HEL6A NOU

HELGA N6U

KASS sOOg RoHTU

Romaan

EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIV

Kaas: Helga N6u

Printed in Sueden

Copyrigbt by Eesti Kirjanike Kooperatiio AB

Fach 1, Land 3, Sroeden

Sbdnsba Centrahryckeriet, Land 1965

Tahaksin kordki petta sind, m6istus,viskuda meelte uimavasse valda.Kuid sa seod mu sarnmuja halvad mu keelt.

Ja ma olen v6imetu.

I

Kes olen ma 6ieti? Kas too raske, ilge mass - mu keha?Kondid, musklid, nllrmed, veri? - Ei, ma ei tunne teda.Ta on mulle v66ras. - V6i see alati hoolitsev, manitsevhii2il: Tee nii ja nii, aga mitte kunagi naa? - Ei, ka mittesee! See hoiab mind vaid kammitsas. Ise lendaksin matormina iile maa ja vee. Anastaksin siidameid, tallaksinteistel. Kiilvaksin 6nne ja hukatust. Ja ntiiid. . . Niiiid istubsiin vaid ebamiirane passiivne iihend meist kolmest. K6ikmii6dub nagu liibi udu. Ma ei tea enam, kas olen kaasategevv6i pealtvaataja.

Seelikud keerlevad. Sinised, kollased, lillad. Lehvivad,

5

paljastavad koketseid pitse ja sukasiiri. Vahel vilksatabehk valge kintski. Timbabaa.. . Kled, huuled, valmisnaertrks, valmis andma ja v6tma. Hiiled, kiljatused, kin-gade niihkimine vastu parketti. Miks ei tantsi keegi minu-ga? Tam-taa. .. Orkester pole suurem asi. Ai! Oi, palunvabandust! Keegi komistab vastu lauda ja astub Urvevarbale. Milline elevant! 6nn veel, et sukk ei liinud. Tasunnib end naeratama. Peab l6bus vllja n:igema. Poisteleei meeldi t6sised ega m6tisklejad tiidrukud. VOib-olla karda-vad nad teda, sesr nad ei oska ette vdlja arvestada, midata nende la6bile vastab. Ja omeri piiiiab ta jallendadasama argood, peita end maski taha nagu k6ik teised siin.Aga tema, kelle kdes on v6im, ei nle seda. Ja ta seabmalendeid omaenda ar aseletamatu plaani jd"rgi.

L5peb tants ja paarid valguvad laiali laudade taha v6iesihusse. Pisitillukesed helendavad tipikesed kihavad silmeees. Laskuvad teravate valupunktidena niole. Tungivadh66gavate n6elatorgetena libi naha. P6letavad hingetorus.

- Urve!Hiiiitu v6patab, kui Mart Reitar ta kdrvale ilmub.

- Otsisin just sind. . . Kas sinu kdtte jdi veel eelmiiigipeopileteid? Viljas on peaaegu otsas. See kuramu Peeterunustas kaks tervet blokki oma lauasahtlisse.' Muidugi, seda oleks v6inud arvatal Eelmiiik, piletid,laud, sahtel. Kied kiilmuvad abitus iiksinduses. Tema poolepd,<irduti ainult siis, kui oli midagi vaja. IJrve, pane peoruu-mid kinni! Urve, riigi orkestriga! Urve, telli jooke! Urve,korralda seda ja toda, miiii pileteid ja muretse raha vaeseleEesti Ulidpilaskonnale! - Aga kui kdis see uhke pidu, kuik5ik tantsisid ja naersid, siis istus Urve iiksi.

- Juh, m6ned mul vist on.

Ta v6tab klekoti. Piletid. Kas ta ei pdlvi siis iildsetlhelepanu kui isik. . . kui naine? Miks ei nde Mart v5ikeegi teine?

6

- Siin, nendest peaks jltkuma. Ei usu, et nii hilja paljuenam tuleb.

Kuid Mart on juba teel.

-Priima, on ta ainuke kommentaar.Priima.See on kOik. Nagu ltitia ktisija suule. Nagu astuda ker-

juse k1ele.

Ja piletitega ei olegi nihtavasti nii kiire. Llvele j5udnud,kohtab Mart v5ikest heledapdist Ille Koitu ja koos siirdu-vad nad tantsup6randale, kus orkester alustab aeglast foksi'Nagu kliister, oli keegi kunagi selle ti.idruku kohta tielnud'

Ja mlng laheb edasi. Valge lipp ja must ratsamees - iiksiiksik ettur on vilja liiijdud.

T6useb pikk laiaSlaline poiss, keemia iiliOpilane VolmarMink, ja kummardab t6mmu kaunitari Hilja Maaveere ees.

T6useb veel teisi, kes kOik miiiiduvad, kummardavad ku-hugi, tantsivad kellegagi. Booou-buu-uu. . . Tromboonoigab kui raskes kiimlevas valus. Toonid langevad maha.Roomavad madudena p6randal.

Mitte olla armastatud - kiill lugupeetud - aga mittearmastatud. You are nobody till sornebody loves you.

Kord oli ta niinud kassi, kes naeris, ja imestanud selle

i.ile.

Aknakardinad on inetud hallid, mingisuguse sinise

ruudumustriga. Ripuvad nagu midrdunud tolgud akende

ees. V6ib-olla ongi miirdunud. Muidu on saal nagu kooli-saalid ikka: viike lava tolmunud Punase eesriidega, kriimu-line parkettp6rand, heledad virna laotud puutoolid ja paalvineerlauda. Keegi liicib oma coca-colapudeli timber. - Ohsa kurat kiill! - Pruun vedelik jookseb niredena iile laua

e nihutab end kaugemale.endiselt edasi. Ntiod ldigi-lahti, hambad irevil. Misiildse millelgi? Ei, seda ei

tohi kiisida. Kiisi kes, kus v6i millal! - Kunas liheb rong?Mida saame tina l6unaks? Aga dra pdri kunagi miks v5imis m6ttega! Sest sellele pole vastust. Kiisimus jSIb silmu-sena 6hku rippuma.

Jutuvadin sumiseb k6rvades. - Ah soo, v6i nii. . . ohtaevas, kui tore . . . j^h, ja siis ta iitles . . . ei seda mui-dugi. . . kuidas siis nii. . . (Jrve kuuleb kuulmata. S6nadja laused riivavad k6rvu, kuid ei tungi teadvusse. Langevadm6ttetuna hunnikusse nagu tiikkideks rebitud kiri. Ja tam6tleb kassile, kes naeris - kui ta niitid t6esti naeris. Agakui ta naeris, v6is tal olla 6igus.

- Kas v6in siia istuda?Tema ees seisab roosas kleidis iimmara, lapsiku nloga

tiitarlaps, keda ta juba varem oli ndinud, aga ei tundnud.Kas uustulnuk v6i ktilaline v6i niisama parasiit? Pidudeletuli alati igasuguseid inimesi kokku, poistel viinapudel tas-kus ja aur sees, tiidrukud spahkeldatud, nagu tuleks otseBirger Jarlsgatanilt. Teadagi, mis siin otsivad. See siin einie kiill nii vdlja. Aga peab ta just siia istuma? Vastumeel-selt piiiirdub Urve tagasi enesehaletsuse p6hjatutest miil-gastesr. TOmbab seeliku koomale ja nditab k6rvaltoolile.

- J^h, palun. Koht on vaba.Tiidruk istub, naeratab, vaatab oma kinganinu.

- Vdga tore pidu siin.Kuidas kellelgi. Peab ta niitid hakkama vatrama ka!

Meelekohad tuikavad tumedalt. Urve vaatab v66rastavaltoma kisi, mis saamatus raskuses riipes lebavad, nagupolekski ta oma kled, vaid kellegi teise.

- Minu nimi on Vaike Veskoja.

- Urve Kaavik. . . Isegi nimi k6lab v66rana. Ta maigu-tab korraks suud, nagu tahaks nime keelele piitida.

- Olen siin esimest aastat, jltkab tiidruk. - 6pinsociologi ja statskunskapi.

Parem kui 6piksid eesti keele selgeks, mlrgib Urve

8

endamisi. V6i unustaksid tliesti. Oleks Sieti parem sulleendale. Palju parem. Kergem. Kui unustaksid k6ik. . .

Mdtted lO<;vad musta tiihimiku peosaali kirevasse elevusseja nagu augu teiteks ruttab ta lisama:

- Ma olen siin kiill juba vana mijijbel. Olen botaani-kat ja maateadust 6ppinud. Zooloogia veel pooleli.

- Siis hakkad 6petajaks, eks?

- Eg muud iile ei jdd,.

- Oh kui huvitav! hiii.iab tiitarlaps.

- Ega see nii huvitav polegi. Mul on praegu liihemvikariaat siin giimnaasiumis. Gripihooaeg ja palju 6peta-jaid haiged.

Orkester alustab ootamatu lgedusega uut tantsu. 6hktlitub vibreerivate ebak6ladega, mis otse valuna laupa jameelekohtadesse tungivad. V66ras pikk poiss kummardahVaike ees. Tiidruk t6useb vabandava naeratusega. Roosa.kleit on tagant kortsus, iiks konts viitu.

Kuigi ei teadnud tookord, mille iile kass naeris, pidi talolema 6igus.

le swis d.6cid,6 d partir. Niiiid llhen ma koju. Sortir, sor-tant, sorti... Kuidas vihkas ta kooliajal oma prantsusekeele 5petajat! Silmi vidutades ndeb ta selgesti 6petajateravat habemevistrikuga l6uga vastu kollakat lambival-gust. Kummaline, et see just praegu meenub. Nagu mosaiik.K6ik on nagu mosaiik. Tema ise. .. Koosneb sajatuhande-test vastandlikest kildudest. Kogemustest, elamustest, 6pe-tustest, lootustest, unelmatest. Heast ja kurjast. Kildudest"rnis ei haihtu olematusse. Vajuvad ktill ehk ajutiselt unus*tusse, kuid ei kao. Kerkivad jllle ootamatult pinnale.Mad"ravad tema mdtlemise ja teguviisi. Matavad tema enda.Tema algmina. Kes on ta 6ieti? See on nagu kobada pime-cluses. Inimesed triigivad murruna, otsivad 6nne, kiill siit,ki.ill sealt. Aga kes saabki piiiida tuult? Ta tuleb, silitab,libiseb lzibi peo ja kaob. Peab leidma iseenda. . .

Coca-colapudel on verest ti.ihjaks jooksnud.Urvc t6useb toolilt. Jalad on kanged. Ukseni on kiimme

sarrmu, rahulikult. . . iiks, kaks, kolm, mitte komistada. . .

viis, kuus . . . peaks mitte sukadmblused viltu olema. . .

iiheksa, kiimme...Esiku jahe 6hk tundub leevcndava balsamina 6hetaval

niol. Rohekad lubjatud seinad hoovavad v:ilja rahu. Suurt;'a l5putut. Nagu poleks nad iialgi kogcnud toda llrmikatpalavlikkust seal teiselpool ust. Urve sulcb silmad. Nagutookord vlga kaua tagasi, kui lamas haigcna voodis. Jaema istus voodiservale ning pani on-ra jaheda lohutava kletema h66gavale laubale. Ja andis juua kiilma teed.

Akiline paberikrabin kuskil otseses llheduses toob tajdrsult olevikku tagasi. Alles ntiiid mlrkab ta kaht poissi,kes pikal pingil riietehoiu varjus mingisugust paberivirnatuhnivad. 6ige koht kiill - tantsupeol. Aga muidugi, iiksneist on puukaru T6nu Tammis, tiise, alati heatujulinepoiss, tdis aateid, p6him6tteid ja head sijciki. Uks p5him6te-test on just, et mitte tantsima 5ppida. Ndhes lJrvet t6stabta pea ja siigab nina.

- Kas kingatallad juba ldbi kulunud?On see hd.bematu iroonia? - Ei, vaevalt. TSnu on pai

poiss ega solva kedagi sihilikult. Pealegi pole ta iildse nais-soost huvitatud ega pane ka kindlasti mitte tihele, kes kel-lega tantsib v6i kas iildse tantsib.

- Natuke on veel ikka alles, naeratab lJrve. - Aga isesilstate te taldu nii suure hoolega.

Teine poiss, vaikne ja tagasihoidlik Ulo Kess, t5mbabsuu naeruks viltu.

- Ara naera midagi, lausub T6nu. - Meil on t6sisedplaanid. Hakkame eesti rahvast suurendama.

- Suurendama?

- J"h, arvuliselt tdhendab. Kavatseme vdlja anda eestikeele 6piku rootslastele.

, . J^ siis paned sellega rootslased eesti keelt 6ppima?llah! Urve muigab.

- Noh m5ned ikka. Nliteks need, kes eestlastega s5r-rnuseid vahetavad.

- Oled ikka parandamatu optimist. Mdne s6na ehkripivad ara,, nagu "kallim" ja ,'voodissc". Aga seda saabli:r iln.ra 5pikuta.

- M5ni dpib ikka natukene rohkem ka, vaidleb T6nuvilstr,r. - Tean ise, kus tiidruk pani rootsi ',kilu', eestikcclt r;irikima, nii et polnud asigi.

- Siis pidi see "kiltr" kiill piiris tuhvlialLrne olema.Mrr.itlu on vastrrpidi. Necd, kes rooisl,rstcgrr rrbicllnvad, kao-v;ttl lirr.isc_ ragu tiratrhka. lli rriiitl piirrrst crrrr'r

'igugi.- lilis hiibcrrcvacl, trihcrr<lrrb J'6rrrr. - ()rr ju pOhjusi ka.

- lli .lc rrridrrgi, vrrsrrrb IJrvc t^rrsliliult. - ]iui ieiaksinkt'r:r

''.rslrrst', siis rt't'ksirr s:rrr.r i. M.l 'lr liiillalt sellestsiirrst'st sr'll rlionrr:rsl.

Norrr,lr, rrris siis rriiiitl vili:ri l(rrs liccgi astus konna_',iltrr.t gt,,.rl,. v,,i/

Illt,,r.l'ii,l,r li,,r r,,rl ()r s(.ir.ls l)r..rllr.r. .J*rkscb sikisakiliseltrrl,'v,rlt l.r.' ,rlt krrrri rrrlrt's p..lc.scirirr l<.rgusc'i, keerab';ri,, y,irsrlr r,,rsrrkult' j;r klo[r piiclalaua iiirdc.

I Jrv. vrr.rrrrlr rrrgrrsi 'l',r.le. Scirab m5trilrLrlt ta siledatlotr1l,r jrr iirrrrrr:rrrricl p6ski.

.fusl nrrgu olcks i.'rcg rcmasr mcjcida jooksnud. On jubarr('('s, orrir l<olr.klirnmend kindlasti tziis ja tilikooligi la-pt't,rrrucl. Aga ometi ikka seesama T6nu nagu kooliayalkiirrrrrc e;rstat tagasi. Pealtniha. Juh, tegelikult teadis'tatt.nnst vlga v;ihe. Teadis kdik, aga siiski nii vd,he, sest ta.i rii;ihinud kunagi iseendast. peitis end ainult naeru ia 166-pirrrisc taha.

- [,i, iitleb Urve ldpuks vlsinult. - Agu olen haka_rrrrtf aru saama asjadest, millele pole varem ta--htnud m6elda..Jrr scllel, millel pole tulevikku, pole ka enam m6ter.

t110

Pilk peatub jille praol uksepiida k5rval. Ronib vingerda-vat rada iiles lae alla ja libiseb siis jduetult sama teedtagasi.

- Mis sa tulevikust tead?

tekkinud? - Sisemised pin-C itajad valesti kalkuleerinud,a paratamatus.

- Tean niipalju, et ei taha kogu oma elu ainult iihelootuse peale ehitada.

-- Aga mis siis niiiid tlna korraga viga on? ei saa T6nuaru.

- Sa oled, kes oled. Ja mis edaspidi tuleb, see tuleb,jitkab poiss.

- Sellest ei aita. Pean teadma, kes ma olen. Kas iiksv6i teine? Mitte niisugune vahepealne.

Raske ndutu vaikus levib rdskete iileriiete h6ngus. Ainult

12

pragunenud lakiga puupink nagiseb hidiselt, kui Ulo omapihki kondiseid jdsemeid sirutab.

- Mitte et ma sust praegu aru saaksin, pciiirdub ta siisolrates tiidruku poole. - Aga tahad vist 6elda, et peak-simc kohvrid kokku pakkima ja k6ik i,ra l6petama?

- Ii, ma ridgin ainult enda eest.

- Ago minu arust pole veel praegu midagi viga, s6nabkr Ulo. - Tehakse ikka veel iiht-teist. Raamatuid ilmub..fl l<oolc on...

- Ag" hiimne aasta p;irast, jitkab lJrvc. - V6i kahe-liiirrrrrc . . . I(es 6pib siis nendest 6pikutcst ja kiib nendeslroolidcs?

.- l,rrpsi sijnnib ju il<l<a, arvab Tirrru j:r siigab jllle nina.Agr rrrittc ccsti l<cclt rii:iliivaicl lapsi.

-- Minu t<'rtlt ci riiiigi lapsctl si.inrlitlcs iildse eriti palju,l.tusrrlr'li-rrru tcr,st,lrlrrrl tiisirlrrscgrr.

llrr lrrrr, irvitril' Ol,, j;r krr Ilrvc ci sarr tdsiseks jidda.- Mis rrrr tcir,grr iklcr kcrrrplt.rr, liiiib tr siis kiega. -l'r',ttt tttinr'ttr,r. ()rr vt't'l liorlrrs llttrrltc tiiiitl.

l(tt', r,tr l,.rlit1i Ag:r rrrrritltrgi. [)clrrrc, tume hunnik1,rl;,i,.,rll trrrrrlrrl' lultilvilnrr. l,lt inirrrcsccl ci hooli ka p6r-rrrrrlii tt'istt, rrsjrrrlt:st! l,rrscvlcl nrrha kukl<ucla ja tallavadol:r;rs. llisrrlrrtl tLrlcvrrtl kurku. [,i - rnittc pelitu pirast -.rll,r s('c on irlrtu csinrcnc viliselt p6hjcnclatud pahameel.l(rik lrrrru otr ntaha surutud, naeratuse taha pcidetud, nagup,risrr teha kinni pandud.

l,iivcl kuulcb ta veel T5nu hldlt:- Ktri sa reedel veel peaksid eestlane olema, siis dra

r I n I rsI 11 raamatukogu5htut!Hcad iicid!

tJlis langeb paukudes kinni. Jiine 6hk nipistab ninas66,r-rrrt'ir - on vist natuke lund sadanud. Terve loodus on naguf,iiil<s kangunud, puhas, steriilne, elutu. On sobiv kaineksrrrtltlcmiseks - ei mingit sentimentaalsust. Praegu ei oleks-

1.3

ki kuidagi talunud sirelil6hna vdi kevadise mulla h6ngu. . .Urve t6,rnbab krae iiles ja hakkab pikkamisi astuma.

Mis aitas, et oli tiidinud tina6htusest seltskonnasr? Taoli siia ikka nagu ketiga seotud. Ei aidanud, kuidas kavastu puikles.

Mis oli s6prus? Ja kes olid s5brad? Juba maast-rnadalastoli aina kuulnud: "See on tubli eesti tiidruk, too on toreeesti poiss, mis sa nende rootslastega . . ."

Ah, metsa kOigi nende tublidega! Mida mdletas taEestist? Uksikud pleekinud ja ajast k5verdunud mllukillud.Liivakoogid, sinise kleidiga nukk, hobused maal onu Andijuures. K6ik muu oli unelm, kunstlikult iiles ehitatud ar-mastus, igatsus ja lootus. Kui see niind oligi iildse armastusja igatsus? VSib-olla isegi mitte lootus.

Teised olid a soetanud pere-konna. Elasid ia muredes.

"Sa pead k -Aino. ,'Ostsime

elutuppa uue vaiba. . . Jah, Olle sai fcirmaniks. . . V5ib-olla jirgmine kuu, vliksel Birgittal on praegu mlsslingen."

Jirel olid tema endasugused juurtera kidurikud, kellestei olnud r65mu ei nendel endil ega teistel. Nad tulid kok-ku, kdik lootes midagi ja oodates rnidagi. K6ik tahtsid nadmidagi saada, kuid kellelgi polnud neil midagi anda. Kuju-nes vdlja vaid tiihi hiisteeriline lOOpimine v6i m5ttetudteoreetilised vaidlused, nagu dsja Tdnuga.

Hoplaa! IJrve libiseb jiikonarusel lumekirmetise all,vehkleb abitult kitega ja kaotab tasakaalu. Parem p6lvlijiib tuld vastu k6nniteed ja peopesad kiinnavad lume-hange.

- Kuidas llks, preili?V56ras keskealine mees kummardab ta iile ja ulatab

talle kde.

Urve t6useb, ptihib lund palitult. Pdlv teeb haiget, sukkon katki.

1,4

- Tinan, pole nii hull. . .

Kdised on lund tdis.

- Kas ma aitan teid koju?

- Ei, ei tdnan. Ma saan ise.

V66ras noogutab, hakkab minema.

- Olge ettevaatlik, preili!Tal on siigav hdil, nagu. . . Mardil. Kergelt longates

estub ljrve edasi. Miks on nii raske olla aus iseenda vastu?Mart Reitar, too mustajuuhseline pisut ktiiirus hoiaktrgarrstiteaduse iili6pilane oli veel ikka nagu haigus ta veres. Kuipalju kordi oli ta piiiidnud enesele sisendada, et see k6ikoli mciijdas ja ununenud! Aga tdnane Shtu nditas, et haavci olnud veel sugugi paranenud, vaid valutas endiselt."Otsisin just sind," oli ta tjelnud -

j" siis piletitest rdd-kima hakanud. Kuidas ta v5is? Oli ta k6ik unustanud?

See algas tol laulukoori viljas6idul poolteist aastat ta-gr-rsi. Jah, juba teine talv oli. . . Ilm polnud suurem asi.Scllepirast oli osav5tt vilets. Ainult Urve ja Mart. Ja siislioik need klat5i-eided, kes sidistasid nagu varblaste kari..[rr hdrra Kelk, kes t6mbas labaseid nalju. Pdris igav oli."Kas tuled kaasa? Ma tean, kus on vaarikaid," iitles Mart.Aga nad ei j6udnudki kunagi vaarikateni. Juba puuriitadeiuLrres langesid esimesed rasked piisad. Vana tiheda kuuse,rll leidsid nad varju ja istusid vaikides kiilg kiilje kSrval. Javihma sadas ja sadas. Unenlolik hdmarus kuusekambris,vrrigulShn ja vihmasahin halvasid keha. Kadus teadvusist'cr-rdast ja meeled neeldusid loodusalgmeisse. Pdrast ei,'lrrudki enam Mart ja Urve, mitte need tavalised Mart jatlrvc. Olid maailma esimesed inimesed ja teadsid midagiv,iljaspool m6tete kitsast piiri. Igapdevased s6nad tihenda-sirl korraga hoopis midagi muud, midagi, millele polnudvccl s6nu leitud. Aga kuidas olekski saanud - nad olidju maailma esimesed inimesed. "Vihm on niiiid iile." -"Vaata, vikerkaar!" - "Ldhme ehk tagasi . . ."

15

Jdrgmisel Shtul tuli Mart. "Tahtsin sinult iiht raamatutlaenata." Muidugi ta teadis kogu aeg, et Mart tuleb. Japirast unustas ta raamatv kaasa v5tta. Nad j6id teed Urvevoodiserval ja ri;ikisid kaua. Pirivuse ja milj66 teooriast,s6.iast ja lJrve uuest laualambist.

Kaks nldalat, kaks liihikest ja ometi pikka nldalat olik6ik nagu unenigu. Nad jalutasid, rlikisid, unistasid -ja olid koos. Siis tuli see lauplev. See lauplev, kui emaoli maal sugulaste pool.

Pargikohvik oli peaaegu tiihi. Akna dires istus vaidnoorem paar ja m6ni laud eemal luges iiksik mees ajalehte.Urve otsis s6rmega koogipurusid laudlinal. Kogemata sat-tus s6rm vastu Mardi k:itt. Ja korraga ei olnudki see enamainult klsi, vaid liha ja veri. Sellest hoovas soojust, naguoleks see h66guv. Natuke segaduses vaatas ta poisile, kuidsee l6i pilgu maha. Kaelal tuksus soon. Ei leidnud enamrnillestki :,.d,dkida. Nad t5usid ja vlljusid. Kisi otsis kdtt,kuid rahuliku kindluse asemel oli peaaegu ingistav pinevus.Ohk oli ld'mmatav, pdrnad puiesteel l6hnasid imalalt. "Kasldhme sinu poole?" Mardi hddl tundus v66rana. Tuppaj6udnud, ei siiiidanudki tuld. Ta teadis juba. Teadis, ootasja kartis. . . Esimene suudlus oli k6va, kuivade huultega.Mardi kled kobasid i.ile ta nd'o ja kaela ja rindade. IJrvetlibistas soe virin. Ja rinnad tursusid k5vaks, nagu tahak-sid nad kleidist lSbi tungida. Kied otsisid edasi, libisesidrinnalSikesse. - Siis rebenes kleit. Oli ta k6ige uuemsuvekleit, siniste lilledega valgel p6hjal. "Oota, Mart,"sosistas ta. "Kleit. . . parem v6tan d.ra." Aga t6mbelukkj5i lrinni. I(iill sakutas ta edasi-tagasi, aga midagi ei aida-ntrd. Ehk tuleb niisama iile pea ara. .. Aga ei, keskelt oliliiga kitsas, jli rindade taha kinni, lukustas kled. Naguhulluslrk. Pidi stiiitama tule, kleidi tagasi selga ajama.Tuli veel asjatu maadlus t6mbelukuga, siis v6ttis klirid.Viimaks seisis ta ometi aluspesus. Alles siis tajus ta kor-

t6

rrrgrr olukorra t6sidust ja peatus kohmetunult keset ruba.Mru't istus voodinurgal, mustad juuksed sassis, pilk maas,Itiictl jSuctult pSlvedel. "Pane riidesse. . . Kiilm hakkab . ..nn l)crln niiiid minema." Taevas, mis oli jtrhtunud? Nagukrrutijbirrc v6ttis ta varnast hommikumantli. Pea tuikas,lirrr'1irrs kipitas. "Miks, Mart?" - "Jd,,ta mind, Urve, ma. . .ci srrrl . . ." Vilisuks kl5psatas kinni. K6hus valutas, naguolt'lts trr haavatud, p6randal lebas lillelinc klcit. Oleks taht-rrrrrl rruttil, huid ci saanud.

.f,irgrrriscl piicvrl kohtusid nad all l<iosl<i juures, naguvirr(.nr liokku lcpitud. Kumbki ci puudutrnud tjist siind-rnuslt ill.irt rrritllgi ci olrrucl cnaun nagu villcln. Unen;igu olil,'ppcrrurl j,, iilcsiirlirrrrrirrc vllus. Natl lrrlrl<usid naeratu-rr'1i.r : "l'lks hclistrrrrc..." Agrr nruirlugi ci hclistanud. Tele-lorr scisis lrrrnl, rrrust jrr vlrikltt'..rir l()ru <lli raske, naguIt,r,rlrrhs sr,t,rrritrr s,rrlrr kihr. Niitl:rl lriljcrn kohtusid nadjulrrrrlihrrlt tiirr,rv,rl, virlr..t,rsitl l)rlilr sirnrr ilmast. "Ekstr,icrrrr...,"

lrrri 1,,rl1r lr,,r,lr ,,li r,r s.,,l,r j.illc nrrittcs liibi elanud,hil,,irrrrrl rrrrh.,, rrrirp,ir,rst i l(,rs Mrrrt ci jrrlgcnr"rd v5i ei saa-rrl,l v,'t ,'i t,rlrtrrrrrl t,r? Mrritlrrgi scc I<lcicli jrurt, see oli ava-rrrr,l rrcrrrlr. :,ilrrr,rtl, t't lx)ccnr oli rnuutuntas proosaliseks,rhtrlt,,. A1i.r lt,rs r,i olrrrrcl s-cc loomulik arcrrg? Nad ju ar-rn,rrt,rsirl iikstt,ist - - olcl<sicl v5ib-olla abicllunud. Ei olnudhiill ,,r,ll(,st rii:ikirrutl, tga ln6rc oli nagu isccnesest arusaadav.V,'il',,ll,r oli ncrrclc vahckord valesti alanud? Algas niil*,rr 1it'lt, ('t l)rn'r.nrcs rnaapeale j6udmisel. Aga kas ei oleks',.r,rrrrr,f vccl chitacla midagi kildudest? Ta vajas ju nii vigaM,rrti ... l(orcl oligi ta otsustanud temaga rllkida, otse,,,rrr.rlt. l,li olnud ju midagi kaotada. Oleks vlhemalt puhas-r,rrrurl rlrliu. 'l"a oli oodanud teda kaks tundi tinaval,tccsr'lrlt,s jrrhuslil<ku kohtumist. Aga midagi ei tulnud vlljarr.rlirr rrircltlucl. Ta hoolega ettevalmistatud k6ne jii pooleli

llrlg't Nirt l7

ja Mart ei tahtnud tildse kuulatagi. P6ikles k6rvale' iitles,et on kiire, et r;iigime iiks teine kord. Arg oli ta. Arg.

Ja niiid oli juba teine talv. K6ik kattub valge lumega.

Ka milestused. Aga korp oli alaliselt idrest lahti. Tarvit-ses vaid ijelda: "Otsisin sind", ja k0ik oli ialle tagasi,valutas ja jooksis verd. Oleks Parem' kui nad oleksid nagu

v55rad,'ei teretakski. See viisakas iiksk6iksus oli k6ige hul-lem. Ja ta oli tantsinud Illega, kel oli tule-ja-v5ta-mind-pilk ja pruntis suu ja kes litsus end tantsides poistele ligi.Nagu kliister, oli keegi ijelnud.

Ei, mitte m6elda, mitte ennast piinata! Homme on viispingutavat tundi. 6ieti peaks veel natuke ette valmistama,

"eh"malt siisihappeassimilatsiooni. Ag" ei jaksa, tahaks

ainult magada. "Otsisin just sind," oli ta ijelnud . . .

Rohelised s66rid tantsivad silme ees, keerlevad ja lange-vad lumele. Lumi, sa suur ja helde! Halasta minu peale jaanna mulle oma valge rahu!

2

Kivi, kivi. K6ik on kivi ja tsement. Ka siidamed.Hommiku hall himarus poeb kardina vahelt tuppa, p5r-

kab vastu savist lillepotti ja ehmub korraks, jittes potitaha musta tiihimiku. Otsib aga uut julgust kogudes edasi.

Jltab laigukese hallitriibulisele tapeedile, lligib laualambi

18

vasksel jalal. L5petab siis vlhe pettunult tiiru toas. On seeju teipselt sarnane k5igile teistele tubadele siin majas. K6i-gis on kollaseruudulised kardinad akna ees, laud, tool,tugitool, rohelise kattega voodi. Ja prutrn p6randavaip.Nagu pori. Ainult kolmandal korral tdnavapoolsetes tuba-clcs on sinepivirvi voodikatted. Nihtavasti on too eba-rnaieirane pruunikasroheline liru riie otsa l6ppenud.Vangla? - Ei, moodne iili6pilaselamu. Siin oitseb ja kiip-scb ihiskonna lootus ja tulevik. Siin valmivad arstid, 5pe-trrjad, aatomflitisikud. Siin rajatakse m6tteid, mis paranda-ved meie kurja maailma. Kuid nende siidamed on kui kivi.Nagu kivi ja tsement. . . M6ned ka abielluvad. See juhtubjrr nii kergesti. Kui neil 5nne, saavad nad ehk kaks kolla-scruuduliste kardinatega :.;uba ja kiiiigi alumisel korral. Sealrrrr lapsevankriga k6ige kergem trepist iiles ja alla saada,kui lift katki. Mcicjda treppi, mis on kivi ja tsement.

Urve ajab silmad vaevaga lahti. Mis see oli? Ah telefon!l(cs siidaijijsel helistab? Kell . . . lJnerammestuses kdsi ajab.iratuskella kolinal iimber. Alles kolmveerand seitse. . .

l,li, tema ktill ei vasta. Mingu keegi teine. Libitungiv heliniritliub. Loikab l:ibi aju ja iidi. Onnetuseks on tal selle pikalrclchalli koridori viimane tuba ja see neetud aparaat seisablrrtral otse tema ukse taga. Ta t6mbab teki tile pea. KuikrrLra m6tleb see 6ieti heliseda? Aga lkki on k6ne temale?lii, kes ikka? Aga v6ib-olla on ema.. . V6i on emaga mi-<f;rgi juhtunud. . . ? Signaalid kuulduvad korraga appihiiiie-tt'na. Ta kargab voodist, ajab tuhvlid jalga, t6mbab hommi-kumantli iile 6lgade.

- Halloo!

- Kas ma v5iksin kandidaat Karlssoniga rllkida?

- Karlsson?

- J"h, Karlsson.

- Uks silmapilk.Muidugi ei olnud temale. Karlsson on visr see k6rvaltoas.

t9

Urve kummardab ja ptiiiab koridori thmases valguses vli-kest nimekaarti lugeda. Ei, see on hoopis Larsson. V5ib-ollajlrgmine siis. Eng. . . Engblom. Ka mitte see. Karlsson.Siin see on. Ta koputab uksele. Kord, kaks. Ta htitiab jakoputab veel. Ei vasta. Liheb tagasi telefoni juurde. Tea-tab, et kandidaat Karlsson ei vasta. - Ah ei vasta? Tinansiis! Palun! Tack! Tack-tack. . .

Kuu aega oli ta juba siin majas elanud. Kuu aega. Misoli iiks kuu? Ajavahemik, mil iiks taevakeha teise iimbertiiru teeb? Ei, oli midagi muud. Midagi tohutult pikkav6i jille viiga liihikest. Seekord oli see pikk olnud. Sestnii ei olnud ta seda kujutlenud. Kuid midagi ei olnud ku-nagi nii nagu oli ette kujutanud. .. Tuba oli kiill hea,polnud midagi 6elda. Eriti kodunt kaasa toodud esemed -sohvapadjad, raamis fotod ja suur kollane mingukaru tegidelamise hubaseks. Aga vdljaspool toaust oli ta v65ras.V66ras v65raste keskel. Nad elasid kOik ktilg kiilje k6rva1.Kuulsid peaaegu igat teiste sammu - kuidas nad hommi-kul tiles t6usid, riietusid, hambaid pesid, kuidas 6htul kojutulid, kingad voodi alla viskasid, endid voodis pdiirasidki.Ent ometi olid nad v66rad. Igaiiks tuli ja liks omaette,piirgides kuhugi teiste eest varjatud eesmirgi poole. Jak6igil oli neil nlhtavasti oma siht. Muidu oleks ehk natu-kenegi inimlikku soojust iile ji?inud.

Urve t6mbab kulunud punase hommikumantli tihedaminiiimber keha, et kiilmatunnet peletada. Polegi enam m6tetvoodisse pugeda. Kell peaks iga minut helisema. Silmadtunduvad kanged, pea uimane. Algul oli ta kiill teinudsiiraid katseid s6prussuhete loomiseks. Ta ei evinud kiillkahjuks seda vaistlikku kergust liibikiiimises, mis m6neleon antud. Pidi end alati sundima. Sundima rllkima. Sun-dima naerma ja naljatama. Ja ta sundis end, sest ta kartis.Kartis olla iiksi. Kuid ta oli tulnud siia lootusega, et leidat6eline kodu omataoliste keskel. Esimesel pleval oli ta end

)d

tutvustanud kaigile, keda kohtas, oli tjelnud terc ja et olentrus teie peres. Ja teda oli soovitatud pii6rduda kojamehepoole, kui midagi vaja. Muidugi tundis ta m6nda nimepidija teretas ka. Pika, prillidega Gullan Bergi kdest oli ta kordclektripirni laenanud. Hiljem oli ta kutsunud ttidruku omatuppa kohvi jooma. Formaalse viisakuse piirides andiskSik teha. Aga katsu pakkuda natuke siidamlikkust, siisp5rkad nagu vastu seina. - Tlnan vdga, tack-tack, kuidrncil pole seda vaja. Joome niisama kohvi. Palju tinu kena6htu eest! Tack. Tack-tack. Jd.rgmine kord joome kohviruinu pool. Sest nii peab see olema. Jah, tinan. Tack. Tack-tack.

Tud,engiromantil€, valgete miitside meri, kevaddiideIrurmav 6nn ja valu, pulbitsev r66m noortes rindades. Ukskirigi eest, kOik iihe eest. - Oli see mtiiit v6i otsene vale?l(iisimusel oli ktill vaid teoreetiline tlhtsus, sest tegelikulton see ju sama asi. Vahest ehk maiiitil v6id aimata midagi.Midagi suurt ja sdnatut. . . Kuid see haihtub peagi k6rtsiviinades. Hommiku himaratel tundidel 6nnestub m6nel ehk1r<rlitsei md',rkamata pronksist pargikujudel suguosad 6livlr-viga punaseks virvida. V6i valgeks. On ju maitseasi, kumbrrtljakam on. Kuid naljakas peab see igal juhul olema.'lirhutult naljakas.

Miks ei sobi ta siia? Mis on tal viga? Miks k6ik teised,,rgl rnitte tema? Urve iigab kiega iile lauba. V6ib-ollasiisl<i rahvus...

Ah, kdigu p6rgu see rahvus! Talle on tikskOik, kas ont't'.st[ane, rootslane v6i hindu. Kriigu p6rgu too iilespuhutud,l'rrtimentaalne rahvustunne! - "Pea meeles, et eestlaneolccl, pea meeles, et eestlaseks jidd, pea meeles, et sellegisrtlrni on kirjutand eesdase kaed." Need read ta koolipli-It,urcgses salmialbumis jeid alati kuidagi kurku kinni. Jah,irrst kurku. Haarasid kinni iimber hingetoru, pigistasid, niict pcaaegu pisarad tulid silma. - Miks, ta ei teadnud.

2l

Ainult et oli nii hale. Ja ta vihkas seda salmi, sest see olinii hale.

M6tted lendavad tagasi eilsele 6htule. Mart, T5nu, Hilja,Ille, Ulo, Volmar ja k6ik teised. Nendel kui isikutel pol-nud kiill palju iihist tema endaga, kuid ometi oli neilmidagi. Midagi.. . Midagi olemises, m6tlemises. Nad vdisidr6Srnustada samade asjade iile, pidada samu asju enesest-m5istetavaiks. Ja ometi ei mSistnud nad iiksteist. See olinagu n6iaring.

Aratuskella lOikav tlrin pddstab Urve vaevavaisr mdt-teist. Ta t6useb voodilt, astub jalgu lohistades iile toa jasilmitseb tiilgastusega nlgu ovaalses peeglis. Silmaalused onsinised. Suunurgad ripuvad l6dvalt alla. Juuksed on nagutakupundar. Ta moonutab nio groteskseks grimassiks jaleiab teatud rahuldust oma inetuses. Alles eile peole min-nes oli ta seda ndgu peaaegu uhkusega vaadelnud. Oli har-janud oma tihedad pruunid juuksed llikima. Oli pannudpuna p6skedele ja huultele ja vdrvinud veidi silmaripsmeid.Oli naeratanud oma valgete hammastega ja leidnud, et onniisama ilus kui tumedasilmne ja persikunahaline HiljaMaaveer. V6ib-olla ilusamgi. Oli m6elnud, er kui d.rakaoks, missuguse isikukirjelduse siis politsei temast v6iksanda: keskmist kasvu, sale (nojah, igal juhul mitte paks),pruunid poolpikad juuksed, ovaalne ndgu, hallid silmad,sirge nina, suu. Suu oli nagu suud ikka, ei suur ega viike,kitsas ega lai. Keskmine. Seal see hlda ongi - keskmine!Terve ta isik on nii keskmine. Tavaline, triviaalne, iga-

ku. Ei midagiheidab paha-ja viskab rii-

Alles eile valge ja l5putu, lebab lumi tlna pruunidelijrtsivirnadena tdnavaL L6pp on alati inetu. .. Urve astubiile tlnava ja jdrab halli h5rge majakolossi tagasi vaata-

j')

Niiiid jitad mu iiksi kui vana kdnnu." See tegi haiget. Sai

krr cmast tal ei olnud ju kedagi teist. Aga nad

e lr.^idNa

. lrrcla,trirrl<a

vrrbadusest, ei saanud ju ka otsekohe tagasi joosta. V6isviilrcmalt kevadeni d'ra oodata.

.f r-rtusumin poolpimedas 6petajatetoas vaibub hetkeks, kui,'lr'i avaneb. Ah-too, ainult see Kaavik. IJsu6petuse 6petaja

list sulepead neljakandilisse tindiPotti, mis iiksinda ja pdris

23