KÜLALEHT NR 46

Oktoober 2015

Kuie valla kella kuiene simman 11. juulil Luhinaranna külaplatsil

Kuiest vallast jõudis sedapuhku kohale viis:

Muhu, Orissaare, Pöide, Leisi ja Laimjala.

Kauplemas olid Aerurammu puhvet ja Laimjala Valsi meeskond.

Pealtvaatajate seas viibisid Saare Lastekodu kokkutulekulised.

Oli palju tantsu, laulu, toredaid kohtumisi

ja vahvaid inimesi!

Maa tuleb täita lastega

ja täita lastelastega… (H. Runnel)

7. august Martin Ennemuist ema: Alice Lasma

isa: Mario Ennemuist

vanaema: Merje Ennemuist

vanaisa: Enn Ennemuist

vanavanaemad: Vilve Ennemuist

ja Linda Muruvee

14. september Simo Lepp ema: Maria Vahter

isa: Priit Lepp

vanaema: Reet Jõginõlv

vanaisa: Leevi Vahter

Kes vajab sügisel sitaveo-auto teenust, võtku kohe külavanemaga ühendust! Ühiselt tegutsedes saame odavamalt.

95 aastat ei pane Tänava Veerat veel kodus konutama. Suvel käis ta isegi Audlas Ivo Linna kontserdil. Kui paljud teist saavad sarnase fotoga uhkustada?

29. august 2015 Kristi Ennemuist ja Martin Remmer

Külalehe toimetus tänab Laane talu pererahvast

fotoaparaadi eest!

Suured ja väikesed juubilarid

24. juuni Martin Remmer 20 05. september Gustav Saar 25 17. september Egert Haan 25

28. september Kalmer Haan 55 09. oktoober Laura Vana 25 18. oktoober Sven Matov 45 22. oktoober Joann Vana 20

Hõissa pulmad!

Ivo Linna, Tänava Veera ja Antti Kammiste

Foto: Laura Lest

14. juulil võtsime vastu külalisi Ida-Virumaalt Errast. Selgus, et meil on kohapeal nii palju huvitavat, et külast kaugemale polnudki kahe päeva jooksul vaja minna. Suur tänu Ilme Vanale, kes toimetas kaks päeva ennastunustavalt köögis Vello Rannale, kes tõi rahvale uudistamiseks välja oma vanavara Kalev Koelile, kes tutvustas kohalikku ajalugu Maretile, Henry Noah’le ja Kaiele toreda eeskava eest perek Rüütlile lahke vastuvõtu eest

perek Pählapuule, kes pakkusid külalistele öömaja külarahvale aktiivse kaasalöömise ja abistamise eest

9.augustil peeti Blesta kivi juures traditsioonilist Sulle-mulle laata. Igal suvel kaasneb laadaga midagi põnevat. Sel aastal sai maha peetud vahva discgolfi-võistlus. Kaheliikmelisi võistkondi kogunes kümme, lisaks varumängijad ja fännid. Medalikolmikusse jõudsid: 1. Robert ja Kalle Kiigemäe talust 2. Kristjan ja Urmas Vana-Kadariku talust 3. Külli ja BIM Liivakalda talust

Marko Ennemuist 03.01.1961 – 16.09.2015

Et meil oli vend Marko, said paljud teada pärast tema surma. Marko ema lahkus Saaremaalt enne poja sündi. Tänu õnnelikule juhusele leidis Viljandis elanud vennas meid 20 aastat hiljem üles.

Ehkki Marko polnud varem oma isaga kohtunud, olid nad uskumatult sarnased, nii välimuse kui iseloomu poolest. Kiiresti sulandus ta meie ellu. Samuti, nagu naabrimees (Otsa Artur) pidas lugu Kopli Olevist, sai ta hästi läbi ka Olevi pojaga. Pea iga kord, kui Marko Saaremaale tuli, käis ta naabrimehega merel. Nina kirtsutada oli Arturil põhjust ainult siis, kui Marko püüdis rohkem kala … Elus käivad ikka rõõm ja mure käsikäes.

Marko viimased aastad möödusid nagu ameerika mägedes. Avastatud ajukasvaja andis pikapeale alla. Rõõm normaalse elu üle asendus kiiresti pettumusega, et töökoht teda enam ei vajanud. Õige pea hiilis tagasi ka haigus. Marko õnneks ja rõõmuks jõudis ta kõige selle vahelt tütred toredatele väimeestele üle anda.

Siis rauges jõud. Miks? Võib-olla peitub vastus peielauas lausutud sõnades: Marko ei olnud kunagi kuri, ei öelnud kellelegi halvasti … Ka haigustele meeldivad head inimesed.

Miski jääb siiski hinge kriipima. Marko igatses naasta normaalse elu juurde, töö juurde, mida ta oli pikki aastaid kohusetundlikult teinud. Haigus oli aga kestnud liiga kaua. Seaduse järgi oli kõik õige, puudu jäi inimlikkusest. Kas tõesti ei olnud Marko väärt rohkemat kui telefonikõnet, mis teatas, et tema töökohta ei ole enam? Kuigi samal ajal käis asutuses koondamine, leiti sobiv võimalus üks omadest lihtsalt kõrvale heita. Kas jäi puudu julgusest inimesele silma vaadata? Öelda paar head sõna? See ei oleks ju midagi maksnud! Ka suured mehed saavad haiget ja see valu jäigi Marko hinge …

Õed-vennad Enn, Marko ja Eha 2015.a kevadel

Saarekülade I kokkutulekul: õde Eha,

onupoeg Tiit ja Marko

Marko, tütar Kristi ja abikaasa Külli

Külarahvas avaldab kaastunnet Tiia Koelile isa

Arvid Kilumetsa surma puhul

ana jalakas jutustab…

Arhiivide varasalvest: materjale Saaremõisa ja Saareküla kohta Enn Küng ajaloodoktor ja Tartu Ülikooli õppejõud

Saareküla talupoegade kohustused 1731. aasta revisjoni andmeil

Eelmises Külalehes andsime Saare mõisa kirjelduse läbi viie 18. sajandil toimunud revisjoni. Neid on meie

käsutuses aastatest 1731, 1738, 1744, 1750 ja 1757. Revisjonide käigus tutvuti lisaks mõisale ka talupoegade

kasutada olnud maadega. Puht protseduuriliselt toimus see nii, et revisjonikomisjoni ette kutsuti mõisnik või

rentnik koos kubjaste, kiltrite ja kõigi taluperemeestega, kaasas vakuraamatud, kus kirjas andmed iga talu

seisundi, vara, koormiste ja andamite kohta. Neilt uuriti varasemates vakuraamatutes toodud andmete

õigsust. Pärast maarevisjoni määrati kindlaks vastavalt revisjoniadramaade arvule rahalised ja

naturaalkoormised, mida mõisa omanik (Saare mõisas siis kroonumõisa rentnik) pidi igal aastal riigile

maksma. Üheks revisjoniadramaaks loeti viis 15-60 aasta vanust tööjõulist talupoega. Koormised tuli

talupoegadelt kokku koguda ja jaanipäevaks tasuda. Naturaalmaksud saadeti maakonnakeskuses Kuressaares

asunud kroonumagasini.

Revisjonide andmeid esitati talude kohta kahes osas; esmalt toodi esile talu elanikud, et välja selgitada

töövõimelised inimesed vanuses 15-60 eluaastat, vanad ja vigased, s.o töövõimetud inimesed ning lapsed;

seejärel loomad: hobused, varsad, härjad, lehmad ja noorloomad. Teise osa moodustas vakuraamat, milles

oli kirjas talu kasutada olevate haritavate adramaade ja söötis oleva maa suurus, järgnevalt näidati mõisale

tehtavate teopäevade arv nädalas ning talu rahalised ja naturaalkohustused (rukki, nisu, odra, kaera jms

kogused); viimasena toodi esile statsiooni (sõjaväe majutusmaksu) suurus, mida maksti rukkis ja odras.

Järgmistel lehekülgedel esitame Saareküla andmed kahes tabelis.

Ühes varasemas Külalehes tutvustasime 1656. aasta rootsiaegse revisjoni andmeid. Nagu nähtub, on

talunimedel teatav sarnasus, kuid 17. sajandi keskpaiga ja 18. sajandi esimese kolmandiku lõpu revisjonides

märgitud talude selget teineteisele vastavust on keeruline esile tuua, nagu ka näidata, kus nad tänases

Saarekülas paikneda võiks. Samuti ei ole 1731. aasta revisjonis esitatud andmeid (inimesed, loomad,

kohustused) kõikide talude kohta. Miks need puuduvad, on lõplikult raske vastata, kuid tundub, et kuna

nende talude puhul ei ole märgitud asustatud adramaade arvu ja fikseeritud on ainult tühjad adramaad, siis ei

olnud mõisal võimalik neist taludest midagi nõuda ja nad pidid Põhjasõja (1700-1721) ning suure katku

(1710-1712) järel veel kosuma. Kuid lapates järgnevaid revisjone, puuduvad neiski paljude Saareküla talude

andmed, ehkki sõjast ja suurest katkust oli möödunud juba palju aastaid.

Adramaid

Küla ja

talu nimi

Saareküla

tööjõulised

vanad ja

vigased

lapsed

alla 15 a

loomad

asus-

tatu

d

tühje

meh

ed

nai

sed

meh

ed

nai

sed

pois

id

tüdru

ku

d

hobuse

d

var

sad

här

jad

lehm

ad

noor-

loom

ad

1/6 7/12 Kocka Hans 1 1 – – 3 – 1 1 3 2 –

1/12 7/12 Pisko Hanso Peter – 1 1 – – – 1 – 1 1 –

¼ – Teppo Mardi Ado 1 2 – – – – 2 1 3 2 3

¼ – Tõnno Jacko Hans 1 2 1 – 1 – 2 – 2 2 1

1/6 1/12 Laso Hindriche Hans 1 1 – – 4 1 2 – 3 2 1

1/6 1/3 Laso Hanso Jürgen 1 1 – 1 1 – 2 1 2 2 1

1/6 1/3 Jürna Ado Tönno 1 1 – – 4 3 2 – 2 1 1

– 3/8 Laso Hanso Jack

– 3/8 Pitka Tönno Ahd

– ¼ Perna Mardi Hinrich

– ¼ Teppo Mart

Hajatalud

1/3 1/6 Weski Lauri Jürgen 2 2 – – 5 2 3 – 3 3 –

– ¼ Sastna Rantz

– ¼ Sastna Jürgen

– 5/8 Laidose Hans

1/6 1/12 Kersticko Mart 1 1 – 1 – 3 – – 2 2 2

– 1/8 Lelli Toffer

– ¼ Matto Ado

1/6 5/24 Unggoma Matz 1 1 – – 1 2 1 1 2 2 2

1/6 7/12 Kersticko Hanso Ado 1 1 – 1 1 2 1 – 2 2 1

Vabadik

maad ei ole Kersticko Ahd – 1 – – – – – – – 1 1

Küla ja talu nimi

Teopäevi

nädalas

Talude tegu ja andamid aasta jooksul

Statsioon

Saareküla

aast

a ri

ngi

raken

dig

a

abit

egu s

uvel

jalg

si

raha

riig

itaa

ler/

öör

nis

u

k

üli

mit

rukis

vak

ka

/ küli

mit

oder

vak

ka

/ küli

mit

kae

r

vak

ka

/ küli

mit

lam

bad

tk.

kan

ad t

k.

munad

tk.

han

ed t

k.

rukis

vak

ka

/ küli

mit

o

der

vak

ka

/ küli

mit

Kocka Hans 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/6 1 1/3 k 1 1/3 k

Pisko Hanso Peter 1 1 0:02 1/12 k 3½ k 3½ k 3 k 1/6 1/3 3 1/3 1/12 2/3 k 2/3 k

Teppo Mardi Ado 3 3 0:06 1/4 k 1 v 4½ 1 v 4½ 1 v 3 k ½ 1 10 1/4 2 k 2 k

Tõnno Jacko Hans 3 3 0:06 1/4 k 1 v 4½ 1 v 4½ 1 v 3 k ½ 1 10 1/4 2 k 2 k

Laso Hindriche Hans 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/6 1 1/3 k 1 1/3 k

Laso Hanso Jürgen 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/6 1 1/3 k 1 1/3 k

Jürna Ado Tönno 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/8 1 1/3 k 1 1/3 k

Laso Hanso Jack

Pitka Tönno Ahd

Perna Mardi Hinrich

Teppo Mart

Hajatalud

Weski Lauri Jürgen 4 4 0:08 1/3 k 2 v 2 k 2 v 2 k 2 v 2/3 1 1/3 13 1/3 1/3 2 2/3 k 2 2/3 k

Sastna Rantz

Sastna Jürgen

Laidose Hans

Kersticko Mart 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/8 1 1/3 k 1 1/3 k

Lelli Toffer

Matto Ado

Unggoma Matz 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/8 1 1/3 k 1 1/3 k

Kersticko Hanso Ado 2 2 0:04 1/6 k 1 v 1 k 1 v 1 k 1 v 1/3 2/3 6 2/3 1/8 1 1/3 k 1 1/3 k

Vabadik

Kersticko Ahd

v = vakka, k = külimittu, tk = tükk