Tenzin Wangyal RinpocheTibetan Yogas of Body, Speech, and Mind

2011

Esmakordselt eesti keeles

Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuuluberanditult kirjastusele ERSEN.

Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane

ja seadusega karistatav.

Kaane kujundanud Reet HelmToimetanud Anu Murakas

Korrektor Elle Liiva

Copyright © 2011 Tenzin Wangyal RinpocheBy arrangement with Shambhala Publications, Inc., P.O. Box 308,

Boston, MA. 02117,www.shambhala.com.

All rights reserved.© 2014 Kirjastus ERSEN

B10277514ISBN 978-9949-25-588-7

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee

See raamat on pühendatud minu õpetajaleYongdzin Tenzin Namdak Rinpochele.

Sisukord

Illustratsioonid 9

Eessõna 11

Tänusõnad 19

Sissejuhatus 21

1. osa: Igavene keha

Sissejuhatus1. kehasse 37

Kolm keha 42. 4

Valguskeha 3. : dzogtšeni praktika lõpptulemus 58

Keha praktikad 74. 4Viie punkti mõtluspoosis püsimine 74

Haiguse ravimise valge vedeliku praktika 77

Tiibeti jooga: kuus negatiivseid tundmusi allutavat tarmukat liikumist 81

Kuidas harjutusi sooritada 83

Kuue liikumise juhised 84

Kummardamine: liikumine, mis taltsutab ego ja puhastab 91

2. osa: Lakkamatu kõne

Sissejuhatus 5. kõnesse 99

Kõne ukse avamine6. : Kuidas kasutada heli tervendavat potentsiaali 110

6 Tiibeti keha-, kõne- ja meelejooga

Viis hävimatut sõdalasheli7. : Viie tarkuse olemus 117

Kõne 8. praktikad 132Viie sõdalassilbi praktika: ürghelide kasutamine olemuses elutsemiseks 132

Ravivad helid: kanalite puhastamine heliga 140

A-Li-Ka-Li mantra 147

Chetak Ngome raviv praktika: heli kasutamine kõne puhastamiseks ja võimustamiseks 150

Heli kasutamine meele olemusega tutvumiseks: Kündröl Dakpa puhta sisemise heli praktika 153

3. osa: ILLusIoonIvaba meeL

Sissejuhatus meelde 169. 1

Dawa Gyeltseni viieosaline õpetus 1710. 0

Mandalasse sisenemine11. : Ma gyü mandala psühholoogiline mõõde 176

Meel ja praana mõtluspraktikas12. : Tsa lung ja üheksa praanat 189

Vaatenurga muutus: egopõhise identiteedi 13. muutmine kuue loka praktika abil 201

Meele14. praktikad 213Tsa Lung’i praktika üheksa praanaga 213

Valguse hingamine: kolme püha silbi praktika 224

Kuue loka praktika lihtsustatud versioon 228

Lõpetuseks 237

Lisa 1: kuidas tekib sõltuvuslik keha 238

Lisa 2: Tiibeti jooga kasutegurid 242

Lisa 3: Viis deemoniliiki 246

Lisa 4: Meeleteadus 248

Illustratsioonid

JoonIsed

4.1. Viie punkti mõtluspoos 764.2. Haiguse ravimise valge vedeliku

praktika mõtluspoos 784.3. Kujustamine haiguse ravimise valge

vedeliku praktikas 794.4. Sportlase haamer, mis lööb viha 854.5. Tarkuse aken, mis ületab teadmatuse 864.6. Nelja jäseme ratta kombel keerutamine uhkuse

seljatamiseks 874.7. Sõlme lõdvendamine iha ületamiseks 894.8. Siidituti taeva poole lehvitamine kadeduse üle 904.9. Tiigrihüpe, mis seljatab unisuse ja rahutuse 914.10. Kummardamine 947.1. Kolm kanalit, viis tšakrat ja viis sõdalase seemnesilpi 1207.2. Seemnesilbi OM viis tarkust ja kaya’t 122 Ma gyü mandala põhielemendid 18511.1. Ma gyü mandala 18611.2. Yidam Sangchö Gyelpo ja ma gyü mandala neli

ümbritsevat yidam’i 18713.1 Jumalik valgusolend Shenla Ökar 20914.1. Kolm juurkanalit 22014.2. Elujõu tsa lung’i harjutus 221

8 Tiibeti keha-, kõne- ja meelejooga

Tabelid2.1. Kolm keha 54

6.1. Heli kaheksa allikat 112

7.1. Viis sisemist sõdalassilpi 119

7.2. Hääldamisjuhis 121

12.1. Üheksa praanat 197

14.1. Kolme silbi praktika 224

14.2. Kuus loka’t 235

A1.1 Sõltuvusliku keha areng 240

A2.1 Kuue juure trulkhor’i liikumise kasutegurid 242

Eessõna

noore mungana Indias Dolanjis elades läksin ma kolm aastat pea igal hommikul koos vanemate õpilastega oma põhiõpe-

taja Lopön Sangye Tenzin Rinpoche majja ja kuulasin tema selgi-tusi raamatust „Zhang zhungi suuline traditsioon“ (Zhang zhung nyen gyü).

Lopön Sangye Tenzin elas väga kasinat ja üksildast elu eralda-tud residentsis ning ei lahkunud sageli isegi oma magamistoast. Ent paljud pidasid teda põlvkonna suurimaks böni õpetlaseks. Lopön edastas dzogtšeni suulise traditsiooni õpetusi äärmiselt selgel, otsesel ja karmil moel ega lubanud tihti ühtki küsimust esitada. See oli raske, kuid samal ajal lummav katsumus.

Üheteistkümne aasta vältel läbisin ma Menri kloostri böni dialektika koolis range koolituse epistemoloogias, kosmoloogias, suutrates, tantras ja dzogtšenis Lopöni ja teiste Tiibeti böni ja budistlike koolkondade õpetajate käe all. Sel ajal arvasin ma, et kui ise õpetama hakkan, siis järgin ikka traditsiooni ning liigun peatükkide ja punktide kaupa läbi iidsete tekstide, nii nagu seda tegid Lopön ja loendamatul hulgal teisi õpetlasi mitmete sajandite vältel. Ent kui teenisin välja geshe kraadi ning alustasin õpeta-mist esmalt Euroopas ja seejärel Ameerikas, siis avastasin, et minu lääne õpilastel puudub kahjuks säärane pühendumus.

Mõned õpilased otsustasid mõtluslaagrisse tulla mitte selleks, et minuga kohtuda ja hinnalisi dharmaõpetusi saada, vaid lähtu-

10 Tiibeti keha-, kõne- ja meelejooga

sid konkreetsest vaadeldavast teemast. Kui nad olid selle õpetuse juba saanud või kui õpetus puudutas suutrat või tantrat ja nemad tahtsid dzogtšeni, siis jätsid paljud neist üldse tulemata. Teised tulid kohale ja rääkisid tugevast sidemest õpetuse ja minuga, kuid paari kuu või aasta pärast olid nad kadunud. Üks õpilane, keda ma polnud aastaid näinud, tuli mind tervitama ja teatas, et leidis enda jaoks langevarjuhüpped. Hämmastaval kombel oli ta liiku-nud keeruka ja esoteerilise dzogtšeni mõtluspraktika juurest lan-gevarjuhüpeteni!

Mida rohkem kogemusi ma kahekümne aasta vältel läänes õpetades ja elades kogusin, seda selgemalt mõistsin ma säärase käitumise tausta kultuurilises kasvatuses ja hariduses ning lääne elu igapäevastes piirangutes. Siinsete inimeste jaoks pole sageli lihtne pühendunult mõtlust praktiseerida. Töö ja perekondlike kohustuste kõrvalt vaba aja leidmiseks peab olema rahalisi ja muid vahendeid. Lisaks tuleb leida vaikne, rahulik ja inspireeriv keskkond.

Veelgi enam, olen taibanud, et paljude lääne inimeste jaoks on traditsiooniline dharma õppimisviis takistuseks mõistmisele ja järjepidevale praktiseerimisele. Kuigi iidsete tekstide tarkus on ajatu ning väärtuslik ka tänapäeval, olid böni budistlikud õpetu-sed algselt mõeldud hoopis erineva kultuurilise taustaga ja hoopis teisest ajastust pärit õpilastele. Seepärast keskendusin ma aastate vältel järjest enam püüdlusele tõlkida dharmat lääne väärtuste, tajude ja igapäevaelu kontekstis mõistetavamasse vormi.

IIdse tarkuse säILItamIne

Oluline on märkida, et olen lisaks pühendunud õpetuste edasta-misele moel, mis ei muuda nende algset tähendust. Bön on Tiibeti põline kultuur ja spirituaalne traditsioon. See on vanem kui tii-beti budism, mis saabus Tiibetisse Indiast seitsmendal sajandil. Lisaks on see vanem kui budism üldiselt ning ulatub spirituaalsete juurtega tagasi mitu tuhat aastat enne Šakjamuni Buddhat sündi-

Eessõna 11

nud Tönpa Shenrab Miwocheni. Böni õpetused on kandunud edasi õpetajalt õpetajale iidsetest aegadest kuni Nyame Sherab Gyeltseni, neljateistkümnendal sajandil elanud Kesk-Tiibetis asuva Menri kloostri asutajani, ning sealt edasi nüüdisaegsete õpetlasteni.

Nende väärtuslike õpetuste säilitamine tulevaste põlvede tar-beks tähendab, et õpetuse initsiatsioonid, edasiandmiskombed ja määratlused peavad püsima puhta ja muutumatuna ning nende õpetuste jagatud teadmised ja kogemus ehtsana. Seetõttu olen hoolikalt vältinud millegi uue loomist, erinevate õpetuste segune-mist või väära vaatenurga edastamist, kuna olen midagi tähtsat välja jätnud. Olen hoopis lihtsustanud traditsioonilisi praktikaid, et võimaldada õpilastel iseennast leida ning luua selget kaarti. Nii saavad õpilased süüvida järjest sügavamatesse tasanditesse, kuni leiavad parima osa endast, oma põhiolemuse. Enne suuremate muutuste tegemist räägin ma sellest alati oma õpetajatega.

mItu teed kIrgastumIsenI

Böni õpetused ja praktikad võimaldavad otsest kogemuslikku pil-guheitu inimmeelde. Lõpptulemusena pakub bön täielikku teerada kirgastumiseni. Budistliku böni praktiseerijatena praktiseerime me mõtlust mitte ainult igapäevaste kannatuste ja konfliktide lee-vendamiseks, vaid ka vaimse teerajana selles elus ning pärast elu lõppu. Mõtluse kaudu vabastame me iseennast ja ühtlasi kõiki elusolendeid kannatuste põhjustest. Seepärast retsiteerime me iga mõtluse alguses kaastundepalvust ning pühendame meie praktika hüved iga sessiooni lõpus kõigile elusolenditele.

Kõik otsivad õnne ja õnne põhjuseid ning kõik tahavad leeven-dada kannatusi ja kannatuste põhjuseid. Ent tavaliselt otsime me õnne ja kannatuste leevendust täiesti valedest kohtadest ja valel moel. Kannatuste ülimaks põhjuseks on ahne meel, millest tule-nevad klammerdumine, tülgastus ja teised piinavad emotsioonid. Iga negatiivne kehaline, verbaalne või meeleline tegu, mis tugi-neb sellele ahnele meelele, loob omakorda karmaseemne, harju-

12 Tiibeti keha-, kõne- ja meelejooga

muspärase tendentsi, mis hoiab meid ühest sünnist teise kinni kannatuste tsüklis, mida nimetatakse sansaaraks. Selle tsükli lõ-petamiseks toob käesolev raamat tohutule teadmiste süsteemile tuginedes välja mitmed viisid keha, kõne ja meele rakendamiseks vahendina õnne, rahulolu, parema tervise ja viimaks vabanemise saavutamiseks.

Bön hõlmab praktikaid, mis võimaldavad ligipääsu sügavale ühendusele armastuse, kaastunde ja teiste kõrgemate omadus-tega. Samuti hõlmab see praktikaid püha ja raviva suhte loomi-seks meid ümbritseva looduskeskkonnaga. Böni šamanistlikud riitused ja kombed hõlmavad lisaks budistlikule bönile ka tiibeti budismi nelja koolkonda. Nii nagu paljude teiste põliste kultuu-ride puhulgi, on tiibetlastel tugev side mägede, jõgede ja teiste loo-dusobjektide vaimudega. Šamanistlikud õpetused on rikkalikud ja kaunid ning üdini vägeandvad. Ent budistliku böni õpetuste vaatenurgast on šamanistlikud arusaamad piiratud, sest need tu-ginevad vägagi laialdaselt füüsilisele vormile. Bönis käsitleme me oma šamanistlikke traditsioone põhjuslike sõidukitena, sest hoo-limata nende piirangutest on need astmed teel kõrgemate suutra, tantra ja dzogtšeni böni õpetuste juurde ning seega on tegemist kõrgema taipamise põhjusega.

Böni suutral, tantral ja dzogtšenil on palju ühist samanimeliste õpetustega tiibeti neljas budistlikus koolkonnas.

Suutra ehk „lahtiütlemise rada“ pakub mitmeid käitumisreeg-leid, mis aitavad üle saada kirgastumist takistavatest negatiivse-test harjumustest ja kalduvustest.

Tantra ehk „muutumise rada“ tugineb peamiselt kahele võt-metähtsusega praktika staadiumile, loomisele ja viimistlemisele, mille eesmärgiks on muuta keha, energia ja meele jämedamad kogemused peenemateks kogemusteks. Nagu suutra puhulgi, pei-tuvad ka tantra õpetuste ja praktikate alged budade õpetustes. Lääne inimesed mõistavad tantrat sageli valesti. On küll tõsi, et mõned tantristlikud praktikad põhinevad seksuaalsetel kogemus-tel, kuid nende eesmärgiks pole lihtsalt seksuaalne nauding, vaid

Eessõna 13

taoliste jämedamate klammerdumise ja iha tasandite muutmine ülima rõõmu peenteks ja pühadeks kogemusteks ning viimaks kõige peenemaks ülima teadlikkuse kogemuseks.

Dzogtšen ehk „suur ideaal“ või „suur saavutus“ on eneseva-bastamise rada. Erinevalt suutrast ja tantrast ei nõua dzogtšen millestki lahtiütlemist või millegi muutmist. Tuleb hoopis mõista kõigi keha, kõne ja meele kogemuste tõelist olemust: terviklikkust ja perfektsust. Dzogtšeni peetakse nii bönis kui ka tiibeti budismi nyingma koolkonnas ülimaks õpetuseks ja praktikaks.

Mõned käesolevas raamatus sisalduvad õpetused, iseäranis dzogtšeni ja tantraga seonduv, olid kuni viimase ajani täiesti sa-lajased. Neid hoiti salajas austuse märgina ning õpetuste kaits-miseks ettevalmistuseta praktiseerijate rikkumiste eest. Neid ei õpetatud kunagi avalikult ega antud kergekäeliselt edasi. Neid hoiti inimeste jaoks, kes olid valmis õpetusi vastu võtma. Iidsetel aegadel olid need inimesed valmis kaugele jalgsi rändama ja õpe-tusteni jõudmiseks muid raskusi taluma. Ent tänapäeval see enam üldiselt nii ei ole ning õpetuste säilitamiseks tuleb tuua need uue ja ülemaailmse publiku ette. Minu õpetaja Lopön Sangye Tenzin Rinpoche teatas mulle, et on aeg avalikult õpetama asuda. Usun, et on inimesi, kes ei mõista kunagi, hoolimata õpetuse selgusest, ning jumalanna hoiab õpetusi nende eest salajas. Meie peame aga uskuma, et õpetus jõuab just õigete inimesteni ja see, mis peab olema salajane, jääbki salajaseks.

Loodan südamest, et efektiivse õpetuse avatud ja lihtne eda-siandmine toob kasu paljudele inimestele. Böni rikkalik kultuu-ripärand säilib veel mitmeid sajandeid ning õpetlaste liin, targad õpetused ja nende edasiandmine jätkub katkematult nii, nagu see on toiminud mitmeid sajandeid.

katkematu pärILusLIIn

Selle traditsiooni säilitamine on raske ülesanne, sest böni ähvardab pidev väljasuremisoht. Hiina kultuurirevolutsiooni ajal hävitati