[Roheline tehnika]

[Elyna Nevski]

[Ökodisain]

[Tallinna Ülikool]

[2010]

1

SISUKORD

SISUKORD 1

SISSEJUHATUS 3

AUTOD 4

KUIDAS MA SAAN PARANDADA KÜTUSESÄÄSTLIKKUST? 5

„ROHELINE“ AUTO 5

AJALUGU JA TÄNAPÄEV 5

ELEKTRIAUTOD 9

TULEVIK 10

HÜBRIIDAUTOD 11

VESINIKAUTOD 12

PÄIKESE AUTO 13

TULEVIK 14

ERI KÜTUSELIIGID 16

ARVUTID 19

NIPID KUIDAS KASUTADA ARVUTIT ENERGIASÄÄSTLIKUMALT 22

ENERGIASÄÄSTLIKUD ARVUTID 23

THINCAN 23

APPLE ARVUTID 24

FUJITSU SIEMENS 24

TAHVELARVUTID 26

HP COMPAQ TC1100 27

TOUCHSMART TM2 28

IPAD 28

E-LUGER 29

BOOKEEN CYBOOK GEN3 29

SONY READER 30

2

IREXI 30

AMAZON KINDLE 31

NOOK 31

SKIFF 32

TULEVIK 32

KASUTATUD KIRJANDUS 34

3

SISSEJUHATUS

Aasta 2010 on elurikkuse aasta (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta

rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks). Eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust

elurikkuse olulisusest. Olulisteks märksõnadeks - loodus ja selle rikkuse kaitsmine.

Inimtegevus avaldab loodusele suurt mõju ning enamasti on see loodusvarasid priiskav ning

elukeskkonda laastav käitumine. Üha rohkem suunatakse tähelepanu looduse säästmisele ja hoidmisele,

sest meie elukeskkond muutub meie endi vastu üha vaenulikumaks. Kuna inimkond on selles suures

osas ise süüdi, siis tuleb leida alternatiive ning mõistlike lahendusi, et elu maal säiliks ja et tarbimine ei

saaks hukatuslikuks.

Käesolevas töös on käsitletud autode, arvutite ja mobiiltelefonide mõjusid keskkonnale. Eelkõige

sellepärast, et neid vahendeid kasutavad inimesed igapäevaselt ning nende vahendite mõistlik

kasutamine aitab kaasa keskkonna säästmisele.

Autode negatiivne mõju keskkonnale on neist kolmest kõige tugevam. Fossiilkütustest, mida autod

tarbivad, eraldub atmosfääri süsihappegaas (CO2), mis on üks tähtsamatest kliimamuutust

põhjustavatest kasvuhoonegaasidest. Lisaks huvitas autorit ka roheraalindus, mida on käsitletud

käesolevas töös teise suure teemana.

Autod Arvutid Mobiilid

4

AUTOD

Säästame energiat – säästame loodust

Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks

võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub

ka CO2 emissioon väiksemaks. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid

keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite

kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere

ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid,

nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid

sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas

autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad

traditsionaalse bensiinimootori elektriakuga. Autotootjad (nt. BMW) on ühtlasi võtnud tarvitusele

meetmeid, et muuta autode ehitamise protsess võimalikult keskkonnasõbralikuks. BMW jagab oma

töötajatele keskkonnasäästlikke juhiseid, mis aitaksid neil muuta oma käitumist ning olla

vastutustundlikumad energiatarbijad.

Ka meie ise saame midagi ära teha, et meie auto mõju kliimale oleks väiksem. Näiteks jättes ära

sõidud, mida pole ilmtingimata vaja teha, nagu kiire käik poodi. Keskkonda aitab ka säästa mootori

väljalülitamine, kui auto ei sõida. Oluline on meeles pidada seda, et autot on võimalik ka jagada.

Näiteks võib kooli sõita oma sõprade või tuttavatega ühes autos, vältides nii mitme auto kasutamist.

Oma teekonna planeerimine on veel üks suurepärane võimalus kütust kokku hoida – Suurbritannias

läheb iga aasta 350 000 tonni kütust raisku lihtsalt sellepärast, et juhid eksivad ära.

5

KUIDAS MA SAAN PARANDADA KÜTUSESÄÄSTLIKKUST?

Ka tavapärased autod võivad olla keskkonnasõbralikud, kui neid õigesti kasutada. Järgides

mõningaid lihtsaid nõuandeid on võimalik säästa raha ja keskkonda.

Sõita võimalikult kõrge käiguga ja samas koormamata mootorit – nii raiskab vähem kütust.

Kui sõita samal kiirusel, aga madalama käiguga, kulutab see kütust palju rohkem.

Sõita sujuvalt – vältida gaasipedaalil tampimist ja pressimist, äkilist kiirendamist - nii on

kulutab vähem kütust.

Lülitada välja mootor, kui peatuda rohkem kui paar minutit. Kui peatus kestab vähem kui nt

2min, siis ei ole mõtet mootorit välja lülitada, sest selle uuesti käivitamine kulutab jällegi

kütust. Kui aga peatuda pikemat aega, on mõislik ikkagi mootor seisata, sest nii tarbib

vähem kütet.

Kergendada autol olevat koormat. Mitte tassida autoga mittevajalikke asju, see vähendab

üldist automassi ja suurendab kütusesäästlikust.

Hoida auto aknad suletud, kui autos on kliimaseade. Kütusekulu on sellevõrra suurem, kui

kasutada elektriaknaid ja kliimaseadet.

Kontrollida rehvirõhku regulaarselt - kütusekulu on väiksem kui rehvirõhk on normis.

Võimalusel liigelda jalgsi või kasutada teisi alternatiivseid transpordivahendeid (eriti

lühiajaliste reiside puhul).

„ROHELINE― AUTO

AJALUGU JA TÄNAPÄEV

Andmed elektri jõul liikuvatest tõldadest pärinevad juba 19. sajandi kolmekümnendatest aastatest

(šotlane Anderson, hollandlased Stratingh ja Becker). Tõsisemalt võetavad olid ameeriklase

Thomas Davenporthi ja šotlase (mõnedel andmetel inglase) Robert Davidsoni sõidukid, mis

valmisid 19. sajandi neljakümnendatel aastatel. Igatahes tootis Davidson elektrisõidukeid juba

1873. aastal (13 aastat enne seda, kui sakslased Gottlieb Daimler ning Karl Benz oma

bensiinimootoritega liikuritega välja tulid). 20. sajandi alul polnud veel sugugi selge, millises

suunas maailma autotööstus läheb. Esialgu oli huvi elektriautode vastu suur Euroopas, Ameerika

6

ärkas alles 1895. aastal, kuid seda võimsamalt – juba kahe aasta pärast jõudsid esimesed

elektritaksod New Yorgi tänavatele. 1900.aastal katsetati samas koguni elektrimootoriga bussidega,

kuid see eksperiment kukkus kiiresti läbi. Elektriautode eeliseks võrreldes tolleaegsete

bensiinimootoriga autodega oli vibratsiooni ja müra puudumine ning asjaolu, et erinevalt

sisepõlemismootoriga autost puudus vajadus käike vahetada. Elektriautode tippaeg saabus

20.sajandi esimesel kümnendil. Firmasid, kes ühel või teisel moel elektriautodega tegelesid, oli nii

USAs kui Lääne-Euroopas eelmise sajandi alguses kümneid. 1900. aastal USAs toodetud 4000

autost liikus elektri jõul koguni 40% ning mitmetel võidusõitudelgi (mitte küll kestvusaladel) tegid

ilma just elektriautod. Aasta varem, 1899-ndal,oli belglane Camille Jenatzy 1 km pikkusel distantsil

keskmise kiirusena murdnud ka 100 km/h piiri,püstitades uueks rekordiks 105,882 km/h.

―Tänu‖ sisepõlemismootorite kiirele arengule jäi elektriautode oma siiski pikaks ajaks toppama.

Üheks murdepunktiks elektriautode tagaplaanile jäämise seisukohast oli autode masstootmise

käivitamine Henry Fordi poolt. Bensiinimootoriga autode hinnad hakkasid langema, elektriautode

omad seevastu tõusma. Kui bensiinimootoriga auto sai 1912. aastal osta 650 dollariga, siis

elektriauto eest tuli välja käia juba 1750 dollarit. Elektriautod hakkasid eriti kiiresti taanduma alates

1912.aastast – jätkus bensiinimootorite areng, paranes kütuse kättesaadavus. Hüppeliselt kasvatas

bensiinimootoriga autode kasutusvõimalusi ka elektrilise starteri kasutuselevõtt ning loobumine

ebamugavast vändaga käivitamisest. Samuti toimus sel perioodil USAs aktiivne teedeehitus ja

tekkis vajadus suuremat läbisõitu võimaldavate autode järele. Seda aga elektriautod ei võimaldanud.

Uus huvipuhang elektri kui autodele sobiva energiaallika vastu leidis aset alles pärast Teist

maailmasõda. Nii moodustas Jaapanis 1949. aastal toodetud autodest elektriautode osakaal 3

protsenti. Sõjast toibudes läks aga maailmas bensiiniga asi lahedamaks ning elekter auto jõuallikana

jäi taas unarusse.

Kuuekümnendatel aastatel hakati tõsisemalt suhtuma keskkonnaprobleemidesse ning elekter

meenus taas ka autoinseneridele. Töötati välja mitmeid väikekaubikuid, samuti mõningaid väikseid

linnaautosid.1975.aastal võttis USA postiteenistus kasutusele 350 elektrimootoriga postiautot.

American Motorsis toodetud maastikuautod arendasid 50 mph (ligi 80 km/h) kiirust ning olid

võimelised linnakiirusega läbima kuni 40 miili (65 km).Tõsi, nende autode kasutamist piiras

tuntavalt asjaolu, et seejärel tuli ette võtta 10tunnine akude laadimine. USAs võeti

üheksakümnendate aastate alul vastu mitmeid keskkonnakaitsealaseid seadusi ning eriti paistis

7

selles suhtes silma USA elanike arvult suurim osariik – California. Nii tõusid au sisse ka

alternatiivsed tehnoloogiad,sh ka elekter. Üheksakümnendate aastate põhiküsimusi oli juba, kas

elektriautod murravad läbi või mitte. Vahepeal hakkaski vägisi tunduma, et sisepõlemismootorid

kaovad ajalukku ning asemele tulevad uued tehnoloogiad. Ehkki ka maailma suurtel autonäitustel

(Genf,Frankfurt,Pariis,Detroit, Tokyo) olid üheksakümnendatel aastatel mitmesugused

elektriteemalised projektid väljas, jäi see siiski tol ajal rohkem hetkeemotsiooniks. Avalikkuse huvi

jäi tagasihoidlikuks ning enamik neist, mis maanteekõlblikuks said, läks omavalitsuste kasutusse.

Autod ise olid tavaautodest küll märgatavalt kallimad, kuid tänu maksusoodustustele võitsid nad

endale isegi teatava koha. Praegu on puhtalt elektriautod jäänud rohkem uurimisasutuste

katsetusteks ning tõeliste fännide meelelahutuseks, autotehased on oma tegevused fokuseerinud

mujale. Akude väikese kasuteguri tõttu on autotehased pöördunud üha enam alternatiivsete

võimaluste poole, millest tõsisemalt võetavaks sai hübriidtehnoloogia.. Esimest läbimurret elektri

kasutamisel autode jõuallikana võibki ennustada nüüd, mil oma võidukäiku on alustamas

hübriidautod, kus kasutatakse omavahel kombineerituna elektri- ja sisepõlemismootorit. Vesiniku

abil elektrit tootvad kütuseelemendid on siiski ilmselt autonduse ülehomne päev, hübriidautode

tulek on hoopis reaalsem. Hübriidtehnoloogiat esindasid üheksakümnendate aastate alul esitletud

Volvo ECC ja VW Chico, seeriaautodeni jõudsid esimestena siiski jaapanlased – oma Toyota Priuse

ning Honda Insightiga. Toyota on jõudnud tänaseks juba hübriidtehnoloogia teise põlvkonnani ning

nende Prius on esimese omataolisena Eestiski müügil.

Elektriautode usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid

küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda

riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade

võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on

sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San

Francisco ranniku üheksa linna alliansiga.

Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud

elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium-

ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot.

Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed

8

väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide

autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas.

Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni

krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue

vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil

kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul.

Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja võivad elektriautod olla meil

pigem varem kui hiljem. On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija

teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur. Neile tegevussuundadele pööratakse

peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks

Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie

liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad. Pealinna laadimispunktide,

-jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15-20

miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad

tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib

olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better

Place.

AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros

alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad

konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus

bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma.

Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge

visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega

saavutada,‖ selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020.

fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad

ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,‖ lisab ta.

Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste

ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima

võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt

9

innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise

pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon

käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud.

Elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate

teenindusjaamade võrgustik.

ELEKTRIAUTOD

Elektriautodel on sisepõlemismootorite asemel energiasäästlikumaid elektrimootorid ning

elektrienergia salvestatakse akudesse. Elektrienergia kasutamise tõttu on elektriautodel väiksem

mõju globaalsele soojenemisele, sest nad vähendavad vajadust bensiini ja diisliga töötavate

sõidukite järgi. Samuti on nad head kütusesäästjad ning mõneti ka parema kiirendusega kui

tavaautod.

Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees:

Keskkonda ei saastata heitgaasidega.

Elektriautod on vaiksemad.

Elektriautosid ei pea käivitama (käiviti ongi ju tegelikult elektrimootor).

Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur.

Pidurdamisel on võimalik osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit

elektrigeneraatorina (regeneratiivpidurdus)

Elektriauto kilomeetri hind on kordades odavam kui sisepõlemismootoriga autol.

Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes:

Akud on suure massiga.

Tänapäeva tehnoloogia puhul saab ühe laadimisega sõita keskmiselt umbes 100 kilomeetrit.

.Pliiakud võimaldavad sõita 30-130 km

NiMH akud kuni 190 km

Liitium-ioon akud 400-480 km

Mõningatel autodel on akude eluiga lühike ning ka laadimine võib kaua aega võtta.

10

Uued tehnoloogiad võimaldavad pikema elueaga akusid ning lühemat laadimisaega.

TULEVIK

Renault' elektriautod jõuavad turule 2011. aastal.

Renault esitles Pariisis uut elektriauto Kangoo be bop Z.E.

näidismudelit, mille pidurdusenergia taaskasutussüsteem

laeb akusid ka sõidu ajal. Firma toob elektriautod turule

2011. aastal.

Nissan tutvustas igamehe elektriautot

See ei ole nišiauto - vaid tavalist sõiduvahend.

Nissan on lubanud, et nime Leaf kandev auto, mis paisatakse maailmas masstootmisse aastal 2012,

ei hakka maksma kuigi palju – hinnad algavad 100 000 kroonist.

11

HÜBRIIDAUTOD

Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Enamasti mõistetakse selle all

elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest.

Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor.

Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida

miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini

tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti

kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur

kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse

juures suurem kiirendus.

Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised:

Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid.

Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat

kütusekulu.

Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundamine uuesti

elektrienergiaks.

Veel plusse:

Vaiksemad kui tavalised sõidukid

Tarbivad vähem kütust ja seetõttu toodavad vähem õhusaastet

Hübriidautod on kütusesäästlikumad kui tavalised autod ning seetõttu on ka kulud autole

väiksemad ja vähem kahju keskkonnale.

Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja

sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal.

Tänapäeval on tuntumad hübriidautod Honda Insight ja Toyota Prius.

12

Miinused:

Mõned hübriidautod on tehtud eesmärgiga saada suurem võimsus, kui parandada kütusesäästlikust.

Nii ei ole mingit keskkonna säästmist ega kulude vähendamist.

Keerulisema ehitusega kui tavalised autod ja sellest tulenevalt ka suuremad remondikulud

Kallis auto

VESINIKAUTOD

Autodes on esmaseks energiaallikaks vesinik, mitte bensiin. Ei ole osutunud väga populaarseteks

ning toodetud on vaid väheseid isendeid. On olemas kaks varianti, kuidas vesinikku auto liikuma

panemiseks kasutada.

Põlemine – vesinik põleb mootoris sama põhimõtte järgi nagu tavalistes

sisepõlemismootoriga autodes

Kütuseelement – kui kütuseelement (seade) muudab vesiniku elektriks mida elektrimootor

tarbib.

Kasu keskkonnale: Vesinikautod kasutavad hapniku (mida võtavad õhust) ja vesinikku, mis

heitegaasina tekitab keskkonnasõbralikku veeauru, mitte süsihappegaasi.

13

Vesinikku toodetakse tsentraliseeritud elektrijaamades, kus fossiilkütuste põletamisel tekkivaid

kõrvalsaadusi saab paremini kontrollida. Samuti on võimalik vesinikku toota taastuvatest

energiaallikatest, mis tähendab, et ei suurene süsinikoksiidide heitkogused.

Vesinikautode puudused

Neid on kallis toota

Suurte jooksvate kuludega ning madala energiatõhususega

VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=ffRagsjSpkE

Need puudused tõenäoliselt kõrvaldatakse ning Londoni transpordiamet on juba investeerinud

vesinikkütuseelementidega bussidesse. Bussides on kütuseelemendid, mis kombineerivad hapniku

ja vesiniku, et saada vett ja selle protsessi käigus tekib elekter mille jõul buss liigub. Loodetakse, et

bussid vähendavad müra ja õhusaastet ning sellel on positiivne mõju ülejäänud maailmale.

Vesinik, kõige levinum element universumis, saabki ilmselt saaste- ning müravabade

tulevikuautode kütuseks. Elektrivoolu valmistamiseks segatakse surve all olev vesinik auto

mootoris hapnikuga. Kokkupressitud vesinik oleks tavatingimustes vägagi ohtlik. Vesinikuautod on

aga tehtud niivõrd turvaliseks, et ka avarii korral ei tohiks midagi juhtuda. Enne vesinikuautode

müügiletulekut tuleb aga valmis ehitada korralik vesinikutanklate võrk.

PÄIKESE AUTO

Päikese auto kasutab liikumiseks päikeseenergiat. Päikeseenergia saadakse päikesepaneelide abil,

mis asuvad auto pinnal ning teisendatakse ümber elektrienergiaks.

Plussid

Puuduvad heitgaasid

Ei teki kasvuhoonegaase ega mürgiseid gaase, mis vähendab globaalset soojenemist ja

parandab inimeste tervist.

Tavalistest autodest vaiksemad

Ei ole kütusekulu, kuna töötavad päikesevalgusest

14

Miinused

Võivad sõita vaid piiratud kaugusele, kui päikesevalgust ei ole (nt öösel, pilvisel päeval).

Päikesepatareid on haprad ja võivad kergesti katki minna

Päikese autod ei ole ehitatud mugavusprintsiipi järgides vaid funktsionaalsusest lähtudes ning

tavaliselt mahutavad vaid 1-2 inimest.

Genfi autonäitusel eemaldati kate päikesepatareidel töötavalt 4-kohaliselt sportautolt. Sellel

liiklusvahendil puudub täielikult süsinikdioksiidi emissioon atmosfääri ja ta on võimeline läbima

500 kilomeetrise vahemaa autot katva õhukese kiletaolise päikesepaneeli toel.

TULEVIK

Voolavast õhust saab elektrit lennukitele ja autodele.

Teadlased on avastanud, et liikumisel paratamatult tekkivaid õhuvoolusid on

võimalik panna genereerima elektrit lennukitele ja autodele. Spetsialistid

töötavad liikumise energiat elektriks teisendavate niinimetatud

piesoelektriliste materjalide kasutamise kontseptsiooni kallal. Taolised kahe

ja poole sentimeetri pikkused seadmed saaks kinnitada auto katusele või

lennumasina kere külge. Õhu voolamisest ümber liikuva sõiduki tekkivad sisemised vibratsioonid

annaksid tulemuseks kindla pingega väljundvoolu. Nii toodetud voolust ei piisaks küll autode või

lennukite mootorite töö asendamiseks, kuid see võiks käitada näiteks armatuurlaual või kokpitis

paiknevate seadmete elektrisüsteeme. New Yorgi linnakolledži professori Yiannis Andreopoulose

juhitud töörühm arendab selliseid seadmeid ning üritab hetkel nende tõhusust parendada. Uuritakse

15

kaht lähenemist, millest üks näeb ette seadme õhuvooluga resoneeruvat vibreerimist, teine aga

turbulentsis vappumist. Tuuletunnelis kogutud andmeid ja muid projekti raames saadud

uurimistulemusi esitleti Ameerika füüsikaliidu vedelike dünaamika osakonna iga-aastasel

koosolekul USA-s Minneapolises. ―Need seadmed annavad võimaluse riibuda pidevalt keskkonnast

energiat, mis muidu raisku läheks,‖ märgib professor Andreopoulos.

Päikesepaneelidest present laeb tukkuva auto akusid

Lisaks sellele on spetsiaalsest tagatiivast väljuv Solar Shelf ka heaks kaitseks päikese käes seisvale

autole endale. See blokeerib auto värvi kahjustavad ja salongi saunaks kütvad päikesekiired, muutes

need ühtlasi elektrienergiaks.

16

ERI KÜTUSELIIGID

Erinevad autod kasutavad ka erinevat liiki kütust. Mõned kütused on keskkonnasõbralikum kui

teised:

Bensiin – kõige levinum kütus, mida kasutatakse autodes täna ja on üheks globaalse soojenemise

peamiseks põhjuseks. Bensiin toodab mürgiseid heitgaase nagu näiteks süsinikoksiidi,

süsivesinikku ja erinevaid lämmastikoksiide. Need mitte ainult ei aita kaasa globaalsele

soojenemisele vaid põhjustavad ka happevihmasid mis võivad kahjustada inimeste tervist. Pliivaba

bensiin on kõige keskkonnasõbralikum bensiinivorm, kuid nüüd ole olemas ka teisi kütuseid, mis

säästavad raha ja keskkonda.

Diisel – diiselautodel on umbes 30% parem kütusesäästlikus kui bensiinimootoriga töötavatel

sõidukitel. Samuti kestavad nad kauem, vähendades nii vajadust remondi või uue auto ostmise

järele. Diiselmootoriga sõidukid eraldavad vähem süsinikoksiidi kui bensiini mootoriga autod, kuid

eraldavad rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja lämmastikoksiide. Diisel on valmistatud

taastumatutest energiaallikatest, kasutades ära maailma loodusvarasid.

Veeldatud naftagaas (LPG) – enamik hübriidautosid Suurbritannias sõidab selle kütuse jõul, mis

on tunduvalt keskkonnasõbralikum ja tõhusam kui bensiinimootorid. Nad toodavad vähem

süsinikoksiid süsivesinike ja lämmastikoksiidide heitgaase kui bensiini- ja diiselmootoriga

sõidukid. LPG põhjustab ka väiksemat kulumist ning sõidukid on kütusesäästlikumad. Lisaks

säästab see ka juhi raha.

Survestatud gaasi (CNG) – selle kütusega sõitvad masinad on kütusesäästlikumad, vaiksed ja

eraldavad vähem mürgiseid kemikaale kui tavalised autod. Paljud bensiini ja diiselmootorid saab

ümber ehitada nii, et nad sõidaks CNG-ga.

Biodiisel – Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja

ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist (suhkrupeet, rapsiseeme, palmiõli ja päevalilled). Biodiislil on

mitmeid eeliseid:

On taastuv.

On energiasäästlik.

17

Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse.

Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi

tehes.

Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni.

Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka.

Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas.

On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest.

On lihtne kasutada, kui järgite siin toodud juhtnööre.

Vastavalt Eestis kehtestatud standardile tohib meil müüa ainult puhast biodiislit ehk B100 ning 5 %

biodiisli sisaldusega diiselkütust ehk B5. B5 segu puhul ei ole müüjal kohustust tarbijat teavitada

kütuses sisalduvast 5 protsendilisest biodiisli osast. Samas ei keelata lõpptarbijal ise kasutada

biodiisli ja tavadiisli segu vastavalt oma soovile, segades seda otse auto kütusepaaki. Silmas tuleb

siin pidada auto garantiitingimusi ja selle suhtes kindlasti konsulteerida oma autotootja

esindajatega.

Teistes riikides on kasutusel ka muud seguvariandid. Lätis on kehtestatud B30 standard ja USAs on

kõige levinum segu B20.

Bioetanool - Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist

toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (nagu näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või

toiduainetetööstuse toorainena, näit. alkohoolsete jookide tootmisel.

Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse

toorainena suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest,

metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli teeb eriti keskkonnasäästlikuks see, et selle

tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvades atmosfäärist kahjulikku süsinikdioksiidi –

seega teevad õhu puhtamaks ning vähendavad kasvuhoonegaase. Kuna bioetanooli tootmiseks

vajalik tooraine tuleb peamiselt talumajapidamistest ja metsandusest, arendab bioetanooli

kasutamine kohalikku maaelu ja põllumajandust.

18

Bioetanooli eelised mootorikütusena

Väheneb süsinikdioksiidi (CO2) tase atmosfääris.

Väheneb riigi sõltuvus naftatoodete impordist.

Soodustatakse kohalike talumajapidamiste arengut.

Bioetanooli negatiivsed küljed mootorikütusena.

Vajab spetsiaalselt kohandatud mootoreid ja auto kütusesüsteemi

Väheneb mootori võimsus ja suureneb kütusekulu, kuna bioetanool E85 energiasisaldus on

väiksem kui bensiinil.

Bioetanooli tootmiseks kasutatakse põllumajandustooteid, mis tõstab toiduainete hindu.

Bioetanooli tootmiseks kulub väga suur kogus vett. Näiteks 1 tonni bioetanooli tootmiseks

nisust tarbitakse 10 tonni vett

Bioetanooli tootmine suures mastaabis on ohtlik keskkonnale - suurenenud pestitsiidide ja

väetiste kasutamine, uute põllumaade hõivamine looduslikelt aladelt jne. Probleem on eriti

terav näiteks Brasiilias, kus massiliselt raiutakse maha metsamassiive bioetanooli tooraine

kasvatamiseks. (Brasiilia on maailma suurim bioetanooli tarbija ja eksportija - sealhulgas

peamine Rootsi varustaja bioetanooliga.)

19

ARVUTID

On siin üldse kokkuhoidu?

Keskkonnateadlikel inimestel on mure, kuidas hinnata kõike arvutitesse puutuvat. Ühelt poolt on

justkui võimalik säästa loodust, mõeldes kas või kõikide saatmata paberkirjade peale, teiselt poolt

saastab arvutite tootmine märgatavalt keskkonda ja printerite trükikiirus samuti vaid kasvab.

IT arendajad keskenduvad energia säästmisele. Mõistetav, sest elektri hind on maailmas tõusnud

ning kokkuhoid kõigil peas. Kui on nõudlust, tekib ka pakkumine. Tootjad kuulutavad üksteise

võidu, mitu protsenti nad on vähendanud oma uue tootega energiakulu, ja kleebivad uhkelt Green

IT sildi pakendile. Kas aga see mõnikümmend protsenti kokkuhoidu annab mingitki reaalset

tulemust või on tegu ainult südametunnistuse rahustamisega?

Energia säästmine

Edasiminek energia säästmises on olnud märkimisväärne. Kui aastat viis tagasi oldi protsessorite

üha kasvava voolutarbimise pärast tõsiselt mures, siis osalt ka jahutusprobleemidest alanud

tehnoloogiauuendused on nüüdseks vilja kandnud. Ka sülearvutite müüginumbrite hüppeline

suurenemine on andnud siinkohal oma panuse, sest energiaröövel protsessor pole akusõbralik, aga

lühikese akueaga sülearvutit ei õnnestu müüa. Omaaegse müügihiti Intel Pentium 4 3,0-gigahertsise

HT protsessori voolutarve oli 82 vatti. Praegune kahetuumaline Intel Core 2 Duo 3,0 GHz on sellest

kordades kiirem, aga voolutarve vaid 65 vatti. Ka AMD protsessorite voolutarve on saanud piirid

peale, ning mis veelgi olulisem, kõik uued, nii AMD kui Inteli protsessorid oskavad tarbida voolu

vastavalt kasutatud võimsusele, nii et reaalne voolutarve võib olla veelgi väiksem. Ei tasu ka

unustada, et nüüd juba üldlevinud vedelkristallkuvarid kulutavad 60–70% vähem energiat kui

kineskoopkuvarid, toiteplokkides püütakse maagilist 80protsendilist efektiivsusnäitu ning

serverimaailmas teeb ilma virtualiseerimine ja vatte loetakse seal kodumajapidamisest veelgi

suurema hoolega.

20

Keskmine voolutarve

140 vatti on number, millega üks tavalise uue lauaarvuti ja vedelkristallkuvari omanik peab

elektriarve juures arvestama. Energiat saab veelgi kokku hoida, kui valida väiksema võimsusega

arvuti, keerata ekraani heledust vähemaks, arvuti õhtul korralikult välja lülitada (mitte ooterežiimile

jätta) ja kõiki toitehalduse võimalusi kasutada. Ja olemegi rohelised?

Energiakulu on siiski vaid üks ning kaugeltki mitte olulisim vaatenurk. Tuleb arvestada, millise

ökoloogilise jalajälje jätab ka nende energiasäästlike arvutite tootmine. Intel on lubanud muuta

2008. aasta lõpuks kogu oma kiibitootmise pliivabaks, kuid teiste komponentide suhtes pole

olukord paranenud. Vastupidi. Mõne allika arvates on enamik Green IT sildiga ehk vähendatud

energiatarbega komponentide puhul tegu suisa rohepesuga. Sellest on räägitud eelkõige seoses

mahepõllumajanduse või biokütusega, kuid kehtib siingi, et mittetaastuvaid või saastavaid materjale

sellise toote tegemiseks kulutatakse rohkem, kui on väärt saavutatud kokkuhoid.

Nii jääbki meil vaid loota, et IT arengu tõttu saavutatud läbimurded materjalitööstuses,

energeetikas, meditsiinis või mis tahes muul elualal kaaluvad ühel hetkel üles kogu tehtud halva

keskkonnale. Seniks aga ostkem energiasäästlikke arvuteid, vältides ―energiasäästlikke‖ lahendusi,

ning ärgem unustage viia vanad akud ja patareid kogumispunkti, müüa vana arvuti foorumis maha

või annetada sugulaste lastele mängimiseks.

Uuringud

―Roheraalindus‖ (green computing) on tänapäeval arvutitööstuses üks tähtsamaid teemasid ja

ilmavõrgupilvede üha võimekamaks muutumisega muutuvad nõudmised ka raalidele.

Tarbijad oleksid valmis uut arvutit soetades maksma pea kaks ja pool tuhat krooni rohkem, kui

saaksid selle raha eest keskkonnasõbralikumal moel valmistatud arvuti.

Hiljuti Suurbritannias korraldatud uuringust selgus ka, et arvutikasutajate arvates peaksid tootjad

vanade arvutite eest vastutama, hoolitsema, et need ei satuks keskkonda reostama, ning püüdma

võimalikult paljusid osi uuesti kasutada. Niinimetatud e-jäätmete probleem teravneb kiiresti kogu

21

maailmas. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides saadetakse igal aastal prügimäele umbkaudu 30

miljonit arvutit.

Uuringufirma Ipsos-Mori uuris keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace tellimusel arvutite

tootmise ja utiliseerimisega kaasnevaid probleeme üheksas riigis. Muu hulgas selgub, et hiinlased

on keskkonna pärast rohkem mures kui britid: kui Briti arvutiostjad oleks valmis «rohelise» arvuti

eest juurde maksma veidi alla 1500 Eesti krooni, siis hiinlased maksaksid keskkonnasõbraliku

arvuti eest ligi 2500 Eesti krooni rohkem kui tavalise arvuti eest.

2004 avaldas ÜRO raporti, milles väideti, et ühe arvuti tootmiseks kulub kümme korda rohkem

keemilisi ühendeid ja fossiilseid kütuseid, kui arvuti ise kaalub.

Greenpeace´i uuring lisab sellele murettekitavale tõsiasjale veel ühe nukra tõdemuse: mida

kiiremini arvutid ja nende lisaseadmed arenevad, seda lühemaks muutub nende eluiga ja arvutid,

mida veel mõne aasta eest oleks superraalideks nimetatud, visatakse prügimäele.

Lõviosa nendest prügimägedest, väidab Greenpeace, on Hiinas ja Indias.

Arvutitest või muudest elektroonikaseadmetest on pärit tervelt 70% raskmetallidest ja muudest

mürkidest, mis prügimägedel loodust reostavad.

Et arvutid ei koormaks loodust

Kuna kasutatud tehnika, sealhulgas vananenud arvutid, on potentsiaalselt loodusele koormav, siis

on oluline ka Microsofti kui IT-ettevõtte panus loodushoidu oma valdkonna põhiselt.

Microsoft viib läbi projekti „Uus algus,‖ mille eesmärk on koguda annetajatelt kasutatud arvuteid,

et need erivajadustega laste jaoks töökorda seada ning uus tarkavara peale installerida. Kolme

aastaga on kogutud üle 500 arvutikomplekti, mis on üle Eesti laiali jaotatud abisoovijatel. Arvutite

annetajad on olunud nii eraettevõtjad, riigiasutused kui eraisikud. Projekti eesmärgiks on toota nn

"rohelisi" arvuteid, et vanu arvuteid mitte ära visata vaid teha need korda, et seejärel taaskasutusse

võtta.

22

NIPID KUIDAS KASUTADA ARVUTIT ENERGIASÄÄSTLIKUMALT

Ekraan ja kõvaketas on kaks suurimat energiakulutajat arvutis. Olenevalt vajadusest ja

tehtavast tööst saab valida erinevate energiakasutuse režiimide vahel. Seadistage oma arvuti

valikust ’toitesuvandid’ säästlikuma režiimi peale.

Et energiat vähem kuluks, on mõtet arvuti ekraan seadistada vähem heledaks. Siinkohal

tasub siiski jälgida ka enda vajadusi - ekraan ei tohi olla sedavõrd tume, et see segaks teksti

ladusat lugemist. Ekraani heledust saab seadistada juhtpaneelilt või siis erinuppude abil.

Kineskoopmonitoride puhul tarbib 17-tolline monitor 35% rohkem energiat kui 14-tolline

monitor. Sama suurusega vedelkristallekraanid tarbivad aga töörežiimil 50–70% vähem

energiat, kui kineskoop-monitorid.

Kui te ei kasuta arvutit, siis lülitage see välja. Kindlasti lülitage arvuti välja tööpäeva lõpus.

Välja tasub lülitada ka ooterežiimil printerid.

Ühendage pärast kasutamist arvuti küljest lahti arvutimängudega seotud riistvara.

Kui arvuti väljalülitamine pausi ajaks on mingil põhjusel takistatud, siis kasutage vähemalt

energiat säästvaid oote- või uinakuolekuid (standby, hibernate).

Veelgi enam saab energiat säästa siis, kui teete pausi ajaks ekraani täiesti tumedaks. Samuti

tuleks vähendada ajaperioodi, mis jääb arvuti kasutamise ja ekraani automaatselt mustaks

muutumise vahele.

Traadita ühendus on üsna märkimisväärne energiakulu allikas. Kui te hetkel WiFi-t ei

kasuta, on tark traadita internet funktsioon sülearvutis välja lülitada. Kui teil on arvuti, kus

tuleb ühenduseks kasutada WiFi-kaarti, siis võtke kaart pesast välja. Kui teil on WiFi sisse

ehitatud, lülitage see vastavast nupust välja. Sama kehtib ka juhtmeta arvutihiirte ja

kõrvaklappide kohta.

Uute seadmete soetamisel võrrelge nende energiatarvet analoogidega ja valige parim hinna

ja kvaliteedi suhte järgi.

Energiasäästu pakuvad ka ajasäästlikud internetikasutamise nipid, sest nii saate oma

toimingud kiiremini tehtud. Näiteks võtke kasutusse mõni uudistevoo (RSS feed) lugemise

programm (Google Reader jms). Nii säästate ennast erinevates veebikeskkondades

surfamisest ja leiate kiiresti üles kõik huvipakkuvad uudised.

23

ENERGIASÄÄSTLIKUD ARVUTID

THINCAN

ThinCan nimelised vähese energiatarbe ja ruumivajadusega arvutid jõudsid turule juba 1990-ndate

aastate lõpus. Esimesed mudelid meenutasid kujult nelja pikiribiga karastusjoogipurki, mille järele

sai ka lahendus nime „ThinCan― — thin viitab „õhukesele kliendile― ja can purgile.

ThinCan lahendus leidis tee laiema tuntuseni Linutop1 nime all, mis on pälvinud ohtralt kiidusõnu

nii siin kui sealpool ookeani ja oli üks esimesi sarnaseid laiatarbeturule suunatud lahendusi.

ThinCan’i viimase 2007 aastal väljatöötatud mudeli omadused on järgmised:

Protsessor: AMD Geode LX700@433 MHz

Püsivara ROM: 1024 FWH NOR Flash

Massmälu 64MB MTD NAND Flash

RAM: 256MB DDRAM

Võrk: 10/100/1000baseT

Videoresolutsioon: kuni 1920 x 1440 32 bit True Color 85 Hz

Audio: AC 97 v2.3

4 A-tüüpi USB pesa

VGA väljund

Kõrvaklapi ja mikrofonipesa

Mõõdud: 150 x 95 x 32 millimeetrit

24

Kaal: 280 grammi

Voolutarve: vähem kui 5W

APPLE ARVUTID

Apple läheneb kõigile oma toodetele keskkonnasõbralikult. Seetõttu on Mac

loodud energiasäästlikuks, toksiliste aineteta ja ümbertöötatavaks.

Energiasäästlikkus. Kuna Apple on nii riist- kui ka tarkvaratootja, on võimalik

ökoloogilist jalajälge vähendada viisil, mis teistel tootjatel puudub. Esiteks

kulutab energiasäästlik toiteplokk elektri Mac-arvutisse toomisel vähem

energiat. Lisaks kasutatakse Macides (erinevalt paljudest PC-arvutitest) energiasäästlikke

riistvarakomponente, mis töötavad käsikäes opsüsteemiga ja säästavad nii energiat isegi kahe

klahvivajutuse vahelisel ajal.

Vähem toksilisi aineid. Mac ei sisalda eriti toksilisi aineid. Kõigi Mac-arvutite

kuvarid on elavhõbeda- ja arseenivabad ja nende sees olevad komponendid ei sisalda

polüvinüülkloriidi ega broomi baasil leegiaeglusteid.

Ümbertöötatavus. Kui Maci pikk eluiga jõuab lõpule, võib arvuti koostisse kuuluvaid

materjale (nt alumiinium ja klaas) vabalt ümbertöötamiseks käitlusse anda

FUJITSU SIEMENS

Fujitsu Siemens Computers tõi esimese IT-firmana turule keskkonnasõbralikest materjalidest

toodetud ning ülimalt energiasäästliku koduarvuti SCALEO PC Li 2405 Green Edition. Eestis on

"rohelise" koduarvuti eksklusiivne müügiõigus Elionil.

Uus SCALEO PC Li 2405 Green Edition eratarbijale tõeline "roheline" alternatiiv koduarvutite

valikul. Arvuti ehitamisel on keskkonnasäästlikkuse aspekti silmas peetud kogu toote elutsükli

jookusul -

25

alates arvuti väljatöötamisest ja tootmisest, lõpetades ümbertöötlemisega. Arvuti ISO 14001

sertifikaadiga tunnustatud tootmisprotsessis kasutatakse võimalikult vähe materjale ja elektrit ning

samuti on tootmissaaste viidud minimaalsele tasemele. SCALEO PC Li 2405 Green Editionil

kasutatakse ainult plii- ja halogeenivaba emaplaate ning peaaegu hääletu arvuti võtab 27%

vähem energiat kui tavaline koduarvuti. Transportimiseks pakitakse "roheline" arvuti täielikult

taaskasutatavasse pakendisse, mis on samuti valmistatud suures osas taaskasutatud materjalist.

Uus SCALEO PC Li 2405 Green Edition on kiire ning ülimalt vaikselt töötav lauaarvuti, mis on

varustatud Intel Pentium kahetuumalise (dual-core) protsessori, 160GB kõvaketta, DVD-kirjutaja

ning 20-in-1 kaardilugejaga. Arvuti operatsioonisüsteemiks on Windows Vista Home Premium.

Eestis on "rohelise" koduarvuti eksklusiivne müügiõigus Elioni esindustel. Koos 19-tollise LCD

monitoriga hakkab keskkonnasäästlik arvuti SCALEO PC Li 2405 Green Edition maksma 8999

krooni.

SCALEO Green lauaarvutile on omistatud mitmeid keskkonnasõbralikkust mõõtvaid sertifikaate

nagu Energy Star, Blue Angel ja Põhjamaade loodussäästlikkuse tunnustuse Joutsenmerkki. Kõik

need sertifikaadid põhinevad väga rangetel nõudmistel, mistõttu klient võib olla täiesti kindel, et ta

on ostnud toote, millega ta on keskkonda reaalselt kaitsnud.

Fujitsu Siemens Computers on olnud Euroopa juhtiva arvutitootjana juba aastaid

keskkonnasäästlike toodete väljatöötamisel esirinnas, tuues esimese "rohelise" arvuti turule juba

1993. aastal. "Rohelise" infotehnoloogia propageerimiseks on kontsern teinud ettepaneku alustada

riistvara keskkonnasõbralikkuse-alast sertifitseerimist, jälgides toote tervet elutsüklit. Selle

tulemusena kasvab ettevõtetele surve investeerida keskkonnasõbralike toodete uuringutesse ja

arendusse ning sunnib neid välja töötama tõelisi "rohelisi" tooteid.

Kuna loengus tuli juttu tahvelarvutitest ning e-lugejatest, siis käesolevas töös on mõningad isendid

ka välja toodud, et asjasse selgust saada.

26

TAHVELARVUTID

Esimesed tahvelarvutid olid võrdlemisi kallid ning puutetndlik tehnoloogia oli kasutajale veel

võõravaõitu.

Kesktaseme sülearvuti hinnaga – tahvelarvutite hinnad kõiguvad 1600–2500 USA dollari piires.

Tahvelarvutite eelisteks on mugav suurus ja pliiatsiga aktiveeritav ekraan ning seda on hõlpsam

kasutada nii koosolekutel kui ka reisil olles. Tahvelarvuti abil saab redigeerida dokumente ja saata

meilisõnumeid oma enda käekirjaga. Samuti saab enamiku käsikirjalisest tekstist trükitud tekstiks

teisendada. Tahvelarvuti sisaldab ka halva käekirja dešifreerimise funktsiooni (eriti halva käekirja

puhul peaks ehk siiski klaviatuuri kasutama). Teatud mudelid hõlmavad ka

hääletuvastusfunktsioone.

Kindlasti pole kõik tahvelarvutist huvitatud. Keda häirib hind (nüüd kus sülearvutid võivad maksta

ka vähem kui 1000 USA dollarit), keda väiksem klaviatuur. Teisi jätab külmaks nii digitaalpliiatsi

kasutamine, liikumisvabaduse kasv kui ka uudne disain.

Tahvelarvutite esmasteks ostjakandidaatideks on reisimehed ja "koridorirändajad" – inimesed, kes

veedavad enamiku oma ajast koosolekutel. Samuti tudengid, müügimehed, arstid ja muud

tervishoiutöötajad, arhitektid, insenerid, teadurid ja kõik teised, kes vajavad hõlpsasti kasutatavat ja

kaasas kantavat arvutit.

Tahvelarvutitel on kaks põhimudelit – esimene, mis hõlmab tahvlisuurust ekraani koos integreeritud

klaviatuuriga, mille saab sülearvuti kombel lahti voltida ning teine, mille puhul ekraan on

klaviatuurist eraldi, kuid need saab omavahel ühendada doki abil.

Tahvelarvuteid toodavad muuhulgas sellised suuremad arvutitootjad nagu Hewlett Packard, Fujitsu,

Toshiba, Acer ja Gateway ning need töötavad Microsofti opsüsteemiga Windows XP Tablet PC

Edition. Ei ole vaja spetsiaalset tarkvara – tahvelarvutis saab kasutada nii Office'it kui ka mis tahes

muid opsüsteemiga Windows XP töötavaid ärirakendusi. Lisaks on turule tulnud ka Apple oma iPad

tahvelarvutiga.

Tahvelarvuti on sülearvutite edasiarendus - see on sama võimas ja suure jõudlusega nagu mis tahes

muu arvuti ning sisaldab hulgaliselt täiustusi. Ning selle saab pea kõikjale kaasa võtta.

27

HP COMPAQ TC1100

TC1100-l on 10,4 tolline LCD ekraan ja surve tundlik pliiats. Disainilt on sarnane oma eelkäijale

TC1000-le. Kõik vajalik riistvara on salvestatud display korpusesse, mis tõttu on võimalik töötada

ka ilma klaviatuurita. Klaviatuuri ühendamisel on võimalik arvutit kasutada nagu tavalist laptop-i.

Parameetrid:

CPU: 1.2 GHz Intel Pentium M 753 Ultra Low Voltage protsessor (1.20 GHz, 2MB L2 cache, 400

MHz FSB),

60 GB kõvaketas

512 MB (333 MHz) RAM (2 GB max),

54g wi-fi (802.11b/g),

Bluetooth wireless ühendus,

Secure Digital mälukaardipesa,

Windows XP Tablet PC Edition operatsioonisüsteem

28

TOUCHSMART TM2

HP toob müügile uue puutetundliku tahvel-sülearvuti.. HP uus TouchSmart tm2 on võrreldes

eelkäijatega tunduvalt elegantsema disainiga ja muidugi võimsam ja kiirem ka. Ekraan on

multipuutetundlik ja survetundlik, seega sobib digilauana kasutamiseks kõigile joonistajatele ja

joonestajatele. Multipuutega saab juhtida ka

erinevaid Windows 7 tarkvarasid, nagu näiteks

BumpTop, DigiFish Dolphin ning Corel Paint it!

Touch. Hinda HP oma pressiteates veel ei avalda,

küll aga teatab, et uus tahvelarvuti on

broomiühendite ja PVC vaba ehk siis

keskkonnasõbralikum kui vanemad mudelid.

TouchSmart tm2 oli esimesena publikule väljas

jaanuari alguses toimunud trarbeelektroonikamessil

IPAD

680-730 grammi kaaluv seade (olenevalt konkreetsest mudelist) on 1,5 cm paksune ning meenutab

disainilt Apple`i kultuslikku nutitelefoni iPhone. Tähtsamad riistvaralised omadused on iPad`i

juures ekraan ning protsessor. Ekraan on puudutustundlik (capacitive), 9,7″ diagonaaliga, LED-

taustvalgustusega ning mahutab 1024×768 pikslit. Vastupidiselt levinud kuulujuttudele ei ole

tegemist OLED-ekraaniga, see eest on ekraan aga IPS-tüüpi.

29

Protsessor on Apple`i enese poolt loodud ―1Ghz Apple A4″. Firma on selle loonud spetsiaalselt

iPad`i tarvis. Nii 3D-mängud kui ka muud protsessorivaenulikud rakendused on tänu sellele ülimalt

kiired ja töötavad ilma viivituseta.

Muud tähtsamad tehnilised andmed:

Kõvaketas: 16 GB, 32 GB või 64 GB SSD ketas

Võrgud baasmudelil: WiFi (802.11 a/b/g/n), Bluetooth 2.1

Võrgud 3G mudelil: WiFi (802.11 a/b/g/n), Bluetooth 2.1, 3G, GSM, GPS

Ühendused: Doki port, 3,5 mm kõrvaklappide väljund, sisseehitatud kõlarid ja mikrofon, 3G

mudelil SIM-kaardi pesa

Sensorid: kiirendusmõõtja, üldvalgusesensor

Operatsioonisüsteem: täiustatud iPhone OS

Aku: sisseehitatud liitium-polümeeraku

Aku kestus: 10 tundi videot, WiFi-veebisurfamist vms, üle kuu aja ooterežiimil

E-LUGER

Digiraamatud ehk e-lugejad on toredad seadmed, sest aku peal peavad need märksa kauem vastu

kui suvaline väike arvuti ning neis kasutatud e-paber on samuti silmadele sõbralikum kui

arvutiekraan. Enamik e-lugejate tootjaid kasutab ekraaniks firma E Ink toodetud e-paberit, mistõttu

on paljude digiraamatute ekraanid ja vastavad tehnilised andmed üsna sarnased.

BOOKEEN CYBOOK GEN3

Cybook on üks kergemaid e-lugejaid, kaaludes vaid 174

grammi. Ka hind on sellel üsna tarbijasõbralik ja ligi 5000

krooni eest võib saada endale üsna toreda kuuetollise

ekraaniga seadme, mis teeb oma tööd adekvaatselt. Peale

e-raamatute kuvamise saab Cybook Gen3-ga kuulata ka

MP3-vormingus muusikapalu ja vaadata mustvalgelt pilte

30

- selliste trikkidega saavad hakkama muidugi peaaegu kõik e-lugejad.

SONY READER

Sony on digiraamatuid juba tegelikult päris mitu erinevat

välja mõelnud. Hinnad ei ole neil ühelgi üle mõistuse,

kuid osta saab neid kusagilt e-poest. Kõige odavam Sony

mudel on Reader Pocket Edition, mis 2100 krooni eest

pakub 5tollist 600 x 800 lahutusega ekraani ning toetust

vaid põhilistele teksti ja e-raamatute formaatidele.

Muusikat see vidin ei mängi. Makstes tuhat krooni

rohkem, saate endale juba tolli võrra suurema ekraaniga

seadme, mis suudab ka mp3- või AAC-formaadis

muusikat esitada ning haukab kuni 16 GB mälu juurde

SD-kaardilt. Sony toodetega on ka see õnn, et need toetavad pdf- jt formaate, mis pole digitaalselt

kaitstud. Kõige uuemal Sony Readeril on ka puutekraan, mis ei muuda seadet huvitaval kombel

eelkäijatest ka üldse kallimaks - hind endiselt 3000 krooni ringis. Puutekraaniga Reader kaalub

muuseas 290 g ja taskuversioon 200g.

IREXI

Kui on soov suurema ekraani järele, siis tuleb vaadata iRexi

mudelivaliku poole. 1000S nimetusega mudelil on ekraan suisa

10,2tolline ja selle lahutuseks on 1024 x 1280 pikslit. Sellel on

ka 16 eri halli varjundit värvideks kasutada, mis on kaks korda

rohkem kui näiteks Sony Readeril ja isegi neli korda rohkem kui

Cybook Gen3 mudelil. Muidugi, lahedate omaduste eest tuleb

ka rohkem maksta - 1000S maksab ligi 11 000 krooni. Kas

lihtsalt raamatu lugemiseks on ikka nii suurt kolakat vaja?

Tegelikult on ka tootja ise pannud seadme professionaalsete jullade kategooriasse - ju ärimees vajab

oma graafikute jms näitamiseks paremat ekraani. Lihtkasutajale pakub iRex hoopis iLiadi-nimelist

seadet, mis on 8,1-tollise ekraaniga ja lahutusega 768 x 1024 pikslit. Seadmesse on integreeritud ka

31

WiFi tugi ja palju muud toredat. iLiad 2nd Editioni hind on 9500 krooni ning see kaalub 435 g.

Mõlemad seadmed toetavad ka paljusid failiformaate, kuid siinkohal tekib juba küsimus, et miks ei

võiks siis endale selle raha eest osta odavat sülearvutit ning sealt pdf-dokumente lugeda ja muusikat

kuulata. Proovige oma rüperaaliga, otsige üles, kuidas kuva orientatsiooni muuta, kas siis

dokumendis või kogu töölaual, ja keerage arvuti nagu raamat ette - olen lugenud nii, täitsa tore on.

AMAZON KINDLE

See seade on üks menukamaid e-lugejaid, sest teisel

pool suurt lompi on selle omanikul võimalik

seadmele väga palju raamatuid osta. Muidugi on see

digiraamat seotud Ühendriikides kindla

teenusepakkujaga ja teoseid tuleb sellesse laadida üle

3G-sarnase andmesidevõrgu. Siiski, aparaati on

võimalik raamatuid laadida ka USB-ühenduse ja SD-

mälukaardi abil, kuigi teosed peavad olema kindlas

formaadis ning kogu see tegevus lõhnab meie riigis

ette võttes kahtlaselt nahast silmaklapi ja rummi

järele, kuigi eks kuidagi saab ka seda kasutada

legaalselt siinpool ookeani. Ekraan on Kindle'il 6tolline ning aparaat kaalub ligi 300 grammi.

Seadme hind on 2700 krooni.

NOOK

Ühendriikide suurima raamatumüüja Barnes & Noble'i

poolt suure promokampaania saatel turuletoodav e-lugeja,

millest oodatakse esimest tõsist konkurenti Amazoni

Kindle'ile. Umbes 2800 krooni maksvas vidinas on

uudiseks e-raamatute laenutamisvõimalus kasutajate vahel.

Nookid jõuavad kauplustesse 30. novembril. Mälumaht 2

32

GB, kuuetolline ekraan, lahutusega 600 x 800 pikslit, puutekraan.

SKIFF

Gizmagi portaal tutvustas Skiffi uut e-lugejat, mille arendas ettevõttele LG. E-lugeja paksuseks on

kõigest veerand tolli (umbes 0,6cm), mis teeb sellest kõige õhema olemasoleva e-lugeja.

Skiffi puutetundliku ekraani diagonaaliks on 11,5 tolli ja lahutusvõime on 1200 x 1600 pikslit. See

teeb Skiffi tootest kõige kõrgema resolutsiooniga e-lugeja, mis praegu müügil. Veelgi edevamaks

teeb lugeja tema materjal, mis lubab seda mõõdukas ulatuses painutada.

http://www.skiff.com/skiff-reader_tech-specs.html

TULEVIK

Keskkonnasõbralik arvuti saab energiat päikeselt

David Veldkamp disainis futuristliku arvuti nimega Lawn PC, mis

saab energia otse päikeselt. Masin toodab ise kogu vajamineva

energia päikesepatareidega, mis on paigutatud arvuti peal asuvasse

murulappi. Muru on valmistatud looduslikust puuvillasest kangast,

mille sisse on paigutatud päikesepatareid. Looduslike materjalide

33

kasutamine muudab seadme biolagunevaks ning ka arvuti enda valmistamiseks kasutatud plast on

biolagunev. Sajad rohulibled toodavad tunnis energiat võimsusega umbes 60 vatti, millest peaks

väikse võimsusega arvutile üldjuhul piisama. Arvutit energiaga varustav muru on eemaldatav, seega

saab oluliste tehnoloogiliste uuenduste korral vajadusel süsteemi riistvara uuendada.

Lawn PC on täielikult juhtmevaba, mis võimaldab teha tööd kõikjal. Kuna arvuti ühendub ka

monitoriga juhtmevabalt, saab kasutaja selle paigutada sobivasse kohta ning monitori töö

tegemiseks mujale viia. Arvuti ei vaja mingit jahutussüsteemi, süsteemi jahutamiseks piisab

rohuliblede vahel puhuvast õhust. Muruarvuti peab paigutama akna lähedusse, kus see saaks

piisavalt õhku ja valgust. Kuna muru on eemaldatav, saab seda kasutada ka teiste

elektroonikaseadmete, näiteks teleri varustamiseks energiaga. Õhtusel ajal, kui päikest enam pole,

tuleb aga arvuti siiski elektrivõrku ühendada.

34

KASUTATUD KIRJANDUS

http://biodiisel.favius.com/

http://www.petrolprices.com/green-technologies.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Bioetanool

http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=106:elektriautod-paeaestaks-

eesti-naftatoru-otsas-virelemisest&catid=40:2009-maerts

http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/elktriautodmai2005.pdf

http://www.kalev.ee/est/news=992883&category=46&2010-on-rahvusvahelise-elurikkuse-aasta

http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/car_design.htm

http://www.arvutikasutaja.ee/foorum/viewtopic.php?t=9148

http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/Kasutage_arvutit_energias%C3%A4%C3%A4stlikult.aid-

4432

http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=19855810

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=200851

http://e-motion.aiesec.ee/?mid=43#

http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=426043&leht_id=3861

http://www.greengate.ee/?page=303

http://www.am.ee/node/972

http://www.greenit.ee/et/news

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/kuidas-leida-endale-e-lugeja.d?id=27692877

35

http://www.dell.com/us/en/home/desktops/desktop-studio-hybrid/pd.aspx?refid=desktop-studio-

hybrid&cs=19&s=dhs