидиум, эпидендрум, дендробиум, мас-девалия, онцидиум и многие другие.

Продажа орхидей состоится 4-6 марта и 11-13 марта.

Выставку в Ботаническом саду можно посетить до 13 марта каждый день с 11 до 16. Вход с билетом Ботанического сада.

20-ый день рождения Кесклиннаского

социального центра. Фотографии: Альберт Труувяярт

15Kesklinna Sõnumid

КУДА ПОЙТИ?

УНИВЕРСИТЕТ ДЛЯ СТАРШЕГО ПОКОЛЕНИЯ В ДОМЕ ХОПНЕРА | ЛЕКЦИИ НА РУССКОМ ЯЗЫКЕ В МАРТЕ 2016 Г.

Психология

Здоровье

Государственные науки

Ирина Солдатова, преподаватель первой помощи Эстонского Красного Креста

Михаил Корб, член Рийгикогу

Жизнь прекрасна, если умеешь жить

Оказание первой помощи

Пенсионная система в Эстонии

9 марта 2016 г.

23 марта 2016 г.

30 марта 2016 г.

14.00-15.30 Дом Хопнера Ратушная площадь, 18Концертно-театральный зал, IV этаж

14.00-15.30

14.00-15.30

1

3

4

№ ФАКУЛЬТЕТ ЛЕКТОР ЛЕКЦИИ ДАТА ВРЕМЯ МЕСТО ПРОВЕДЕНИЯ

История и культураТаллинна

Наталья Сааль, таллиннский гид и главный редактор журнала «Яна»

Женщины в средневековом Таллинне

16 марта 2016 г. 14.00-15.302

Галина Вяринен, психолог

Дом Хопнера Ратушная площадь, 18Концертно-театральный зал, IV этаж

Дом Хопнера Ратушная площадь, 18Концертно-театральный зал, IV этаж

Дом Хопнера Ратушная площадь, 18Концертно-театральный зал, IV этаж

19 февраля 2016

Пластичные движения разминают суставы. Д ы х а т е л ь н ы е упражнения пробивают застои и питают органы. Усталось и заболевания начинают ичезать.ичезать. Достигается спокойствие, и здоровье.

555 85 221 25 € в мес.

Управа района Кесклинн и Реваль-спорт приглашают Вас на

СПОРТИВНЫЙ ЖЕНСКИЙ ДЕНЬ

6-ого мартаС 12.00 до 15.00

В спортивном клубеREVAL-SPORT(По адресу Aia 20) 12.00 Танец на шесте13.00 Bosu14.00 Тренировка мышц

вместе с другом14.00 Шейпинг15.00 Йога Вход свободный.Предварительная регистрация на тренировки по номеру 641 2068.

16 Kesklinna Sõnumid 19. veebruar 2016

Tallinna Kesklinna Valitsus ja spordiklubi Reval–Sport kutsuvad kõiki naisi

SPORTLIKULE NAISTEPÄEVALE

12.00 Postitants13.00 Bosu14.00 Lihastreening

koos sõbraga14.00 Shaping15.00 Jooga

6. märtsil kell 12.00–15.00

spordiklubis REVAL-SPORT (Aia tänav 20)

Sissepääs on tasuta.Treeningusse on vajalik eelnev registreerimine telefonil 641 2068.

Raudselt puhtaks juba aastast 1936!

Raua tn 23 Tallinn Harjumaa 10124Tel.: 622 94 95 E-post: info@rauasaun.ee www.rauasaun.ee

Üldsaunad Tunnisaunad

Tunnidušid

Vaata pakkumisi: www.1partner.ee

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

50 68 18366 84 700

Liisa Kurm

TULEKONSULTATSIOONILE!

TELLI SIIA ETTEVÕTTE REKLAAM

Lisainfo: e-post kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

tel 6457 229

Tall innaELAMUMAJANDUSKONVERENTS

21. NOVEMBER 2015 ALGUS 12:00KULTUURIKESKUS KAJA, E.VILDE TEE 118, TALLINN

Teemad:

< KUHU PARKIDA AUTO?

< LIFTIDE RAJAMINE KORTERMAJADESSE

< UUS EHITUSSEADUSTIK / KAS PINTSLITÕMME VAJAB LUBA?

< KUHU LÄHED, LINNAOSA?

REGISTREERIMINE ALATES 11:30 KOHAPEALSÜNKROONTÕLGE VENE KEELDE

5. november11.00 Loeng Alar Näämelt teemal „Geneetika ja tervis”.12.00 Silva Sirge viib läbi naerujoogat.

3. detsember11.00 Loeng „Eakate tervislik toitumine” toitumisnõustajalt Ene Mägi.12.30 Eakate võimlemist viib läbi Tiina Mikk.

Tegevused on tasuta, kuid vajalik on eelnev regitreerimine telefonil 6466 123

Eakate terviseneljapäevakudKesklinna Sotsiaalkeskuses:

Lilled igaks elujuhtumiks!

www.jaamalilled.ee tel 5519049.

Novembris Kodulinna MajasNunnatorni kaudu on võimalik pää-

seda linnamüürile, Sauna ja Kuldjala torniesmaspäeval, teisipäeval, reedel,

laupäeval ja pühapäeval kell 11-16.

Pühapäeval, 1. novembril kell 14„Tolli tänava ja Wulfardi-taguse torni

vahel on Tallinna Linnaarhiiv”. Neid vanu maju ja nende praegust olekut uudistama

tulnutele on teejuhiks Boris Dubovik.

Osavõtuks vajalik eelregistreerimine.

Pühapäeval, 8. novembril kell 14„Mis on Tallinna Linnaarhiiv ja mis

on Tallinna Linnaarhiivis”Osavõtuks vajalik eelregistreerimine.

Kodulinna Maja koos oma heade sõpradega tähistab meie tuntud kunstni-

ke sünniaastapäevi.

4. novembril on tähtpäev Henn Roodel, 12. novembril Amandus

Adamsonil. Huvitavaid näiteid nende töödest

saate tähtpäevadel vaatama minna salongi Allee (Pikk 34).

7. ja 8. novembril kell 12-17 peetakse Kodulinna Majas

mardieelset laata.

Kesklinna Sõnumid16 30. oktoober 2015

SIIN VÕIBOLLA SINUREKLAAM!

kesklinnasonumid@tallinnlv.ee